Kohtla-Järve Linnavolikogu — Kohtal-Järve jäätmemajanduse arengukava kinnitamine — KO, 109, 1969

Kohtla-Järve jäätmemajanduse arengukava kinnitamine Kohtla-Järve Linnavolikogu 2. juuli 2003. a määrus nr 27 Jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843; 2001, 16, 72; 43, 239; 50, 283; 56, 340; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387) § 7 ning § 10 lõigete 1 ja 2, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punkti 7 ja § 37 ning Kohtla-Järve Linnavolikogu 31. oktoobri 2001. a määrusega nr 62 kinnitatud Kohtla-Järve linna arengukava alusel Kohtla-Järve Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kohtla-Järve jäätmemajanduse arengukava (lisatud). 2. Määrus jõustub 7. juulil 2003. a. Volikogu esimees Valeri KORB KOHTLA-JÄRVE LINNA JÄÄTMEMAJANDUSE ARENGUKAVA 1. SISSEJUHATUS Kohtla-Järve linna jäätmemajanduse arengukava koostati linna parema elukorralduse ja -kvaliteedi tagamiseks, toetudes jäätmeseaduses sätestatule. Töö on tehtud OÜ Hendrikson & Ko poolt vastavalt 25. aprillil 2003. a Kohtla-Järve Linnavalitsusega sõlmitud lepingule. Käesoleva töö eesmärk on Kohtla-Järve linna jäätmemajaduse ratsionaalseima pikaajalise lahenduse väljatöötamine ja selge jäätmekäitluse visiooni andmine. Lähtudes sealjuures jäätmeseaduses (RT I 1998, 57, 861; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843; 2001, 16,72; 43, 239; 50, 340; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387) fikseeritud nõuetest kohaliku omavalitsuse jäätmekavale ja kaasaegsest omavalitsuse strateegilise juhtimise põhimõtetest (avalikkuse osalemine, laiapõhjaline huvide arvestamine, pikaajaline ratsionaalsus jm). Jäätmekava teostamise käigus analüüsiti Kohtla-Järve jäätmemajandust puudutavaid materjale ja varasemaid tehtud uuringuid, töös järgitakse jäätmekava koostamise aktsepteeritud suundi. Töö seadusandliku baasi annavad Eesti vastavad seadusandlikud aktid ning normdokumendid. Kava realiseerimine sõltub lisaks Kohtla-Järve linnas toimuvatele arengutele ka laiemast üle-Eestilisest jäätmekäitluse alasest ja üldisest majandusarengust. Seetõttu tuleb käesolevat kava vaadelda dünaamilise dokumendina, mida tuleb perioodiliselt üle vaadata ja korrigeerida. Kohtla-Järve jäätmemajanduse arengukava koostas OÜ Hendrikson & Ko töögrupp koosseisus: Robert Kiviselg ja Robert Tomasson. 2. KOHTLA-JÄRVE JÄÄTMEKAVA KOOSTAMISE ALUSED Kohtla-Järve linna jäätmekava koostamine on tulevikku suunatud tegevus, mille puhul tuleb arvestada paratamatult eksisteeriva määramatusega. Rakendamiskõlbliku, planeeritud ajale vastupidava kava koostamine sõltub suuresti olemasoleva olukorra kirjelduse adekvaatsusest ja sellest tulenevast hinnangust olukorrale, tulevikutrendide prognoosimiseks vajaliku informatsiooni kättesaadavusest ning prognoosimise oskusest. Hea kava on kava, milles on suudetud tuleviku jäätmemajandust mõjutavaid tegureid võimalikult täpselt ette näha. Käesolev jäätmekava ei saa olla lõplik ja paindumatu tegevuskava, vaid vajaduse korral muudetav strateegia. Muudatusi ning täpsustusi jäätmekavas võivad kaasa tuua lisauuringute või muu informatsiooni laekumisel ilmnevad hinnangute muutused olukorrale või tulevikutrendidele. Samuti võivad muutusi tuua kaasa prognoosimatud või raskesti prognoositavad muutused poliitilistes või majanduslikes sfäärides. Seetõttu tuleb jäätmekava teatud aja möödudes üle vaadata ning aktualiseerida. Kohtla-Järve jäätmekava on olemuselt üks osa mitmetest rahvusvahelistest, riiklikest ja omavalitsuse tasandi dokumentidest. Seetõttu on jäätmekava koostamisel põhjalikult analüüsitud nii kohalikke ja maakondlikke planeeringuid-arengukavasid. Analüüsitud on nii üldisi seadusandlikke norme (Euroopa Liidu ja muud rahvusvahelised dokumendid, riiklikud seadused) konkreetselt jäätmemajandust puudutavaid strateegilisi dokumente (üleriigiline jäätmekava, Ida-Viru maakonna jäätmekava projekt, Kohtla-Järve jäätmeeeskiri), piirkonna üldisi arenguid suunavaid dokumente (Ida-Virumaa üldplaneering ja Kohtla-Järve arengukava), kui ka erinevaid Kohtla-Järve jäätmemajandust puudutavaid uuringuid ja kontseptsioone. Joonisel 1 on esitatud Kohtla-Järve jäätmekava seos mitmete eri tasandi dokumentidega. Tekstilises osas on antud ülevaade neist olulisematele Kohtla-Järve linna ja selle lähiümbrusega seotud planeerimis-arendusdokumentidele.

Joonis 1. Kohtla-Järve jäätmekava seotus erinevate dokumentidega 2.1. Kohtla-Järve linn ja sealne sotsiaalne olukord Kohtla-Järve linn koosneb praegu kuuest linnaosast: Järve, Ahtme, Sompa, Oru, Kukruse ja Viivikonna. Linna administratiivkeskus asub Järve linnaosas. Linn on geograafiliselt väga hajutatud, mistõttu linnaosade vahel liikudes tuleb läbida isegi teisi omavalitsusüksusi. • Järve linnaosa (21 760 elanikku) koosneb Vanalinnast, Kävast ja nn. Uuslinnast (endine Sotsialistlik linnaosa). Vanalinn on põlevkivi töötlemise ja uurimise keskus. Käva on tööstuslinnaosa Kohtla-Järvest lõunas, mis arenes koos Käva kaevandusega. Uuslinn on haridus- ja kultuurikeskus. • Kukruse linnaosa (705 elanikku) asub Kohtla-Järve ja Jõhvi vahel Kohtla valla piirides, asula kujunes välja pärast 1916. aastat, kui Kukrusel hakati kaevandama põlevkivi. Nüüdseks on kaevandamine lõpetatud. • Ahtme linnaosa (20 217 elanikku) asub maakonnakeskusest, Jõhvist, lõunas ja koosneb Vana-Ahtmest, Purust, Iidlast ja Tammikust. Suured tööstusettevõtted (põlevkivikaevandus, elektrijaam, ehitusmaterjalide kombinaat) asuvad kagupoolses Vana-Ahtmes. Ahtme ja Jõhvi vahele on rajatud elamurajoonina Iidla linnarajoon. • Oru linnaosa (1852 elanikku) asub 9 km Jõhvist idas, Oru raudteejaama lähedal, Toila valla piirides. Asula tekkis koos turbabriketitehase ehitamisega (1958), mis on nüüdseks suletud. • Sompa linnaosa (1608 elanikku) asub Tallinn–Kohtla-Järve raudtee ääres Jõhvist lääne ning Järve linnaosast ida pool Jõhvi valla piirides. Asula arenes tänu kaevandusele ja seega töökohtade rajamisega. Tänaseks on kaevandus oma töö lõpetanud. • Viivikonna linnaosa (564 – sh Sirgala 317 – elanikku) asub 7 km Vaivara rdtj-st edelas, Vaivara valla piirides; koosneb Viivikonnast ning 7 km kagus asuvast Sirgala asulast. Sirgala asula rajati koos põlevkivikarjääriga, mis on nüüdseks liidetud Kohtla-Järve karjääriga. Kohtla-Järve arengukava andmetel on alates 1992. aastast linna elanike arv pidevalt vähenenud ning on 2002. aastaks jõudnud 46 706-ni. Võib juhtuda, et negatiivne iive kestab, sest seoses Eesti Põlevkivi restruktureerimisega vähendatakse oluliselt piirkonnas töökohtade arvu. Seoses sellega liiguvad tööotsijad linnast välja. Näiteks tööstuse juurde tekkinud linnaosades – Oru, Sompa, Kukruse ja Viivikonna (k.a Sirgala) – puudub praegu tööstus täielikult ja linna elanikkonna moodustavad pensioniealised inimesed, sest tööotsijad on siirdunud mujale. Hoolimata suhteliselt kõrgest tööealiste osakaalust on reaalselt töötavate isikute hulk linnas väike (arengukava projekti järgi oli 2002. aasta alguses töötuid 23,3% tööealisest elanikkonnast), suur on varjatud tööpuudus. Seoses AS Nitrofert ajutise töö seisakuga on tööpuudus tõusnud hetkel ilmselt 30% ligi. Kohtla-Järve Soojuse ja Ahtme kaevanduste sulgemise plaanidega kasvab töötus ilmselt veelgi. Toodud protsent on alarmeerivalt suur ja nõuab sotsiaalse kriisi vältimiseks riigi sekkumist. Eestis tervikuna on tööpuudus 6,1%. Siinkohal tuleb märkida, et registreeritud töötus on tegelikust ligi kaks korda madalam. Statistikaameti andmetel oli Ida-Virumaal leibkonna ühe liikme keskmine netosissetulek 2002. aastal 1839 krooni kuus. Kohtla-Järve elanike sissetulek on veidi üle keskmise – 1870 krooni leibkonna ühe liikme kohta. Eesti keskmine sissetulek leibkonna liikme peale on 2499,5 krooni e 34% kõrgem kui Ida-Virumaal. Eelneva põhjal võib oletada, et suuremal osal elanikkonnast on jäätmekäitlusega seotud probleemid teisejärgulised. Nii keskendub ka omavalitsus eeskätt sotsiaalsete probleemide lahendamisele. Piirkonna jäätmealaste probleemide tekkel on omad ajaloolised põjused, kus kombineeruvad omavahel tehnoloogilised, looduslikud, majandusklikud ja sotsiaalsed tegurid. Viimase kümnendi jooksul, mil toimus suurte ettevõtete erastamine ja nende töö ümberkorraldamine, on vastutus nii ohtlike jäätmete ladestuskohtade kui ka jääkreostuse suhtes hajunud. Uued äriühingud ei soovi ega ole võimelised varasema reostuse eest vastutama. See probleem on kõige teravam just põlevkivitööstuse ettevõttes. Antud probleemid käivad üle jõu kohalikule omavalitsusele. 3. KOHTLA-JÄRVE STRATEEGILISED ARENGUDOKUMENDID Kogu omavalitsuse territooriumi olulisimad ja kõiki elualasid hõlmavad arengudokumendid kohalikul tasandil on arengukava ja üldplaneering. Üldplaneering on aegunud ja see tuleb kindlasti uuendada. Oluline roll on ka kohalikul Agenda 21, kuid hetkel see veel puudub. Vastavalt jäätmeseadusele (RT I 1999, 23, 353) koostatakse Eestis riiklik, maakondlikud ja omavalitsuste jäätmekavad. Kohtla-Järve linna jäätmekava koostamisel juhindutakse üleriigilisest jäätmekavast ja Ida-Virumaa jäätmekava projektist. Samuti on jäätmekava koostamisel arvestatud Eesti Keskkonna Strateegia, Kohtla-Järve jäätmehoolduseeskirja ja linna arengukavas mainitud suundadega. Linnalpuudub üldplaneering. Olemas on küll aegunud üldplaneeringud, mis koostati igale linnaosale eraldi ja on enamasti ligi 30 aastat vanad. Kõige värskem üldplaneering on koostatud Oru linnaosale aastal 1997. Ühese ja kaasaegse üldplaneeringu puudumise põhjus on lõpule viimata linna haldusreform. Pärast reformi lõppemist peab linnavalitsus seadma esmaeesmärgiks üldplaneeringu koostamise, mille ülesanne on Kohtla-Järve territoriaal-majandusliku arengu põhisuundade kavandamine, kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine ja nende omavaheline sidumine. Kohtla-Järve arengukava aastateks 2003–2010 on vastu võtmata. Arengukava projekti kvaliteedist ja reaalsuse järgimisest (visioon, rakendatavus, rahastamise tagamine jm) sõltub paljuski kohaliku omavalitsuse toimimise efektiivsus. Arengukava projektis on antud ülevaade Kohtla-Järve praegusest olukorrast ning arengueeldustest. Linna arengu põhijooned on: • säästva arengu põhimõtete järgimine; • linna juhtimise efektiivsuse tõstmine ja suurem koostöö eri linnaosade vahel; • sekundaarsektori (ettevõtlus) kvalitatiivne ja kvantitatiivne areng, et tagada linnale progress ja elanikele töö; • madalal tasemel oleva tertsiaalsektori (teenindus) kvalitatiivne ja kvantitatiivne laienemine; • Kohtla-Järve konkurentsivõimele kasvule kaasaaitamine. Arengukava projekti eesmärk 2. Strateegiline tegevuskava linna arendamiseks aastatel 2003–2007 sätestab: nüüdisaegne ja kvaliteetne linnaelanike elukeskkond. Selle alusel on punktis 2.5.3 välja pakutud järgmised jäätmealased ülesanded ja projektid: • jätkata koostööd naaberomavalitsustega Uikala jäätmeladustuskompleksi arendamisel; • korrastada jäätmemajandust linnaosade lõikes; • tõhustada kontrolli jäätmekäitluseeskirja täitmise üle; • likvideerida omaalgatuslikud prügilad; • koristada vanad autokered linna territooriumilt; • tõhustada kaevetööde järelevalvet; • välja töötada haiglajäätmete käitluskord; • välja töötada jäätmekava; • juurutada ohtlike jäätmete kogumissüsteem; • korrastada õhuseiresüsteemid; • teavitada avalikkust keskkonnakaitse probleemide tähtsusest; • tõhustada heakorraeeskirja täitmise kontrolli; • koostada keskkonnaalaseid projekte; • suurendada koostööd jäätmemajandusalaste ettevõtetega, et kasutada jäätmeid teisese toormena. Arengukava pikaajalised arendusprojektid (aastani 2015) on punktis 2.6 märgitud: • atraktiivse keskkonna loomine rahvusvahelisse majandusse integreeruva ettevõtluse säästlikuks ja dünaamiliseks arenemiseks; • arendada välja Kohtla-Järve Linna Rahvuspark (Keskallee, Kohtla-Järve linna park, vanalinn, Märt Raua monument, stalinlik arhitektuur, Siidisuka rajoon jne); • arendada välja Kohtla-Järve linna piiridesse jääv osa Eesti Põlevkivipargist (Energeetikamuuseum, Kohtla-Järve tuhamäed, õlitorn, Kukruse teemapark, Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum, Tulevikuenergeetika Park); • loodusliku fooni taastamine (mittevajalike hoonete lammutamine ja normaalse elukeskkonna kindlustamine); • infrastruktuuri väljaarendamine (teed, tänavavalgustus, teenindus-, kaubandus- ja kultuuriasutused ning majutus- ja puhkekompleksid). Olulised punktid, mis arengukavast on välja jäänud ja millele käesolev jäätmekava suuremat rõhku pöörab on järgmised: • Kohtla-Järve Agenda 21 ettevalmistamine; • jäätmekäitlusprogrammi väljatöötamine ja rakendamine; • ohtlike jäätmete käitlusprogrammi väljatöötamine; • teisese toorme ja mahukate jäätmete käitlusprogrammi väljatöötamine ja rakendamine; • spetsiifiliste jäätmete käitlemine; • linna prügilate rekultiveerimisprogramm; • jäätmejaama rajamine; • kohalikele ettevõtetele esitatud keskkonnakaitsenõuete täitmine (sh ekspertiisid, audit jne); • uuring keskkonnakaitse, elukeskkonna kvaliteedi suhtes, samuti materjali kogumine, süstematiseerimine ja uuringu tulemuste kättesaadavuse tagamine elanikkonnale: • elanikkonna informeerimine ja teadlikkuse tõstmine looduskaitse olukorrast linnas (õhk, vesi, pinnas, müra jne). Ida-Viru maakonnaplaneeringu tähelepanu on juhitud prügilate korrastamise vajadusele. Korrastamist ja järelevalvet vajavad tootmisjääkide ladestamiskohad nagu: Viru Keemia Grupi poolkoksi mäed ja elektrijaamade tuhaväljakud. Tähelepanu on pööratud ka Ahtme kaevanduse ja muude piirkonna kaevandusjäätmete ja karjääride keskkonnaseisundile. SINa-IDA projekt on koostatud Ida-Virumaa omavalitsuste (Sillamäe, Kohtla-Järve, Kohtla-Järve-Jõesuu, Kohtla-Järve ja Vaivara) ja Soome omavalitsuse (Lahti) koostöös 2002. aastal. Selle eesmärk on täiustada Ida-Virumaa jäätmemajandust – arendada välja jäätmesorteerimiskompleks, mis koosneb sorteerimiskeskusest ja kahest jäätmejaamast; aidata kaasa keskkonnateadlikkuse tõstmisele nii elanike kui ettevõtete tasandil. 3.1. Keskkonnastrateegia ja keskkonnategevuskava Eesti Keskkonnastrateegia ja Eesti Keskkonnategevuskava on olulisimad üleriiklikud keskkonnakorraldust mõjutavad dokumendid. Üldised riiklikku jäätmete teemat käsitlevad põhimõtted on esitatud Eesti Keskkonnastrateegias (jäätmetekke vältimine, tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamise laiendamine, keskkonnanõuete kohane jäätmetöötlus ja ohutustamine ning jäätmete keskkonnaohutu ladustamine ja matmine). Strateegia alusel töötatakse välja konkreetsemad tegevused ja fikseeritakse need perioodiliselt koostatavas Eesti Keskkonnategevuskavas. Värskeim tegevuskava koostati aastateks 2001–2003 ja see kinnitati Vabariigi Valitsuse istungil 5. juunil 2001. aastal. Olulisemad otseselt Kohtla-Järve jäätmekäitlust puudutavad ehituslikud tegevused on planeeritud: • Uikala tavajäätmete prügila ehitamine 2001–2004; • Viru Keemia Grupi poolkoksi-puistangute reovee lokaliseerimine ja puhastamine 2004. aastaks; • Sompa karjäärist (jäätmehoidlast) tulenevate saasteainete keskkonda levimise piiramine1999–2006; • aheraine mägede rekultiveerimine 1999–2006; • mahajäetud põlevkivikarjääride rekultiveerimine 1998–2006; • valdajata karjääride rekultiveerimine 1998–2006; • saastekoristustööde kavandamine ja projekteerimine 2001–2007; • Ida-Virumaa jääkreostuse kollete likvideerimise tegevuskava ja jäätmekava; • Ida-Virumaa piirkondliku ohtlike jäätmete kogumiskeskuse rajamine; • jäätmejaamade rajamine (taaskasutatavate) jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks (15 tk Eestis, üks – Kohtla-Järvel); • kompostimisväljakute rajamine. 3.2. Üleriigiline ja maakondlik jäätmekava Üleriigiline jäätmekava (RT I 2002, 104, 609) võeti Riigikogus vastu 4. detsembril 2002. aastal. Üleriigiline jäätmekava on alus maakondade ja omavalitsuste jäätmekavade koostamisele, selle eesmärk on jäätmehoolduse korrastamine kompleksse, keskkonnaohutu, paindliku, institutsionaalselt tagatud ja majanduslikult põhjendatud jäätmekäitluse korraldamise kaudu. Selles dokumendis käsitletakse Kohtla-Järvet eeskätt seoses kaevandustes (aheraine, muud inertsed materjalid), keemiatööstuses (poolkoks, fuussid – pigijäätmed) ja jõujaamades (koldetuhk, lendtuhk) tekkivate jäätmetega. On mainitud, et suured tuha- ja poolkoksiplatood ohustavad keskkonda siis, kui suurte sadude korral toimub tuhaväljade tugevalt leeliselise vee heide ümbritsevasse keskkonda. 2009. aastaks peab kolde- ja lendtuha ladestamine ja prügilate keskkonnaseisund vastama tingimustele, mis on esitatud EL direktiivides ja vastavates Eesti õigusaktides. On seatud eesmärk muuta põlevkivituhk ohutuks jäätmeliigiks. Põlevkivituha kasutusaladena on pakutud traditsioonilist lupjamist ja ehitusmaterjalide tootmist. Samas on pakutud võimalus kasutada seda segatuna vanapaberi värviärastusjäätmetega prügilate konstruktsioonide (põhja- ja katterajatised) rajamisel. Taaskasutamist on leidnud ka fuussid, millest 1999. aastal suunati taaskasutusse 93%. Poolkoksi taaskasutamine on Kohtla-Järvel veel algfaasis, kuid eesmärk on selle taaskasutamine, segades seda kas sealäga või turbaga ning kasutada prügilate ja karjääride rekonstrueerimisel. AS Viru Keemia Grupi poolkoksiladestu on koos Kiviõli poolkoksiladestuga Eesti kõige suurema keskkonnamõjuga ohtlike jäätmete ladestu. Seoses sellega on ettevõttel kohustus muuta oma tegevus keskkonnasõbralikuks ja sulgeda poolkoksi ladestu hiljemalt aastaks 2013. Korrastada ja puhastada tuleb ka ettevõtte territooriumil olev jääkreostus. Vastasel juhul ettevõtte tegevus peatatakse. Nõuetele vastava prügilana on välja toodud Uikala prügila (Järve linnaosast ca 10 km), kusjuures on mainitud, et prügilate programmi esimeses etapis (kuni 2004. a) tuleb rajada selle esimene järk ja arendada tegevust. Samuti on suurematesse linnadesse ettenähtud jäätmejaam. Jäätmehoolduse korraldamisel on välja pakutud piirkondlike jäätmehoolduskeskuste moodustamine omavalitsuste poolt. Lisaks on konstateeritud jäätmealase reaalkoormatise lauskehtestamise vajadust. Ida-Virumaa jäätmekava on veel vastu võtmata. Selles on koostatud tegevuskava jäätmemajanduse paremaks korraldamiseks ning keskkonnastrateegias ja keskkonnategevuskavas toodud eesmärkide täitmiseks. Kuna maakondlik jäätmekava koostati enne riiklikku jäätmekava, vaadati Ida-Virumaa kava üle ning korrigeeriti. Ida-Virumaa jäätmekavas on Kohtla-Järvele seatud järgmised ülesanded: • suurendada haldussuutlikkust ja arendada jäätmealast järelevalvesüsteemi; • segaolmejäätmete ladestuskoht on piirkonnas vaid Uikala prügila; • prioriteediks peab olema jäätmete tekke ja ohtlikkuse vähendamine ning nende taaskasutamise suurendamine; • ohtlike jäätmete tekke ja käitlemise üle tuleb saavutada kontroll; • tavajäätmeprügilad tuleb sulgeda ja jääkreostus likvideerida; • tööstusettevõtted peavad viima oma tegevuse vastavusse keskkonnanõuetega ja neutraliseerima või sulgema nende tekitatud reostusobjektid; • reoveepuhastisette pumpamise lõpetamine Kohtla-Järve poolkoksi ladestule; • tuha hüdroärastuse asendamine kuivärastusega kõigis põlevkivi kasutavates elektrijaamades ja keemiatööstustes; • põlevkivi kaevandamise ja töötlemise piirkonnas saavutada pinnaveekogude kvaliteedi vähemalt III rahuldav veeklass; • suuremad jäätmetekitajad peavad koostama ja ellu viima ettevõtte keskkonnaprogrammi (mille osa on ka jäätmekava). Kohtla-Järve strateegilise visiooni üks element on majandussfääri diversifitseerumise jätkumine. Seda nii tööstuse (linn sobib inimressursilt eelkõige tööstuslinnaks) kui senini mahajäänud teeninduse vajaliku ennakarengu osas. Sealjuures on oluline, et kuna elanikkonna sissetulekud on (Eesti taustal) suhteliselt madalad, siis saab teenindus jalad alla vaid sel juhul, kui suudetakse osutada teenuseid ka rahvusvahelisele kontingendile (sh ka, aga mitte ainult turistid). Maavajadus uue prügila jaoks linnas puudub ning jäätmed suunatakse uude maakondlikku prügilasse. Sorteeritud jäätmete konteinerite paigaldamine (sh ohtlike jäätmete kogumine näiteks bensiinijaamades) eri linnaosades tuleb lahendada detailplaneeringu/projekti staadiumis, maa sihtotstarvet sellega ei muudeta. Juhul kui perspektiivis luuakse linna jäätmete sorteerimise ja/või töötlemise jaam, tuleb see paigutada planeeritud tootmismaale. Jäätmekäitluskeskuse arendamisel tuleb teostada keskkonnamõju hindamine. 3.3. Jäätmehooldus Jäätmehooldus hõlmab jäätmekäitlust (jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine), järelevalvet selle üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldust. Jäätmekava koostamise kontekstis on olulisel kohal jäätmetekke ja jäätmehoolduse üldine olukord ning seda suunavad temaatilised arengusuundumused ning dokumendid. Suurimad jäätmetekitajad on tööstusettevõtted ja linna elanikkond. Kohtla-Järvel on rõhutatult ülekaalus tööstusjäätmed. Tööstusettevõtetest on tähtsaimad jäätmetekitajad: AS Viru Keemia Grupp, AS Nitrofert (hetkel suletud), AS Kohtla-Järve Soojus – need ettevõtted tekitavad jäätmeid ca 1 050 000 tonni aastas. Elanikkonna poolt tekitatakse olmejäätmeid ca 10 000 tonni aastas, need ladestatakse Uikala prügilassse.

Joonis 2. Kohtla-Järvel tekkinud jäätmed 2002. aastal Kokku on linnal 4177 ha maad, millest jäätmehoidla maad on ca 400 ha, s.o ca 9,6% kogu linna territooriumist, sellest 200 ha e 50% moodustavad AS-i Viru Keemia Grupp poolkoksi ladestud. Kohtla-Järvel kasutusel olevad jäätmeladestuskohad on: • AS-i Kohtla-Järve Soojus Järve soojuselektrijaama tuhaladestu; • AS-i Kohtla-Järve Soojus Ahtme soojuselektrijaama tuhaladestu; • AS-i Viru Keemia Grupp poolkoksiladestu. Kuna kohalike elanike keskkonnateadlikkus on madal, siis võib leida igast linnaosast ligi 10 väiksemat-suuremat illegaalset jäätmeladestut. Linnavalitsuse korraldusel need küll likvideeritakse, kuid aeg-ajalt tekib neid jälle juurde. Kõikidel ametlikel ladestutel on vaja koostada keskkonnanõuetega vastavusse viimise kava. 2009. aastal suletakse mõlemad AS-ile Kohtla-Järve Soojus kuuluvad tuhaväljad. Eelseisva kümnendi jooksul (kuni 2013) jääb Kohtla-Järvele vaid AS-i Viru Keemia Gruppi poolkoksiladestu, kusjuures see peab vastama kehtivatele keskkonnanõuetele. Linna elanikkonnale korraldatud jäätmevedu puudub, siiski on ligi 85% elanikkonnast jäätmeveoteenusega varustatud. Jäätmeveoga tegeleb peamiselt AS Ragn Sells, kuid igas linnaosas tegeleb jäätmeveoga ka kohalik kommunaalettevõte. Nii on Järvel – OÜ Kohtla Elamu, OÜ Viru Kommunaalteenused ja OÜ Minu Vara; Ahtmel – OÜ Iidla Maja, OÜ Tammiku Maja ja OÜ Ahtme Maja; Sompal – OÜ Sompa Maja Maja; Orul – OÜ Oru Kodu; Kukrusel – OÜ Kukruse Maja; Viivikonnas (k.a Sirgalas) veab jäätmeid Sillamäel asuv jäätmehooldusettevõtte. Sellegipoolest suudavad need ettevõtted koguda vaid 75% elanike tekitatavatest jäätmetest. Ettevõtetes tekkivate jäätmete kogumisvõrk on paremini välja töötatud ning suur enamus veetakse käitlusettevõtete või firma oma transpordiga prügilasse. Pärast Kohtla-Järve jäätmekava valmimist on oluline, et tähtsamad ettevõtted esitaksid oma jäätmekavad. Hetkel pole ühelgi Kohtla-Järve ettevõttel jäätmekava ja seetõttu puudub täpne ülevaade jäätmekäitlusalase tegevuse planeerimisest.

Joonis 3. Kohtla-Järvelt prügilasse suunatud jäätmed 2002. aastal 4. JÄÄTMEVOOGUDE ANALÜÜS JA JÄÄTMETE TEKKE PROGNOOS Kohtla-Järvel tekib 280 000–300 000 tonni tavajäätmeid ja 780 000 – 800 000 tonni ohtlikke jäätmeid. Seega kokku maksimaalselt 1 100 000 tonni jäätmeid aastas. See kogus moodustab 10,5% Ida-Virumaal (10,5 mln t) ja 9,5% Eestis (11,6 mln t) tekkivatest jäätmetest. Mitmete jäätmeliikide kohta on statistilised andmed väheusaldusväärsed. Eriti kehtib see segaolmejäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, vanarehvide jm suhtes, sest toimub jäätmete segunemine, nende ebaõige deklareerimine ja illegaalne ladestamine. Jäätmete tekkimine on aasta-aastalt varieeruv. Varem puudus kõikide tekkivate jäätmeliikide kaalumine ning saadud andmed ladestatud jäätmekoguste ja liikide kohta saadi enamasti tuletades või visuaalsel hinnangul. Viimastel aastatel on olmejäätmete olukord paranenud, sest Uikala prügilasse suunatud jäätmeid kaalutakse. Teiste tekkivate ja ladestatavate jäätmete üle üritatakse küll arvestust pidada, kuid see on veel suhteliselt lünklik. Jäätmemajandusest täieliku ülevaate saamiseks on vaja rakendada suuremat kontrolli. Nagu eespool mainitud, on arvestuse pidamine jäätmevoogude üle lünklik ning seetõttu on kogused ligikaudsed ja täpseid numbreid jäätmete tekkimise ja ladestamise üle ei ole võimalik anda. 4.1. Segaolme- ja kompostitavad jäätmed Eestis tekib inimese kohta aastas keskmiselt 200–350 kg olmejäätmeid. Mujal arenenud Euroopa riikides koguneb neid inimese kohta 300–600 kg aastas. Selle põhjal võib prognoosida, et tulevikus võib Eestis koguneda jäätmeid poole rohkem. Põhiküsimus on selles, kas need lähevad ladestamisele või suureneb jäätmete taaskasutamine. Kohtla-Järvel tekib segaolmejäätmeid keskmiselt 17 000 tonni aastas, nii ettevõtetes (7000 tonni) kui kodumajapidamistes (10 000 tonni), seega inimese kohta 350 kg. Seejuures peab märkima, et elanike tekitatavatest jäätmetest jõuab jäätmekäitlejani vaid 3/4. See tähendab, et ligi 2500 tonni aastas ladestatakse linnas või selle lähiümbruses illegaalselt. Sellel probleemil on mitu põhjust – elanike puudulik keskkonnateadlikkus, elanikkonna vähene maksujõulisus ning linnavalitsuse nõrk haldussuutlikkus. Eriti terav on probleem Järve linnaosas, kus jäätmekäitluse üle valitseb vähene kontroll ning kus elanikud ja korteriühistud viivad raha kokkuhoiu mõttes oma jäätmed naabrite prügikasti või viskavad loodusesse. Segaolmejäätmete liigilise koostise moodustavad, Ida-Virumaa jäätmekava kohaselt järgmised jäätmegrupid mille alusel on tuletatud Kohtla-Järvel tekkivad jäätmegrupid: Tabel 1. Kohtla-Järvel tekkivad jäätmegrupid Liik % Kogus tonnides Kohtla-Järvel Orgaanilised jäätmed 42,1 7160 Paber ja kartong 25,3 4300 Klaas 2,7 460 Metall 3,8 650 Plastikjäätmed 11,6 1970 Puit 3,3 560 Inertsed jäätmed 6,7 1140 Komposiitmaterjalid 3,4 580 Tekstiil 0,9 150 Ohtlikud jäätmed 0,2 30 Kokku 100 17 000 Seega on segaolmejäätmetes ligi 70% (11 900 tonni) biolagunevaid jäätmeid. Kui olmeprügist eraldada vaid biolagunev materjal, läheks prügilasse ainult 5000–6000 tonni jäätmeid aastas. Kusjuures sellest kogusest on eraldamata veel plastik, klaas, metall jne.

Joonis 4. Segaolmejäätmete liigiline koostis Loomulikult on selline sajaprotsendiline jäätmete sorteerimine (eriti veel kohtsorteerimist kasutades) madala keskkonnateadlikkusega ühiskonnas utoopiline ning majanduslikult ebaotstarbekas lähenemine. Siiski tuleb areneva ja kasvava majandusega ning seega ka kasvava jäätmehulgaga Kohtla-Järve linnas hakata rakendama olmejäätmete sorteerimist. Vastavalt keskkonnaministri 26. juuli 2001. a määrusele nr 34 «Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks» ei tohi 16. juuniks 2013. a olla ladestatavate olmejäätmete hulgas biolagunevaid jäätmeid üle 30 massiprotsendi. Seega, ligi 8000 tonni biolagunevaid jäätmeid tuleb aastal 2013 tekkivate olmejäätmete hulgast välja sorteerida ja taaskasutada (on arvata, et selleks aastaks on tekkivate olmejäätmete kogus veidi kasvanud). Vastavalt jäätmeseadusele korraldavad omavalitsused oma haldusalal olmejäätmete ja kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete käitlemist. Olulised dokumendid on kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskiri ja jäätmekava, mis kehtestavad jäätmete käitlemise (kogumine, vedu, taaskasutamine, kõrvaldamine (ladestamine), sortimine) korralduse ja tehnilised tingimused. Kui korraldatud jäätmevedu kujuneb ülemäära kulukaks või on sellega mitteühinemisel teised kaalukad põhjused, siis jäätmevaldaja (-tekitaja) korraldab käitlust ise. Selliseid situatsioone võib Kohtla-Järvel kui äärmiselt hajutatud linnas küll ette tulla, kuid need peavad saama lahenduse ja olema korraldatud linnavalitsuse kaudu. 4.1.1. Pakend Pakendijäätmete kogust ei ole Kohtla-Järvel eraldi mõõdetud, sest nad ladestatakse prügilasse koos olmejäätmetega. Üleriigilise jäätmekava kohaselt moodustavad pakendijäätmed ca 30% olmejäätmete massist ja 60% nende mahust. Ühe inimese kohta teeb see aasta keskmiseks pakendijäätmete tekitamise koguseks 100–130 kg. Seega tekib Kohtla-Järvel umbes 5000 tonni pakendijäätmeid aastas. Kaudselt võib hinnata ka erinevate pakendmaterjalide osa, antud koguses seda tüüpi jäätmetes: Tabel 2. Pakendi osa segaolmejäätmetes Olmejäätmetes sisalduv jäätmeliik Kogus Kohtla-Järvel t/a Sellest pakend % Pakendi kogus Kohtla-Järvel t/a Paber ja kartong 4300 50–60 2340 Klaas 460 100 460 Metall 650 80–85 525 Plastik 1970 80–85 1600 Puit 560 1 5 Komposiit (k.a kartongil põhinevad joogipakendid) 580 12 70 Kokku 5000 Pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteem toimib peamiselt aktsiisimaksuga koormatud pakendite suhtes, mis sorteeritakse elanike poolt. Samas on antud süsteem rajatud enamjaolt vaid omavalitsuse keskkonnateadlikkusele või eelarve võimalustele finantseerida kogumissüsteemi. Nende jäätmete eraldamiseks olmeprügist on vaja arendada jäätmete sorteerimissüsteemi ja tõsta inimeste keskkonnateadlikkust. Prognoos Võib oletada, et tulevikus jäätmeladestamise koguse ühe inimese kohata määrab elanikkonna ostujõu tase, pakendamise nõuded ning prügiveo hind ja korraldatus. Vanapaberi taaskasutusse suunamine, biolaguneva plasti kasutamine ja algselt sorteeritud olmejäätmete veohinna diferentseerimine võib lõppkokkuvõttes vähendada lõppladestamisele minevate jäätmete kogust. Lähitulevikus paraneb järelevalve olukord jäätmekäitluse üle prügilates, kuna üle-eelmise aasta septembris jõustunud keskkonnaministri 26. juuli 2001. a määrus nr 34 «Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks» seab prügilatele kohustuse rakendada ranget kontrolli ladestatavate jäätmete üle. Seoses segaolmejäätmete käitluse ümberkorraldamisega võib väheneda ladestatavate jäätmete kogus, kuid seoses ladestamise jäätmekäitluse hinna tõusuga võib kasvada illegaalne ladestamine, seda eriti kodumajapidamistes tekkivate jäätmete suhtes. Eestis ja ka Kohtla-Järvel on oodata olmejäätmete tekke kasvu. Üleriigilises jäätmekavas prognoositud kasvutendentsi järgi võib aastaks 2013 Kohtla-Järvel tekkivate olmejäätmete kogus kasvada 20 000 tonni. Koguse sisse on arvestatud ka taaskasutatavad jäätmed. Olmejäätmete kasv toimub just paberi ja pakendjäätmete osas. Näiteks prognoosi kohaselt kasvab paberi tarbimine aastani 2013 3–5% aastas. Niisiis võib paberjäätmete tekke Kohtla-Järve linnas kasvada aastaks 2013 4300 tonnilt 6300 tonnini. Paberi ja papi ladestamine prügilates on suhteliselt probleemne, kuna see materjal on eelkõige tuleohtlik ja raiskab asjatult prügila pinda. Lisaks tuleb paberit käsitleda biolaguneva jäätmena, mille ladestamist tuleb piirata. Kuigi pakendijäätmete osakaal suureneb tuleb (üleriigilise jäätmekava kohaselt) nende kasv aastaks 2006 peatada. Aastaks 2004 tuleb rakendada pakendjäätmete taaskasutussüsteem ja nende viimine prügilasse hakkab järk-järgult vähenema. Seda ka seoses pakendiseadusega, mis seab eesmärgiks pakendi taaskasutamise. Tuleb arendada kogumiskonteinerite paigutamist ja kokkuostusüsteeme, kus klaastaara, plastpakend ja metallijäätmeid ostetakse elanikelt kokku. Mingil määral aitab praegu nende materjalide osakaalu prügilas vähendada ka eraalgatuslik jäätmekäitlus (asotsiaalid). Kuna Uikala prügila on võõrastele ligipääsmatu, siis toimub selline tegevus vaid prügikastides. Üleriigilise jäätmekava kohaselt võiks aastaks 2010 taaskasutatavate olmejäätmete (k.a pakend) hulk olla ligi 30%. Siis peaks Kohtla-Järvel ladestatavaid jäätmeid tekkima ligi 10 000–12 000 tonni aastas. Selle tulemuse saavutamine näib Kohtla-Järve puhul esialgu veel liialt raske, kuid eesmärgini tuleb vähehaaval liikuma hakata. Jäätmete taaskasutamisel on omad piirid, mille ületamine tõstab tunduvalt investeeringute vajadust ja töökulu. Paratamatult on vaja mittetaaskasutatav osa kas põletada, ladestada või kompostida. 4.1.2. Loomsed jäätmed Loomsete jäätmete matmispaik Kohtla-Järvel puudub, kuid nende jäätmetega tegeleb linnas ja selle ümbruses OÜ Grey Dogs, kes viib surnud loomad Lüganuse valda Varja külla ja annab üle OÜ-le Sigwar, kes matab loomad matmisauku. OÜ Grey Dogs aastaseks keskmiseks loomsete jäätmete (020102) koguseks Kohtla-Järvel on 2 tonni. Niisuguste jäätmete tekkimise ja käitlemise üle on linnas kontroll vähene ning tihtipeale maetakse surnud loomad illegaalselt või ladestatakse koos olmejäätmetega prügilasse. Lähitulevikus võiks linn võtta oma eesmärgiks lemmikloomade matmispaiga rajamise, kas siis linna piiridesse või sellest välja. 4.2. Ehitus- ja lammutusjäätmed Kohtla-Järvel tekkivate ehitusjäätmete kohta puuduvad adekvaatsed andmed, kuna osa ehitusjäätmeid taaskasutatakse kohapeal ja osa ladestatakse koos olmejäätmetega prügilatesse. Jäätmekorralduse puudus on olnud see, et jäätmeid ei ole eraldi kogutud ja nende üle pole täpset arvestust peetud. Kõiki jäätmeid on käsitletud olmejäätmetena. Seega statistika ladestatud ehitus- ja lammutusjäätmete kohta on oletuslik. Nimetatud jäätmete tekke aluseks võib võtta arvutuslikud kogused. Kui eeldada, et iga linna elaniku kohta tekib 200 kg aastas (mujal Eestis), siis võib Kohtla-Järvel koguneda ehitusjäätmeid ligi 10 000 tonni aastas. Samas on jäätmete teke väga kaootiline ja sõltub hooajalistest ehitus- ja lammutustöödest. On arvata, et jäätmealase kontrolli suurenedes suureneb aasta-aastalt ka ehitus-lammutusjäätmete statistiline kogus, kuna kontrolli alla haaratakse järjest suurem hulk jäätmetekitajaid. Et tulevikus vähendada ehitus- ja lammutusjäätmete kogust, tuleb leida nende taaskasutamiseks vastavad võimalused (visioon, purusti jne). See probleem on Kohtla-Järvel lähiajal laabumas, kuna Järve linnaosasse, AS Nitroferdi maa-alale, on kavas rajada ehitus- ja lammutusjäätmete sorteerimisjaam ning püsijäätmete ladestu. Jaama rajamine on Kohtla-Järve linnale ja ka kogu Ida-Virumaale äärmiselt vajalik, kuna prognoositav jäätmete teke ületab piirkonnas Uikalale ettenähtud võimalused. Esimesed sammud ehitusjäätmete käitluskoha rajamiseks on juba tehtud, kuna Kohtla-Järve linnavalitsuse korraldusel alustati käesoleva aasta 27. mail jaama detailplaneeringu (püsijäätmete käitlus- ja ladustuspaiga asukoha ning suuruse väljaselgitamine) koostamist. Prognoos Seoses linna arendusprojektidega on aastaks 2012 kavas lammutada mitmed kasutud hooned, et taastada koha looduslik foon. Samuti kavandatakse lähitulevikus elektrijaamade, keemiatööstuse ja AS Nitroferdi rekonstrueerimist. Sellest tulenevalt võib ennustada ehitus- ja lammutusjäätmete teket üle 50 000 tonni aastas. AS Kohtla-Järve Soojuse elektrijaamade rekonstrueerimine eeldab suures koguses asbesti jäätmete teket. Vajalik on leida koht nende ohutuks matmiseks. Üldiselt on vaja jätkata kontrolli tugevdamist tekkivate, ladustatavate ja taaskasutatavate jäätmete üle. Eeldades, et tulevikus töölehakkav ehitusjäätmete ladestu sorteerib kasutuskõlbliku materjali ning suunab selle taaskasutusse – suurem hulk ehitusjäätmeid täiteks ja prügilate katteks; puit kütteks ning osa käideldakse ohtlike jäätmetena. Siis ladestatakse ehitusjäätmeid prügilasse arvatavasti 5000–10 000 tonni aastas. Paljugi sõltub siin majanduse üldisest arengust ning ehitus- ja lammutustegevuse intensiivsusest. 4.3. Kasutuselt kõrvaldatud sõidukid ja vanarehvid Kasutuselt kõrvaldatud autode hulk on Kohtla-Järvel ca 1000 tonni aastas. Võib arvata, et nende kogus hakkab kasvama koos linna üldise majanduse ja heaolu kasvuga. Uue Euroopa jäätmeloendi kohaselt, mille nõuded jõustusid Eestis 2001. aastal, kuuluvad romusõidukid ohtlikke jäätmete hulka. Seega peaksid autolammutustöökojad omama dokumenti, mis annab õiguse ohtlike jäätmete käitlemiseks. Autokummide ladestamise üle pole linnas küll täpset arvestust peetud, kuid võib oletada, et nende kogus küünib aastas 500–600 tonni ligi (üleriigiline jäätmekava). Selliste jäätmete ladestamine prügilasse on veel mõne aasta jooksul seadusandlusega lubatud, kuid tulevikus on linnal vaja leida mõni teine lahendus. Prognoos On vähetõenäoline, et lähema kümne aasta jooksul saaks vanade autode kasutuselt kõrvaldamine ja prügilasse ladestamine sisse uue suurema hoo. Lähiaastatel hakkab kehtima vaid romusõidukeid käsitlev EL direktiiv, mis mõjutab peamiselt autode tootjaid ja nende käitlejaid (on toodud jäätmete ohtlikkuse vähendamise ja taaskasutamise peatükis). Autokummide osakaal jäätmetekkes peaks seoses autostumise tõusuga lähiajal küll kerkima, kuid samamoodi kasvab ka kummide taaskasutamine, Eestis on tegutsemas juba terve hulk ettevõtteid, kes tegelevad või plaanivad tegeleda vanade autokummide taaskasutamisega (nt Viru Õlitööstus, Narva Õlitööstus). 4.4. Reovee sete Kohtla-Järve eri linnaosades tekkiva reovee sette üle pole täpset arvestust peetud. Igal linnaosal (v.a Kukruse) on oma puhastusseadmed: • Järve – AS Järve Biopuhastus; • Ahtme – Viru Kommunaalteenused; • Sompa – oma puhasti (sete veetakse ja lisatakse AS Järve Biopuhastus settele); • Oru – oma puhasti (sete käideldakse kohapeal); • Kukruse – puhastusseade puudub ja reovesi suunatakse jõkke, siiski on kavas rajada lähiajal märgala puhasti; • Viivikonna (k.a Sirgala) – oma puhasti (sete käideldakse kohapeal). Peamine sette tekitaja on AS Viru Biopuhastus, kes haldab Järve linnaosa puhastussüsteemi ja kuhu viiakse Sompa puhastis tekkiv jääkmuda. Puhastisse juhitakse ka AS Viru Keemia Grupp eri tütarettevõtete ja teiste Järve linnaosas asuvate ettevõtete reoveed. Puhastis on peamised tekkivad jäätmed heitveepuhastist väljapumbatav pulp (vee ja sette segu). 2002. a oli selle kogus 200 000 tonni, sellele lisandus veel 25 000 tonni liivapuunise setteid. Need setted juhitakse AS Viru Keemia Grupp poolkoksi ladestul asuvasse mudahoidlasse. Mudahoidla seisukord on halb, kuna muda pääsemine keskkonda pole välistatud. Muda imbub läbi poolkoksi lademe pinnasesse ja voolab aeg-ajalt üle põlevkivi tuhast vallide. Kuna setet ei aereerita ega segata läbi koreainega (puukoor, saepuru, või põhk) on lademes anaeroobne keskkond ning seal toimuvad käärimisprotsessid. Selletõttu ei saa settest kvaliteetset komposti – saadav kompost on tihe ja happeline. Veel on seda tüüpi ladestamisel negatiivne mõju atmosfäärile, sest käärimisprotsesside käigus eraldub õhku suurel hulgal metaani. Vastavalt Keskkonnateenistuse otsusele tuleb sette ladestamine poolkoksi ladestul asuvasse mudahoidlasse lõpetada 2003. aasta lõpus. AS-i Viru Keemia Grupp hinnangul on tähtajaks raske muda ladestamine lõpetada ning nende eesmärk on taotleda mudaladestu kasutamiseks pikendust. Juhul kui ladestule pikendust ei anta, tuleb suunata sete teise käitluskohta. Oluline on, et tahes-tahtmata tuleb hakata muda kui biolagunevat jäädet kompostima ja taaskasutama. Teine suurim sette tekitaja on AS Viru Kommunaalteenused, kes haldab Ahtme linnaosa puhastussüsteemi. Lisaks Ahtmele suunatakse sinna ka Jõhvi elanike ja ettevõtete reoveed. Puhastis tekib aastas keskmiselt 4000 tonni setet, millest Ahtme osa on orienteeruvalt 2000 tonni. Sete suunatakse Uikala prügilas olevale kompostimisväljakule. Kuna Oru ja Viivikonna oma settekoguseid ei mõõda, Kukrusel puudub selleks võimalus, siis terve Kohtla-Järve kohta on raske määratleda täpseid numbreid. Samuti on AS Järve Biopuhastus ja AS Viru Kommunaalteenuses mahu järgi hinnatav sete erineva kuivainesisaldusega ja seetõttu on ka nende antud arvnäitaja vaid orienteeriva iseloomuga. Siiski võib ligilähedaselt väita, et Kohtla-Järve linnas tekib hetkel 230 000 tonni reoveepuhastussetteid aastas. Prognoos Kuna lähema kümne aasta jooksul pole rahvastiku kasvu (seega reoveekoguse kasvu) oodata, siis elanike poolt tekkiva sette kogus jääb ilmselt samaks. Raskem olukord on ettevõtetega, kuna suurematel settetekitajatel seisab ees aeg, kus nad peavad otsustama, kas muuta oma tegevus keskkonnasõbralikumaks või lõpetada tegevus. Kui ettevõtted jätkavad oma tegevust ja muudavad tehnoloogia paremaks, siis ilmselt suuri muudatusi reovee tekkes ei ole ette näha. Mõningane kasv võib ilmneda juhul, kui olemasolevad puhastid tõstavad oma puhastusefektiivsust. Seega võib oletada, et aastaks 2013 jääb sette kogus enam-vähem samale tasemele. Peamine tegevus, mis lähiajal muutuma peab, on reoveesette käitlemine. Linna tuleb rajada nõuetekohane kompostimisväljak, kuhu suunatakse kõik tekkivad setted. 4.5. Raviasutuste jäätmed Raviasutuste ja haiglajäätmed pärinevad peamiselt Kohtla-Järve ja (Ahtmes asuvast) Puru haiglast, kuid samuti ka kliinikutest, apteekidest, kodumajapidamistest jne. Kohtla-Järve keskmine haiglajäätmete aastane kogus on arvutuslikult ligikaudu 50 tonni (nende täpne koostis ja kogus on teadmata). Ahtmes asuv Puru haigla kogub oma jäätmed koos olmejäätmetega ja annab üle AS-le Ragn&Sells. Samalaadselt koguvad oma haiglajäätmeid ka teised jäätmetekitajad. Erand on Kohtla-Järve haigla, kes kogub haiglajäätmed eraldi ja enne AS-le Ragn&Sells üleandmist ka autoklaavib. Aastaks 2004 on Jõhvi haigla juurde kavas rajada kõiki maakonna haiglajäätmeid hõlmav autoklaav. Võib arvata, et seoses sellega muutub ka haiglajäätmete käitlemine Kohtla-Järve linnas – haiglajäätmed kogutakse eraldi fraktsioonidesse ja suunatakse Jõhvi haigla autoglaavi. Prognoos Seoses rahvastiku vananemisega ja jäätmetekitajate üle kontrolli saavutamisega võib järgnevaks kümneks aastaks prognoosida mõningast raviasutuste jäätmete kasvu. Lähiaastatel on oluline saavutada nende jäätmete üle suurem kontroll ja viia käitlus vastavusse õigusaktidega. 4.6. Maha jäetud jäätmed ja saastunud pinnas Eriline jäätmeliik on tahtlikult või tahtmatult keskkonda viidud ohtlikud jäätmed või ohtlikud ained, mille ladestamisel tekib reaalne oht keskkonnale. Jääkreostuse kohad võivad olla vanad tööstusobjektid, illegaalsed prügilad, kütusehoidlad jne. Kohtla-Järve linn on Eesti mastaabis üks kõige suurema jääkreostusega linn. Kohtla järve suurimad jääkreostusobjektid on: • AS Viru Keemia Grupi poolkoksi ladestu; • AS Kohtla-Järve Soojus Järve tuhaladestu; • AS Kohtla-Järve Soojus Ahtme tuhaladestu; • Ahtme aherainemägi; • Tammiku aherainemägi (metsastunud); • Sompa uuem aherainemägi; • Sompa vanem aherainemägi (metsastunud); • Rutiku aherainemägi; • Käiva aherainemäed; • OÜ Silbeti Plokk tööstusjäätmete prügila; • erinevate keemiaettevõtete, soojuselektrijaamade ja muude tööstusobjektide territooriumid; • illegaalsed ladestud, mida võib leida igas linnaosas. Jääkreostuse objekte on veelgi, nt hüljatud (ohtlikud) jäätmed, bensiinijaamad jne, kuid need on lokaalsema ja väiksema tähtsusega kui eespool mainitud. Jääkreostusobjektide hinnang põlevkiviõli tootmisega seotud reostus – selle reostuse mudelina võib kasutada Kohtla-Järve põlevkiviõ1itööstust, kus peamised põhja- ja pinnavett reostavad ained on õli ja selles sisalduvad PAH-id, BTX-d ja fenoolid. • reostuse piiramiseks on vajalik vedelate jäätmete (fuussid) ja ka õliga reostunud tehnoloogilise heitvee kontrolli alla saamine; põlenud aherainemäed – reostus tuleneb süttimisel tekkivast põlevkiviõlist, kuid väiksema ulatusega; reostuse piiramiseks on vaja vältida süttimist; • kaaluda tuleb põ1evate ja hõõguvate mägede summutamist (sealhulgas ka poolkoksi mäed); tuhaväljakud – tuhaväljakute ohtlikkus tuleb eelkõige siin kasutatava leeliselise ringlusvee suurest kogusest poolkinnises ringlussüsteemis, mis võib avariide korral negatiivselt mõjutada pinnaveekogusid; põhjavesi tuhaladestute ümbruses on samuti reostunud; seni pole suudetud vältida ka õlisaaduste sattumist ringlusvette, mille tagajärjel on tuhaväljade ümbruses leitud põhjaveest ka põlevkiviõlis, vedelkütustes või trafoõlides sisalduvaid ohtlikke aineid; • vajalik on ringlusvee mahu vähendamine (mille suunas ka raskustega liigutakse); tehnoloogilise heitvee ja tööstusalade sademeveekanalisatsioonid tuleb ümber kujundada selliselt, et õliga reostunud vesi ei satuks ringlussüsteemidesse; endised kaevanduse alad – põhjavesi on siin tavaliselt kõrgema mineralisatsiooniga; võib olla ka erineval määral reostunud fenoolidega; • kaevandatud alade keskkonnaseisund ja selle seire peab olema käsitletud sulgemis-projektis; muud nafta ja õliproduktidega reostatud alad – kütusehoidlate, asfaltbetoonitehaste, raudteesõlmjaamade, suurte trafoalajaamade ja tanklate piirkonnad; kõigi sarnastes sotsialismi ajal rajatud ja naftaproduktide või põlevkiviõliga opereerinud ettevõtetes on pinnas ja põhjavesi suuremal või vähemal määral reostunud; hüljatud põllumajanduskemikaali- ja väetiselaod – hoidlad vajavad järelevalvet ja kontrolli maakonna ning kohalikul tasemel. Jääkreostuse ulatust ja mõju on raske hinnata ning selleks on vaja teha vastavad uuringud. Võib oletada, et kuna enamus Kohtla-Järve jääkreostuskoldeid paikneb lähestikku, siis nende mõju ümbritsevale loodusele on kompleksne. Prognoos Jääkreostusobjekte järgneva kümne aasta jooksul juurde ei tohiks tekkida juhul, kui ei avastata uusi. Lähitulevikus tuleb saavutada objektide üle kontroll, liigitada nad vastavalt ohtlikkusele ja hakata neid vastavalt vajadusele ja majanduslikele võimalustele vähendama. Antud lahendust silmas pidades võib lähitulevikus oodata ohtlikke aineid sisaldava pinnase osakaalu tõusu jäätmemajanduses. 4.7. Tööstusjäätmed 4.7.1. Elektrijaamajäätmed Linna territooriumil (4177 ha) asub kaks soojuselektrijaama – Kohtla-Järve ja Ahtme elektrijaam. Kummalgi elektrijaamal on oma jäätmeladestu, kuhu ladestatakse vaid põlevkivi kolde- ja lendtuhka. Tuhaväljakud paiknevad Kohtla-Järve SEJ ja Ahtme SEJ kõrval. Neid kasutatakse juba üle 50 aasta. Tuhakäitluses kasutatakse hüdrotransporti (vahekorras 1:16). Veega tuha transportimine on ka elektrijaamade peamiseks keskkonnaprobleemiks, kuna tuhaga segunenud veel on pH ligi 12 ning selle keskkonda pääsemist on raske takistada. Seonduvalt sellega peavad soojuselektrijaamad aastaks 2009 lõpetama tuha hüdrotranspordi ja minema üle muule transportimistehnoloogiale või hakkama kasutama muud keskkonnasõbralikumat kütust. • Kohtla-Järve elektrijaama tuhaväli (prügila kood 032201) koosneb 9 sektsioonilisest tuhaväljast (42,32 ha) ja 3 settetiigist (6,56 ha) kogu territooriumi pindala on 65,09 ha. Tuhavälja on hakatud kasutama alates 1949. aastast. Jäätmeid on tuhaväljakul 9 367 421 tonni. Arvutuslik tuhaväljaku nõrgvee filtratsioon pinnasesse on 7, 43 m3/h. Elektrijaamas tekkivate põlevkivijäätmete kogus on viimasel ajal pidevalt vähenenud ja väheneb ka edaspidi (vt tabel nr 3). Tabel 3. Põlevkivijäätmete teke Kohtla-Järve Soojuselektrijaamas Jäätmeliik Jäätmekood Tekkivate jäätmete kogus tonnides ja ladestamine prügilasse 1998 2002 2010 lendtuhk 100198 90 502 46 887 31 000 koldetuhk 100197 21 787 11 745 7 765 KOKKU 112 289 58 632 38 765 Kõik tekkinud jäätmed ladestati Kohtla-Järve soojuselektrijaama tuhamägedele. Küsitav on 2010. aastal tekkivate jäätmete kogus, kuna selgusetu on veel kogu elektrijaama tulevik – suletakse, muudetakse põlevkivi põletamise tehnoloogiat või viiakse üle muule kütusele. Kui elektrijaam jätkab põlevkivi põletamist, siis AS Kohtla-Järve Soojuse hinnangul väheneb põlevkivijäätmete teke tabelis toodud koguseni. Soojuselektrijaama üleminekul biokütusele (turvas), ei ole veel tekkiva tuha koguse ja selle ladestamise kohta täpseid plaane tehtud. • Ahtme elektrijaama tuhaväli (prügila kood 112002) koosneb 4-sektsioonilisest tuhaväljast (50,82 ha) ja 2 settetiigist (3,08 ha) kogu territooriumi pindala on 52,37 ha. Tuhavälja on hakatud kasutama alates 1951. aastast. Jäätmeid on tuhaväljakul 8 521 484 tonni. Arvutuslik tuhaväljaku nõrgvee filtratsioon pinnasesse on 6,69 m3/h. Elektrijaamas tekkivate põlevkivijäätmete kogus on viimasel ajal pidevalt vähenenud ja on arvata, et antud jäätmeid ei teki 2010. aastal enam üldse (vt tabel nr 4). Tabel 4. Põlevkivijäätmete teke Ahtme Soojuselektrijaamas Jäätmeliik Jäätmekood Tekkivate jäätmete kogus tonnides ja ladestamine prügilasse 1998 2002 2010 lendtuhk 100198 128 459 77 135 ? koldetuhk 100197 32 338 19 377 ? KOKKU 160 797 96 512 ? Kõik tekkinud jäätmed ladestati Ahtme soojuselektrijaama tuhamägedele. Küsitav on 2010. aastal tekkivate jäätmete kogus, kuna selgusetu on veel kogu elektrijaama tulevik – suletakse või viiakse üle muule kütusele. Igatahes on selge, et põlevkivi põletamisega ei jätkata. Soojuselektrijaama üleminekul biokütusele (turvas), ei ole veel tekkiva tuha koguse ja selle ladestamise kohta täpseid plaane tehtud. Hetkel tekkib siis Kohtla-Järve linnas aastas keskmiselt 155 200 tonni põlevkivijäätmeid, sh lendtuhk 124 000 tonni, mis kõik ladestatakse kahele linnas paiknevale tuhamäele. Üllatavalt suur lendtuhakogus, võrreldes koldetuha omaga, on tingitud kasutatavast tehnoloogiast – põlevkivi pulberdatakse ja pihustatakse koos õhuga põletusahju. Tänu sellisele tehnoloogiale on põletatavale põlevkivile õhu juurdepääs suur ja sellest tingituna on suur ka põlemisefektiivsus ja seadme kasutegur. Põledes lendub enamus pulberdatud põlevkivituhast üles ja kogutakse õhufiltritesse. Prognoos Eespool olevatest tabelitest võib järeldada, et seoses alternatiivse energia kasutuselevõtuga ja vanade plokkide väljavahetamisega, mis võimaldab põlevkivi säästlikumalt kasutada, võib tarbitava põlevkivi kogus aastaks 2010 väheneda Kohtla-Järvel ligi 75%. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu 2001. aasta 23. oktoobril vastu võetud ja täiendatud direktiiv suurtest põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste piirväärtuste kohta kehtestab aastaks 2008. vanade elektrijaamade aegunud seadmetele karmimad keskkonnanõuded, millest ongi tingitud Kohtla-Järve elektrijaamade sulgemine, renoveerimine või üleminek uuele kütusele. Seoses Kütuse- ja energiamajanduse pikaajalise riikliku arengukavaga (RT I 1998, 19, 295) vähendatakse Eesti energiamajanduses põlevkivi osatähtsust 12% võrra aastaks 2010. Selle kohaselt tagatakse põlevkivi baasil energia tootmise efektiivsuse tõstmine üheaegselt kahjuliku keskkonnamõju olulise vähendamisega põletustehnoloogia uuendamise teel. Eesmärgi saavutamisele aitab AS Kohtla-Järve Soojus oluliselt kaasa, tänu millele on Eestis tarbitava põlevkivi 12%-line vähendamine üsna tõenäoline. 4.7.2. AS Viru Keemia Grupi peamised jäätmed Viru Keemia Grupp AS kuuluvad ettevõtted ladestavad oma jäätmed põhiliselt Kohtla-Järve poolkoksi ladestusse, seda haldab keemiaettevõte Viru Õlitööstus AS. Jäätmeladestu aluse pinna suurus on 142 ha, millele lisandub veel käitluseks vajaminev maa-ala (selitus, ringkanal) ja sinna on ladestatud 71,3 mln tonni jäätmeid (2001. a jäätmearuanne). Ladestatud kogusest moodustab poolkoks 99,8%. Poolkoksi ladestul paiknevale tootmisjäätmete väljale on ladestatud: • pigijäätmeid (fuussid) ca 100 000 tonni • väävlit sisaldavad setteid ca 23 000 tonni • mineraalõlisid sisaldavaid jäätmeid ca 700 tonni • happetõrvad (gudroonid) ca 250 tonni Kõik nimetatud jäätmed on klassifitseeritud ohtlikeks. Lisaks on prügilasse eri aegadel ladestatud AS Velsicol ja AS Nitrofert ohtlikke jäätmeid. Viimasel ajal AS Viru Keemia Grupp (endine Kiviter) hakkanud olulist rõhku panema poolkoksi ladestamisel ja ladestust tulenevatele keskkonnaprobleemidele. Nii keelati aastast 2002 ladestule fuusside ja olmejäätmete vedu. Tekkivad ja osaliselt juba varem ladestatud fuussid suunati põletamiseks AS-i Kunda Nordik Tsement. Olmejäätmed suunati Uikala prügilasse. 2003. aasta lõpus keelatakse poolkoksi mäele ka gudroonide ja setete vedu. Reaalselt on AS-st Novotrade Invest lõpetanud gudroonide ladestamise juba 2002. aasta algusest, kuna lõpetas nende tekitamise. Muda ladestamisel näeb AS Viru Keemia Grupp võimalust teha seda ka pärast 2003. aastat, kuid selleks on vaja saada vastavatest instantsidest luba. 2002. aastast hakati poolkoksi transportimiseks kasutama autotransporti. Viimasega seonduvalt on oluliselt vähenenud poolkoksi ladestust välja filtreeruva reostunud vee osakaal. Poolkoksi ladestamisel pole vee kasutamisest täielik loobumine siiski võimalik, kuna utmisseadmetest väljuv poolkoks vajab jahutamist. Poolkoksi tekib Kohtla-Järve keemiatööstuses aastas keskmiselt 600 000 tonni ning võib arvata, et tehase tegevuse jätkamisel tekib neid sama palju ka kümne aasta pärast. Sama prognoos on ka fuussi jäätmetega, mida tekib hetkel 18 000 tonni. Siiski kaob fuussijäätmete probleem lähiajal, kuna suletakse poolkoksiladestul asuv fuussihoidla ja tulevikus tekkivad fuussid taaskasutatakse. Viimasel ajal toimunud ja lähiajal vajalikud AS-i Viru Keemia Grupp keskkonnaalased ettevõtmised: • fuusside utiliseerimise lõpetamine GGJ-5 gaasigeneraatoris, 2001. a I kvartal; • fuusside utiliseerimine (taastöötlemine) GGJ-4 gaasigeneraatoris, 2001–2002. a; • koostöös AS Kunda Nordic Tsement tehnoloogia väljatöötamine fuusside põletamiseks tsemendiahjus, 2001–2003. a; • õli kogumine fuusside järvest ja suunamine generaatorjaamadesse töötlemisele; • korraldada happegudrooni ladustamine tuhamäel selleks ettevalmistatud ladustuspaigas 2000–2001. aastatel ja 2003. aasta lõpuks lõpetada nende ladestamine poolkoksiladestule; • Kohtla-Järve poolkoksi ladestus – vastavusse viimise kava 2002. aasta september; • poolkoksi ladestule vedeljäätmete (reoveepuhasti muda) pumpamise lõpetamine 2003. aasta lõpus ning alustada kaasaegset reoveesette käitlemist nõuetele vastavas käitluskohas; • likvideerida poolkoksimäel paiknevad fuusside järved aastatel 2003–2006; • viia poolkoksi ladestu vastavusse keskkonnanõuetega aastaks 2009; • sulgeda poolkoksiladestu aastaks 2013; • poolkoksi ohtlikkuse vähendamine – uue tootmistehnoloogia rakendamine (uue tehase rajamine) ja sellega seoses orgaanika vähendamine tekkivas poolkoksis; • poolkoksi taaskasutamine. Katseid poolkoksi taaskasutamiseks on tehtud Kiviõlis, kus juba mitmete aastate jooksul on teostatud poolkoksi töötlemist koos sealäga ja turbaga (Viru ramm, rekultiveerimisaine). Poolkoksi käitlemise ja taaskasutamise võimalused on järgmised: • kasutada poolkoksi rekultiveerimisainena (täiteainena), näiteks prügilate katteks, mille eeldused on: 1. peavad olema täidetud eespool antud poolkoksi käitlemise tingimused; 2. täiteainel kui tootel peab olema toote vastavussertifikaat; • poolkoksi ladestamine praegusel ajal kasutatavatesse Kohtla-Järve prügilatesse ja poolkoksist täiteaine kasutamine prügilate või nende osade sulgemiseks ning maakasutuse otstarbe muutmiseks; eeldused on: 1. ladestute nõuetega vastavuse kava koostamine ja elluviimine; • alternatiiv on poolkoksi ja generaatorgaasi põletamine spetsiaalsetes, selleks rajatud kateldes, soojuse kasutamine tööstuses või elektri tootmiseks. Tekkiva poolkoksi ja poolkoksi ladestute ohtlikkuse vähendamise ajagraafik on väga pingeline ja suuri kulutusi nõudev. On nõutav väga hea projektide juhtimine seoses erinevate finantseerimisvõimalustega. Üldine oht on ka põlevkiviõli konkurentsivõime maailmaturul. Vajalik on määratleda riigi vastutus varasema reostuse (ladestatud jäätmete) suhtes. 4.7.3. Muud tööstusjäätmed Muude tööstusjäätmetena on olulisel kohal AS Velsicol Eesti AS bensoehappe kuubijäägid, mida tekib aastas keskmiselt 2000 tonni. Varem eksporditi seda jääki Venemaa kummitööstusesse, kuid viimased paar aastat on see ladustatud ettevõtte laos, kus on ligi 4000 tonni kuubijääki. Jääk on kristalne ja seda hoitakse kottides. Võib arvata, et kuubijäägi suure energiaväärtuse ja kummitööstuses rakendatavuse tõttu leitakse sellele peatselt vastav rakendus. AS Novotrade Invest ei tegele enam tolueeni ning benseeni tootmisega. Sellest tulenevalt ei ladustata alates 2002. a enam koksimägedele happetõrva. Ettevõttes arendatakse hetkel stüreen-indeenvaigu ja naftapolümeervaigu tootmist, mida kasutatakse kummitööstuses. Lähiaastatel kavandatakse veel gaasikondensaadist bensiini tootmist, kuid see tehnoloogia ei suurenda jäätmete kogust. Täpsed tootmise plaanid, seega ka tekkivate jäätmete hulk on ettevõttes veel selgusetu. AS Nitroferdi, tekkivate jäätmete hulk on hetkel veel selgusetu – tehas ei tööta alates 2002. aasta sügisest. Hetkel käivad läbirääkimised uute investoritega. Seega pole teada, mis tulevikus tehases toimuma hakkab. Puidujäätmeid tekib Kohtla-Järvel aastas 4000–5000 tonni. Enamus sellest leiab taaskasutust energia saamise eesmärgil. Prügilasse suunatakse vaid ehitus- ja lammutusjäätmete hulgas olev ja pinnasega segunenud puit. Varem suunati prügilasse ka puukoor, kuid viimasel ajal hakkab see järjest rohkem kasutust leidma põletusprotsessides ja haljastuses koos hakkepuiduga. On arvata, et puidu osakaal jäätmete hulgas aasta aastalt väheneb, kuna selle viimine prügilasse ei ole majanduslikult otstarbekas. Metallijäätmeid tekib Kohtla-Järvel aastas keskmiselt 25 000 tonni, millest valdav osa on mustmetall. 99% sellest suunatakse taaskasutusse. Metallijäätmete väljasortimisel osalevad aktiivselt ka asotsiaalsed elanikud. Metallijäätmete teket siiski täielikult vältida ei ole võimalik – need tekivad romusõidukite ja aegunud siseseadeldiste väljavahetamisega uute vastu. Prognoos Puit on biolagunev jääde ja selle ladestamine prügilasse on piiratud (vt biolagunevad jäätmed). Käesoleval ajal on puidujäätmed leidnud aktiivset kasutust energiatootmises ja ka muudel aladel. Sellele tuginedes võib arvata, et puidu osatähtsus jäätmete hulgas hakkab järgneva kümne aasta jooksul vähenema, seda kinnitab ka Ahtme Soojuselektrijaama ümberehitamine biokütusele. Metall on kallis ja lihtsasti taaskasutatav materjal ning selle tähtsus jäätmete hulgas on viimastel aastatel oluliselt vähenenud, taandudes kodumajapidamisest ja ettevõtetest pärinevatele pisidetailidele. Antud jäätmete vähendamisele aitavad kaasa ka erinevad EL direktiivid, mis jõustuvad ka Eestis, nt romuautode ja kodumasinate käitlemist reguleerivad direktiivid. Kohtla-Järve arengudokumentides on ette nähtud linna tööstusliku iseloomu säilitamine, seega on tõenäoline uute tööstusettevõtete tekkimine ja olemasolevate laienemine. Seoses sellega on prognoositav tööstusjäätmete mahu mõningane kasv. Samas ei saa prognoosida jäätmetekke proportsionaalset kasvu võrreldes praeguse olukorraga. Oodata on uute keskkonnasäästlike tehnoloogiate (parima võimaliku tehnoloogia) kasutusele võtmine uute ja rekonstrueeritavate ettevõtete puhul, mis peab vähendama lõppladustamisele minevate jäätmete hulka ja oluliselt suurendama taaskasutatavate ja ohustustatud jäätmete hulka. Selle protsessi üle kontrolli saavutamisel on oluline koht omavalitsusel ja keskkonnateenistusel, kes väljastavad vajalikud load uute ja rekonstrueeritavate ettevõtete tegevuse alustamiseks. Oluline on võrrelda tekkivate jäätmete hulka toodanguühiku kohta. 4.8. Ohtlikud jäätmed Ohtlike jäätmete teke põhiliste liikide, nagu põlevkivituhk, poolkoks, fuussid, happetõrvad (gudroonid) jm, tekkekogused on otseses sõltuvuses tootmismahtudest ja vähemalt lähiajal ei ole ette näha selle sõltuvuse kadumist, st põhitehnoloogia täiustamisest või tooraine muutmisest tingitud jäätmete koguse ja liigilisuse muutumist. Peale põlevkivijäätmete on ohtlikest jäätmetest teisel kohal vanaõli jäätmed. Nende jäätmete hulka kuulub mis tahes kasutuselt kõrvaldatud määrde-, kütte- ja tööstusõli olenemata selle tekkesfäärist. Kohtla-Järvele lähim vanaõli käitlemisega (regenereerimiseks ja põletamiseks) tegelev ettevõte on AS Viru Õlitööstus. Ohtlikke jäätmeid tekib Kohtla-Järvel 5000–6000 tonni aastas (välja on arvatud põlevkivipoolkoks, põlevkivituhk, happetõrvad ja fuussid), kuid elektrijaamades ja keemiatööstuses tehtavate renoveerimis- ja jääkreostuse likvideerimistööde käigus võib selle hulk asbesti ja naftaproduktide osas tugevalt tõusta. Peamised ohtlikud jäätmed on järgmised: • Bensoehappe jäägid 2000 t (AS Velsicol). • Õlised jäätmed 1500 t. • Vanad värvid, liimid, lahustid ja emulsioonid 1000 t. • Asbest 700 t. • Elavhõbedat sisaldavad lambid, akud, patareid ohtlik pakend jms 500 t. • Ohtlikud setted 2500 t (AS Nitrofer – hetkel veel küsitav) Elanikelt ohtlike jäätmete kogumiseks on Kohtla-Järvel organiseeritud kogumisringid, kus peamise kogutava hulga moodustavad vanad akud. Siiski võib arvata, et sellise harva toimiva ohtlike jäätmete kogumisringi efekt on väike. Enamus kodumajapidamises tekkivaid ohtlikke jäätmeid satuvad olmeprügi hulka. Vajalik on rajada linna vastavad kogumispunktid ja teavitada ohtlike jäätmete kogumise vajalikkusest ka elanikkonda. Sellisel juhul võib elanikelt kogutavate ohtlike jäätmete osakaal oluliselt tõusta. Ettevõtetes tekkivate muude ohtlike jäätmete (v.a põlevi töötlemisel tekkivad jäätmed) käitlemise on korraldanud ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavad ettevõtted nagu: AS Modulwaste, AS Modulvest, AS Masp, AS EcoPro, AS Kohtla-Järve Soojus elektrijaamad, AS Viru Õlitööstus ja AS Ragn&Sells. Prognoos Ohtlike jäätmete kasvu mõjutavad peamiselt eespool nimetatud elektrijaamade ja keemiaettevõtete renoveerimis- ja jääkreostuse likvideerimistööd. Prioriteet on vähendada olmejäätmete ohtlikkust ning viia lõpule 2003. aastal kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumisvõrgustiku rajamine (kogumiskonteinerite paigaldamine). Olmejäätmetest eraldatud ohtlike jäätmete käitlusesse suunamine lähiajal kasvab ning stabiliseerub 5–10 aasta pärast 40–50 tonnile. Tööstuses tekkivate jäätmete kogus sõltub renoveerimistöödest ja jääkreostusobjektide likvideerimisest. Iga jääkreostusobjekt inventeeritakse parema tulemuse ja ülevaate saavutamiseks eraldi. 4.9. Elektroonikajäätmed Puudub adekvaatne ülevaade linnas tekkivate elektroonikajäätmete kohta. Arvestades nii ettevõtetes kui ka kodumajapidamistes tekkivate jäätmetega võib prognoosida nende kasvu. Keskkonnaministeeriumi tellimusel tehtud uuringu kohaselt oli 2000. aastal Eesti kodudes kokku üle 557 000 elektroonikaseadme. Hinnaguliselt tekib aastas käibelt kõrvaldatavaid televiisoreid ligikaudu 80 000 tk. Selle põhjal võib prognoosida, et Kohtla-Järvel tekib aastas ca 2500 vanatelerit. Probleem on elektroonikaseadmetes kasutatavad ühendid, mis sisaldavad raskmetalle (elavhõbe, plii, kaadmium, kroom), halogeenitud ühendeid, asbesti ja arseeni. Praegu ladestatakse need jäätmed põhiliselt prügilasse, aga ka ebaseaduslikesse ladestuskohtadesse, kuna sellise kabariidiga jäätmete kogumisvõrgustik on välja arendamata. Prognoos Üldise majanduskasvuga ja inimeste heaolu tõusuga suureneb kodutehnika läbimüük ning paratamatult suureneb elektroonikajäätmete hulk. Samas jõustub Eestis 2004–2006. aastal EL direktiiv, mis sätestab kodumasinate jäätmekäitluses uue korra. Selle kohaselt peavad kodumasinate tootjad tagama oma toodangu korrektse jäätmekäitluse ning suunama suure osa taaskasutusse. 5. JÄÄTMEKÄITLUSE KESKKONNAMÕJU Kohtla-Järve piirkonnas avaldab vaieldamatult kõige suuremat negatiivset mõju keskkonnale poolkoksiladestu ja tuhaväljad. Mõju avaldub eelkõige veekeskkonnale. Jääkreostuse toimel on saastunud enamus Kohtla-Järve linna pinnaseveest. Saastatus on jõudnud ka põhjaveekihtideni, mis keskordoviitsiumi lubjakivide tõttu on suhteliselt halvasti kaitstud. Kõige suurema riskiastmega on piirkonnad, kus leidub pinna- ja põhjavett reostavaid fenoole, naftaprodukte ja leeliselisi aineid. Peamised põhja- ja pinnavett reostavad ained on õli ja selles sisalduvad PAH-id, BTX-d ja fenoolid. Kohtla-Järve poolkoksi prügilasse ladestati fuusse, poolkoksi laialiuhtmine toimus reostunud veega, prügilas paiknevasse mudahoidlasse pumbatakse senini reoveesetet. Samas on mudahoidla halvas seisukorras, võimaldades fenoolide ja fuussidega reostunud veel imbuda pinnasesse või voolata aeg-ajalt üle põlevkivituhast kaitsetammide. Antud prügila on olulist negatiivset mõju avaldanud Purtse jõgikonnale. Viimastel aastatel on tänu keskkonnakaitse meetmetele küll jõevee kvaliteet veidi paranenud (indikaator on seejuures fenoolid), kuid kriitiliseks jääb olukord jõgede põhjasettega. Oluline on mitte ainult vee reostamise mõju, vaid ka Vasavere veehaarde ja Sirgala karjääri mõju järvede veetasemele. Kurtna järvestiku ala koos Vasavere veehaardega on väga oluline kaitstav objekt piirkonna veevarustust silmas pidades. Konsu järvest võtab tehnoloogilist vett AS Viru Keemia Grupp. Teema on veel vähe uuritud, kuid sellele tuleb lähiajal suuremat tähelepanu pöörata. Suuremat tähelepanu vajavad ka aherainemäed, mille mõju ümbritsevale loodusele on veel liialt vähe uuritud. Osal aherainemägedest on toimunud ladestu isekuumenemine ja -süttimine. Sisuliselt on tegemist aherainemäes sisalduva põlevkivi utmisprotsessiga. Põlemine on toimunud Kukruse, Käva, Sompa vanemal ladestul. Põlenud on eelkõige vanemad mäed, mis on koonusekujulised (teravatipulised). Viimasel ajal on rajatud aherainemägesid pealt lamedatena (Sompa uuem ladestu, Tammiku) või on terav tipp «lamedaks lükatud» (Rutiku), mis vähendab isesüttimise ohtu. Peale õhureostuse eraldub põlemisel mäemassi kahjulikke komponente, mis võivad kanduda põhjavette ja põhjavee kaudu ümbruskonna pinnasesse. Põlevkivi kaevandusalade ja elektrijaamade auditi käigus 2000. a suvel analüüsiti Sompa, Tammiku ning põlenud Kukruse aherainemägede lähiümbruse pinnase ja põhjavee kvaliteeti. Samuti uuriti Tammiku, Kukruse ja Sompa kaevanduste vee kvaliteeti. Märkimisväärselt halvendab keskkonnaseisundit aherainemäe põlemine. Aherainemäega olid seotud kõrgenenud molübdeeni, sulfaatide, arseeni, naftasaaduste ja PAH ühendite sisaldus ning leeliseline keskkond. Viimastel aastatel on põlevkivi tootmises toimunud siiski olulised muudatused. Tegevuse lõpetasid Kohtla ja Ahtme kaevandus ning organisatsiooniliselt liideti Sirgala ja Kohtla-Järve karjäär (ka varud). Üheski Kohtla-Järve linna territooriumile jäävas põlevkivikaevanduses enam tegevust ei toimu ning need ootavad korrastamist. Sama on ka Oru linnaosas asuva endise turbakaevandusega. Tuhaväljad avaldavad keskkonnale kõige suuremat mõju siis, kui veebilanss ei ole pikemat aega tasakaalus (sademed). Tuhaväljade vesi on tugevalt leeliseline – pH 12,2–13,0. Tuhaväljade selitatud vesi on reaalne oht ka pinna- ja põhjaveele. Oluline on vähendada ringlusvee mahtu. Praegusel tuha hüdroärastusel kulub tonni tuha peale 10–20 m3 vett. Aastane liigvee kogus on ligikaudu 2,4 miljonit m3. Tehnoloogilise heitvee ja tööstusalade sademeveekanalisatsioonid tuleb ümber kujundada selliselt, et õliga reostunud vesi ei satuks ringlussüsteemidesse. Kõik eespool mainitud jäätmekäitluskohad asuvad lähestikku, seega on võimalik nende kompleksne mõju keskkonnale. Kuid kindlasti kõige suurema osakaaluga on poolkoksiladestu ja põlevkivituha ladestuskohad. Iga jäätmekäitluskoha ohtlikkusele eraldi saab anda lõpliku hinnangu pärast uuringuid. Reaalselt annab vähendada olmejäätmetest tulenevat negatiivset mõju keskkonnale. Kui kogumisstaadiumis eraldada ohtlikud, biolagunevad ja taaskasutust leidvad jäätmed, siis väheneb oluliselt prügilate täituvus, väheneb saasteainete sisaldus nõrgvees ja väheneb mõju välisõhu kvaliteedile. Nõuetekohasel prügila hooldamisel lisandub veel kontroll jäätmete ladestamise ja lademe füüsilise mõju üle, jäätmete tuulekande vähenemine, kahjurite ja haisu leviku piiramine ning pidev seire. Jäätmete kogumine ja transport tuleb korraldada kindla perioodilisusega, et vältida jäätmete roiskumist, samuti tuleb jälgida kogumismahutite ja transportveokite tehnilist seisukorda, et vältida jäätmete mahavalgumist. Kindlasti tuleb tugevdada järelevalvet kohtades, mis on potentsiaalselt atraktiivsed illegaalsete jäätmete mahapaneku kohtadena. Kui suudetakse leida igale maatükile omanik ja kasutus, siis eeldused taoliste kohtade tekkeks kaovad. 6. JÄÄTMEKOGUSTE JA OHTLIKKUSE VÄHENDAMINE, SORTEERIMINE NING TAASKASUTAMINE Jäätmekoguseid saab vähendada otseselt, näiteks tootmistehnoloogia või tarbimisharjumuste muutmisel. Kaudselt saab jäätmekoguseid vähendada neid taaskasutades, st vähendatakse kõrvaldamisele minevate jäätmete kogust. Taaskasutamise eeldus on jäätmete sorteerimine. Kohtsorteerimise juhul eraldatakse eri jäätmed juba tekkekohas, edasise sorteerimise puhul aga jäätmejaamas või prügilas. Segajäätmete ohtlikkuse vähendamisel on jällegi tähtis nende sorteerimine nii, et ohtlikud jäätmed eraldatakse tavajäätmetest ja käideldakse eraldi. Juba eraldatud ohtlike jäätmete omadusi saab muuta keemilise, füüsikalise või bioloogilise töötluse teel sedavõrd, et nad olulisel määral kaotavad ohtlikud omadused. Jäätmeid saab taaskasutada eeldusel, et on olemas taaskasutamise tehnoloogia ja võimalused seda tehnoloogiat rakendada. Jäätmete kogumisel on oluline jäätmete sorteerimine. See on kõrvaldatavate jäätmete koguse vähendamise peamine võimalus. Sorteerimine loob eelduse jäätmete korduv- ja taaskasutamiseks ning ohtlike jäätmete eraldamiseks. Tähelepanu tuleb pöörata sorteeritud jäätmete, eriti ohtlike jäätmete, ohutule hoidmisele enne edasisele käitlejale üleandmiseni. Probleem on jäätmete sorteerimise tagamine nii ettevõtetes kui kodumajapidamistes, sest puuduvad sorteerimisharjumused või/ja lahuskogumise võimalused. Negatiivselt on mõjunud ka vahepeal kombeks olnud jäätmete kooskäitlemine, millega jäätmete sorteerimise põhimõte diskrediteeriti. Seepärast soovib tänane tarbija, nii tööstus- kui kodumajapidamistarbija veenduda, et jäätmeid tõepoolest käideldakse eraldi. Toodete valmistamisel ja sisseveol tuleb kasutada eeskätt selliseid tooteid, mis on pikaealised ja korduvalt kasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkinud jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral. Jäätmete taaskasutamise prioriteedid: • Jäätmekäitluses tuleb kasutada parimat võimalikku tehnoloogiat, juhul kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi. • Jäätmed tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi. • Jäätmetest energia saamisele tuleb eelistada nende taaskasutamist toorme või materjalina. • Jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt ja keskkonnakaitseliselt sobivas jäätmekäitluskohas. Tekkinud jäätmetest taaskasutati Eestis 2000. a 13,5%. Ida-Virumaal tekkivatest jäätmetest oli see osatähtsus 9% ja Kohtla-Järvel ligi 5% (50 000–60 000 tonni). Olulised taaskasutatavad jäätmeliigid on Kohtla-Järvel järgmised: • fuussid; • mustmetallijäätmed ja muude metallide jäätmed; • klaasijäätmed; • paberi- ja papijäätmed; • ehitusjäätmed. Järgnevalt on toodud tabel, kus on kirjas orienteeruv jäätmeteke 2002. ja 2013. aastal, samuti on toodud ladestatavate jäätmete kogus 2002. ja 2013. aastal. Antud arvud on orienteeruvad, kuid nende poole peab Kohtla-Järve jäätmemajandus liikuma. Tabel 5. Tekkivate ja ladestatavate jäätmete orienteeruv hinnang ning prognoos Kohtla-Järve linnas Jäätmeliik Tekkinud jäätmed 2002. aastal Ladestatud jäätmed 2002. aastal Tekkivad jäätmed 2013. aastal Ladestatavad jäätmed 2013. aastal põlevkivi poolkoks 600 000 600 000 600 000 400 000 põlevkivituhk 155 200 155 200 38 765 38 765 olmejäätmed 17 000 12 750 20 000 10 000 loomsed jäätmed 2 2 2 2 ehitus-lammutusjäätmed 10 000 8 000 50 000 0 romusõidukid 1 000 1 000 1 000 0 vanarehvid 600 300 1 000 0 reoveesete 230 000 225 000 230 000 0 haiglajäätmed 50 50 60 60 metall 25 000 1 000 25 000 0 puit 5 000 500 5 000 0 muud ohtlikud jäätmed 5 000 5 000 8 000 8 000 elektroonikajäätmed 500 500 1 000 0 fuussid 18 000 0 18 000 0 KOKKU 1 070 000 1 010 000 1 000 000 500 000 Eelnevatel aastatel on hoogustunud puidujäätmete ja ka eelnenud perioodidel tekkinud jäätmete taaskasutamine. Võib loota, et lähiajal hakkavad selguma ka poolkoksi ja tuha taaskasutamise võimalused rekultiveerimiseks ja muudel aladel. 6.1. Segaolmejäätmed Antud jäätmete käitlemiseks ei ole otstarbekas soetada keerukaid seadmeid. Käitluse põhiskeem on jäätmete sortimine, sorditud jäätmete taaskasutamisse suunamine (materjaliringe, kompostimine, põletamine energia tootmiseks) ja jääkide ladestamine prügilasse. Edu saavutamiseks selles vallas on vaja tegevused integreerida tööstusettevõtetega. Alates 15. juulist 2002. a tohib prügilatesse ladestada ainult töödeldud jäätmeid ning aastaiks 2005–2006 tuleb olmejäätmete teke stabiliseerida (kg/aastas inimese kohta). Segaolmejäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamise peamine tegevus on kohtsorteerimise rakendamine. Sorteerimise eesmärk on eraldada jäätmemassist kasutuskõlblikud materjalid (klaas, plast, k.a kilekotid), metall, paber ja ohtlikud jäätmed. Sorteerimist tuleb stimuleerida sorteeritud ja sorteerimata jäätmete hinna eristamisega. Jäätmete sorteerimise nüansid on ettevõtete/asutuste, korterelamute ja eramute puhul erinevad. Ettevõtete/asutuste puhul on see suhteliselt lihtsasti organiseeritav ja tavaliselt on selle jaoks olemas ka vastavad ruumid ning täiendavad investeeringud ei ole suured. Linnavalitsusel on jäätmete sorteerimist antud institutsioonides lihtne kontrollida. Tööstusettevõtete puhul sõltub eraldi sorteeritavate jäätmete sortiment ettevõtte profiilist. Teenindus- ja kaubandusettevõtete puhul tuleb lahku sorteerida ohtlikud, biolagunevad ja pakendjäätmed. Ehitusettevõtetele tuleb panna ehitustöödel tekkivate jäätmete eraldi sorteerimise kohustus. Haridus- ja muudes ametiasutustes on vajalik eraldi sorteerida ohtlikud, biolagunevad, klaasi- ja pakendjäätmed. Korterelamute puhul on põhiliseks probleemiks ruumipuudus ja anonüümsus jäätmete paigutamisel eraldi konteineritesse. Kuna inimeste primaarsed vajadused on rahuldamata, siis on lähiaastatel edu saavutamine teadlikkuse taseme tõstmise meetodit kasutades vähetõenäoline. Siiski on teemakohane propaganda vajalik, kuna pikemas perspektiivis kannab see vilja. Elanikke suunav jõud on hinnapoliitika. Antud elamute puhul on vaja eraldi sorteerida ohtlikud, biolagunevad, klaasi- ja pakendjäätmed. Eramute puhul on positiivseks asjaoluks ruumi olemasolu ja võimalus elanikke kontrollida. Lisainvesteeringute osakaal on suurem kui korterelamute puhul ning selle vähendamine nõuab eramute omavahelist koopereerumist. Ka antud elanikke suunav jõud on hinnapoliitika. Eraldi tuleb sorteerida ohtlikud, klaasi- ja pakendjäätmed. Lahku sorditud jäätmed tuleb paigutada eraldi vastavalt tähistatud konteineritesse või viia vastavate jäätmete kogumispunkti. Samuti peavad kogumiskonteinerid paiknema elanikule lähemal kui 200 meetrit, sest praktika on näidanud, et kaugemale ei olda nõus sorditud jäätmeid kandma. Paralleelselt kodumajapidamistes ja ka ettevõtetes rakendatava kohtsorteerimisega tuleb linnas arendada vastav kogumissüsteem ja kujundada hinnad. Sorteeritud jäätmete vastuvõtuhind peaks inimesele olema märgatavalt odavam kui segajäätmete oma. Nagu varem mainitud, on võimalik suur osa tekkivatest olmejäätmetest sorteerida ja taaskasutada. Kui viia tekkivate jäätmete taaskasutamine aastaks 2010 40%-ni, tähendab see olulist jäätmeveo odavnemist või hinna kasvu peatumist, kuna äraveole ei lisandu sorteeritud taaskasutatavate jäätmete ladestamise maksu. Samuti tõstab suurendab tegevus oluliselt Uikala prügila eluiga ja vähendab selle ekspluatatsioonikulusid. Olmejäätmetest eraldatud ohtlike jäätmete kogumine ja transport ettevõtetelt tuleb korraldada kas lepingute või jäätmelubade alusel. Kui ettevõte transpordib ohtlikke jäätmeid ise, siis peab tal olema ka vastav jäätmeluba, kus määratakse kogumisele ja transpordile vastavad nõuded. Kui ettevõte annab tekkekohas oma ohtlikud jäätmed üle vastavat litsentsi omavale firmale, siis reguleeritakse ja kontrollitakse antud jäätmete edasine saatust jäätmeloa alusel. Kogutud ohtlikud jäätmed tuleb hoida eraldi suletavas ja õhutatavas lukustatud ruumis selleks sobivas pakendis. Transpordivahendid peavad olema kohandatud ohtlike jäätmete transportimise jaoks. Olmejäätmetest eraldatud ohtlike jäätmete kogumise ja transpordi korraldamiseks elanikelt on mitmeid võimalusi. Ohtlikke jäätmeid on võimalik koguda ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti, korraldada ohtlike jäätmete kogumist (kogumisringe) kohapeal või kohaldada kombineeritud varianti. Kohtla-Järve linnas toimib hetkel ohtlike jäätmete kogumisring, kuid see ei funktsioneeri, kuna pole piisavalt rahastatud. Seega ohtlike jäätmete piisavat kogumist elanikelt ei toimu. Üks vanemaid ohtlike jäätmete kogumissüsteeme on välja arendatud Tartu linnas aastal 1994, mida on korraldanud AS Epler&Lorenz. Analüüsides nimetatud firmalt saadud informatsiooni, võib järeldada, et esimese viie aasta jooksul märkimisväärseid suuri koguseid kogutud ei olnud (keskmiselt alla 20 tonni aastas). Alates 1999. aastast on jäätmekogus tõusnud üle 50 tonni aastas ja aastast 2001 üle 60 tonni aastas ning näitab stabiliseerumise märke. Jäätmeid on kogutud tanklstes 56%, kogumispunktis 19%, kogumisringidel 24% ning asutustes ja kauplustes (patareid) 1%. Nagu selgub, on kõige edukamaks kogumisviisiks tanklad. Põhjus võib olla ka selles, et tanklates käiakse autoga ning nii on mugav ohtlike jäätmeid transportida. Võib oletada, et lõviosa tanklates kogutud ohtlikest jäätmetest moodustavad suure erikaaluga akud. Varasematel aastatel on kogumisringidega saadud vähem jäätmeid kui kogumispunktis. See fakt, et eelmisel aastal oli tulemus vastupidine, näitab, et elanikkond on harjunud ja omaks võtnud sellise ohtlike jäätmete kogumise mooduse. Jäätmekogumisring on ka kõige vähem pingutusi nõudev kogumismeetod, kuna jäätmeid ei tule transportida suhteliselt kaugel asuvasse ohtlike jäätmete kogumispunkti ning see toimub kevadise suurkoristuse ajal. Siiski on mõttekas korraldada ohtlike jäätmete vastuvõtt ka ohtlike jäätmete kogumispunktis, kuna alati ei ole kodustes tingimustes ruumi ja võimalusi ohtlikke jäätmeid säilitada. Ohtlike jäätmete kogumises kõige kindlam variant on kombineeritud kogumismeetod. Eestis tervikuna ei ole suudetud täita pakendiseadusega püstitatud eesmärki taaskasutada 2001. aasta keskpaigaks pakendjäätmetest 50% kogu massist (saavutati 15%). Majanduslikult on klaas-, plast- ja metalltaara kogumine stimileeritud. Teiste pakendiliikide osas tuleb probleem lahendada riiklikul tasemel. Metalljäätmete kogumise süsteem on välja kujunenud ja toimib metalli kokkuostupunktide kaudu. Järelsorteerimist on mõttekas rakendada kavandatud jäätmejaamas. Eraldi kogumiskonteinereid kogumiskohtades lähiajal paigaldada ei ole mõtet, kuna neid kahjustavad asotsiaalsed elanikud. Klaas- ja plasttaara vastuvõtupunktide võrgustik on olemas ja toimib. Muu klaasi kogumiseks tuleb paigaldada konteinerid ja inimesi peab jäätmete sorteerimise vajalikkusest teavitama. Paberi- ja papijäätmete taaskasutamiseks ei ole piisavalt majanduslikke stimulaatoreid. Ettevõtetes ja asutustes, kus eeldatavasti tekib suuremal kogusel paberijäätmeid, tuleb korraldada nende kogumine, otstarbekas oleks kasutada presskonteinereid. Kogumist tuleb rakendada just korterelamute juures, kus puuduvad võimalused paberjäätmete põletamiseks. Taaskasutatavate jäätmete konteinereid on mõttekas paigaldada mitme majagrupi peale. Hetkel kogub linnas klaastaarat 2–3 kogumispunkti, paberit ja plastikut kogub OÜ Gektor Grupp. Linna oleks vajalik rajada täiemahuline jäätmejaam, kus toimus jäätmete ümberlaadimine, sortimine, töötlemine ja kogumine. Selle rajamiseks tuleks teha täiendavad tasuvusuuringud ja keskkonnamõju hindamine, mis selgitab jaama täpse mahu ja selle rajamiseks vajamineva investeeringu suuruse. Jaama eksplikatsioon oleks järgmine: • sissepääs; • parkimisplats; • taaskasutatavate jäätmete konteinerid eraisikutele; • ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt; • autokaal; • kontor ja töötajate olmeruumid; • veokilt veokile jäätmete ümberlaadimisala (kahetasapinnaline); • suurkonteinerite hoiuala. Täiendavalt peaks olema jäätmejaama koosseisus veel biojäätmete (v.a sette) kompostimine, samuti vee- ja kanalisatsioonirajatised ning muud kommunikatsioonid. Ehitusjäätmete sorteerimisplatsi rajamine jäätmejaama ei ole vajalik juhul, kui AS Nitroferdi territooriumile rajatakse plaanitud ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisjaam. Tegevused: • Kõikide jäätmetekitajate kindlustamine olmejäätmete käitlemise teenusega, juhul kui see on majanduslikult otstarbekas. • Optimaalse segaolmejäätmete taaskasutamise võrgustiku loomine; pilootprojektide käivitamine jäätmete taaskasutamiseks. • Ohtlike jäätmete eraldamine muudest jäätmetest. • Biolagunevate (puit, paber, muu orgaaniline aine) ja teiste taaskasutatavate (metall, klaas, plast) jäätmete eraldamine olmejäätmetest. Pakendi ja pakendijäätmete eraldamine – pakend ringluseks ja pakendijäätmed taaskasutamiseks, metall suunata taaskasutusse ja biolagunevad jäätmed kompostida. Oluline on ka ettevõtetes tekkivate segaolmejäätmete eraldamine muudest jäätmetest (ehitus- ja lammutusjäätmed, tööstusjäätmed). • Kodumajapidamistes ja ettevõtetes kohtsorteerimise kasutamine ja vastavate kogumiskonteinerite paigutamine linna. • Reoveesetete kompostimisel teiste tehnoloogiate (segamine saepuru või koorega ja aereerimine) kasutamine. • Setete ja muude biolagunevate jäätmete kogumiseks ja keskkonnaohutuks kõrvaldamiseks vastava programmi koostamine, mille üks suurem eesmärk on elanike ja ettevõtete keskkonnateadlikkuse taseme tõstmine. • Nakkusohtlike jäätmete ladestamise välistamine prügilatesse pärast 2004. aastat. • Ehitus-lammutusjäätmed ja pinnas, mis ladestatakse prügilasse, hoitakse eraldi lademes ja vajadusel kasutatakse seda muude jäätmete katteks. Üldised suunad: • Jäätmete kogumisüsteemi rajamine taaskasutatavatele materjalidele – paber, papp, plast, klaas jne (k.a puhkealadele). • Jäätmejaama rajamine (taaskasutatavate) jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks. • Ehitus- ja lammutusjäätmete sorteerimise ja ladestusplatsi rajamine, suunamaks enamus jäätmeid tagasi kasutusse ja vähendamaks Uikala prügilasse suunatavate jäätmekoguste hulka. • Alates 15. juulist 2002. a võib prügilasse ladestada ainult töödeldud jäätmeid, tänu sellele peaks vähenema jäätmete kogus ja nende ohtlikkus. • Alates 16. juulist 2009. a ei tohi jäätmeid ladestada nõuetega mittevastavatesse prügilatesse; 16. juuliks 2013. a peavad kõik sulgemisprotseduurid olema tehtud. • Jäätmekäitluses tuleb kasutada parimat võimalikku tehnoloogiat, juhul kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi. • Jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi. • Jäätmetest energia saamisele tuleb eelistada nende taaskasutamist toorme või materjalina. • Jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt ja keskkonnakaitseliselt sobivas jäätmekäitluskohas. 6.2. Biolagunevad jäätmed Vastavalt keskkonnaministri 26. juuni 2001 a määrusele nr 34 ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas olla biolagunevaid jäätmeid

üle 45 massiprotsendi alates 16. juulist 2010. a;

üle 30 massiprotsendi alates 16. juulist 2013. a;

üle 20 massiprotsendi alates 16. juulist 2020. a. Selle kohaselt tuleb alates aastast 2013 eraldada Kohtla-Järve olmejäätmetest umbes 8000 tonni bioloogiliselt lagunevaid jäätmeid aastas. Kodumajapidamistes ja ettevõtetes tuleb kasutada kohtsorteerimist ja linna tuleks paigutada vastavad kogumiskonteinerid. Koduses majapidamises, aianduses, haljastuses ja kalmistutel tekkivad biolagunevad jäätmed tuleb kompostida eraldi tööstuses tekkivatest biojäätmetest ja setetest. Kompostimiseks tuleb kasutada selleks eraldi kohandatud kompostimisplatsi. Kompostitud materjali võib kasutada kompostina aianduses või prügila katteks. Puhta orgaanilise materjali ladestamine prügilasse peab olema keelatud. Reoveesetete kompostimisel tuleb hakata kasutama aeroobset tehnoloogiat. Tulevikus on mõeldav kõikide tööstuses tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine koos settega. Eraldi kogutud biolagunevaid jäätmeid («märg» fraktsioon) saab jäätmejaamas kompostida, kuid sellest kvaliteetse komposti saamine on keeruline. See eeldab pikaajalist ja korrektset kohtsortimist, segaolmejäätmetest ohtlike jäätmete eraldamist ja jäätmekeskustes vastava tehnoloogia (purustamine, sõelumine, separeerimine) rakendamist. Aia- ja haljastusjäätmed (biolagunevad jäätmed) on mõistlik kompostida jäätmejaamas või linna setteväljakutel eraldi, kuna eeldatavasti nad ei sisalda ohtlike aineid. Juhul kui jäätmejaamas hakatakse kompostima haljastusjäätmeid ja olmelise päritoluga biolagunevaid jäätmeid, on kõigepealt vaja selgusele jõuda kompostimise tehnoloogias ning teostada pidevat seiret kompostimisprotsessi ja valmis komposti kvaliteedi üle. 6.3. Ehitus- ja lammutusjäätmed Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine tuleb tulevikus korraldada linna rajatava püsijäätmete sorteerimisjaama kaudu. Antud jäätmete kogumine peab toimuma sorteerimisjaamas või linna poolt korraldatud kohtades. Oluline on saavutada jäätmetekitajate üle kontroll ning tõsta nende keskkonnateadlikkust. Jäätmetekitajad peavad ehitus- ja lammutusjäätmeid koguma eraldi ohtlikest ja olmejäätmetest. Ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti (puit, metall, betoon jne) sorteerimine tekkekohas ei ole vajalik, kui seda tehakse rajatavas sorteerimisjaamas. Kui kasutuselt kõrvaldatud toodetes või segajäätmetes on asbesti sisaldavaid komponente, siis tuleb need koguda eraldi – seda juhul, kui see on tehniliselt võimalik ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi. Keskkonnaministri 22. aprilli 2002. a määruse nr 27 «Asbesti sisaldavate jäätmete käitlemisnõuded» kohaselt liigitatakse eraldi ehitus- ja lammutusjäätmed ning isolatsioonijäätmed, seda just jõujaamades tekkivate lammutusjäätmete osas. See määrus järgib Euroopa Nõukogu direktiivi 87/217/EMÜ asbestist põhjustatud keskkonnareostuse vältimise ja vähendamise kohta ja Euroopa Nõukogu direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta. Põhimomendid nimetatud määruse eelnõus on järgmised: • asbestijäätmed on tekkinud asbesti sisaldavatest materjalidest ja toodetest ning sisaldavad asbestina käsitletavaid kiuliste silikaatide klassi kuuluvaid mineraale kokku üle 0,1 massiprotsendi; • asbesti sisaldavate komponentide eraldamise, kogumise ja märgistamise nõuded; • tööohutuse järgimine; • veo-, käitlemis- ja ladestamisnõuded. Asbestisisaldusega jäätmete ohtlik mõju seisneb asbestikiudude kogunemises hingamisteedesse, seepärast tuleb selliste jäätmete puhul nõuda eelnevat pakendamist tekkekohas, samuti tuleb ladestatud jäätmed kohe katta. 6.4. Romusõidukid ja kummid Lähiaastatel hakkab kehtima romusõidukeid käsitlev direktiiv, mis mõjutab peamiselt autode tootjaid ja nende käitlejaid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu romusõidukeid käsitleva direktiivi 2000/53/EÜ põhimõtted on järgmised: • tootja vastutuse rakendamine; sõidukid tuleb projekteerida, konstrueerida ja ehitada nii, et romusõidukeid saaks hiljem keskkonnaohutult taaskasutada; • vanade sõidukite käitlemisel tuleb tagada keskkonnaohutus; • tuleb kehtestada nõuded romusõidukite kogumise ja töötlemise ettevõttele ja seadmetele. Alates 1. jaanuarist 2006. a peab 80–85% romusõidukite massist olema taaskasutatav. Enne 1. jaanuari 1980. a toodetud sõidukitele on sihtarvud mõnevõrra väiksemad. Kummide ladestamisel prügilasse on probleemiks nende omadus destabiliseerida ladet. Tulekahju korral eraldub põlevatest rehvidest välisõhku kahjulikke ühendeid. Rehve on võimalik taasväärtustada protekteerides neid. Eestis on mõned ettevõtted, mis tegelevad sellega, kuid taastatav vanarehvide kogus on tühine. Rehvide protekteerimisega tegelevaid ettevõtteid Kohtla-Järvel ei ole. Veel on püütud vanarehve põletada Kohtla-Järve ja Kohtla-Järve utmisseadmetes ja paljudes teistes Eesti ettevõtetes. Katsed on lõppenud edutult, kuna puudub vastav tehnoloogia. Hetkel on vanu rehve prügilasse ladestada lubatud, kuid uute nõuete järgi ei võeta alates: • 16. juulist 2003 vastu tükeldamata kasutatud rehve; • 16. juulist 2006 vastu tükeldatud kasutatud rehve. Keeld ei kehti küll prügilas ehitusmaterjalina kasutatavatele rehvidele, jalgrattakummide ja rehvidele välisdiameetriga üle 1400 mm, siiski tuleb leida sellistele jäätmetele muu alternatiivne neutraliseerimisvõimalus kui ladestamine. Sellel suunal on juba pikemat aega töötanud nii Narva kui ka AS Viru Keemia Grupi õlitööstused. 2001. aastal töötles Viru Keemia Grupi õlitööstus katseliselt üle 100 tonn rehve ning mõlemas ettevõttes jätkuvad katsed ka praegusel hetkel. Võib arvata, et katsete õnnestumisel ei ole Kohtla-Järvel ja ka mujal Eestis tekkivate vanarehvide käitlemine enam probleemiks. 6.5. Inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmed Vastavalt Keskkonnaministri määrusele «Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks» tuleb välistada nakkusohtlike jäätmete ladestamine prügilatesse. Antud määruse kohaselt on lubatud tervishoiu ja sellega seotud uuringutel tekkivaid nakkusohlikke jäätmeid ladestada prügilasse kuni 2004. aasta lõpuni tingimusel, et neid on nakkusohu vältimiseks eelnevalt töödeldud. Eesti haiglajäätmete kava alusel on plaanitud tehnoloogiaks tervishoiuasutustes sorditud bioloogiliste, teravate-torkivate ja nakkusohtlike jäätmete autoklaavimine. Pärast autoklaavimist saab jäätmeid käidelda sarnaselt tavajäätmetega (ladestamine või põletamine). Hetkel küll autoklaavimisseade Ida-Virumaal puudub, kuid see on plaanis rajada 2004. aastal Jõhvi haigla juurde. Hetkel tuleb haiglajäätmed enne prügilasse ladestamist neutraliseerida. Üks võimalus on teravate-torkivate jäätmete valamine kipsi ning muude nakkusohtlike, orgaaniliste jne jäätmete klaasistamine (põletamine). Sellist või mõnd muud alternatiivset haiglajäätmete stabiliseerimise meetodit tuleks kasutada seni, kuni autoklaavimisseade on tööle rakendunud. Pärast selle valmimist tuleb kõik Kohtla-Järvel tekkivad haiglajäätmed suunata sinna. Koos haiglajäätmete käitlemissüsteemi loomisega tuleb vähemalt osaliselt lahendada ravimi- ja kemikaalijäätmete käitlemine. Tuleb lõpetada laborijäätmete suunamine kanalisatsiooni. See oleks üks laborite sertifitseerimise tingimusi. Tervishoiujäätmete küsimus tuleb lahendada riigi tasandil. Omavalitsuse tasandil on vajalik koostada linnas tekkivate haiglajäätmete täpsustatud nimekiri. 6.6. Energeetikajäätmed Nagu juba varem mainitud, väheneb Kohtla-Järve soojuselektrijaamades tarbitava põlevkivi kogus 2010. aastaks 38 765 tonnini. Antud kogus on tingitud nii põlevkiviseadmete efektiivsuse tõusust kui Ahtme elektrijaama üleminekust biokütusele. Vähem efekti on andnud põlevkivi taaskasutamine. Arvatav taaskasutatav kogus on alla 3% tekkivast põlevkivijäätmete kogusest. Vähem tõenäolisemal juhul väheneb tekkiva põlevkivi kogus seoses mõlema soojuselektrijaama sulgemise või biokütusele üleminekuga nullini. Siiski võib arvata, et enne lähemat kümmet aastat seda ei juhtu. Lähitulevikus jääb soojuselektrijaamade põhiülesandeks ladestatava põlevkivituha ohtlikkuse vähendamine. Eesmärk saavutatakse senise tuha hüdrotranspordi asendamisel keskkonnaohutuma, vett vähem tarbiva käitlustehnoloogiaga. Edu korral muutub tuhaladestu praktiliselt inertseks, mis lahendab suures osas ka ladestute keskkonnaprobleemid. AS Kohtla-Järve Soojus elektrijaamade keskkonnaabinõude plaan (vajab täiendamist) ja Ida-Virumaa KKT otsused tuhaväljade osas on järgmised: • Lendtuha heitmete vähendamise tööde jätkamine. • Iga-aastane tuhaväljade tammide kindlustamine ja tõstmine. • Alates 31. märtsist 2003 tuli takistada kõrvaliste isikute juurdepääs tuhaväljadele. • Aastal 2004 tuleb tuhaväljadele teha keskkonnaaudit. • Aastaks 2005 tuleb takistada tuhaladestutelt tulenevate saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette. • Elektrijaamades olevate varasemate keskkonnakahjude likvideerimine ja vastavusse viimine keskkonnakaitse nõuetega 2001–2007. • Elektrijaamade tuhaväljade muutmine loodusele ohutuks 2001–2009. a. • Üleriigilise jäätmekava kohaselt peab tuha ladestamine minema aastaks 2009. keskkonnaohutuks – kuiv ladestamine. 6.7. Ohtlikud jäätmed Tööstuses tekkivad ohtlikud jäätmed Perspektiivsel perioodil on ohtlike jäätmete tekke põhiküsimuseks põhitehnolooga ja jäätmekäitluse ümberkorraldamine nii, et väheneks jäätmete ohtlikkus. Maksimaalseks tulemuseks oleks põlevkivituha ja poolkoksi prügilate liigitamine tavajäätmeprügilateks. Lisaks energiajaamadele ja õlitööstustele jäävad suuremateks ohtlike jäätmete tekitajateks AS Velsicol, AS Nitrofert jt. Suuremahuliste jäätmevoogude (põlevkivituhk, poolkoks) käitlemisel kasutavad ettevõtted ka tulevikus spetsiifilisi tehnoloogiaid, mis järgivad jäätmekava eesmärke. Muude jäätmete puhul sõltub jäätmekäitlus ettevõtte võimalustest ja vajadustest, st kas arendada jäätmekäitlust ise või kasutada selleks jäätmefirmasid (teenustööd). Muud ohtlikud jäätmed Kardinaalseks ohtlikke jäätmete tekke vältimise ja vähendamine abinõuks ettevõtetes on toodete valmistamisel ohtlike ainete mittekasutamine ja/või nende kasutamise vähendamine. Seejuures peab silmas pidama olulist asjaolu, et vähem ohtlike ainete ja valmististe kasutamine võib kaasa tuua toote mõningase kvaliteedi languse. Jäätmevaldaja, kes ise ohtlike jäätmeid ei taaskasuta ega kõrvalda, on kohustatud selle üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule, seda ka kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete suhtes. Ohtlikke jäätmeid võib käidelda (k.a transport) vaid jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omav ettevõte. 6.8. Elektroonikajäätmed Eestis ei ole seni elektri- ja elektroonikaseadmetega seotud probleemi oluliselt teadvustatud. Nimetatud jäätmete, eriti vanade arvutite ja teiste elektrimasinate käitlemisega tuleb lähiaastatel tõsiselt tegelema hakata, juhindudes vastuvõetavast EL direktiivist elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta. EL direktiivi eelnõu kohaselt vastutab jäätmete kogumise ja käitlemise eest nende seadmete tootja. Eelnõu põhimomendid on järgmised: • tootja vastutus, seda ka toodete kavandamisel, mis vastaksid keskkonnaohutule jäätmekäitlusele; • demonteeritud seadmete osade taaskasutamine; • keskkonnaohutu lõppkäitlus. Ülesanne on valmis olla selle probleemi lahendamiseks nii vastava õigusloome kui ka reaalse jäätmekäitluse suhtes. Praktikas võib prognoosida vabatahtlike kollektiivsete võrkude teket, analoogiliselt pakendijäätmete kogumise ja käitlemise skeemidega. Selliste skeemide, kus jäätmete kogumist ja käitlemist korraldab selleks asutatud mittetulundus- või äriühing, tuleb ka Eesti tingimustes soosida. Teatud roll on siin omavalitsustel, kes praegugi tegelevad suurte majapidamisjäätmete (mille koosseisus on märkimisväärne osa elektriseadmete ja elektroonikajäätmeid – külmikud, elektripliidid, boilerid jms) kogumise korraldamisega. Suuremõõtmelised jäätmed tuleb viia jäätmejaama või paigutada konteinerite kõrvale (sellest jäätmekogujat teavitades). Seni kuni jäätmejaam linnas puudub, võib praktiseerida olmeelektroonika ja muude suuremahuliste jäätmete kogumiskonteinerite paigutamist eri linnaosadesse. Pärast jäätmejaama avamist oleks mõttekas organiseerida antud jäätmete vedu otse jäätmejaama. Võib kaaluda olmeelektroonika müügiga tegelevatele firmadele nõude seadmist, mille kohaselt nad pakuvad vana seadme transporditeenust kogumispunkti. 7. JÄÄTMETE KESKKONNAOHUTU KÕRVALDAMINE Jäätmekäitluse lõppfaasina on reaalseks teeks jääkide (jäätmete) ladestamine prügilatesse. Seejuures on võetud suund sulgeda lähiajal kõik nõuetele mittevastavad prügilad ning rajada uued nõuetele vastavad. Jäätmeseadus, Euroopa Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta ja keskkonnaministri määruse «Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks» sätestavad prügilate rajamise, kasutamise, sulgemise ja järelhoolde nõuded. Lähtuvalt määruses antud tähtaegadest peavad Eesti prügilad vastama nõuetele alates 16. juulist 2009. a. Euroopa direktiivile vastavaid prügilaid hetkel Kohtla-Järvel ei ole. Väga raske ning kulukas on muuta olemasolevad nõuetele vastavaks. Sellest lähtuvalt tuleb rajada uued prügilad ning vanad järk-järgult sulgeda. Pärast uute jäätmekäitluskohtade valmimist tuleb suunata prügivood euronõuetele vastavatesse prügilatesse. Olmejäätmete käitluses on nii kaugele jõutud, et maakonnas toimib üks kõikidele nõuetele vastav maakondlik olmejäätmete prügila (Uikala). Selleks et ka tööstusjäätmetega sama kaugele jõuda, on vaja teha veel suuri investeeringuid ja pingutusi. Segaolmejäätmete käitluse ümberkorraldamise perioodil (prügi sorteerimine ja eraldi kogumine) osutub uute prügi käitlemisharjumuse juurutamine elanikkonnale kindlasti veidi raskeks. Samas peaks aga sorteerimata jäätmete käitlemise kõrgem hind sundima neid jäätmeid sorteerima. Sellega seoses võib aga saavutada hoopis vastupidise efekti – hakkab kasvama jäätmete illegaalne ladestamine. Vajalik oleks elanikkonna informeerimine, et nad ka ise sorteerimisest huvitatud oleksid, kuna see vähendab nende jäätmekogust ja seega ka rahalisi kulutusi. Illegaalsete ladestute teket aitab oluliselt vähendada vastava maksusüsteemi juurutamisega. Selleks võib kohalik omavalitsus kehtestada oma haldusterritooriumil jäätmehoolduse arendamiseks jäätmemaksu. Maksu kogutakse võrdselt kõikidelt elanikelt. Sellise süsteemi üks oluline pluss on see, et elanikel kaob mõte tekitada illegaalseid ladestuid, kuna jäätmete käitluse eest on niikuinii makstud. Mida rohkem jäätmeid ladestatakse Uikalasse, seda väiksem on ühiku maks. Kui Uikalasse suunata vähesel määral ladestuskõlblikke jäätmeid, siis kujuneb ladestatavate jäätmete ühe tonni hinnaks ligi 500 krooni. Kui Uikalasse suunata kõik maakonna ladestuskõlblikud jäätmed, siis ligi 300 krooni. Jäätmete kõrvaldamiseks (st ka ladestamiseks) on õigus vaid jäätmeluba omaval ettevõttel. Jäätmete ladestamise toiming on määratletud keskkonnaministri määrusega «Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks». Aktist tulenevad nõuded jäätmete kõrvaldamiseks on järgmised: • jäätmete ladestamine sõltuvalt prügila liigist; • jäätmeladestuspiirangud – biolagunevate jäätmete ladestamise vähendamine (prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeid olla): 1. üle 45 massiprotsendi alates 2010. a 2. üle 30 massiprotsendi alates 2013. a 3. üle 20 massiprotsendi alates 2020. a); • vedeljäätmete, teatud ohtlike omadustega jäätmete, määratlemata ainete ja vanarehvide ladestamise keelamine (alates 16. juulist 2003. a võib ladestada vaid tükeldatud vanu rehve ja alates 16. juulist 2006. a ei tohi ka tükeldatud rehve prügilatesse ladestada); • prügila (k.a jäätmejaama) asukohavaliku, prügilavee, pinnase ja vee kaitse, prügilagaasi ja prügila töökorralduse nõuded; • alates 15. juulist 2002. a võib prügilasse ladestada ainult töödeldud jäätmeid, mis vähendab jäätmete kogust ja nende ohtlikkust; • alates 16. juulist 2009. a ei tohi jäätmeid ladestada nõuetega mittevastavatesse prügilatesse; • 16. juuliks 2013. a peavad kõik sulgemisprotseduurid olema tehtud. Jäätmete töötlemine on nende mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sorteerimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, lihtsustada nende käitlemist või tõhustada taaskasutamist. Jäätmekäitlus suurematel linna tiheasustusega aladel: • kogumispunktid (depood) taaskasutatavatele materjalidele – paber, papp, plast, klaas jne; • koostöö firmadega, kes tegelevad pakendijäätmete kogumisega; • aiajäätmete (ka haljastusettevõtetes) kogumine ja nende kompostimine; • I etapp – jäätmete sortimine tekkekohas – «kuiv» ja «märg» fraktsioon; kusjuures «märg» fraktsioon on põhiliselt biolagunevad jäätmed ja «kuiv» fraktsioon jäätmete järelejäänud osad; • II etapp – «kuiv» ja «märg» fraktsiooni käitlemise edasiarendus, näiteks jäätmete sõelumine, materjalide eraldamine ja seejärel biolagunevate jäätmete kompostimine (kvaliteetne kompost). Jäätmekäitlus linna hajaasustusega alal: • maksimaalne biolagunevate jäätmete kohtsortimine ja kompostimine koduaias; • paigaldada nn kuiva fraktsiooni tarbeks hõredalt asustatud piirkondades sobivasse kohta konteinerid. Biolagunevad jäätmed ja nende käitlemine: 1. biojäätmete eraldamine, kompostimine ja komposti kasutamine tekkekohas; 2. kompostimine koduaias, võimalusel koos teiste orgaaniliste jäätmetega – hajaasustus, talud, tiheasustusega eramud – jäätmetekitajad kompostivad ise; 3. lokaalne kompostimine – tiheasustusega aladel ühine kompostimisplats lokaalse haaratusega, jäätmetekitajad ise kompostivad; 4. biojäätmete eraldi kogumine ja nende kompostimine kesksetes kompostimisjaamades (jäätmekäitlusfirmad); 5. toidujäätmed kodumajapidamistest; restoranidest, sööklatest, koolidest jne; 6. poodide, väikeettevõtete, teenindusasutuste ja turgude biojäätmed; 7. äri, tööstuse ja teiste asutuste biojäätmed, kui neid ei käidelda kohapeal. Eraldi kogutud biolagunevaid jäätmeid («märg» fraktsioon) saab linna rajatavas jäätmejaamas kompostida, kuid sellest kvaliteetse komposti saamine on keeruline. See eeldab pikaajalist ja korrektset kohtsortimist, segaolmejäätmetest ohtlike jäätmete eraldamist ja jäätmekeskustes vastava tehnoloogia (purustamine, sõelumine, separeerimine) rakendamist. Aia- ja puidujäätmed (biolagunevad jäätmed) nii era- kui ka üldkasutatavatelt haljasaladelt, parkidest ja kalmistutelt – kompostimine eraldi teistest biojäätmetest (jäätmekäitlus- ja heakorrafirmad), komposti kasutamine haljastuses. Ehitus- ja lammutusjäätmed 1. eraldamine segaolmejäätmetest; 2. ehitus- ja lammutusjääkide kohapealne sortimine ja osaline töötlemine või suunamine Järve linnaossa rajatavasse püsijäätmete käitlus- ja ladestuskohta. Sorteeritud materjal tuleb suunata materjaliringesse või kasutada vanade prügilate jne katmiseks. Jäätmete kogumine ja transport 1. aastaks 2004 haarata jäätmete kogumise ja käitlemise süsteemi kõik need jäätmetekitajad, kus see on majanduslikult põhjendatud; seejuures ei ole otstarbekas hajaasustuse puhul kasutada süsteemi «konteiner ukse ees», vaid jäätmetekitajad viivad ise oma jäätmed kogumispunkti; 2. hajaasustuse piirkondadesse paigutatakse soodsatesse asukohtadesse suuremahulised konteinerid, kuhu ümbruskonna inimesed ise toovad edasist käitlemist vajavad jäätmed (tavajäätmed); 3. jäätmete kogumisüsteem puhkealadel ja kaitsealadel. Ohtlike jäätmete kogumine ja käitlemine 1. ohtlike jäätmete kogumiseks kodumajapidamistest paigaldatakse konteinerid, millega täiendatakse olemasolevat võrgustikku; konteinerid ei pruugi olla suured – 2×2×2 m, lukustatava uksega, ventilatsiooniga jne; hind – kuni 15 000 krooni; 2. ohtlike jäätmete kogumiseks saab kasutada ka sobivaid siseruume – lukustatavad uksed, ventilatsioon, järelevalve; 3. ohtlike jäätmete kogumiseks hajaasustusest on võimalik rakendada kogumisringe; 4. olmelise päritoluga ohtlike jäätmete kogumise süsteemi võiks välja arendada ka bensiinijaamade baasil – kasutada seda võimalust väiksemate asulate osas. Nagu näitavad teiste maakondade kogemused, on vajalik koos ohtlike jäätmete kogumiskonteinerite paigaldamisega teha ohtlike jäätmete kogumisringe. Kogumisringidega on võimalik kokku koguda kuhjunud ohtlikud jäätmed. Samaaegselt paigaldada konteinerid. Enne neid aktsioone tuleb elanikkonda teavitada. Tabelis 6 on antud Kohtla-Järve jäätmekäitluskohtade ja -seadmete võrgustik vastavalt jäätmekäitlusskeemile. Tabel 6. Jäätmekäitluskohtade võrgustik Jäätmekäitluse liik Iseloomustus Paiknemine Märkused • jäätmete liigiti kogumine ja taaskasutamine • konteinerid paberi-, papi-, klaasi- ja plastijäätmete (pakendijäätmete) kogumiseks. • eelkõige suurelamute rajoonis • maksimaalselt kasutada kohalikke võimalusi jäätmete taaskasutamisel (hea tahte leping) • konteinerite grupp (jäätmemaja) või üksikud konteinerid •hajaasustuses kogumisringid • jäätmete liigiti kogumine ja taaskasutamine • ettevõtetesisesed konteinerid • sõltuvalt ettevõtete profiilist ja suurusest • ettevõtetes ka biojäätmete kompostimine • biojäätmed ja tavajäätmed • linnades ja suuremates asulates konteineripaarid • sõltuvalt elanike tihedusest • hajaasustuses suuremamahulised konteinerid tavajäätmetele, nn kuiv fraktsioon • hajaasustuses sobivas kohas, kus toimub kohalike inimeste igapäevane liikumine • ohtlike jäätmete kogumine • kogumispunktid • suurem kogumispunkt Järvel ja Ahtmes • kogumispunkt võimalikus jäätmejaamas • väiksemates linnaosades bensiinijaamades • võib paikneda koos teiste konteineritega (jäätmemaja) • hajaasustuses – kogumisringid • ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine • sõltub tehtavatest töödest, kuid eraldada tuleb selles tegevuses ohtlikud jäätmed • lahendatakse igal korral eraldi • ehitusjäätmete töötlus rajatavas ehitusjäätmete sorteerimisjaamas • kompostimine • reoveesette kompostimine • reoveepuhastite läheduses • kui komposti kvaliteet on madal, siis saab seda kasutada prügilate sulgemisel • aiajäätmete (haljasalad) kompostimine • linnade heakorraettevõtte territooriumil • tavajäätmete kompostimine • jäätmejaamades 8. PRÜGILAD, NENDE VASTAVUSSE VIIMINE JA SULGEMINE Kohtla-Järve linnas on kokku kolm tegutsevat prügilat. Kohtla-Järve SEJ tuhaväljak Tuhaväli paikneb AS Kohtla-Järve Soojus soojuselektrijaama kõrval Järve linnaosas AS Viru Keemia Grupi poolkoksi mäe põhjaosas. Tuhamägi asub 65 ha suurusel alal ja sinna on alates 1949. aastast ladestatud 9,4 milj tonni tuhka. Tuhaväljakut kasutatakse ainult põlevkivi lend- ja koldetuha (10010104*) lõppladestamiseks. Praeguses olukorras jäätmeladestu nõuetele ei vasta ning selle täielik korrastamine ja sulgemine võib venida veel ligi kümme aastat. Hetkel on prügilale taotletud kasutusloa pikendust kuni 16. juulini 2009, kuid nimetatud tähtajaks peab prügila olema ka suletud. Samas soovib Kohtla-Järve Soojus kasutada tööstusprügilat niikaua kui võimalik, sest elektrijaama saatus on veel selgusetu. Tõenäoline on, et pärast 2009. aastat läheb elektrijaam üle muule küttele. Keskkonnastrateegia kohaselt tuleb aastaks 2005 tegutsevates tööstusjäätmehoidlates hoida ära saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette. Antud tegevus lükkub prügilale teostatud keskkonnamõju hindamise kohaselt edasi aastani 2009. Samaks aastaks peab üleriigilise jäätmekava kohaselt minema tuha ladestamine keskkonnaohutuks – kuiv ladestamine. Järgmine keskkonnaaudit tuleb prügilale teha 2004. aastal. Siis tuleb ka selgitada, millised eelmise auditi (2001) negatiivsed leiud on kõrvaldatud ning kuidas kulgeb ettevalmistus prügila sulgemiseks ja korrastamiseks. Positiivse sammuna on alates 31. märtsist 2003 takistatud tuhaväljadele kõrvaliste isikute juurdepääs. Ahtme SEJ tuhaväljak Tuhamägi asub Ahtme linnaosas keskusest 1,4 km kaugusel ja 2,6 km Jõhvist loodes, kõrvuti OÜ Silmeti Plokk suletud tööstusjäätmete prügilaga. Tuhamägi asub 52,37 ha suurusel alal ja sinna on alates 1951. aastast ladestatud 8,7 milj tonni tuhka. Tuhaväljakut kasutatakse ainult põlevkivi lend- ja koldetuha lõppladestamiseks. Praeguses olukorras jäätmeladestu nõuetele ei vasta ning selle täielik korrastamine ja sulgemine võib venida veel üle kümne aasta. Hetkel on prügilale taotletud kasutusloa pikendust kuni 16. juulini 2009. a, kuid nimetatud tähtajaks peab prügila olema ka suletud. 2004. aastal tuleb teha prügilale keskkonnaaudit. Siis tuleb ka selgitada, millised eelmise auditi (2001) negatiivsed leiud on kõrvaldatud ning kuidas kulgeb ettevalmistus prügila sulgemiseks ja korrastamiseks. Suurima positiivse sammuna on alates 31. märtist 2003 takistatud tuhaväljadele kõrvaliste isikute juurdepääs. Keskkonnastrateegia kohaselt tuleb aastaks 2005 tegutsevates tööstusjäätmehoidlates hoida ära saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette. Antud tegevus lükkub prügilale teostatud keskkonnamõju hindamise kohaselt edasi aastani 2009. Üleriigilise jäätmekava kohaselt peab aastaks 2009 minema tuha ladestamine keskkonnaohutuks – kuiv ladestamine. Investeerimine antud tehnoloogiasse ei tule Ahtme soojuselektrijaama puhul kõne alla, kuna lähema viie aasta jooksul viiakse ettevõte üle uuele kütusele (turvas ja biokütus) ning põlevkivituha ladestamise probleem kaob. Viru Keemia Grupi poolkoksiladestu Poolkoksimägi paikneb Järve linnaosas ja sinna on ladestatud 71,3 miljonit tonni jäätmeid, millest 99,8% (ca 71 miljonit tonni) moodustab poolkoks. Mäele on rajatud eraldi basseinid väävlihiibi ja fuusside ladestamiseks. Prügilasse on ladestanud oma jäätmeid kõik AS Viru Keemia Grupi ettevõtted. Jäätmeladestu pinna suurus on 142 ha, millele lisandub veel käitluseks vaja minev maaala (selitus, ringkanal). Poolkoksi ladestul paiknevale tootmisjäätmete väljale on ladestatud: • pigijäätmeid (fuussid) ca 102 000 tonni; • väävlit sisaldavad setted ca 23 000 tonni; • mineraalõlisid sisaldavad jäätmed ca 700 tonni; • happetõrvad (gudroonid) ca 250 tonni. Kõik nimetatud jäätmed on klassifitseeritud ohtlikeks. Lisaks on prügilasse eri aegadel ladestatud AS Velsicol ja AS Nitrofert ohtlikke jäätmeid. Fuusse on alates 1980. aastatest ladestatud poolkoksimägedel asuvatesse basseinidesse (alumine ja ülemine), mille kogupindala on 1,4 ha. Fuussi arvutuslik ladestatud maht on kahes osas kokku 83 300 m3, millest ülemises osas on fuusse 44 300 m3 ehk 62 000 tonni ja alumises osas 40 000 m3 ehk 40 200 tonni. Enne basseinidesse ladestamist ladestati fuussid poolkoksiga segamini ja nende tegelik sisaldus ületab 500 000 tonni. 2002. aastal lõpetati mäele fuusside ja ka olmejäätmete vedu. Fuussihoidla sulgemiseks on koostatud eri uuringud. Sulgemistööde rahastamine on jäänud seisma, kuna Keskkonnaministeeriumi nõude kohaselt peavad projekti heaks kiitma ka Euroopa Liidu eksperdid. Mäele pumbatakse hetkel regionaalsete puhastusseadmete liigmuda aastas keskmiselt 200 000 t. Mudahoidla on halvasti kindlustatud ja reostab pinna- ja põhjavett orgaaniliste ühenditega. Puhastusseadmete rekonstrueerimisel on ette näha esimeses järjekorras mudatöötluse rajamine, seega probleemne situatsioon laheneb arvatavasti lähiaastatel. Käesoleva aasta lõpuks nähakse ette poolkoksimägedele muda, happegudroonide ja muude vedelate ohtlikke jäätmete poolkoksimäele ladestamise lõpetamist. Põlevkiviõli tootmise areng on veel ebaselge – kui kaua see jätkub, kas tehas jääb samasse asukohta ja kas uue tehnoloogiaga ettevõtte rajamist kaalutakse praegusele tööstusalale või põlevkivikarjääri lähedusse. Ilmselt jääb prügila kasutusse vähemalt kümneks aastaks ja tuleb sulgeda aastal 2013. Eelnevalt tuleb sulgeda fuussihoidla ja viia sealne tegevus keskkonnanõuetega vastavusse. Illegaalsed ladestud Peale antud ladestuspaikade on linnas veel hulk illegaalseid jäätmeladestuspaiku. Kuna linnas leidub hulgaliselt omaniku valve ja hoolitsuseta piirkondi, siis on see tekitanud olukorra, kus elanikud peavad targemaks visata prügi nimetatud tühermaale, kui anda see teatava tasu eest jäätmekäitlejale. Selliseid piirkondi, kuhu on tekitatud ligi ühe auto koorma suurune ladestu, on igas linnaosas ligi 10 tükki. Antud kohtadesse on ladestatud peamiselt olme- ning ehitus- ja lammutusjäätmeid, kuid samuti ka metalli, puitu, kumme, plastikut jne. Linnale on äärmiselt oluline haldusreformi läbiviimine ja üldplaneeringu koostamine. See annab oluliselt paremad võimalused linna juhtimiseks ja linnas elu korraldamiseks. Tuleb arendada elamu-, kaubandus- ja tööstustsoonide väljaehitamist ning maaomanikele tuleb panna suurem vastutus ja kontroll. Üks olulisemaid teemasid on ka inimeste ja ettevõtete keskkonnateadlikkuse tõstmine. Samuti võib aidata ühtse jäätmemaksu kehtestamine kõigile elanikele. Alles siis võib hakata lootma, et midagi muutub paremuse poole. Maakonnas toimiv olmejäätmete prügila 2001. aasta detsembris valmis Ida-Virumaal Uikala maakondlik prügila, kuhu ladestatakse peaaegu kõik maakonna tavajäätmed. Jäätmeloa kohaselt võib Uikala prügilasse ladestada kuni 54 000 tonni jäätmeid aastas. Prügila kasutusiga on aastani 2028 (seega 27 aastat) ja planeeritud maht 1,45 mln tonni. Siinjuures tuleb märkida, et hetkel ladestatakse maakonnas olmejäätmeid üle 71 000 tonni aastas ja Ida-Virumaa kõikide ladestatavate tavajäätmete kogus on üle 100 000 tonni aastas. Juhul kui nad kõik suunatakse Uikalasse, siis ületatakse lubatud ladestatavate jäätmete limiit – 54 000 tonni. Sellest lähtuvalt tuleb maakonnas ladestatavate jäätmete hulka vähendada vähemalt 50 000 tonni (50%) võrra. Sellisele jäätmete vähendamisele saab alguse teha ainult elanikkonna suurem kaasamine ja nende keskkonnateadlikkuse tõstmine. Samuti oleks vajalik Kohtla-Järvele jäätmejaama rajamine. Uikalasse on alates 1. jaanuarist 2002. a ladestatud erinevaid ehitus-lammutus- ja olmejäätmeid. Päevas ladestatakse prügilasse keskmiselt 180 tonni jäätmeid. Eraldi lademes on puit, metall ja vanarehvid. Puidule ja vanarehvidele ei ole veel täpset kasutust leitud, kuid kõik prügilasse toodav metall ja romusõidukid suunatakse AS-i EMEX. Prügilal on lepingud ligi 80 ettevõttega üle Ida-Virumaa, millele lisanduvad eraisikud, kellelt jäätmed võetakse vastu tasuta. 8.1. Jääkreostus Kohtla-Järve poolkoksiprügila koos Viru Keemia Grupi AS tootmisalaga on üks Ida-Virumaa reostatum piirkond. Probleemid on kasutatav vananenud tehnoloogia, tehnoloogilise režiimi kõikumine ja keskkonda reostav jäätmekäitlus – reoveesette (pulbi) pumpamine poolkoksiladestule ja varasem ohtlike jäätmete ladestamine poolkoksiladestule. Mõju keskkonnale on kestnud aastakümneid, mille näide on piirkonna ülemiste põhjaveekihtide joogikõlbmatuks muutumine. Kohtla-Järve linna jääkreostuse mastaabid on suhteliselt suured ja raskesti hoomatavad ning kõikide objektide väljaselgitamiseks ja ohtlikkuse hindamiseks on vaja teostada vastav uuring. Vastavalt jäätmeseadusele ja Kohtla-Järve linna jäätmehoolduseeskirjale likvideerib jääkreostuse reostuse tekitaja, kui tekitajat ei ole võimalik leida, siis likvideerib selle maaomanik, kui maaomanikul puuduvad selle likvideerimiseks võimalused, ressurss või tahe, siis korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omaniku kulul linnavalitsus. Suuremastaabilise jääkreostuse likvideerimisel on vajalik nii Eesti riigi kui ka maailma teiste riikide abi. Kuna jääkreostus on Kohtla-Järvel tihedalt seotud toimunud või toimuva jäätmekäitlusega, siis jäätmekava terviklikkuse huvides antakse siinkohal kokkuvõte eesmärkidest ja tegevustest (vastavalt Ida-Virumaa jäätmekavale). Need on järgmised: • esmane ülesanne on põlevkiviõli ja selle tootmisel tekkivate vedelate jäätmete ning reostunud tehnoloogilise heitvee nõuetekohane käitlemine; • prügilatesse vedelate jäätmete ladestamise lõpetamine ja jääkreostuse ohutustamine (fuussijärvede likvideerimine); • reoveepuhastisette (pulbi) pumpamise lõpetamine poolkoksiladestule; • tuha hüdroärastuse asendamine kuivärastusega või mõne muu, keskkonda vähem saastava tehnoloogiaga; • hüljatud jäätmete, nagu põllumajanduskemikaalide ja muude kompaktsel kujul ladestatud ohtlike jäätmete kokkukogumine, nende pakkimine, märgistamine ja edasine käitlemine litsentsi omavas ettevõttes; • ohutustada objektid, mida ei ole võimalik mõistlike kulutustega puhastada ega lokaliseerida; • integreerida jääkreostuse ohutustamise abinõud üldiste saastamise vähendamise abinõudega, seda nii linna kui ka ettevõtete tasandil; • pikaajaline eesmärk on jäätmeladestutega rikutud maastike ja reostatud alade taastamine eri kasutusega aladeks; • vähereostunud alade (pinnas, jäätmed) katmine ja haljastamine; • ohtlikult reostunud alade sulgemine inimeste liikumiseks – tarad, tõkked jne; • kambrium-vendi, ordoviitsium-kambriumi veekihti ja Vasavere veehaarde kui piirkonna ohutu joogiveevarustuse allikate kaitse tagamine – peremeheta või amortiseerunud kaevude nõuetekohane likvideerimine, et vältida reostuse sattumist veekihti kaevude kaudu; • saavutada pinnaveekogude kvaliteedi osas vähemalt III rahuldav veeklass; • pinnaveekogude seisundi ja veeelustiku kaitse eesmärgid veekogude lõikes täpsustatakse Viru alamvesikonna veemajanduskavas; • reostusobjektide ohutustamisel maapinnalähedaste põhjaveekihtide osas püüda saavutada tehnoloogilise vee kvaliteet; • reostunud põhjavee areaali suurenemise vältimine ja selle areaali vähendamine; • ohtlike ja inertsete jäätmete segunemise vältimine; • õlireostuse väljaselgitamine ja lokaliseerimine suuremates tööstusettevõtetes; • illegaalselt ladestatud jäätmete utiliseerimine. Kõigepealt tuleb jääkreostusobjektid inventariseerida ja reastada ohtlikkuse järjekorras. Tuleb lõpetada või ümber korraldada reostust põhjustav tegevus. Välja selgitada reostuse likvideerimise teed ja võimalikkus. Teha otsus jääkreostuskolde likvideerimiseks või ohutustamiseks. Vajalik on anda riskihinnang – hinnata tegevusele kulutatavat aega, raha ning sellega saavutatavat keskkonnaefekti: 1. koguda veel kompaktses konditsioonis olevad ohtlikud jäätmed, millega ennetatakse hilisemat ja tunduvalt kallimat laialivalgunud jäätmete ja jääkreostuse likvideerimist; 2. likvideerida (lokaliseerida) jääkreostus eelkõige seal, kus see ohustab otseselt inimeste tervist; 3. likvideerida jääkreostus seal, kus see on vajalik arendusprojektide raames keskkonnaseisundi parandamiseks kasutusele võetaval alal (hoidmiseks); 4. lükata edasi kulutused puhastustöödele seal, kus aktsioon ei anna keskkonnaseisundi või riski vähenemise mõõdetavat tulemust piirkonnas (piirkonna kasutamist pole ette näha; naaberalad on tugevalt reostunud või on tõenäone, et käeoleval ajal toimuv tegevus reostab puhastatud ala uuesti); 5. kulud, mis on seotud riski vähendamisega, peavad olema (oluliselt) väiksemad kui kahju kompenseerimise kulud (näiteks alternatiivse veevarutuse rajamine); 6. vajadusel tuleb sotsiaal-majanduslikust otstarbekusest lähtudes kaaluda ka tähtaegade ja nõuete täpsustamist konkreetsete majandusanalüüside, riski hinnangute ja keskkonnamõjude hindamise alusel; 7. lähtuda tuleb ka maastike kaitse vajadusest, mõistlikkuse piires ennistada reostunud ja rikutud alade endine maakasutus, võimaluse korral kasutada jäätmekäitluseks olemasolevaid rikutud maid; 8. jääkreostuse ennetamise ja kontrolliga peavad oma pädevuse piires tegelema olemasolevad institutsioonid – Keskkonnaministeerium ja maakondade keskkonnateenistused, keskkonnainspektsioon, päästeamet, tervisekaitsetalitus, omavalitsused, samuti maaomanikud ja ettevõtted; tuleb saavutada eri taseme ametite ja ettevõtete sihipärane koostöö. Eri investeerimisvõimaluste (-allikate) kaasamiseks on vaja määratleda ettevõtete, riigi ja omavalitsuste vastutus, seda eriti möödanikus toimunud keskkonnaohtliku jäätmekäitluse osas. Vastutuse osas on vaja leida kokkulepe. Suuri probleeme tekitavate tuhaväljade, aheraine- ja poolkoksiprügilate korrastamisel võiks rajajooneks olla riiklike aktsiaseltside lõpetamise aeg – enne seda toimunud tegevuse eest vastutab riik. See võimaldaks määratleda praegu tegutsevate ettevõtete vastutuse (osalemise määra investeeringutes). 9. KORRALDAVAD ASUTUSED JA INSTITUTSIOONID Vastavalt jäätmeseadusele korraldab omavalitsus oma haldusalal olmejäätmete ja kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete käitlemist. Oluline dokument siinjuures on kohaliku omavalitsuse jäätmekava, mis kehtestab jäätmete käitlemise [kogumine, vedu, taaskasutamine, kõrvaldamine (ladestamine)] korralduse ja tehnilised tingimused. Omavalitsus: • avalikustab jäätmekava kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel; • võib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt jäätmekava, mis käsitleb ettevõtja tegevusega seotud jäätmekäitlust; • sõlmib lepingu olmejäätmete valdaja liitumiseks korraldatud olmejäätmeveoga, valib välja veoettevõtja; • võib kindlaks määrata jäätmete kogumiskoha, kuhu tuleb korraldatud olemjäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasise veo eesmärgil toimetada; • teeb vajaduse korral jäätmeseadusega sätestatud nõuete täitmiseks koostööd teiste omavalitsustega; • võib nõuda tema haldusterritooriumil asuva kinnisasja omanikult reaalkoormatisena perioodilisi rahalisi makseid vähemalt üks kord aastas või nimetatud maksetega võrdseks hinnatavat tegevust jäätmehoolduse korraldamiseks oma haldusterritooriumil; • annab seisukoha jäätmeloa taotlustele; • annab seisukoha ohtlike jäätmete käitluslitsentsi taotlustele; • kontrollib jäätmeloaga määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist vähemalt üks kord aastas. Jäätmekäitluse finantseerimine toimub järgmiselt: • käitluskulud katab jäätmetekitaja; • omavalitsus võib kehtestada teenustasu ja selle ülempiiri sõltuvalt käitluse tingimustest ja käitluskohtade (ka prügilate, jäätmejaama) rajamise, kasutamise ja sulgemise kulutustest. Sõltuvalt konkreetsetest tingimustest sõlmib olmejäätmete valdaja (jäätmetekitaja) lepingu kas omavalitsuse või jäätmeveofirmaga. Linnavalitsus on keskkonnajärelevalve asutus, kellel on keskkonnainspektsiooniga samasugused õigused ja kohustused. Kohaliku omavalitsuse järelevalve funktsiooni täidab keskkonnainspektor, kes on saanud vastava volituse volikogult, samuti linnavalitsuses moodustatud keskkonnajärelevalve asutuse töötaja, kellele järelevalvekohustus on pandud tööülesannete hulka asutusesisese jaotusega. Seda funktsiooni täidab inspektor omavalitsuse halduspiirkonnas. Õigused ja kohustused on järgmised: • seaduslikkuse jälgimine ja ebaseadusliku tegevuse tõkestamine ning kohustuslike keskkonnakaitseabinõude rakendamise nõudmine; • rajatiste keskkonnanõuetele vastavuse ja seirekohustuste täitmise kontrollimine; võtta kontrollimisel proove ja teha mõõtmisi; • peatada ja kontrollida sõidukit, mis oma tehnilise seisukorra või kasutusviisi poolest ohustab keskkonda; • kontrollida koos kontrollimises osalevate isikutega puhastusseadmeid, loodusvara ümber töötavaid rajatisi, loodusvara ladustamiskohti ja keskkonda mõjutavaid seadmeid. Linnas on terav vajadus luua infosüsteem, mis aitab täpsustada ja korrastada informatsiooni jäätmetekitajate, tekkivate jäätmete koguse, liikide ning jäätmekäitluskohtade ja -toimingute kohta. Aitab saada ülevaadet olemasolevast olukorrast ning peegeldab tekkivaid muutusi jäätmemajanduses. Süsteem peab olema integreeritud ettevõtlusosakonna ja hooneregistriga. Ida-Virumaa keskkonnateenistus on Keskkonnaministeeriumi struktuuri osa, mille kaudu toimub maakonna ja omavalitsuste jäätmekäitluse korraldamine ja riigi jäätmehoolduse (-käitluse) eesmärkide elluviimine maakonna tasandil. Lisaks on teenistusel veel järgmised olulised ülesanded: • korraldab omavalitsuste jäätmekava koostamist; • kindlustab seaduste järgimist; • väljastab jäätmelube; • korraldab jäätmealast aruandlust linnas, maakonnas jt. 10. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDINE SKEEM Olles püstitanud eesmärgid jäätmetekke ja -käitlemise paremaks korraldamiseks,, tuleb välja töötada tegevuskava ja see ellu viia. Enamasti on ühe eesmärgini võimalik jõuda mitmeid teid pidi. Kohtla-Järve linna jäätmekava koostamise käigus töötati välja detailsem tegevuskava. Skeemil 2 on esitatud üldistus jäätmetekkest ja jäätmekäitluse eesmärkidest ja arengusuundadest. Jäätmekava rakendamisvõimaluste ülevaateks ja konkreetsete tegevuste kava koostamiseks loodi (optimistlikud) visioonid aastani 2013, kus kirjeldatakse olukorda milleni tahetakse vastavaks ajaks jõuda või vähemalt millise olukorra poole püüeldakse.

10.1. VISIOON aastani 2013 Kümne aasta jooksul on Kohtla-Järve linnas tekkiv jäätmete hulk umbes sama tänasel päeval tekkivate jäätmetega (erinevus +/– 20%), kuid jäätmekäitlus on korraldatud tõhusamalt kui täna, aastal 2003. Olulisemad indikaatorid ja linnapildis jälgitavad uuendused on: • Olmejäätmete teke on stabiliseerunud või kasvab aeglaselt (tekkemaht on tõenäoliselt kuni 20 000 tonni aastas), taaskasutuse määr on suurenenud, ladestatavate olmejäätmete hulk on vähenenud kuni 10 000 tonnini aastas. • Tootmisjäätmete teke on tänu majandus aktiivsusele suurenenud, kuid tootmistehnoloogiate kaasajastamise tulemusena on jäätmete taaskasutamine suurenenud, ladestatavate jäätmete kogus on vähenenud. • Põlevkivituha teke on seoses soojuselektrijaamade tehnoloogia muutusega (alates 2009 bio) lõppenud ning tuhaväljad on suletud, korrastatud ja kaetud. Poolkoksikogused on jäänud enam-vähem samaks. Muutunud on AS Viru Keemia Grupi tootmistehnoloogia, tänu millele on oluliselt vähenedud ümbritseva keskkonna reostamine. Samuti on ohustutatud kõik jääkreostusobjektid (aastaks 2009). Sulgema hakatakse ka poolkoksiladestut, ning valmimas on uus poolkoksiladestu. • Kohtsorteeritud olmejäätmete kogumiseks on eri linnaosades üles seatud ja leiab aktiivset kasutamist 30–40 klaasikonteinerite paari (valge + värviline klaas) – 30–40 vanapaberi kogumise konteinerit – segaolmejäätmete konteinerite arvuga võrreldav arv orgaaniliste olmejäätmete kogumiskonteinereid –10–15 alumiinium- ja plastiktaara (aktsiisimaksuga maksustatav ja seetõttu tagasiostetavad) kogumise punkti. • Orgaaniliste (biolagunevate) jäätmete eraldikogumise maht on suurenenud ning selle toimimise kvaliteet (tänu elanikkonna jäätmealase teadlikkuse ja käitumise arenemisele) on paranenud. Orgaanilise aine osakaal prügilasse veetavates jäätmetes on vähenenud 30%-ni. – Konteinerid on üles seatud eeskätt korteriühistute elanike poolt kasutamiseks. – Kodumajapidamistes ja haljastuses tekkivate orgaaniliste jäätmete kompostimine toimub jäätmejaamas. • Akude ja vanaõlide kogumiseks on eri linnaosades 10–15 kohta eeskätt tanklates aga ka jäätmejaamas. • Kasutatud patareide kogumiseks on linna suuremates kaubanduskeskustes üles pandud kuni 10–20 vastavat väikesemõõdulist kogumiskasti. Samasugused kastid on ka linna jäätmejaamas. • Kõlbmatute ravimite äraandmiseks on elanikkonnale üles seatud väikesemõõdulised kogumiskastid linna kõikidesse apteekidesse ja külastavamatesse meditsiiniasutustesse. • Tekkivad suuremõõtmelised jäätmed (vanad külmikud, pesumasinad jm) kogutakse ja töödeldakse jäätmejaamas. • Jäätmete ladestamine (ja selle eelne võimalik täiendav sorteerimine) toimub Uikala prügilas. • Linna rajatud uues mudahoidlas toimub setete ja muude biolagunevate jäätmete (mida ei kompostita jäätmejaamas) aeroobne kompostimine. Saadud komposti taaskasutatakse rekultiveerimis- ja ehitustöödel. • Jäätmepunkt Klaasi, vanapaberi ning plastik- ja metalltaara konteinerid asuvad üldjuhul koo,s moodustades «minimaalse jäätmepunkti», mis asuvad rahvarohkemate korterelamute asumite ja suuremate kaubanduskeskuste (milliseid on mõned rohkem/suurendatud kui täna) juures. Jäätmepunkte oleks linnas kuni 20. • Jäätmejaam Jäätmejaam (Järve linnaosas) töötab kui jäätmete jaotuskeskus. Siin toimub jäätmete kaalumine ja töötlemine, kus eraldatakse korduvkasutatavad ja ohtlikud jäätmed. Samuti tegeletakse suuremõõtmeliste jäätmete demonteerimise ja biolagunevate jäätmete kompostimisega. Ülejäänud osa jäätmetest pressitakse kokku ja ning suunatakse regionaalprügilasse. • Ehitus- ja lammutusjäätmete sorteerimisjaam Töötab nii linna, kui ka ümberkaudse piirkonna püsijäätmete sorteerimisjaama ja ladestuskohana. • Reoveepuhasti Reoveepuhastite muda kompostimine ühendatakse ja/või kombineeritakse vastavalt konkreetsele tehnoloogilisele lahendusele tööstuses tekkivate biolagunevate jäätmetega (sh vajadusel okste, puukoore jm kompostitava materjali struktuuri parandava materjaliga), mis veetakse mudaväljakutele otse tööstustest või vajadusel ka jäätmejaamast. 10.2. Töö avalikkusega Enne jäätmemajanduse ümberkorraldamist oleks vajalikud järgmised eeldused: 1. Rajada linna jäätmejaam. 2. Korraldada elanikkonna küsitlus eesmärgiga välja selgitada meeleolu ja valmidus jäätmekäitluse ümberkorraldamiseks. 3. Enne ja pärast küsitlust tuleb korraldada elanikkonna teavitamine eesmärgiga anda elanikkonnale ülevaade tekkivatest muudatustest jäätmekäitluses. 4. Korraldada avalikke üritusi võitmaks elanike poolehoidu. 5. Pilootprojektina rakendada linna eestvõttel jäätmete sorteerimist teatud elanikkonna sihtgruppidele – näiteks koolides, riigiasutustes. 6. Pärast pilootprojekti positiivset korraldamist paigaldada sorteerimiskonteinerid valitud kohtadesse üle linna. 7. Edasine perioodiline informatsiooni jagamine ja aktsioonide korraldamine. Uue kogumissüsteemi vajalikkusest aitab elanikel paremini aru saada avaliku juhtimise kasutamine linnavalitsuses. Pannakse välja jäätmekäitluse alased kulutused ning näidatakse kuidas neid saab vähendada elanikkonna aktiivse osavõtu puhul, näidates vabanenud raha suunamise muudele vajalikele linna ettevõtmistele. Antud tegevusega kaasneb elanikkonna teadlikkuse tõus ning ning aitab neil tunnetada oma osalust linna juhtimises. 10.3. Tegevuskava Eespool esitatud visioonide realiseerimiseks tuleb teostada konkreetseid omavahel koordineeritud tegevusi, selleks peab olema tagatud nii administratiivne kui ka finantsiline kindlustatus. Tulenevalt eri osapoolte (nii administratiivsete kui finantseerijate) käitumise ettenägematusest 10-aastasel perioodil tuleb tegevuskava elluviimisel olla siiski paindlik ning vajadusel kombineerida ja muuta planeeritavaid tegevusi, kaotamata sidet jäätmekava üldise kontekstiga. Alljärgnevalt on esitatud kavandatavad tegevused. Välja on toodud ka tegevuste ligikaudne hinnanguline maksumus linnaeelarvele. Maksumus võib oluliselt muutuda olenevalt konkreetsetest lahendustest ja lisatingimustest vastaval ajahetkel. 1. Tootmisettevõtete keskkonnakorralduse tõhustamine Linnavalitsuse kaasabil tuleb suunata ettevõtteid kaasaegse jäätmekäitluse teele. Kasutada koolitus/nõustamis-, tegevuslubade ja keskkonnajärelevalve võimalusi vajadusel vastava spetsialisti/eksperdi kaasamise kaudu. Linnaeelarveline kulu kuni 150 000 krooni aastas. 2. Jäätmemahukate tootmisobjektide ruumilise paiknemise fikseerimine Jäätmemahukate tootmisettevõtete suunamine selleks sobivatesse piirkondadesse. Otseseid linnaeelarvelisi kulutusi ei ole. 3. Keskkonnaalase teadlikkuse tõstmine Tuleb korraldada küsitlusi, aktsioone, üritusi, teabepäevi ning levitada infomaterjale (nt infolehed, kodulehekülg jm), mille käigus/tulemusel on võimalik üldise keskkonnateadlikkuse (sh jäätmealase) tõus, mis aitab kaasa jäätmetekke vähendamisele ja paremale jäätmekorraldusele. Eri üritusi võiks toimuda aastas kuni viis. Linnaeelarveline toetus kuni 50 000 krooni. 4. Klaasijäätmete kohtsorteeritud süsteemi arendamine Klaasikonteinerite paigutamine (30–40 tk) jäätmepunktidesse ja muudesse selleks sobivatesse kohtadesse (kaubanduskeskused). Konteinerite optimaalne arv esialgu 10–12. Ühe konteineri hind on ligikaudu 6000 krooni. 5. Paberjäätmete kohtsorteerimise süsteemi arendamine. Paigaldada tuleks 30–40 konteinerit. Selleks otstarbeks sobivad piluga metallkonteinerid. Kuni kuupmeetrise konteineri maksumus on kuni 2000 krooni. Esmajärjekorras tuleb paigutada korterelamute piirkondadesse. 6. Plastikpudelite ja metall(alumiinium)purkide kohtsorteerimissüsteemi arendamine Igas klaastaara vastuvõtupunktis tuleb organiseerida metall- ja plasttaara vastuvõtt. 7. Jäätmepunktide süsteemi loomine Tuleb luua linna kattev (vt pPeamiste jäätmekäitlusobjektide ruumilise paiknemise skeem) jäätmepunktide süsteem, mis sõltub elanike tihedusest. Jäätmepunktides oleksid jäätmemahutid eri liiki jäätmete kogumiseks (vastavate jäätmeliikide konteinerid/mahutid on kirjeldatud muude tegevuste sees). 8. Ohtlike jäätmete kogumissüsteemi arendamine Olemasolevate või uute vastuvõtukeskuste arendamine (mõistlik on bensiinijaamade vms baasil + jäätmejaamas ning kogumisringide rakendamine, kord aastas – kevadel) kus kogutaks kodukeemia jääke- ja taarat, vanaõlisid, akusid, elavhõbedalampe jms. Kogumispunktide optimaalne arv 10–15. Patareide ja vanade ravimite kastide arv võib ulatuda kuni 20, kuna neid on vaja paigutada ka kaubanduskeskustesse, apteekidesse, koolidesse jm. Kulud konteinerite soetamiseks umbes 50 000 krooni. Igal aastal lisanduvad kulutused ohtlike jäätmete utiliseerimiseks, mis on otseses sõltuvuses üleantavate ohtlike jäätmete kogusest. Keskmiselt on ühe kilogrammi ohtlike jäätmete utiliseerimise maksumus kaks krooni. 9. Suuremõõtmeliste jäätmete kogumise, korduvkasutamise ja ladestamise süsteemi arendamine Esialgu tuleb suuremõõtmelisi jäätmeid koguda tekkekoha lähedal konteineritesse. Hiljem tuleb panna vastutus toote turustuskettidele ja tekitajatele. Korduvkasutamise teostamiseks on vajalik ette näha sorteerimis/monteerimisvõimalused jäätmejaama kooseisus. 10. Orgaaniliste jäätmete kohtsorteeritud kogumise süsteemi arendamine Eraldi kogumine sõltub kompostimisväljaku rajamisest jäätmejaama. Pilootprojektina tuleb algatada biolagunevate jäätmete eraldi kogumine, paigaldades selleks eri värvi jäätmekogumismahutid (esialgu kuni 20 mahutit huvitatud organisatsioonide juurde). Kogutud jäätmete kompostimine teostada jäätmejaamas. Linnaeelarveline kulu sõltub konteinerite maksumusest (40 000 kr). Tulevikus tuleb paigaldada biolagunevate jäätmete konteinerid kõrvuti olmejäätmete konteineriga, iga jäätmetekitaja juures (v.a biolagunevaid jäätmeid ise kompostivad majapidamised). Seejuures on tähtis, et eraldi kogutud biolagunevate jäätmete vastuvõtu hind oleks madalam kui segaolmejäätmete puhul. 11. Aia- ja haljastusjäätmete taaskasutamine Aia- ja haljastusjäätmete kompostimine toimub jäätmejaamas või vastaval kompostimisväljakul. 12. Kodune orgaaniliste jäätmete kompostimine Kodumajapidamistes tekkivate orgaaniliste jäätmete kompostimise toetamine oskusteabe jagamise kaudu. Peamine linnaeelarveline kulu on voldikute trükkimine ja jagamine (umbes 15 000 krooni) 13. Saastunud pinnase kompostimine Saastunud pinnase kompostimine vastavalt ettevalmistatud kohas. 14. Jäätmejaama loomine/arendamine Täidab linna jäätmekäitlussüsteemis vaheladustuskoha osa. Võib reaalselt mõjutada ladestatavate jäätmete koguseid. Eriti tähtsat osa etendab biolagunevate ja suuremõõtmeliste jäätmete käitlemisel ja segaolmejäätmete töötlemisel. Lõplik maksumus selgub pärast tasuvusuuringut. 15. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlus- ja ladestuspaiga loomine/arendamine Täidab linna jäätmekäitlussüsteemis nii vaheladustus- kui lõppladestuskoha osa. Võib reaalselt mõjutada ladestatavate jäätmete koguseid. Lõplik maksumus selgub pärast tasuvusuuringut. 16. Jäätmealase andmebaasi loomine, arendamine Jäätmetekitajate/valdajate andmebaasi arendamine eeskätt kinnistute ja hooneregistri andmebaasil. Andmebaasi loomine võimaldab tõhustada jäätmete korraldatud kogumist, vedu ja taaskasutamise organiseerimist, järelevalvet ning muid jäätmekäitluse tegevusi. Eelarveline kulu administratiivne (linnaametnike töö). 17. Personaliga kindlustamine Jäätmehooldus on ainult üks lõik keskkonnaküsimustes, millega peab linnavalitsus tegelema. Arvestades informatsiooni kasvu, kontrolli tõhustamise vajadust ja linnavalitsuse korraldavat funktsiooni võib tekkida vajadus täiendava tööjõu järele. Lähtudes Kohtla-Järve keskkonnaprobleemide spetsiifikast, tekib vajadus luua kuni kolm töökohta linnavalitsuse keskkonnastruktuuris. Linnaeelarveline kulu umbes 200 000 krooni aastas. 18. Korraldatud jäätmevedu Linnavalitsus korraldab korraldatud olmejäätmeveo ettevõtja leidmise konkursi ja süsteemi toimimise (vt Korraldatud olmejäätmeveo korraldamise konkurss). Eelarveline kulu administratiivne (linnaametnike töö). 11. Järeldused ja probleemid • Viimase viiekümne aasta jooksul on reostunud märkimisväärne osa Kohtla-Järve linna pinnasest ja ülemised põhjavee horisondid. • Olulisemad keskkonnaprobleemide tekitajad on vanad jääkreostusobjektid ja prügimäed, eeskätt AS Viru Keemia Grupi tööstusjäätmete prügila ja elektrijaamade tuhaladestuspaigad. Probleemide põhjus on ebarahuldav jäätmehooldus. Selle lahendamine või osaline lahendamine aitab olulisel määral leevendada negatiivseid keskkonnailminguid. • Tuleb tugevdada kontrolli jäätmetekitajate ja -käitlejate üle. Takistav tegur on vastavate ametikohtade vähesus linnavalitsuses. • Elanikkonna keskkonnateadlikkus on madal, mis on osaliselt tingitud sotsiaalse heaolu madalast tasemest, kuid ka vähesest informeeritusest. • Peamised jäätmemajanduse alased probleemid tulenevad õigusaktides antud nõuete mittetäitmisest, mis on tingitud kas vähesest haldussuutlikkusest, jäätmete käitlemiseks vajalike tehnoloogiate (võimsuste) puudumisest, majanduslikust nõrkusest, õigusaktide ettevalmistamisel tehtud ebapiisavast analüüsist või kõigi mainitud asjaolude koosesinemisest. • Eesti ja EL seadusandlikud aktid nõuavad Kohtla-Järve linna jäätmemajanduse olulist korrastamist ja ümberkorraldamist. • Kohtla-Järvel peavad olema aastaks 2013 suletud ja korrastatud kõik endised ja praegu kasutusel olevad jäätmeladestuspaigad. • Jäätmeveoga haaratakse kõik jäätmetekitajad ja suurendatakse kontrolli nende tegevuse üle. • Kampaaniate, stimuleeriva hinna kujundamise ja muu taolisega suurendatakse elanikkonna keskkonnateadlikkust ja aktiivsust. • Kohtla-Järvele rajatakse jäätmepunktid ja jäätmejaam, kus toimub prügi sorteerimine ja taaskasutusse suunamine enne prügilasse ladestamist – väheneb ladestatavate jäätmete kogus. • Sorteeritud jäätmed suunatakse Uikala prügilasse, ohtlikud jäätmed Vaivara ohtlike jäätmete keskusesse, haiglajäätmed Jõhvi Haigla autoklaavi, soojuselektrijaamades tekkiv (turba või muu biokütuse) tuhk – normidele vastavasse prügilasse (veel selgusetu), poolkoks, AS Viru Keemia Gupi poolkoks – normidele vastavasse prügilasse (veel selgusetu). Kasutatud materjalid 1. «Eesti jäätmekäitluse ülevaade 2000. aastal» Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus. Tallinn, 2001. a. 2. «Eesti jäätmekäitluse ülevaade 1997. aastal» Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus. Tallinn, 1998. a. 3. «Eesti jäätmekäitluse ülevaade 1998. aastal» Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus. Tallinn, 1999. a. 4. «Eesti jäätmekäitluse ülevaade 1999. aastal» Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus. Tallinn, 2000. a. 5. «Eesti Keskkonnategevuskava», Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2001. a. 6. «Ida-Virumaa jäätmekava», projekt AS Maves. Tallinn, 2002. a. 7. «Ida-Viru maakonnaplaneering», Ida-Viru maavanema 21. jaanuari 1999. a korraldus nr 282. 8. «Ida-Virumaa jääkreostuse likvideerimise tegevuskava», Maves, Tallinn, 2002. a. 9. «Ida-Virumaa Jääkreostuse ohustutamise alternatiivid ja kontseptsioon», Maves, Tallinn, 2001. a. 10. «Jäätmeraamat», Mait Kriipsalu, 2001. a. 11. «Kohtla-Järve linna arengukava, projekt aastateks 2003–2010». 12. «Kohtla-Järve linna jäätmehoolduseeskiri», Kohtla-Järve Linnavolikogu määruse eelnõu. 13. «Kohtla-Järve tootmisjäätmete prügilas asuva fuusside ladestuspaiga sulgemise kava ja maksumuse hinnang», Maves, Tallinn, 2002. a. 14. «Kohtla-Järve tootmisjäätmete prügilas asuva fuusside ladestuspaiga sulgemisprojekt» (eelprojekt), Kobras, Tartu 2002. a. 15. «OÜ Silberti Plokk tööstusjäätmete prügila sulgemise keskkonnamõju hindamise aruanne», Tallmac, Tallinn, 2002. a. 16. «Phare Special Action in Favour of the Baltic Sea Region in 2000, SINa-IDA» Ministry of Internal Affairs of Estonia 2002. a. 17. «Poolkoksi keskkonnaohtlikkuse määramine», Eesti Keskkonnauurungute Keskus, Tallinn, 2003. a. 18. «Põlevkivi lend- ja koldetuha ladestamise (Ahtme SEJ tuhaväljak) keskkonnamõju hindamise aruanne», Maves, Tallinn, 2003. a. 19. «Põlevkivi lend- ja koldetuha ladestamise (Järve SEJ tuhaväljak) keskkonnamõju hindamise aruanne», Maves, Tallinn, 2003. a. 20. «Väikeettevõtlus Kohtla-Järvel – hetkeseis ja rahvusvahelistumise võimalused», SME – Internationalization Project, Riisalu H., 1997. a. 21. «Üleriigiline jäätmekava», AS Maves. Tallinn 2002. a. 22. Kohtla-Järve ettevõtete jäätmeloataotlused. 23. Kohtla-Järve ettevõtete jäätmeload. 24. Kohtla-Järve linna ettevõtete jäätmearuanded aastast 2002. a. 25. Kohtla-Järve linnaosade aegunud üldplaneeringud. 26. http://www.energia.ee 27. http://www.envir.ee 28. http://www.Kohtla-Järve.ee Kasutatud seadusandlike aktide nimistu • Jäätmeseadus, RT I 1999, 23, 353. • «Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks», RTL 2001, 87, 1219. • «Jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistu», RT I 2002, 48, 307; • Pakendiseadus, RT I 1997, 53, 836. • Pakendiaktsiisi seadus, RT I 2001, 88, 531. • «Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise eeskiri», RTL 1999, 156, 2189. • «Asbesti sisaldavate jäätmete käitlemisnõuded», KKMm, RTL 2002, 53, 751. • «Jäätmete kõrvaldamis- ja taaskasutamistoimingute nimistud», RT I 2000, 34, 208. • «Jäätmete tekitamiseks jäätmeluba vajavaid tegevusvaldkondi täpsustav loetelu ning nendega seonduvad tootmismahud ja jäätmekoguste piirmäärad», RTL 1998, 96, 1517. • «Jäätmeseaduse paragrahvi 36 rakendamine jäätmeloa andmisel», RTL 1999, 59, 780; 2000, 43, 610. • Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus, RT I 2001, 85, 512. • «Jäätmearuande vorm ja esitamise kord», RTL 2002, 14, 174. • «Ohtlike ainete loetelu kinnitamine», RTL 2002, 35, 485. • «Jäätmete, kaasa arvatud ohtlikud jäätmed, sisse-, välja- ja läbiveo kord ning loa andmise kord», RT I 2001, 90, 542. • «Ohtlike jäätmete märgistamise kord», RTL 2002, 68, 890. • «Ohtlikke aineid sisaldavate patareide ja akude kogumise ja märgistamise kord», RTL 1999, 116, 1538. • «Vanaõli käitlemise kord», RTL 1999, 73, 932. • «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadus», RT I 2000, 54, 348. • Saastetasu seadus, RT 1999, 24, 361; • Keskkonnaseire seadus, RT 1999, 10, 154; • «Ohtlike ainete piirnormid pinnases ja põhjavees», RTL 1999, 105, 1318; • Välisõhu kaitse seadus, RT 1998, 41/42, 624. • «Välisõhu saasteloa ja erisaasteloa taotlemise ning väljaandmise kord», RTL 1999, 79, 984. • «Bensiini vedamise ja terminalides ning tanklates hoidmise kontrollnõuete kehtestamine», RT 1998, 86/87, 1417. • Veeseadus, RT I 1994, 40, 655. • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, RT I 1999, 25, 363. • «Veekogusse või pinnasesse juhitava heitvee kohta esitatavate nõuete kinnitamine», RT I 1998, 10, 118. • «Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded», RT I 2001, 47, 262. • «Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimisekorra kehtestamine», RTL 1997, 3, 8. • «Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta», RTL 1999, 98, 1199. • «Vee erikasutuslubade andmise ja tühistamise korra kehtestamine», RTL 1997,3,9. • «Laevadelt pilsivee, fekaalvee, prügi ja muude saasteainete vastuvõtmise kord», RTL 2000, 86, 1287. LISA 1. Õigusaktidest tulenevad nõuded Euroopa Liidu jäätmepoliitika prioriteedid on jäätmete vältimine ja vähendamine, nende ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamine ja integreeritud jäätmekäitlussüsteemide loomine. Need põhimõtted on jäätmehoolduse edendamise aluseks ka Eestis, olles fikseeritud keskkonnastrateegias ja jäätmeseaduses. Jäätmealased õigusaktid seonduvad kogu seadusandluse süsteemiga, kuid eraldi tuleb rõhutada jäätmehoolduse ja -käitluse seoseid kemikaaliseaduse, pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seadusega ning nende alusel kinnitatud alamastme õigusaktidega. Oluline õigusakt on saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli seadus (RT I 2001, 85, 512; 2002, 61, 375), mis jõustus 1. mail 2002. a. Saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli seaduse märksõnad on: saastuse vältimine, parim võimalik tehnika ja keskkonnakompleksluba. Kompleksloaga sätestatavad nõuded peavad tagama vee, õhu ja pinnase kaitse ning käitises tekkinud jäätmete käitlemise viisil, mis hoiab ära saastuse kandumise ühest keskkonnaelemendist (vesi, õhk, pinnas) teise. Mitmed Kohtla-Järve ettevõtted allutatakse sellele seadusele. Saastetasu seaduse muutmise seadus (RT I 2001, 102, 667) sätestas tasumäärad ja tähtajad veega käideldud põlevkivi poolkoksi osas, mis sundis ettevõtteid muutma jäätmete käitlemise tehnoloogiat – alates 2002. aasta 1. jaanuarist 13,4 krooni ning alates 2003. aasta 1. jaanuarist 16,0 krooni, alates 2004. aasta 1. jaanuarist 19,0 krooni, alates 2005. aasta 1. jaanuarist 23,0 krooni. Samuti suurenevad selle seaduse alusel saastetasu määrad, kui ladestuskoht ei vasta keskkonnanõuetele. Jäätmekäitluse osas on oluline õigusakt «Vanaõli käitlemise kord» (RTL 1999, 7, 932), mille järgi tohib vanaõli põletada vaid jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi omav ettevõtte. Eesti on suures osas ühtlustanud oma õigusaktid EL omadega, kuid senini puuduvad meie vastavad õigusaktid järgmiste EL õigusaktide suhtes: • jäätmete põletamine – Euroopa Nõukogu direktiiv 2000/76/EÜ jäätmete põletamise kohta käsitleb nii tava- kui ka ohtlike jäätmete põletamist ja emissioonide seiret, seda tööstusettevõtetes (näiteks tsemendiahjudes) põletamise suhtes; põletamine, s.o oksüdatsioon, pürolüüs, gaasistamine või plasma protsessid; temperatuur peab olema vähemalt 850 °C; kui ohtlikes jäätmetes on rohkem kui 1% halogeneeritud ühendeid, siis peab temperatuur olema vähemalt 1100 °C; • jäätmete põletamist (segaolmejäätmete põletamine uutes rajatistes, ohtlike jäätmete põletamine) reguleerivad EL vastavad direktiivid (94/67/EMÜ; 89/429/EMÜ, 89/369/EMÜ). Direktiivide ülevõtmine on plaanis saavutada 2002. a jooksul. Olmejäätmete põletamisele kehtestatud nõuete eesmärk on võidelda jäätmepõletusrajatiste tekitatud õhusaaste vastu ning vähendada selliste põletusainete emissiooni, mis võivad saastada keskkonda ja olla kahjulikud inimtervisele. Samuti reguleerivad need nõuded olmejäätmete põletustehaste lubamist, projekteerimist, nõuetekohast seadmestamist, toimimist ja järelevalvet. Uuteks tehasteks peetakse selliseid, millele anti tegevusluba 1. detsembril 1990 või pärast seda. EL-i õigusaktid kehtestavad ulatuslikud nõuded jäätmepõletustehaste seire, kontrolli ja tehaste omanike poolt esitatava aruandluse kohta. Tegevuslubade väljaandmist ja seire tulemusi puudutav teave tuleb teha kättesaadavaks avalikkusele. Ohtlike jäätmete põletamisele esitatavate nõuete eesmärk on hoida ära ja vähendada ohtlike ainete põletamisest tekkinud negatiivseid mõjusid keskkonnale või inimeste tervisele. Riik peab lubade süsteemi andmise kaudu kehtestama tingimused ohtlike jäätmete põletustehaste tegevusele ja emisiooni piirnormid. Emissiooni piirnormide ületamisest tuleb viivitamatult teatada pädevatele asutustele, mis võivad nõuda kas põletuskoguste vähendamist või tehase sulgemist. • Välisõhu kaitse seaduses, veeseaduses ja jäätmeseaduses on tehtud vajalikud delegeerimised. Eestis ei ole spetsiaalselt ohtlike jäätmete põletamiseks projekteeritud tehaseid. On siiski kolm tööstusettevõtet, mille suhtes seda direktiivi saab rakendada. Eestil tuleb lähiajal vastu võtta strateegiline otsus tehaste osas – kas eelistada ühte suuremat tehast mitmele väiksemale. • Autoromud – Euroopa Nõukogu direktiiv 2000/53/EÜ vanasõidukite kohta (kuigi seda on käsitletud üleriigilises jäätmeseaduse eelnõus). Lisaks toimub EL tasemel seadusloome järgmiste jäätmete osas: • elektroonikajäätmed – ette on valmistatud EL direktiivi eelnõu elektroonikajäätmete kohta; • bioloogilised jäätmed – ette on valmistatud biojäätmete bioloogilise käitlemise töödokument (Working document. Biological treatment of biowaste. 2nd draft 12. February 2001), mis käsitleb biojäätmete kompostimist; • loomsed jäätmed – ette on valmistatud EL määruse eelnõu loomsete jäätmete käitlemise kohta. Omavalitsuste tasandil reguleerivad jäätmekäitlust järgmised dokumendid: • omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjad; • jäätmeload. Olmejäätmete käitlemise eesmärkide püstitamise oluline alus on Euroopa Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta ja keskkonnaministri määrus «Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks» (prügilamäärus). Need õigusaktid käsitlevad ja mõjutavad prügilate rajamise, kasutamise ja sulgemise kaudu jäätmekäitlussüsteemi tervikuna, alates jäätmete tekkest kuni lõppkäitluseni välja.