Vastse-Kuuste Vallavolikogu — Vastse-Kuuste valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine — KO, 108, 1967

Lähtudes jäätmeseaduse § 21 lõikest 1, Vastse-Kuuste Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada Vastse-Kuuste valla jäätmehoolduseeskiri (lisatud). 2. Määrus jõustub 1. juunil 2003. a. Volikogu esimees Enno ASUR Kinnitatud Vastse-Kuuste Vallavolikogu 27. mai 2003. a määrusega nr 16 VASTSE-KUUSTE VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Käesoleva jäätmehoolduseeskirja (edaspidi eeskiri) aluseks on jäätmeseaduse § 21 lõige 1. 2. Käesolev eeskiri määrab jäätmekäitluse üldise korra ning jäätmete tekitaja, territooriumi valdaja, jäätme-hooldusettevõtete ja omavalitsuse vahelisi suhteid jäätmehooldusalases tegevuses Vastse-Kuuste valla haldusterritooriumil. 3. Vastse-Kuuste valla jäätmehoolduseeskiri sätestab jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed. Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine, tekkivate jäätmekoguste vähendamine ning jäätmete taaskasutamise suurendamine. 4. Eeskiri on kohustuslikuks täitmiseks kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes elavad, tegutsevad või viibivad Vastse-Kuuste valla haldusterritooriumil. 5. Jäätmehooldust Vastse-Kuuste vallas korraldab Vastse-Kuuste Vallavalitsus. II. MÕISTED 6. Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tavajäätmeid kui ohtlikke jäätmeid; aiajäätmed – risu, oksad, rohi, lehed ja muud taolised jäätmed; biolagundatavad jäätmed – jäätmed, mis on anaeroobselt või aeroobselt lagundatavad; ehitusjäätmed – ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmed, mittekasutatav väljaveetav pinnas; jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; mahukad jäätmed – suuregabariidilised ja rasked jäätmed (vana mööbel, jalgrattad, televiisorid, raadiod, WC-potid ja vannid, kraanikausid, pliidid, külmkapid, autokummid jne); ohtlikud jäätmed – jäätmed, millel on jäätmeseaduse § 25 lõikes 1 loetletud ohtlikud omadused ja nõuavad erimenetlust nende käitlemisel (vanad akud, happed, patareid, õlid, õlijäätmed, taimekaitsevahendid, päevavalguslambid, elavhõbedat sisaldavad mõõteriistad näiteks termomeetrid, värvid, lahustid, plahvatusohtlikud ained ja vedelikud, aegunud ravimid, liimid jne. Ohtlikud omadused, mille alusel jäätmed liigitatakse ohtlikeks jäätmeteks, on määratletud jäätmeseaduse § 25 lõikes 1); püsijäätmed – jäätmed, mis ei allu mingitele olulistele füüsikalistele, keemilistele ja bioloogilistele muutustele. Nad ei lahustu, ei põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt ega keemiliselt, ei ole biolagundatavad või ebasoodsalt mõjutatavad muu nendega kontakti sattuva aine poolt nii, et suureneks keskkonna reostus või kahju inimese tervisele. Nõrgvee teke ja reoainete sisaldus jäätmetes ning nõrgvee ökotoksilisus peavad olema tähtsusetud; reoveepuhastite sete – heitvee puhastusseadmete jääkmuda; riskijäätmed – lõikavad, torkavad, haisevad ja tolmavad jäätmed, tavajäätmed, mis nõuavad erikäitlust; sega-olmejäätmed – olmejäätmete sortimisel järele jäänud füüsiliselt eraldamatu segunenud jäätmete mass; taaskasutatavad jäätmed (teisene toore) – jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks; tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; tootmisjäätmed – toodangu valmimisel või töö tegemisel tekkinud jäägid, mis oma tekkekohas või antud tehnoloogilises protsessis on kaotanud oma algsed tarbimisomadused; klaaspakend-jäätmed – kasutusest kõrvaldatud klaaspakend; vanametall – kasutusest kõrvaldatud metallpakend ja muud metallijäätmed; vanapaber ja papp – puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber ja papp; vanaõli – mis tahes mineraal-, taimsel või sünteetilisel õlil põhinev määrdeaine, kütte- või tööstusõli või muu õli, emulsioonid kaasa arvatud, mis on muutunud kõlbmatuks selle algselt ettenähtud otstarbeks ning mille selle valdaja on kasutuselt kõrvaldanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; ökoloogilised kuivkäimlad – kuivkäimlad, milles fekaalide lagundamiseks ja stabiliseerimiseks kasutatakse tugiainet; jäätmehooldeleping – jäätmete tekitaja, kinnistu valdaja, kinnisvarahoolduse ettevõtte ja jäätmekäitlusettevõtte vahel sõlmitud kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning mille sõlmimisega töövõtja muutub jäätmete omanikuks, kui leping ei näe ette teisiti; jäätmekogumisvahendid – kotid, konteinerid, mahutid ja pakendid, kuhu kogutakse territooriumil tekkinud jäätmed; jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega oma asutamisdokumentides ja jäätmelaos ettenähtud tingimustel; jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; jäätmetekitaja – isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koosseis muutub; jäätmete eeltöötlus – ladestuseelseid füüsikalisi, keemilisi või bioloogilisi protsesse hõlmavad toimingud, sortimine kaasa arvatud, mille eesmärk on vähendada jäätmete hulka ja keskkonnaohtlikkust ning hõlbustada nende käitlust ja taaskasutust; jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; jäätmete taaskasutamine – toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel; jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed; kinnistu valdaja – kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel kinnistu kasutaja, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik; kompostimine – orgaaniliste jäätmete segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või kompostoris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamisel; kompostor – orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav mahuti; prügila – ehitis jäätmete kestvaks või lõplikuks keskkonnaohutuks maapealseks või maa-aluseks ladestamiseks, kaasa arvatud ettevõttesisesed ladestuspaigad, kus jäätmeid hoitakse üle aasta. III. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDPRINTSIIBID 7. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu kinnistu valdaja. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu valdaja, kui jäätmehooldeleping ei näe ette teisiti. 8. Avalikel üritustel vastutab jäätmete nõuetekohase käitlemise eest ürituse korraldaja. 9. Kõik valla haldusterritooriumil tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud peavad rakendama kõiki sobivaid võimalusi, et vältida jäätmete teket ja vähendada nende hulka, ning kandma hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ohtu tervisele ega keskkonnale. 10. Vastse-Kuuste Vallavalitsus edendab oma haldusterritooriumil tekkinud jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende edasist taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Vastava spetsialiseeritud kogumissüsteemi olemasolul ja juurutamisel tuleb taaskasutatavad jäätmed (papp, paber, metall, klaas, tekstiil jne) koguda tavajäätmetest eraldi. Kodumajapidamises ja ettevõtluses tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. 11. Jäätmed tuleb pakkida nii, et need ei levitaks haisu, ei põhjustaks ohtu tervisele ega määriks kogumisvahendeid. 12. Juriidilisest isikust jäätmetekitajad on kohustatud: – rakendama oma tegevuses kõiki sobivaid jäätmete tekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu tootmisjäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele; – korraldama oma jäätmete sealhulgas tootmisjäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; – pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta. 13. Füüsilisest isikust jäätmetekitaja ülesanne on võimalikult vältida kodumajapidamises jäätmete tekkimist või vähendada nende hulka ning ta on kohustatud jäätmeid käitlema (koguma, sorteerima, ära vedama, taaskasutama) või andma need käesoleva eeskirjaga kindlaks määratud korras üle olmejäätmete kogumisettevõttele. IV. JÄÄTMETE KOGUMINE JA SORTEERIMINE 14. Kõik jäätmete tekitajad Vastse-Kuuste vallas peavad omama individuaalseid kogumisvahendeid või kasutama ühiskogumisvahendeid või omama jäätmekogumisvahendi kasutamise lepingut või ühinema korraldatud jäätmeveoga. 14.1. Jäätmetekitaja ja kinnistu valdaja kohustused: – koguda oma kinnistul tekkinud jäätmed ning teavitada kinnistul asuvaid elanikke ja seal töötavaid isikuid jäätmete sorteerimise ja kogumise korraldusest; – omada piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid või kasutada jäätmehooldelepingu alusel ühismahuteid; – korraldada jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlejale või taaskasutada või kõrvaldada jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmetekitaja ja kinnistu valdaja on eri isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmehooldelepinguga; – võimaluse korral vähendada jäätmete mahtu kokkupressimise teel enne kogumisvahendisse asetamist. 15. Jäätmete kogumiseks tuleb varuda kogumisvahendid ja ette valmistada kohad, mis vastavad jäätmete kogumisele ja ladustamisele esitatavatele nõuetele ning ei põhjusta kahju inimestele, keskkonnale ega kinnistule. 15.1. Kogumisvahendina tohib kasutada mahutit, mis oma tehnilistelt näitajatelt võimaldab: – jäätmete kogumist nende levikut takistaval viisil; – jäätmete hoidmist haisu levikut takistaval viisil; – tuleohu vältimist; – võimaliku lekke vältimist. 16. Kogumisvahenditena on lubatud kasutada – jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust. Korraldatud kogumisel peab kott olema kaanega kaetud kotihoidlas; – jäätmekonteinereid, mis võimaldavad jäätmeid vedaval autol laadida tõstemehhanismi abil ja on kaanega suletud; – kaanega suletavaid jäätmemahuteid, mida on võimalik käsitsi tühjendada või millega veetakse jäätmed jäätmekäitluskohtadesse; – sette- ja kogumiskaevusid, mis on ehitatud kehtestatud nõuete kohaselt. 17. Jäätmete kogumisvahend peab olema kompaktne ning ei tohi põhjustada tervisehäireid. Ümbruskonna saastamise vältimiseks tuleb kogumisvahendeid puhastada ja desinfitseerida piisavalt sageli, kuid mitte harvemini kui kaks korda aastas. 18. Kogumisvahend peab olema terve ja korralikult suletav. 19. Kogumisvahendi puhtuse ja korrashoiu eest hoolitseb jäätmetekitaja, v.a juhul, kui jäätmetekitaja ja jäätmekäitlusettevõtte vahel sõlmitud lepinguga ei ole sätestatud teisiti. 20. Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab prügikonteinerid vallavalitsus või territooriumi haldav organisatsioon. Kaupluste, söögikohtade või asutuste sissekäikude juures peab nende lahtioleku ajal olema prügikogumisvahend. Avalike ürituste paigad varustab prügikonteineriga ürituse korraldaja, kes likvideerib 24 tunni jooksul pärast ürituse lõppemist kogu ürituse käigus tekkinud prügi. 21. Käsitsi teisaldatavad jäätmemahutid ja konteinerid tuleb võimaluse korral paigutada tasasele horisontaalsele alusele autotee lähedale, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt kümne meetri kaugusele. Jäätmete kogumise konteiner ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumisvahendite tühjendamist. 22. Kinnistul tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole kinnistu piire, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. 23. Jäätmetekitaja peab tagama, et tema poolt täidetud jäätmekonteineri mass ei ületaks piirnormi 50 kg 0,1 m 3 kohta. 24. Korraldatud jäätmekogumissüsteemiga liitunud ühepereelamu jäätmekott või prügikonteiner tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmekäitlejale kättesaadavasse kohta. 25. Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui nad vastavad jäätmekäitlusettevõtte tingimustele ning kui tuhk on jahtunud (temperatuur alla 30 °C). 26. Vanametall ja metallijäätmed tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale jäätmekäitlusettevõttele või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta. 27. Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb sorteerida nende tekkekohas, koguda eraldi ja anda üle jäätmekäitlusettevõttele. 28. Mahukad jäätmed tuleb üle anda vastavasse jäätmekäitluskohta. 29. Taaskasutatavate ja prügilatesse viidavate jäätmete kogumisvahenditesse ei tohi koguda: – ohtlikke jäätmeid; – üle 30 °C kuuma tuhka; – lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid; – vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; – käimlajäätmeid; – kogumiskaevude setteid; – nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; – radioaktiivseid jäätmeid; – erikäitlust vajavaid jäätmeid (jäätmeseaduse § 26); – jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid; – aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist. 30. Ülalnimetatud omadustega jäätmed peab kinnistu valdaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks on: – ohtlike jäätmete vastuvõtukohad. – spetsiaalsed jäätmete kogumispunktid; – kompostimisväljakud; – muud eraldi määratavad vastuvõtukohad V. JÄÄTMETE VEDU JA KÄITLEMINE 31. Olmejäätmete valdaja on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu ühega Vastse-Kuuste Vallavalitsuse poolt seadusega ettenähtud korras valitud jäätmekäitlusettevõttega või korraldama ise olmejäätmete veo ja käitluse vastavalt käesoleva eeskirja punktile 38. Vastse-Kuuste valla jäätmevaldajatel on soovitav sõlmida lepingud järgmiste jäätmekäitlusettevõtetega: Tavajäätmete ja fekaalide vedu, konteinerite rent • Ragn-Sells Eesti AS Lõunapiirkond Tartu, Sepa 26 telefon 07 301 770 www.ragnsells.ee • AS SAB Tartu, Sepa 26 telefon 07 424 225 www.sab.ee • PÕLVA HEAKORD AS Põlva, Lina 15 telefon 079 95 208 051 11 880 • Ohtlike jäätmete käitlemine, reostuse likvideerimine, konteinerite rent • AS Epler & Lorenz Tartu, Ravila 75 telefon 07 421 398 • Vastse-Kuuste valla territooriumile lähimad tavajäätmete ladestamisluba omavad prügilad on järgmised: • Adiste prügila Põlva vald, Adiste küla • Aardla prügila Ülenurme vald, Aardlapalu küla telefon 07 352 001 • Laguja prügila Nõo vald, Laguja küla 32. Selleks, et korraldada ise oma olmejäätmete vedu ja käitlemist, peab olmejäätmete valdaja esitama Vastse-Kuuste Vallavalitusele vastava taotluse, lisades sellele ärakirja vastavast veolepingust või muud dokumendid, mis tõendavad veo või käitluse korraldamist jäätmete valdaja enda poolt. Korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest vabastamine toimub vallavalitsuse korraldusega. 33. Jäätmete korraldatud kogumist, vedu ning taaskasutust Vastse-Kuuste vallas tohivad teostada ainult ettevõtted, kellel on jäätmeluba. 34. Jäätmevedu teostav jäätmekäitlusettevõtte on kohustatud: – vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; – eemaldama kogumisvahenditesse toodud jäätmed kokkulepitud ajagraafiku järgi või vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonnareostust. Elanikkonnalt jäätmeid kogudes võivad jäätmekäitlusettevõtte töötajad siseneda eraomanduses olevatele territooriumidele minimaalselt vajaliku sagedusega; – koguma kokku kogumisvahendi tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse; – oma tegevuse käigus mitte kahjustama olmejäätmete kogumismahuteid; – paigutama tühjendatud kogumismahuti tagasi selle esialgsesse kohta; – kasutama oma tööprotsessis jäätmete kogumiseks ja veoks kohaldatud veokeid ning välistama jäätmete pudenemise, tilkumise või lendumise transportimisel; – korraldama jäätmevedu elanikkonda vähim häirival viisil. Täitunud jäätmekonteinerite tühjendamine ja vedu elamukvartalitest on keelatud ajavahemikus kella 21.00–6.00. 35. Jäätmetekitaja või kinnistu valdaja on kohustatud: – sõlmima reaalses mahus lepingu jäätmeluba omava ettevõttega jäätmete äraveoks; – organiseerima oma tegevuse tulemusel tekkinud jäätmekäitlusettevõtte tavapäraste jäätmekogumisvahendite jaoks sobimatute mahukate jäätmete ja punktis 24 sätestatud piirväärtusi ületavate jäätmekoguste äraveo ning kogutavad jäätmed kinnistu valdaja konteineri juurde jäätmekogujaga kokkulepitud ajaks. 36. Juhul kui kinnistu valdaja viib ise jäätmed prügilasse, peab tal olema prügila valdaja poolt väljaantud kviitung jäätmete üleandmise kohta. 37. Jäätmetekitaja või kinnistu valdaja on kohustatud: – kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud; – jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktide ja käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid; – tagasi võtma enda poolt jäätmekäitluskohta veetud, kuid seal mitte vastuvõetud jäätmed. 38. Füüsilised ja juriidilised isikud võivad aia- ja toidujäätmed kompostida kinnistes kompostihoidlates-kompostorites, kuhu ei pääse linnud ega loomad. Lahtistes kompostiaunades võib eravalduses olevate kinnistute territooriumil kompostida taimse päritoluga jäätmeid (aiajäätmed). Eravalduses olevale kinnistule rajatud kompostihunnik peab asuma vähemalt viie meetri kaugusel kinnistu piirist ja vähemalt 15 m kaugusel kaevust. Komposti hulka ei tohi panna jäätmeid, mis takistavad komposteerumist. 39. Juriidilised isikud võivad orgaanilisi jäätmeid kompostida kompostorites või Vastse-Kuuste Vallavalitsusega kooskõlastatud tingimustel ja kirjalikul loal selleks ettevalmistatud väljakutel. 40. Toidujäätmeid tohib aastaringselt kompostida ainult soojustatud kompostorites. 41. Ühiskanalisatsiooniga ühendamata eramute heitvee ja fekaalide kogumiskaevud ning püüdurid peavad pinnase või pinnasevee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad, ligipääs kaevudele, mahutitele ja püüduritele peab olema vaba. 42. Kogumiskaevud, mahutid ja püüdurid tühjendab vastavalt nende täitumisele vastavat teenust osutav jäätmekäitlusettevõte paakautodega, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas. Tühjendusprodukte võib ladustada ainult vallavalitsuse määratud kogumispunktidesse. 43. Käimlajäätmete hulka ei tohi panna muid jäätmeid. 44. Kogumis- ja heitveekaevude sisu tohib kompostida ainult Vastse-Kuuste Vallavalitsuse nõusolekul, kes väljastab vajaduse korral täiendavad nõuded. 45. Kogumis- ja settekaevude vedelaid jäätmeid kogutakse vastavalt vajadusele. 46. Reovee kogumis- ja filterkaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. 47. Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks. 48. Sõnnikut ei tohi laotada lumele ega külmunud maapinnale ja see ei tohi põhjustada ohtu keskkonnale. Säilitamisel järgida keskkonnakaitse nõudeid. 49. Puidujäätmeid, mis ei sisalda liimi, lakki, värvi ega immutusaineid, samuti taaskasutamiseks kõlbmatut jääkpaberit ja -pappi võib füüsiline isik põletada tugikütusena majavalduse küttesüsteemis. 50. Jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes. 51. Vaikse ilma korral ja kõiki tuleohutuseeskirju järgides ning naabreid mitte häirides on lubatud (v.a tiheasustuspiirkonnas) põletada lahtises tules kuivi aiajäätmeid. Jäätmete põletamisega seotud erandjuhud kooskõlastada Põlva Päästeameti ja Vastse-Kuuste Vallavalitsusega. 52. Omavoliline jäätmete põletamine väljaspool kinnistu piire on keelatud. 53. Jäätmete vastuvõtu- ja käitluskohtades liikudes tuleb järgida seal töötava personali korraldusi. Jäätmekoormat tohib tühjendada ainult selleks ettenähtud paika. 54. Olmejäätmete ladestamine on lubatud vaid selleks spetsiaalselt kohaldatud ametlikus tavajäätmete prügilas. 55. Kõrvalistel isikutel on keelatud prügilasse ladestatud jäätmeid sorteerida, laiali laotada, eemaldada ja põletada. 56. Prügilasse ei tohi ladestada: – vedeljäätmeid; – prügila tingimustes plahvatusohtlikke, sööbivaid, oksüdeeruvaid, tuleohtlikke või isesüttivaid jäätmeid vastavalt jäätmeseadusele; – nakkusttekitavaid haigla- ega loomakliiniku jäätmeid vastavalt jäätmeseadusele; – teaduslike uuringute või õppeasutuste tegevuse tulemusena tekkinud identifitseerimata keemilisi aineid, mille mõju inimtervisele ja/või keskkonnale ei ole teada (nt laboratooriumijäägid jt); – jäätmeid, mille päritolu ja koostist ei suudeta tuvastada, mille ladestuskõlblikkus ei ole analüüsidega kindlaks tehtud või mida on analüüsitud akrediteerimata laboratooriumis; – loomakorjuseid. VI. OHTLIKUD JÄÄTMED 57. Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutamist või kõrvaldamist. 58. Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida eri liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Ohtlike jäätmete segunemine omavahel või teiste ainetega on lubatud ainult siis, kui sellega ei kaasne ohtu tervisele ja keskkonnale ning kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud. 59. Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed või nende pakendid, peab jäätmevaldaja kehtiva korra kohaselt märgistama. 60. Ohtlike jäätmete kogumist, vedu ja edasist käitlemist tohib korraldada ainult Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud ohtlike jäätmete litsentsi omav jäätmekäitlusettevõtte. 61. Iga ohtlike jäätmete saadetise üleandmisel juriidiliselt isikult litsentsitud jäätmekäitlusettevõttele vormistab üleandja ohtlike jäätmete saatekirja. 62. Ohtlike jäätmete saatekiri on dokument, mis sisaldab andmeid üleantavate jäätmete valdaja, tekitaja, vedaja, vastuvõtja ja vedamiseks üleandnud isiku kohta, samuti andmeid ohtlike jäätmete liigi, koostise, koguse ja põhiomaduste kohta. 63. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. 64. Ohtlike jäätmete ajutiseks säilitamiseks võivad juriidilisest isikust jäätmetekitajad omada ettevõttesisest ohtlike jäätmete hoiuruumi, mis kooskõlastatakse Vastse-Kuuste Vallavalitsusega. 65. Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones või hoone osas. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema piisavalt tihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike väljaimbumist. 66. Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinnase- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. 67. Ohtlike jäätmete ajutine säilituspaik peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega. 68. Hooldus- ja tervishoiuasutuste, laboratooriumide, muude uurimis- ja loomakliinikute nakkusohtlikud ja bioloogilised, lõikavad ja torkavad jäätmed tuleb kehtiva korra kohaselt üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele. VII. JÄÄTMELUBA JA ARUANDLUS 69. Juriidilised isikud peavad taotlema jäätmeluba vastavalt jäätmeseadusele. 70. Jäätmeloa andmine on sätestatud jäätmeseaduse §-s 32. 71. Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta. 72. Juriidilisest isikust jäätmetekitaja on kohustatud viie aasta jooksul säilitama jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist kajastavad dokumendid ning esitama need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule viimase nõudmisel. 73. Füüsilisest isikust jäätmetekitaja on kohustatud kahe aasta jooksul säilitama jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist kajastavad dokumendid ning esitama need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule viimase nõudmisel. VIII. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUPERSPEKTIIVID VASTSE-KUUSTE VALLAS 74. Juhindudes Põlva maakonna jäätmekavast, koostab Vastse-Kuuste Vallavalitsus oma arengukava osana valla jäätmekava ja korraldab selle avalikustamise. 75. Vastse-Kuuste valla haldusterritooriumil asuvad ettevõtted on kohustatud koostama Vastse-Kuuste Vallavalitsuse nõudmisel jäätmekavad, mis käsitlevad ettevõtte tegevusega seotud jäätmekäitlust. 76. Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda tema haldusterritooriumil asuva kinnisasja omanikult reaalkoormatisena perioodilisi rahalisi makseid vähemalt üks kord aastas või nimetatud maksetega võrdseks hinnatavat tegevust jäätmehoolduse korraldamiseks kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil, juhindudes asjaõigusseaduse §-dest 229–240. 77. Käesoleva eeskirja punktis 76 nimetatud summa või sellega võrdseks hinnatud tegevus seatakse sõltuvusse kinnisasja sihtotstarbest, suurusest ning seal tekkivate jäätmete liigist ja hulgast. IX. JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 78. Vastse-Kuuste Vallavalitsus kontrollib jäätmeloaga ettevõttele määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist vähemalt üks kord aastas. 79. Käesoleva eeskirja mittetäitmisel kannavad süüdlased rikkumise asjaoludest sõltuvalt vastutust tulenevalt jäätmeseaduse §-dest 491–493 või karistusseadustiku §-dest 363, 364, 365, 366, 367 ja 368. 80. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmetest tekkinud keskkonnareostus ja -kahjustused likvideeritakse nende tekitaja kulul. 81. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omanik, kandes reostuse likvideerimisega seotud kulutused. Kui reostatud kinnisasja omanik ei täida reostuse likvideerimise kohustust, korraldab reostuse likvideerimise asendustäitmise korras Vastse-Kuuste Vallavalitsus reostatud kinnisasja omaniku kulul asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.