Tallinna Halduskohus — Nr 3-197/2002 Evald Perni kaebus Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2001. a korralduse nr 781-k "Evald Pernile alalise elamisloa andmisest keeldumine" tühistamiseks ja ettepaneku tegemiseks asi uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus — RTL, 89, 1327

TALLINNA HALDUSKOHTU KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number nr 3-197/2002 Otsuse kuupäev 15. mail 2002. a Kohtunik Aili Maasik Kohtuasi Evald Perni kaebus Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2001. a korralduse nr 781-k «Evald Pernile alalise elamisloa andmisest keeldumine» tühistamiseks ja ettepaneku tegemiseks asi uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus Protsessiosalised: kaebuse esitaja Evald Pern, kaebaja esindaja Andrei Arjupin, vastustaja Vabariigi Valitsuse esindaja Kertu Tõnnemaa Menetlus: avalik kohtuistung, 30. aprill 2002. a I. Asjaolud Vabariigi Valituse 27. novembri 2001. a korraldusega nr 781-k «Evald Pernile alalise elamisloa andmisest keeldumine» keelduti alalise elamisloa andmisest Evald Pernile välismaalaste seaduse (edaspidi VS) § 12 lg 4 p 7 alusel ja kooskõlas «Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil» artikli 2 punktiga 3 ning Vabariigi Valitsuse 23. novembri 1999. a määruse nr 362 punktiga l kinnitatud «Elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning tühistamise korra» p-ga 108. Korralduses märgitakse, et Evald Pern on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ja sealt erru läinud alampolkovniku auastmes. Evald Pern on kantud «Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil» artikli 2 punktis 3 märgitud nimekirja. II. Kaebuse sisu ja taotlus Kaebaja palub tühistada Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2001. a korralduse nr 781-k ja teha ettepanek asi uuesti läbi vaadata ja teha uus seaduslik otsus. Kaebaja leiab, et kaevatud korraldus ei ole motiveeritud ja seetõttu ei ole kontrollitav, miks ja millisel õiguslikul alusel on antud haldusakt antud. VS § 12 lg 3 kohaselt võidakse anda alaline elamisluba välismaalasele, kes on Eestis elanud tähtajalise elamisloa alusel viimase viie aasta jooksul vähemalt 3 aastat ning kellel on Eestis kehtiv tähtajaline elamisluba, elukoht ja legaalne sissetulek Eestis äraelamiseks, kui välismaalaste seadus ei sätesta teisiti. Vastavalt VS § 20 lg 2 on välismaalastel, kes on taotlenud elamisluba enne 12. juulit 1995. a ja kellele on elamisluba antud ning kes ei kuulu VS § 12 lg 4 nimetatud välismaalaste ringi, õigus taotleda alalist elamisluba Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras alates 12. juulist 1998. a. Seega antud välismaalastele ei kehti Eestis tähtajalise elamisloa alusel viimase viie aasta jooksul vähemalt kolm aastat elamise tingimus. VS § 12 lg 3 kohaselt ei tohi alalist elamisluba anda isikutele, kes on saanud Eestis elamisloa § 12 lg l p l või 2 alusel. Kaebaja suhtes puuduvad VS § 12 lg 3 loetletud elamisloa andmisest keeldumise alused. Takistuseks alalise elamisloa andmiseks on vaid tema kuuluvus kindlasse sotsiaalsesse gruppi – isikud, kes on teeninud välisriigi relvajõududes. Vabariigi Valitsuse tegevus on vastuolus põhiseaduse §-dega 12 ja 9. Tegemist on välismaalase diskrimineerimisega. Selline endise sõjaväelase alalise elamisloa saamise õiguse piiramine sätestab aluseta inimõiguste kollektiivse piirangu sotsiaalse seisundi järgi, kuna oletab isiku ohtlikkust Eesti riigi julgeolekule ilma konkreetsete tõenditeta. Õiguskindluse printsiibi kohaselt on igaühel õigus oodata, et seaduse rakendaja ei karmista olulise põhjenduseta isikute olukorda. Kaebaja elab jätkuvalt Eestis alates 1946. aastast, siin on tal alaline elukoht ja legaalne sissetulek. Alalise elamisloa saamise õiguse piiramine tähendab, et kaebaja hakkab taotlema elamisloa pikendamist kogu oma elu kestel, tõendades iga kord, et ta ei kujuta ohtu Eesti riigi julgeolekule, makstes riigilõivu ja seistes pikkades järjekordades. Ja tema «süü» seisneb ainult selles, et ta teenis endise Nõukogude Liidu armees. Kaebaja elab alaliselt Eestis 56 aastat. Alalise elamisloa puudumise tõttu ei saa ta normaalselt kasutada kõiki oma õigusi, mis tal olid varem kui alalisel Eesti elanikul. Kaebaja on eesti päritolu, seega on talle põhiseaduse § 36 lg 3 alusel garanteeritud õigus elada Eestis. Tema abikaasa on Eesti kodanik. VS § 12 lg 6 kohaselt VS § 12 4. lõike punktides 1–4, 6 ja 8–13 loetletud asjaolusid käsitletakse ohuna Eesti riigi julgeolekule. Siit nähtub, et kaadrisõjaväelasena teenimist välisriigi relvajõududes ei ole seadusandja käsitlenud ohuna Eesti riigi julgeolekule. Seega võib alalise elamisloa anda ka isikule, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, juhul kui talle on tähtajaline elamisluba antud ja ta vastab VS § 12 lg 3 toodud tingimustele. Kaebaja ei kuulu VS § 12 lg 4 p 7 isikute ringi. Tema elamisloa saamise õigus tuleneb rahvusvahelisest kokkuleppest ja põhiseadusest. Kaebaja on kantud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe, Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil, järgsesse nimekirja. Kokkuleppe artikli 2 p-s 1 märgitakse, et Vene Föderatsiooni sõjaväepensionärid saavad elamisloa Eesti Vabariigis isikliku taotluse alusel. Seega on elamisloa andmises kaks riiki kokku leppinud ning keelduva otsuse saab teha erandina Vabariigi Valitsus üksnes juhul, kui isik ohustab Eesti julgeolekut. III. Vastustaja vastuväited Evald Pern on Vene Föderatsiooni kodanik. Ta on teeninud välisriigi relvajõududes aastatel 1952 kuni 1983 ning on sealt erru läinud alampolkovniku sõjaväelises auastmes. Kaebaja on ühtlasi kantud ka Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil» (edaspidi kokkulepe) artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ning Eesti poolt aktsepteeritud sõjaväepensionäride nimekirja. Kokkuleppe artikli 2 p l kohaselt saavad sõjaväepensionärid elamisloa Eesti Vabariigis isikliku taotluse alusel. Kokkuleppejärgsesse nimekirja kantud isikute elamisloa küsimuse otsustamise pädevus kuulub Vabariigi Valitsusele. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et Evald Pern on teeninud välisriigi relvajõududes ja on käesoleval ajal erru läinud sõjaväepensionär. Kaebaja kinnitab nimetatud asjaolusid ka kaebuses. Kaevatav Vabariigi Valitsuse korraldus on nii õiguslikult kui ka faktiliselt motiveeritud ja kohtu poolt kontrollitav. Korralduses sisalduvad nii faktilised (mille alusel on otsustatud isiku kuulumine välismaalaste seaduse § 12 lg 4 p 7 isikute ringi) kui õiguslikud alused (viited kohaldatud seadusesättele), miks on Evald Pernile keeldutud alalise elamisloa andmisest. Kaebaja kuulub isikute ringi, kellele elamisluba ei anta ega pikendata, kuid välismaalaste seaduse § 12 lg 5 kohaselt võidakse erandina anda tähtajaline elamisluba. E. Pernile alalise elamisloa andmisest keeldumine ei ole diskretsiooniotsus, vaid seaduses on imperatiivselt ette nähtud, et endisele kaadrisõjaväelasele võib anda erandina vaid tähtajalise elamisloa. Alalise elamisloa andmisest keeldumisel ei ole lähtutud valest õiguslikust alusest. Alalise elamisloa andmisel tuleb lähtuda üldnormina VS § 12 lg 3, mille kohaselt võib anda alalise elamisloa välismaalasele, kes on Eestis elanud tähtajalise elamisloa alusel viimase viie aasta jooksul vähemalt kolm aastat ning kellel on Eestis kehtiv elamisluba, elukoht ja legaalne sissetulek Eestis äraelamiseks, kui välismaalaste seadus ei sätesta teisiti. Normi selline sõnastus paneb Vabariigi Valitsusele kohustuse kontrollida, kas isiku suhtes on kohaldatav sama seaduse mõni teine säte, mis välistab alalise elamisloa andmise. VS § 12 lg 4 sätestab erinormina välismaalased, kellele elamisluba ei anta ega pikendata. VS § 12 lg 5 lubab erandina anda vaid tähtajalise elamisloa, kui isik kuulub § 12 lg 4 p-des 5–8 ja 14 loetletud välismaalaste hulka. Seega, kui isiku suhtes on tuvastatud, et ta on teeninud välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud, kuulub ta VS § 12 lg 4 p 7 toodud isikute ringi ning talle võidakse anda ainult tähtajaline elamisluba. Välismaalaste seadus keelab üheselt välisriigi relvajõududes teeninud ja sealt erru läinud sõjaväepensionäridele alalise elamisloa andmise. Alalise elamisloa andmisest keeldumisel ei oma tähtsust, mis põhjustel või millal isik on erru läinud. Samuti ei ole oluline isiku eelnev Eestis elamise aeg. Kaebuses viidatud välismaalaste seaduse § 20 saab rakendada isikute suhtes, kelle puhul ei ole tuvastatud alalise elamisloa andmisest keeldumise aluseid. Evald Perni suhtes on tuvastatud alalise elamisloa andmist välistav asjaolu, mistõttu välismaalaste seaduse § 20 ei oma asjas tähtsust. Seega on meelevaldne kaebaja väide, et tal oleks õigus taotleda alalist elamisluba välismaalaste seaduse § 20 lg-s 2 sätestatud korras ning et see tuleks talle ka väljastada. Samuti ei ole kaebajal õigust saada alalist elamisluba välismaalaste seaduse § 12 lg 3 alusel, mille kohaselt välismaalane peab Eestis olema elanud tähtajalise elamisloa alusel viimase viie aasta jooksul vähemalt kolm aastat, sest tema puhul esineb alalise elamisloa andmist välistav asjaolu. Alalise elamisloa andmisest keeldumine ei ole diskrimineeriv sotsiaalse päritolu järgi. Elamisloa andmise küsimuse otsustamisel ei oma tähendust, mis päritolu või mis rahvusest keegi on. Elamisluba antakse välismaalasele, seega isikule, kes ei ole Eesti Vabariigi kodanik. Evald Pern on Vene Föderatsiooni kodanik ning isik, kes vajab Eestis elamiseks elamisluba. Kuigi kaebaja abikaasa on Eesti kodanik, ei kaasne sellega riigile kohustust anda kaebajale alaline elamisluba. Kaebajale alalise elamisloa andmisest keeldumisega ei ole teda diskrimineeritud või muul moel ebavõrdselt koheldud. Riigil on rahvusvahelise õiguse järgi õigus otsustada välismaalaste riigis viibimine. Seega ei saa seostada välismaalasele alalise elamisloa andmisest keeldumist diskrimineerimisena põhiseaduse § 12 mõttes. Ebavõrdse kohtlemisena saab vaadelda olukorda, kui mõnele erusõjaväelasele on samasugustel asjaoludel antud alaline elamisluba, Evald Pernile mitte. Evald Pernile on väljastatud tähtajaline elamisluba, mille kehtivusaeg on kuni 13.07.2003. Kaebajale on varemgi väljastatud tähtajalisi elamislubasid: 11.07.1996 kuni 11.07.1998, 12.07.1998 kuni 12.07.2000. Tal on jätkuvalt õigus elada Eestis ning elamisloa lõppedes taotleda elamisloa pikendamist. Põhiseaduse § 9 loetleb kõigi ja igaühe õigused, mis laienevad võrdselt nii Eesti kodanikele kui ka Eestis viibivatele välisriigi kodanikele ja kodakondsuseta isikutele. Riigikohtu halduskolleegiumi lahendi 04.05.2001 nr 3-3-1-21-01 kohaselt elamisloa pikendamisega seotud ebamugavused ei kujuta endast subjektiivsete õiguste rikkumist. Riigil on suveräänne õigus määratleda, keda ta loeb alaliseks elanikkonnaks ning millistele isikutele väljastab ainult tähtajalisi elamislubasid või üldse keeldub elamisloa andmisest. Kaebaja poolt märgitud riigilõivu tasumise ja tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse esitamise kohustus ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Õiguskindluse printsiipi ei ole rikutud. Välismaalaste seaduse säte, mille kohaselt elamisluba ei anta ega pikendata isikule, kes on teeninud välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või läinud, on kehtinud muutusteta välismaalaste seaduse jõustumisest. Nimetatud isikutele võib anda erandina tähtajalise elamisloa. Seega ei ole karmistatud alalise elamisloa saamise tingimusi. VS § 12 lg 4 toodud isikutel ei ole olnudki õigust saada alalist elamisluba. Isikule ei ole keeldutud tähtajalise elamisloa andmisest. Evald Pernil oli ka elamisloa taotlemise ajal teada, et talle võidakse alalise elamisloa andmisest keelduda ning kaebaja õiguspärase ootuse põhimõtet ei ole rikutud. Alalise elamisloa andmisest keeldumine ei riku iseenesest välismaalase subjektiivseid õigusi, sest välismaalasel puudub subjektiivne õigus saada alalist elamisluba. Kaebaja ei ole kaebuses näidanud, milliseid subjektiivseid õigusi rikub talle alalise elamisloa andmisest keeldumine. IV. Kohtu põhjendused ja otsus Vastavalt põhiseaduse § 36 lg-le 3 on igal eestlasel õigus asuda Eestisse. Kohtule esitatud Evald Perni sõjaväepiletist nr 38126 (tl. 47) nähtub, et Evald Pern on rahvuselt eestlane. Seega tagab põhiseadus tema õiguse asuda Eestisse sõltumata tema kodakondsusest. Vastavalt VS 9 lg 3 p 1 võib iga eestlane Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutusest taotleda Eestis tähtajalist elamisluba. Asja materjalidest nähtuvalt oli E. Pernil tähtajaline elamisluba 11.07.1996–11.07.1998; 12.07.1998–12.07.2000. a ning on käesoleval ajal kehtiv tähtajaline elamisluba 13.07.2000. a kuni 13.07.2003. a Seega ei ole kaebajale tehtud takistusi Eestis elamiseks. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et kaevatud korraldus ei ole motiveeritud ega ole seetõttu kontrollitav. Korraldus sisaldab viiteid vastavatele õigusaktide sätetele, samuti argumente, miks sellise sisuga korraldus vastu võeti. Kaebuse esitaja on nimetatud korralduse sisust aru saanud ja selle sisuliselt vaidlustanud. Korraldus on kohtu poolt kontrollitav. Vabariigi Valituse 27. novembri 2001. a korraldusega nr 781-k «Evald Pernile alalise elamisloa andmisest keeldumine» keelduti alalise elamisloa andmisest Evald Pernile välismaalaste seaduse § 12 lg 4 p 7 alusel ja kooskõlas «Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil» artikli 2 punktiga 3 ning Vabariigi Valitsuse 23. novembri 1999. a määruse nr 362 punktiga l kinnitatud «Elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning tühistamise korra» p-ga 108. Korralduses märgitakse, et Evald Pern on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ja sealt erru läinud alampolkovniku auastmes. Evald Pern on kantud «Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil» artikli 2 punktis 3 märgitud nimekirja. Korralduses osundatud VS § 12 lg 4 p 7 kohaselt elamisluba ei anta ega pikendata välismaalasele, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud. Korralduses märgitakse ja asja materjalidest nähtub, et Evald Pern on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ja sealt erru läinud alampolkovniku auastmes. Samas on korralduses märgitud, et Evald Pern on kantud «Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil» (edaspidi Kokkulepe) artikli 2 punktis 3 märgitud nimekirja. Nimetatud Kokkulepe on ratifitseeritud 22.12.1995. a Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise lepingu Vene Föderatsiooni relvajõudude väljaviimisest Eesti Vabariigi territooriumilt ja nende ajutise sealviibimise tingimustest ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimuses Eesti riigi territooriumil ratifitseerimise seadusega. Põhiseaduse § 123 lg 2 kohaselt, kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid. Kokkuleppe artikkel 2 p 1 kohaselt saavad sõjaväepensionärid elamisloa Eesti Vabariigis isikliku taotluse alusel, välja arvatud isikud, kellele Eesti Vabariigi valitsuse otsusel põhjendusega keelduti elamisluba andmast ohu tõttu Eesti riigi julgeolekule. Seega on Kokkuleppe järgsesse nimekirja kantud isikutel õiguse saada Eestis elamisluba ning nimetatud isikud ei kuulu VS § 12 lg 4 p 7 sätestatud isikute ringi, kellele Eesti Vabariigis elamisluba ei anta ega pikendata. Eeltoodust tulenevalt ei laiene neile ka VS § 12 lg 5, mis sätestab muu hulgas VS § 12 lg 4 p 7 sätestatud välismaalastele erandina tähtajalise elamisloa andmise ja selle pikendamise võimaluse ja tingimused. Tulenevalt Kokkuleppest saab Vabariigi Valitsus kaebuse esitaja suhtes keelduva otsuse teha üksnes juhul, kui isik ohustab Eesti riigi julgeolekut. VS § 12 lg 6 kohaselt käsitletakse ohuna Eesti riigi julgeolekule VS § 12 4. lõike punktides 1–4, 6 ja 8–13 loetletud asjaolusid. Ohuna Eesti riigi julgeolekule ei käsitleta VS § 12 lg 4 p 7 asjaolusid. Korralduses ei ole tuvastatud, et kaebaja ohustaks Eesti riigi julgeolekut. Vastavalt VS § 12 lg 1 p 5 võib anda tähtajalise elamisloa välismaalasele, kelle elamisloa taotlus põhineb välislepingul. Kuivõrd kaebaja on kantud kokkuleppejärgsesse nimekirja, siis põhineb tema elamisloa taotlus välislepingul. VS § 12 lg 3 kohaselt võib alalise elamisloa anda välismaalasele, kes on Eestis elanud tähtajalise elamisloa alusel viimase viie aasta jooksul vähemalt kolm aastat ning kellel on Eestis kehtiv elamisluba, elukoht ja legaalne sissetulek Eestis äraelamiseks, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. VS § 20 lg 1 kohaselt välismaalasele, kes on taotlenud elamisluba enne 1995. aasta 12. juulit ja kellele on elamisluba antud ning kes ei kuulu välismaalaste seaduse paragrahvi 12 4. lõikes nimetatud välismaalaste hulka, säilivad varasemates Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud õigused ja kohustused ning lg 2 kohaselt on sama paragrahvi 1. lõikes nimetatud välismaalasel õigus taotleda alalist elamisluba Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras alates 1998. aasta 12. juulist. VS § 142 lg 2 kohaselt otsustab Vabariigi Valitsus erandina elamisloa andmise, andmisest keeldumise või elamisloa pikendamisest keeldumise, kui taotleja on «Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil» (RT II 1995, 46, 203) artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirjas. Vabariigi Valitsuse 23. novembri 1999. a määrusega nr 362 kinnitatud «Elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning tühistamise korra kinnitamine ja selle korra täitmist tagavate valitsusasutuste ja vastavate valitsusasutuste ametnike pädevuse määramine» p 108 kohaselt teeb otsuse alalise elamisloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta Kodakondsus- ja Migratsiooniamet. Kui taotleja on kokkuleppejärgses nimekirjas, teeb otsuse alalise elamisloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta Vabariigi Valitsus kokkuleppe täitmiseks moodustatud valitsuskomisjoni ettepanekul. Nimetatud juhul esitab Kodakondsus- ja Migratsiooniamet taotluse koos käesolevas korras loetletud ning taotluse menetlemise käigus kogutud dokumentidega ja omapoolse arvamusega eelnimetatud valitsuskomisjonile. Nimetatud sätetest ja Kokkuleppest tulenevalt on kokkuleppejärgsesse nimekirja kantud isikutel õigus taotleda alalist elamisluba, kui nad vastavad VS § 12 lg-s 3 ja §-s 20 sätestatud tingimustele. Eeltoodust tulenevalt tuleb Evald Perni kaebus rahuldada ja vaidlustatud korraldus tühistada, kuna alalise elamisloa andmisest keeldumise alusena on ebaõigesti tuginetud välismaalaste seaduse § 12 lõike 4 punktile 7. Arvestades eeltoodut ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-dest 1 ja 2, §-st 31, §-st 96 kohus otsustab: 1. Rahuldada Evald Perni kaebus ja tühistada täielikult Vabariigi Valituse 27. novembri 2001. a korraldus nr 781-k «Evald Pernile alalise elamisloa andmisest keeldumine». 2. Kohustada Vabariigi Valitsust asi uuesti läbi vaatama ja tegema uus otsus. 3. Kohtuotsus jõustub selle avalikult teatavaks tegemisest arvates 30 päeva möödudes, kui sama tähtaja jooksul ei esitata apellatsioonkaebust Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamise kohta tuleb esitada kirjalik teade 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Kohtunik Aili MAASIK