Keskkonnaminister — Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kord ja määramismeetodid

Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 11.07.2003 nr 65 (RTL 2003, 87, 1279) 01.09.2003 Käesolev määrus on antud välisõhu kaitse seaduse (RT I1998, 41/42, 624; 1999, 10, 155) paragrahvi 4lõike 2 alusel. I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev määrus reguleeribpõletusseadmetest välisõhku eralduva vääveldioksiidi(SO2),lämmastikoksiidide (NO2 + NO), süsinikoksiidi (CO),lenduvate orgaaniliste ühendite (CnHm), tahkete osakestening raskmetallide heitkoguste määramist. II. SAASTEAINE HEITKOGUSE MÄÄRAMISE KORD 2. Saasteaine heitkogus määratakse otsesemõõtmise alusel või arvutuslikult. 3. Põletusseadmete puhul, k.a tehnoloogilised ahjud, millesoojusvõimsus on 50 MWth või suurem,määratakse saasteainete eriheitmed ainult otsese mõõtmise alusel.Lenduvate orgaaniliste ühendite jaraskmetallide eriheitmed ning vedelkütuse kasutamisel eralduvavääveldioksiidi eriheitme võib määrataka arvutuslikult. III. SAASTEAINE HEITKOGUSE MÄÄRAMINEOTSESE MÕÕTMISE ALUSEL 4. Otsese mõõtmise alusel määrataksesaasteaine heitkogus alljärgnevalt: 4.1. koostatakse koondtabel kasutatud kütuseliikide kohta vastavaltlisale 1; 4.2. arvutatakse kütusekulu B massiühikutest (t)ümber soojusühikutesse (GJ), kasutades lisas 9toodud energiaühikute teisendustegureid ja vastava kütuseliigi alumistkütteväärtust Qri järgmiselt: B1 = B Qri, GJ, kus B -- kütusekulu vaadeldaval perioodil, t; Qri -- kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg; 4.3. mõõdetakse saasteainete sisalduspõletusseadmetest väljuvates suitsugaasides; 4.4. mõõtmise läbiviija koostabmõõtmise protokolli ja mõõtmistulemuste aruande vastavaltkäesoleva korra lisale 2 ning neid säilitatakse vähemalt viis aastat; 4.5. iga kasutatud kütuseliigi kohta saadudmõõtmistulemuste alusel arvutatakse vastava i-ndasaasteaine eriheide qi järgmist valemit kasutades

ci -- i-nda saasteaine kontsentratsioon kuivades suitsugaasides,mg/Nm3(teisendustegurid on toodud lisas 10) ­ raskmetallidmg/Nm 3; Vg -- 1 kg kütuse põlemisel tekkivate kuivade suitsugaaside maht,Nm3/kg; V -- 1 kg kütuse põlemiseks vajalik teoreetiline õhukogus,Nm3/kg;

-- liigõhutegur

Qri -- kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg; 0,25 -- kütuse kuivaine stöhhiomeetrilisel põlemisel tekkiv ligikaudnekoguskuivi suitsugaase energiaühiku kohta, Nm3 /MJ; k -- kütuse niiskusest tulenev parandustegur, mis on toodudlisas 11. Eriheitmete arvutamise alusena aktsepteeritakse mõõtmisi, mis onläbi viidud põletusseadmenominaalkoormusele lähedastel reþiimidel (vähemalt 80%nominaalkoormusest); 4.6. iga kasutatud kütuseliigi kohta arvutatakse i-nda saasteaineheitkogus Mi järgmist valemitkasutades: Mi = 10--6 B1 qi , t (raskmetallid kg), kus B1 -- kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ; qi -- i-nda saasteaine eriheide, g/GJ (raskmetallid mg/GJ). IV. SAASTEAINE HEITKOGUSE MÄÄRAMINEARVUTUSLIKULT 5. Kui saasteaine heitkogust ei määrata otsesemõõtmisega, määratakse saasteaine heitkogusalljärgnevalt: 5.1. koostatakse koondtabel kasutatud kütuseliikide kohta vastavaltlisale 1; 5.2. arvutatakse kütusekulu B massiühikutest (t) ümbersoojusühikutesse (GJ), kasutades lisas9 toodud energiaühikute teisendustegureid ja vastava kütuseliigi alumistkütteväärtust Qri järgmiselt: B1 = B Qri , GJ, kus B -- kütusekulu vaadeldaval perioodil, t; Qri -- kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg; 5.3. leitakse i-nda saasteaine eriheitme qi väärtusvastavast lisast 3--8; 5.4. arvutatakse kütusekulu B1 ja eriheitmeqi alusel vastava saasteaine heitkogus Mi, väljaarvatud vääveldioksiid, järgmist valemit kasutades: Mi = 10--6 B1 qi , t (raskmetallid kg), kus B1 -- kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ; qi -- i-nda saasteaine eriheide, g/GJ (raskmetallid mg/GJ). 5.5. Vääveldioksiidi heitkogus tahke ja vedelkütusekorral arvutatakse lähtudes kütuseväävlisisaldusest alljärgnevalt

B -- kütusekulu vaadeldaval perioodil, t; Sr -- väävlisisaldus kütuse tarbimisaines, massi%;

-- väävliärastusseadmes eraldatava võipõlemisseadmes kütuse tuhagaseotava väävli suhteline hulk, mida arvestatakse ainult põlevkivikorral. 6. Saasteaine heitkogus ühes sekundis (hetkeline heitkogus)arvutatakse järgmiselt: 6.1. leitakse saasteaine eriheitme qi vastavastlisast 3--8; 6.2. arvutatakse saasteallikast eralduva i-nda saasteaine hetkeline heitkogusMpi, lähtudespõletusseadme soojusvõimsusest, järgmist valemit kasutades: Mpi = 10--3 P qi, g/s (raskmetallidekorral mg/s), kus P -- põletusseadme soojusvõimsus, MWth .Põletusseadme soojusvõimsuseall mõistetakse ajaühikus sisseantava energia kogust; qi -- i-nda saasteaine eriheide, g/GJ (raskmetallide korral mg/GJ). Ühele ja samale korstnale töötavate katelde puhul saadakse kogusaasteallika hetkeline heitkogussummeerides katelde vastavad väärtused. 7. Vääveldioksiidi hetkeline heitkogus arvutatakse tahke kütuse ja vedelkütuse põletamisel,lähtudes kütuse väävlisisaldusest alljärgnevalt

P -- põletusseadme soojusvõimsus,MWth; Sr -- väävlisisaldus kütuse tarbimisaines, massi%;

-- väävliärastusseadmes eraldatava võipõlemisseadmes kütuse tuhagaseotava väävli suhteline hulk; Qri -- kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg. Lisa 1 keskkonnaministri 17. märtsi 1999. amääruse nr 33 juurde Andmed kütuseliikide kohta Kütus I Kütus II Kütus IIIjne Kütuseliik Kütuse aastakulu B, tonni (tahke kütus ja vedelkütus) tuh m3 (gaas) Kütusekulu põletusseadme nominaalkoormusel, kg/s (tahke kütus ja vedelkütus) m3/s (gaas) Kütuse päritolu (võimalusel) Kütuse tarbimisaine koostis: Niiskus, Wr, % Tuhk, Ar, % Väävel, Sr, % Süsinik, Cr, % (võimalusel) Vesinik, Hr, % (võimalusel) Lämmastik, Nr, % (võimalusel) Kütuse tarbimisaine alumine kütteväärtus,Qri, MJ/kg (tahke kütus javedelkütus) MJ/m3 (gaas) Kütuse kvaliteedi vastavussertifikaat, kuupäev Lisa 2 keskkonnaministri 17. märtsi 1999. amääruse nr 33 juurde

Lisa 3 keskkonnaministri 17. märtsi 1999. amääruse nr 33 juurde Tahkete osakeste eriheitmed Kütuseliik, Püüdeseade Tahkete osakeste eriheide q, g/GJ põletusseadme soojusvõimsus P, kütuse põletusviis P 10 MWth 50 MWth > P> 10 MWth põleti eelkolle restkolle keevkiht põleti eelkolle keevkiht Kivisüsi 3000 Põlevkivi 12000 - tsüklon 3000 - elektrifilter 1000 Turvas - puhastuseta 1000 2000 - tsüklon 220 230 700 700 - tsüklon + multitsüklon 80 - elektrifilter 80 Puit - puhastuseta 1000 1000 1000 1000 - tsüklon 240 240 500 70 - elektrifilter 70 80 Raske kütteõli 100 100 Põlevkiviõli 100 100 Kerge kütteõli 100 100 [RTL 2003, 87, 1279 – jõust. 01.09.2003] Lisa 4 keskkonnaministri 17. märtsi 1999. amääruse nr 33 juurde Vääveldioksiidi eriheitmed Kütuseliik Vääveldioksiidieriheide q, g/GJ põletusseadme soojusvõimsus P,kütuse põletusviis P 10 MWth 50 MWth > P>10MWth põleti eelkolle restkolle keevkiht põleti keevkiht Kivisüsi arvutatav kivisöe väävlisisalduse järgi, sidumisttuhaga ei arvestata Põlevkivi arvutatav põlevkivi väävlisisalduse järgi, sidumisttuhaga arvestatakse 50% ulatuses Turvas 200 200 Puit 10 10 0 0 Raskekütteõli Põlevkiviõli Kergekütteõli arvutatav kütuse väävlisisalduse järgi, sidumisttuhaga eiarvestata Maagaas 0 0 Lisa 5 keskkonnaministri 17. märtsi 1999. amääruse nr 33 juurde Lämmastikoksiidide eriheitmed Kütuseliik Lämmastikoksiidideeriheide q, g/GJ põletusseadme soojusvõimsus P,kütuse põletusviis P 10 MWth 50 MWth > P>10MWth põleti eelkolle restkolle keevkiht põleti keevkiht Kivisüsi 200 200 Põlevkivi 150 Turvas 300 300 300 300 Puit 100 100 100 100 100 Raskekütteõli 200 250 Põlevkiviõli 150 200 Kergekütteõli 100 Maagaas 60 100 Lisa 6 keskkonnaministri 17. märtsi 1999. amääruse nr 33 juurde Süsinikoksiidi eriheitmed Kütuseliik Süsinikoksiidide eriheideq, g/GJ põletusseadme soojusvõimsus P,kütuse põletusviis P 10 MWth 50 MWth > P>10MWth põleti eelkolle restkolle keevkiht põleti keevkiht Kivisüsi 100 100 Põlevkivi 100 Turvas 1200 500 100 200 Puit 1200 1000 400 200 Raske kütteõli 100 100 Põlevkiviõli 100 100 Kerge kütteõli 100 100 Maagaas 60 40 Lisa 7 keskkonnaministri 17. märtsi 1999. a määruse nr 33 juurde Lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) eriheitmed1 Kütuseliik LOÜ-de eriheide q, g/GJ põletusseadme soojusvõimsus P P 50 MWth P >= 50 MWth Kivisüsi 15 1,5 Turvas 100 Puit 48 Raske kütteõli 3 3 Kerge kütteõli 1,5 Maagaas 4 2,5 Põlevkivi 1200 60 Põlevkiviõli 1,1 1 välja arvatud metaan [RTL 2003, 87, 1279 – jõust. 01.09.2003] Lisa 8 keskkonnaministri 17. märtsi 1999. a määruse nr 33 juurde Raskmetallide eriheitmed Kütuseliik -- katel, püüdeseade Raskmetalli eriheide q, mg/GJ Hg Cd Pb Cu Zn As Cr Ni V Kivisöekatel: -- puhastuseta 5 30 700 100 230 90 400 400 1500 -- tsükloniga 5 10 200 20 80 80 300 -- elektrifiltriga 5 5 40 5 10 10 50 Soodakatel: -- elektrifiltriga 0,8 3 50 2 0,5 0,3 -- elektrifiltriga ja pesuriga 0,8 2 30 1 0,1 0,1 Eesti tolmpõlevkivi katel: -- elektrifilter 5 5 300 20 410 90 80 50 130 Puu- ja koorekatel: -- puhastuseta 0,5 5 200 5 500 1 35 30 100 -- tsükloniga 0,5 2 60 0,3 10 10 30 -- elektrifiltriga 0,5 0,5 15 0,1 2 2 9 Turbakatel: -- puhastuseta 5 10 200 50 150 100 80 350 250 -- tsükloniga 5 4 50 30 20 80 60 -- elektrifiltriga 5 0,7 15 7 6 25 20 Raske kütteõli katel: -- puhastuseta 0,03 0,3 20 10 40 2 1 300 1000 -- tsükloniga 0,03 0,2 10 1 0,5 150 450 Gaasikatel 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Põlevkiviõli- katel 0,04 0,11 50 16 290 24 3,5 8 5 Kerge kütteõli katel 0,03 0,04 10 11 6 6 2 4 2 [RTL 2003, 87, 1279 – jõust. 01.09.2003] Lisa 9 keskkonnaministri 17. märtsi 1999. amääruse nr 33 juurde Energiaühikute teisendustegurid toe MWh GJ Gcal toe 1 11,63 41,87 10,00 MWh 0,0860 1 3,600 0,860 GJ 0,0239 0,278 1 0,239 Gcal 0,1000 1,163 4,187 1 Lisa 10 keskkonnaministri 17. märtsi 1999. amääruse nr 33 juurde Gaasiliste saasteainete kontsentratsioonide teisendustegurid Saasteaine kontsentratsioon NOx arvut. NO2-le SO2 CO ppm mg/Nm3 ppm mg/Nm3 ppm mg/Nm3 ppm 1 2,054 1 2,915 1 1,25 mg/m3 0,487 1 0,343 1 0,8 1 [RTL 2003, 87, 1279 – jõust. 01.09.2003] Lisa 11 keskkonnaministri 17. märtsi 1999. amäärusele nr 33 Kütuse niiskusest tulenev parandustegur k Kütuse niiskus W, % Parandustegur ühe kg kütuse kuivainekohta k 10 1,01 20 1,03 30 1,05 40 1,08 50 1,12 60 1,19