Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 2. novembri 1999. a määruse nr 329 "Toiduhügieeni üldeeskirja kinnitamine" muutmine — RT I, 55, 376

Määrus kehtestatakse «Toiduseaduse» (RT I 1999, 30, 415; 2002, 13, 81; 61, 375; 63, 387; 102, 603) § 26 lõike 3 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 2. novembri 1999. a määrust nr 329 «Toiduhügieeni üldeeskirja kinnitamine» (RT I 1999, 84, 766; 2000, 97, 625) täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: « 11. «Toiduhügieeni üldeeskirja» peatükke V kuni XI kohaldatakse järgmistes toidutoorme tootmisele järgnevates käitlemisetappides: toidu ettevalmistamise, töötlemise, valmistamise, pakendamise, ladustamise, veo, jaotamise, käsitsemise ning tarbijale müümise või muul viisil üleandmise etapis.» § 2. Vabariigi Valitsuse 2. novembri 1999. a määruse nr 329 punktiga 1 kinnitatud «Toiduhügieeni üldeeskirjas» tehakse järgmised muudatused: 1) punktid 2, 4, 7, 43 ja 47 tunnistatakse kehtetuks; 2) punkti 3 alapunktid 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt: « 3) kohaldada häid hügieenitavasid, sealhulgas vältida toidu ristsaastumist käitlemise ajal või selle vaheajal seadmete, käitlemisvahendite, sisseseade, materjalide, vee, õhu, inimeste ja väliste saasteallikate, nagu kahjurite tõttu; 4) vajaduse korral tagada toidu hügieeninõuetekohaseks (edaspidi hügiee niline) töötlemiseks ja säilitamiseks vajalik temperatuur.»; 3) punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: « 5. Käitlemisettevõttes peab olema piisav arv sobivalt paigutatud kätepesukohti. Samuti peab olema piisav arv loomuliku või mehaanilise ventilatsiooniga vesitualette (edaspidi tualett), mis on ühendatud vajadusele vastava äravoolusüsteemiga. Tualettide uksed peavad avanema ruumi, kus ei käidelda toitu.»; 4) punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: « 6. Kätepesukohad peavad olema varustatud sooja ja külma voolava veega, kätepesuvahenditega ning hügieeniliste kätekuivatusvahenditega. Vajaduse korral peavad toidu pesemiseks ettenähtud kohad asetsema kätepesukohtadest eraldi.»; 5) punkti 9 viimane lause jäetakse välja; 6) punkt 11 sõnastatakse järgmiselt: « 11. Vajaduse korral peab töötajatel olema võimalus riideid vahetada.»; 7) «Toiduhügieeni üldeeskirja» täiendatakse punktiga 11 1 järgmises sõnastuses: « 111. Mõiste «vajaduse korral» kohaldamine käesolevas üldeeskirjas peab tagama toidu ohutuse ja hügieeninõuetekohasuse.»; 8) punktides 12 ja 21 asendatakse sõna «müügikohtade» sõnadega «käitlemiskohtade ning müügiautomaadi»; 9) II peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt: «II. SELLISE KÄITLEMISRUUMI KOHTA ESITATAVAD NÕUDED, KUS TOITU ETTE VALMISTATAKSE, TÖÖDELDAKSE VÕI VALMISTATAKSE»; 10) toiduhügieeni üldeeskirja täiendatakse punktiga 18 1 järgmises sõnastuses: « 181. Punktides 13, 14, 17 ja 18 kirjeldatud materjalidest erinevate materjalide kasutamise korral peab käitleja nende sobivust järelevalveametnikule põhjendama ning saama tema nõusoleku materjalide kasutamiseks.»; 11) punkt 19 sõnastatakse järgmiselt: « 19. Vajaduse korral peab olema käitlemisvahendite ja seadmete pesemiseks ja desinfitseerimiseks sobiv sisseseade, mis on korrosioonikindlast materjalist ja kergesti puhastatav ning varustatud piisava koguse külma ja sooja veega.»; 12) punkt 20 sõnastatakse järgmiselt: « 20. Vajaduse korral peab olema toidu pesemiseks sobiv sisseseade. Kraanikauss või muu toidu pesemise koht peab olema puhas ning varustatud piisava koguse sooja või külma või mõlema joogiveega.»; 13) III peatükk sõnastatakse järgmiselt: «III. KÄITLEMISKOHA JA MÜÜGIAUTOMAADI KOHTA ESITATAVAD NÕUDED 22. III peatüki nõudeid kohaldatakse järgmistes käitlemiskohtades: 1) teisaldatavas või ajutises või teisaldatavas ajutises käitlemiskohas, nagu müügitelgis, -kioskis või -veokis; 2) peamiselt individuaalelamuna (eramuna) kasutatavas käitlemiskohas; 3) aeg-ajalt toitlustamiseks kasutatavas käitlemiskohas. 23. Käitlemiskohta ja müügiautomaati projekteerides, ehitades ja paigaldades arvestatakse, et käitlemiskoht või müügiautomaat oleks kergesti hooldatav ja puhastatav, püsiks heas seisukorras ning et selles oleks toidu saastumine ja kahjurite levik välistatud niivõrd, kui see on mõistlikult võimalik. 24. Vajaduse korral tuleb täita järgmisi nõudeid: 1) peab olema võimalus täita isikliku hügieeni nõudeid, milleks tagatakse kätepesu- ja hügieenilised kätekuivatusvahendid ning võimalus vahetada riideid ja kasutada hügieenilist tualetti ning täita muid isikliku hügieeni nõudeid; 2) toiduga kokkupuutuv pind peab olema terve ja kergesti puhastatav ning vajaduse korral desinfitseeritav. Toiduga kokkupuutuva pinna kattematerjal peab olema sile, pestav ja mittetoksiline. Teistsuguste materjalide kasutamise korral peab käitleja järelevalveametnikule põhjendama nende sobivust ning saama tema nõusoleku materjalide kasutamiseks; 3) toidu käitlemisvahendeid ja -seadmeid peab olema võimalik puhastada ja vajaduse korral desinfitseerida; 4) peab olema piisavalt kohti ja vahendeid toidu puhastamiseks; 5) peab olema piisavas koguses sooja või külma või mõlemat joogivett; 6) ohtlike ja mittesöödavate ainete ning vedelate ja tahkete jäätmete hügieeniliseks hoidmiseks ja kõrvaldamiseks peab kasutama selleks ettenähtud mahuteid ja nõusid; 7) peab olema piisavalt vahendeid või seadmeid või mõlemaid toidu käitlemisel vajaliku temperatuuri tagamiseks ja jälgimiseks; 8) toit tuleb paigutada nii, et toidu saastumine oleks välistatud niivõrd, kui see on mõistlikult võimalik.»; 14) punkt 27 sõnastatakse järgmiselt: « 27. Pakendamata vedelat, granuleeritud või pulbrilist toidutooret ja toitu tohib vedada üksnes selleks ettenähtud veokis, konteineris või anumas, millel on sõnad «Ainult toidu jaoks» või veoki, konteineri või anuma eriotstarbelisust näitav, selgesti loetav ja püsikindel muu tähistus Euroopa Liidu ühe või mitme liikmesriigi keeles.»; 15) punkt 34 sõnastatakse järgmiselt: « 34. Jäätmeid hoitakse suletavates mahutites või nõudes, välja arvatud juhul, kui käitleja põhjendab järelevalveametnikule, et teist tüüpi jäätmemahutite või -nõude kasutamine on sobivam ning saab selleks tema nõusoleku. Jäätmemahuti või -nõu peab olema sobiva konstruktsiooniga, heas korras ning vajaduse korral kergesti puhastatav ja desinfitseeritav.»; 16) punkt 35 sõnastatakse järgmiselt: « 35. Käitleja peab korraldama jäätmete piisava kogumise, hoidmise, eemaldamise ja veo. Jäätmepanipaigad peavad olema projekteeritud ja rajatud nii, et neid oleks võimalik hoida puhtana ja kaitsta kahjurite eest ning et toit, joogivesi, sisseseade, seadmed, hooned, teed ja territoorium oleksid kaitstud saastumise eest.»; 17) VII peatükk sõnastatakse järgmiselt: «VII. KÄITLEMISETTEVÕTTES KASUTATAVA VEE KOHTA ESITATAVAD NÕUDED 36. Käitlemisettevõte peab olema varustatud piisava hulga veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64; 26, 156) alusel kehtestatud joogivee nõuetele vastava veega (edaspidi joogivesi). Joogivett ja sellest valmistatud jääd peab käitlemisettevõttes kasutama alati, kui see on vajalik toidu saastumise vältimiseks. Jääd tuleb valmistada, käsitseda ja säilitada selle saastumist välistavatel tingimustel. Toiduga vahetult kokkupuutuv aur ei tohi sisaldada ainet, mis võib ohustada inimese tervist või põhjustada toidu saastumist. 37. Joogivee nõuetele mittevastav vesi, mis ei puutu kokku toiduga ja mida kasutatakse auru tootmiseks, seadmete jahutusveena, tuletõrjeks ning muudel sedalaadi eesmärkidel, tuleb juhtida joogiveesüsteemist eraldi asuvasse ja selgelt tähistatud süsteemi, mida ei saa ühendada joogiveesüsteemiga.»; 18) punkt 38 sõnastatakse järgmiselt: « 38. Toidu käitlemisruumis või -kohas töötav isik peab hoidma isiklikku puhtust ning kandma puhast riietust või tööriietust ja vajaduse korral kaitseriietust.»; 19) punkt 44 sõnastatakse järgmiselt: « 44. Käitlemisettevõttesse ei tohi vastu võtta ühtki toidutooret ega toidu koostisosa, mis on või mille puhul võib kahtlustada, et see on saastunud parasiitidega, patogeensete või toksiine eritavate mikroorganismidega või selliste võõrkehadega, mida ei saa kõrvaldada käitlemisettevõttes hügieeniliselt teostatava tavapärase sorteerimise või ettevalmistamise või töötlemisega, ja mis on seetõttu toiduks kõlbmatu.»; 20) punkt 46 sõnastatakse järgmiselt: « 46. Toidutooret, toidu koostisosa, pooltoodet või valmistoodet, mis on soodne keskkond patogeensete mikroorganismide kasvuks või toksiinide tekkeks (edaspidi kiirestiriknev toit ), tuleb hoida sellisel temperatuuril, mis ei põhjusta toidus inimese tervisele ohtlikke muutusi. Toiduohutuse nõudeid järgides võib kiirestiriknevat toitu väga lühikest aega hoida muudel temperatuuridel, kui see on vajalik toidu käitlemise hõlbustamiseks toidu ettevalmistamise, veo, säilitamise, väljapanemise ja serveerimise korral.»; 21) punkt 48 sõnastatakse järgmiselt: « 48. Jahutatult serveeritav või hoitav toit jahutatakse kohe pärast viimast töötlemist temperatuurini, mille juures toit ei muutu ohtlikuks inimese tervisele.»; 22) punkt 49 sõnastatakse järgmiselt: « 49. Toitu peab käsitsemise, ladustamise, pakendamise, müügiks väljapaneku ja veo ajal kaitsma saastumise eest, mis võib muuta toidu tarvituskõlbmatuks või inimese tervisele kahjulikuks või mõjutada toitu nii, et selle tarvitamine on inimesele vastumeelne. Toit tuleb paigutada ja seda tuleb kaitsta nii, et toidu saastumise risk oleks minimaalne. Käitleja peab välja töötama ja kasutusele võtma piisavad kahjuritõrjemeetmed.»; 23) punkt 50 sõnastatakse järgmiselt: « 50. Ohtlikku või mittesöödavat ainet, kaasa arvatud sööta, tuleb säilitada toidust eraldi, asjakohaselt tähistatud ohutus mahutis, anumas või konteineris.»; 24) punkti 54 viimane lause sõnastatakse järgmiselt: «Toiduhügieenikoolituse kava, korraldamise aeg ja läbiviimine ning koolitusel osalenute teadmiste hindamine ja koolituse läbimine peavad olema dokumenteeritud.» § 3. Paragrahvi 2 punkt 14 jõustub Eesti liitumisel Euroopa Liiduga. Peaminister Juhan PARTS Põllumajandusminister Tiit TAMMSAAR Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN