Vabariigi Valitsus — Tööhõivealase riigiabi andmise eritingimused — RT I, 57, 385

Määrus kehtestatakse «Konkurentsiseaduse» (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 575; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600; 2003, 23, 133) § 31 lõike 6 alusel. § 1. Üldsätted (1) Määrust kohaldatakse tööhõivealasele riigiabile, mida antakse töökohtade loomiseks, väiksema konkurentsivõimega või puuetega inimeste töölevõtmiseks või töökohtade säilitamiseks. (2) Riigiabiks ei loeta tööhõivet edendavaid üldisi meetmeid, nagu näiteks tööjõu- ja sotsiaalkulude maksustamise üldine vähendamine, haridus- ja koolitusinvesteeringute mahu suurendamine, suunamis- ja nõustamismeetmed, üldine abi töötutele ja nende koolitamine ning tööõigusealase seadusandluse täiustamine. (3) Riigiabi töökohtade loomiseks ning väiksema konkurentsivõimega või puuetega inimeste töölevõtmiseks võib rahandusminister lubada «Konkurentsiseaduse» § 31 lõike 3 punkti 3 alusel. (4) Riigiabi töökohtade säilitamiseks võib rahandusminister lubada «Konkurentsiseaduse» § 31 lõike 2 punkti 2 alusel ning lõike 3 punktide 1 ja 3 alusel. § 2. Riigiabi töökohtade loomiseks (1) Rahandusminister võib lubada anda riigiabi töökohtade loomiseks, mis on seotud materiaalsetesse või immateriaalsetesse varadesse tehtava investeeringuga. (2) Töökohtade loomiseks loetakse käesoleva määruse tähenduses ettevõtja töötajate arvu lisandumist, võrreldes investeerimisprojekti algusele eelnenud kaheteistkümne kuu keskmisega. (3) Investeeringuga seotud töökohaks loetakse käesoleva määruse tähenduses töökohta, mis on seotud investeerimisprojekti elluviimisega, ja on loodud kolme aasta jooksul pärast investeerimisprojekti lõpetamist. Kui selle kolmeaastase perioodi jooksul luuakse töökoht investeeringuga kaasnenud tootmisvõimsuse suurenemise tulemusel, loetakse töökoht samuti investeeringuga seotuks. (4) Käesoleva määruse tähenduses loetakse investeeringuks materiaalsetesse varadesse: 1) investeeringut põhivarasse seoses uue ettevõtja asutamisega, olemasoleva ettevõtja tegevuse laiendamise või uue tegevuse alustamisega, mis seoses ratsionaliseerimise, restruktureerimise või moderniseerimisega toob kaasa olulisi muudatusi ettevõtja toodangus või tootmisprotsessis; 2) investeeringut ülevõetud põhivarasse teise ettevõtja ettevõtte omandamise puhul, kui omandatud ettevõte on tegevuse lõpetanud või oleks lõpetanud, kui ettevõtet ei oleks üle võetud. (5) Käesoleva määruse tähenduses loetakse investeeringuks immateriaalsetesse varadesse tehnoloogia edasiarendamiseks tehtavat investeeringut, mille puhul omandatakse õigus patendile või oskusteabe kasutamisele. (6) Rahandusminister võib lubada anda lõikes 1 nimetatud riigiabi, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) töökohtade loomine suurendab töötajate arvu ettevõtja juures; 2) loodud töökohad säilitatakse vähemalt kolmeks aastaks, arvates nende loomisest. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele riigiabi andmise korral peab loodud töökohad säilitama vähemalt kaks aastat nende loomisest arvates. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaks loetakse «Konkurentsiseaduse» § 31 lõike 6 alusel kehtestatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud riigiabi andmist reguleerivas Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud ettevõtjat; 3) töölevõetavad isikud ei ole varem töötanud või nad on töötuna arvele võetud «Töötu sotsiaalse kaitse seaduse» (RT I 2000, 57, 371; 2001, 59, 359; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 116) §-s 3 sätestatud korras või neile on töölepingu lõpetamisest ette teatatud «Eesti Vabariigi töölepingu seaduses» (RT 1992, 15/16, 241; 1993, 10, 150; RT I 1993, 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32; 1998, 111, 1829; 1999, 16, 276; 60, 616; 2000, 25, 144; 51, 327; 57, 370; 102, 669; 2001, 17, 78; 42, 233; 53, 311; 2002, 61, 375; 62, 377; 110, 656; 111, 663; 2003, 4, 22; 13, 69) sätestatud korras. (7) Investeeringuga seotud töökohtade loomiseks antava riigiabi puhul loetakse lubatavateks kuludeks palgakulud. Palgakulude arvutamisel korrutatakse töökohtade arv loodavatel töökohtadel makstava kahe aasta brutopalgaga, millele on lisatud sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse. (8) Harjumaal (sealhulgas Tallinnas) tegutsevate ettevõtjate puhul ei tohi riigiabi osakaal ületada 40% lubatavatest kuludest ja teistes Eesti regioonides tegutsevate ettevõtjate puhul 50% lubatavatest kuludest. (9) Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele riigiabi andmise korral võib lõikes 8 nimetatud riigiabi osakaalu suurendada 15 protsendipunkti võrra, kui riigiabi saaja panus töökohtade loomisse on vähemalt 25% lubatavatest kuludest. (10) Lõikes 8 sätestatud riigiabi osakaal lubatavatest kuludest arvutatakse pärast otseste maksude mahaarvamist. (11) Lõike 9 kohaselt lisatava 15 protsendipunkti osas arvutatakse riigiabi osakaal lubatavatest kuludest enne otseste maksude mahaarvamist. (12) Riigiabi osakaal on abi suurus väljendatuna protsendina lubatavatest kuludest. (13) Riigiabi, mida antakse muus vormis kui otsene rahaline abi, teisendatakse sama väärtusega rahaliseks abiks. (14) Riigiabi, mida antakse mitmes osas, diskonteeritakse selle hetkeväärtusesse. Diskontomääraks on «Konkurentsiseaduse» § 43 lõikes 2 nimetatud intress (riigiabi viiteintress), mis kehtis ajal, kui abi tehti kättesaadavaks. Otsest rahalist abi ei diskonteerita. (15) Kui rahandusminister on andnud loa anda riigiabi töökohtade loomiseks käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel, võib lubada anda täiendavat riigiabi väiksema konkurentsivõimega või puuetega inimeste töölevõtmise korral. § 3. Riigiabi väiksema konkurentsivõimega või puuetega inimeste töölevõtmiseks (1) Väiksema konkurentsivõimega inimeseks käesoleva määruse tähenduses loetakse isikut, kes vastab vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest, st on: 1) alla 25-aastane isik või isik, kes on täiskoormusega või statsionaarses õppes omandanud kõrghariduse maksimaalselt kaks aastat tagasi ja kes ei ole varem töötanud töölepingu alusel; 2) välismaalane, kes asub Eestisse elama siin töötamiseks vastavalt «Välismaalaste seadusele» (RT I 1993, 44, 637; 1999, 50, 548; 54, 582; 71, 686; 88, 808; 101, 900; 2000, 25, 148; 33, 197; 40, 254; 2001, 16, 68; 58, 352; 2002, 56, 351; 2002, 63, 387; 90, 521; 102, 599; 2003, 4, 20); 3) Eestis elava rahvusvähemuse hulka kuuluv isik, kes vajab keelelist või kutsealast koolitust või töökogemust, et suurendada võimalusi töökoha leidmiseks töölepingu alusel; 4) isik, kes soovib asuda tööle ja kes ei ole kahe aasta jooksul töötanud ega omandanud haridust «Eesti Vabariigi haridusseaduse» (RT 1992, 12, 192; RT I 2003, 33, 205; 48, 342) § 2 lõike 1 tähenduses; 5) täisealine isik, kes üksi hooldab üht või mitut last; 6) isik, kes ei ole omandanud keskharidust või sellega samaväärset haridust, ning kes on töötuna arvele võetud «Töötu sotsiaalse kaitse seaduse» §-s 3 sätestatud korras või kellele on töölepingu lõpetamisest ette teatatud «Eesti Vabariigi töölepingu seaduses» sätestatud korras; 7) üle 50-aastane isik, kes on töötuna arvele võetud «Töötu sotsiaalse kaitse seaduse» §-s 3 sätestatud korras või kellele on töölepingu lõpetamisest ette teatatud «Eesti Vabariigi töölepingu seaduses» sätestatud korras; 8) pikaajaline töötu, st isik, kes on olnud töötuna arvel vähemalt 12 kuud viimase 16 kuu jooksul või alla 25-aastase isiku puhul 6 kuud viimase 8 kuu jooksul; 9) isik, kellel on diagnoositud sõltuvus narkootiliste või psühhotroopsete ainete või alkoholi tarvitamisest; 10) isik, kes on olnud töökohata alates vabadusekaotuse või kuriteo toimepanemise eest määratud muu karistuse kandmise algusest; 11) naine, kui keskmine töötus Eestis on vähemalt kahe kalendriaasta jooksul olnud rohkem kui 100% kõrgem Euroopa Ühenduse keskmisest ning kui naiste töötus on vähemalt kahel kolmest eelnenud kalendriaastast rohkem kui 150% kõrgem meeste keskmisest töötuse määrast. (2) Puudega inimeseks loetakse isikut, kellel on puue «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse» (RT I 1999, 16, 273; 82, 749; 88, 803; 2001, 3, 10; 100, 648; 102, 671; 2002, 35, 219; 61, 375) tähenduses. (3) Rahandusminister võib lubada anda täiendavat riigiabi väiksema konkurentsivõimega või puuetega inimeste töölevõtmiseks, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) kui töölevõtmise tulemusena ei suurene ettevõtja töötajate arv, peavad töökohad olema vabanenud töölepingu lõpetamisel töötaja algatusel «Eesti Vabariigi töölepingu seaduse» §-de 79, 80, 82 või 85 alusel või tööandja algatusel sama seaduse § 86 punktide 6, 7, 8, 10 või 12 alusel või osalise tööaja rakendamisel «Töö- ja puhkeaja seaduse» (RT I 2001, 17, 78; 102, 675; 2002, 56, 347; 61, 375; 99, 576; 2003, 23, 137) §-s 6 sätestatud korras ning 2) väiksema konkurentsivõimega või puuetega töötajatel peab olema õigus jätkata töötamist sama ettevõtja juures vähemalt 12 kuu vältel, välja arvatud juhul, kui nimetatud perioodi jooksul lõpetatakse töötajaga tööleping tööandja algatusel «Eesti Vabariigi töölepingu seaduse» § 86 punktide 6, 7, 8 või 12 alusel. (4) Väiksema konkurentsivõimega või puuetega inimeste töölevõtmiseks antava riigiabi puhul loetakse lubatavateks kuludeks palgakulud. Palgakuludeks loetakse töölevõtmisele järgneva esimese aasta brutopalka, millele on lisatud sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse. (5) Väiksema konkurentsivõimega inimeste puhul ei tohi riigiabi osakaal ületada 50% lubatavatest kuludest ning puuetega inimeste puhul 60% lubatavatest kuludest. (6) Lõikes 5 sätestatud riigiabi osakaal lubatavatest kuludest arvutatakse enne otseste maksude mahaarvamist. § 4. Riigiabi puuetega inimeste töölevõtmisega kaasnevate täiendavate kulude katmiseks (1) Lisaks §-s 3 sätestatud riigiabile puuetega inimeste töölevõtmiseks võib rahandusminister lubada anda riigiabi puuetega inimeste töölevõtmisega kaasnevate täiendavate kulude katmiseks juhul, kui: 1) riigiabi suurus koos §-s 3 sätestatud riigiabiga ei ületa summat, mis on vajalik, et hüvitada töötaja või töötajate puuetest tingitud tootlikkuse võimalik vähenemine ja kulud, mis lisanduvad puuetega töötajate töötamise vältel kuludele, mida riigiabi saaja oleks kandnud puueteta töötajate töölevõtmisel; 2) punktis 1 nimetatud kulud on seotud töökohtade kohandamisega, arvestades puudega töötaja vajadusi, või ainult puudega töötaja abistamisega tegelevate inimeste töölevõtmisega või puudega töötaja poolt kasutatavate töövahendite kohandamise või hankimisega. (2) Kui puuetega inimeste töölevõtmisel pakub riigiabi saaja kaitstud töökohti, võib riigiabi ühtlasi hõlmata, kuid mitte ületada asjaomase käitise ehitamise, sisseseadmise või laiendamisega seotud kulusid ning puuetega töötajate töölevõtmisest tulenevaid haldus- ja transpordikulusid. (3) Kaitstud töökohaks loetaks käesoleva määruse tähenduses töökohta käitises, mille töötajatest vähemalt 50% on puuetega isikud, kes ei suuda leida tööturul tööd. (4) Käesolevas paragrahvis nimetatud riigiabi andmisel säilitab riigiabi saaja 10 aastat andmeid, mis võimaldavad rahandusministril kontrollida abi vastavust käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustele. § 5. Riigiabi töökohtade säilitamiseks (1) Riigiabi töökohtade säilitamiseks käesoleva määruse tähenduses on ettevõtjale antav toetus, mis annab võimaluse mitte lõpetada töölepinguid oma töötajatega. (2) Riigiabi töökohtade säilitamiseks võib rahandusminister lubada anda, kui riigiabi antakse: 1) loodusõnnetuste ja muude erakorraliste sündmuste tõttu tekkinud kahjude heastamiseks; 2) tegevuskulude katmiseks «Konkurentsiseaduse» § 31 lõike 6 alusel kehtestatud regionaalabi andmist reguleerivas Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud tingimustel; 3) restruktureerimiseks suunatud riigiabina ja riigiabi on kooskõlas «Konkurentsiseaduse» § 31 lõike 6 alusel kehtestatud majandusraskustes äriühingule riigiabi andmist reguleeriva Vabariigi Valitsuse määruse tingimustega. § 6. Tööhõivealase riigiabi osakaalu arvutamine (1) Määruses sätestatud riigiabi osakaalu arvutamisel arvestatakse kogu saadava riigiabiga, olenemata sellest, kas riigiabi antakse üheaegselt mitme abiprogrammi alusel või riigi, kohaliku omavalitsusüksuse või Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide vahenditest. (2) Kui §-des 3 ja 4 sätestatud riigiabi kombineeritakse samade kulude osas §-s 2 sätestatud riigiabiga, ei tohi riigiabi osakaal ületada 100% palgakuludest ajavahemikul, milleks isik või isikud on tööle võetud. § 7. Rakendussäte Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001. a määrus nr 299 «Tööhõivealase riigiabi andmise eritingimused» (RT I 2001, 78, 465) tunnistatakse kehtetuks. 1 EÜT L 337/3 13,12.2002, lk 3 Peaminister Juhan PARTS Rahandusminister Tõnis PALTS Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN