Suure-Jaani Vallavolikogu — Suure-Jaani valla arengukava aastateks 2003-2008 vastuvõtmine — KO, 123, 2079

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1,1; 4, 22; 23, 141) § 9, § 22 lõike 1 punkti 7 ja § 37 lõike 1, Suure-Jaani Vallavolikogu 28. veebruari 2000. a määrusega nr 8 kinnitatud Suure-Jaani valla põhimääruse (muudetud 23. jaanuari 2003. a määrusega nr 4 ja 19. veebruari 2003. a määrusega nr 6), punktid 11, 22.1.7 ja 70.1, Suure-Jaani Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Suure-Jaani valla arengukava aastateks 2003–2008 (lisatud). 2. Määrus jõustub 1. juulil 2003. a. Volikogu esimees Jaan JASKA

EESSÕNA Käesoleva arengukava koostamise aluseks on Suure-Jaani Vallavolikogu 18. detsembri 2002. aasta otsus. Volikogu otsustas algatada arengukava koostamise aastateks 2003–2008. Eelneva valla arengukava koostamine algas 1998. aasta veebruaris ja võeti volikogu poolt vastu 1998. aasta detsembris. Samas valmis ka uus valla üldplaneering. Käesolev arengukava on suunatud valla 21. sajandi alguse arengu ja arendustegevuse aluste määratlemiseks ja see koondab vallakeskse halduspiirkonna strateegia ja valla eluvaldkondade arenguplaanid koos tegevuskavade ja finantsmajandusliku plaaniga ning füüsilise üldplaneeringu ühtseks tervikuks, käsitledes neid arendustegevuse seisukohalt kompleksselt. Uus arengukava põhineb varasemate arengudokumentide üldistusel. Arengukava erinevaid osi arendatakse paindlikult edasi, täiustades ja täiendades neid vastavalt ümbritsevate tingimuste ja valla enda arenguloogika ja -eelduste muutustele. Arengukava juures tuleb eriti väärtustada selle koostamist kui protsessi, mille käigus osalenud inimesed omandasid uusi teadmisi, oskusi ja võimet koostatud kava praktikas rakendada. Sellega seoses moodustati organisatsioon – eelkõige juhtiv komisjon ja teemarühmad, mis koosnes peamiselt valla volikogusse valitud kohalikest poliitikutest, vallavalitsuse liikmetest ning valla allasutuste ja teiste struktuuriüksuste töötajatest. Kuna arengukava on erinevate huvigruppide vaheline kokkulepete süsteem, moodustati neli töörühma: 1) keskkonnakaitse ja tehniline infrastruktuur; 2) sotsiaalne infrastruktuur; 3) majanduslik areng; 4) valla elu juhtimine ja korraldamine. Arengukava koostamise protsessi kaasati väljastpoolt nõustajaid ja eksperte. Valla arengukava koostamine algas sissejuhatava seminariga, millest võtsid osa kõik töörühmad. Töö esimesel etapil keskenduti vallast tervikliku ülevaate saamisele. Selleks valmistasid töörühma liikmed ette oma kindla valdkonna temaatilise kirjelduse, mida suures töörühmas üheskoos arutati. Andme- ja SWOT-analüüsi kasutades selgitati valdkondade kaupa valla tugevad küljed ja konkurentsieelised, vaagiti valla arenguvõimaluse ohtusid ja nõrkusi. Selle etapi tööd kokkuvõttev osa on esitatud peatükis «Olukord ja arengueeldused». Arengukava teine osa käsitleb valla arenguvisiooni aastani 2012 ja keskendub tegevusplaanide kujunemisele aastatel 2003–2008. Töörühmade ühise töö tulemusena koostati tegevuste loetelu aastateks 2003–2008 ja esitati ettepanekuid nende läbiviimiseks. Selleks, et mõista investeeringuteks vajalike rahaliste ressursside mahtu, on koostatud projektide ligikaudne rahaline kalkulatsioon. Siinkohal tuleb tähele panna, et tegemist on pigem suurusjärkude hindamisega ning mitmed ettevõtmised ei lõpe aastaga 2008. Tugev kohalik omavalitsus – see tähendab demokraatlikku kaasaegset elukorraldust, efektiivset kohalikku avalikku haldust ning kvaliteetsete teenuste osutamist läbi inimese elukaare. Avaliku-, era- ja kolmanda sektori initsiatiiv ja koostöövalmidus peavad olema põimitud valla iseolemise, tema konkurentsitaluvuse ja arengusuutlikkuse suurendamisega. Käesolev arengukava pakub selleks oma lahendusi ja näitab võimalusi nende realiseerimiseks antud ajahetkel. Need on arengukava koostamises osalenute tänased seisukohad. Kindlasti pole väljapakutu ammendav ja igaüks, kellele läheb korda Suure-Jaani valla keskkonna, majanduse, sotsiaalse ja kultuurilise arengu käekäik, on vallavalitsuses oma ettepanekutega oodatud. Arengu planeerimine on pidev protsess. Kohaliku elu edendamise parimaks viisiks on dialoog kõigi kogukonna liikmete vahel, tundes kohustust ja vastutust seista oma tegudega hea Suure-Jaani valla arengu eest. Jätkugu meil püsivust üheskoos soovitu teokstegemisel edu saavutada! Valla majandusarendusnõunik Märt PERVE Definitsioonid (regiooni mõistes) Areng – Positiivne muutumine (EA) – Paremakssaamine teiste (kasutajate, hindajate) jaoks (EA) – Paranemise, küpsemise ja parema organiseerituse saavutamise protsess (EA) Arengukava – Väljatöötatud ja kohaliku omavalitsuse kontrollile allutatud arenguline tegevusplaan (Goodall) – Lähema aja tegevuskava Arengu eesmärgid – Säästlik ja tasakaalustatud areng, võrdsete võimaluste loomine, inimese heaolu parandamine nüüd ja pikemas tulevikus Rakenduskava – Planeeringust tulenev lähema aja tegevuskava (MP) Regionaalne areng – Sotsiaal-majanduslik protsess, mis leiab aset poliitilis-kultuurilises kontekstis territoriaalselt määratletud alal (MP) Regioon – Subjekti (optimaalsete) huvide territoriaalselt määratletud ala (MP) Ressurss – Materiaalsete ja mittemateriaalsete väärtuste hulk subjekti huvide rahuldamiseks (MP) – Teatav materiaalne või mittemateriaalne väärtus, mida võib (saab) kasutada mõne inimvajaduse või defitsiidi rahuldamiseks, s.t definitsiooni järgi ressursi olemasolu sõltub selle väärtusest inimese jaoks (Goodall) Strateegia – Üldine teostustee (EA) – Eesmärkide saavutamise viis võimalike ressursside ja tingimuste juures (EA) – Organisatsiooni ressursside ja kompetentsiga vastavuses olev reaktsioon keskkonna ohtudele, võimalustele ja väljakutsetele (EA) – Organisatsiooni eesmärkide saavutamise üldine raamistik, tegevuskava (EA) – Pikema aja meetmete kompleks soovitud tulemuste saavutamiseks (MP) – Piltl. Sillaehitusmaterjal oleviku ja tuleviku vahel Strateegiline kavandamine – Tegevusprotsess strateegiate ettevalmistamiseks ning elluviimise kavandamiseks (EA) Strateegiline planeerimine – Süstemaatiline muutuste kontrolli ja parema tuleviku loomise vahend (Goodall) – Tegijate, tegevussubjekti ja keskkonna tegevuslik sobitamine (EA) Visioon – Regiooni soovitud, tõenäoline olukord kindlal ajahetkel või ajavahemikul (MP) – Nägemus pärast plaanide rakendamist või elluviimist (Goodall) RAK Riiklik arengukava MAK Maakondlik arenduskeskus I. SUURE-JAANI VALLA OLUKORD JA ARENGUEELDUSED 1. ASEND JA HALDUSPIIRID 1.1. Paiknemine Suure-Jaani vald asub Viljandimaa ja Sakala kõrgustiku põhjaosas. Valla metsane ja soine lääneosa kuulub Soomaa maastikurajooni ja sealne Kuresoo raba kirdeosa kuulub Soomaa rahvuspargi koosseisu. Väljapaistvamateks pinnavormideks on Sürgavere mägi valla lõunaosas (Sakala kõrgustiku põhjaosa kõrgeim punkt on 128 m). Maakonna ääreosa vallana piirneb Suure-Jaani vald lääneosas Pärnu maakonna Vändra ja Tori vallaga, põhjaosas Kabala vallaga Järva maakonnast ja Võhma linnaga. Idaosas piirnevad Suure-Jaani vallaga Olustvere ja Kõo vald, lõunaosas Saarepeedi, Pärsti ja Vastemõisa vald. Antud piires on Suure-Jaani vald oma pindalaga (316 km2) maakonna valdade hulgas teisel kohal (9,3% maakonna valdade pindalast). Vallas on 25 küla, milles elab 01.01.2003. a seisuga 2511 inimest (7,4% maakonna valdade rahvastikust). Suure-Jaani valla maa-asulate nimestik koos elanike ja majapidamiste arvuga 01.01.1998. a ja 1. jaanuari 2003. a seisuga on toodud lisas 1. Vallavalitsuse hoone kaugus maakonna keskusest Viljandist on 25 km. Suure-Jaani vald ümbritseb rõngasvallana Suure-Jaani linna ja vallamaja asub Nurme tänav 5. 1.2. Ajalooline kujunemine Suure-Jaani vald on tekkinud varasemate kihelkonnavaldade liitumisel. Nimetust «Suure-Jaani vald» ei ole ajalooliselt eksisteerinud. Suure-Jaani vald paikneb endise Taevere, Sürgavere, osaliselt Vastemõisa, Olustvere, Kabala ja Kõo valla maadel. Taevere vald tekkis 1897. a Lahmuse, Taevere, Enge ja Suure-Jaani kirikuvalla ühendamisel. 1924. a liitusid lisaks neile veel Kaansoo, Põhjaka, Leetva ja Toonoja küla, mis varem olid Vastemõisa valla all. Valla suuruseks oli siis 346 km2. Sürgavere vald sündis Sürgavere ja Lõhavere ühendamisest, mis toimus 1890. a. Vastemõisa valla alged ulatuvad kogukonnakohtu protokollidest lähtudes 1885. aastasse. Jaska, Navesti, Reegoldi, Aimla ja Olustvere valla liitumisel 1876. a tekkis Olustvere vald. 1.3. Teedevõrk Valda läbib tihe teedevõrk. Kogu teede pikkus on 251,7 km, millest riigimaanteid on 114,6 km, vallateid 84,2 km, erateid 15,5 km ja määratlemata omanikega teid 32,4 km. Riigimaanteede maad on määratletud ja on moodustatud kinnistud. Suure-Jaani vallal on kohalike teede registri programm, mis loob võimaluse kiiresti saada andmeid teedest. Viimastel aastatel on vald suutnud teha põhiliselt ainult teede elementaarset hooldust. Paljud teelõigud vajaksid uuendamist: teedes on suured augud, mõningates lõikudes puuduvad kraavid ja vesi valgub teele. Oluline tähtsus reisijate teenindamisel ja kaupade transiidil on Edela-Raudtee koosseisu kuuluval Tallinn–Lelle–Viljandi raudteel. Suure-Jaani valla territooriumil asuva raudteelõigu pikkus on 15,4 km ainsa peatusega Sürgavere külas. 01.01.2003. a seisuga on toodud riigimaanteed (lisa 2) ja vallateed (lisa 3). 2. LOODUS 2.1. Maastikuliselt Suure-Jaani vald asub Sürgavere kõrgustikul. Põhja- ja lääneservale ulatuval Pärnu madalikul voolab Navesti jõgi. 2.2. Mullastik Sakala kõrgustiku lavajas-lainjal moreentasandikul on muld kõrge viljakusega. Domineerivad kamarleetmullad ja kamargleimullad. Mullastiku lähtekivimiks on moreen. Haritava maa hindepunktid on põhiliselt 43–60, rohumaatüübilisel haritaval maal 25–45. Paremad põllumaad jäävad Sürgavere, Ängi ja Reegoldi piirkonda. Pärnu madalikul ja Võrtsjärve nõos, kus on tegemist metsade ja sooaladega, on levinud soomullad. Jõgede orgudes on mitmesuguse niiskusastmega alluviaalsed mullad. Vallas enamlevinud muldade allrühmad haritaval maal on näidatud lisas 13. 2.3. Jõed ja ojad Valla territooriumil voolab 24 km pikkuselt Navesti jõgi. Navestisse suubuvad Lõhavere oja, Paasioja, Saarjõgi, Arjadi oja, Tipina oja ja Jälevere peakraav. Saarjõkke suubub Nõmmitsa oja, Lõhavere ojasse Ängi oja. Suure-Jaani valla territooriumi läbib ka Lemmjõgi, millesse suubuvad Liiduvere ja Hüpassaare oja. Vooluveekogud Suure-Jaani vallas on toodud lisas 4. 2.4. Järved Järved koos paisjärvedega võtavad valla territooriumist enda alla 13,4 ha, s.o 0,4% valla pindalast. Suuremad järved on Lahmuse paisjärv 4,8 ha, Kerita paisjärv 2,4 ha, Sillaotsa paisjärv 1,2 ha, Nuutre-Kõpu paisjärv ca 4 ha, Hommiku paisjärv 0,6 ha, Võlli paisjärv 0,4 ha. Alla 5 ha suuruse pindalaga veekogudele kehtestatakse kohaliku omavalitsuse poolt kalda kaitsetsooni laiuseks 10–25 m. 2.5. Soodest Paksuküla soo asub Sakala kõrgustiku loodenõlval põhja–lõuna-suunalises nõos. Soo jääb ka Olustvere valla territooriumile. Suure-Jaani valla põhjaossa (Võhma linna) jääb väike osa Kallissaare–Lubjaahju soost. Valla lääneossa jääb Kuresoo. Kuresoo põhjaosas paikneb kolmest küljest ümbritsetud mineraalmaasaar, mida nimetatakse saart läbiva oja järgi Toonojaks. 2.6. Looduskaitsealad 1993. a moodustati Kuresoo alal Soomaa Rahvuspark pindalaga 37 035 ha, sellest vallas 3874,5 ha. Valla territooriumile jäävad veel 1990. a asutatud Navesti Orundi maastikukaitseala, luited (119 ha), Lahmuse park, asutatud 1964. a (5,5 ha), Lõhavere park, asutatud 1964. a (7,5 ha) ja Sürgavere park, asutatud 1964. a (2,9 ha). Looduskaitsealad on Kaansoo linnustiku kaitseala, asutatud 1964. a (0,1 ha) ja Lehtsaare loomastiku kaitseala, asutatud 1990. a (230,5 ha). 1966. a ja Kaansoo taimestikukaitsealana on (0,14 ha-l) II kategooria kaitsealuse taimeliigi kevad-ristmarana leiukoht. Kaitsealused üksikobjektid on Lahmuse kivi, Lepakose kivi, Labidakivi ja Linnamäe kivi (lisa 5). 3. LOODUSVARAD 3.1. Põhjavesi Olme ja tööstuse vajadusteks kasutatakse puurkaevudest võetavat põhjavett. Šahtkaevudest tuleb põhjavesi nähtavale 3–5 m sügavuses. Puudub ülevaade tegelikult töötavatest šahtkaevudest ja neist võetavatest veekogustest. 2002. a kuiv suvi ja sügis jättis paljud šahtkaevud kuivaks. Ka puuduvad andmed nende reostatusest. Puurkaevudest on andmed lisas 7. 3.2. Maavarad Kohaliku tähtsusega maavaradeks valla territooriumil on liiv, kruus, turvas ja sapropeel (järvemuda). Kruusa- ja liivamaardlatest annab ülevaate lisa 8. Kallissaare–Lubjaahju (Võhma) soos (4335 ha) asub turbamaardla pindalaga 2091 ha. Soo ulatub väikese osana valla põhjaossa. Põhiline osa soost jääb Kõo ja Kabala valda. Turbavaru on 6,94 miljonit tonni, sellest vähelagunenud turvast on 0,09 miljonit tonni ja hästilagunenud turvast 6,85 miljonit tonni. Paksuküla turbamaardla (402 ha) soo, mille pindala on 562 ha, asub Sakala kõrgustiku loodenõlval põhja–lõuna-suunalises nõos. Soo jääb nii Suure-Jaani kui ka Olustvere valla territooriumile. Madalsoo lasundi paksus on 1,0–1,5 m ja selle turbavaru on 1,01 miljonit tonni hästilagunenud turvast. Kuresoo soo (10 847 ha) rabalasundi paksus on 3,1–8,5 m, madalsoolasundi paksus 1,0–1,5 m, turbavaru on 37,6 miljonit tonni. 3.3. Mets Mets võtab enda alla 15 515 ha (49%). Maakonna metsafondist moodustab see 10%. Läänealadel on metsamaid suhteliselt rohkem kui valla keskosas. Riigimetsa majandajateks on RMK Kabala metskond ja Kõpu metskond. Ülekaalus on okaspuumetsad, kuid nende osakaalu säilitamiseks on vajalik tõsta oluliselt metsakultuuride rajamise mahtu erametsades. Puidutagavarast ja varutava puidu mahtudest puudub täpne ülevaade. Valla metsade tähtsamad ulukid on põder, metssiga ja metskits. 1990. aastate algusest vähenes kõikide suurulukite arv. Sajandivahetusel arvukus stabiliseerus ja on tõusmas. Huntide, ilveste ja karude arvukus on stabiilne. Jahimaid haldavad Eesti Jahimeeste Seltsi Lahmuse ja Suure-Jaani jahisektsioonid ning RMK Edela regiooni jahimaade talitus. Kalamajandusliku tähtsusega veekogu vallas ei ole. Kalastajate meelispaigaks on Navesti jõgi. Olulisemad esindatud kalaliigid on haug, ahven ja latikas. Paisjärvedes ja tiikides tegeldakse vähesel määral kalakasvatusega. 4. KESKKONNAKAITSE 4.1. Heitvete puhastamine Vallas on 7 puhastusseadet ja järelpuhastit: Päraküla BIO-100 + 3BT kogupindalaga 2640 m2; Köidama BI0-50 + 2 BT kogupindalaga 1800 m2; Sürgavere keskasula OXYD-180 + BT kogupindalaga 4000 m2; Reegoldi keskasula RK-130 + 2BT kogupindalaga 2640 m2; Navesti biotiik 1800 m2, Munsi asula septik, Lõhavere B10-50 2BT kogupindalaga 4500 m2 ja Suure-Jaani haigla B10-25 +2BT kogupindalaga 900 m2. Seoses farmide koormuse vähenemisega on langenud ka põllumajandusreostus (lisa 6). Arengukava lisana on koostamisel valla veemajanduse (st ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni) arengukava. Kanalisatsiooni ja veemajanduse arengukava koostamise eesmärgiks on määratleda tehniliste rajatiste ajalugu, olemasolev olukord ja tuleviku stsenaariumid. Arengukava on edasiste täpsemate investeerimiskavade ja ettevõtete arengukavade väljatöötamise aluseks. Arengukava on oluline ka valla elanikkonna teadvustamisel vastavatest probleemidest ning vallaametnikele ja ettevõtete esindajatele ülevaate andmiseks väljakujunenud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olukorrast. 4.2. Prügilad Kuni 2002. a oli vallas kolm prügi mahapaneku kohta, millest ükski ei vastanud nõuetele. Prügilad asusid Kassis 1,4 ha, Reegoldis 5,3 ha ja Sürgaveres 2,3 ha. Mitteametlik prügimahapanek oli ka Kõidamal. Prügila määruse § 68 nõuetele mitte vastanud prügilad Keskkonnateenistus sulges 31. detsembril 2001. aastal. Prügila sulgemine peab toimuma vastavalt käitaja poolt esitatud ja keskkonnateenistuse poolt heaks kiidetud sulgemiskavale, milles on arvestatud määruse asjakohaseid nõudeid võimalike kahjulike keskkonnamõjude vältimiseks. Kõik suletavad prügilad peavad olema korrastatud hiljemalt 16. juuliks 2013. aastal. Prügilate korrastamiseks vajaminevate investeeringute arvutamise aluseks on võetud Üleriigiline jäätmekava, kus on antud järgmised maksumused: prügilad alla 2 ha – sulgemisel on maksumus 500 000 krooni/ha. Prügilate sulgemiseks ja korrastamiseks vajalikud investeeringud peavad leidma prügilate käitlejad ja omavalitsused. Omavalitsustel on võimalik vajaminevad summad taotleda Keskkonnainvesteeringute Keskusest (KIK). Valla prügilate sulgemise skeem ja investeeringud Jrk Prügila nimetus Pindala, ha Jäätme kogus, m3 Maksumus, kroonides (OÜ Raeme) Maksumus, kroonides (Riikl.jk.) 1. Kõrvepera 1,2 21 000 404 500 600 000 2. Reegoldi 1,4 31 600 593 000 700 000 Lähtudes maakonna planeeringust peaks valla piirkonda tulema üks prügi ümberlaadimisplats. Üha arenev jäätmekäitlussüsteem ei ole taganud veel jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamist, taaskasutamist ja keskkonnaohutut ladestamist. Vajalik on luua alternatiivseid jäätmekäitluse võimalusi ja tehnoloogiaid, nagu taaskasutamine, sorteeritud kogumine, kompostimine, põletamine energia saamiseks, keskkonnaohutu ladestamine jne. Arengukava lisana on ka koostamisel valla jäätmekava. Valla jäätmekava eesmärgiks on jäätmehoolduse korrastamine, jäätmetekke vähendamine ja tekkivate jäätmete taaskasutamise suurendamine, ladestatavate jäätmete koguse ja selles biolagunevate jäätmete osatähtsuse vähendamine, ohtlike jäätmete kogumissüsteemi väljatöötamine ja rakendamine, vanade prügilate keskkonnaohutu sulgemine, optimaalse jäätmekogumis- ja ümberlaadimisjaama rajamine ja kõige lähema keskkonnakaitseliselt sobiva jäätmekäitluskoha kasutamine, võimalikult suure arvu jäätmetekitajate haaramine jäätmete kogumise ja käitlemise süsteemi, omavalitsuse haldussuutlikkuse tõstmine nii jäätmekäitluse korraldamise kui ka järelevalve suhtes. Jäätmekava koostamisel on arvestatud Viljandi maakonna ja Üleriigilist jäätmekava. Jäätmekava koostamine on järjest arenev protsess, mida tuleb pidevalt täiendada. 4.3. Haljastus ja heakord Munitsipaalhoonete juurde kuuluvad haljasalad on kohustatud korrastama hoone valdaja. Haljasalade kohta puudub ülevaade ja konkreetne hooldaja. Valla territooriumil on vähehooldatud pargid Lahmuse ja Lõhavere. Lahmuse kool on alustanud pargi korrastamist. Suhteliselt korras on Sürgavere park. Koos kooli rekonstrueerimise projektiga on koostatud ka pargi uus haljastusprojekt. Üldplaneeringuga on vaja määratleda külades haljasalad ja hakata neid korrastama ning hooldama. 4.4. Maakasutus Suure-Jaani valla territooriumi suurus oli 01.01.1998. a seisuga 31 598 ha, sellest kasutuses oli 1997. a 26 170 ha (83%), 2002. a 27 359 ha (88%) ja kasutusse andmata 5428 ha (17%) ja 2002. a 3739 ha (12%) maad. Omandiõigusega maade pindala oli 01.05 2003. a 26 855 ha (84%). Tagastamata maa pindala on ca 830 ha. On suurenenud metsamaa ja vähenenud põllumaa kasutus (lisa 9). Tuleviku seisukohalt on oluline metsasuse säilitamine ja kasutuses mitteolevate maa-alade vähendamine. 5. RAHVASTIK 01.01.2003. a seisuga elas vallas 2511 elanikku, kellest mehi oli 1241 (49,4%) ja naisi 1270 (50,6%). Soolis-vanuselise koosseisu muutus aastatega on näidatud lisas 10. Elanikkonna paiknemine külades on toodud lisas 11 «Elanikkond ja majapidamised külades aastatel 1980 – 01.01.2003». Suure-Jaani valla elanike arvu dünaamika ja muutuskomponendid on lisatud (lisa 12). 1992. aastast kuni 2003. aastani on vallaelanike arv vähenenud 28 inimese võrra. Viimase nelja aasta elanike arvuline muutus on negatiivne. Tööga hõivatutest ligikaudu 40% saavad tööd väljaspool valda. Valla elanike soolis-vanuseline struktuur on toodetud diagrammina (lisa 21). 6. ETTEVÕTLUS Veel 1990. aastal olid piirkonna peamised tööandjad valla territooriumil asuvad põllumajandusettevõtted. Nendeks oli Lahmuse sovhoos (250 töötajat), Kindla Tee kolhoos (237 töötajat) ja Paala kolhoos (200 töötajat ). Ainuke tööstusettevõte oli tol ajal Suure-Jaani Metsamajand (160 töötajat). Käesoleval hetkel on Suure-Jaani vallas ettevõtluse olukord, võrreldes teiste Viljandi maakonna piirkondadega, suhteliselt hea. Üleminekuperioodi algusaastatel suudeti suurem osa olemasolevast töötlevast tööstusest säilitada (AS Suure-Jaani Metsamajand) ja piirkonda tulid ka mitmed arvestatavad investeeringud (AS Eerung, OÜ Eesti Höövelliist). AS Suure-Jaani Metsamajandist on nüüd saanud AS Sakala Saeveski. Põllumajanduse restruktureerimise tulemusena põllumajanduses hõivatute osakaal küll vähenes, siiski tegutsevad piirkonnas suuremad põllumajandustootjad (OÜ Paala ja Sürgavere PMÜ ). Teenindussektor ei ole oluliselt kasvanud. Kohalikes väiksemates keskustes asuvad peamiselt kauplused. Kui 1990. aastal töötas väljaspool valda ligikaudu 100 inimest, siis käesoleval hetkel on väljaspool tööd leidnud 340 inimest ja formaalselt töötud on 221 inimest (17% ). Mingi osa neist on hõivatud mitteametlikult (ei maksa makse). Peamised tegevusalad on metsamajandus, puidutöötlemine ja põllumajandus. Suure-Jaani vallast on äriregistris registreeritud 01.01.2003. a seisuga 95 ettevõtjat; sh 66 füüsilisest isikust ettevõtjat, 4 tulundusühistut, 22 osaühingut, 3 aktsiaseltsi. 7. HARIDUS 7.1. KOOLID Sürgavere põhikooli õpilaste arv on püsinud 100 ja 110 õpilase piirides ning käesoleval õppeaastal on koolis 107 õpilast. Suure-Jaani vallas elavad õpilased õpivad Viljandi linnas: C. R. Jakobsoni nim Gümnaasium –14, Paalalinna Gümnaasium – 3, Viljandi Maagümnaasiumis – 3 ja Valuoja Põhikoolis – 1. Suure-Jaani linnas Suure-Jaani Gümnaasiumis õpib Suure-Jaani valla lapsi 221; Võhma linnas Võhma gümnaasiumis õpib meie vallast 16 last; Tallinnas 2 õpilast, Tartus 2 õpilast; Olustvere Põhikoolis 27 ja Kildu Põhikoolis 3 last. Lahmuse mõisas asub riigikool – Lahmuse eriinternaatkool. Koolis õpib 96 vaimse alaarenguga õpilast. Suure-Jaani vallast õpib selles koolis üheksa õpilast. Maavalitsus prognoosib tulevikus kooli 40–50 last. 7.1.1. Sürgavere põhikool Koolis õpib 107 õpilast 8 klassikomplektis. Õpetajaid on koolis 14, teenindav personal koosneb 10 töötajast. Kooliruumid ei vasta tänapäeva nõuetele ja vajaksid olemasoleva renoveerimisprojekti elluviimist. 1999. aastal valmis võimla ja pesemisruumid. Tulevikku prognoosides kooli piirkonnas õpilaste arv väheneb kolme aasta pärast. Kuid Sürgaverre õpilaskodu rajamisega tuleb teiste piirkondade arvelt lapsi juurde ja 100 õpilasega kool säiliks (lisa 14). Klassikomplektide arv jääb prognoositavatel aastatel samaks, kui käesoleval õppeaastal. Õpetajaid iseloomustavad andmed: Vanuse järgi (%-des) alla 25 25–29 30–39 40–49 üle 50 0 14,2 28,6 28,6 28,6 Pensionieas õpetajaid on kaks. Hariduse järgi: tabel KÕRGHARIDUS 71,4% KESK-ERIHARIDUS 28,6% ERIALANE MITTEERIALANE ERIALANE MITTEERIALANE Pedagoogiline Muu Pedagoogiline Muu Pedagoogiline Muu 100,00% 0% 0,00% 0% 75,00% 0,00% 25% Kesk-eriharidusega on neli õpetajat. Kool vajab 0,5 koormusega psühholoog-sotsiaalpedagoogi, kergejõustiku treenerit, tantsuõpetajat. Lähemaks eesmärgiks on koolimaja renoveerimine. Elluviimine algas juba 1998. a suvel 2,7 miljoni krooni ulatuses ning jätkub järgnevatel aastatel. Kool vajab spordiväljakut, liumäge ja liuvälja, et noorte talvine vaba aeg oleks sisustatud. Plaanis on koduloomuuseumi rajamine, kus kajastatakse kodukandi ajalugu ja kultuuri ning haridust. Eesmärgi saavutamiseks tuleb leida rahalisi vahendeid ka koolimaja renoveerimiseks, õppebaasi laiendamiseks (teatmeteosed, arvutid, tarkvara), õpetajate täiendusõppeks, noortele õpetajatele korterite ostmiseks ja sõprussidemete loomiseks mõne kooliga Läti Vabariigist õpilastevaheliste kontaktide loomise eesmärgil. Sürgavere Põhikooli lõpetajate edasiõppimine (%-des): 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 Gümnaasium 47,5 50 12,5 40 75 64 50 62,5 63 Kutseõppeasutus 40 50 75 60 25 36 40 25 37 Ei õpi edasi 12,5 Tööle 10 Haige 12,5 7.2. Lasteaiad 7.2.1. Köidama lasteaed «TRAKSIK» Lasteaed alustas tööd 1969. a sügisel. 1991. aastast kuulub lasteaed Suure-Jaani vallale. 1994. a soojustati maja seinad ja vahetati aknaid. 1997. a remonditi põhjalikult ruumid. Lasteaias töötavad eriharidusega kasvatajad. Lapsi käib lasteaias 33. Lasteaial on hea asukoht, millega ei saa kiidelda mitte iga lasteaed: autode heitgaasidest ja olmemürast kaugel; lasteaia piirdetara tagant algab kohe mets, mis on laste igapäevane kaaslane. On oma peenramaa ja väike puuviljaaed, soodustamaks laste töökasvatust; head võimalused teha lastel puutööd (suvel, mängupaviljonis). «Kõidama lasteaia õueala on Viljandi maakonna lasteasutuste seas üks kauneimaid,» on kirjas riikliku järelevalve 6. mai 2002. aasta aktis. Selle töö tunnustuseks on 23. juuni 2000. a «Kodu Kaunimaks» konkursil saadud viiru, mis ripub lasteaia lipumastis nüüd iga päev. 10. detsembril 2001. a liitus lasteaed Tervist Edendava Lasteaia (edaspidi TEL) võrgustikuga. Oma töös juhindutakse TEL-i missioonist. Lasteaial on oma arengukava, mis on kinnitatud Suure-Jaani Vallavolikogu 28. veebruari 2002. a määrusega nr 61. 8. aprillist –12. aprillini 2002. a toimus lasteaias riikliku järelevalve kontroll, mille teostamise kohta on koostatud akt. Akti lühikokkuvõttes on kirjutatud: «Töökeskkond Kõidamal on nii lastele kui ka täiskasvanutele sobiv ja inspireeriv. Nii kujunduses kui tegevuses otsitakse uusi võimalusi ja vaheldust. Lasteaia õueala on eeskujulikult korras ja esteetiliselt kaunis. Töökollektiiv on läbilöögivõimeline, avatud uutele ideedele ja projektidele. On tunda omavalitsuse tugevat majanduslikku ja moraalset toetust. Kõidama Lasteaial on palju eeskuju väärivaid töötulemusi». Haridusministeeriumi ringkirjas 01.10.2002. a nr 3.1–10/5743 «Koolieelse lasteasutuse sisehindamine lähtuvalt 2001/2002. õa riikliku järelvalve tulemustest» vääris esiletõstmist ka Kõidama Lasteaed Traksik. Lasteaia lähemateks ja kaugemateks eesmärkideks on teeninduse tagamine vallas alaliselt elavatele lastele, olemasoleva materiaalse baasi säilitamine, õppe-metoodilise materjali, õppe- ja ainekavade ning õppevahendite täiendamine vastavalt aja nõuetele, lasteaia õppetöö põhieesmärgid peaksid saama ühiseks «Hea alguse» programmi eesmärkidega, personali pidev koolitamine, spordivahendite uuendamine ja laste tervise edendamine, sihipärane tegevus lasteaia hea maine ja oma näo kujundamiseks, traditsioonide jätkamine, majanduslikult raskete perede väljaselgitamine ja koostöö tihendamine valla sotsiaaltöötajaga, lasteaiatasu peaks jääma maal elavatele vanematele taskukohaseks, lasteaia kodulehekülje avamine, lastel peaks olema võimalus arvutitega tutvust teha. 7.2.2. Sürgavere lasteaed «VEMBU» Lasteaed töötab Sürgavere Põllumajandusühistule kuuluvas elektriküttega ühepereelamus ELLA, mis on kohandatud 20 lapsele, kuid ruutmeetrite arv ei vasta Tervisekaitse Ameti poolt kehtestatud nõuetele, puudub saal, pesemisvõimalus nii suurtele kui väikestele. Maja vajab kapitaalremonti, põrandad soojustamist, aknad-uksed väljavahetamist, ventilatsioon parandamist, tualettruumid uuendamist, mänguväljak remontimist. Planeeritava uue lasteaia asukohaks on valitud põhikooli juurdeehitus, seega tähtsamaks ülesandeks on juurdeehituse projekteerimine ja nõuetekohase lasteaia ehitamine. Lisaks personali pidev enesetäiendamine, tihe koostöö lastevanematega ja algklassidega, perepäevade korraldamine. Lasteaiamaks ei tohiks hakata vanematele üle jõu käima. 8. KULTUUR JA SPORT 8.1. Sürgavere kultuurimaja Kultuurimaja töötab Sürgavere spordihoones, kasutada on üks tuba ja vastavalt vajadusele jõusaal ning II korrusel üks tuba. Juhataja töötab 0,5 koormusega ja neli ringijuhti kokku 0,7 koormusega. Tegutseb kolm isetegevus- ja kolm huviringi. Kultuurimaja ülesanne on rahvakultuuri säilitamine ja arendamine ning taidlus- ja huviringide töö korraldamine. On läbi viidud pere-, käsitöö- ja rahvakultuuripäevi, isetegevuslaste klubi üritusi, mudilaste jõulupidusid, töötab pensionäride ühenduse klubi «Rukkilill», üle kahe aasta toimub külapäev. Tulevikus vajavad küla elanikud ruumi käsitööringile, sh kangakudumisele. Kavas on luua täiskasvanute õpiring, kus toimuksid loengud ja õppepäevad rahvast huvitavatel teemadel, näiteks tervislikest eluviisidest jms. Probleemiks on kohalike inimeste meelelahutuslik teenindamine, vaja oleks ruumi pidude korraldamiseks. 8.2. Paala rahvamaja 1997. a sügisest on endisel koolihoonel uus funktsioon. Majal on korralik katus ja küttesüsteem. Raamatukogu ja köök on kaasaegselt remonditud. Olemasolevate vahenditega on sisustatud ruumid kangakudumis-, kunsti-, lilleseade- ja arvutiringile. Komplekteeritud on üle 2000 raamatuga raamatukogu. Aktiivselt kasutavad maja lapsed, töötavad kunstilise ja käelise tegevuse ring, solistide ring, ansamblilaul, klaveri algõpe, loovtants, näitering, arvutiring. Täiskasvanutele töötavad kangakudumisring, lilleseadmine, köögitarkuste ring, aiandusring. Populaarsed on pereüritused ja perereisid mööda Eestimaad. Enam haaratud on noorem ja vanem generatsioon. Tulevikuülesandeks on kaasata keskealised ja eriti mehed. Soov on majja saada jõusaal ja pesemisvõimalus. Probleemiks on vana laguneva maja ülejäänud ruumid, mida saaks kasutada, kuid mis vajavad remonti. Eesmärgiks on luua hubane heakorrastatud pargi ja spordiväljakutega mitmefunktsiooniline asutus, mis teenindaks ümbruskonna inimesi nende tähtpäevadel ja võimaldaks igas eas inimestele tegelemist oma huvialadega. 8.3. Sürgavere raamatukogu Töötab alates 2002. a sügisest Sürgavere spordihoones. Raamatukogu kasutada on uued, suured ja mugavad ruumid, kus lugejad tunnevad end hästi laenutades ja raamatuüritustest osa võttes. Vallalt ja riigilt eraldatakse piisavalt raha raamatute muretsemiseks ja perioodika tellimiseks. Lugejate käsutuses on arvutid ja koopiamasin ning on interneti püsiühendus. 8.4. Sürgavere Spordihoone Spordihoone alustas tööd 1999. a detsembrist. 1990. aastal alustas kolhoos «Kindel Tee» spordisaali ehitust, kuid seoses põllumajandusreformidega ehitus seiskus seitsmeks aastaks. Kolhoos andis poolelioleva ehituse vallale tasuta ja 1999. aastal leiti võimalused ehituse jätkamiseks. Ehituse I etapiga sai valmis spordisaal koos inventari-, treener-, riietus-, pesemis- ning leiliruumidega nii naistele kui ka meestele. 2000. aastal ehitati valmis raskejõustiku-aeroobika saal ja soojustati koos välisviimistlusega spordisaali välisseina. 2001. aastal valmisid kultuuritöö tuba ja II korrusele neli tuba majutuseks. 2002. aastal ehitati veel kolm tuba majutuseks. Ehituse järge on ootamas kultuuritööks vajalik saal koos lavaga ning lõpetada tuleb välisviimistlus koos soojustusega. Sürgavere spordihoones tegutsevad korvpalli- ja võrkpalliring täiskasvanutele ja lastele, naisvõimlemine, laste korvpall. 1998. aastal alustati võrkpalliturniiriga Suure-Jaani Gümnaasiumi saalis ja 1999. aastast toimuvad mängud Sürgaveres, millest võtab nüüd juba osa kümme meeskonda. Turniir toimub oktoobrist veebruarini ja pallimängude tase on iga aastaga tõusnud. Aastaringselt on spordisaali kasutus tihe ja suvekuudel lisaks majutatakse ka laagreid. 8.5. Spordi- ja noorsootöö Vallal on palgaline spordi- ja noorsoonõunik. Nelja omavalitsuse vahel on piirkondlik spordikalender, 2003. aastal toimub 101 organiseeritud üritust. Korralikud spordibaasid on olemas Sürgaveres, Tääksis ja Kildul. Suure-Jaani valla spordiürituste tippsündmuseks on igal aastal läbiviidavad Lehola–Lembitu mängud. Tänavu toimusid need juba 30. korda. Mängudel osalevad ka Olustvere ja Vastemõisa vald ning Suure-Jaani linn. Traditsiooniks on saanud iga-aastane jalgpallimatš Sürgaveres. Need on suured rahvaüritused, kus paljudel on võimalus osaleda või kaasa elada. Piirkondlikele noortele on korraldatud spordivõistlusi, jalgpalli- ja korvpallikooli. Avatud on noortekeskused Paalas ja Sürgaveres. Käivitunud on suvelaagrite programm (kuus suvelaagrit). Toetatud on spordiklubi «Kirm». Parimatel sportlastel on olnud võimalus vallalt saada toetusi ja stipendiumi, toetatud on esindusvõistkondi. Tulevikus on vaja rajada korralikud välisväljakud Paala, Sürgavere ja Suure-Jaani, leida juurde uusi treenereid, kaasata enam naisi sporditegevusse, täiendada spordivarustust spordibaasides, terviseradade, spordiväljakute ja puhketsoonide väljaehitamine (Sürgavere kruusaauk, Tääksi suusarajad, ujumiskohad, rattakrossirajad, seiklusrajad jms), avada noortekeskused või noortetoad Suure-Jaani, jätkata noorte suviste töölaagrite korraldamist, toetada senisest enam laste ja noorte osalemist spordi-, huvi- ja muusikakoolides ning tunnustada nende vanemaid, teostada senisest enam kriminaalpreventatiivse sisuga projekte, arendada koostööd noortega tegelevate institutsioonide vahel. 9. KORRAKAITSE 9.1. Viljandimaa Päästeteenistuse Suure-Jaani komando Suure-Jaani komando asub Suure-Jaani linnas Pärnu t 2. Väljasõidupiirkonnad on: Suure-Jaani linn, Suure-Jaani vald, Olustvere vald, Vastemõisa vald, Võhma linn, Kõo vald (vajadusel ka kaugemale). Komandol on ka eraldiseisev meeskond, mis asub Võhmas. Suure-Jaani tugikomandos on palgal 26 töötajat (Suure-Jaanis 20 ja Võhmas 6). Töötajate keskmine vanus on 39,1 aastat. Suure-Jaani vallast on tööl kaheksa, Suure-Jaani linnast seitse, Olustvere vallast viis, Võhma linnast kolm ja Kõo vallast kolm inimest. Töötajad ei ole viimaste aastate jooksul vahetunud. 2002. aasta lõpul toimus töötajate atesteerimine, mille kõik komando liikmed läbisid edukalt. Väike-Maarja Päästekoolis on momendil õpingutel kolm meest ja üks lõpetas kooli möödunud aastal. Septembris lähevad kooli järgmised kaks meest. Toimuvad ka lühemad täienduskoolitused. Väljaõpe toimub aasta õppeplaani alusel. Komando autopark on vanemapoolne, kuid töökorras. On kaks põhiautot International aastast 1969 ja 1974 (veepaakidega 3 tonni). 2003. a märtsikuust on komandol 8-tonnine veepaak, mis paigutati Võhmasse, kuna Suure-Jaani depoo uste laius seda ei võimaldanud. Võhma meeskonna käsutuses on ka ZIL-130. Piirkonnas on veel neli tuletõrjeautot, mis paiknevad Sürgaveres, Üldes, Reegoldis ja Kõos. Need autod on komando poolt hooldatud, nad on külade kaitseks ja metsatulekahjude kustutamiseks, neil on olemas abitehnika. Viimastel aastatel on komando saanud uut ja kallist päästevarustust (lahingriided, näosukad, saapad, vaheriided, pinnapäästevarustus, suitsusukeldumisvarustus, hüdraulilised lõikeriistad jms). Päästeautodele on paigaldatud sidepidamisvahendid ja mobiiltelefon. Möödunud aastal liitus komando Tartu häirekeskusega. Tulevikus vajab komando uut depoohoonet, sest puuduvad nõuetekohased ruumid tehnika ja varustuse hooldamiseks, uued päästeautod ja veepaak ei mahu olemasolevasse depoosse. Komando vajab ka õppeväljakut. 9.2. Viljandimaa Päästeteenistuse direktori seletuskiri Praegu asub Viljandimaa põhja-piirkonna tugikomando Suure-Jaanis. Olemasoleva tugikomando hoone on amortiseerunud ja ei vasta tänapäeva nõuetele. Samas ei ole seda hoonet enam otstarbekas renoveerida tugikomandona. Arvesse tuleb võtta tulevikus nii nõudeid tugikomandole (tehnika osas, hooldused varustusele, väljaõppe vajadused jne), kui ka päästeala ühtlast arengut kogu Eestis. Viljandimaa põhja-piirkonna tugikomando osas on käinud läbirääkimised juba aastaid. Läbirääkimiste tulemusena oleme jõudnud seisukohale, et Viljandimaa põhja-piirkonda tuleb ehitada uus tugikomando, kus arvestatakse eespool toodud nõudeid ja kogu Eesti päästeala arengut. Meie seisukohalt peaks see asuma Võhmas, kelle väljasõidupiirkonda jääks: Viljandimaa põhja- piirkond, osa Järvamaast, Viljandi–Tallinn ja Võhma–Põltsamaa maanteed ning Viljandi–Tallinn raudtee. Uue tugikomando ehitamine Võhmasse on läbi arutatud Järvamaa Päästeteenistuse ja Kabala valla juhtidega, Võhma linnavalitsuse ja maavanemaga, kes pooldavad ülaltoodud ideed igati. Sellest on informeeritud ka Päästeametit. Uue depoo ehituseks Võhmas on ka vastav koht (mahapõlenud kultuurimaja asemele). Seal on olemas juba kõik kommunikatsioonid (küte tsentraalne), mis vähendab ehituse maksumust tunduvalt. Samas rahuldab kõiki vajadusi ka krundi suurus õppeväljakute rajamiseks. Uue depoohoone valmimisel ei kaoks ära Suure-Jaani tuletõrje, vaid see jääks eraldiseisvaks meeskonnaks. Jaan Sims 9.3. Suure-Jaani Konstaablijaoskond Suure-Jaani politseijaoskonna teenindada olev haldusterritoorium on 1206 km2, kus elab ligikaudu 12 000 elanikku. Suure-Jaani PJ haldusterritoorium piirneb Pärnumaa, Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaaga. 1998. aastal oli Suure-Jaani Politseijaoskonnas kokku 12 ametikohta. Alates 2000. aastast on Suure-Jaani politseijoaskonnas on 7 politseiametniku ametikohta; – 1 juhtivkonstaabli, – 2 vanemkonstaabli, – 3 konstaabli ja – 1 nooremkonstaabli ametikoht. 2000. aastal olid pool aastat kõik ametikohad täidetud. 2001. aastat alustati 7 komplekteeritud ametikohaga. Juulikuus lahkus 1 konstaabel majanduslikel põhjustel ning 2002. aasta algul edutati 1 vanemkonstaabel. 2002. a töötati 3 komplekteerimata konstaabli ametikohaga. Alates 1. maist 2003. a on veel komplekteerimata 1 konstaabli ametikoht. 1. juunist 2003. a nimetati Suure-Jaani Politseijaoskond ümber Suure-Jaani Konstaablijaoskonnaks. Kui võrrelda viimase viie aasta tööd, siis siin peab arvesse võtma, et alates 2000. aastast kuulub Suure-Jaani Politseijaoskonna teenistuspiirkonda ka Kolga-Jaani vald. Numbritest alljärgnevalt: 1998. aastal registreeriti Suure-Jaani Politseijaoskonna teenindataval haldusterritooriumil 129 kuritegu, millest avastati 84 ehk 65,1%. Lisaks pandi Kolga-Jaani vallas toime 29 kuritegu, millest avastati 18 ehk 62%. Seega tinglikult registreeriti politseijaoskonnas kokku 158 kuritegu, millest avastati 112 ehk 71% Suure-Jaani vallas pandi toime 35 kuritegu, millest avastati 25 ehk 71%. Suure-Jaani linnas 13 kuritegu, avastati 12 ehk 92%. 1998. aastal avastasid Suure-Jaani Politseijaoskonna töötajad 244 haldusõiguserikkujat. 1999. aastal registreeriti Suure-Jaani Politseijaoskonna teenindaval haldusterritooriumil 157 kuritegu, millest avastati 98 ehk 59,3%. Suure-Jaani vallas registreeriti 25 kuritegu, millest avastati 14 ehk 56%, Suure-Jaani linnas 13, millest avastati 8 ehk 61,5%. Kõige suurema osa registreeritud kuritegudest moodustasid salajased vargused. Vastavad arvnäitajad: 90, avastati 37; Suure-Jaani vald 13, avastati 4; Suure-Jaani linn 5, avastati 2. 1999. aastal avastati 948 haldusõiguserikkujat, millest 94 moodustasid roolijoodikud. 2000. aastal pandi Suure-Jaani Politseijaoskonna teenindatavalt haldusterritooriumil toime kokku 269 kuritegu, millest avastati 40%. Suure-Jaani vallas oli see näitaja vastavalt 57, millest avatati 18 ehk 31,6%. Suure-Jaani linnas olid vastavad arvnäitajad 16, millest avastati 9 ehk 56,3%. Suuremaks kuriteo liigiks olid salajased vargused. Arvnäitajad vastavalt: jaoskond kokku 196, avastati 56; Suure-Jaani vald 46, millest avastati 10 ja Suure-Jaani linn 9, avastati 5. (Sel aastal oli suurel hulgal metallivargusi.) Samuti avastasid Suure-Jaani Politseijaoskonna teenindatava piirkonna konstaablid 396 haldusõigusrikkuja, millest 62 olid roolijoodikud. 2001. aastal registreeriti Suure-Jaani Politseijaoskonna teenindataval territooriumil 206 kuritegu, millest avastati 119 ehk 57,8%. Suure-Jaani vallas olid vastavad arvnäitajad 53, avastati 25 ehk 47,2%; Suure-Jaani linnas 13 kuritegu, millest avatati 9 ehk 69,2%. Suuremaks kuriteo liigiks olid salajased vargused. Jaoskonnas registreeriti kokku 134 salajast vargust, millest avastati 58; Suure-Jaani vallas 41, millest avastati 14 ning Suure-Jaani linnas 5, millest avatati 1. Aasta jooksul avastasid jaoskonna töötajad 541 haldusõiguserikkujat, kellest 105 olid roolijoodikud. 2002. aastal registreeriti Suure-Jaani Politseijaoskonna teenindataval haldusterritooriumil 159 kuritegu, millest avastati 80 ehk 50,3%. Suure-Jaani vallas olid need arvnäitajad 30, millest avastati 17 ehk 56,7% ning Suure-Jaani linnas 23, millest avastati 12 ehk 52,2%. Suurema osa kuritegudest moodustasid salajased vargused, mille vastavad arvnäitajad on 96, millest avastati 31; Suure-Jaani vallas 20, avastati 11 ning Suure-Jaani linnas 15, millest avastati 7. 2002. aasta kaheksa kuuga avastati 221 haldusõiguserikkujat, kellest 42 olid roolijoodikud. Alates 1. septembrist 2002. a jõustus uus karistusseadustik. Uue karistusseadustiku alusel liigitati kuriteod väärtegudeks ja süütegudeks. 2002. aasta viimase nelja kuuga avastati 62 väärtegu, neist 10 põhjustasid roolijoodikud. 2003. aasta kolme kuuga on Suure- Jaani Politseijaoskonnas registreeritud 69 kuritegu, millest avastatud on 24 ehk 34,8%. Suure-Jaani vallas on need näitajad vastavalt 19, avastatud 6 ning Suure-Jaani linnas 15, avastatud 5. Jätkuvalt on suur probleem salajaste vargustega. Vastavad arvnäitajad kokku 46; Suure-Jaani vallas 19 ning Suure-Jaani linnas 10. Nelja kuuga on välja selgitatud 83 väärteo toimepanijat, nendest seitse on roolijoodikut. Analüüsist selgub, et Suure-Jaani Politseijaoskonna teenindatavas piirkonnas moodustab kuritegudest suure osa salajaste varguste arv, mille vastu võitlemist tuleb tõhustada. Üheks mooduseks on kriminaalpreventiivse töö osakaalu tõstmine. Sellega aga ainuüksi konstaablid toime ei tule. Väljapääsuks oleks see, kui igas omavalitsuses oleks vähemalt üks inimene, kes kriminaalpreventsiooni eest vastutaks ning kes koostaks projekte ja kelle juhtimisel need koostöös politseiga ellu viiakse. Siia kuuluks ka see töövaldkond, mis tegeleks piirkonnas elavate passiivsete noortega. Teiseks mooduseks on naabrivalve moodustamine. Kolmandaks väljundiks on lisapatrullide loomine piirkondades. See aga nõuab lisaks rahalisi vahendeid ning inimtööjõudu. Kui rakendada politseitöötajaid, siis oleks jaoskonnas vajalik juurde taotleda vähemalt neli patrullipolitseiniku ametikohta. Lõpuks tooks välja Suure-Jaani linnas esinevad puudused ning ka selle, mida oleks vaja teha. Need probleemid võivad esineda igal omavalitsusel. Puudused: • Suure-Jaani linnas puudub öine tänavavalgustus (pimedal ajal) • Bensiinijaamast on võimalik kätte saada 24 tunni jooksul alkoholi (ka alaealised) • Puuduvad kõnniteed enamkasutatavatel tänavatel • Ürituste korraldajad ei kooskõlasta sageli politseijaoskonnaga ürituste aegu ega kasuta turvafirmasid • Noorte ja teiste kodanike passiivsus olemasolevate võimaluste ärakasutamisel • Koerte varjupaiga puudumine Lahendused: • Leida ametnik ja luua Suure-Jaani linnas ametikoht, mis tegeleks kriminaalpreventsiooniga (kirjutada projekte, koordineerida ja need ellu viia) • Toetada abipolitseinike tööd materiaalselt • Naabrusvalve projekti käivitamine • Kaasata passiivseid noori huvialaringidesse • Noorte nõudluse väljaselgitamine • Noortele tegevuse leidmine • Noortes tunde tekitamine, et linn tegeleb nendega, linn on nende jaoks • Korraldajate vastutuse suurendamine 10. SOTSIAAL 10.1. Sotsiaalhoolekande korraldamine Sotsiaaltöö minevik, olevik, tulevik ning osa Suure-Jaani valla arengukavas ja seotuse põhjendatus arengukava lähtepunktidega Suure-Jaani valla dünaamilise ja tasakaalustatud arengu seisukohalt. Möödunud kümnekonna aastaga on toimunud suhteliselt radikaalsed muutused: üks ühiskonnakord on asendunud teisega, laulva revolutsiooni ajal aluse saanud põlvkond on ehk nüüdsama jõudmas ikka, mil teoga enam enda väärikust ja olemasolu tõestada osatakse kui ehk pelgalt sõnaga, mille tagajärgede jõulisus kaheksakümnendate huligaani määratluse armastajad ränka kitsikusse viib – nii ehmatavalt erinev ja mastaapne on tänane noorsookuritegevuse ampluaa. Ja alati on olnud neid, kes käsi pikka sõrme vibutanud progresseeruva asotsialismi poole, niisamuti kui neidki, kes sõnal sabast võttes selle tegusa teoni viinud, leides iseenese olukorra peegli olevat. Siiski, vaieldamatu tõik, et elus on nagu autosõidus: et turvaliselt edasi minna, tuleb aeg-ajalt tagasi vaadata. Tänast ning sellele eelnenud kümmet aastat võib teatud mõttes võrrelda möödunud sajandi neljakümnendate-viiekümnendate aastatega. Ka siis olid eesti pered tervikuna lõhestatud, kellel üks vanemaist asumisel, kellel hukatud või muul viisil takistatud harjunud pererüppe naasmine. Ulatuslik tööpuudus ja mitte niivõrd, kui vähene motiveeritus ja tahe resotsialiseeruda, lisaks alkoholism ja hulkurlus, millise kaose ootamatuiks pärleiks tõusid üdini eestlaslikku vaimsust kandnud tugevad naised, kes leidsid eneses jõudu hüljata alkohoolikuist mehed ja panustada vabanenud energia iseenda ning järelkasvu arengusse, kus märkimisväärset osa etendasid kahtlemata internaatkoolid, millised said olulisiks pingelõdvendajaiks pöörases olelusvõitluse ahelas just nooruki turvalise ning järelevalvatud täisväärtuslikuks isiksuseks kujunemise seisukohalt. Mispärast tänapäevgi imehästi möödunuga haakub ehk küll erinevusega, et sarnaste probleemide puhul neile samu hästisobinuid lahendusi rakendada peljatakse. Ehk just ainuüksi möödunud aegu meenutava nimetaaga tõttu pole siiski paslik meetme vajalikkust eirata. Ka laste hoolekande seisukohalt oli ja on tänapäevalgi niisama oluline kasvamine peres, kui vajadus mitmete kitsamas või laiemas mõttes laste hoolekandega tegelevate institutsioonide järele, olgu siis lastekodude, turvamajade või internaatkoolide näol, mille teenuste järele kasvav hüppeline nõudlus on küll selgelt ajutine, kuid arvestades lapsest täisealiseks kasvamise aega, piisavalt pikk protsess, mille tulemuslikkust soosib ainuüksi stabiilsus ning turvalisus. Teelahkmel – mil moel ja kas üldse…edasi…seltsimehed!!! Täna… aastal kaks tuhat kolm… verivärske arengukava loomise künnisel… vihatud-oodatud euroliiduga ühinemise eelõhtul… mil moel siis…edasi, seltsimehed!? Parasjagu aega on möödunud, isegi sotsiaaltöö määratluses. Hulk võimalikke sotsiaalseid probleeme on oma olemasolust märku andnud, mitmed neist lahenduse leidnud, mitmed üsna pea leidmas, mõned hääbunud iseregulatsiooni toel, teisi vähem-enam tagant tõugatud… igatahes… lahenenud! Täiesti võimalik, et arendajate töö nii terves Eestis kui kohalikul tasandil on valmis, nüüd on vaja tehtu hoidjat, kedagi, kes on motiveeritud argirutiinis püsima ja pidevalt midagi mitte arendama lihtsalt arendamise mõttes. Ajurünnak Toimunud muutused ühiskonnakorralduses ja vajadus elukorralduse ümberhindamise järele tõi muuhulgas kaasa sotsiaaleluruumi mõiste, milliseid Suure-Jaani vallaski kahekäe sõrmede jagu, niisama palju eripalgeline ka neid asustava elanikkonna elukvaliteet. Olemasolev kogemus näitab, et sotsiaalpindade hajutatus ei ole aidanud kaasa neid asustava elanikkonna paremale toimetulekule ega elukvaliteedi parenemisele. Isiksuslikku laadi vähene elanike sotsiaalne aktiivsus ning omavalitsuse kasin võimalus teostada pidevat kontrolli on andnud võimaluse kulgeda nimetatud eluruumide asukail isevalitud rada, mis otsesõnu pikitud pideva alkoholi tarbimise ja avaliku korra rikkumisega. Ühe lahendusena võiks kõne alla tulla Ravikeskuse naabruses asuva korterelamu järk-järguline ümberkujundamine sotsiaalkorteritega elamuks ehk sotsiaalmajaks orienteeruvalt aastaks 2006, mil saab tasutud Maailmapanga laen ning kommunaalkulude tasumine muutuks jõukohaseks just nimetatud kontingendile, kelle peamiseks sissetulekuallikaks on erinevad sotsiaaltoetused. AS Suure-Jaani Ravikeskus ja avahooldusteenused • Hooldustöötajad pakuvad MTÜ või FIE-na AS Suure-Jaani Ravikeskusele hooldusteenust ja Suure-Jaani valla ning linna elanikkonnale avahooldusteenust. • AS Suure-Jaani Ravikeskuse kõrval asuva korterelamu järk-järguline kujundamine sotsiaalmajaks, kus asuvad korterid üksikuile ja iseseisvalt mitte toimetulevaile eakaile, sotsiaal-probleemsete perede lastele-noortele, kelle turvalisuse ning sotsiaalse arengu huvides on vajalik ajutine perest eemalviibimine. Puuetega inimestele, kes igapäevase normaalse toimetuleku huvides vajavad aeg-ajalist niinimetatud küünarnukitunnet kaaselanike või hooldustöötajate poolt. Samuti korterid Suure-Jaani põhikooli ja gümnaasiumiosa õpilastele. • AS Suure-Jaani Ravikeskuse administratsioon paikneb sotsiaalmajas. Ravikeskuse hoone esimesel korrusel paikneb hooldusüksus statsionaarsete hoolduspalatitega, hoone teisel korrusel paikneb raviüksus statsionaarsete ravipalatitega. • Administratiivtegevuse optimeerimise seisukohalt ostab AS Suure-Jaani Ravikeskus raamatupidamisteenust, klientidega sõlmitavaid sotsiaaleluruumi- ning hoolduslepinguid haldab lepinguadministraator. Sügavad vaod künnan Sinusse Suure-Jaani haridusmaastik.... Suure-Jaani valla-linna piires pakutav on nagu ikka parasjagu mitmekesine, olgu siis lasteaedade, põhikooli või gümnaasiumi näol. Keerulised ajad vajavad südikaid mõtteid ja tugevaid juhte. Taas on päevakorral internaadi loomine, vajadus panustada mitte niivõrd aktiivsesse kui passivsesse turvalisusse, olgu selleks siis kaitstud kooliteekond või pühapäevajalutaja sulnis samm koduvalla piires. Luua koolidesse sotsiaalpedagoogi ehk abiõpetaja ametikoht, kelle pärisosaks jäävad niiöelda rasked lapsed. Koostöös haridus-, omavalitsus- ning korrakaitsestruktuuridega töötada välja mõjutusmeetmed alaealiste korrarikkujate suhtes. Algklasside õpilaste turvalise kooliteekonna huvides rakendada meetmeid, millistest üks võiks olla gümnaasiumiosa õpilaste kaasamine tugiisikutena niiöelda vanem õde – vanem vend põhimõttel. Suure-Jaani valla sotsiaalne pass (lisa 20) annab põhjaliku ülevaate külade sotsiaalsest olukorrast. 10.2. Tervishoid Tervishoiusüsteemis toimub käesoleval ajal reform, mille tulemusena annavad vallas I astme arstiabi kaks perearsti. II astme arstiabi annab Suure-Jaani Ravikeskus, kus on pikaravi ja hooldusravi voodikohad. II astme arstiabi saab ka riigihaiglatena töötavatest Viljandi Maakonnahaiglast ja Jämejala Psühhoneuroloogiahaiglast. Suure-Jaanis on kolm hambaarsti. Töötab vallaarst, kelle ülesandeks peaks olema rahva tervisliku seisundi parandamiseks tehtav organisatsiooniline töö. Selgeks on saanud, et tervise parandamiseks ei piisa üksnes eluviiside muutmisest, vaid parandada tuleb ka elukeskkonda. Rahva tervisliku seisundi küsimused peaksid olema pidevalt omavalitsuse päevakorras. On ju rahva tervis perekonna tugevuse ja riigi võimsuse alus. Hoolitsus selle eest peaks olema vallaarsti, omavalitsusjuhi ja riigimehe esmaseks ülesandeks. Tulevikus oleks vaja säilitada I astme arstiabi kättesaadavus praeguses mahus ja toetada perearste ruumide muretsemisel ja remondil. Rohkem on vaja rakendada vallaarsti tervislike eluviiside propageerimisel valla elanike hulgas, periooditi eriarstide vastuvõtu organiseerimisel koostöös Suure-Jaani Ravikeskusega ja perearstide probleemide lahendamisel, kindlasti ka koostöös sotsiaalnõuniku ning noorsoo- ja spordinõunikuga. 10.2.1. OÜ Suure-Jaani Ravikeskus Suure-Jaani piirkonnas on inimestele meditsiiniteenust haiglas osutatud 60-ndatest aastatest alates: kõigepealt tuberkuloosihaiglana (riiklik asutus), siis Viljandi Keskhaigla filiaalina ja alates 1994. a lõpust Suure-Jaani valla ettevõttena. Kuni 1997. a lõpuni koosnes Suure-Jaani Haigla mitmest allüksusest: Suure-Jaani Polikliinik, Suure-Jaani Hambaravi, Suure-Jaani Kiirabi ja Suure-Jaani Haigla. Seoses riikliku reformiga meditsiinis eraldus polikliinik haiglast ja hakkasid tööle perearstid. Alates 2001. a detsembrikuust nimetati asutus ümber OÜ Suure-Jaani Ravikeskuseks, käesoleval aastal aga nimetatakse asutus AS Suure-Jaani Ravikeskuseks. Ravikeskuses töötab praegu 30 inimest, neist arste 2, üldõdesid 7 ja hooldajaid 8. Töötajate arv on aastatega vähenenud vastavalt ettevõtte majanduslikele vajadustele, reformidele meditsiinis. OÜ Suure-Jaani Ravikeskuses on kokku 45 voodikohta, neist 30 on litsentseeritud hooldusravivoodit, millest haigekassa rahastab 18 voodikohta, ülejäänud 27 voodikohta on kasutusel hooldusvooditena, mis on haigla jaoks vajalik, et hajutada riske ja üldse raviasutusena eksisteerida. Suure-Jaani Ravikeskus on püüdnud tänapäeva majanduse arenguga kaasas käia nii palju, kui on osutunud võimalikuks. Täielikult on taastatud katlamaja ja küttesüsteem, ravikeskuses on teostatud hädavajalikku remonti ning soetatud on ka kaasaegset aparatuuri. OÜ Suure-Jaani Ravikeskuse edaspidine areng sõltub suuresti riigi tervishoiupoliitikast. Sellele vaatamata usume, et praegune ravikeskus eksisteerib hooldushaiglana ka edasi. Võib küll muutuda ravikeskuse voodikohtade kasutus ning sisene struktuur. Ravikeskuses on võimalik avada ligikaudu 50 voodikohta, millest 20 voodikohta leiaks kasutamist hooldusravi ja 30 kohta sotsiaalhoolekandeteenuse osutamiseks, lisaks osutatakse kodust õendushooldusteenust ja periooditi võtavad eriarstid ravikeskuse ruumides vastu patsiente. Ravikeskus teenindaks kuut kohalikku omavalitsust ja saaks nendelt ka toetamist. 11. TEHNILINE INFRASTRUKTUUR 11.1. Elamufond ja hoonestus Vallas on 758 elamut, millest talu-tüüpi elamuid on 364 (48%). Munitsipaalomandis on kümme elamut, milles asub 38 korterit üldpinnaga 1678 m2. Neist enamus on 2- ja 3-toalised korterid, mis on ehitatud enne 1990. aastat. Probleemiks on, kuidas lagunevad korterid vajadusel korda teha. Jälevere külas Navesti jõe käärus on üheksa suvilakrunti. Aastaringselt suvilas ei elata. Tihehoonestusega on Sürgavere, Köidama, Reegoldi, Nuutre ja Päraküla. 11.2. Post- ja elekterside Postiside teenust pakub Suure-Jaani valla piirkonnas viis sidejaoskonda: Olustvere, Suure-Jaani, Sürgavere, Vihi ja Võhma. Elanike varustatus telefonidega on madal. Külade sideprobleemid loodetakse lahendada raadiopikenditega telefonide paigaldamisega. Digitaalside on Suure-Jaani jõudnud 1999. aastal. Mobiiltelefonide leviala ei kata kogu valla territooriumi (lääneosa). 2000. aastal paigaldas Eesti Mobiiltelefon uue sidemasti Vastemõisa piirkonda. Interneti tähtsuse tõusu ja arvutitehnoloogia arenguga kasvavad võimalused suhtlemiseks ning erinevate teenuste saamiseks arvuti ja interneti abil. Digitaalallkirja seadusest lähtuvalt saab võimalikuks dokumentide vahetamine interneti teel, seega saavad elanikud tulevikus suure osa asjaajamistest korda ajada kodus või kodu lähedal. Küladesse on interneti püsiühenduse loomist takistanud halb telefoniühendus ning hõre asustus ja seetõttu ka kõrge kuumaksumus tarbijale. 11.3. Elektrialajaamad ja -liinid Elektriliinide olukord on halb eriti valla ääremaade piirkonnas. Elektrivõrk on alustanud uute alajaamade ja liinide väljaehitamist. Kavas on 2013. aastaks jõuda nii kaugele, et madalpinge elektriliinide pikkus ei ületaks 1,5 km ja pinge vastaks standardile 230/400 V (lisa 15.). 11.4. Katlamajad Päraküla katlamaja rekonstrueeriti 1990. aastate algul ja 1995. aastast oli võimalik kütta ka saepuruga. Päraküla katlamaja varustas soojaga Suure-Jaani linna territooriumil paiknevaid nelja korruselamut ja vallas kolme ühepereelamut. Arvestades kaugkütte soojustrassi tehnilist seisukorda, torustiku mahtu ja sellest tulenevalt väikest soojuskandja voolukiirust, oli ligikaudne soojuskadu kaugküttetrassi torustikes 25–40% või isegi suurem. Seetõttu lõpetas 2002. a kevadel katlamaja kütmise ja OÜ Suure-Jaani Hooldus ühendas vanad trassid oma küttevõrguga ja annab Suure-Jaani Gümnaasiumi katlamajast sooja. Sürgavere elektroodkatlamaja oli ekspluatatsioonis 1995. aastast. Seoses elektrihindade tõusuga 1999. aastal lõpetas ka see oma soojatootmise. Sooja toodetakse nüüd Sürgavere asulas olevatele majadele rekonstrueeritud õlikatlamajast. Toodetav soojusehulk on ca 2000 MW. Katlamaja puuduseks on pikad halvasti isoleeritud trassid ja soojavee tarbimiseks ei ole majasiseseid soojusvaheteid. 11.5. Kanalisatsioon ja biopuhastid OÜ Suure-Jaani Sume valdusesse kuulub 6 heitvee väljavoolu, millest 4 on varustatud biopuhastitega. Aastane heitveekogus on 101 008 m3. Normaalse tööre�iimi tagavad Köidama, Sürgavere ja Reegoldi biopuhasti. 1999. a remonditi Lõhavere pumbajaam ja trassid. 2000. a remonditi Sürgavere biopuhasti ja ehitati Reegoldi joogivee puhastusseade ning süvendati ja puhastati Reegoldi biotiigid. 2001. a vaheti välja Päraküla biopuhasti ja Köidama biopuhasti puhurid, sest kasutatavad olid väga energiamahukad ja tagavaraosade puudumise tõttu oli nende remont peaaegu võimatu (lisa 6). 12. Valla haldusaparaat 12.1. Vallavolikogu on valla kõrgeim kohalik võimuorgan Volikogu on 13-liikmeline ja selle tööd juhib volikogu esimees. Vallavolikogu juurde on moodustatud kolm alalist komisjoni: sotsiaal-, majandus ja revisjonikomisjon, mille esimehed on vallavolikogu liikmed. Komisjoni liikmeteks on vallaelanikud ja vallavalitsuse liikmed. Volikogu komisjonide ülesanne on volikogu istungiteks vajalike materjalide ettevalmistamine ja läbitöötamine. 12.2. Vallavalitsus on kohaliku omavalitsuse täidesaatev organ Suure-Jaani vallavalitsus on viieliikmeline. Vallavalitsuse liikmed on: pearaamatupidaja – raamatupidamise korraldamine; majandusarendusnõunik – eelarve järgimine ja analüüsimine; peamaakorraldaja – maareformi läbiviimisega ja maakasutusega seonduv töö; spordi- ja noorsooametnik – spordi ja noorsootöö korraldamine; vallavanem – juhib vallavalitsuse tööd. Valla haldusaparaadi struktuur on toodud lisas 19. 12.3. Valla 7 allasutust: Kaks lasteaeda, põhikool, kultuurimaja, rahvamaja, raamatukogu ja spordihoone. AS Suure-Jaani Ravikeskus on 100% osalusega valla aktsiaselts, mis on valla poolt asutatud ja kus on hetkel 30 töötajat. 13. Valla eelarve 1995.–2002. a eelarvest enam püsivamad ja mahukamad on olnud eraldised haridusele. 1995. aastal moodustavad hariduskulud 38% eelarvest. (1.09.1997. aastani oli vallal hallata ka Paala Algkool, kuid hiljem selle maja otstarve muutus ning kulud selleks läksid kultuuri finantseerida.) 2002. aastal moodustasid hariduskulud 40%. Kultuurile, tervishoiule, sotsiaalhoolekandele, spordile ja majandusele eraldati 1997. aastal 20–24% ja 2002. aastal 33% eelarvest. Valla eelarve tulude-kulude kujunemine on toodud lisades 16 ja 17. Suurematest investeeringutest tuleks 1995. aastal nimetada eraldisi Lepakose silla ehituseks ja Reegoldi kooli katuse remondiks. 1996. aastal eraldati raha Lõhavere elumaja katuse remondiks, 1997. aastal Sürgavere Põhikooli remondiks, 1998. aastal uue Kootsi silla ehituseks ja Sürgavere Põhikooli keldri renoveerimiseks (koolisöökla). 1999. aastal alustati kõige suurema investeeringumahuga Sürgavere Spordihoone ehitust. Aastatel 1999 kuni 2003 on spordihoone ehitusmaksumuseks kokku peaaegu seitse miljonit krooni. Valla investeeringuid aastate lõikes näitab lisa 18. Järgnevatel aastatel on vaja lõpetada Sürgavere Põhikooli renoveerimine. Kahjuks on senised investeeringud olnud üldjuhul vaid olemasolevate objektide rekonstrueerimiseks ja remondiks, uute objektide rajamiseks pole eelarvelisi vahendeid jätkunud. Omavalitsuse tulud sõltuvad suuresti riigieelarvest ning eraldiste aluseks on valla elanike arv. Vald saab lisatulusid vaid projektide kaudu eelarvevälistest fondidest. 14. Hinnang olukorrale Suure-Jaani valla olukorrale ja arengueeldustele hinnangu andmiseks viidi läbi SWOT-analüüs, mis toimus arengukava töörühmade osalusel. Tabelis 3 on esitatud Suure-Jaani valla tugevad ja nõrgad küljed, võimalused ja ohud. Tulenevalt esitatud hinnangutest koostati Suure-Jaani valla strateegia põhiseisukohad, mis on samuti toodud tabelis 1. Tabel 1. Suure-Jaani valla SWOT-analüüs ja sellest lähtuvad võimalikud strateegiad* TUGEVAD KÜLJED (S) NÕRGAD KÜLJED (W) VÕIMALUSED (O) OHUD (T) 1. Puhas keskkond 2. On ressurss mets, viljakas muld 3. Elujõulised külad 4. Teedevõrgustik 5. Läbiv gaasitrass 6. Konkursid «Värvid maale», «Kaunis kodu» 7. Soodne asukoht 8. Vana kultuuriline piirkond 9. Selgelt väljakujunenud keskused 10. Keskkonda saastava tööstuse puudumine 11. Väljakujunenud ettevõtlus 12. Noorsoo- ja huvitegevus 13. Suhteliselt hästi välja arenenud infrastruktuur 14. Vallas demokraatlik juhtimisstiil 15. Püsiv elanike hulk 16. Tööjõupotentsiaal 17. Tervislik elukeskkond 18. Suurepärane kultuurilooline taust 19. Turvaline elu 20. Traditsioonide olemasolu 21. Piirkonna ajaleht 22. Hea teenindus 23. Seisukohtade kaitsemine 24. Odav tööjõud 1. Raha puudus investeeringuteks 2. Teede olukord halb 3. Jäätmekäitlus 4. Puuduvad arengukavad vee- ja kanalisatsiooni ning soojamajanduse arendamiseks 5. Elektrivarustus nõrk 6. Side kehv 7. Elanikkond vananeb 8. Töökohti napib 9. Vee- ja kanalisatsiooni-süsteemide puudulikkus 10. Ühistransport ei rahulda kõigi soove 11. Raha ei ole 12. Pole keskkonna- spetsialisti 13. Valla vähene reklaamimine 14. Noorte vähene motiveeritus 15. Üldine demograafilise situatsiooni halvenemine 16. Halb bussiliiklus 17. Madal tööhõive (eriti naistel) 18. Külade asotsialiseerumine 19. Ühinemisel Euroliiduga hinnatõus ja migratsioon 20. Noorsookuritegevus 21. Side kodanikega nõrk 22. Kultuuritöö juhtimine 23. Kutseharidus, täiendus- ja ümberõpe 24. Kvaliteetse elektrivarustuse puudumine 25. Koostöö ettevõtjate ja OV vahel 26. Globaliseerumine 27. Interneti kättesaadavus 28. Investorite vähesus 1. EL rahad 2. Koostöö põllu- ja metsmajanduse arenguks kindlustab keskkonna paranemise 3. Turismi arendamine 4. Ilus loodus 5. Suurepärane kultuurilugu 6. EL struktuurifondi raha kasutamine 7. Olme ja kultuuri kompleksne väljaarendamine 8. Ettevõtluse arendamine 9. Energiamahuka tootmise arendamine 10. Külaliikumise hoogustamine 11. Noorsoo huvitegevus motivatsioonist lähtuvalt 12. OÜ Suure-Jaani Ravikeskuse renoveerimine 13. Huvitegevus (noortekeskused, pensionäride keskused, nende juhendamine) 14. Lasteasutuste kaasajastamine 15. Spetsialistide vajaduse prognoosimine ja värbamine 16. Huvitöö rahastamine (ruumid ja personal) 17. Terviseradade rajamine 18. Rõhk noorsootööle 19. Bussiliikluse parandamine 20. Külakeskustes kiigeplatside väljaehitamine 21. Vallasümboolika 22. Koostöö asutuste ja ettevõtetega 23. Juhtimisstruktuuri läbivaatamine 24. Perspektiiv põllumajanduse arenguks 1. Riigi ebastabiilne poliitika 2. Riigi vähene huvi kohaliku infrastruktuuri vastu 3. Põllumajanduse põhjalaskmine 4. Noorte väljaränne 5. Bürokraatia 6. Suure-Jaani linna soov liita Suure-Jaani vald 7. Konkureerivad piirkonnad (Võhma, Viljandi) 8. Üldine majanduse ebastabiilsus (seadusandlus) 9. Euronõuetega ülepingutamine 10. Kvalifitseeritud tööjõu puudus 11. Väiketootjate vähene koostöö 12. Rahvastiku vananemine * koostatud Suure-Jaani valla arengukava töörühmade koosolekul Trendianalüüs ja SWOT tulemused kinnitavad Suure-Jaani valla üldist positiivset arengut. Vallasiseselt on seda toetanud omavalitsuse demokraatlik asjaajamiskultuur, vallaelanike osalusdemokraatia ja usk oma valla arengupotentsiaali ning omavalitsuse eelarvepoliitika. Valdav osa omavalitsuse ressurssidest on suunatud sotsiaalsfääri (haridus, elanike sidusus, turvalisus) ja keskkonnaolude parendamisele. Nimetatud valdkondadesse tehtud investeeringud on otseselt seotud elanike elukvaliteedi üldise parandamisega ja tulevikuperspektiivi kindlustamisega. Ressursside piiratuse tõttu on jäänud mõnevõrra tagaplaanile kohalike elanike terviseedendamisega seotud spordirajatiste ehitamine ja tehnilise infrastruktuuri kaasajastamine (teede korrashoid ja kõvakatte ehitamine). Jätkuvalt vajab paremat kasutamist Sürgavere Põhikooli hariduspotentsiaal. Valla arengueelduste koondhinnangust lähtuvalt peeti otstarbekaks pöörata tähelepanu järgmistele täiendavate võimaluste kaasamisele valla arengu suunamisel: 1. Projektide kaudu (EL struktuurifondid, doonorid) lisavahendite hankimise suurendamine valla arenguprobleemide lahendamiseks ja investeerimisvõime tõstmiseks. 2. Vallaelanike aktiivsuse stimuleerimine, elanike ise tegemise toetamine ja osalusdemokraatia laiendamine vallaelu käsitlevate küsimuste otsustamisel. 3. Elanikkonna keskkonnateadlikkuse suurendamine ja kogukonna identiteedi tugevdamine, eri huvirühmade sidususe tagamine. II. SUURE-JAANI VALLA ARENGUVISIOONIST ARENGUVISIOON 2015 Suure-Jaani valla tulevikupilti nähakse järgmisena: Mõnus, aktiivset eluhoiakut väärtustav turvaline elamiskoht. Puhas loodus, heakorrastatud elamud, esmatasanditeenuste (haridus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne, kaubandus jne) mitmekesisus ning kõrge kvaliteet ja piirkonna turvalisus on Suure-Jaani vallast kujundanud regioonis soositud elamispiirkonna. Vallas elamist eelistavad nii tiheasustusega alevikuelu kui üksindust, rahu, metsasoppe ja veesilmi hindavad inimesed. Looduslähedane eluviis on kujundanud rahuarmastava, kodu ja peret väärtustava elulaadi, milles on kindel koht sisukal vaba aja veetmisel ja kultuurielust aktiivsel osavõtul. Elanike hulgas on väärtustatud tervislikud eluviisid ja eneseharimine. Uute individuaalelamute ehitusega on kaasnenud alaliste elanike arvu kasv. Sürgavere ja Reegoldi külakeskusest ning nende lähiümbrusest on kujunenud Viljandi atraktiivne lähitagamaa ja valla kasvupiirkonnad, mis aktiviseerivad ka elu valla äärealadel. Avaliku, era- ja kolmanda sektori koostöös on suurenenud investeeringud hariduse, tervishoiu, isikuteeninduse, kaubanduse ja vaba aja veetmise võimaluste väljaarendamiseks ning turvalisuse tagamiseks. Soodsa ettevõtluskliimaga majanduslikult mitmekesine piirkond. Valda on koondunud erineva profiiliga ettevõtlus, mis baseerub kvalifitseeritud töötajatel, põllumajandussaaduste tootmisel ja töötlemisel ning teenindusel. Tänu soodsale kohalikule investeerimiskliimale, mis sisaldab väljaarendatud infrastruktuuri (maanteed, raudtee, side- ja telekommunikatsioonid, arvutivõrk, ettevõtluse tugisüsteem, täiendusõppe- ja koolituskeskused), ettevõtete kooslusest tulenevat sünergeetilist potentsiaali, vallavalitsuse toetavat tegevust ja rahvusvahelist avatust, pakub piirkond arenguvõimalusi eelkõige ettevõtetele, mille kasum ei pärine mitte niivõrd tootmise mastaabist ja mahust, kuivõrd uute lähenemiste rakendamisest. Tänu kliendikesksele tootearendusele ja spetsialiseeritud oskustele on piirkonna ettevõtete innovaatilisus ja paindlikkus kõrge. Ulatuslik looduskeskkonda säästvate meetmete ja tehnoloogiate rakendamine on võimaldanud viia siinsete ettevõtete saastemaksu miinimumini, mistõttu selles nähakse olulist eelist investeeringute valda paigutamisel. Puhastusseadmed ja kaasaegne jäätmekäitlustehnoloogia on andnud tõuke keskkonnaalasteks teadusuuringuteks ja nende rakenduste katsetusteks. Tänu sobivatele põllumaadele, turu soodsale asukohale ning põllumajandussaaduste tootmise, töötlemise ja teaduse tihedale integratsioonile on vallas esindatud arvestatav toiduainetetööstus. Inimsõbralik, loodust säästva keskkonnakasutusega ajaloolist kultuuritraditsiooni väärtustav puhke- ja turismipiirkond. Loodus- ja keskkonnakaitse meetmete ulatuslik rakendamine on tõstnud piirkonna elukvaliteeti ja avardanud puhkevõimalusi. Sürgaveres asub tunnustatud spordi- ja puhkekeskus, mis on omandanud piirkondliku tähtsuse. Kohalike ajaloo- ja kultuuriväärtuste dokumenteerimine ja avalik väljapanek, rahvakultuuri traditsioonide järjepidevuse tagamine, kultuurisündmuste tähtsustamine ja vastavate ühisürituste läbiviimine on teinud vallast aktiivse kultuurikolde. Tänu haridusasutuste ja isetegevuskollektiivide tihedale suhtlusele välismaailmaga ületavad siinsete ettevõtmiste piirid kaugelt kohaliku tähtsuse. Eelöeldu põhjal võib Suure-Jaani valla visiooni 2015 sõnastada kokkuvõtlikult järgmisena: Suure-Jaani vald on kvaliteetse elukeskkonna, tasakaalustatud majanduse ja kaasaegse infrastruktuuriga omavalitsus Põhja-Viljandimaa regioonis, kus väärtustatakse haritust, kultuuritraditsioone, elanike sotsiaalset ühtekuuluvust, aktiivset ja tervet eluhoiakut. III. TEEMAVALDKONDADE STRATEEGILISED EESMÄRGID 1. SOTSIAALNE KESKKOND • paremate eelduste loomine hariduse arenguks, koolide õppekavade läbivaatamine ja uuendamine, kooli funktsionaalse kasutamise laiendamine; • haridus-, kultuuri- ja spordiasutuste baasil vaba aja tegevuspiiride avardamine; • sotsiaalse turvalisuse tõstmine, kriisiabi, politsei- ja päästeteenistuse valmidusastme kaasajastamine; • koostöö stimuleerimine riigi, omavalitsuse, era- ja mittetulundussektori vahel; • informatsiooni kättesaadavusele ja levikule kaasaaitamine; • elanike toimetuleku, sotsiaalse turvalisuse ja konkurentsivõime suurendamine, vältimatu arstiabi tagamine; • inimeste hariduse, eneseteostuse ja sisuka vaba aja veetmise võimaluste avardamine; • elanike identiteedi, algatusvõime ja enesemääratlemise toetamine; • elukeskkonna kaasajastamine, alalise elanikkonna suurendamine, haritud ja majanduslikult kindlustatud inimeste sisserände soodustamine. 2. LOODUSKESKKOND • saasteallikate kontrolli alla saamine ja likvideerimine, jäätmekäitluse korrastamine ja puhastusseadmete väljaehitamine; • uute loodust säästvate keskkonnameetmete rakendamine; • loodushoiu ja säästva arengu propageerimine. 3. TEHISKESKKOND • valla üldplaneeringu ja perspektiivsete vallaosade detailplaneeringu koostamine ja kaasajastamine; • tingimuste loomine individuaalelamuehituse käivitamiseks, uute elamurajoonide väljaehitamiseks ja vanade uuendamiseks, suvilarajoonide korrastamiseks; • kommunikatsioonide sh kohaliku teedevõrgu korrastamine ja elektriside arendamine. 4. MAJANDUSKESKKOND • kohaliku ettevõtluse toetamine tegevusalade mitmekesistamise ja tootmise kõrgema väärtustamise suunas; • tööhõive kasvu stimuleerimine; • äritegevuse rahvusvahelistamine, arendus- ja innovatsiooni, transiitliikluse teenindamise ning puhke- ja turismialal uute tegevusvaldkondade väljaarendamisele kaasaaitamine; • valla maine tõstmine ning ettevõtluse arenguvõimaluste tutvustamine potentsiaalsetele klientidele ja investoritele kodu- ja välismaal. 5. VALLA OMAVALITSUS • juhtimis- ja planeerimissüsteemi arendamine, tegevuste ühildamine arengukavaga, arengukava pidev kaasajastamine ja strateegilise planeerimise protsessi sidumine valla elanikega; • valla tulubaasi suurendamine, eelarve struktuuri ja kulude kooskõlla viimine arengukavaga; • vallavalitsuse ja volikogu liikmete süstemaatiline koolitamine. IV. TEGEVUSSUUNAD JA MEETMED EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS AASTATEL 2003–2008 Olulised probleemid ja nende võimalikud lahendid selgusid töörühmades läbiviidud SWOT-analüüside baasil ja hilisemates tegevussuundi käsitlevates põhjalikes arutlustes. Olgu siinkohal jagatud võimalikud tegevussuunad 4 rühma. Nende tegevussuundade märksõnad on: 1. Sotsiaalne keskkond; 2. Majanduskeskkonna areng; 3. Tehniline infrastruktuur ja keskkonnakaitse; 4. Juhtimine ja valmisolek muutusteks. Kuna paljud küsimused on lahendatavad kompleksselt, siis võib esmapilgul tunduda, et mõni projektialgatus on paigutatud vale tegevussuuna alla. Nii võib mõnda majanduskeskkonna projekti lugeda infrastruktuuri projektide hulka ja samas ka vastupidi. Täitmise aeg tähendab paljudel juhtudel antud projekti elluviimise algust või mingi otsuse tegemist. Meetmed valla eelarve finantside real tähendavad mõnel juhul ka põhilisi tööülesandeid antud vastutaja puhul. Tegevussuunad ja meetmed 1. Sotsiaalne keskkond Projekt ja meetmed Vastutav Finantsid Täitmise aeg Tulemus AS Suure-Jaani Ravikeskuse kujundamine tervishoiuasutuseks, kus osutatakse ööpäevaringset hooldusraviteenust Põhja-Viljandimaa regioonile • tegevuse ja perspektiivsuse analüüs • visiooni väljatöötamine • koostöö teiste omavalitsustega • arendusprojekti väljatöötamine • arendustegevuse kaasrahastamise taotlemine sise- või välisriiklikest AS Suure-Jaani Ravikeskuse nõukogu ja juhataja, vallavanem AS Suure-Jaani Ravikeskuse eelarve, RAK meede 24 2003. a analüüs, koostöö KOV ja projekti väljatöötamine 2004 arendus-tegevuse rahastamine Hooldushaigla AS Suure-Jaani Ravikeskus osutab elanike paremaks meditsiiniliseks teenindamiseks • periooditi eriarstide vastuvõtte • õendusabi AS Suure-Jaani Ravikeskuse juhataja AS Suure-Jaani Ravikeskuse eelarve, Haigekassa 2004–2008 Üldarstiabi osutamisel perearstide ja kohalike omavalitsuste (S-Jaani vald, linn) vaheline koostöö ja toetamine • abi nõuetekohaste ruumide muretsemisel ja remondil • pearaha kindlustamata inimeste pealt KOV vallavanemad, linnapead KOV eelarve 2003 Sürgavere Raamatukogu ja Paala Rahvamaja lugemissaali muutmine populaarseks infokeskuseks • juurdepääs nii internetile kui paberkandjatele Vallavanem, majandus-arendusnõunik KOV eelarve, Kultuuri-ministeeriumi leping, RAK meede 25, 14 2003 avalik internetipunkt raamatukogus ja lugemissaalis Sürgavere raamatukogu ja põhikooli raamatukogu ühendamine Vallavanem 2004 Sürgavere kooli renoveerimise lõpetamine Vallavanem KOV eelarve, RIP 2004–2008 Paala Rahvamaja renoveerimise lõpetamine Vallavanem KOV eelarve, RAK meede 24, 14 2004–2008 Seniste lasteaedade olemasolu säilitamine ja parandamine • Kõidama lasteaiamaja renoveerimine • Sürgavere lasteaia hoone ehitamine juurdeehitusena kooli juurde Lasteaedade juhatajad, vallavanem KOV eelarve 2003–2008 Valla elanike kultuuri- ja meelelahutusliku teenindamise parandamiseks • Sürgavere Spordihoone renoveerimise järgneva etapina ehitada kultuurimajale puuduv saal koos lava ja selle juurde kuuluvaga • ühise kultuurikalendri väljaandmine • kultuurimaja tegevuse elavdamine • kultuurinõuniku ametisse nimetamine Kultuurimaja ja Spordihoone juhatajad, vallavanem KOV eelarve, RIP, RAK meede 24, 25 2005–2008 Sürgavere Spordihoone kompleksne kasutamine • laagrite majutamine • vabaajaürituste ja spordivõistluste korraldamine • eriline rõhk pereüritustele Spordihoone juhataja KOV eelarve, RAK meede 14 2003–2008 Konkurentsivõimelise põhihariduse andmise jätkamine Kooli direktor, vallavanem KOV eelarve 2003–2008 Spordihoone varustamine vajaliku inventariga erinevate alade harrastamiseks Spordihoone juhataja KOV eelarve 2003–2008 Avatud noortekeskused ja noortetoad • koostöös Suure-Jaani linnaga avada noortekeskus ka linna • võtta tööle haritud noorsootöötaja, kes juhib avatud Paala noortetoa ja Sürgavere noortekeskuse tööd • noortekeskusse ja -tubadesse üle kanda ka osaliselt huviharidustöö • koostööd teha Viljandi Noortekeskusega, kasutada sealseid psühholooge ja kutsenõustajaid • avatud noortetoa hädapärase inventariga sisustamine Spordi- ja noorsooametnik, kultuuri- ja rahvamaja juhatajad, vallavanem KOV eelarve, RAK meede 24, 5, 25 2003–2008 Koolieelsetele lastele huviringide loomine lasteaedade juhatajad KOV eelarve 2004–2008 Pearaha sisseviimine huviharidustöös • projekt «Noorte kroon» Spordi- ja noorsooametnik, vallavanem KOV eelarve 2004–2008 Piirkonna noorte vaheline parem koostöö • koos erinevate ürituste organiseerimine (noortetrallid jms) Spordi- ja noorsooametnik, vallavanem KOV eelarve, RAK meede 14 2003–2008 Kolmandas sektoris tehtav noorsootöö • hea tagasiside ja adekvaatse, operatiivse info omandamine • arendusprojektide kaasrahastamine Spordi- ja noorsooametnik, vallavanem KOV eelarve, RAK meede 14 2004–2008 Noorte kuritegevust ennetava sotsiaalse võrgustikutöö hoogustamine • suviste laagrite korraldamise jätkamine erinevatele sihtgruppidele, eriline rõhk töölaagritele • omavalitsuse ning ettevõtjate vahelised noorte suvise tööhõive koostööprojektide arendamine • koostöö politseiga Spordi- ja noorsooametnik, vallavanem KOV eelarve, MAK 2003–2008 Noorte ning noorte perede elukvaliteedi tõusu soodustamine • eluaseme soetamise laenu osaline katmine • kolimistoetus Spordi- ja noorsooametnik, vallavanem KOV eelarve 2005–2008 Piduliku nimepaneku- tseremoonia jätkamine vallavanem KOV eelarve 2003 alustatud Sotsiaalkorteri, maja ost Vallavanem, sotsiaalnõunik KOV eelarve 2003–2008 Külaliikumise aktiviseerimine ja kohalike elanike initsiatiivi toetamine • külavanemate staatuse väljatöötamine ja ellu- kutsumine • külaliidrite koolitamine • KOV kaasfinantseering teabetubade asutamisprojektile Majandus-arendusnõunik, vallavanem KOV eelarve, RAK meede 14, 15 2003. a külavanemate ellukutsumine ja külaliidrite koolitamine 2004. a teabetoa asutamine Külakeskustesse vaba aja veetmisega seotud rajatised • puhkealade planeerimine, korrastamine ja ehitamine (liumäed, uisutamisväljakud, kiigeplatsid, supluskohad, palliväljakud, jalgrattakrossirajad ning seiklusrajad) • parkide ja puistute korrastamine ja rajamine Piirkonna-arhitekt, maakorraldaja, spordi- ja noorsooametnik, vallavanem KOV eelarve, RAK meede 14 , 15 2003 puhkealade detailplaneering Koolile psühholoog, abiõpetaja ja õpilaskodu • võimaluste ja vajaduste uuring • teostus vastavalt uuringule Koolidirektor, vallavanem KOV eelarve, 2004 Muusika- ja huvikoolis õppijate toetamine • tunnustame vanemaid, kes oma laste arengusse investeerivad • sõidupiletite kompenseerimine vallavanem KOV eelarve 2003–2008 Sürgavere kultuurimaja ja Sürgavere kooli huviringide ühildamine Vallavanem, kooli direktor, kultuurimaja juhataja 2004–2008 Elanike vallapoolne tunnustamine • vallas aastainimese nimetamine ja premeerimine • suuremate tähtpäevade õnnitluskaardid • kaasabi jõulude ja teiste pühade tähistamisel • tublimate õpilaste ja õpetajate esiletõstmine valla tasandil Vallavanem, sotsiaalnõunik KOV eelarve 2003–2008 Vanurite päevakeskuste või muude kooskäimiskohtade arendamine Vallavanem, sotsiaalnõunik KOV eelarve, RAK meede 5 2003–2008 Vaba aja ja spordiürituste toetamine • piirkondliku spordikalendri väljaandmine • spordiürituste hea eelreklaam ja vastava info levitamine • professionaalsete treenerite leidmine võimaldamaks harrastada erinevaid alasid • esindusvõistkondade toetamine • spordiklubide kaasrahastamine arendusprojektidele • naiste kaasamine kehakultuuri • eraalgatuslike spordiürituste organiseerimise kaasfinantseering • spordikoolides õppijate toetamine • naabervaldade noorte vahel tihe koostöö Spordi- ja noorsooametnik, vallavanem KOV eelarve, RAK meede 5 2003–2008 2. Majanduskeskkonna areng Projekt ja tegevused Vastutav Finantsid Täitmise aeg Tulemus Koostöö ja infovahetus piirkonna ettevõtjatega • kohaliku inimressursi eelisrakendamine • väikeettevõtluse toetamine • omavalitsuse ning ettevõtjate vahelised tööjõu vahendamise koostööprojektid • omavalitsuse ning ettevõtjate vaheline koostöö tööjõu täiendus- ning ümberõppe strateegilisel planeerimisel ja koolitusel Vallavanem, majandus-arendusnõunik, sotsiaalnõunik KOV eelarve, tööhõive amet, RAK meede 2 ja 3 2003–2008 Ettevõtlusregistri koostamine ja haldamine Majandus-arendusnõunik KOV eelarve 2004–2008 Tööjõu ja töötute registri ning kvalifikatsiooni ja täiendusõppe vajaduste alase registri koostamise käivitamine ja haldamine Sotsiaalnõunik KOV eelarve, RAK meede 2, 3 2004–2008 Tööjõulise elanikkonna hariduse ja kvalifikatsiooni statistilise analüüsi koostamine Sotsiaalnõunik KOV eelarve, RAK meede 2 2004–2008 Valla tutvustamine • positiivsete mainekujundusürituste läbiviimine • info ja -reklaamvoldikute väljaandmine vallavanem KOV eelarve, RAK meede 25 2004–2008 Olustvere turismikeskusega koostöös piirkonna turismiketi loomine • mõisakompleksi riigiasutuse juriidilise staatuse muutmine (sihtasutuseks) • kvalifitseeritud projektijuhi palkamine aastal 2003 aktiivseks tööks erainvestorite kaasamisel • edasine osalemine SA töös ja minimaalne kaasrahastamine Vallavanem, majandus-arendusnõunik KOV eelarve, RAK meede 9, 24, 25 2003–2008 Üldplaneeringuga määramaks arendatavaid piirkondi ja maakasutust • üldplaneeringu juures on oluline just kruntide ja vallale strateegiliste maatükkide kontrolli alla saamine (piirangutega katmine) Piirkonna-arhitekt, vallavanem KOV eelarve, RAK meede 25 2003–2008 Sürgavere kooli juures koduloo- ja talumuuseumi loomise jätkamine, mis hõlmab piirkonna kultuurilugu Kooli direktor, vallavanem KOV eelarve, RAK meede 25 2003–2008 Aktiivselt võimaluste pakkumine (välis-)investoritele Majandus-arendusnõunik KOV eelarve, RAK meede 3, 25 2003–2008 Ümber- ja täiendusõppesüsteemi loomine Suure-Jaani Gümnaasiumi ja Olustvere TMK baasil Vallavanem, sotsiaalnõunik KOV eelarve, RAK meede 3 2004–2008 Kolmanda sektori aktiivsuse tõstmine ja inimestes valmisoleku süvendamine ühistegevuseks • piirkonna kolmanda sektori arendamist käsitleva projekti teostamine Vallavanem, majandus-arendusnõunik, sotsiaalnõunik, spordi- ja noorsooametnik KOV eelarve, RAK meede 3 2004–2008 Piirkonna ettevõtlusstrateegia loomine • arengukavad • üldplaneering Vallavanem, majandus-arendusnõunik KOV eelarve, RAK meede 25 2003–2008 Ettevõtluse arendamisfondi loomine (stardiraha) Vallavanem, majandus-arendusnõunik KOV eelarve, RAK meede 6 2004–2008 Korteriühistute tegevuse soodustamine Vallavanem, majandus-arendusnõunik Kov eelarve 2004–2008 EL toetusfondide raha kasutamise propageerimine • nõustamine KOV juures • seminarid Vallavanem, majandus-arendusnõunik RAK (ERDF) meede 6, 25 2004–2008 Ühise, eelkõige Suure-Jaani linna küladega ühendava bussiliikluse korraldamine • sõitjate vajaduste uuring • vajadustest tulenevalt bussiliikluse korraldamine • bussiootepaviljonide väljaehitamine Vallavanem, majandus-arendusnõunik, sotsiaalnõunik KOV eelarve, RAK meede 5 2004–2008 3. Tehniline infrastruktuur Projekt ja tegevused Vastutav Finantsid Täitmise aeg Tulemus Teederegistri ja teede ning sildade korrashoiukava koostamine Maakorraldaja, vallavanem KOV eelarve, RAK meede 24, 25 2003–2004 Vallale kuuluvate teede süsteemikindel korrastamine vastavalt korrashoiukavale Maakorraldaja, vallavanem KOV eelarve, RIP, RAK 2003–2008 Koostöös Maantee-ametiga välja ehitada järgnevad teed • Suure-Jaani–Navesti tee (5,1 km) • Viljandi–Suure-Jaani tee (4,4 km) • Epra Sürgavere–Klaassepa (7,2 km) Maakorraldaja, vallavanem KOV eelarve, RIP, Maanteedeamet 2004–2008 Koostöös Maantee-ametiga Sürgavere, Reegoldi ja Võlli tiheasustusega alal teede tolmuvabaks muutmine Maakorraldaja, vallavanem KOV eelarve, RIP, Maanteedeamet 2003–2008 Hüpassaare ja Soomaale viiva tee väljaehitamine tolmuvabaks Maakorraldaja, vallavanem KOV eelarve, RIP 2003–2008 Arengukava lisana Ühisveevärgi ja -kanalisatsooni arengukava • olemasolevate rajatiste analüüs • visioon • arengumudelid • elluviimise rahastamine Vallavanem, majandus-arendusnõunik KOV eelarve, RAK meede 25, 27 2003–2008 Arengukava lisana Jäätmekava • jäätmehoolduse olukord • jäätmehoolduse eesmärgid ja võimalused • realiseerimine ja finantseerimine • jäätmehoolduse korraldamine Vallavanem, majandus-arendusnõunik KOV eelarve, RAK meede 25, 27 2003–2008 Olemaolevatele parkidele hinnangu andmine ja säilitatavate (taastatavate) osade kindlaksmääramine • looduskaitse all olevate parkide korrastamine Maakorraldaja, vallavanem KOV eelarve, RAK meede 25, 27 2003–2008 Heakorra ja haljastuskava väljatöötamine Maakorraldaja, vallavanem KOV eelarve 2003–2008 Andmeside (interneti) arendamine • juurdepääsupunktide võrgustiku planeerimine • interneti tugipunktide loomine enamuses külades Vallavanem, majandus-arendus nõunik KOV eelarve, RAK meede 25, 14 2003–2008 Loodust säästva eluviisi propageerimine Vallavanem, majandus-arendusnõunik KOV eelarve 2003–2008 Konkursside jätkamine • «Kaunis kodu» • «Värvid maale» Vallavanem, majandus-arendusnõunik KOV eelarve 2003–2008 Jalgrattatee ja käiguraja rajamine Suure-Jaani ja Kõidama vahele Maakorraldaja, vallavanem KOV eelarve, RIP, Maanteedeamet 2003–2008 Telefonside võimaluste parandamine • vajaduste uurimine • taotleda telefonsideteenuste parandamist vastavatelt asutustelt Vallavanem, majandus-arendusnõunik, sotsiaalnõunik KOV eelarve 2003. a uuring Tiheasustusega aladel tänavavalgustuse paigaldamine Vallavanem, majandus-arendusnõunik KOV eelarve 2003–2008 Soojussüsteemide ja -sõlmede kaasajastamine • soojusvahetite rakendamisega • soojatrasside täiendav isoleerimine Vallavanem, majandus-arendusnõunik RAK meede 24 2003–2008 Ülevaate loomine peremeheta kaablitest ja liinidest Vallavanem, majandus-arendusnõunik 2003–2008 Sosnovski karuputke tõrje korraldamine, muuhulgas vastava projekti käivitamine ja vallaväliste vahendite taotlemine, näiteks keskkonnafondilt Maakorraldaja, vallavanem KOV eelarve, RAK meede 25, 27 2003–2008 4. Juhtimine ja valmisolek muutusteks Projekt ja tegevused Vastutav Finantsid Täitmise aeg Vallavalitsuse teenistuse ja asutuste struktuuri ning funktsioonide täitmise analüüs ja optimeerimine Vallavanem KOV eelarve, m25 2003–2008 Esialgse kodulehekülje oluline edasiarendamine ja kaasajastamine või uue kaasaegsetel alustel kodulehekülje loomine Infotehnoloog, vallavanem KOV eelarve, m25 2003–2008 Juhtide ja ametnike oskuste ning teadmiste järjepidev tõstmine • koolitused Vallavanem KOV eelarve, RAK meede 4 2003–2008 Koostöö ning informatsiooni vahetamine vallaelanike, ettevõtjate, mittetulundusorganisatsioonide, omavalitsuste, omavalitsusliitude, koostööpiirkonna, riiklike institutsioonide ja teiste partneritega Vallavanem, majandus-arendusnõunik KOV eelarve, RAK meede 4 2003–2008 Arendada KOV vahelist koostööd igal tasandil • rakendada tööle ühiseid spetsialiste Vallavanem, majandus-arendusnõunik KOV eelarve, RAK meede 4 2003–2008 Ühine tegevus Viljandimaa Omavalitsusliiduga ja Viljandi Maavalitsusega Vallavanem KOV eelarve, RAK meede 4 2003–2008 Seadusandliku initsiatiivi rakendamine vallaelanike huvide ja valla arengueesmärkide täitmiseks Vallavanem, majandus-arendusnõunik KOV eelarve, RAK meede 2003–2008 Vallasümboolika • kavandite konkurss Vallavanem, majandus-arendusnõunik KOV eelarve, RAK meede 2003–2008 Vallamaja remont Vallavanem KOV eelarve 2003–2008 Kogu kasutusel oleva tarkvara vastavusse viimine kaasaja nõuetele Vallavanem KOV eelarve, RAK meede 25 2003–2008 Arengukavade koostamine Vallavanem, majandus-arendusnõunik KOV eelarve, RAK meede 25 2003–2008 Suure-Jaani linna ja valla ning Olustvere valla ühinemine • tegevuskava väljatöötamine • töögruppide ettevalmistamine • eeltööd • 2005. a KOV volikogude valimiste ühine ettevalmistamine ja ühinemine Vallavanem, majandus-arendusnõunik KOV eelarve, RAK meede 25 2004–2008 Märkus Meetmete numbrid vihjavad peamistele meedetele, ei ole välistatud ka teised meetmed. Samuti kehtivad meetmete numbrid 2004–2006 planeerimisperioodil, edasist ei tea täpselt, kuna siis tulevad meetmed EL liikmissriigile vastavad. Elanikkonna küsitluse põhjal koostatud meetmete pingerida 1. Avatud noortekeskused ja noortetoad 2. Külaliikumise aktiviseerimine ja kohalike elanike initsiatiivi toetamine 3. AS Suure-Jaani Ravikeskuse kujundamine tervishoiuasutuseks, kus osutatakse ööpäevaringset hooldusraviteenust Põhja-Viljandimaa regioonile 4. Elanikke vallapoolne tunnustamine 5. Külakeskustesse vaba aja veetmisega seotud rajatised 6. Vaba aja ja spordiürituste toetamine 7. Ühise, eelkõige Suure-Jaani linna küladega ühendava bussiliikluse korraldamine 8. Sürgavere Spordihoone renoveerimise järgneva etapina ehitada kultuurimajale puuduv saal koos lava ja selle juurde kuuluvaga 9. Seniste lasteaedade olemasolu säilitamine ja parandamine 10. Noorte kuritegevust ennetava sotsiaalse võrgustikutöö hoogustamine 11. Muusika- ja huvikoolis õppijate toetamine 12. Konkurentsivõimelise põhihariduse andmise jätkamine 13. Valmisoleku loomine hädaolukordadeks 14. Piduliku nimepanekutseremoonia jätkamine 15. Vallale kuuluvate teede süsteemikindel korrastamine vastavalt korrashoiukavale 16. Sürgavere Raamatukogu ja Paala Rahvamaja lugemissaali muutmine populaarseks infokeskuseks 17. Sürgavere kultuurimaja ja Sürgavere kooli huviringide ühildamine 18. Vanurite päevakeskuste või muude kooskäimiskohtade arendamine 19. Konkursside jätkamine 20. Sürgavere Spordihoone kompleksne kasutamine 21. Hooldushaigla AS Suure-Jaani Ravikeskus osutab elanike paremaks meditsiiniliseks teenindamiseks 22. Sürgavere kooli renoveerimise lõpetamine 23. Koostöös Maanteeametiga Sürgavere, Reegoldi ja Võlli tiheasustusega alal teede tolmuvabaks muutmine 24. Andmeside (interneti) arendamine 25. Kooli abijõudusid – psühholoog, isegi abiõpetajaid 26. Koostöö ja infovahetus piirkonna ettevõtjatega 27. Suure-Jaani linna ja valla ning Olustvere valla ühinemine 28. Paala Rahvamaja renoveerimise lõpetamine 29. Piirkonna noorte vaheline parem koostöö 30. Arengukava lisana Ühisveevärgi ja -kanalisatsooni arengukava 31. Üldarstiabi osutamisel perearstide ja kohalike omavalitsuste (S-Jaani vald, linn) vaheline koostöö ja toetamine 32. Koolieelsetele lastele huviringide loomine 33. Sürgavere kooli juures koduloo- ja talumuuseumi loomise jätkamine, mis hõlmab piirkonna kultuurilugu 34. Olemaolevatele parkidele hinnangu andmine ja säilitatavate (taastatavate) osade kindlaksmääramine 35 Sosnovski karuputke tõrje korraldamine, muuhulgas vastava projekti käivitamine ja vallaväliste vahendite taotlemine, näiteks keskkonnafondilt 36. Koostöö ning informatsiooni vahetamine vallaelanike, ettevõtjate, mittetulundusorganisatsioonide, omavalitsuste ja omavalitsusliitude vahel 37. Soojussüsteemide ja -sõlmede kaasajastamine 38. Juhtide ja ametnike oskuste ning teadmiste järjepidev tõstmine 39. Ümber- ja täiendusõppesüsteemi loomine Suure-Jaani Gümnaasiumi ja Olustvere TMK baasil 40. Noorte ning noorte perede elukvaliteedi tõusu soodustamine 41. Loodust säästva eluviisi propageerimine 42. Telefonside võimaluste parandamine 43. Tööjõu ja töötute registri ning kvalifikatsiooni ja täiendusõppe vajaduste alase registri koostamise käivitamine ja haldamine 44. Arengukava lisana Jäätmekava 45. Kolmandas sektoris tehtav noorsootöö 46. Kolmanda sektori aktiivsuse tõstmine ja inimestes valmisoleku süvendamine ühistegevuseks 47. Ettevõtluse arendamisfondi loomine (stardiraha) 48. Teede, tänavate ja muude objektide märgistuse korrastamine 49. Vallasümboolika 50. Valla tutvustamine 51. Teederegistri ja teede ning sildade korrashoiukava koostamine 52. Hüpassaare ja Soomaale viiva tee väljaehitamine tolmuvabaks 53. Jalgrattatee ja käiguraja rajamine Suure-Jaani ja Kõidama vahele 54. Vallavalitsuse teenistuse ja asutuste struktuuri ning funktsioonide täitmise analüüs ja optimeerimine 55. Piirkonna ettevõtlusstrateegia loomine 56. Sürgavere raamatukogu ja põhikooli raamatukogu ühendamine 57. Sotsiaalkorteri, maja ost 58. Kõikide allasutuste varustamine tööks vajaliku riist- ja tarkvaraga 59. EL toetusfondide raha kasutamise propageerimine 60. Pearaha sisseviimine 61. Üldplaneeringuga määramaks arendatavaid piirkondi ja maakasutust 62. Aktiivselt võimaluste pakkumine (välis-)investoritele 63. Heakorra- ja haljastuskava väljatöötamine 64. Ülevaate loomine peremeheta kaablitest ja liinidest 65. Kogu kasutusel oleva tarkvara vastavusse viimine kaasaja nõuetele 66. Olustvere turismikeskusega koostöös piirkonna turismiketti loomine 67. Seadusandliku initsiatiivi rakendamine vallaelanike huvide ja valla arengueesmärkide täitmiseks 68. Arengukavade koostamine 69. Arendada KOV vahelist koostööd igal tasandil 70. Ettevõtlusregistri koostamine ja haldamine 71. Esialgse kodulehekülje oluline edasiarendamine ja kaasajastamine või uue kaasaegsetel alustel kodulehekülje loomine 72. Tööjõulise elanikkonna hariduse ja kvalifikatsiooni statistilise analüüsi koostamine V. PROJEKTIDE FINANTSEERIMISKAVA AASTATEKS 2003–2008 Võttes aluseks püstitatud eesmärgid ja nende elluviimiseks väljapakutud toimingud, on koostatud investeeringute rahastamiskava aastateks 2003–2008. Esitatud summad on ligikaudsed, kuna iga projekt vajab veel eraldi läbitöötamist. Suur osa rahast on kavandatud saada väljastpoolt eelarvet, kasutades erinevate fondide ja sponsorite abi. Eelöeldust lähtuvalt omandavad strateegilise tähtsuse vallaametnike oskused, mis seonduvad projektide koostamise, esitamise ja realiseerimisega. Ühtlasi on vaja omada terviklikku ülevaadet erinevatest rahastamisvõimalustest. Arvestades Eesti ühinemist Euroopa Liiduga, tuleb põhjalikult tunda sealset seadusandlust ning strukturaalseid fonde, et kasutada uusi võimalusi oma valla arengus. Tegevus Läbiviimise aeg Finantseerimisallikad Aasta Maksumus kokku Sellest 2003 Valla üldplaneeringu kaasajastamine ja vastuvõtmine 2004 30 5 Vallaeelarve, fondid Detailplaneeringud 2003–2008 40 5 Vallaeelarve, huvitatud pooled Viidamajanduse korrastamine 2003–2008 60 25 Vallaeelarve, fondid Munitsipaalmaade taotlemine ja omandamine 2003–2008 60 15 Vallaeelarve Tolmuvabade teede rajamine 2003–2008 200 20 Vallaeelarve, fondid Teederegistri ja teede ning sildade korrashoiukava koostamine 2003–2004 20 8 Vallaeelarve, fondid Jalgrattatee ja käiguraja rajamine Suure-Jaani ja Kõidama vahele 2004–2006 100 5 Vallaeelarve, fondid Tänavavalgustuse paigaldamine tiheasustatud küladesse 2004– 2008 60 Vallaeelarve, fondid Konkursside «Kaunis kodu» ja «Värvid maale» jätkamine 2003–2008 180 30 Vallaeelarve Külaliidrite koolitamine, külaseltside moodustamine 2003–2008 90 15 Vallaeelarve, fondid Kohalike algatus- ja külaliikumisprojektide kaasfinantseering 2003–2008 225 Vallaeelarve, fondid Külakeskustesse vaba aja veetmisega seotud rajatiste ehitamisel kaasfinantseering 2003–2008 300 30 Vallaeelarve, fondid Teabetubade rajamine 2004–2008 300 – Vallaeelarve, fondid Internetivõrgustiku ja tugipunktide ehitamine küladesse 2003–2008 200 50 Vallaeelarve, fondid Infopunktide avamine 2003–2008 75 10 Vallaeelarve, fondid Koduloomuuseumi laiendamine 2003–2008 45 5 Vallaeelarve, fondid Noortekeskuste ja tubade avamine ja sisustusega varustamine 2004–2008 180 29 Vallaeelarve, fondid Noorsootöötaja töölevõtmine 2004 120 Vallaeelarve Lastelaagrite korraldamine 2003–2008 300 63 Vallaeelarve, sponsorid, fondid Piduliku nimepaneku-tseremoonia jätkamine 2003–2008 65 15 Vallaeelarve, sponsorid Munitsipaalkorterite ostmine 2003–2008 60 15 Vallaeelarve Täiendus- ja ümberõppe võimaluste avardumine 2004–2008 6 6 Tööhõiveamet, vallaeelarve, fondid Päästeameti ja politsei toetamine 2003–2008 45 15 Vallaeelarve Infotehnoloogia täiustamine 2003–2008 200 45 Vallaeelarve, fondid Kodulehekülje arendamine ja kaasajastamine või uue kaasaegsetel alustel kodulehekülje loomine 2003–2008 10 5 Vallaeelarve Vallamaja remont 2003– 2008 300 150 Vallaeelarve Sürgavere Spordihoone renoveerimise järgneva etapina kultuurimajale puuduv saal koos lavaga 2003–2008 5100 Vallaeelarve, RIP, fondid Sürgavere põhikooli renoveerimise lõpetamine 2003–2008 6300 100 Vallaeelarve, RIP, fondid Sürgavere lasteaiahoone ehitamine juurdeehitusena kooli juurde 2003–2008 1500 800 Vallaeelarve, fondid AS Suure-Jaani Ravikeskuse kujundamine Põhja-Viljandimaa regioonile hooldusraviteenust osutavaks tervishoiuasutuseks 2003–2008 6000 30 Vallaeelarve, fondid ja teised KOV Lasteaia Traksik renoveerimine 2003–2008 500 100 Vallaeelarve, fondid Paala Rahvamaja renoveerimise lõpetamine 2003–2008 2000 200 Vallaeelarve, fondid Valda tutvustava trükise ettevalmistamine ja trükkimine 2004 50 Vallaeelarve, fondid Vallasümboolika väljatöötamine ja valmistamine 2004–2005 50 Vallaeelarve, fondid Sosnovski karuputke tõrje korraldamine 2003–2008 20 4 Vallaeelarve, fondid Sotsiaalkorteri ost 2004–2008 60 Vallaeelarve, fondid KOKKU 24 851 1800 Märkused Arengukava lisadena ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning jäätmekava sisaldavad selle valdkonna investeeringute rahastamiskava. Peame arvestama ka, et EL abirahad ei ole lõplikult otsustatud ja et on toimumas haldusreform ning KOV tulubaas on ümbermääratlemisel. KOKKUVÕTE Käesolevas Suure-Jaani valla arengukavas on käsitletud põhiliselt nelja teemat – majandus, sotsiaalne keskkond, infrastruktuur, keskkonnakaitse. Kõikide valdkondade arendamiseks on vastavalt võimalustele ja vajadustele koostatud projektid koos meetmetega ja täitmise tähtajaga. Arengukava koostamise käigus viidi läbi mitmeid töörühmade kokkusaamisi ja töörühmade juhtide ühiseid arutelusid. Vallas on läbi viidud elanikkonna küsitlus saamaks teada erinevate sihtgruppide probleeme ja leidmaks võimalikke teid olukorra parandamiseks. Enamikke reaalseid võimalusi on antud töös ka käsitletud. Piirkonna spetsiifikat arvestades on arengukavas toodud terve rida külaliikumise hoogustamisega, vaba aja veetmisega ja turismiarendusega seotud ettevõtmisi. Samuti peab arvestama kogu ühiskonnas toimuvaid halduskorralduslikke protsesse ja seetõttu sisaldab arengukava ka haldusüksuste teemalisi projekte. Ilmne on, et omavalitsus ei suuda oma eelarve juures kõiki antud ülesandeid ja projekte ellu viia, seetõttu peab suure osa finantseeringutest taotlema fondidest ja programmidest, mis on suunatud vastava tegevuse finantseerimiseks. Sel juhul peab omavalitsus katma omafinantseeringu määra. Arengukavas on ettenähtud ka suuremate projektide käivitamine, mille finantseerimist taotletakse erinevatest Euroopa Liidu poolt sisseseatud fondidest. Taoliste projektide juures on vajalik suurem piirkonna omavalitsuste koostöö ja tegevuse vastastikune koordineeritus. Arengukava heakskiitmine vallavolikogu otsusega loob pikemajalise püsiva aluse täitevvõimu koostööks erinevate institutsioonidega arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamiseks ja tegevusprogrammides formuleeritud ülesannete järjekindlaks elluviimiseks. Kohaliku omavalitsuse otsuse vastuvõtmisel on oluline teadvustada arenguprotsesse lühiajaliselt ja pikemajaliselt mõjutavaid aspekte. Tuleb jälgida, et oleks tagatud üleriigiliste ja kohalike, avalike ja erahuvide kooskõla. Lisade nimekiri Lisa 1 Valla külade nimekiri seisuga 01.01.1998. a ja 01.01.2003. a Lisa 2 Suure-Jaani valla riigimaanteed Lisa 3 Suure-Jaani valla maanteede ja tänavate loetelu Lisa 4 Vooluveekogud Suure-Jaani vallas Lisa 5 Looduskaitseobjektid Suure-Jaani vallas Lisa 6 Suure-Jaani valla puhastusseadmed Lisa 7 Suure-Jaani valla puurkaevud Lisa 8 Suure- Jaani vallas kruusa- ja liivamaardlad Lisa 9 Suure- Jaani valla maakasutus 1995., 1997. ja 2002. aastal Lisa 10 Soolis-vanuseline koosseis aastatel 1975–1.01.2003 Lisa 11 Elanikkond ja majapidamised külades aastatel 1980 –1.01.2003 Lisa 12 Suure-Jaani valla elanike arvu dünaamika ja selle muutuskomponendid Lisa 13 Suure-Jaani valla enamlevinud muldade allrühmad haritaval maal Lisa 14 Suure-Jaani valla ja Sürgavere kooli piirkonna elanike arv soo ja vanuse järgi seisuga 1.01.2003 Lisa 15 Elektrivõrgu alajaamad Suure-Jaani vallas 1998. ja 2002. a Lisa 16 Suure-Jaani valla eelarve kulud 1995–2002. a Lisa 17 Suure-Jaani valla eelarve tulud 1995–2002. a Lisa 18 Suure-Jaani valla investeeringud 1995–2002. a (EEK) Lisa 19 Suure-Jaani valla haldusaparaadi struktuur Lisa 20 Suure-Jaani valla sotsiaalne pass seisuga 01.10.1998. a ja 01.01.2003. a Lisa 21 Suure-Jaani valla soolis-vanuseline struktuur 01.01.2003. a Lisa 21a Suure-Jaani valla elanike soolis-vanuseline struktuur 01.01.2003. a Lisa 22 Suure-Jaani valla arengukava täiendamine aastateks 2003 kuni 2006 Lisa 23 Jaanipäevaks valmib Suure-Jaani valla arengukava aastateks 2003 kuni 2008 Lisa 24 Suure-Jaani valla arengukava koostamise koordineeriv komisjon Suure-Jaani Vallavolikogu 27. juuni 2003. a määruse nr 22 lisa 1 Valla külade nimekiri seisuga 01.01.1998. a ja 01.01.2003. a Küla nimi Pindala km2 Majapidamised Neist talud Alaliste elanike arv Kohalolevate elanike arv Rahvastiku tihedus inimest/km2 01.01.98 01.01.98 01.01.98 01.01.98 01.01.03 01.01.98 01.01.03 Arjadi 10 20 1 51 50 47 5,0 4,7 Epra 12 45 3 100 98 103 8,2 8,6 Jälevere 17 20 6 40 40 31 2,4 1,8 Kabila 10 34 0 83 82 80 8,2 8,0 Karjasoo 60 4 0 8 8 8 0,1 0,1 Kerita 10 36 2 77 77 73 7,7 7,3 Kibaru 23 8 1 18 18 12 0,8 0,5 Kootsi 31 30 2 69 67 55 2,2 1,8 Kõidama 1,5 91 0 233 225 223 150,0 148,7 Lahmuse 5 38 1 79 79 68 15,8 13,6 Lõhavere 4 71 3 191 182 183 45,5 45,8 Munsi 1 30 0 59 59 64 59,0 64,0 Navesti 10 54 1 128 128 122 12,8 12,2 Nuutre 3 43 1 97 94 87 31,3 29,0 Põhjaka 7 38 1 99 97 95 13,9 13,6 Päraküla 2 57 1 123 121 138 60,5 69,0 Reegoldi 12 110 1 279 272 266 22,7 22,2 Rääka 10 11 0 20 20 16 2,0 1,6 Sürgavere 11 202 0 487 470 469 42,7 42,6 Taevere 6 16 0 35 35 31 5,8 5,2 Tällevere 12 27 0 55 55 57 4,6 4,8 Vihi 16 29 0 67 67 66 4,2 4,1 Võhmassaare 13 21 0 49 48 36 3,7 2,8 Võlli 13 33 6 73 69 67 5,3 5,2 Ängi 18 52 0 101 100 114 5,6 6,3 Kokku: 318 1120 30 2621 2561 2511 8,1 7,9 Suure-Jaani Vallavolikogu 27. juuni 2003. a määruse nr 22 lisa 2 SUURE-JAANI VALLA RIIGIMAANTEED 1. Tugimaanteed: pikkus km nr 49 Imavere–Viljandi–Nuia 1,50 nr 57 Mudiste–Suure-Jaani–Vändra 32,70 2. Kohalikud maanteed: nr 24104 Põhjaka–Tõrvaaugu–Võhma 6,30 nr 24107 Võhmassaare–Jälevere 7,20 nr 24112 Jaska–Võhma 8,60 nr 24113 Olustvere tee 0,86 nr 24115 Suure-Jaani–Navesti 5,10 nr 24116 Suure-Jaani–Olustvere 1,40 nr 24117 Lembitu linnuse tee 0,14 nr 24123 Vastemõisa–Mudiste–Suure-Jaani 20,10 nr 24124 Viljandi–Suure-Jaani 4,40 nr 24125 Epra–Kildu 3,10 nr 24126 Epra–Sürgavere–Klaassepa 7,20 nr 24127 Mudiste–Kobruvere 8,00 nr 24128 Kildu–Oksa 0,40 nr 24130 Auksi tee 0,40 nr 24231 Reegoldi–Kolgioja 7,20 Kokku: 114,60 Suure-Jaani Vallavolikogu 27. juuni 2003. a määruse nr 22 lisa 3 SUURE-JAANI VALLA MAANTEEDE JA TÄNAVATE LOETELU Tee nr Tee nimetus pikkus km 1 Lahmuse–Jaburi 1,16 2 Saareküla tee 1,25 3 Arjadi–Kukemurru 4,45 4 Võlli–Kibaru 3,44 5 Lahmuse–Jaburi 5,36 6 Kassi–Juurika–Labida 3,51 7 Võlli tee 1,38 8 Vingissaare–Väljaotsa 2,11 9 Vihikula–Turu 2,48 10 Suure–Jaam–Angi 0,58 11 Tahkesoo tee 2,85 12 Lepakose tee 0,8 13 Lahmuse–Paasioja 1,25 14 Härma–Angi 1,8 15 Kääriku–Lahmuse 1,78 16 Andrese–Jaanuse 0,71 17 Kootsi–Hüpassaare 6,8 18 Kolgioja–Ellussaare 1,31 19 Rüüsi tee 0,7 20 Mähküla–Väljaotsa 1,8 21 Lahmuse–Mähküla 1,5 22 Jaanisoo tee 4,6 23 Polli–Räguni 2,6 24 Kanassaare–Epra 1,9 25 Kabila ringtee 1,3 26 Pardi ringtee 0,8 27 Kereme tee 0,9 28 Lõhavere–Taevere 2,9 29 Taevere–Navesti 2,3 30 Navesti–Tedrenurme 1,3 31 Kõidama–Lõhavere 1,6 32 Haigla tee 0,5 33 Pärnaalliku–Taevere 1,2 34 Reegoldi tee 0,15 35 Reegoldi–Olustvere raudteejaam 1,8 36 Käspre–Kildu 1,1 37 Adoni–Leppoja 1,9 38 Härma–Sipelga 0,7 39 Suurfarmi tee 0,35 40 Kootsi–Hüpassaare 5,8 41 M. Saare muuseumi tee 1 42 Sõpruse tn 0,52 43 Aia tn 0,3 44 Kirsi tn 0,2 45 Pargi tn 0,4 46 Klubi tn 0,1 47 Õuna tn 0,17 48 Roosi tn 0,12 49 Põllu tn 0,14 50 Metsa tn 0,21 51 Staadioni tn 0,34 KOKKU: 84,22 Suure-Jaani Vallavolikogu 27. juuni 2003. a määruse nr 22 lisa 4 VOOLUVEEKOGUD SUURE-JAANI VALLAS Kood veekogu nimi lähe suue pikkus km, sh vallas valgala pindala km2 kalda ulatus m veekaitse vöönd m ehitusliku eluvöönd asukoha vallad 11316 Navesti jõgi Imavere k. 7 km põhjas Pärnu jõgi 100/ S-J 25 3000 200 10 50 S. Jaani, Olustvere, Kõo 11336 Jaska oja S-Jaani l.8 km kagus Tääksi oja 12/12 31,1 200 10 50 S-Jaani, Olustvere 11340 Lõhavere oja S-Jaani l. 5.4 km idas Navesti jõgi 18/15,1 57,2 200 10 50 S-Jaani, Olustvere 11431 Lemmjõgi Viljandi l. 9.5 km põhja-loode pool Raudna jõgi 41/9,5 203 200 10 50 S-Jaani, Pärsti, Vastemõisa 11347 Saarjõgi Ollepa k. 6 km põhja-kirde pool Navesti jõgi 38/3,9 191 200 10 50 S-Jaani, Kabala, Vändra 11353 Nõmmitsa oja Jälevere k. 2.5 km põhja-kirde pool Saarjõgi 10/4,4 17,7 100 10 25 S-Jaani, Kabala 11346 Arjadi oja ja Ojaküla pks Põhjaka k. 6 km lõunas Navesti jõgi 16+1,9/17,9 51,2 200 10 50 S-Jaani 11434 Liiduvere oja S-Jaani l. 2.5 km loodes Lemmjõgi 10/9,0 24 100 10 25 S-Jaani 11337 Naeloja Võhma l. 3.5 km kirdes Navesti jõgi 9/4,4 19,8 100 10 25 S-Jaani 11339 Tipina oja Võhma l. 2.5 km loodes Navesti jõgi 8/2,1 19,8 100 10 25 S-Jaani, Kabala 11435 Lesti oja S-Jaani l.6 km lõuna-edelas Liiduvere oja 6/3,3 15,4 100 10 25 S-Jaani, Vastemõisa 11439 Hüpassaare oja Paelama külast 8 km põhja-loode pool Lemmjõgi 8/7,1 21,3 100 10 25 S-Jaani, Vastemõisa 11342 Ängi oja S-Jaani l.5 km kagus Lõhavere oja 10/7,0 15 100 10 25 S-Jaani 11357 Toonoja Aesoo k. 5 km idas Navesti jõgi 6/1,7 14,4 100 10 25 S-Jaani 11344 Jälevere pks Jälevere k. 1.5 km põhjas Navesti jõgi 9/4,8 10,2 100 10 25 S-Jaani, Kabala Suure-Jaani Vallavolikogu 27. juuni 2003. a määruse nr 22 lisa 5 LOODUSKAITSEOBJEKTID SUURE-JAANI VALLAS Looduskaitsealune objekt Pindala Asutamise aasta Rahvuspargid Soomaa rahvuspark 37 035,0 1993 sh Suure-Jaani vallas 3874,5 Maastikukaitsealad 1. Navesti orundi luited 119 1990 2. Lahmuse park 5,50 1964 3. Lõhavere metsapark 7,5 1964 4. Sürgavere park 2,9 1964 Loodukaitsealad 1. Kaansoo linnustiku kaitseks (metsis) 0,1 1964 2. Lehtsaare loomastiku kaitseks 230,5 1990 3. Kaansoo taimestikukaitse 0,14 Kaitstavad looduse üksikobjektid 1. Lahmuse kivi 1964 2. Lepakose kivi 1959 3. Linnamäe kivi 1964 4. Labidakivi 1959 Suure-Jaani Vallavolikogu 27. juuni 2003. a määruse nr 22 lisa 6 SUURE-JAANI VALLA PUHASTUSSEADMED NUM-BER NIME-TUS PUHASTI PUHASTI TÜÜP JÄREL-PUHASTI VALDAJA EESVOOL JA SUUBUMISE km KAITSE- VÖÖNDI LAIUS 1 PS 1 Päraküla BIO-100 3 BT 2640 m2 OÜ Suure-Jaani Sume Lõhavere oja 13 km 150 2 PS 2 Kõidama BIO-50 2 BT 180 m2 OÜ Suure-Jaani Sume Lõhavere oja 13 km 150 3 PS 3 Sürgavere keskasula OXYD-180 2 BT 4000 m2 OÜ Suure-Jaani Sume Lesti oja 6 km 150 4 PS 4 Reegoldi keskasula PK-130 2 BT 2640 m2 OÜ Suure-Jaani Sume Navesti jõgi 48 km 150 5 PS 5 OÜ Sallendor BIO-50 2 BT 4500 m2 T. Tabur Lõhavere oja 14 km 150 6 PS 6 Suure-Jaani Ravikeskus BIO-25 2 BT 900 m2 Suure-Jaani Ravikeskus Lõhavere oja 13 km 150 7 PS 7 Päraküla Suurfarm B 14/21 2 BT 1000 m2 H. Saar Lõhavere oja 11 km 200 Suure-Jaani Vallavolikogu 27. juuni 2003. a määruse nr 22 lisa 7 SUURE-JAANI VALLA PUURKAEVUD Puurkaevu nimi Katastri nr Passi nr Inventari nr Veehorisont Puurimis aasta Sügavus m Omanik Kasutamine Ireaua laut 4581 1532 211 S1 1965 50 OÜ Lahmuse Lõhavere farmi (Paala) 4582 A-1040-M 244 S1 1963 70 Suure-Jaani Sume OÜ töötab Päraküla laut vana 4583 118 216 S1 1963 85 LIKVIDEERITUD Undisaare laut 4584 1279 223 S1 1965 50 Jaburi elamu 4585 1741 221 S1 1966 83 Lahmuse töökoja 4586 2194 218 D2-S1 1969 65 Suure-Jaani Sume OÜ töötab Kolgioja laut 4587 2219 213 D2-S1 1969 70 Lahmuse OÜ Väljaotsa farmi 4588 2231 220 D2-S1 1968 72 Kõidama keskus 4589 2345 364 D2-S1ad-rk 1968 82 Sakala Saeveski AS töötab Jaburi farmi 4590 2411 222 D2-S1 1969 80 Paemurru laut 4591 3047 212 S1 1971 50 Linda Leemets Kartulihoidla (Lahmuse k) 4592 3449 215 S1 1972 68 Lahmuse Eriinternaatkool Päraküla farmi uus 4593 3688 217 S1 1973 90 Lahmuse OÜ Kootsi farmi 4594 4369 208 S1 1977 50 Ants Aleksius Enge sigala 4595 4408 219 S1 1977 80 vald? Vihiküla kauplus 4596 4459 407 S1 1977 25 Võhma Tar. Üh.? Epra farmi 4597 5382 17 D2nr 1984 60 Sürgavere PÜ töötab S-J (Lõhavere) Haigla 5247 A-67-B 377 D2-1-S1 1959 60,5 Suure-Jaani Ravikeskus OÜ töötab Munsi tootm.baas 5254 1080 379 S-O 1964 250 Suure-Jaani Sume OÜ Kabila farmi 5255 1103 16 S1 1964 150 Sürgavere PÜ töötab Kerita farmi 6015 2202 15 D2-1-S1 1968 130 Sürgavere PÜ töötab Lennuki farmi 6016 2296 14 S1 1968 160 Sürgavere PÜ töötab Sürgavere asula vana 6026 A-829-M 13 S-O 1962 235 Suure-Jaani Sume OÜ töötab Paala Kaasiku farmi 6061 A-500-M 241 S1 1959 95 OÜ Paala töötab Reegoldi aiandi 6062 1350 245 S1 1965 80 R. Türneri Paala aiand töötab Rulli laut 6063 1037 225 D2-1-S1 1963 85 Ilmar Kõvatomas Paala-Navesti laut 6073 2346 242 D2-1-S1 1968 65 Suure-Jaani Sume OÜ töötab Reegoldi kpl 6074 2705 409 S1 1970 90 Võhma Tar. Üh.? Vanaõue laut vana 6080 3736 224 D2-1-S1 1973 105 Reegoldi keskuse 6082 4996 246 S1 1981 77 Suure-Jaani Sume OÜ töötab Vanaõue farm uus 6083 5795 S1 1987 110 Navesti k 6086 59 Q 1960 19,2 Likvideeritud Maltsaare sigala 7793 – 209 S-O ? 35 Villu Põder Paasioja laut 7794 – 214 S-O ? 40 Kint Noti sigala 7795 – 243 ? ? ? Lepakose-3 talu 8034 6486 S1ad 1991 30 Jaan Vendelin Lepakose-2 talu 8035 12253 S1 1993 26,5 Ilmar Vendelin Sürgavere kesk. uus 9548 6271 S1 1990 180 Suure-Jaani Sume OÜ Ei tööta Reinupeedi (A. Hommik) 13877 SP-42 S 1996 63 A. Hommik Kõidama 13883 570 S1 1994 80 Arjadi-Jüri talu 14203 KR-42 D2nr-S1ad, rk 1997 44 Aivar Kundla Võlli küla 14468 KR-50 D2nr-S1ad 1998 51 Valve Lindla Urmioja talu Epra küla 14469 KR-49 D2nr-S1ad, rk 1998 93 Margus Valdmaa Võhma 3355 510 Cm-V 1948 438 LIKVIDEERITUD Kootsi k 4598 22 D2-S 1960 17,3 LIKVIDEERITUD Rääka k 4599 100 D2-S 1966 24 LIKVIDEERITUD Lahmuse k 4601 502 D2nr 90 Võhmast 4km S poole 6087 98 S1 1966 108 LIKVIDEERITUD Kaansoo mk 3583-I 365 S-O 1973 30 Kaansoo mk Nõmmitsa Kaansoo mk Munsi asula 1962 160 Suure-Jaani Sume OÜ töötab End. Ruusa 210 1966 40 kuul. tamp. 01.01.85 (invent.) Suure-Jaani Vallavolikogu 27. juuni 2003. a määruse nr 22 lisa 8 SUURE- JAANI VALLA KRUUSA- JA LIIVAMAARDLAD Karjäär-maardla Pindala ha Märkused Jälevere kruusamaardla 10,6 Uurimistööd tehtud RPI «Eesti Põllumajandusprojekti» poolt 1981., 1989. a. Varusid ca 150 tuh. m3 Laninga liiva- ja kruusamaardla 11,3 Varude uuring ja arvutus tehtud 1993. aastast Viljandi Teedevalitsuse poolt 8,3 ha suurusel alal end. TREV karjääri alal. Kinnitatud EV Maavarade Komisjonis. Ehituskruusa 58,1 tuh. m3. Maavara kasutusluba nr VILM-009. Käesoleval ajal kuulub kogu karjäär riigile. RPI «Eesti Põllumajandusprojekti» poolt tehtud uuring 1989. a ja määratud perspektiivne C2 kategooria varude piir Taevere kruusa- maardla 0,9 Eramaadel asuv väikese varuga karjäär, mis kuulub paari lähema aasta jooksul rekultiveerimisele Põhjaka kruusa- ja liivamaardla 47,6 RPI «Eesti Põllumajandusprojekti» poolt tehtud uuring 1989. a ja määratud perspektiivne C2 kategooria varude piir (üle 10 milj. m3) Hommiku liivamaardla 4,7 RPI «Eesti Põllumajandusprojekti» poolt tehtud uuring 1989. a ja määratud perspektiivne C2 kategooria varude piir (üle 200 tuh. m3) Suure-Jaani Vallavolikogu 27. juuni 2003. a määruse nr 22 lisa 9 Suure-Jaani valla maakasutus 1995., 1997. ja 2002. aastal Maakasutaja Arv Üldpind ha sellest haritav maa ha õu ja muu maa ha looduslik rohumaa ha metsamaa ha 1995 1997 2002 1995 1997 2002 1995 1997 2002 1995 1997 2002 1995 1997 2002 1995 1997 2002 vald kokku: 31 598 31 598 31 598 7 875 6 618 1589 15 515 1. põllumajandus-ettevõtted ja metskonnad kokku 9 8 5 9119 10 935 5357 4218 2652 881 287 80 1286 69 5 21 4469 4750 3169 sh põllumajandus-ettevõtted 2 889 879 10 0 0 sh metskonnad 3 4468 2 1276 21 3169 2. talud (maavaldajad) 126 350 622 3421 7284 17 202 980 2116 5968 26 61 1487 337 509 1135 1716 3904 8612 sh registreeritud omandiõigusega 34 299 612 793 6068 16 962 217 1722 5836 49 1468 58 334 1109 435 3450 8549 3. elanike majapidamised 1930 1844 534 4. muu kasutus 6100 6107 4766 5. kasutusse andmata maa 11 028 5428 3739 492 1210 457 13 33 1247 910 552 368 9320 2565 1667 Suure-Jaani Vallavolikogu 27. juuni 2003. a määruse nr 22 lisa 10 Soolis-vanuseline koosseis aastatel 1975–01.01.2003 1975 1980 1985 1990 1995 1998 1999 2003 Kokku mehed 1304 2845 1173 2592 1162 2515 1170 2494 1238 2567 1232 2561 1249 2582 1241 2511 naised 1541 1419 1353 1324 1329 1329 1333 1270 alaealised mehed 373 715 311 610 312 621 334 632 339 653 305 607 291 585 251 503 naised 342 299 309 298 314 302 294 252 tööealised mehed 654 1277 629 1212 656 1212 667 1246 660 1246 778 1397 790 1423 824 1468 naised 623 583 556 579 586 619 633 644 pensionärid mehed 277 853 233 770 194 682 169 616 239 668 149 557 168 574 166 540 naised 576 537 488 447 429 408 406 374 Suure-Jaani Vallavolikogu 27. juuni 2003. a määruse nr 22 lisa 11 Elanikkond ja majapidamised külades aastatel 1980–1.01.2003 Küla nimi 1980 1998 2003 inimesi majapidamisi suhe inimesi majapidamisi suhe inimesi muutus 1998. a +/- % Arjadi 56 28 2,0 50 20 2,5 47 –3 94% Epra 105 54 1,9 98 45 2,2 103 5 105% Jälevere 45 24 1,9 40 20 2,0 31 –9 78% Kabila 79 35 2,3 82 34 2,4 80 –2 98% Karjasoo 22 14 1,6 8 4 2,0 8 0 100% Kerita 86 45 1,9 77 36 2,1 73 –4 95% Kibaru 20 9 2,2 18 8 2,3 12 –6 67% Kootsi 70 36 1,9 67 30 2,2 55 –12 82% Kõidama 157 58 2,7 225 91 2,5 223 –2 99% Lahmuse 102 51 2,0 79 38 2,1 68 –11 86% Lõhavere 168 68 2,5 182 71 2,6 183 1 101% Munsi 124 47 2,6 59 30 2,0 64 5 108% Navesti 111 56 2,0 128 54 2,4 122 –6 95% Nuutre 86 41 2,1 94 43 2,2 87 –7 93% Põhjaka 77 41 1,9 97 38 2,6 95 –2 98% Päraküla 114 48 2,4 121 57 2,1 138 17 114% Reegoldi 258 105 2,5 272 110 2,5 266 –6 98% Rääka 28 17 1,6 20 11 1,8 16 –4 80% Sürgavere 392 155 2,5 470 202 2,3 469 –1 100% Taevere 42 21 2,0 35 16 2,2 31 –4 89% Tällevere 80 37 2,2 55 27 2,0 57 2 104% Vihi 83 40 2,1 67 29 2,3 66 –1 99% Võhmassaare 59 28 2,1 48 21 2,3 36 –12 75% Võlli 85 36 2,4 69 33 2,1 67 –2 97% Ängi 143 68 2,1 100 52 1,9 114 14 114% Kokku: 2592 1162 2,2 2561 1120 2,3 2511 –50 98% Suure-Jaani Vallavolikogu 27. juuni 2003. a määruse nr 22 lisa 12 SUURE-JAANI VALLA ELANIKE ARVU DÜNAAMIKA JA SELLE MUUTUSKOMPONENDID Aasta Elanike arv Sünnid Surmad Saldo +/– Saabunud Lahkunud Saldo +/– Kogu muutus +/– 1992 2539 32 30 2 102 97 5 7 1993 2546 52 49 3 110 75 35 38 1994 2584 37 43 –6 98 89 9 3 1995 2587 31 39 –8 90 58 32 24 1996 2611 27 37 –10 70 101 –31 –41 1997 2570 30 34 –4 101 68 33 29 1998 2599 27 38 –11 104 63 41 30 1999 2629 24 28 –4 56 104 –48 –52 2000 2577 20 37 –17 50 75 –25 –42 2001 2535 33 31 2 92 96 –4 –2 2002 2533 16 44 –28 94 88 6 –22 2003 2511 Kokku: 329 410 –81 967 914 53 –28 Suure-Jaani Vallavolikogu 27. juuni 2003. a määruse nr 22 lisa 13 Suure-Jaani valla enamlevinud muldade allrühmad haritaval maal (uuringud on teostatud aastatel 1986–1987) Haritava maa tüüp ha % haritavast maast Enamlevinud allrühma kuuluvate muldade iseloomustus ja šiffer % haritavast maast Head põllutüübilised haritavad maad 4289 56,3% parasniisked ja nõrkade liigniiskuse tunnustega kahkjad keskmise raskusega mullad LP, LP(g) 32,2 kuivendatud keskmise raskusega gleistunud kamarmullad Kg, Kog, Korg, Klg 9,7 kuivendatud keskmise raskusega kahkjad ka marmullad Lpg 3,2 parasniisked ja nõrkade liigniiskuse tunnustega leostunud ja leetjad keskmise raskusega mullad Ko, Kor ,Ko(g), Kl, Kl(g) 2,7 Keskmised põllutüübi- lised haritavad maad 1415 18,6% kuivendamata gleistunud keskmise raskusega ja rasked kamarmullad Ko, Kog, Korg, Klg, Klor rahuldavalt kuivendatud keskmise raskusega ja rasked kamargleimullad Gk, Go, Gl, Gor, Gkr 9,7 Rohumaatüübilised haritavad maad 1913 25,1% halvasti kuivendatud ja kuivendamata turvastunud ja turvasmullad Gol, Gll, M’, M’’, M’’’ 14,2 Haritav maa kokku: 7617 71,7 Suure-Jaani Vallavolikogu 27. juuni 2003. a määruse nr 22 lisa 14 Suure-Jaani valla ja Sürgavere kooli piirkonna elanike arv soo ja vanuse järgi seisuga 01.01.2003. a Vanus aastates Sünniaasta Alalised elanikud kokku Alalised elanikud Sürgavere põhikooli piirkonnas Mehed Naised Kokku Mehed Naised Kokku 0 2002 7 11 18 4 2 6 1 2001 27 7 34 8 1 9 2 2000 12 8 20 1 2 3 3 1999 9 17 26 1 6 7 4 1998 16 8 24 3 5 8 5 1997 14 17 31 6 5 11 6 1996 9 13 22 2 4 6 7 1995 16 16 32 5 8 13 8 1994 18 18 36 7 7 14 9 1993 22 21 43 5 6 11 10 1992 15 19 34 6 9 15 11 1991 12 15 27 4 6 10 12 1990 20 18 38 6 7 13 13 1989 22 25 47 10 10 20 14 1988 23 23 46 8 8 16 15 1987 31 23 54 9 9 18 16 1986 20 15 35 6 5 11 17 1985 21 18 39 5 2 7 18 1984 18 23 41 4 7 11 19 1983 24 23 47 8 8 16 20 1982 20 15 35 6 4 10 21 1981 28 17 45 11 2 13 Kokku 404 370 774 125 123 248 Suure-Jaani Vallavolikogu 27. juuni 2003. a määruse nr 22 lisa 15 Elektrivõrgu alajaamad Suure-Jaani vallas 1998. ja 2002. a. Alajaama nimi Asukoht (küla) Võimsus (kW) Põhiliini pikkus (km) Uute alajaamade rajamine 2002 Andu Lahmuse 400 alla 1,5 Altveski Päraküla 400 alla 1,5 Aruvälja Võlli 40 alla 1,5 Kõidama Kõidama 400+(630) alla 1,5 Roometi Kõidama 160 alla 1,5 Lõhavere Lõhavere 160 alla 1,5 Lehola Kõidama 250 1,7 Taevere Lõhavere 630+630 2,2 Lahmuse Lahmuse 400 1,5 1 Teeristi Lahmuse 160 6,5 1 Põhjaka Põhjaka 100 3,5 Kolgioja Põhjaka 100 3 Rääka Vihi 30 6,7 1 Kerita Kerita 100 4,6 Paisjärve Kerita 160 1,9 Päraküla Päraküla 400 0,5 Saraniidu Ängi 100 8,8 1 Jaburi Arjadi 250 7,6 1 Võlli Võlli 30 8,2 Kõrge Kibaru 160 2,5; 2,4; 2,3 Sangari Arjadi 250 0,5 Räts Kõidama 250 alla 1,5 Paala Reegoldi 250+250 2,9 Reegoldi Reegoldi 100 2,2 Kütte Reegoldi 400 alla 1,5 Paksu I Reegoldi 160+400 3,2 Paksu II Reegoldi 630+630 Navesti I Navesti 100 9,1 2 Navesti II Navesti 400 6,4 1 Ruusa Vihi 30 5,2 1 Tahke Vihi 250 1,5 Lepakose Kootsi 160 1,5 Mesila Kootsi 63 3,2 Kootsi Kootsi 50 1,5 Pikkmetsa Kootsi 50 7,1 Enge Ängi 50 6,1 Epra Epra 50 5,1 Leppoja Epra 100 5,9 Kännu I Tällevere 63 2,2 Kännu II Tällevere 1 Laasikmäe Tällevere 100 5,6 Lennuki Sürgavere 250+250 2,9 Männiku Sürgavere 400 2,8 Õunaaia Sürgavere 250+250 3,8 Vingissaare Sürgavere 400+400 alla 1,5 Kanala Sürgavere 160 0,8 Sürgavere Sürgavere 250 1,5 Sürgavere RTJ Sürgavere 250 0,7 Tindi Sürgavere 1 Lootuse Sürgavere 0,2 Kinguotsa Sürgavere 0,3 Tiidulohu Sürgavere 0,8 Lehtvere Sürgavere 1,2 Kaasiku Sürgavere 400+400 alla 1,5 Kabila Kabila 160 2,9 Kulli Võlli 40 alla 1,5 Sahkra Võlli 25 alla 1,5 Juurika Võlli 40 alla 1,5 Laninga Võlli 63 alla 1,5 Linnase Võlli 63 1,4; 2,2 Alle Lahmuse 50 alla 1,5 Vihiküla Vihiküla 100 alla 1,5 Paksu Jälevere 75 alla 1,5 Julga I Jälevere 30 alla 1,5 Julga II Jälevere 63 alla 1,5 Võhmassaare Võhmassaare 50 alla 1,5 Suure-Turpsi Jälevere 25 alla 1,5 Saare Jälevere 25 alla 1,5 Paemurru Jälevere 50 alla 1,5 Jälevere Jälevere 30 alla 1,5 Sadulsepa 50 1,8 Heli 50 1,3 Meido 30 1,7 Ruudu 50 1,3 Feldmanni 100 3,5 Suure-Jaani Vallavolikogu 27. juuni 2003. a määruse nr 22 lisa 16 Suure-Jaani valla eelarve kulud 1995.–2002. a KULU LIIK 2002 2001 2000 1999 1998 1997 1996 1995 (kroonides) (kroonides) (kroonides) (kroonides) (kroonides) (kroonides) (kroonides) (kroonides) KOKKU: 14 665 720 17 164 629 10 000 000 12 798 805 10 185 580 7 622 909 7 497 652 5 556 884 ÜLDVALITSEMINE 2 210 440 1 846 187 1 623 159 1 576 550 1 571 780 1 588 320 1 415 897 1 303 169 KORRAKAITSE – – – 25 800 10 800 11 364 10 890 – HARIDUS, TEADUS: 5 945 385 5 331 487 3 837 392 3 657 790 3 154 390 3 012 101 3 060 110 2 140 888 sh lasteaiad 1 066 590 1 004 043 935 350 950 000 796 920 810 405 638 020 419 947 kool 2 299 031 2 051 256 929 910 889 915 680 740 810 048 762 365 585 120 koolituskulud mujal 2 154 336 1 917 440 1 722 132 1 691 005 1 676 730 1 391 648 1 375 826 1 135 821 KULTUUR, KUNST 1 905 544 628 670 808 306 802 595 758 660 501 581 399 693 217 046 KEHAKULTUUR 665 984 1 102 990 405 638 203 205 60 000 51 753 44 116 37 416 TERVISHOID 653 050 5 001 361 8 310 8 310 8 280 162 249 5 706 38 801 SOTSIAALHOOLE-KANNE 1 139 880 1 120 004 773 589 732 950 441 630 1 036 366 374 602 181 057 KOKKU MAJANDUS: 608 876 699 374 892 569 692 470 864 050 668 555 1 062 898 653 912 sh elamumajandus 112 153 385 095 612 569 410 500 674 490 379 568 783 415 485 768 heakord. teedehooldus 496 723 314 279 280 000 281 970 189 560 288 987 191 106 199 912 RESERVFOND – – 14 320 – 125 990 103 330 – – INVESTEERINGUD 1 158 400 507 280 480 000 4 000 000 3 190 000 487 290 1 123 740 984 595 Suure-Jaani Vallavolikogu 27. juuni 2003. a määruse nr 22 lisa 17 Suure-Jaani valla eelarve tulud 1995–2002. a LAEKUMISED 2002 2001 2000 1999 1998 1997 1996 1995 (kroonides) (kroonides) (kroonides) (kroonides) (kroonides) (kroonides) (kroonides) (kroonides) Maamaks 1 625 700 1 567 355 1 500 000 1 500 000 1 400 000 1 346 100 982 478 641 049 Üksikisiku tulumaks 5 117 700 4 054 920 3 746 000 3 350 000 3 121 000 2 692 178 2 235 432 1 338 259 Riigieelarve toetusfond 4 355 000 3 457 000 3 557 000 3 210 000 2 688 900 2 608 500 1 925 000 2 398 000 Riigieelarvest investeering 1 000 000 500 000 – 2 710 000 467 000 117 200 399 200 38 581 Teistelt omavalitsustelt 271 910 282 380 191 215 157 705 210 780 235 182 193 380 125 400 Muu 2 525 870 7 302 975 – 1 871 100 739 430 1 238 888 1 901 043 823 168 KOKKU: 14 896 180 17 164 630 8 994 215 12 798 805 8 627 110 8 238 048 7 636 533 5 364 457 Kasv eelmise aasta suhtes % –15,2% 47,6% –42,3% 32,6% 4,5% 7,3% 29,8% 0,0% Riigieelarve eraldise osatähtsus % 35,9% 23,1% 39,5% 46,3% 36,6% 33,1% 30,4% 45,4% Suure-Jaani Vallavolikogu 27. juuni 2003. a määruse nr 22 lisa 18 Suure-Jaani valla investeeringud 1995.–2002. a (EEK) Investeeritavad objektid 2002 2001 2000 1999 1998 1997 1996 1995 Kokku Lepakose sild 0 – – – – – 274 983 164 000 438 983 Kootsi sild 0 – – – 492 899 7 534 – – 500 433 (Reegoldi algkool) Paala rahvamaja 209 884 8 745 254 593 – – – 216 734 186 440 876 396 Sürgavere Põhikool 21 673 – 224 136 – 2 981 859 221 970 – – 3 449 638 Sürgavere võimla+kult. toad+raamatukogu 1 197 608 709 341 544 153 4 412 552 – – – – 6 863 654 Köidama lasteaed 18 266 17 422 34 500 65 400 – – – – 135 588 Suure-Jaani vallamaja 20 303 6 520 55 000 – – – – 308 533 390 356 Lõhavere elumaja 0 – 86 992 – – – 346 931 – 433 923 Elektriliinid(Kootsi-Hüpassaare) 0 – – – – – 82 850 – 82 850 Munsi elumajad 0 – 10 000 – – – 145 054 136 310 291 364 Hüpassaare tee 50 000 50 000 Lõhavere tee 82 000 – – 118 015 – – – – 200 015 Päraküla katlamaja 0 18 880 111 393 90 689 52 499 – – – 273 461 Välja tn korter 0 – – – – – – 50 000 50 000 Sürgavere korter 0 – – 40 000 – – – – 40 000 Suure-Jaani Haigla 112 039 369 365 106 358 – – – – – 587 762 Sürgavere võimla asfalt – – 89 051 – – – – – 89 051 Volvo 460, Audi 80 – – – – – 208 500 – – 208 500 Jälevere küla elektrivarustus – – – – – – 333 928 – 333 928 Võlli küla elektrivarustus – – – – – – 736 721 – 736 721 Lõhavere pumbajaam+ trassid – – – 42 957 – – – – 42 957 Reegoldi ja Navesti pumbad – – – 30 387 – – – – 30 387 Sürgavere biopuhasti – – 219 069 – – – – – 219 069 Sürgavere katlamaja + katla rem. – 98 710 84 170 – – – – – 182 880 Sürgavere soojasõlmed – – 30 195 – – – – – 30 195 Reegoldi veepuh. seade – – 102 400 – – – – – 102 400 Reegoldi biotiigid – – 51 430 – – – – – 51 430 Köidama biopuhasti – 39 996 – – – – – – 39 996 Päraküla biopuhasti+ veepump – 59 473 – – – – – – 59 473 S-J Gümnaasium 92 000 – – – – 462 000 – 126 000 680 000 KOKKU: 1 803 773 1 328 452 2 003 440 4 800 000 3 527 257 900 004 2 137 201 971 283 17 471 410 Suure-Jaani Vallavolikogu 27. juuni 2003. a määruse nr 22 lisa 19

Suure-Jaani Vallavolikogu 27. juuni 2003. a määruse nr 22 lisa 20 Suure-Jaani valla sotsiaalne pass seisuga 01.10.1998 ja 01.01.2003 Küla nimetus Aasta Elanikke Puuetega elanikke Regist-reeritud töötuid 4 ja üle 4 lapsega peresid kokku lapsi 0–6 a õpilasi 7–15 a, tööealisi Pensioniealisi kokku neist tööealisi kokku neist üksik- vanureid Arjadi 1998 50 3 15 25 7 3 2 2 0 1 2003 47 2 9 25 11 2 2 0 2 2 Epra 1998 98 5 9 65 19 5 4 3 1 1 2003 103 7 11 68 17 3 4 1 0 2 Jälevere 1998 40 1 8 23 8 2 3 1 1 0 2003 31 0 5 17 9 1 2 0 3 0 Kabila 1998 82 8 15 48 11 0 7 5 1 1 2003 80 2 15 47 16 0 0 2 5 1 Karjasoo 1998 8 1 2 3 2 2 0 0 0 0 2003 8 0 1 6 1 0 0 0 0 0 Kerita 1998 77 6 9 46 16 2 4 3 2 0 2003 73 11 3 46 13 2 0 0 3 0 Kibaru 1998 18 1 3 9 5 0 0 0 0 0 2003 12 1 2 7 2 0 0 0 0 0 Kootsi 1998 67 6 9 36 16 3 4 1 2 2 2003 55 2 7 37 9 1 1 0 0 2 Kõidama 1998 225 15 42 141 27 3 5 3 4 0 2003 223 18 31 148 26 2 5 3 4 0 Lahmuse 1998 79 5 12 42 20 1 4 3 3 0 2003 68 1 7 43 17 2 1 4 2 0 Lõhavere 1998 182 12 38 96 36 4 10 7 3 6 2003 183 7 28 116 32 3 9 3 2 6 Munsi 1998 59 4 3 40 12 3 2 2 4 1 2003 64 2 7 24 31 1 3 0 2 1 Navesti 1998 128 10 17 67 34 5 12 7 2 1 2003 122 4 4 97 17 1 3 2 5 1 Nuutre 1998 94 2 13 45 34 1 4 2 1 1 2003 87 7 15 32 33 3 3 3 1 2 Põhjaka 1998 97 7 18 50 22 3 3 2 1 1 2003 95 3 15 59 18 3 2 0 1 1 Päraküla 1998 121 5 18 70 28 4 6 3 2 3 2003 138 15 16 84 23 3 4 1 3 3 Reegoldi 1998 272 15 46 155 56 7 9 4 4 2 2003 266 17 33 156 60 5 4 3 2 3 Rääka 1998 20 1 1 12 6 0 0 0 0 0 2003 16 0 2 8 6 0 1 0 0 0 Sürgavere 1998 470 39 106 234 91 9 17 12 8 10 2003 469 28 85 260 96 6 9 8 12 12 Taevere 1998 35 4 4 14 13 3 1 1 0 0 2003 31 2 3 13 13 3 1 0 0 1 Tällevere 1998 55 7 1 29 18 5 1 0 0 0 2003 57 9 10 21 17 4 1 0 5 1 Vihi 1998 67 5 8 29 25 2 6 2 2 0 2003 66 4 5 33 24 2 4 1 0 0 Võhmassaare 1998 48 5 7 25 11 4 1 0 2 0 2003 36 3 4 20 9 3 1 0 0 0 Võlli 1998 69 6 10 38 15 3 3 0 0 0 2003 67 5 5 39 18 3 2 0 1 1 Ängi 1998 100 8 12 55 25 6 7 3 5 1 2003 114 10 20 62 22 5 5 1 3 0 KOKKU: 1998 2561 181 426 1397 557 80 115 66 48 31 2003 2511 160 343 1468 540 58 67 32 56 39 Suure-Jaani Vallavolikogu 27. juuni 2003. a määruse nr 22 lisa 21

Suure-Jaani Vallavolikogu 27. juuni 2003. a määruse nr 22 lisa 21a SUURE-JAANI VALLA ELANIKE SOOLIS-VANUSELINE STRUKTUUR 01.01.2003 Vanusegrupp Mehed Naised Kokku 0–4 63 –52 11 5–9 87 –92 –5 10–14 93 –99 –6 15–19 112 –93 19 20–24 100 –71 29 25–29 79 –75 4 30–34 100 –83 17 35–39 104 –66 38 40–44 90 –85 5 45–49 60 –74 –14 50–54 73 –70 3 55–59 77 –61 16 60–64 69 –77 –8 65–69 52 –77 –25 70–74 51 –69 –18 75–79 16 –40 –24 80–84 6 –28 –22 85–89 4 –34 –30 90–94 5 –18 –13 95–99 0 –6 –6 Kokku: 1241 –1270 –29 Suure-Jaani Vallavolikogu 27. juuni 2003. a määruse nr 22 lisa 22 Suure-Jaani valla arengukava täiendamine aastateks 2003 kuni 2006 Suure-Jaani valla arengukava koostamine algas 1998. aasta veebruaris ja arengukava võeti vastu aasta lõpus. Arengukava annab vastuse kolmele küsimusele. Kus me olema täna? Mida me soovime saavutada? Kuidas ja millal me soovitud tulemuseni jõuame? Töö esimesel etapil pöörati põhitähelepanu vallast tervikliku ülevaate saamisele. Etapi tööd kokkuvõttev osa on esitatud peatükis "Olukord ja arengueeldused". Arengukava teine osa käsitleb valla arenguvisooni aastani 2010 ja keskendub tegevusplaanide kujunemisele aastatel 1999–2002. Maailmas pole midagi igavikulist. Ka Suure-Jaani valla arengukava tuleb pidevalt ajakohastada, et "kõik see mees" ikka õigeid asju õigel ajal õiges järjekorras teeks. Ja selle põhjuseks on üleskerkinud probleemide ja uute avanevate võimaluste põhjalikum käsitlemine valla tegevusvaldkondade kaupa. Arengukava alusel on võimalus esitada mahukate projektide taotlused Keskkonnainvesteeringute Keskusele ja ette valmistuda Suure-Jaani, Reegoldi, Sürgavere ja Kõidama piirkonna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni komplekseks renoveerimiseks EL-ga liitumisel avanevate struktruurfondide abil. Teine oluline infrastruktuuri valdkond, kus vajatakse mahukamaid investeereinguid, on valla teedevõrk. Ka valla sisene teedevõrk vajab olulisel määral renoveerimist või korrastamist, et tagada korralik ühendus vallasiseste keskuste ja küladega. Sellekski saavad vahendid tulla eelkõige EL regionaalsest toetusprogrammist. Võimalik on ka sotsiaalse infrastruktuuri arendamine. Eestis on SAPARD'i programmi raames ettevalmistamisel kuuenda meetme rakendamine, millega toetatakse küla arengut ja elukvaliteedi parandamist. Selle käivitumisel oleks vallal võimalik esitada taotlus kultuurielu ja sotsiaalvaldkonna arendamiseks. On kavandatud veel hariduse ja mitmetes teistes vallaelu valdkondades muudatuste tegemine. Arvestades tõekspidamisi, et arengukava on erinevate huvigruppide vaheline. See annab lootust kokkulepete süsteem, moodustati neli töörühma. Töörühmadesse kaasatakse peale vallavalitsuse ja volikogu esindajate ka eksperte ja avalikkuse esindajaid. Sissejuhatava seminariga on kavas alustada aasta esimestel kuudel, kus oleks koos kõik röörühmad ja osaleksid oma ideedega avalikkuse esindajad. Oluline on nüüd kolm kõige õigemat suuremat investeeringuprioriteeti veel kord ühiselt üle vaadata... Milline oleks siin vallakodanike üldine arvamus? Mõttevahetuse algatamise aluseks on olemasolev arengukava. Aga pärast lõplike valikute tegemist on vaid arengukava aluseks vallapoolne struktuuriabi, nagu ka muudest allikatest toetuste, taotluste põhjendamisel. Suure-Jaani valla majandusarendusnõunik Märt Perve Suure-Jaani Vallavolikogu 27. juuni 2003. a määruse nr 22 lisa 23 Jaanipäevaks valmib Suure-Jaani valla arengukava aastateks 2003 kuni 2008 2002. a detsembrikuus algatas vallavolikogu arengukava muutmise ja moodustati tegevusvaldkonde kaupa töörühmad. Töö esimesel etapil kontsentreeriti põhitähelepanu vallast tervikliku ülevaate saamisele. Järgnevalt käsitleti valla arenguvisooni aastani 2012 ja tegevusplaanide kujunemisele aastatel 2003–2008. See tähendab, kuidas ja millal me soovitud tulemuseni jõuame. Tulevikus tänasest parema elukeskkonna saavutamiseks ehk arengukava teokstegemiseks on muuhulgas olulise kaaluga terve rea väiksemate ja suuremate investeeringute tegemine. Arvestades tõekspidamisi, et arengukava on erinevate huvigruppide vaheline kokkulepe, siis on meil kavas kohtuda vallakodanikega ja soovime teada, milline on teie arvamus arengukavas planeeritavatest tegevustest. Pärast lõplike valikute tegemist on vaid arengukava aluseks vallapoolsel strutuuriabi, nagu ka muudest allikatest toetuste, taotluste põhjendamisel. Meie oleme planeerinud kohtumised järgmiselt: Kõidama lasteaias 13. mail kell 18.00 Reegoldi Rahvamajas 14. mail kell 18.00 Sürgavere Raamatukogus 15. mail kell 18.00 Suure-Jaani vallamajas 19. mail kell 18.00 Vanaõue Puhkebaasis 20. mail kell 18.00 Arendusdokumendis üheks tegevuseks on külaliikumise toetamine ja seega on vajalik algatada külavanemate tegevus, kes külas tegevust koordineeriksid. Kohtumistel sooviksime saada teie ettepanekuid külavanemate kohta. Suure-Jaani valla majandusarendusnõunik Märt Perve