Kärdla Linnavolikogu — Kärdla linna ehitusmääruse kinnitamine — KO, 105, 1942

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 29, planeerimisseaduse §-st 5 ja ehitusseaduse § 19 lõikest 4, Kärdla Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kärdla linna ehitusmäärus vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Kärdla Linnavolikogu 26. juuni 2000. a määrusega nr 11 kinnitatud Kärdla linna ehitusmäärus. 3. Käesolev määrus jõustub 1. augustil 2003. a. Volikogu esimees Jüri OJASOO Kärdla Linnavolikogu 30. juuni 2003. a määruse nr 8 lisa KÄRDLA LINNA EHITUSMÄÄRUS I. ÜLDOSA 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Ehitusmääruse ülesanded Kärdla linna ehitusmääruse (edaspidi määrus ) ülesanded on linna ruumilise planeerimise, ehitusliku projekteerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmine ning Kärdla Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) ja Kärdla Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) ülesannete kinnitamine ruumilisel planeerimisel, hoonete ja rajatiste projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel. 2. Planeerimis- ja ehitusalase tegevuse avalikkus (1) Planeerimis- ja projekteerimisalane tegevus on avalik. Linnavalitsus tagab huvitatud isikute juurdepääsu planeeringutele, projekteerimistingimustele ja ehitusprojektidele ning kõigile planeeringuga seotud materjalidele, avalikustab planeeringu ja ehitusprojektiga seonduvaid materjale alates planeeringu algatamise otsuse tegemisest ja projekteerimistingimuste määramisest. (2) Linnavalitsus avaldab informatsiooni Kärdla linna haldusterritooriumil koostatavate planeeringute ja projekteerimistingimuste määramise kohta ühes kohalikus ajalehes (edaspidi ajaleht) ja interneti Kärdla koduleheküljel (edaspidi kodulehekülg). 3. Ülesannete jaotus planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel (1) Planeerimis- ja ehitusvaldkonna küsimusi otsustavad linnavolikogu ja linnavalitsus, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. (2) Linnavalitsus võib linna sihipärase ruumilise arengu tagamiseks, linnalise tähtsusega planeeringute ja ehitiste eskiislahenduste läbivaatamiseks ja arhitektuurivõistluste korraldamiseks ning ehitusprojektide läbivaatamiseks moodustada linnavalitsuse juurde nõuandvaid töögruppe. Nõuandvate töögruppide koosseisu ja tegutsemise alused kinnitab linnavalitsus. II. PLANEERIMINE 2. peatükk RUUMILINE PLANEERIMINE 4. Ruumilise planeerimise põhimõtted Ruumiline planeerimine Kärdla linna haldusterritooriumil tagatakse: 1) linna või selle osa üldplaneeringuga; 2) linna üldplaneeringut täpsustavate teemaplaneeringutega; 3) detailplaneeringutega; 4) linna naabrusesse jääva kohaliku omavalitsusega ühise üldplaneeringu koostamisega; 5) linna naabrusesse jääva kohaliku omavalitsuse territooriumile koostatava üldplaneeringu kooskõlastamisega; 6) maakonnaplaneeringu koostamises osalemisega; 7) riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu koostamises osalemisega. 5. Planeeringu koostamise algatamine (1) Planeeringu koostamise algatamise ettepanek esitatakse linnamajanduse osakonda. Osakonnas tutvustatakse ettepaneku tegijale planeeringuga seotud organisatsioonilisi, sisulisi ja tehnilisi üksikasju ning väljastatakse detailplaneeringu algatamise taotluse vorm. Taotluse vormi kinnitab linnavalitsus. (2) Linnamajanduse osakond koostab nelja nädala jooksul, arvates taotluse esitamisest, detailplaneeringu lähteülesande ning koostab detailplaneeringu algatamise ja lähteülesande kinnitamise haldusakti eelnõu. (3) Detailplaneeringu lähteülesandes sätestatakse: 1) detailplaneeringu eesmärgid ja vormistamise nõuded; 2) planeeritava ala piirid ja suurus; 3) kehtivad kitsendused; 4) detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustavate arutelude vajadus; 5) planeeringu kooskõlastajad. (4) Linnamajanduse osakonnal on õigus planeeringu algatamise ettevalmistamiseks taotleda planeeringust huvitatud isikult täiendavaid planeeringuga seotud materjale. (5) Linnavolikogu algatab: 1) linna või selle osa üldplaneeringu; 2) teemaplaneeringu; 3) linna naabrusesse jääva kohaliku omavalitsusega ühise üldplaneeringu; 4) linna või selle osa üldplaneeringuga vastuolus oleva detailplaneeringu, 5) detailplaneeringu, millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala või kui planeeritaval maa-alal asub miljööväärtuslik hoonestusala; 6) põhjendatud vajaduse korral planeerimisseaduse § 3 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu; 7) kalda ehituskeeluvööndisse jääva maa-ala detailplaneeringu. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestamata juhtudel algatab planeeringu linnavalitsus. (7) Linnavalitsus või linnavolikogu võib otsustada detailplaneeringu koostamise algatamisest loobumise, kui: 1) algatamise ettepanek on vastuolus piirkonna väljakujunenud linnaehitusliku miljööga; 2) maa-ala kohta on kehtiv detailplaneering; 3) algatamise ettepanek on vastuolus linna või selle osa üldplaneeringuga; 4) detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua avalikule sektorile põhjendamatuid kulutusi või kaasneb oluline keskkonnamõju. (8) Detailplaneeringu algatamise otsuse tegemisel võib linnavolikogu või linnavalitsus kehtestada planeeringu koostamise ajaks ajutise ehituskeelu. Linnamajanduse osakond teatab kinnisasja omanikule, keda ajutine ehituskeeld puudutada võib, ajutise ehituskeelu kehtestamise kavatsusest ja põhjustest hiljemalt kaks nädalat enne selle kehtestamist. (9) Linnavalitsus võib sõlmida detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. Lepingu tüüpvormi kehtestab linnavalitsus. (10) Detailplaneeringu koostamist tuleb alustada ühe aasta (12 kuud) jooksul arvates haldusakti vastuvõtmisest detailplaneeringu koostamise algatamise kohta. Kui nimetatud tähtaja jooksul ei ole planeeringu koostamisele asutud, kaotab haldusakt kehtivuse. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku põhjendatud taotluse alusel võib detailplaneeringu koostamise tähtaega pikendada. Kirjalik taotlus tuleb esitada enne käesolevas lõikes sätestatud tähtaja möödumist. 6. Planeeringutest informeerimine (1) Linnavalitsus informeerib avalikkust planeeringutest ajalehes ja koduleheküljel. Linnavalitsus korraldab informeerimist linnakantselei kaudu. (2) Kavatsetavatest planeeringutest informeeritakse avalikkust üks kord aastas pärast linna aastaeelarve kinnitamist linnavolikogus. (3) Algatatud planeeringu kohta avaldatav teade peab sisaldama: 1) informatsiooni planeeritava ala suuruse ning asukoha kohta; 2) algatatud planeeringu eesmärkide tutvustamist. Teade peab ajalehes ilmuma hiljemalt ühe kuu jooksul pärast haldusakti vastuvõtmist planeeringu algatamise kohta. (4) Kui detailplaneeringu algatamisel on teada, et detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse, teatab linnamajanduse osakond tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemisest. (5) Linnavalitsus informeerib maavanemat planeeringu algatamisest kahe nädala jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. 7. Planeeringu koostamise õigus ja planeeringu vormistamine (1) Planeeringuid võib koostada planeerimisseaduses sätestatud nõuetele vastav planeeringu koostaja, kellele linnavalitsus või planeeringust huvitatud isik on planeeringu koostamise ülesandeks teinud. (2) Planeeringu koostamise aluskaardiks on linnavalitsuses registreeritud geodeetiline alusplaan. (3) Nõuded geodeetilise alusplaani, planeeringu koosseisu ning vormistamise kohta kinnitab linnavalitsus. 8. Koostöö planeeringu koostamisel (1) Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse: 1) planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud; 2) elanikud; 3) planeeringualal olevate ning kavandatavate tehnovõrkude ja -rajatiste omanikud; 4) teised huvitatud isikud. (2) Linnavalitsusel on õigus nõuda planeeringu koostajalt kirjalikku tõendust koostöö kohta. (3) Koostööd maakonnaplaneeringu ja linna naabrusesse jääva kohaliku omavalitsusega ühise üldplaneeringu koostamisel korraldab linnavalitsus linnamajanduse osakonna kaudu. (4) Linna või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja detailplaneeringu osas, mida koostatakse kaitse alla võetud maa-alale, korraldab linnamajanduse osakond vähemalt ühe planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustava arutelu. (5) Arutelu toimumise aja ja koha kohta korraldab Linnakantselei teate ilmumise ajalehes. Teade peab ajalehes ilmuma hiljemalt üks nädal enne arutelu algust. (6) Avalikke arutelusid korraldab linnamajanduse osakond koostöös planeeringu koostajaga. 9. Planeeringu läbivaatamine ja kooskõlastamine (1) Planeeringu koostaja esitab valminud planeeringu linnamajanduse osakonnale. Linnamajanduse osakond: 1) kontrollib planeeringu vastavust lähteülesandele; 2) korraldab planeeringu läbivaatamise linnavalitsuses; 3) tagastab hiljemalt kolme nädala jooksul planeeringu ettepaneku kooskõlastamiseks ja vajadusel täiendamiseks ning parandamiseks. (2) Kui planeeritaval alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks, kooskõlastab linnavalitsus planeeringu enne selle vastuvõtmist Hiiumaa keskkonnateenistusega ja Läänemaa muinsuskaitseinspektoriga; (3) Planeeringu koostaja hangib muud lähteülesandes ja/või maavanema määratud täiendavad kooskõlastused. (4) Linnavolikogu kooskõlastab: 1) maakonnaplaneeringu; 2) linna naabrusesse jääva kohaliku omavalitsusega ühise üldplaneeringu ja vastava omavalitsuse üldplaneeringu. (5) Linnavolikogu algatatud planeeringu puhul võtab planeeringu kooskõlastustega esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta seisukoha linnavolikogu vastav komisjon, muudel juhtudel võtab seisukoha linnavalitsus. 10. Planeeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek (1) Planeeringu koostaja esitab kooskõlastatud planeeringu linnamajanduse osakonnale. (2) Linnamajanduse osakond esitab planeeringu linnavalitsusele. Linnavalitsus: 1) esitab linnavolikogule haldusakti eelnõu linnavolikogu algatatud planeeringu vastuvõtmiseks ning avaliku väljapaneku aja ja koha määramiseks või 2) esitab linnavalitsuse algatatud planeeringu koos ettepanekuga planeeringu linnavolikogus vastuvõtmiseks ning avaliku väljapaneku aja ja koha määramiseks linnavolikogu vastavale komisjonile või 3) esitab planeeringu heakskiitmiseks linnavolikogu vastavale komisjonile ning pärast planeeringu heakskiitmist komisjonis teeb otsuse planeeringu vastuvõtmise ning avaliku väljapaneku aja ja koha määramise kohta. (3) Planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha kohta korraldab linnakantselei teate ilmumise ajalehes ja koduleheküljel. Teade peab ilmuma vähemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku alguskuupäeva. (4) Linnamajanduse osakond paneb linnavalitsuse infotahvlile välja teate avaliku väljapaneku toimumise kohta. (5) Planeeringu avalik väljapanek korraldatakse linnavalitsuse hoones. Avaliku väljapaneku ajal on linnavalitsuse tööaja jooksul tagatud huvitatud isikute juurdepääs planeeringule ja kõigile planeeringuga seotud materjalidele. (6) Avalikul väljapanekul pannakse välja planeeringule antud kooskõlastused ning linnavalitsuse seisukohad kooskõlastustega esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta, samuti informatsioon avaliku väljapaneku kestuse ning kirjalike ettepanekute ja vastuväidete esitamise korra kohta. (7) Kui detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab linnamajanduse osakond tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust. 11. Ettepanekute ja vastuväidete esitamise kord, avaliku väljapaneku tulemuste arvestamine (1) Avaliku väljapaneku jooksul esitatud ettepanekud ja vastuväited registreeritakse linnamajanduse osakonnas. Ettepanek või vastuväide registreeritakse, kui see on varustatud esitaja nime, kontaktandmete ja ettepaneku tegemise kuupäevaga. (2) Linnamajanduse osakond esitab avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekud ja vastuväited ning ettepaneku avaliku arutelu aja ja koha määramiseks linnavalitsusele hiljemalt ühe nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Kui planeeringu avalikul väljapanekul ei esitatud planeeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, avalikku arutelu ei korraldata. (3) Linnavalitsus võtab seisukoha avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning määrab avaliku arutelu toimumise aja ning koha. (4) Arutelu toimumise aja ja koha kohta korraldab linnakantselei teate ilmumise ajalehes ja koduleheküljel. Teade peab ilmuma hiljemalt üks nädal enne arutelu algust. (5) Linnavolikogu poolt vastuvõetud planeeringu avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekute ning vastuväidete kohta võtab seisukoha linnavolikogu vastav komisjon. (6) Linnamajanduse osakond teatab avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ning vastuväiteid esitanud isikutele linnavalitsuse seisukoha ettepanekute ning vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha kahe nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. (7) Avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks korraldatava avaliku arutelu viib läbi linnamajanduse osakond. (8) Linnakantselei korraldab informatsiooni ilmumise avaliku arutelu tulemuste kohta ajalehes hiljemalt kahe nädala jooksul. (9) Juhul kui avaliku väljapaneku käigus kirjalikke vastuväiteid esitanud isik ei loobu oma vastuväidetest planeerimisseaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul, võib linnavalitsus linnamajanduse osakonna ettepanekul korrata seisukoha võtmist vastuväidete kohta. (10) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel teeb planeeringu koostaja linnamajanduse osakonna poolt edastatavate andmete alusel planeeringus vajalikud parandused ja täiendused. 12. Järelevalve planeeringute koostamise üle (1) Linnavalitsus esitab planeeringu koos informatsiooniga arvestamata jäänud vastuväidete kohta maavanemale järelevalve teostamiseks. (2) Linnavalitsus määrab Kärdla linna esindaja planeeringu järelevalve küsimustes maavanema ja keskkonnaministri juures. (3) Planeeringu koostaja korrigeerib järelevalve tulemuste põhjal planeeringut ja hangib uued kooskõlastused. 13. Planeeringu kehtestamine ja sellest teatamine (1) Detailplaneeringu kehtestamise eeldus on kokkuleppe olemasolu, milles on määratud: 1) tänava väljaehitaja kuni planeeritud krundini; 2) üldkasutatava haljastuse väljaehitaja kuni planeeritud krundini, 3) välisvalgustuse väljaehitaja kuni planeeritud krundini; 4) sademeveekanalisatsiooni väljaehitaja kuni planeeritud krundini; 5) tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamise seosed kruntide hoonestamisega; 6) vajadusel eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks või puhkeala avalikult kasutatavaks puhke- ja virgestusalaks määramise tingimused. (2) Kui kehtestatav detailplaneering sisaldab linna või selle osa üldplaneeringu muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, kannab linnamajanduse osakond enne detailplaneeringu kehtestamist muudatused vastavasse planeeringusse. (3) Linnavolikogu kehtestab: 1) linnavolikogu poolt vastuvõetud planeeringu; 2) planeeringu, mille avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega linnavalitsus ei arvestanud. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestamata juhtudel kehtestab planeeringu linnavalitsus. (5) Planeeringu kehtestamise kohta teate ilmumise ajalehes ja koduleheküljel korraldab linnakantselei. Teade peab ilmuma ühe kuu jooksul pärast planeeringu kehtestamist. (6) Linnamajanduse osakond: 1) saadab planeeringu kehtestamise otsuse ärakirja ning kehtestatud planeeringu maavanemale ja riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul pärast planeeringu kehtestamist; 2) teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul pärast planeeringu kehtestamist: a) isikutele ja kinnisasja omanikele, kelle ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud; b) kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse; c) kinnisasja omanikele, kelle kinnistule kehtestati planeeringu koostamise ajal ehituskeeld. 14. Planeeringu kehtestamise vaidlustamine (1) Kui isik on teinud ettepaneku kehtestatud planeeringu või planeeringu kehtestamise otsuse seadusega või muu õigusaktiga vastavusse viimiseks, teeb otsuse ettepaneku kohta planeeringu kehtestanud organ. (2) Linnamajanduse osakond informeerib ettepaneku tegijat linnavolikogu või linnavalitsuse otsusest ja ettepaneku vastuvõtmise või tagasilükkamise põhjustest. 15. Planeeringu kehtetuks tunnistamine (1) Kehtestatud planeeringu või selle osa tunnistab kehtetuks linnavolikogu. (2) Planeeringu kehtetuks tunnistamise ja kehtetuks tunnistamise põhjuste kohta korraldab Linnakantselei teate ilmumise ajalehes ja koduleheküljel ühe kuu jooksul arvates planeeringu kehtetuks tunnistamise päevast. 16. Planeeringu koostamiseks vajalike materjalide ja kehtestatud planeeringute kättesaadavus ning säilitamine (1) Kehtestatud planeeringutega ja kõigi planeeringutega seotud ning linnavalitsuse käsutuses olevate materjalidega on võimalik tutvuda linnamajanduse osakonnas tööaja piires. (2) Linnamajanduse osakond: 1) peab planeeringute lähteülesannete ning planeeringute elektroonilist andmekogu; 2) tagab planeeringute ja planeeringuga seotud materjalide säilitamise. 17. Kehtestatud planeeringute ülevaatamine (1) Linnavalitsus vaatab kehtestatud planeeringud üle ja esitab ülevaatamise tulemused maavanemale. (2) Linnakantselei korraldab planeeringu ülevaatamise tulemuste kohta informatsiooni ilmumise ajalehes. 18. Riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu koostamine (1) Linnavolikogu võtab vastu otsuse: 1) riiklikult tähtsa ehitise asukohast keeldumise kohta; 2) riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava üldplaneeringu kooskõlastamise kohta. (2) Linnavalitsus: 1) esitab kirjaliku põhjenduse riiklikult tähtsa ehitise Kärdla linna territooriumile paigutamisest keeldumise kohta; 2) riiklikult tähtsa ehitise lõpliku asukoha valiku aluseks koostatava planeeringu planeeritava maa-ala suuruse määrab maavanem koostöös ministeeriumi ja linnavalitsusega; 3) teeb koostööd riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava üldplaneeringu koostamisel; 4) kooskõlastab riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava detailplaneeringu. 19. Detailplaneeringu koostamine lihtsustatud korras (1) Linnavalitsus võib planeerimisseaduses sätestatud juhtudel loobuda määruse punktides 6, 10 ja 11 sätestatud nõuete täitmisest ja asendada need planeeritava krundi ning naaberkruntide omanike kooskõlastustega. (2) Lihtsustatud korras koostatava detailplaneeringu kooskõlastab planeeritava krundi ja naaberkruntide omanikega planeeringu koostaja. III. OSA. EHITAMINE 3. peatükk EHITAMISE ÜLDNÕUDED 20. Nõuded ehitisele Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi. Ehitis peab: 1) olema ehituskunstiliselt ja teostuselt heatasemeline; 2) sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud arhitektuurset situatsiooni; 3) mitte looma ohtu inimestele, varale ja keskkonnale. 21. Nõuded ehitamisele (1) Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb hoonete puhul jälgida, et põhimahud jääksid planeeringuga või projekteerimistingimustega ette nähtud kohustusliku ehitusjoone taha. Ehitusjoonest ei tohi üle ulatuda ükski ehitise osa, välja arvatud trepp, trepi varikatus, rõdu, lodža, ärkel või katuse räästas. (2) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks ja tulekahjude ning muude avariide ja õnnetuste likvideerimiseks. (3) Ehitise kõik väljaulatuvad osad peavad paiknema selle krundi piires, millel see asub, välja arvatud juhul, kui naaberkrundile on kehtestatud selleks ettenähtud servituute. (4) Ühele krundile ei ehitata üldjuhul rohkem kui kolm hoonet, kui detailplaneering ei näe ette teisiti. (5) Mitmepereelamute abihoonete rajamine tuleb lahendada kompleksselt kõikide perede vajadusi arvestades. 4. peatükk PROJEKTEERIMINE, EHITUSLUBA JA KASUTUSLUBA 22. Ehitusprojekti koostamise alused Ehitusprojekti koostamise aluseks on: 1) kehtiv detailplaneering; 2) miljööväärtuslikel hoonestusaladel ehitamise põhimõtted ja nõuded; 3) ehitise arhitektuursed ja ehituslikud nõuded; 4) projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral; 5) muinsuskaitse eritingimused objektidel, mis on riikliku muinsuskaitse all. 23. Projekteerimistingimuste taotlemine (1) Taotlus projekteerimistingimuste määramiseks esitatakse linnamajanduse osakonna kaudu: 1) ühe üksikelamu püstitamiseks olemasoleva hoonestuse vahele jäävale krundile, kui projekteerimisel jälgitakse väljakujunenud hoonestuslaadi ja planeeringupõhimõtteid; 2) ühe korterelamu püstitamiseks tühjale, olemasoleva hoonestuse vahele jäävale krundile, kui projekteerimisel jälgitakse väljakujunenud hoonestuslaadi ja planeeringupõhimõtteid; 3) hoonetele (välja arvatud üksikelamu, aiamaja, suvila) kuni 33% ulatuses senisest mahust juurdeehitise rajamiseks; 4) tööstusettevõtte krundile kõrvalhoone püstitamiseks. (2) Taotlus projekteerimistingimuste määramiseks esitatakse linnamajanduse osakonna kaudu järgmiste rajatiste ehitusprojekti koostamiseks: 1) tänavad; 2) sillad; 3) sadamarajatised ja kanalid; 4) torujuhtmed, side- ja elektriliinid; 5) spordi- ja puhkerajatised; 6) maaga kohtkindlalt ühendatud reklaamialused (-konstruktsioonid). 24. Projekteerimistingimuste määramine ja avalikustamine (1) Projekteerimistingimused määrab Linnavalitsus linnamajanduse osakonna ettepanekul uute hoonete püstitamise, rekonstrueerimise, laiendamise, lammutamise ja tehnosüsteemide muutmise korral. (2) Projekteerimistingimustega määratakse: 1) ehitusala seotuna krundipiiridega või rajatise asukoht; 2) lubatav hoonete suurim ehitusalune pindala; 3) katusekalle täpselt või vahemikuna, harja suund, katuse tüüp; 4) hoone lubatud ehituskõrgus; 5) ehitise kasutamise otstarve; 6) rajatise olulised tehnilised (piir)näitajad; 7) fassaadi- ja katusematerjalid; 8) muinsuskaitse ja miljööväärtusliku hoonestusalaga seotud nõuded; 9) piirete iseloom, materjal ja kõrgus; 10) haljastuse nõuded; 11) ehitusjäätmete käitlemine; 12) isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada; 13) keskkonnamõju hindamise vajadus. (3) Projekteerimistingimuste säilitamise tagab linnavalitsus. (4) Projekteerimistingimused avalikustatakse linna koduleheküljel ja keskraamatukogus. 25. Ehitusprojekti nõuded (1) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab olema koostatud vastavalt kehtestatud nõuetele. (2) Nõuded ehitusprojekti vormistusele: 1) formaat A4; 2) põhijoonised mõõtkavas 1:100, erandkorras 1:50 või 1:200; 3) köide peab vastama arhiveerimise nõuetele; 4) uusehitise ja juurdeehitise puhul asendiplaan mõõtkavas 1:500, erandjuhul 1:1000, geodeetilisele alusplaanile, mis on registreeritud linnamajanduse osakonnas ja mis kajastab vahetult projekteerimiseelset olukorda; 5) lisadena hindamiseks vajalikud materjalid (väljavõte detailplaneeringust, projekteerimistingimused, ülesmõõtmisjoonised nende olemasolul); (3) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab eelnevalt olema kooskõlastatud seaduses ettenähtud ametkondadega. (4) Vajadusel korraldab linnamajanduse osakond ehitusprojektile keskonnamõjude hindamise. 26. Ehitusluba (1) Ehitusloa saamiseks esitatakse ehitusprojekt kahes eksemplaris koos ehitusloa taotlusega linnavalitsusele. (2) Linnamajanduse osakond kontrollib kahe nädala jooksul ehitusprojekti vastavust detailplaneeringule, projekteerimistingimustele ja muudele nõuetele. (3) Ehitusprojekti läbivaatamise tulemuste põhjal koostab linnamajanduse osakond linnavalitsuse korralduse eelnõu ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise kohta. (4) Ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise otsustab linnavalitsus. Ehitusloa väljastab linnamajanduse osakond linnavalitsuse korralduse alusel pärast riigilõivu tasumist. (5) Linnavalitsus tagab ehitusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamise kuni ehitise lammutamiseni või arhiivi üleandmiseni. 27. Väikeehitis (1) Ehitusseaduse § 15 lõikes 1 nimetatud tunnustele vastavat väikeehitist võib ehitada kirjaliku nõusoleku olemasolul. Kirjaliku nõusoleku saamiseks esitatakse linnavalitsusele vormikohane taotlus. Taotlusele lisatakse ehitise gabariitmõõtudega varustatud eskiis, millel näidatakse väikeehitise soovitav asukoht ja vähemalt kaks vaadet. (2) Kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitist võib ehitada ehitusloata ja ilma kirjaliku nõusolekuta. Selline väikeehitis ei tohi paikneda eespool tänava ehitusjoont ja naabri krundi piiri vahetus läheduses, kui puudub naabri kooskõlastus. Kehtiva detailplaneeringuga kaetud alal võib väikehoonet ehitada ainult planeeringuga ette nähtud ehitusalas. Väikeehitise omanik esitab viie tööpäeva jooksul ehitise valmimisest linnavalitsusele teatise, mis sisaldab ehitise asukohta ja tehnilisi andmeid. (3) Väikehoone ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusnõuetega. Hoone peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega. (4) Väikerajatiste (hoonete teenindamiseks vajalikud ühendusvõrgud magistraalsete tehnovõrkudega) ehitamiseks ning ehitusgeoloogilisteks puurimistöödeks, reklaamipostide paigaldamiseks jm mullatöödeks annab linnavalitsus kirjaliku nõusoleku. 28. Ajutine ehitis (1) Ajutine ehitis on hoone või rajatis, mis püstitatakse piiratud ajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. (2) Linnavalitsus määrab ajutise ehitise ehitusloas ja kasutusloas või kirjalikus nõusolekus: 1) ehitise kasutamise tähtaja; 2) ehitise likvideerimise viisi ja tähtpäeva. (3) Kui ajutine ehitis ei ole likvideeritud ehitusloas ja kasutusloas või kirjalikus nõusolekus määratud tähtajaks, korraldab linnavalitsus ehitise likvideerimise asendustäitmise ja sunniraha seaduses ettenähtud korras. 29. Kasutusluba (1) Kasutusloa väljastamiseks tuleb esitada linnavalitsusele vormikohane taotlus koos õigusaktides kasutusloa saamiseks nõutud dokumentidega ning tasuda riigilõiv. (2) Linnamajanduse osakond: 1) korraldab ehitise vastavuse kontrollimise õigusaktidega ettenähtud nõuetele; 2) kaasab vajadusel ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone; 3) esitab linnavalitsusele korralduse eelnõu kasutusloa väljastamise või sellest keeldumise kohta. (3) Ehitise kasutusloa väljastamise või väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustab linnavalitsus. (4) Valminud ehitise kohta koostatakse teostusjoonised, mis lisatakse paberkandjal kasutusloa taotlusmaterjalidele. Teostusjooniste üks eksemplar säilitatakse linnamajanduse osakonnas. (5) Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, peab omanik taotlema uue kasutusloa. Loa saamiseks esitab ehitise omanik kasutusloa taotluse linnavalitsusele. 30. Ehitise lammutamine (1) Ehitise lammutamiseks esitab ehitise omanik linnavalitsusele taotluse ehitusloa väljastamiseks. Taotlusele tuleb lisada tõene geodeetiline alusplaan või krundiplaan, kus on näidatud lammutatav ehitis. (2) Linnamajanduse osakonnal on õigus nõuda lammutamise projekti. Sellega lahendatakse tehnovõrkudest lahtiühendamine, lammutusplatsi piirded, tööde tehnoloogiline käik, ehitusjäätmete käitlemine ja platsi lammutamisjärgne heakorrastamine. (3) Ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise otsustab linnavalitsus. (4) Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab ehitise omanik avariiohu kõrvaldama. Avariiohu kõrvaldamata jätmisel teeb linnavalitsus sellise ehitise omanikule ettekirjutuse, millega määrab tähtaja avariiohu kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmisel korraldab linnavalitsus ehitise vastavusse viimise või lammutamise asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. 5. peaükk EHITUSJÄRELEVALVE 31. Ehitusjärelevalve korraldamine (1) Ehitusjärelevalvet teostab linnavalitsus linnamajanduse osakonna ning ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku kaudu. (2) Kui ehitamise käigus tekib vajadus ehitusprojekti muuta, pöördub ehitusluba omav isik ettepanekuga linnamajanduse osakonda, kus otsustatakse, olenevalt muudatuse olemusest ja ulatusest, kas: 1) ehitusprojekti muudatus kooskõlastatakse asjasse puutuvate isikutega ja muudatus liidetakse esialgse ehitusprojekti kõikidele eksemplaridele või 2) tuleb koostada uus ehitusprojekt ja taotleda uus ehitusluba. (3) Ehitise omanik esitab linnamajnduse osakonnale ehitamise alustamise kohta vormikohase teatise vähemalt kolm tööpäeva enne ehitise ehitamise alustamist. IV. OSA. MILJÖÖVÄÄRTUSLIK HOONESTUSALA 6. peatükk ÜLDSÄTTED 32. Miljööväärtusliku hoonestusala määramine (1) Miljööväärtuslikud hoonestusalad ja üksikobjektid Kärdlas määratakse linna üldplaneeringu ja detailplaneeringutega. (2) Ehitiste vahetusse lähedusse ja ehitistele paigaldatav reklaam ei tohi varjata ega segada vaadet arhitektuuriväärtuslikele detailidele. 7. peatükk PLANEERIMINE MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUL HOONESTUSALAL 33. Planeerimise nõuded (1) Miljööväärtusliku hoonestusala planeerimise põhimõtted: 1) planeerimisel peab järgima hoonestus- ja ehitustavasid (kinnistute suurus, ehitusjoon, hoonete korruselisus, paigutus ja mastaap, traditsioonilised ehitusmaterjalid ja kujundusvõtted, haljastustavad jms) ning soodustama hoonestusala terviklikkuse taastamist; 2) säilinud ajaloolise hoonestusega alal tuleb uusehitiste rajamisel järgida algse planeeringuga kehtestatud ehitusjoont; 3) transpordi-, müra- ja muude saastekoormust suurendavate ettevõtete rajamine miljööväärtuslikele hoonestusaladele on keelatud; 4) uute ehitusalade ja kruntide ehitusaluse pinna määramisel lähtutakse ajaloolise krundi struktuuri säilitamisest. 34. Planeeringu nõuded Planeeringus: 1) esitatakse graafiliselt väljakujunenud ja säilinud krundistruktuuriga piirkonnad, kultuuriväärtusega ehitised (ka abihooned); 2) esitatakse graafiliselt kõigi kaitsealuste objektide asukohad, säilitatavad ning avatavad vaated ning luuakse tingimused väärtuslike looduskoosluste säilimiseks; 3) määratakse säilitatavad ja restaureeritavad ehitised, üldised arhitektuurinõuded (katusekalded, harjajooned, välisviimistluseks sobivad materjalid, säilitatavad väikevormid hoonetel, piirete tüübid ja kõrgus) ning tehakse ettepanekud uute objektide või alade kaitse alla võtmiseks. 8. peatükk PROJEKTEERIMINE JA EHITAMINE MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUL HOONESTUSALAL 35. Projekteerimise nõuded (1) Uute ehitiste projekteerimisel ja olemasolevate ehitiste restaureerimisel või osalisel ümberehitamisel on eeltingimuseks ajaloolise miljöö säilitamine, taastamine ja eksponeerimine. Miljööväärtuslikule hoonestusalale on keelatud projekteerida sealse arhitektuuri ja linnaehituslike tavadega kokkusobimatuid ehitisi. (2) Uute ehitiste projekteerimisel ja hoonete osalise ümberehitamise projektide koostamisel tuleb järgida ajalooliste kinnistute suurust, algset ehitusjoont, hoonete korruselisust, paigutust ja mastaapi ning kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale, värve ning kujundusvõtteid ja haljastust. (3) Uusehitiste ja tehnovõrkude rajamisele või seal asuvate ehitiste remondi- või ümberehitusprojektide koostamisele peavad üldjuhul eelnema ehitusajaloolised või arheoloogilised uuringud, mille vajadus määratakse planeeringu lähteülesande või projekteerimistingimustega. Uuringute alusel koostatakse eritingimused, mis on projekteerijale ja ehitajale täitmiseks kohustuslikud. Uuringute aruannetest ja eritingimustest esitatakse üks eksemplar linnamajanduse osakonnale, kus korraldatakse nende säilitamine. 36. Ehitamise nõuded (1) Hoonete remontimisel tuleb tagada arhitektuuriväärtuslike objektide ja nende osade (fassaad, eksterjööri- ja interjööridetailid, sealhulgas aknad ja uksed, laudvooder, dekoratiivvormid, piirdeaiad jms) säilimine, restaureerimine ja võimalusel ka eksponeerimine. Hoone lammutamisel tuleb arhitektuuriväärtuslikud detailid fotografeerida ja dokumenteerida ning dokumentaalne materjal esitada linnamajanduse osakonnale. (2) Akende ja uste vahetamisel peavad uued olema analoogsed esialgsetega, säilitades materjalid, gabariidid, ruudujaotuse, profiilid ja tehnoloogia. Lubatud on sisemise raami ühekordne klaas vahetada klaaspaketi vastu. Akende ja uste vahetamiseks ning uute avade tegemiseks või vanade sulgemiseks on vajalik igakordne linnavalitsuse kirjalik nõusolek. Keelatud on sünteetilisest materjalist akende või uste kasutamine. (3) Miljööväärtuslike hoonete seinakatte või katuse remontimisel või uuendamisel tuleb kasutada algseid või algsele lähedasi materjale. (4) Elektrikilpide ning muude tehniliste seadmete ja juhtmete paigaldamine hoonete fassaadidele ning nende ette on keelatud. Juhtmed ja ühendused tuleb monteerida seinakatte alla. Õhuliinide rekonstrueerimisel tuleb kasutada maakaableid. (5) Ehitusajaloolise väärtusega leidude ilmnemisel ehitus- või remonttööde käigus tuleb peatada tööd ja informeerida linnamajanduse osakonda. V. OSA. RAKENDUSSÄTTED 37. Riiklik ehitisregister Riiklikusse ehitisregistrisse edastab andmeid ja väljastab kinnitatud väljavõtteid linnavalitsus. Volikogu esimees Jüri OJASOO