Vastse-Kuuste Vallavolikogu — Vastse-Kuuste valla arengukava vastuvõtmine — KO, 108, 1966

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 9, § 22 lõike 1 punktist 7 ja § 37 lõikest 1, Vastse-Kuuste Vallavolikogu määrab: 1. Vastu võtta Vastse-Kuuste valla arengukava aastateks 2003–2010 (lisatud). 2. Määrus jõustub 1. juunil 2003. a. Volikogu esimees Enno ASUR Kinnitatud Vastse-Kuuste Vallavolikogu 27. mai 2003. a määrusega nr 15 VASTSE-KUUSTE VALLA ARENGUKAVA 2003–2010 I. SISSEJUHATUS Vastse-Kuuste valla arengukavas määratletakse omavalitsuse arengu põhisuunad ja -alused ning tööplaan aastateks 2003–2010. Valla arengu edendamisel on väga oluline infrastruktuuride ülesehitamine, mis aitaks tuua valda investeeringuid ja hoogustaks kohapealse ettevõtluse arengut. Eesmärk on kommunikatsioonisüsteemide väljaarendamine, mis puudutab nii telefonside kui ka arvutiside sisseseadmist valla alevikku ja küladesse. Vastse-Kuuste vald peab olema elanikele turvaliseks elukeskkonnaks, säilitama oma loodusliku ja kultuurilise omapära. Tuginedes rahvaküsitlusele, ei näe Vastse-Kuuste Vallavolikogu lähematel aastatel vajadust ühinemiseks teiste omavalitsustega. Samas ei välistata tihedat koostööd naaberomavalitsustega. II. AJALOOLINE ÜLEVAADE Ajalooliselt asus praeguse Vastse-Kuuste valla territooriumil põhiliselt kahe endisaegse valla maa. Esialgselt kuulus Vastse-Kuuste maa-ala (mõis) endise Kuuste mõisa koosseisu. Valdade loomise aegu moodustati Kiidjärve ja Vastse-Kuuste mõisa maal Kiidjärve ja Vastse-Kuuste vald, hilisemal ajal on Kiidjärve vald ühendatud Vastse-Kuuste vallaga. 1925. aastal kuulusid Vastse-Kuuste valla koosseisu Logina, Lootvina, Padari, Leevi, Koorvere, Järve (Kiidjärve), Vissi (Visse) ja Tikuta küla. Mõnda aega tegutses ka Karilatsis väike mõis ja mõisa maal moodustati omaette Karilatsi vald. See oli aga üsna pisike ja väikesearvulise elanikkonnaga, nõnda et 1938. aasta vallareformi tulemusel Karilatsi vald likvideeriti. Suurem jagu Karilatsi vallast koos valla põhilise varaga läks Kõlleste valla koosseisu, väike osa aga Kiidjärve valla koosseisu. Kiidjärve vald moodustati 1938. aastal endise Vastse-Kuuste valla alusel, kuid juba suurema maa-alaga ja sirgemate piiridega. Vald ise asus Tartumaa lõunapiiril ja piirnes Tartumaa Ahja, Võnnu, Kuuste, Kambja ja Veski vallaga ning Võrumaa Kõlleste ja Põlva vallaga. Valla nimetamisel Kiidjärveks lähtuti asjaolust, et reformieelse vallakorralduse puhul asetsesid kõrvuti kaks sarnase nimega valda – Vana-Kuuste ja Vastse-Kuuste, mis asjaajamise juures tekitas pidevalt segadusi. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 4. mai 1945. a seadluse «Küla Töörahva Saadikute Nõukogu loomise kohta Eesti NSV-s» alusel moodustati Tartumaal Kiidjärve vallas Vastse-Kuuste Küla Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee. Vastse-Kuuste Küla TSN Täitevkomitee kõrgemalseisev organ oli Kiidjärve Valla Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee. Vastavalt seadusele oli külanõukogus esimehe ja sekretäri ametikoht. Vastavalt Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 26. septembri 1950. a seadlusele «Maarajoonide moodustamisest Eesti NSV-s» likvideeriti Tartu maakond ja Kiidjärve vald alates 1. oktoobrist 1950 ning moodustati Põlva rajoon. Seoses maarajoonide moodustamisega sai Vastse-Kuuste külanõukogu kõrgemalseisvaks organiks Põlva rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee. Alates 1. juulist 1954 liideti Kiidjärve külanõukogu territoorium Vastse-Kuuste külanõukogu territooriumiga. Seisuga 1. juuli 1954 olid Vastse-Kuuste külanõukogu territooriumil järgmised külad: Alaküla, Padari, Leevi, Lootvina, Valgemetsa, Vastse-Kuuste, Järve, Lüko, Karilatsi, Koorvere, Liiva, Visse, Voore, Voorepalu. Külanõukogu territooriumil oli Vastse-Kuuste ja Kiidjärve raamatukogu, Vastse-Kuuste, Lootvina ja Kiidjärve rahvamaja, Vastse-Kuuste 7-klassiline kool, Kiidjärve, Lootvina, Valgemetsa ja Voore algkool ning Karl Marxi, A. A. Ždanovi ja EK(b)P VI Kongressi nimeline kolhoos, mis liideti 1. jaanuarist 1964 ühtseks Rahu kolhoosiks. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 23. oktoobri 1990. a otsusega kinnitati Vastse-Kuuste valla omavalitsuslik staatus ja alates 1. novembrist 1990 astus Vastse-Kuuste vald omavalitsusliku haldusüksuse õigustesse. III. HALDUS Valla üldpind on 123 km2. Vald paikneb Põlva maakonna põhjapoolses osas. Valla halduskeskus on Vastse-Kuuste alevik, mis asub maakonna keskusest Põlva linnast 15 km kaugusel. Vabariigi pealinna Tallinna on 232 km. Valda läbivad Tartu–Põlva maantee ja Tartu–Petseri raudtee. Elanike arvult on Vastse-Kuuste vald maakonna üks väiksemaid. 9 külas ja 1 alevikus elab 1293 (seisuga 01.01.2003) inimest. 3.1. Valla arengus järgitakse järgmisi põhimõtteid : 1. valla mitmekülgne ja piirkondlikult tasakaalustatud areng; 2. sotsiaal- ja vallateenuste kättesaadavus valla piires; 3. ametnike kvalifikatsiooni ja osutatavate teenuste kvaliteedi tõus; 4. infovahetuse tõhustamine; 5. vallaametnike optimaalne arv. 3.2. Tegevused 1. Funktsioonide piiritlemine ja täpsustamine. 2. Ürituste korraldamine kogu vallas aastaringselt. 3. Koostöö arendamine naaberomavalitsustega ühisürituste korraldamisel, spetsialistide rakendamisel, ühiste asutuste haldamisel, keskkonnaküsimustes jne. 4. Külavanemate staatuse rakendamine. 5. Valla asustusjaotuse muutmine (külanimede ja nende lahkmejoonte osas), arvestades ajaloolisi traditsioone või küla arenguperspektiivi ja vallaelanike sellekohast ettepanekut. 6. Bussiliikluse parem korraldamine. 7. Infrastruktuuride korrastamine ja uuendamine. 8. Fondidest rahaliste vahendite taotlemine ja kasutamine. 9. Välissuhete arendamine. IV. SOTSIAALSED INFRASTRUKTUURID 4.1. HARIDUS Vallas on 2002/2003. õppeaastal 2 õppeasutust: Vastse-Kuuste Kool (põhikool) 167 õpilasega (seisuga 01.09.2002) Lasteaed Kaari 30 lapsega (seisuga 01.09.2002) 4.1.1. Kool 1. Kooli ja kultuuriasutuste teenindusmaa kinnistusraamatusse kandmine. 2. Olemasolevate haridusasutuste säilitamine, laiendamine ja parendamine. 3. Erakapitali kaasamine hariduse finantseerimisse. 4. Valla elanikeregistris olevatele Vastse-Kuuste Kooli õpilastele (I–IX klass) tasuta koolitoidu võimaldamine. 5. Vastse-Kuuste Kooli õpilastele ja väljaspool valda üldhariduskoolides päevases õppevormis õppijatele tasuta kooli- ja kojusõidu võimaldamine. 6. Vastse-Kuuste Koolis pikapäevarühma töö jätkamine. 7. Vallas tegutsevate õpilashuviringide toetamine. 8. Valla elanikeregistris olevate erivajadusega õpilaste diferentseeritud õpetamise jätkamine Vastse-Kuuste Koolis. 9. Logopeedilise abi võimaldamine valla elanikeregistris olevatele lastele. 10. Vastse-Kuuste Kooli juurde hariduslike erivajadusega õpilaste, nende vanemate ja õpetajate eripedagoogilise nõustamiskeskuse loomise toetamine. 11. Õpilaste psühholoogilise nõustamise organiseerimine. 4.1.2. Lasteaed 1. Lasteaia kujunemine piirkondlikuks koolieelse kasvatuse keskuseks. 2. Alushariduse omandamiseks võimaluste loomine kõigile valla territooriumil elavatele lastele. 3. Logopeedilise abi tagamine lasteaias käivatele lastele. 4. Uute arendavate ja laste mängu toetavate õppevahendite muretsemine, metoodilise materjali uuendamine. 5. Lasteaiaõpetajate kvalifikatsiooni taseme tõstmise võimaldamine. 6. Lasteaia õueala täiustamine. 7. Laste riietusruumis mööbli väljavahetamine. 8. Lasteaia varustamine kaasaegse arvuti ja arvutitarkvaraga. 4.1.3. Pedagoogid 1. Valla pedagoogide kvalifikatsiooni taseme tõstmise võimaldamine. 2. Pedagoogide tunnustamise korra väljatöötamine ja rakendamine. 3. Õpetajate ühistegevuse, koostöökoolidega suhtlemise ja projektides osalemise toetamine. 4.1.4. Õpilased 1. Vastse-Kuuste valla elanikeregistris olevate edukate õpilaste tunnustamise korra väljatöötamine ja rakendamine. 2. Vastse-Kuuste Kooli 9. klassi lõpetajate materiaalne toetamine. 3. Laste suvise tegevuse organiseerimine. 4.1.5. Peamised ülesanded lähiaastateks 1. Valla koolis ruumipuuduse lahendamine juurdeehituse abil. 2. Klassiruumide kapitaalremondi teostamine (pakettaknad, siseuksed, nõuetekohane valgustus jm). 3. Koolihoone varustamine nõuetekohase ventilatsiooni ja tuletõrjesignalisatsiooniga. 4. Kooliruumide sisustamine ajakohase ja tervisekaitse nõuetele vastava mööbliga. 5. Õppevahendite ja õppekirjanduse täiendamine ning kaasajastamine. 6. Poiste tööõpetusklassi sisustamise jätkamine uute nõuetekohaste tööpinkide ja töövahenditega. 7. Kooli IKT riist- ja tarkvara ning arvutiside pidev ajakohastamine. 8. Kooliköögi jätkuv kaasajastamine. V. KULTUUR JA SPORT Vastse-Kuuste Kultuurimaja Vastse-Kuuste Raamatukogu Kiidjärve Raamatukogu + külakeskus 5.1. KULTUUR 5.1.1. Konkreetsed ülesanded lähiaastateks 1. Valla ühtse kultuurikontseptsiooni väljatöötamine ja juurutamine. 2. Kultuuriasutuste maine tõstmine ja kultuuritöötajate töö väärtustamine. 3. Kultuuritöötajate kvalifikatsiooni taseme tõstmise võimaldamine. 4. Kultuurielu õiglase ja põhjendatud finantseerimise korraldamiseks laiapõhjalise kultuurinõukogu kaasamine. 5. Olemasolevate kultuuriasutuste baasil külakeskuste võrgustiku väljaarendamine. 6. Raamatukogude kujundamine kõigile kättesaadavaks info- ja kultuurikeskusteks, kus raamatulaenutuse kõrval on info kättesaamine võimalik ka arvutitel. 7. Kõikide sotsiaalsete gruppide huve arvestava teenindus- ja komplekteerimispoliitika rakendamine raamatukogudes. 8. Interneti püsiühenduse loomine Kiidjärve raamatukokku. 9. Vastse-Kuuste raamatukogu ruumide laiendamine avakogu mahu suurendamiseks ning töötajatele olmeruumi väljaehitamiseks; raamatukogu akende vahetus. 10. Huvigruppide initsiatiivil huviringide moodustamine, võimalusel huviringide töö materiaalne toetamine. 11. Külakeskuste ja teiste vallaasutuste juures täiskasvanute täiendusõppe võimaldamine (keeleõpe, arvutiõpe jne). 12. Suuremate ürituste korraldamine koostöös naaberomavalitsustega. 13. Omakultuuri (sh kodukandi rahvariiete) säilitamine ja eelduste loomine omakultuuri arenguks. Külaliikumise hoogustamine. Iga küla huvigruppide initsiatiivil ja vastutusel toimuvate ürituste (külapäevad jne) toetamine. 14. Oma haldusterritooriumil tegutsevate MTÜ-de toetamine, abi osutamine uute MTÜ-de moodustajatele. 15. Kodu-uurimusliku tegevuse tunnustamine ja toetamine. Tõsta muinsuskaitsemälestiste omanike teadlikkust ja vastutust mälestiste säilitamisel. 16. Koostada loetelu vallas asuvatest ning hooldamist ja kaitset vajavate kultuuriajalooliste objektide kohta, kavandada tööde plaan (objektide viidastamine). 5.2. SPORT 1. Vastse-Kuuste kooli staadioni rekonstrueerimine, alevikku lastele mänguväljakute rajamine. 2. Võimaluste piires tingimuste loomine sporditegevuseks eri vajadustega elanike gruppidele. 3. Küladesse spordirajatiste ja mänguväljakute loomine. 4. Võimaluste piires spordivahendite ja -riietuse soetamine sporditegevuse arendamiseks. 5. Oma haldusterritooriumil asuvate spordiorganisatsioonide (MTÜ-de) tegevuse toetamine. 6. Võimaluste piires valla lasteaias ja koolis ujumisoskuse õpetamise korraldamine. 7. Vastse-Kuuste valla edukate sportlaste rahaline toetamine (eelarve võimaluste piires) ja tunnustamine. Tunnustamise korra väljatöötamine. VI. USUÜHINGUD Usuühingute töökorralduse aluseks on elanike ja nende moodustatud huvigruppide initsiatiiv ja vastutus, mis ei kahjusta piirkonna ja riigi huve. VII. SOTSIAALHOOLDUSTÖÖ Sotsiaaltöö peamine eesmärk on meie valla elanikeregistrisse kantud inimeste toimetuleku ja turvalisuse tagamine lähtuvalt valla võimalustest. Aidata inimestel tõsta oma teovõimet ning olemasolevaid võimeid ära kasutada. 1. Noorte perede ja üksi lapsi kasvatavate vanemate materiaalne toetamine. 2. Suurte perede ja vähekindlustatud perede lastele suvise puhkelaagrites viibimise võimaldamine. 3. Vähekindlustatud vallaelanike toetamine vastavalt väljatöötatud korrale. 4. Jätkuvalt arendada koduhooldust. Koduteenuste loetelu ja nende saamise tingimuste väljatöötamine. 5. Kiidjärve külla Haavassaare tallu intellektipuudega noortele kodu (Maarja Küla) rajamise toetamine ja hilisem koostöö Maarja Külaga. 6. Üksikvanurite ja eakate murede lahendamine. 7. Puuetega inimeste toetamine. VIII. TÖÖHÕIVE 1. Töötute kaasamine ühiskondlikesse ettevõtmistesse nende toimetuleku parandamiseks. 2. Potentsiaalse tööjõu rakendamine. 3. Vallaelanike täiendus- ja ümberõppe soodustamine. IX. TERVISHOID Vastse-Kuuste valla tervishoiu arengusuunad lähtuvad Vastse-Kuuste valla ja maakonna vajadustest. Rahva tervise ning elukeskkonna parandamiseks on vaja säästvat arengut, mille puhul rahuldatakse praegusi vajadusi, ohustamata tulevasi põlvkondi. 9.1. Tegevused 1. Tervislike eluviiside propageerimine. 2. Tervishoiu sihtprogrammides osalemine, programmide väljatöötamine. 3. Perearstikeskuse säilitamine Vastse-Kuustes. 4. Apteegiteenuse kättesaadavuse soodustamine valla territooriumil. X. KESKKONNAKAITSE Keskkonna seisund Vastse-Kuuste vallas on viimastel aastatel paranenud. Käivitunud on ohtlike jäätmete kogumise süsteem. Tulevikus korduskasutatavate jäätmete liigiti kogumise korraldamine. 10.1. Tegevused 1. Jäätmehoolduskava kaasajastamine ja rakendamine. 2. Mitteametlike prügi mahapaneku kohtade likvideerimise jätkamine, tõhustades keskkonnaalast järelevalvet. 3. Üldisele keskkonnaseirele kaasaaitamine. 4. Valla territooriumil ei nähta ette prügilate olemasolu. Hernejärve prügimägi likvideeritakse hiljemalt 2003. aasta suveks. 5. Vastse-Kuuste aleviku kanalisatsioonisüsteemi ja biopuhasti rekonstrueerimine. 6. Veemajanduse ja kanalisatsiooni terviklahenduste otsimine ja elluviimine valla territooriumil. 7. Valla piirkonnas olevate looduskaitsealade külastatavuse reguleerimine koostöös maakonna keskkonnateenistusega. XI. MAJANDUS Aidata igakülgselt kaasa majanduse arengule Vastse-Kuuste valla halduspiirkonnas. Soodustada ettevõtlussõbraliku keskkonna loomist vallas. 11.1. ETTEVÕTLUS Ettevõtluse arenguga taotletakse: 1. uute töökohtade loomist; 2. mittetraditsiooniliste ettevõtlusalade viljelemist; 3. investeerijate huvi suurendamist Vastse-Kuuste valla vastu; 4. kohalike ressursside kohapeal töötlemist; 5. kasutamata hoonetele ja rajatistele investeerija leidmist; 6. edukate ettevõtjate tunnustamist vastavalt võimalustele. 11.2. PÕLLUMAJANDUS Valla territooriumil on säilinud põllumajandusmaa sihtotstarbeline kasutamine. Põllumajandusega tegelevad vallas osaühingud ja talud. Valla territooriumil on haritavat maad 3478 ha. 11.2.1. Tegevussuunad põllumajanduses 1. Kasutamata maa maksustamisel rakendada maksimaalseid kehtivaid määrasid. 2. Aktiivseid maakasutajaid teavitada kasutamata maa olemasolust. 3. Alternatiivse põllumajandustootmise propageerimine. 11.3. METSAMAJANDUS Vastse-Kuuste valla territooriumil on erametsi 3426 ha riigimetsi 3868 ha metsasuse % 60 Metsade majandamise põhimõtted: 1. metsanduse osakaalu suurendamine valla ettevõtluses; 2. Kiidjärve metskonna osalusel algatatud nn «mudelmetsade» projekti toetamine, mis korraldab metsade majandamist ökonoomilistest näitajatest ja mitmekesisusest lähtudes; 3. väheviljaka põllumaa metsastamise propageerimine. 11.3.1. Tegevused 1. Riigimetsast kasvava metsa piiratud enampakkumiste korraldamise taotlemine kohalike puidutöötlejate konkurentsivõime suurendamiseks. 2. Kontrolli teostamine maanteeäärsete raielankide nõuetekohase puhastamise üle. 3. Raielankide kohustusliku taasmetsastamise propageerimine. 4. Riigi- ja erametsade haldajatega koostöö arendamine eri puhkevõimaluste (suusa-, tervise-, matkarajad jne) loomiseks valla metsades. 11.4. TURISM Turismil on oluline koht valla üldarengus.Vastse-Kuuste valla territooriumil leidub palju puhkamiseks sobivaid kohti. Valla kaunid metsad ja veekogud on säilitanud oma puhtuse ja ürgsuse ning loonud soodsad eeldused puhkemajanduse ja turismi arendamiseks. Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala üheks osaks on looduskaitselise ja loodusturismi suunitlusega piirkond Kiidjärve–Taevaskoja huvimets. Liivakivipaljandid – Taevaskoja, Kiidjärve vesiveski, laanekuklaste kaitseala Akstes, Laari männi genofondi reservaat, Valgesoo sookaitseala ja neid ühendavad ilusad okaspuumetsad jätavad külastajatele eriliselt lummava ja kauakestva elamuse. 11.4.1. Tegevused 1. Valla kohta käiva turismiinfo kättesaadavamaks tegemine. 2. Turismiobjektide heakorrastamisele kaasaaitamine. 3. Vaatamisväärsustele juurdepääsuteede korrastamine ja viitadega varustamine. 4. Valla üldplaneeringus puhketsoonide, kämpingute ja parkimisplatside määratlemine ning sellega aluse loomine turismiinvesteeringute toomiseks valda. 5. Koostöö kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil turismialade projektide rakendamisel. 6. Eraalgatuse toetamine kõigi valla käsutuses olevate seaduslike vahenditega, tagades ausa ja vaba konkurentsi. 7. Igakülgne kaasaaitamine turismitalude tekkimisele. Puhkemajandusega tegelevate ettevõtjate nõustamine. 8. Lastelaagrite korraldamise toetamine. 11.5. TEENINDUS Vastse-Kuuste vald lähtub teeninduse arendamisel järgmistest printsiipidest: 1. eri tarbijarühmade vajaduste katmine; 2. seaduslikkus, vaba ja aus konkurents; 3. elektroonilise teenuse (AIP, Interneti-pank jms) kättesaadavaks tegemine võimalikult laiemale elanikkonnale külakeskuste ja raamatukogude kaudu; 4. igakülgse abi osutamine uutele ja olemasolevatele ettevõtjatele nõustamise ja infovahenduse teel; 5. kohaliku transpordi korraldamine vastavalt vajadustele; 6. teeninduse ja ettevõtluse arenguks vajalike eelduste loomine: uuringud, planeeringud ja infrastruktuuride välja ehitamine; 7. valla arengu seisukohalt on olulisel kohal turismialase teeninduse parem kättesaadavus ja kvaliteet. 11.6. PLANEERING Algatada lähiaastatel Vastse-Kuuste valla üldplaneering, lähtudes maakonnaplaneeringust ning valla territooriumil olevate huvigruppide ootustest ja vajadustest. Valla planeeringus nähakse ette vajalikud territooriumid ja piirangud tasakaalustatud elu- ja majandustegevuse arenguks. XII. TEHNILISED INFRASTRUKTUURID 12.1. INFOTEHNOLOOGIA JA REGISTRID Vastse-Kuuste Vallavalitsus omab kõiki tööks vajalikke inforegistreid ja programme. 12.1.1. Tegevused 1. AIP-de lõplik väljaehitamine ja laiendamine valla raamatukogudes ja külakeskustes. 2. Valla infotehnoloogilise riist- ja tarkvara uuendamise ja täiendamise jätkamine vastavalt võimalustele. 3. Omavalitsustevahelise koostöö arendamine infotehnoloogia alal. 4. Vastse-Kuuste valla kodulehekülje täiendamine Internetis. 5. Interneti püsiühenduse loomisele kaasaaitamine valla territooriumil. 12.2. SIDE Vastse-Kuuste vallas on võimalik liituda Eesti Telefoni, Eesti Mobiiltelefoni, Tele2-e ja Radiolinja Eesti sidevõrkudega. Vallas tervikuna on vajalik kaasajastada sideteenuse pakkumist, otsida lahendusi andmeside kättesaadavuse parandamiseks valla territooriumil. 12.2.1. Tegevused 1. Infovahetuse põhiskeemide väljatöötamine eriolukordade puhuks. 2. Digitaalside arengu soodustamine. 3. Kaugematesse küladesse püsiühenduse loomisele kaasaaitamine. 12.3. ELEKTRIFITSEERIMINE Vastse-Kuuste valla territooriumil teostab elektrienergia müüki Eesti Energia Põlva Osakond. 12.3.1. Tegevused 1. Tänavavalgustuse käigushoidmine Vastse-Kuuste alevikus. Tänavavalgustuse uuendamine, täiendamine ning korrastamine vastavalt vajadusele. 2. Kaasaaitamine elektrivõrkude optimeerimisele ja mittekvaliteetse elektrienergia varustusega piirkondade väljaselgitamisele. 12.4. KOMMUNAALMAJANDUS Kütteks kasutatakse tsentraalset soojavarustust Vastse-Kuuste alevikus. Näha ette lähitulevikus OÜ Vastse-Kuuste Soojuse baasil laiapõhjalise kommunaalettevõtte rajamist. 12.4.1. Tegevused 1. Valla keskasula soojusega varustamise majanduslikult põhjendatud mudeli väljatöötamine ja rakendamine. 2. Tarbijate vastutuse ja huvitatuse suurendamine soojusega varustamisel. 3. Kommunaalteenuste kvaliteedi parandamine (küte, vesi, kanalisatsioon, prügivedu). 12.5. TEED JA TÄNAVAD Vallateede kogupikkus on 54,45 km, neist kõvakattega 1,55 km. Teede seisukord on rahuldav. Põhiosa teedest on kruuskattega ja vajavad lähiaastatel uuendamist. 12.5.1. Tegevused 1. Taliteenistuse ja suvise teehoolduse tagamine kõigil vallateedel vastavalt vajadusele. 2. Kruuskatte süstemaatiline uuendamine ja teeäärte profileerimine. 3. Vastse-Kuuste alevikusiseste teede asfaltkatte uuendamise taotlemine. 4. Kiidjärve–Taevaskoja, Kiidjärve–Koorvere, Vastse-Kuuste–Ahja, Vastse-Kuuste–Lootvina tee ja Valgemetsa asulasisese tee asfalteerimise taotlemine. XIII. TURVALISUS Vastse-Kuuste valda teenindab Põlva Politseiprefektuur ja üks konstaabel. 13.1. Tegevused 1. Kõigi seadusega lubatud ja majanduslikult põhjendatud võimaluste kasutamine turvalisuse tagamiseks vallas. 2. Õnnetuse tõttu elamispinnata jäänud peredele avariipindade määratlemine. 3. Abipolitseinike, kaitseliitlaste ja teiste vabatahtlike struktuuride kaasamine üldisesse korrakaitsesse (patrullimine alevikus ja külades, vallaürituste turvamine jms). 4. Liikluskorraldusvahendite ülevaatamine, korrastamine ja täiendamine vallateedel. 5. Liiklusõppe tõhusam korraldamine valla koolis ja lasteaias. 6. Vallale kuuluvate objektide varustamine signalisatsiooniga. 7. Valla vastutavate töötajate omavahelise ja ametkondadevahelise teavitamise ning infovahetuse süsteemi loomine eriolukordade puhuks.