Häädemeeste Vallavolikogu — Häädemeeste valla ehitusmääruse kinnitamine — KO, 106, 1943

Määrus võetakse vastu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punkti 29, ehitusseaduse (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153) § 19 lõike 4 ja planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579) § 5 alusel. I. ÜLDOSA 1.1. Häädemeeste valla ehitusmääruse (edaspidi ehitusmäärus) eesmärk on sätestada ehitusseaduse, planeerimisseaduse ja nendega kaasnevate õigusaktide rakendamine Häädemeeste valla (edaspidi vald) territooriumil. 1.2. Ehitusmäärusega sätestatakse planeerimise, projekteerimise ja ehitamise üldised põhimõtted ja reeglid valla territooriumil ning määratakse kohaliku omavalitsuse ülesannete jaotus planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel. 1.3. Planeerimis- ja ehitustegevus vallas tugineb valla üldplaneeringule, arengukavale ning toimub ainult Häädemeeste Vallavolikogu (edaspidi volikogu) kehtestatud planeeringute alusel. 1.4. Käesoleva ehitusmääruse korraldamisel on ehitamine: 1) uute ehitiste püstitamine; 2) olemasolevate ehitiste juurde-, peale- või allaehitamine; 3) ehitiste ümberehitamine (rekonstrueerimine); 4) ehitiste ennistamine (restaureerimine); 5) ehitiste kapitaalne parandamine (remontimine); 6) ehitiste lammutamine; 7) ehitiste kasutusotstarbe muutmisel seadmete kohale- või ümberpaigutamine ning muude sellekohaste ehitustööde tegemine; 8) tehnorajatiste ehitamine; 9) liiklusrajatiste ehitamine; 10) kultuuri-, spordi-, puhke- või heakorraotstarbeliste rajatiste (väljakud, platsid vms) ehitamine. II. PLANEERIMISE JA EHITAMISE PÕHIMÕISTED 2.1. Planeering on planeerimise käigus valmiv dokument, mis koosneb tekstist ja kaartidest. Valla territooriumile koostatakse: 2.1.1. üldplaneering, mille eesmärk on valla arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel, maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel; 2.1.2. detailplaneering, mille eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine detailplaneeringu kohustusega aladel. 2.2. Ehitamine on lubatud ainult ehitusprojekti alusel hoonestajale väljastatud ehitusloa olemasolul, välja arvatud väikeehitise ehitamise korral käesolevas ehitusmääruses sätestatud juhtudel. 2.3. Ehitis on aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks: 2.3.1. hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis; 2.3.2. rajatis on ehitis, mis ei ole hoone; 2.3.3. väikeehitis – kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega hoone, samuti rajatis, mis on vajalik olemasolevate ehitiste teenindamiseks: 2.3.3.1. alla 20 m2 väikeehitise ehitamiseks ei ole vaja kirjalikku nõusolekut ega ehitusluba; 2.3.3.2. 20–60 m 2 ehitusaluse pindalaga väikeehitise ehitamiseks on vajalik vallavalitsuse kirjalik nõusolek; 2.3.4. ajutine ehitis – mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. Ajutise ehitise kasutamise aeg määratakse kindlaks kirjaliku nõusoleku või ehitusloa ja kasutusloaga. 2.4. Projekteerimistingimused – omavalitsuse väljastatavad arhitektuurilised, ehituslikud ja muud projekteerimise lähteandmed ning isikud (ettevõtted), kellega tuleb projekt kooskõlastada. 2.5. Ehitusprojekt – projekteerimise tulemusena valminud dokumentide kogum, mille alusel ehitatakse hoone või rajatis. Ehitusprojekt koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. Ehitusloa väljastamiseks peab ehitusprojekti maht vastama kehtestatud miinimumnõuetele. 2.6. Ehitusluba – omavalitsuse nõusolek ehitustegevuse alustamiseks kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus, või isikule, kes kasutab maad enne 1. novembrit 1991. a tekkinud maakasutusõiguse alusel. 2.7. Omavoliline ehitis – omavalitsuse nõusolekuta püstitatud ehitis. 2.8. Ehitaja – ehitusettevõtja äriseadustiku tähenduses ja registreeritud erinõuetega tegevusalade registris või enda tarbeks ehitustöid tegev füüsiline isik. 2.9. Ehitusjärelevalve – ehitustegevuse nõuetele kehtestatud normidele, detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele vastavuse kontrollimine. 2.10. Kasutusluba – omavalitsuse nõusolek ehitusloa kohaselt valminud ehitise või selle osa kasutusele võtmiseks vastavalt kasutamise otstarbele. 2.11. Ehitise ekspertiis – ehitise vastavuse hindamine ehitistele ettenähtud nõuetele. 2.12. Miljööväärtus – väärtuslike põllumaade, maastike, looduskoosluste ja ümbruskonna määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine. 2.13. Krunt – ehitamiseks kavandatud maaüksus, millele ehitusõigusega määratletakse: 2.13.1. krundi kasutamise sihtotstarve; 2.13.2. hoonete suurim lubatud arv krundil; 2.13.3. hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala; 2.13.4. hoonete suurim lubatud kõrgus. III. PLANEERIMISE JA EHITAMISE PÕHIMÕTTED 3.1. Uute hoonete ehitamine, olemasolevatele hoonetele juurdeehitise tegemine ning maa-alade jaotamine kruntideks ja olemasolevate kruntide piiride muutmine tiheasustusega aladel on lubatud ainult volikogu kehtestatud detailplaneeringu alusel. 3.2. Tiheasustusega maa-alad valla territooriumil määratakse üldplaneeringuga. Kuni üldplaneeringu kehtestamiseni on detailplaneeringu kohustusega aladeks vallas: 1) Häädemeeste alevik; 2) Kabli küla (kompaktse hoonestusega ala); 3) Treimani küla (kompaktse hoonestusega ala); 4) Ikla küla (kompaktse hoonestusega ala); 5) Massiaru küla (kompaktse hoonestusega ala); 6) Jaagupi küla (kompaktse hoonestusega ala); 7) Rannametsa–Ikla maantee ja Liivi lahe vaheline maa-ala alates Häädemeeste alevikust kuni valla lõunapiirini; 8) alla 0,5 ha ehituskrundid. 3.3. Planeeringualane tegevus on avalik, tagamaks huvitatud isikute õigeaegse informeerituse ja võimaluse kaitsta oma huve. 3.4. Hajaasustuses on ehitamine lubatud omavalitsuse väljastatud projekteerimistingimuste kohaselt koostatud ehitusprojekti järgi. 3.5. Ehituse alustamine on lubatud ehitusprojekti alusel pärast ehitusloa saamist. 3.6. Ehitise kasutuselevõtmine on lubatud pärast kasutusloa saamist. 3.7. Taluhoonete projekteerimisel tuleb koos esimese taluhoone projektiga koostada krundiplaan, kus näidatakse talu kõigi olulisemate hoonete ja rajatiste paigutus. Krundiplaan, mis on vallavalitsuse korraldusega heaks kiidetud, kehtib järgmiste taluhoonete projekteerimistingimustena viie aasta jooksul alates korralduse väljastamisest. IV. KOHALIKU OMAVALITSUSE SISESTE ÜLESANNETE JAOTUS PLANEERIMIS- JA EHITUSVALDKONNA KORRALDAMISEL 4.1. Volikogu pädevus, õigused ja kohustused: 4.1.1. valla üldise ehituspoliitika väljatöötamine ja sellest tulenevate otsuste vastuvõtmine; 4.1.2. üldplaneeringu algatamise, finantseerimise, kehtestamise, muutmise või kehtetuks tunnistamise otsustamine; 4.1.3. üldplaneeringu lähteülesannete heakskiitmine; 4.1.4. koostöös Häädemeeste Vallavalitsusega (edaspidi vallavalitsus) üldplaneeringu avaliku arutelu korraldamine ning avalikustamise tulemuste analüüsi teostamine; 4.1.5. naaberomavalitsuste üldplaneeringute kooskõlastamine; 4.1.6. detailplaneeringute algatamise, kehtestamise, muutmise või kehtetuks tunnistamise otsustamine; 4.1.7. maavalitsusele ettepanekute tegemine maakonnaplaneeringu korrigeerimiseks planeeringu alusel; 4.1.8. koostöös vallavalitsusega planeeringute avalikustamisel tekkinud vaidluste lahendamine, ettepanekute tegemine ning asjaosaliste informeerimine; 4.1.9. valla ehitusalaste normatiivdokumentide kehtestamine, muutmine või kehtetuks tunnistamine; 4.1.10. planeerimis- ja ehitusalaste küsimuste läbivaatamiseks ja seisukohtade kujundamiseks komisjonide moodustamine ning nende töökorra kinnitamine. 4.2. Vallavalitsuse pädevus, õigused ja kohustused: 4.2.1. üldplaneeringule vastava detailplaneeringu algatamine; 4.2.2. detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse andmine kinnisasja omanikule või teisele asjast huvitatud isikule seadustes ettenähtud korras; 4.2.3. detailplaneeringu lähtetingimuste ja -ülesannete väljatöötamine; 4.2.4. detailplaneeringute avalikustamise otsustamine; 4.2.5. avalikkuse informeerimine planeeringutest; 4.2.6. ehitusjärelevalve korraldamine valla territooriumil ning kehtestatud planeeringute üle; 4.2.7. ehitise projekteerimistingimuste väljastamine ja kinnitamine; 4.2.8. valla üldise ehituspoliitika väljatöötamine; 4.2.9. kirjalike nõusolekute, ehituslubade ja kasutuslubade andmine või sellest keeldumise otsustamine ning ehitus- ja kasutusloa kehtetuks tunnistamine; 4.2.10. reklaami paigaldamise loa andmine, kehtetuks tunnistamine või sellest keeldumise otsustamine; 4.2.11. ehitusprojekteerimise ja ehitustööde riigihangete pakkumise korraldamine munitsipaalehitiste projekteerimiseks, ehitamiseks ja remondiks; 4.2.12. planeerimis- ja ehitusalase informatsiooni hankimine ja säilitamine ning selle kättesaadavuse tagamine vallas; 4.2.13. ehitusalaste dokumentide arhiivi pidamine ja andmete esitamine registritele; 4.2.14. muinsuskaitsealase tegevuse koordineerimine vallas; 4.2.15. infrastruktuuride, sh teede ja tehnosüsteemide ehitamise ja korrashoiu tagamine; 4.2.16. ettepanekute tegemine volikogule ehitusalaste õigusaktide kehtestamiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks; 4.2.17. planeerimis- ja ehitusalaste küsimuste läbivaatamine ning volikogule sellealaste määruste või otsuste eelnõude ettevalmistamine; 4.2.18. muud käesolevas ehitusmääruses reguleerimata küsimused, mis ei kuulu volikogu pädevusse. V. MAA-ALADE PLANEERING 5.1. Ehitustegevus detailplaneeringu kohustusega aladel võib toimuda ainult volikogu kehtestatud planeeringute alusel. Planeerimisalane tegevus on avalik. 5.2. Planeeringud põhinevad ühiskondlikul kokkuleppel, mille aluseks on planeeringute ning nende tegemise avalikkus ning võimalikult laialdane üldsuse ja erahuvide arvessevõtmine. 5.3. Planeeringuga tagatakse keskkonna miljööväärtusele (keskkonnaseisundile) ja sotsiaal-majanduslikule olukorrale põhinev valla kestev ja säästev areng. VI. ÜLDPLANEERING 6.1. Üldplaneering koostatakse ja kehtestatakse kogu valla territooriumi või vallaosa kohta. 6.2. Üldplaneeringu koostamine, algatamine, muutmine, kehtestamine ning kehtetuks tunnistamine on volikogu ainupädevuses. 6.3. Üldplaneeringuga kehtestatakse üldised maakasutus- ja ehitustingimused ning vajalikud piirangud. 6.4. Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu kohustusega aladel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljastamisele väljaspool detailplaneeringu kohustusega alasid. 6.5. Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus, järjestus ning näidatakse majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks. 6.6. Üldplaneeringu põhiülesanne on tagada valla territooriumil ruumiline planeerimine elanikkonna tarvete rahuldamiseks ning valla üldise arengu tagamiseks, mis annab võimaluse läbi mõelda, milliste reeglite kohaselt talitada tulevikus, kuidas püstitada eesmärke ja leida vahendeid nende saavutamiseks. 6.7. Üldplaneeringu lähteülesande avalikustamise käigus tehtud ettepanekute ning märkuste analüüsi teostab volikogu koostöös vallavalitsusega, kes teeb lähteülesandesse vajadusel parandused ja täiendused. Vallavalitsus esitab lähteülesande volikogule heakskiitmiseks. 6.8. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on neli nädalat ning selle toimumisest teatab vallavalitsus maakondlike teabevahendite kaudu hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Avalikule väljapanekule järgneb üldplaneeringu avalik arutelu. 6.9. Üldplaneeringu avalikustamise käigus tehtud ettepanekute ja märkuste analüüsi teostab volikogu koostöös vallavalitsusega, kes korraldab planeeringusse paranduste tegemise. Juhul kui: 6.9.1. paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, teeb ettepaneku selle veelkordseks avalikustamiseks; 6.9.2. paranduste tõttu planeeringu põhilahendus ei muutu, esitab selle volikogule kehtestamiseks. 6.10. Valla või vallaosa üldplaneeringu kehtestab volikogu oma määrusega. Kehtestatud üldplaneeringu vaatab volikogu üle ja esitab ülevaatamise tulemused maavanemale hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste volikogude korralisi valimisi. VII. DETAILPLANEERING 7.1. Detailplaneering koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta lähiaastate ehitustegevuse tarvis ja on kohustuslik selgelt piiritletavatel punktis 3.2 määratud kompaktse asustusega aladel, välja arvatud: 7.1.1. üksikelamu kõrvalhooned; 7.1.2. suvila ja aiamaja kõrvalhooned; 7.1.3. kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehooned. 7.2. Detailplaneeringu põhiülesanne on uute kinnistute piiritlemine, nende ehitusõiguse määratlemine ning juurdesõiduteede ja tehniliste kommunikatsioonide lahendamine ning vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine. 7.3. Detailplaneering täpsustab üldplaneeringuga fikseeritud maakasutuse sihtotstarbe. 7.4. Detailplaneering peab haarama taotleja krundi ehitisi ning nende kaitsetsoone ja kujasid, samuti kõigi planeeringu naaberalade ehitiste ja muude objektide kaitsetsoone taotleja krundil asuvatest ehitistest ja rajatistest. Planeeritava ala suuruse määrab vallavalitsus planeerimistingimustega. 7.5. Naaberkruntide piire võib muuta ilma detailplaneeringut koostamata, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa krundi ehitusõiguse ja seniste kasutamistingimuste muutmist ning toimub naabrite kokkuleppel. 7.6. Detailplaneeringut võivad algatada kõik planeeritaval alal paiknevate kinnisasjade omanikud ja valdajad, esitades vallavalitsusele sellekohase taotluse. Nõustumisel sõlmib vallavalitsus lepingu detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse üleandmiseks kinnisasja omanikuga või kinnisasja omaniku volitatud isikuga nende poolt ja nende vahendite arvel. 7.7. Hajaasustuses väljaspool asulaid on detailplaneering vajalik, kui kavandatakse ehitada pereelamute, suvilate rühm, millesse kuulub neli või enam hoonet, mille omavaheline kuja on alla 100 meetri. 7.8. Detailplaneeringu koostamise aluseks on detailplaneeringu lähteülesanne. Vallavalitsus võib nõuda detailplaneeringutele illustreerivate jooniste või makettide lisamist, et muuta planeering avalikustamisel ja otsustamisel osalejatele arusaadavamaks. Keskkonnamõjude täiendava hindamise vajaduse määrab vallavalitsus. 7.9. Detailplaneeringu lähteülesande kinnitab vallavalitsus. Kui detailplaneering muudab kehtivat üldplaneeringut, kinnitab lähteseisukohad volikogu. 7.10. Nõuetele vastav projekt esitatakse vallavalitsusele, kes teeb algatamise kohta otsuse ning kuulutab välja avaliku väljapaneku. Kui detailplaneering muudab kehtivat üldplaneeringut, esitatakse eelnõu algatamise otsuse vastuvõtmiseks volikogule. 7.11. Lähteülesandele vastavalt koostatud detailplaneeringu avalikustamise otsustab vallavalitsus. 7.12. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on kaks nädalat ja selle toimumisest teavitab vallavalitsus maakondliku massiteabevahendite kaudu hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Avalikule väljapanekule järgneb detailplaneeringu avalik arutelu. Avalik väljapanek ja arutelu korraldatakse Häädemeeste vallamajas ning vallavalitsuse ettepanekul ka planeeringuala piirkonnas. 7.13. Detailplaneeringu avalikustamise käigus tehtud ettepanekute ja märkuste analüüsi teostab ja planeeringus paranduste tegemist korraldab vallavalitsus. Juhul kui parandused muudavad planeeringu põhilahendust, teeb vallavalitsus ettepaneku selle veelkordseks avalikustamiseks. 7.14. Üldplaneeringuga vastavuses koostatud ning vajadusel vallavalitsuse ettepanekul parandatud detailplaneeringu kehtestab volikogu. 7.15. Kui detailplaneering muudab kehtivat üldplaneeringut ning esineb lahendamata jäänud planeeringuvaidlusi, esitab vallavalitsus planeeringu järelevalve teostamiseks Pärnu Maavalitsusele. Heakskiidu saanud detailplaneeringu kehtestab volikogu. VIII. EHITUSLIK PROJEKTEERIMINE 8.1. Projekteerimise korraldamise õigus on kinnisasja omanikul või isikul, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus. 8.2. Projekteerimine detailplaneeringu kohustusega aladel ja tiheasustusega paikades toimub kehtestatud detailplaneeringu kohaselt. Vallavalitsus võib välja anda kehtestatud detailplaneeringu nõudeid täpsustavaid projekteerimistingimusi. 8.3. Detailplaneeringu kohustuseta alal väljastab vallavalitsus korraldusega kinnitatud projekteerimistingimused 15 päeva jooksul vastavalt taotluse esitamise päevast arvates. Projekteerimistingimuste koostamisel lähtutakse üldplaneeringust. 8.3.1. Pereelamu, suvila, väikeehitise ja väikesemahulise juurdeehituste (kuni 20 m 2) projekteerimistingimused väljastab vallavalitsus sellekohase korralduseta. 8.4. Projekteerimistingimuste saamiseks esitab taotleja vallavalitsusele: 8.4.1. avalduse; 8.4.2. maakasutusõigust tõendavad dokumendid; 8.4.3. krundi plaani mõõtkavas 1:500; 8.4.4. tehnilised tingimused kommunikatsioonidele (vajadusel). 8.5. Projekteerimistingimustega määratakse kindlaks arhitektuursed, ehituslikud ja muud projekteerimise lähteandmed ning vajalike kooskõlastuste loetelu. Arhitektuursete ja ehituslike lisatingimustega esitatakse nõuded, mille täitmisega tagatakse valla hoonestuse üldilme (miljööväärtuse) säilimine. 8.6. Hoonestuse ja ehitiste miljööväärtust tagavad meetmed on: 8.6.1. loodusväärtused (puistud, kadastikud, puisniidud, rannateede, ranna- ja kultuurmaastik) ja nende säilitamine; 8.6.2. krundi hoonestuse plaan M 1:500 ja side loodusega; 8.6.3. kasutatavad ehitusmaterjalid (soovituslikud on traditsioonilised materjalid: puit, paekivi, lõhutud raudkivi); 8.6.4. hoonete proportsioonid ja konstruktsioonid (katuse soovituslikud lahendused on viil-, kelp- ja poolkelpkatus); 8.6.5. abihooned ja rajatised. 8.7. Projekteerimistingimused avalikustatakse vallavalitsuses teadetetahvlil. Väljastatud projekteerimistingimuste kehtivuse aeg on kaks aastat. 8.8. Ajutise ehitise püstitamiseks on vajalik maaomaniku ja vallavalitsuse kirjalik nõusolek, milles fikseeritakse: 8.8.1. ehitise paigaldamise koht ja tingimused; 8.8.2. tähtajad ning likvideerimise asjaolud. 8.9. Ajutise ehitise kasutamisel üldkasutatavana on nõutud ehitusluba ja kasutusluba. 8.10. Ehitusprojekt peab olema koostatud selliselt, et see vastaks ehitusseaduse §-s 3 sätestatud nõuetele, väljastatud projekteerimistingimustele ning selle järgi oleks võimalik: 8.10.1. ehitada; 8.10.2. kontrollida ehitamise vastavust ehitusprojektile; 8.10.3. ehitist kasutada ja hooldada; 8.10.4. kontrollida ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele. 8.11. Ehitusprojektid või nende eriosad, välja arvatud väikeehitise ehitusprojekt, peavad olema koostatud ja kontrollitud vastutava isiku poolt, kes on pädev, vastavalt ehitusseaduses sätestatule. 8.12. Projekteerimisettevõtjad on kohustatud täitma nõudeid, mis on sätestatud ehitusseaduse §-s 49, ehitusprojektidele ehitusmääruse punktis 8.10 esitatud nõuetes ning lähtuma projekteerimistööde kohta sõlmitud lepingutest ja headest ehitustavadest. 8.13. Ehitusekspertiis on ehitise vastavuse hindamine ehitisele ettenähtud nõuetele. Ehitusekspertiis on kohustuslik suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitiste ehitusprojektidele ning ehitistele, millel on avalikkusele suunatud funktsioon. 8.14. Ehitusprojektile ei tohi ekspertiisi teha sama ehitusprojekti koostanud või seda kontrollinud isik. IX. EHITAMINE 9.1. Ehitamine ehitusmääruse tähenduses on määratletud punktis 1.4. 9.2. Ehitamine on lubatud vallavalitsuse loal, milleks on: 9.2.1. kirjalik nõusolek; 9.2.2. ehitusluba. 9.3. Ehitusloa andmed kantakse riiklikku ehitusregistrisse ning avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel. 9.4. Ehitusloa väljastab vallavalitsus või keeldub ehitusloa väljastamisest ehitusseaduse §-des 23 ja 24 sätestatud alustest 20 päeva jooksul. Ehitusloa taotlemiseks peab taotleja esitama: 9.4.1. nõuetekohase taotluse (ehitusseaduse § 26 alusel); 9.4.2. ehitusprojekti; 9.4.3. tasutud riigilõivu maksekorralduse (võib ka olla koopia). 9.5. Suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitiste korral on vallavalitsusel õigus nõuda põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest lähtuvalt enne ehitusloa väljastamist: 9.5.1. ehitusprojekti või selle osa ekspertiisi tulemi esitamist; 9.5.2. ehitusuuringut või selle osa, välja arvatud riigisaladusega seotud ehitise ja riigikaitselise ehitise ehitamise korral. 9.6. Ehitusluba on tähtajatu. Kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates, kaotab ehitusluba kehtivuse. 9.7. Vallavalitsus võib ehitusloa tunnistada kehtetuks ehitusseaduse §-s 28 sätestatud juhtudel. 9.8. Väikeehitise ja ehitise tehnosüsteemide muutmiseks on vajalik vallavalitsuse kirjalik nõusolek, mis antakse vastavalt ehitusseaduse §-des 15, 16 ja 17 sätestatule. 9.9. Enne ehitustööde alustamist on ehitaja kohustatud geodeetiliste tööde tegemise pädevust omaval isikul laskma loodusesse märkida ehitise põhiteljed ja kõrgusmärgid. 9.10. Ehitusloa, kasutusloa ja lammutusloa väljastab vallavalitsuse korralduse alusel vallavalitsuse ametiisik vastavalt ametijuhendile. 9.11. Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt. Ehitis ei või tekitada ohtu inimese elule, tervisele, varale ja keskkonnale. 9.12. Ehitise omanik või hoonestaja on kohustatud ehitusloa alusel: 9.12.1. korraldama ehitamise isiku poolt, kellel on vastav pädevus ja õigus, välja arvatud juhul, kui ehitatakse enda tarbeks üksikelamut, suvilat, aiamaja, taluhoonet ja väikeehitist; 9.12.2. tagama ehitusprojekti kohase ehitamise; 9.12.3. korraldama ehitusel omanikujärelevalvet; 9.12.4. tagama ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale, ehitamisel ja selle kasutamisel; 9.12.5. paigaldama ehitusperioodiks infotahvli ehitise, omaniku ja ehitaja kohta; 9.12.6. tagama ehitusjärelevalve teostajale juurdepääsu ehitisele ja ehituse tehnilistele dokumentidele; 9.12.7. ehituse lõppemisel taotlema ehitisele kasutusloa; 9.12.8. tagama ehitise kasutusloa kohase kasutamise; 9.12.9. esitama vallavalitsusele andmed ehitise kohta riiklikusse ehitusregistrisse kandmiseks; 9.12.10. säilitama ehitusdokumentatsiooni ja andma sellest ühe eksemplari vallavalitsuse arhiivi. 9.13. Ehitamise käigus tehtavad tööd dokumenteerib ehitamist teostav isik, välja arvatud väikeehitise dokumenteerimine ja ehitustööde teostamine enda tarbeks füüsilise isiku poolt. 9.14. Riiklikku järelevalvet ehitamise üle teostab Tehnilise Järelevalve Inspektsioon. X. EHITUSKEELUD 10.1. Vallavalitsuse loata on keelatud: 10.1.1. muuta kinnistute piire; 10.1.2. lammutada olemasolevaid ehitisi; 10.1.3. püstitada uusehitisi, täiendada olemasolevaid juurdeehituse teel, teha ümberehitustöid; 10.1.4. muuta hoonete kasutusotstarvet ja fassaadilahendust; 10.1.5. muuta ajalooliselt väärtuslikuks tunnistatud ruumide interjööre; 10.1.6. muuta ehitises tehnoseadmete ja -süsteemide paigutust ning võimsust, v.a ühepereelamud ja suvilad; 10.1.7. paigaldada ajutisi ehitisi ja väikehooneid. 10.2. Loa saamiseks punktis 10.1 loetletud tegevuseks tuleb pöörduda vastavasisulise kirjaliku taotlusega vallavalitsuse poole. XI. OMAVOLILISE EHITISE LIKVIDEERIMINE 11.1. Omavoliline ehitamine on ehitamine, mis toimub ilma ehitusloata. 11.2. Kui vallavalitsus on tuvastanud, et ehitatakse ilma ehitusloata, tehakse ehitise omanikule ettekirjutus, määrates sealjuures täitmise tähtaja: 11.2.1. ehitise seadustamiseks, kui ehitamist on võimalik viia vastavusse seadustega; 11.2.2. ehitise likvideerimiseks, kui ehitamist ei ole võimalik viia vastavusse seadustega. 11.3. Õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik peab sellise ehitise lammutama ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. Kui omavolilist ehitist ei ole tähtajaks likvideeritud, võib vallavalitsus korraldada selle likvideerimise omaniku kulul. XII. VALMINUD EHITISELE KASUTUSLOA VÄLJASTAMINE 12.1. Valminud ehitise või selle osa ülevaatamiseks ning kasutusloa saamiseks esitab ehitise omanik vallavalitsusele: 12.1.1. kirjaliku taotluse vastavalt ehitusseaduse §-s 36 sätestatule; 12.1.2. ehitise ülevaatuse akti; 12.1.3. ehitise dokumentatsiooni vastavalt kehtivatele ehitamise dokumenteerimise nõuetele. 12.2. Ehitise ülevaatuse korraldab vallavalitsuse moodustatud komisjon, kellel on õigus kaasata ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone, kes esitavad oma arvamuse kirjalikult. Ehitise ülevaatuse kohta koostab komisjon akti ning esitab selle vallavalitsusele. 12.3. Ehitise kasutusluba on vallavalitsuse korralduse alusel väljastatav kirjalik nõusolek, mis antakse: 12.3.1. projektikohaselt valminud ehitisele; 12.3.2. ehitise või selle osa kasutusotstarbe muutmiseks, kui nimetatud otstarbe muutmine ei toonud kaasa ehitustöid. 12.4. Ehitise ülevaatus tehakse, kui: 12.4.1. ehitis või selle osa on ehitusprojekti kohaselt lõpetatud ning vastab ehitusloa saamiseks sätestatud nõuetele; 12.4.2. avaliku funktsiooniga ehitise on eelnevalt üle vaadanud riiklike järelevalveorganite ametnikud, kes teostavad järelevalvet tervisekaitse, tuleohutuse, keskkonnakaitse, töökaitse, muinsuskaitse nõuete täitmise üle ja kes oma õienditega on tunnistanud ehitise kehtivatele nõuetele vastavaks. 12.5. Vallavalitsus väljastab pärast ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist vormikohase kasutusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates, vastavalt ehitusseaduse §-de 33 ja 34 sätetele. 12.6. Kasutusloa väljastab vallavalitsuse korralduse alusel vallavalitsuse ametiisik vastavalt ametijuhendile, tema korraldab ka vastava kande tegemise ehitiste kohta peetavasse riiklikusse ehitisregistrisse. 12.7. Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei toonud kaasa ehitustöid, tuleb omanikul taotleda uus kasutusluba, esitades seejuures vallavalitsusele: 12.7.1. kirjaliku taotluse ehitise ülevaatuse teostamiseks; 12.7.2. ehitise eskiisid või selle osade kasutusotstarbe määratlusega ning vajadusel tehnoloogilise skeemi. 12.8. Ehitist või selle osa võib kasutama hakata alles pärast kasutusloa saamist ning ehitist või selle osa võib kasutada ainult kasutusloas näidatud otstarbel. 12.9. Väikeehitisel ei ole vaja kasutusluba, välja arvatud juhul, kui seda kasutatakse elamiseks või avaliku funktsiooni täitmiseks. 12.10. Kasutusloa võib vallavalitsus oma korraldusega tunnistada kehtetuks juhul, kui: 12.10.1. ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele, varale ja keskkonnale; 12.10.2. ehitise omanik on esitanud taotluses valeandmeid; 12.10.3. ehitise omanik ei täida riikliku järelevalve ametiisiku ettekirjutusi; 12.10.4. ehitist ei kasutata kasutusloas näidatud otstarbel; 12.10.5. omavolilise ehitustegevuse tagajärjel on muudetud ehitise põhinäitajaid. XIII. NÕUDED OLEMASOLEVATELE EHITISTELE 13.1. Enne ehitusseaduse jõustumist ehitatud ehitis ei pea vastama ehitusseaduse §-s 3 sätestatud nõuetele, välja arvatud ehitise ohutusele sätestatud nõuded. 13.2. Enne planeerimisseaduse ja ehitusseaduse jõustumist asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses õiguslikul alusel ehitatud ehitistele võib ehitise omanik taotleda kasutusluba, sealhulgas ehitise kasutamise otstarbe muutmist, esitades vallavalitsusele: 13.2.1. kirjaliku kasutusloa taotluse; 13.2.2. ehitise mõõdistusprojekti; 13.2.3. tasutud riigilõivu maksekorralduse (võib olla ka koopia). 13.3. Kasutusloa taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid: 13.3.1. ehitise omaniku nimi, kontaktandmed, äriregistrikood või isikukood; 13.3.2. ehitise asukoha aadress, olemasolu korral ehitise riikliku ehitisregistri kood, ehitise nimetus ja ehitusloa number; 13.3.3. ehitusprojekti või ehitise mõõdistamisprojekti koostanud isiku nimi, kontaktandmed, registrikood või isikukood; 13.3.4. ehitise kasutamise otstarve; 13.3.5. ehitise olulisemad tehnilised andmed; 13.3.6. andmed riigilõivu tasumise kohta. 13.4. Käesoleva ehitusmääruse punktis 9.8 nimetatud ehitisele kasutusloa väljastamise korral ei pea vallavalitsus kontrollima ehitise vastavust ettenähtud nõuetele. 13.5. Pärast planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist ning enne ehitusseaduse jõustumist ehitusloata püstitatud väikeehitistele, torujuhtmetele, elektri- ja telekommunikatsiooniliinidele, veehoidlatele, tammidele ja lüüsidele võib ehitise omanik taotleda ehitusluba ja kasutusluba kuni 31. detsembrini 2003. a. 13.5.1. Ehitusloa taotlemisel annab vallavalitsus hinnangu ja otsustab ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise ehitusprojekti alusel, vastavalt ehitusseaduse §-de 23 ja 24 sätetele. 13.5.2. Kasutusloa taotlemisel esitab taotleja; 13.5.2.1. kirjaliku taotluse vastavalt ehitusmäärusele; 13.5.2.2. ehitise mõõdistusprojekti vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud nõuetele; 13.5.2.3. tasutud riigilõivu maksekorralduse (võib olla ka koopia). 13.6. Käesoleva ehitusmääruse punktis 13.5 nimetatud ehitisele kasutusloa väljastamise korral ei pea valitsus kontrollima ehitise vastavust ettenähtud nõuetele. XIV. EHITISE LAMMUTAMINE 14.1. Lammutustegevust reguleeritakse ehitusseaduse alusel. 14.2. Lammutusluba väljastatakse vallavalitsuse korraldusega ehitise omanikule tema taotluse alusel. Kui ehitis on mitme isiku kaasomandis, peavad taotluse esitama ehitise omanikud ühiselt. 14.3. Lammutusluba väljastatakse: 14.3.1. püsiehituse osaliseks või täielikuks lammutamiseks; 14.3.2. ehituskrundi vabastamiseks; 14.3.3. ehitise rekonstrueerimiseks; 14.3.4. amortiseerunud ja avariiohtlike ehitiste likvideerimiseks; 14.3.5. omavoliliste ehitiste likvideerimiseks. 14.4. Vallavalitsus võib anda kirjaliku nõusoleku lihtsa ja väikeehitise lammutamiseks ilma ehitusprojekti ja ehitusloata. 14.5. Lammutusloa väljastamisest võib vallavalitsus keelduda, kui: 14.5.1. ehitis asub muinsuskaitsealal; 14.5.2. lammutamisega tekitatakse teistele isikutele varalist kahju, mille hüvitamises ei jõuta kokkuleppele. 14.6. Lammutustööde teostaja on kohustatud kinni pidama lammutusloal näidatud tähtaegadest ja tingimustest. 14.7. Pärast lammutustööde ülevaatust ning nõuetele vastavaks tunnistamist kantakse vajalikud andmed riiklikusse ehitisregistrisse. XV. TEED JA TEHNOVÕRGUD 15.1. Detailplaneeringu kohaste avalikult kasutatavate teede ning tiheasustuses tehnovõrkude ehitamise ehitusloale märgitud maaüksuseni tagab vallavalitsus, kui ehitise omanik või muu huvitatud isik ja vallavalitsus ei ole kokku leppinud teisiti. 15.2. Teede ja tehnovõrkude ehitamine peab olema lõpetatud ehitise kasutuselevõtu ajaks. 15.3. Operatiivteenistuse juurdepääs ehituskrundile peab olema tagatud enne hoonestamise algust. XVI. KRUNDI JA EHITISE KORRASHOID 16.1. Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, ehitise kasutamisel ja lammutamisel. 16.2. Ehitise omanik peab tagama ehitise kasutuse ja korrashoiu kontrollimiseks järelevalve teostajatele juurdepääsu ehitistele ja esitama nõudmisel ehitistega seotud dokumentatsiooni. Kui ehitis on muutunud keskkonna- või avariiohtlikuks, peab omanik või ehitusettevõtja kõrvaldama avariiohu. 16.3. Territooriumi korrashoiu ehituskrundil ja sellega piirnevatel aladel (sõidu- ja kõnniteed) korraldab krundi omanik või valdaja valla heakorraeeskirjaga sätestatud ulatuses ja korras. 16.4. Ehituskrundi ja territooriumi tänava- või teepiiril olevad puud, põõsad ja hekid peavad olema kujundatud ning piirded korrastatud selliselt, et need ei takistaks liiklemist ega tekitaks ohtu möödujatele. 16.5. Ehitisel peab olema korrastatud välimus. Hoonete välisseinakate, aknad, uksed, karniisid, vihmaveetorud, katused ja muud fassaadielemendid peavad olema terved ja täitma ettenähtud funktsiooni. XVII. LÕPPSÄTTED 17.1. Käesoleva ehitusmääruse planeerimisseaduse ja ehitusseaduse täpsustatud sätted kehtivad nii ehitisele kui kinnisasja olulisele osale kui ka ehitisele kui vallasasjale ning selle omanikule või valdajale. 17.2. Kõigis ehitusmäärusega reguleerimata küsimustes juhindutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 17.3. Käesoleva ehitusmääruse rikkumisel rakendatakse Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud karistusmäärasid. 17.4. Tunnistada kehtetuks Häädemeeste Vallavolikogu 26. aprilli 1996. a määrus nr 4 «Häädemeeste valla ehitusmääruse kinnitamine» koos lisaga, Häädemeeste Vallavolikogu 9. oktoobri 1997. a määrus nr 15 «Häädemeeste Vallavolikogu 26. aprilli 1996. a määruse nr 4 «Häädemeeste valla ehitusmääruse kinnitamine» muutmine» koos lisaga ja Häädemeeste Vallavolikogu 22. augusti 2000. a määruse nr 12 «Valla ehitusmääruse täiendamine». 17.5. Määrus jõustub 30. juunil 2003. a. Volikogu esimees Tõnu ARUMÄE