Vabariigi Valitsus — Teenistuja välislähetusse saatmise korra kinnitamine

Muudetud järgmise Vabariigi Valitsuse määrusega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 22.07.2003 nr 206 (RT I 2003, 55, 377) 1.09.2003 Avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 50, 764; 97, 1664; 1996, 15, 265; 45, 850; 1997, 1, 4) paragrahvi 43 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) "Teenistuja välislähetusse saatmise kord, välislähetustasu ja hüvituste suurus ning nende maksmise kord, kui lähetus kestab üle ühe aasta" (juurde lisatud); 2) välislähetustasu lähtesummad (juurde lisatud). 2. [Käesolevast tekstist välja jäetud] Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 1997. a. määrusega nr. 47 Teenistuja välislähetusse saatmise kord, välislähetustasu ja hüvituste suurus ning nende maksmise kord, kui lähetus kestab üle ühe aasta I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kord reguleerib avaliku teenistuja (edaspidi teenistuja), kellele ei laiene välisteenistuse seadus, välislähetusse saatmise korda, teenistuja välislähetustasu ning teenistuja ja tema perekonnaliikmete hüvituste suurust ja nende maksmise korda, kui teenistuja saadetakse välisriiki kauemaks kui üks aasta. 2. Välislähetusse saadetud teenistujale makstakse välislähetustasu ning vastavate tingimuste korral hüvitatakse tema: 1) reisi- ja kolimiskulud; 2) majutuskulud; 3) alaealiste laste koolituskulud; 4) tervisekindlustus ja ravikulud. Kulud hüvitatakse maksedokumentide esitamisel. 3. Välislähetustasu ja hüvitused on lähetuskulude eriliik, mida ei maksustata tulu- ja sotsiaalmaksuga. II. VÄLISLÄHETUSSE SAATMINE 4. Teenistuja välislähetusse saatmise otsuse teeb ametiasutus. Teenistuja lähetamine välislähetusse toimub ametiasutuse juhi käskkirja alusel, milles märgitakse lähetuse sihtkoht, asutus, kuhu lähetatu saadetakse, lähetuse kestus ja ülesanne. Teenistuja välislähetusse saatmiseks on vaja tema nõusolekut. [RT I 2003, 55, 377 – jõust. 1.09.2003] 41. Iga teenistuja lähetamise Eesti Vabariigi välisesindusse (edaspidi välisesindus) otsustab Välisministeeriumi konkursi- ja atesteerimiskomisjon. Otsuse tegemiseks vajalikud dokumendid esitatakse ja taotlust menetletakse kooskõlas käesoleva korraga.»; [RT I 2003, 55, 377 – jõust. 1.09.2003] 5. Teise ministeeriumi või tema valitsemisala asutuse teenistuja lähetamiseks välisesindusse esitab vastava ministeeriumi kantsler ministri teadmisel ministeeriumi taotluse koos teenistujat puudutavate dokumentidega Välisministeeriumile. Taotluse esitanud ministeeriumi esindajal on õigus viibida konkursi- ja atesteerimiskomisjoni koosolekul. Teenistuja lähetab välisesindusse Välisministeeriumi kantsler käskkirjaga, mis on kooskõlastatud vastava ministeeriumiga ning milles märgitakse lähetuse koht ja kestus ning vajaduse korral ülesanne. Teenistuja välislähetustasu ning teenistuja ja tema perekonnaliikmete hüvitised tasub kooskõlas õigusaktidega ministeerium, kes taotles teenistuja lähetamist välisesindusse.»; [RT I 2003, 55, 377 – jõust. 1.09.2003] 51. Teenistuja välislähetusse saatmisest teatatakse talle ette vähemalt üks kuu ning antakse isiklike asjade korraldamiseks aega vähemalt üks nädal, mille jooksul ta on ametikohustustest vabastatud. [RT I 2003, 55, 377 – jõust. 1.09.2003] III. VÄLISLÄHETUSTASU 6. Välislähetustasu lähtesummad kinnitab Vabariigi Valitsus, kes vaatab need läbi ja korrigeerib neid vajaduse korral Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumi ettepanekul üks kord kahe aasta jooksul. 7. Kui koos teenistujaga elavad alaliselt asukohariigis tema ülalpeetavad perekonnaliikmed, suurendatakse teenistuja välislähetustasu järgmiselt: 1) abikaasa puhul 35 protsenti teenistuja välislähetustasust; 2) iga alaealise lapse puhul 15 protsenti teenistuja asukohariigis välisesinduses teisele (II) sekretärile Vabariigi Valitsuse 25. jaanuari 1996. a määruse nr 29 «Eesti Vabariigi diplomaatide välisteenistustasu ja hüvituste suuruse ning maksmise korra kinnitamine» (RT I 1996, 7, 147; 1997, 16, 275) punkti 1 alapunktiga 2 kinnitatud välisteenistustasu lähtesumma ning asukohariigi koefitsiendi korrutise summast. [RT I 2003, 55, 377 – jõust. 1.09.2003] 8. Teenistuja välislähetustasu suurendamist arvestatakse päevast, millal abikaasa ja/või laps(ed) saabuvad asukohariiki, ja makstakse ajani, millal nad asuvad tööle asukohariigis või välisesinduses, kolivad alaliselt ära asukohariigist või asuvad elama omaette. 9. Välislähetustasu abikaasa ja lapse (laste) kaasasoleku korral ei maksta nende asukohariigist ajutise äraoleku päevade eest, mis ületavad kokku 30 kalendripäeva aastas. Nende päevade hulka ei arvata äraolekut seoses teenistuja puhkusega. 10. Juhul kui mõlemad abikaasad töötavad teenistujana välisesinduses või asutuses, kuhu nad on lähetatud, vähendatakse madalamat välislähetustasu omava abikaasa välislähetustasu 25 protsendi võrra ning välislähetustasu lapse (laste) eest suurendatakse sel juhul ainult ühel abikaasadest. 11. Juhul kui üks abikaasadest töötab välisesinduses diplomaadina vastavalt välisteenistuse seadusele ja teine teenistujana, vähendatakse 25 protsendi võrra teenistujana töötava abikaasa välislähetustasu ning välisteenistustasu lapse (laste) eest suurendatakse sel juhul ainult diplomaadina töötavale abikaasale. 12. Teenistuja lähetamisel välisriiki vähem kui üheks aastaks, samuti juhul, kui lähetuse tegelik kestus kujuneb lühemaks kui üks aasta teenistujast sõltuvatel põhjustel, kohaldatakse välislähetustasu ja hüvituste maksmisel Vabariigi Valitsuse 15. jaanuari 1996. a. määrusega nr. 13 (RT I 1996, 5, 97) kinnitatud "Teenistuslähetuse kulude hüvitamise tingimusi, ulatust ja korda". 13. Käesolev kord ei laiene Välisministeeriumi poolt kooskõlastatult välisesinduse juhiga asukohariigis teenistusse võetud abiteenistujatele. IV. REISI- JA KOLIMISKULUD 14. Välislähetusse lähetamisel ja sealt tagasi kutsumisel, samuti üks kord aastas Eestisse puhkusele ja teenistuskohta tagasi sõidul hüvitatakse teenistuja ja tema perekonnaliikmete reisikulud ametiasutuse poolt heakskiidetud transpordivahendi ja piletiklassi kasutamise korral vastavalt tegelikele kulutustele. 15. Välisministeeriumi koosseisulise teenistuja isikliku vara veo välisesindusse minekul ja sealt tulekul maismaa- või meretranspordivahendiga korraldab Välisministeerium. Muu ministeeriumi või tema valitsemisala asutuse ning ametiasutuse teenistuja isikliku vara veo lähetusse minekul ja sealt tulekul maismaa- või meretranspordivahendiga korraldab ministeerium või ametiasutus. Meretranspordivahendi kasutamisel on lubatud kasutada konteinerit mahuga kuni 31,7 m3. 16. Erandjuhtudel (matused, õnnetus jm.) otsustab ametiasutus igal üksikjuhul eraldi, kas ja kui suures ulatuses reisikulud hüvitatakse. Isiklikes küsimustes Eestisse sõidu kulud võib üks kord aastas hüvitada kas osaliselt või täielikult. Välislähetusse saadetud teenistuja võib üks kord oma tööaasta jooksul taotleda oma abikaasa ja laste või vanemate välisesindusse või asutusse, kuhu lähetatu on saadetud, küllasõidu kulude (sõidukulude) hüvitamist. V. MAJUTUSKULUD 17. Teenistujale hüvitatakse eluruumi üürimise ning selle seadmestamis-, remondi- ja ekspluatatsioonikulud, kui üürileping on sõlmitud ametiasutuse juhi teadmisel, välisesinduses töötamise korral ka esinduse juhi ja Välisministeeriumi nõusolekul. Korteri telefoni- ja elektrikulud võidakse hüvitada Välisministeeriumi koosseisulisele teenistujale välisesinduse juhi ettepanekul ja kantsleri nõusolekul, muu ametiasutuse teenistujale ametiasutuse juhi nõusolekul. Üürikorteri suuruse normid ja möbleerimise ning koduse majapidamis- ja muu tehnika soetamise kulude hüvitamise piirmäärad kinnitab välisminister. VI. LASTE KOOLITUSKULUD 18. Teenistuja laste põhikooli- ja gümnaasiumikulud hüvitatakse vastavalt põhiprogrammi tegelikele kuludele, mille hulka arvatakse õppemaks, kohustuslik koolikindlustus, õpikute ja õppematerjali maksumus ning muud kohustuslikud koolikulud. 19. Lapse täisealiseks saamisel jätkatakse hüvituse maksmist jooksva õppeaasta lõpuni. 20. Hüvituse piirmääraks on asukohariigis diplomaatilise korpuse töötajate laste koolitamiseks ettenähtud õppeasutuses õppimise kulud. 201. Juhul kui mõlemad abikaasad on välislähetuses või kui teenistuja on välislähetuses ilma abikaasata, kuid koos eelkooliealise lapsega (lastega), võib teenistuja välislähetusse lähetanud ametiasutuse selleks pädeva isiku loal või teenistuja välisesindusse lähetamise korral taotluse esitanud ministeeriumi kantsleri loal teenistujale hüvitada koolieelse lasteasutuse tasu või lapsehoidja palga. [RT I 2003, 55, 377 – jõust. 1.09.2003] VII. TERVISEKINDLUSTUS JA RAVIKULUD 21. Teenistujale ja temaga asukohariigis kaasas olevatele perekonnaliikmetele hüvitatakse tervise- ja õnnetusjuhtumikindlustus ning vältimatu abi ja selleks vajalikud ravimid. Muid arstiabiga seotud kulutusi (sealhulgas hambaravi) ei hüvitata. [RT I 2003, 55, 377 – jõust. 1.09.2003] 22. Kui teenistuja abikaasa on kindlustatud muudel alustel, ei hüvitata tema tervisekindlustuskulusid käesoleva korra alusel. VIII. VÄLISLÄHETUSTASU JA HÜVITUSTE ARVESTAMINE JA MAKSMINE 23. Välislähetustasu ja hüvitusi makstakse Välisministeeriumi koosseisulisele teenistujale riigieelarves Välisministeeriumile välisesinduste ülalpidamiseks eraldatud vahenditest. Need makstakse üldjuhul välja välisesinduses asukohamaa valuutas vastavalt Eesti Panga noteeringule makse sooritamise päeval. Muu ametiasutuse teenistujale makstakse välislähetustasu ja hüvitusi riigieelarves ametiasutusele selleks eraldatud vahenditest. 24. Vastavalt elukallidusele ja arvestades muid tingimusi (sealhulgas turvalisust), kinnitab Välisministeerium kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga igale asukohariigile või linnale koefitsiendi. Teenistuja välislähetustasu arvestuslik suurus välisesinduses või asutuses, kuhu lähetatu saadeti, saadakse tema välislähetustasu lähtesumma korrutamisel vastava riigi (linna) koefitsiendiga. Koefitsiendid vaadatakse läbi ja vajaduse korral korrigeeritakse neid vähemalt üks kord aastas. 25. Välislähetustasu ja perioodiliselt väljamakstavate hüvituste summad arvestatakse ja makstakse välja alanud kalendrikuu eest ette kuu esimese viie päeva jooksul, arvestades eelmisel kuul toimunud muudatusi. 26. Puhkusel viibimise aja eest välislähetustasu ei maksta. 27. Välislähetustasu (koos suurendamise summadega) maksmisel kalendrikuu osa eest jagatakse ühe kuu tasu kalendrikuu päevade arvuga, saades ühe päeva kohta väljamakstava summa. Jooksva kalendrikuu eest ettemakstud summad on teenistuja kohustatud tema tagasikutsumise või puhkusele sõidu korral tagasi maksma välisesindusest või asutusest, kuhu lähetatu oli saadetud, lahkumisele järgnevast päevast arvates, kui ei ole võimalik tasaarvestuse tegemine järgmise kuu summade arvelt. 28. Teenistuja töövõimetuse korral haigestumise või vigastuse tõttu makstakse talle välislähetustasu kalendriaastas mitte rohkem kui 30 töövõimetuspäeva eest. 29. Kui välisesinduses töötav teenistuja on töövõimetu rohkem kui 15 kalendripäeva järjest või üle 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul, otsustab Välisministeerium tema edasise välisesinduses töötamise otstarbekuse. Juhul kui teenistujat ei kutsuta välislähetusest tagasi (jätkab teenistust pärast töövõimetusaega samas välisesinduses), jätkatakse talle töövõimetusajal välislähetustasu maksmist osaliselt, teenistuja abikaasa ja lapse (laste) kaasasoleku eest suurendatud summa ulatuses. IX. VASTUTUS 30. Välisministeeriumi koosseisulise teenistuja välislähetustasu ja hüvituste maksmise õigsuse eest vastutab välisesinduse juht või tema kohuseid täitev diplomaat. Muu ametiasutuse teenistuja välislähetustasu ja hüvituste maksmise õigsuse eest vastutab selle ametiasutuse juht. 31. Välislähetustasu ja hüvituste arvutamise aluseks olevate andmete õigsuse eest vastutab teenistuja. Ebaõigete andmete esitamise tõttu üle kehtestatud suuruste väljamakstud tasu ja hüvitused nõutakse süüdlaselt sisse seadusega ettenähtud korras. Kinnitatud Vabariigi Valituse 26. veebruari 1997. a. määrusega nr. 47 Välislähetuse lähtesummad Teenistujate põhigrupp Tasu summa kuus Eesti kroonides Kõrgemad ametnikud 7500 Vanemametnikud 5500 Nooremametnikud 4700 Abiteenistujad 4300