Rae Vallavolikogu — Rae valla kaevetööde eeskirja kinnitamine — KO, 107, 1959

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punktist 361, Rae Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada juurde lisatud Rae valla kaevetööde eeskiri. 2. Rae Vallavalitsusel välja töötada ja kinnitada hiljemalt 1. augustiks 2003. a kaevetööloa saamise avalduse, kaevetööloa taotluse kooskõlastuste, kaevekoha eelneva ülevaatuse akti ja kaevetööloa blanketid. 3. Avaldada käesolev määrus elektroonilises Riigi Teatajas, Rae Sõnumites ja valla koduleheküljel Internetis. 4. Käesolev määrus jõustub 1. augustil 2003. a. Volikogu esimees Endel LEPIK Kinnitatud Rae Vallavolikogu 8. juuli 2003. a määrusega nr 16 RAE VALLA KAEVETÖÖDE EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev eeskiri reguleerib kaevetööde korraldamist Rae valla haldusterritooriumil ning on kohustuslik kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes teostavad kaevetöid Rae valla haldusterritooriumil. 2. Eeskiri ei laiene kaevetöödele: 2.1. mida tehakse juriidilise või füüsilise isiku omandisse või valdusse kuuluval kinnistul, maa-alal väljaspool avalikke maa-alasid, kui sellel ei asu liini-, veejuhtme- või muu servituudi alusel maaomanikule mittekuuluvaid tehnovõrke ega muid rajatisi, samuti tehnovõrke, millele pole veel servituuti seatud. Tehnovõrkude või muude rajatiste olemasolu korral ja juhul, kui väljaspool avalikke maa-alasid paikneval kinnistul tehakse töid, mille tulemusel võib tekkida varinguoht naabermaatükil, tuleb servituudiga määratud või määramata maatükiosal ning varinguohu alal kaevetööd teha käesoleva eeskirja kohaselt; 2.2. tööde tegemisel surnuaedades või territooriumi(de)l, kus kaevetööd on reguleeritud teiste eeskirjadega. 3. Kaevetöid, mida omanik või valdaja kavatseb teha talle kuuluval ja väljaspool avalikke maa-alasid paikneval kinnistul uue hoone, selle juurdeehituse, rajatise või tehnovõrkude ehitamiseks, tuleb teha Rae Vallavalitsusega (edaspidi vallavalitsus) kooskõlastatud ehitusprojekti järgi ja vallavalitsuse väljastatud ehitusloa alusel. II. MÕISTED 4. Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 4.1. Kaevetöö – tagasitäidetavate süvendite kaevamine, pinnase koorimine sügavamale kui 30 cm maapinnast; – töö, mille käigus rikutakse tee- või pinnakate (asfalt, sillutis, muru jne); – töö, mille planeerimise käigus muudetakse pinnase esialgset kõrgust; – töö, mis on seotud puude ja põõsaste istutamise või väljajuurimisega; – töö, mis on seotud geoloogiliste uuringute, puuraukude, elektri-, side- või reklaampostide paigaldamisega. 4.2. Avaliku maa-ala haldaja (edaspidi haldaja) – kas Rae Vallavalitsus või riik, kelle haldusalas kaevetöö toimub. 4.3. Kaevaja – 4.3.1. kinnistu, maa-ala, ehitise, rajatise või tehnovõrgu omanik või tema poolt kirjalikult volitatud juriidiline või füüsiline isik, kes on vormistanud enda nimele kaevetöö loa; 4.3.2. avariilise tehnovõrgu valdaja, kes on asunud tegema avariikaevetööd tehnovõrgu avarii likvideerimiseks; 4.3.3. juriidiline või füüsiline isik, kes teeb kaevetööd vastava loa olemasoluta. 4.4. Kaevetööluba – vallavalitsuse väljastatud luba, mille alusel teostatakse kaeve- ja taastamistöid. 4.5. Kaevik – kaevatud süvend sügavamale kui 30 cm maapinnast. 4.6. Avariikaevetöö – kaevetöö, mis on vajalik tehnovõrgu avarii likvideerimiseks juhul, kui: 4.6.1. kaevetööde alustamisega viivitamine seab ohtu vastava teenuse osutamise tarbijatele; 4.6.2. tehnovõrgu avarii ohustab liiklejaid; 4.6.3. tehnovõrgu avarii ohustab ehitisi, keskkonda või elanikkonda. 4.7. Vastutaja: 4.7.1. kaevaja poolt kirjalikult volitatud vastutav füüsiline isik (Eesti Vabariigi kodanik või kehtivat töö- ja elamisluba omav isik). 4.7.2. vastutaja kohustused enda kanda võtnud füüsilisest isikust kaevaja; 4.7.3. vastutaja kohustused enda kanda võtnud juriidilisest isikust kaevaja. Vastutajata või kaevetööloata tehtavate kaevetööde puhul vastutab: 4.7.4. kaevetööd tegev juriidiline isik; 4.7.5. eraisikuna kaevetööd tegev füüsiline isik. 4.8. Teemaa – maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks. III. KAEVETÖÖDE PLANEERIMINE 5. Kaevetöid tuleb planeerida ajalises vastavuses teede ja haljasalade hoolduse ning remondiga nii, et kaevetööd eelneksid teede või haljasalade hooldus- ja remonditöödele. Vallavalitsusel on õigus teha kaevajale ettekirjutusi kaevetöö aja kohta. IV. NÕUDED KAEVETÖÖDEGA SEOTUD PROJEKTDOKUMENTATSIOONI KOHTA 6. Mitme tehnovõrgu paigaldamise või remondi korral ühele tänavalõigule või haljasalale väljastatakse kaevajatele ühtsed kaevetööde teostamise tingimused. 7. Eelnevalt koostatud ehitusprojektid peavad vastama projekteerimistingimustele ja nendega määratud kooskõlastajate põhjendatud nõuetele. 8. Kõik kaevetöödega seotud ehitusprojektid kooskõlastatakse eelnevalt kaevetööde alal asuvate tehnovõrkude valdajatega ja haldajatega. Eramaal toimuva kaevetöö korral lisandub täiendavalt maaomaniku kooskõlastus. Muud isikud, kellega projekt kooskõlastatakse, määrab loa väljastaja. Projekti kooskõlastused kantakse projekti kõikidele eksemplaridele. 9. Ehitusprojekt peab olema koostatud geodeetilisel alusplaanil mõõtkavas 1:200; 1:500, suurematel maa-aladel kuni 1:2000, mis ei ole vanem kui üks aasta. Projekt peab sisaldama omanike või haldajatega kooskõlastatud tehnovõrkude koondplaani. Joonistele peavad olema peale kantud: 9.1. kõik geodeetiliste alusvõrkude punktid; 9.2. olemasolevad ning varem projekteeritud tehnovõrgud ja rajatised; 9.3. tänavaelemendid (sõidu- ja kõnniteed, haljasribad, sademeveekraavid, mastid ja postid, põrke- ja signaalpiirded jms); 9.4. olemasolev haljastus, võimalikult täpselt liikide kaupa; 9.5. olemasolevad kõrgusarvud; 9.6. kehtivad maaüksuste ja kinnistupiirid koos aadresside ning kinnistunumbritega; 9.7. projekteeritavad tänavaelemendid, kõrgusarvud, tehnovõrgud, haljastuse plaan koos seletuskirjaga jt projekteeritud ehitised; 9.8. kõik kultuurimälestised, nende kaitsetsoonid ja muinsuskaitsealad. 10. Ehitusprojektis peavad olema näidatud tulevase kaeviku piirjoon ja ristlõige. Varisemisohtlike pinnaste puhul peab olema näidatud varisemisohtliku ala suurus ja ettenähtud varisemisvastased meetmed. 11. Ühistranspordi liikluse ümberkorraldamise või liikluse ümbersuunamise vajaduse korral peab projekti koosseisus olema ajutise liikluskorralduse lahendus. 12. Projektis tuleb anda ka sidemed kaevetrassi mahamärkimiseks looduses. Tehnovõrkude projektis tuleb ette näha haruühendused teekatte alt välja, samuti vajalikud reserv- ja manteltorud. 13. Ehitusprojekt peab sisaldama mittekasutatava pinnase käitlemist. 14. Kui see tehniliselt võimalik on, tuleb eelistada kinnisel viisil tehtavat kaevetööd. Juhul kui tehnovõrgu rajamiseks tehtava kaevetööga kahjustatakse kõrghaljastust, miljööväärtuslike alade haljastust või müra barjääris olevat hekki, on haldajal õigus nõuda projekteeritava tehnovõrgu trasseeringu muutmist nii, et tehnovõrgu paigaldamine või asendamine ei nõuaks haljastuse kahjustamist. 15. Juhul kui tehnovõrgu rajamiseks tehtava kaevetööga lõhutakse vähem kui viie aasta vanune teekate, on haldajal õigus nõuda projekteeritava tehnovõrgu trasseringu muutmist nii, et tehnovõrgu paigaldamine või asendamine ei nõuaks teekatte lõhkumist. Vallavalitsusel on õigus jätta vähem kui viie aasta vanuse teekattega teedele kaevetööluba väljastamata. V. KAEVETÖÖLOA VORMISTAMINE JA VÄLJAANDMINE 16. Kaevetööloa vormistamiseks peab kaevaja või kaevajat esindav vastutaja esitama vallavalitsusele: 16.1. täidetud ja allkirjastatud kaevetööloa avalduse, koos kooskõlastuste lehega. Kehtivad kooskõlastused võib kooskõlastuste lehele üle kanda ehitusprojektilt juhul, kui need pole vanemad kui kaks kalendrikuud, kinnitades need kaevajat esindava vastutaja allkirja ja pitseriga (selle olemasolul); 16.2. kooskõlastatud ehitusprojekti või ehitusprojekti tööjoonised, mis käsitlevad kaevetöid ja vallavalitsuse poolt vastavalt ehitusseaduse §-dele 22 ja 23 väljastatud ehitusloa; 16.3. vajadusel liikluskorralduse ajutise skeemi; 16.4. vastutaja volikirja (juhul, kui kaevaja ja vastutaja on eri isikud); 16.5. kaeve- ja taastamistööde ajagraafiku, mis on kinnitatud kaevaja ning alltöövõtja (taastaja) allkirja ja pitseriga (selle olemasolul); 16.6. kaevajat esindava vastutaja isikut tõendava dokumendi; 16.7. puude raide või muu kõrghaljastuse likvideerimise korral Rae Vallavalitsuse väljastatud vastava loa; 16.8. tehnovõrkude ajutiste ümberlülitamiste, ümberpaigalduste ja katkestuste ja olemasolevasse süsteemi ühendamise kooskõlastused (vajadusel). Katkestuse korral peab kooskõlastus sisaldama tarbijatele katkestustest teatamise viisi ja korda; 16.9. õiendi (garantiikirja), millega tagatakse kaevetöödeks vajalike materjalide, tööjõu ja mehhanismide olemasolu, finantseerimine ning kaevetrassi ja selle ümbruse nõuetekohane taastamine kogu kaevetrassi ulatuses. 17. Vallavalitsusele jäävad alljärgnevad dokumendid: 17.1. kooskõlastatud ehitusprojekt või ehitusprojekti tööjoonised, mis käsitlevad kaevetöid; 17.2. kaevetööloa avaldus koos kooskõlastuste lehega; 17.3. õiend (garantiikiri); 17.4. liikluskorralduse ajutine skeem, kui muudetakse liikluskorraldust; 17.5. kaeve- ja taastamistööde teostamise täpne ajagraafik; 17.6. volikiri, kui kaevaja ja vastutaja on eri isikud; 17.7. tehnovõrkude ajutiste ümberlülitamiste, ümberpaigalduste, katkestuste ja olemasolevasse süsteemi ühendamise kooskõlastused. 18. Vajadusel võib vallavalitsus nõuda täiendavaid dokumente. 19. Vallavalitsus kontrollib enne kaevetööloa vormistamist punktides 8 ja 9 nõutud ehitusprojekti kooskõlastuste olemasolu. Uute asjaolude ilmnemisel võib vallavalitsus nõuda ehitusprojekti täiendavaid kooskõlastusi ja esitada täiendavaid tingimusi kaevetöö tegemiseks. 20. Esitatud dokumentide alusel vormistab ja väljastab vallavalitsus kaevetööloa. 21. Puudulikult vormistatud dokumentide alusel või täiendavate nõudmiste täitmatajätmisel võib vallavalitsus jätta kaevetööloa vormistamata. 22. Vallavalitsusel on õigus: 22.1. määrata kaevajale tööde lõpetamise tähtaeg, millest kaevaja on kohustatud kinni pidama; 22.2. nõuda mitmevahetuselist või kindlatel kellaaegadel tehtavat tööd. 23. Enne tööde alustamist koostavad kaevaja ja vallavalitsuse esindaja kahepoolse ülevaatuse akti teekatte, äärekivide, muldkeha, sademeveekraavide, truupide, teemaa ja rajatiste seisukorra kohta. 24. Kaevetööluba antakse vastutajale allkirja vastu üle kaevetöö asukohas. Eelnevalt kontrollib vallavalitsuse esindaja kaevaja ettevalmistust tööks (trassi mahamärkimine, ümbersõidutee seisukord, töötsooni tähistamine piirete ja liiklusmärkidega, objekti teabetahvli olemasolu, materjalid jms). Olukorrast tingituna võib kaevetööloa jätta üle andmata. Töö alustamine ilma kaevetööloata on keelatud. 25. Kaevetööluba jõustub kaevetööloa vastutajale allkirja vastu üleandmise hetkel. 26. Kaevaja või vastutaja vahetumisel jäävad kaevetöödest tulenevad kohustused endise kaevaja või endise vastutaja kanda seniks, kuni kaevetööluba ei ole vallavalitsuse poolt ümber vormistatud uue kaevaja või uue vastutaja nimele. VI. KAEVETÖÖ 27. Kaevetööd (välja arvatud avariikaevetöö) võib teha vaid kaevetööloa olemasolul. 28. Teekatte või haljasala korduvate lahtikaevamiste vältimiseks tuleb samale teelõigule või haljasalale planeeritud eri otstarbega kaevetööd läbi viia üheaegselt. 29. Projekteeritud kaevetrassi võib loodusesse maha märkida vaid isik, kellel on tegevusluba geodeetilisteks mõõdistustöödeks ehitusplatsil. 30. Teekatte lammutamiseks võib kasutada ainult haldaja poolt aktsepteeritavat tehnoloogiat. 31. Kaevetöö paigas peab olema: 31.1. kaevetööluba; 31.2. vallavalitsuse poolt kooskõlastatud ehitusprojekt koos kooskõlastatud liikluskorralduse ajutise skeemiga; 31.3. nähtaval kohal teabetahvel, millele on märgitud: 31.3.1. ehitise omaniku (hoonestaja) nimi, ja aadress; 31.3.2. tööd teostava isiku nimi, telefoni nr ja aadress; 31.3.3. vastutaja nimi ja telefon; 31.3.4. töö algus- ja lõpptähtaeg; 31.3.5. tööde nimetus. Teabetahvlil on must kirje kõrgusega vähemalt 75 mm kollasel või valgel taustal. Tahvli mõõdud ja teostus peavad vastama Eesti standardi EVS 613:2001 «Liiklusmärgid ja nende kasutamine» nõuetele. 32. Kaevetöö ala peab olema ümbritsetud ohupiirdega ja tähistatud liikluskorraldusvahenditega vastavalt kehtiva standardi EVS 613:2001 ja kooskõlastajate ning haldaja esitatud nõuetele. Ajutise piirdeaia kasutamisel peab olema tagatud selle püsivus. Pimeda ajal peab liikluseks ettenähtud kaevetööde tsoon olema valgustatud ohutuledega. 33. Kaevaja peab tagama kaevetöö ala ja sellega piirnevate alade heakorra vastavalt Rae valla heakorraeeskirjale kuni kaevetööloa lõppemiseni ja seejärel taastama vana või tegema kavandatud heakorrastuse vastavalt haldaja esitatud nõuetele. 34. Kaevaja vastutab varisemis- ja vajumisvastaste meetmete rakendamise eest. Kaeviku varisemisohu või külgnevate ehitiste vajumisohu korral peab kaevaja kohe rakendama varisemist või vajumist ärahoidvaid meetmeid. 35. Kaeviku täitmiseks ja teekatte taastamiseks vajalikud materjalid tuleb ladustada kohtadesse, kus nad ei segaks liiklejaid. Käsitletaval objektil edaspidiseks kasutamiseks mittekõlblikud materjalid tuleb vastavalt ehitusjäätmete käitluse eeskirjale kohe ära vedada ja nende ladustamine kooskõlastada maa-ala haldaja ja keskkonnaspetsialistiga. 36. Kaevetöö korda ja tähtaegu võib muuta üksnes vallavalitsuse nõusolekul, kusjuures viimane võib esitada sel puhul täiendavaid tingimusi ja nõuda täiendavaid kooskõlastusi. 37. Kui kaevetöö tegemisel ilmneb takistusi, peab kaevaja tarvitusele võtma ohutust tagavad abinõud, vajadusel töö osaliselt või täielikult katkestama ning taotlema haldajalt uut kaevetöö lõpetamise tähtaega. 38. Kaevetöö tähtaja pikendamiseks peab kaevaja esitama vallavalitsusele põhjendatud taotluse kaevetöö teostamise tähtaja muutmiseks. Koos taotlusega tuleb esitada uus töö ajagraafik, mis on kinnitatud kaevaja ja alltöövõtja (taastaja) allkirjadega. Kaevetöö tähtaja põhjendamatu pikendamise korral on vallavalitsusel õigus mitte väljastada kaevajale kaevetöölubasid uutele kaevetöödele. 39. Kaevetöö teostajal tuleb vastavalt liiklusskeemile piirete ja ajutiste sildade abil tagada ohutu liikluskorraldus ja juurdepääs kruntidele ning läbipääs jalakäijatele. 40. Vallavalitsusel on õigus peatada kaevetööloa kehtivus juhul, kui ilmneb, et projekteerimise või ehitamise käigus pole käesolevast või muudest eeskirjadest ja kehtivatest seadustest kinni peetud. Sel juhul on kaevaja kohustatud taastama endise olukorra kolme tööpäeva jooksul. 41. Vallavalitsusel on õigus nõuda kaevajalt kaevetöö peatamist ja kaevetrassi ajutist taastamist järgmistel juhtudel: 41.1. plaaniväliste massiürituste korraldamine kaevetsoonis või kaevetsooni läheduses; 41.2. kaevetööde eeskirja nõuete rikkumisel; 41.3. muudel põhjustel vallavalitsuse vastava korralduse alusel. VII. AVARIIKAEVETÖÖ 42. Avariikaevetöö alustamine on erandkorras lubatud ilma eelnevalt kaevetööluba vormistamata. Enne avariikaevetöö alustamist peab avariilise tehnovõrgu valdaja: 42.1. välja selgitama avariikaevetöö kohas asuvad muud tehnovõrgud ja tagama nende kaitse; 42.2. teatama avariikaevetööst kirjalikult vallavalitsusele ja kaevekohas asuvate tehnovõrkude valdajatele või haldajatele, näidates avariikaevetöö koha, avariikaevetöö põhjuse, töö alguse kuupäeva ning töö eest vastutaja ametikoha, nime ja telefoninumbri. Kui tehnovõrgu avarii nõuab töö alustamist väljaspool kehtivat tööaega (kella 8.00–17.00), puhkepäevadel või riiklike pühade ajal, teatab avariilise tehnovõrgu valdaja avariikaevetööst sellele järgneval esimesel tööpäeval vallavalitsusele ja esitab avalduse kaevetööloa vormistamiseks; 42.3. kui avariikaevetööga väljaspool tööaega, puhkepäevadel või riiklike pühade ajal kaasneb ühistranspordi liikluse sulgemine, peab vastutaja sellest enne kaevetööde algust informeerima ühistranspordiliinide dispetšerteenistusi. 43. Avariikaevetöö koht peab olema ümbritsetud ohupiirdega ja tähistatud liikluskorraldusvahenditega vastavalt kehtivale tööpaikade tähistamise juhendile. Ajutise piirdeaia kasutamisel peab see olema paigaldatud stabiilselt. Pimedal ajal peab liikluseks ettenähtud kaevetööde tsoon olema valgustatud ohutuledega. Avariitöö paigas peab olema käesoleva eeskirja punkti 31.3 nõuetele vastav teabetahvel. 44. Avariikaevetööle kaevetööloa taotlemiseks peab kaevaja esitama vallavalitsusele: a) tehnovõrkude ja asukoha täpse skeemi või kaevetööga seotud projekti; b) töö toimumise ajagraafiku; c) kaevetööloa avalduse koos kooskõlastuste lehega. 45. Juhul kui avariikaevetöö piires ei ole teisi tehnovõrke, ei nõuta kaevetööloa vormistamiseks teiste valdajate kooskõlastusi. Vajadusel võib vallavalitsus nõuda täiendavate dokumentide esitamist. 46. Avariikaevetöö kohal tuleb kaeviku täitmine ning teekatte ja haljastuse taastamine teha eeskirja VIII peatükis äratoodud korra kohaselt. 47. Avariikaevetöö lõpetamiseks annab töö eest vastutaja avariikaeveobjekti üle vallavalitsuse esindajatele. 48. Avariikaevetööde lõpetamiseks peab kaevaja esitama haldajale: 48.1. haljasala haldaja kirjaliku tõenduse haljastuse endise olukorra taastamise kohta; 48.2. täitepinnase kihtide tihedusmõõtmiste laboratoorsed õiendid; 48.3. taastatud asfaltbetoonkatte omaduste laboratoorse õiendi, kui taastatud pind on üle 10 m 2. VIII. KAEVIKU TÄITMINE, TEEKATTE JA HALJASTUSE TAASTAMINE NING KAEVETÖÖ LÕPETAMINE 49. Enne kaeviku täitmist tuleb paigaldatud tehnovõrk vastavat litsentsi omava isiku (vt punkti 29) poolt mõõdistada. Tehnovõrgu valdaja peab teostusjoonised säilitama ja esitama koos kaevetööloa lõpetamise taotlusega vallavalitsusele. 50. Töö lõpetamise järel tuleb kaevetöö ala ning selle alaga piirnevad maa-alad heakorrastada, kui need said töö käigus rikutud. Kaeviku täitmine, teekatte ja haljastuse taastamine ning kaevetööga rikutud ala heakorrastamine on kaevaja kohustus. See peab toimuma käesoleva eeskirja nõuete, haldaja ettekirjutuste ja ehitusprojekti kohaselt. Teekatet võib taastada ainult vastava töö tegevusluba omav juriidiline isik. 51. Iga tihendatud kihi kohta peab kaevaja esitama haldajale tiheduse mõõtmise laboratoorse õiendi, mille on väljastanud vastavat tegevusluba omav isik. Laboratoorsete uuringute kulud kannab kaevaja. 52. Haldajal on õigus: 52.1. mõõta täitepinnase tihedust ka ise ning vajadusel nõuda kaevajalt täiendavat tihendamist; 52.2. nõuda kaevajalt laboratoorset õiendit täitepinnase omaduste kohta. 53. Kaevikust eemaldatud pinnas, mida ei kasutata tagasitäiteks, tuleb käidelda vastavalt jäätmekäitluse eeskirja nõuetele. Erandina võib liigset kaevepinnast paigaldada liigniisketele ja teistele reljeefi tõstmist vajavatele maa-aladele selle maatüki omaniku või haldaja kirjalikul loal kooskõlastatult valla keskkonnaspetsialistiga. Viimatinimetatud juhul peab kaevetöödega seotud ehitusprojekt sisaldama ka pinnase paigaldamist käsitlevat osa, milles on lahendatud pinnase paigaldamine, tihendamine, projekteeritud maapinna kõrgusarvud ja täidetud ala heakorrastus. 54. Piki teed toimuvate kaevetööde korral tuleb teekate taastada kogu tee laiuses (vahetades vajadusel ka äärekivid), kui haldajaga ei lepita kokku teisiti. 55. Kaevaja peab asendama ja korrastama ka lõhutud või rikutud äärekivid, tehnovõrkude kaevud, kaevuluugid ja päised ning haljastuse. 56. Kui liiklus on vaja avada enne teekatte täielikku taastamist või kui ilmastikust tingituna ei ole võimalik teekatet või haljastust nõuetekohaselt taastada, on kaevaja kohustatud taastama teekatte või haljastuse ajutiselt (talvel külma asfaldiga). Kaevaja on kohustatud hoidma ajutise teekatte sõidukõlblikuna kuni katte lõpliku taastamiseni. 57. Kaevetööluba lõpetatakse pärast teekatte ja haljastuse lõplikku ja nõuetekohast taastamist ning kaevekoha heakorrastamist, vastavalt valla heakorraeeskirjale. Kaevetöö lõpetamiseks annab vastutaja kaeveobjekti üle vallavalitsuse esindajatele. Kaevetööloa lõpetamise fikseerib vallavalitsuse esindaja kaevetööloal. Kaevetööloa lõpetamiseks peab kaevaja esitama: a. kaevetööloa täidetud eriosa; b. haljasala haldaja kirjaliku tõenduse haljastuse nõuetekohase taastamise kohta; c. täitepinnase kihtide tihedusmõõtmiste laboratoorsed õiendid; d. taastatud asfaltbetoonkatte omaduste laboratoorse õiendi, kui taastatud pind on üle 10 m2; e. kasutatud ehitusmaterjalide sertifikaadid; f. tee asendiplaani teostusjoonise digitaalsel kujul (kui kaevetööde tulemusena on muudatused tee asendiplaanis) ja paberkandjal; g. ehitise kasutusloa vastavalt ehitusseaduse §-dele 32 ja 33, kui kaevetöö tulemusena ehitati uusi tehnovõrkusid. 58. Kaevaja peab kaheaastase garantiiaja kestel ilmnenud kaevetööst tingitud defektid kõrvaldama omal kulul. 59. Avariikaevetöö tulemusena vähem kui viie aasta vanuse asfaltkatte lõhkumisel tuleb asfalt vahetada kogu tee laiuses ning pikisuunas mõlemale poole kaevekohta 5 meetri ulatuses. 60. Kaevajale, kellele on vallavalitsusel pretensioone käesoleva eeskirja täitmise osas, võidakse edaspidi kaevetööluba mitte väljastada. IX. TEEDE, TEHNOVÕRKUDE JA ÜMBRITSEVA KESKKONNA KAITSE 61. Vallavalitsusel on õigus teha kaevajale ettekirjutusi tööde käigus eemaldatava materjali (teekate, killustik, kruus, liiv, kasvumuld jne.) ladustamise ja taaskasutamise osas. 62. Kaevikust väljapumbatavat vett ei tohi suunata tänavale ega haljasalale. See tuleb vastavalt projektis ettenähtule (kooskõlastuse tingimustele) torustiku abil suunata fekaal- või sademeveekanalisatsiooni või kraavi. Nende võimaluste puudumisel tuleb väljapumbatav vesi ära vedada. Ümbritsevale alale võib vett juhtida ainult haldaja kirjalikul nõusolekul. Suvisel ajal tehtavate avariikaevamiste puhul on erandkorras lubatud reostumata pinnasevett või veetrassi lekkest tulenevat vett pumbata tänavale, suunaga lähima restkaevu poole. 63. Kaevetöö tegemisel kasvavate puude piirkonnas, kus on tegemist kergesti variseva pinnasega, samuti kaevamisel puudele lähemal kui nende võra projektsioon maapinnal, tuleb rajada tõkendid, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel. Paigaldada tüvedele kaitsepiirded ekskavaatori kopa tööraadiuse ulatuses. 64. Tehnovõrkude kaevude, puude ja põõsaste peale või vastu ei tohi ladustada materjale, töövahendeid, pinnast jm. Peab olema tagatud juurdepääs olemasolevatele tehnovõrkudele ja kaevetööga piirnevale alale ning hoonetele ja rajatistele. 65. Projektis mittemärgitud tehnovõrgu avastamisel tuleb tööd kuni avastatud tehnovõrgu valdaja leidmiseni katkestada. Töid võib jätkata ainult pärast tehnovõrgu valdaja kirjaliku kooskõlastuse saamist. Juhul kui avastatud tehnovõrgu valdajat pole võimalik kindlaks teha, kooskõlastab edasise töö vallavalitsus. 66. Olemasolevaid tehnovõrke võib ümber paigutada ainult nende tehnovõrkude valdajate poolt kirjalikult kooskõlastatud ja vallavalitsuse poolt kooskõlastatud projekti alusel. 67. Kaevetöö käigus on keelatud risustada tehnovõrkude kaeve, samuti on keelatud vähendada olemasolevate sademeveekraavide läbilaset või neid likvideerida. 68. Kaevetöö ajal on lubatud kasutada vaid sõidukeid ja mehhanisme, mis toetuvad teepinnale elastsete rehvide või -roomikutega. Keelatud on kasutada mehhanisme, mille rattad, roomikud, muud osad või koorem võivad rikkuda teekatet või teerajatisi. Selliste mehhanismide kasutamine maanteedel või tänavatel tehtavatel töödel on lubatud ainult haldaja kirjalikul nõusolekul. 69. Sõidukeid ja mehhanisme, mille rattad, roomikud või muud konstruktsiooniosad või veos võivad rikkuda teekatet, rajatisi, liikluskorraldusvahendeid ja teisi tee-elemente, tuleb vedada eriveeremiga (treiler). Nimetatud sõidukid võivad kõva kattega teed ületada, kui kasutatakse abivahendeid, mis hoiavad ära tee-elementide ja teekatte rikkumise. 70. Teel liikuvate ja töötavate sõidukite ning mehhanismide gabariidid, mass, teljekoormused ja tehnoseisund peavad vastama liikluseeskirjale ning «Suuremõõtmeliste ja/või raskete veoste eeskirja» nõuetele. 71. Keelatud on hävitada, vigastada või ümber paigutada geoloogilisi ja geodeetilisi märke. Märgi tahtmatult vigastanud või hävitanud isik on kohustatud sellest teatama märgi omanikule ning ta kannab vastutust seaduses ettenähtud korras. 72. Lõhketöid võib teostada ainult lõhketööde projekti ja eriloa olemasolul, täites rangelt lõhketööde projekti ja loa väljastanud isiku esitatud nõudeid. 73. Teel on keelatud teha selliseid töid, mille ajal võib kattele või haljastusele sattuda mootorikütust, määrdeaineid või muid lagundavaid ja keskkonda saastavaid aineid. Taoliste tööde hädavajadusel tuleb rakendada teekatte ja haljastuse kaitsmiseks tõhusaid meetmeid. 74. Teel ei tohi: a. sulgeda, tõkestada või ohustada liiklust mis tahes esemete, sõidukite või veostega, v.a juhud, kui selleks on luba; b. sõita neil teeosadel, mis on liiklemiseks suletud või pole liiklemiseks mõeldud, kui haldajaga ei ole kooskõlastatud teisiti; c. sõita teele ja sealt maha neis kohtades, kus puuduvad peale- ning mahasõidud; d. ummistada sildade ja truupide avasid, sademeveekraave ja drenaaže ning takistada vee eemaldumist teelt; e. teele loopida või koguda prahti ja jäätmeid ning juhtida sinna reo- või heitvett. 75. haldaja loata ei tohi: a. projekteerida ega ehitada teemaale mis tahes hooneid ja rajatisi ega paigaldada konteinereid; b. rajada teele täiendavaid maha- ja pealesõite; c. paigaldada teemaale teabe- ja reklaamivahendeid. 76. Tekitatud kahju hüvitamise eesmärgil on ametiisikul õigus fikseerida kirjalikult käesoleva eeskirja nõuete rikkumised ja teele, haljasalale, avalikul asjal asuvatele ehitistele ning selle muudele olulistele osadele tekitatud kahju iseloom, suurus ning muud asjaolud. 77. Haldajapoolsel järelevalvetöötajal on õigus korraldada teelt sinna nõuetekohase loata või kooskõlastuseta paigaldatud objektide (sh reklaami- ja infovahendid) eemaldamine nende omaniku kulul. 78. Kui on tekkinud ettenägematud, projektist kõrvalekaldumisest või tööde tehnoloogiast tingitud ohud inimestele, varale või ümbritsevale keskkonnale, tuleb kaevetööd kohe peatada. Sellisteks ohtudeks võivad olla varingud, tehnovõrkude vigastused või purunemised jms. X. AJUTISED ÜMBERSÕIDUTEED 79. Teed võib sulgeda või liiklust ajutiselt piirata vaid vallavalitsuse kirjalikul loal (v.a avariikaevetööd). 80. Ajutise ümbersõidutee ehituse teostab vajaduse korral kaevaja. 81. Kui ümbersõidutee rajamiseks või muuks liikluse korraldamiseks on vajalik täiendav maakasutus, siis sõlmib kaevaja maaomaniku või -kasutajaga ajutise maakasutuse lepingu. 82. Üldjuhul peaks ümbersõiduteega seonduv olema lahendatud kaevetööloa taotlemise aluseks olevas ehitusprojektis. Ehitada tuleb nõuetekohaselt kooskõlastatud projekti järgi ja haldaja ettekirjutuste kohaselt. 83. Ajutise ümbersõidutee võib liikluseks avada pärast selle ülevaatamist haldaja poolt, kusjuures vormistatakse vastav akt. 84. Ajutine ümbersõidutee kuulub kaevajale, kes peab ajutise ümbersõidutee korras hoidma ja vastutab selle seisukorra eest. Ajutise ümbersõidutee kasutamise eest ei tohi tasu nõuda. 85. Pärast tööde lõppu peab kaevaja likvideerima ajutise ümbersõidutee ja taastama selle maa-alal endise või projekteeritud olukorra. XI. JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 86. Vallavalitsuse poolt väärteomenetluse seadustikuga ettenähtud korras volitatud vallavalitsuse ametiisikutel on õigus kontrollida käesoleva eeskirja nõuete täitmist, koostada rikkumiste kohta protokoll ning arutada sellest tulenevaid väärteomenetluse asju, kohaldades vajadusel eeskirja rikkunud isikute suhtes karistusi vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-le 662. Füüsilist isikut karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ja juriidilist isikut rahatrahviga kuni 20 000 krooni. 87. Eeskirjanõuete täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel täitmisel on ametiisikutel õigus esitada süüdlasele kirjalik ettekirjutus puuduste likvideerimiseks. 88. Eeskirjanõuete korduva mittetäitmise või tõsiste rikkumiste korral on ametiisikul õigus tühistada kaevetööluba ja peatada töö. 89. Kaevaja kannab täielikku vastutust tööde tehnoloogia, ohutuse, tähtaegade, kvaliteedi, liiklusohutuse ning ehitusprojekti ja selle juurde käivate kooskõlastuste nõuete täitmise eest. 90. Eeskirjanõuete täitmine või mittetäitmine kaevaja poolt ei tee vallavalitsust vastutavaks kolmandate isikute ees.