Kärdla Linnavolikogu — Kärdla linna jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 105, 1941

Lähtudes jäätmeseaduse § 21 lõikest 1 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 punktist 1, Kärdla Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kärdla linna jäätmehoolduseeskiri vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 1. augustil 2003. a. Volikogu esimees Jüri OJASOO Kärdla Linnavolikogu 30. juuni 2003. a määruse nr 7 lisa KÄRDLA LINNA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1.1. Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib Kärdla linna territooriumil olmejäätmete ja tootmisjääkide kogumist, sorteerimist, vedu, töötlemist, ladustamist ja matmist. 1.2. Eeskiri reguleerib jäätmekäitlusalases tegevuses jäätmete tekitaja, territooriumi valdaja, jäätmekäitlusettevõtete ja linnavalitsuse vahelisi suhteid. 1.3. Eeskirja eesmärk on piirata tootmis- ja olmejäätmete teket, parandada jäätmekäitluskohtade olukorda ja suurendada jäätmete taaskasutamist. II. MÕISTED 2.1. Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 2.1.1. jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 2.1.2. jäätmehoolde leping – jäätmete tekitaja, kinnistu valdaja, kinnisvarahoolduse ettevõtte ja jäätmekäitlusettevõtte vahel sõlmitud leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks. Lepingu sõlmimisega muutub töövõtja jäätmete omanikuks, kui leping ei sätesta teisiti; 2.1.3. jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 2.1.4. jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, kelle tegevus on jäätmete kogumine, sorteerimine, vedu, töötlemine, ladustamine ja matmine vastavalt jäätmeloas ettenähtud tingimustel; 2.1.5. jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 2.1.6. jäätmeluba – jäätmete kõrvaldamiseks, taaskasutamiseks, ohtlike jäätmete kogumiseks ja veoks ning tavajäätmete veoks teenustööna ettevõetavate tegevuste jaoks vajaminev dokument. Loa annab Hiiumaa Keskkonnateenistus; 2.1.7. jäätmetekitaja – isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 2.1.8. jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed; 2.1.9. kinnistu valdaja – kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel kinnistu kasutaja, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik; 2.1.10. kompostimine – orgaaniliste jäätmete käitlemine nende looduslikuks lagundamiseks edasise kasutamise eesmärgil; 2.1.11. krunt – hoone või hoonete grupi juurde kuuluv territoorium; 2.1.12. ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis on omadustelt inimese tervisele ja keskkonnale kahjulikud ning mis vastavalt jäätmeseaduse §-le 25 nõuavad erimenetlust käitlemisel; 2.1.13. olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud omadustelt ja koostiselt samalaadsed jäätmed; 2.1.14. suuregabariidilised (kogumisvahendi ava mõõtmetest suuremad) jäätmed – mööbliesemed, jalgrattad, WC-potid ja vannid, kraanikausid, olmetehnika, televiisorid, pliidid jms; 2.1.15. taaskasutatavad jäätmed – jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks; 2.1.16. tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 2.1.17. territooriumi valdaja – kinnistu omanik, lepinguline kasutaja või rentnik, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik. III. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDPRINTSIIBID 3.1. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks määrata, siis korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu kinnistu valdaja. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu valdaja, kui jäätmehooldeleping ei näe ette teisiti. 3.2. Olmejäätmete valdaja on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga. Selleks sõlmib jäätmevaldaja lepingu Kärdla Linnavalitsusega või tema poolt ettenähtud korras volitatud veoettevõtjaga. Jäätmevaldajad sõlmivad lepingu ühe kuu jooksul, sealhulgas juriidilised isikud alates tegevuse alustamisest Kärdlas, ja füüsilised isikud elama asumisest Kärdlasse. 3.3. Jäätmete valdaja, kes korraldab ise olmejäätmete veo ja üleandmise jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele, peab esitama linnavalitsuse ametniku nõudmisel tšeki olmeprügi ladustamise kohta. 3.4. Avalikesse kohtadesse (pargid, kalmistud, supluskohad jms) paigutab jäätmete kogumisvahendid territooriumi valdaja. Avalikel üritustel paigutab jäätmekogumisvahendid ürituse korraldaja, kes vastutab ka jäätmete äraveo eest. IV. JÄÄTMETE KOGUMINE JA SORTEERIMINE 4.1. Jäätmevaldajal peavad olema individuaalsed kogumisvahendid või kasutada jäätmehooldelepingu alusel ühised kogumisvahendid. 4.2. Jäätmete valdaja korraldab olme-, taaskasutatavate, ohtlike ja muude erikäitlust nõudvate jäätmete sorteerimise ja kogumise. Jäätmed kogutakse selliselt, et nad ei levitaks haisu, ei põhjustaks ohtu tervisele ega määriks kogumisvahendeid. 4.3. Juriidilisest isikust jäätmete tekitajad on kohustatud: 4.3.1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete tekke vältimiseks ja tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks; 4.3.2. korraldama jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 4.3.3. pidama koguselist ja liigilist arvestust jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta; 4.3.4. Kärdla Linnavalitsuse nõudmisel andma aru jäätmekäitluse olukorrast ja esitama vastava dokumentatsiooni; 4.3.5. koostama Kärdla Linnavalitsuse nõudel jäätmekavu, mis käsitlevad nende tegevusega seotud jäätmekäitlust. 4.4. Füüsilisest isikust jäätmete tekitaja ülesanne on vähendada tekkivate jäätmete hulka. Ta on kohustatud koguma, sorteerima ja ära vedama jäätmeid või andma need käesolevas eeskirjas ettenähtud korras üle jäätmekäitlejale. 4.5. Kogumisvahendina võib kasutada: 4.5.1. kaanega suletavaid jäätmekonteinereid, mida on võimalik tühjendada jäätmeautode tõstemehhanismidega või käsitsi; 4.5.2. jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ja on asetatud kaanega suletavasse kotihoidjasse; 4.5.3. sette- ja kogumiskaevusid, mis on ehitatud vastavalt kehtestatud nõuetele; 4.5.4. eriotstarbelist ja korralikult suletavat taarat ohtlikele jäätmetele. 4.6. Jäätmete valdaja vastutab kogumisvahendi nõuetekohase kasutamise, korrasoleku ja kogumisvahendite ümbruse heakorra eest. Kogumisvahendid peavad olema puhtad, terved, markeeritud ja korralikult suletud, et vältida sademete, loomade ja lindude pääsemist kogumisvahenditesse. 4.7. Jäätmete valdaja vastutab, et olmejäätmete kogumisvahenditesse ei pandaks: 4.7.1. ohtlikke jäätmeid; 4.7.2. vedelaid ja määrivaid jäätmeid; 4.7.3. ehitusprahti ja kive; 4.7.4. suuregabariidilisi jäätmeid; 4.7.5. kuuma tuhka, sütt või põlevaid jäätmeid; 4.7.6. torkivaid ja lõikavaid jäätmeid. 4.8. Kogumisvahendites oleva prügi põletamine on keelatud. 4.9. Territooriumi valdajal peab olema piisavalt kogumisvahendeid, lubatud on kasutada ka ühiskonteinereid. 4.10. Ühiste kogumisvahendite asukoht tuleb kooskõlastada krundi valdajaga. 4.11. Kogumisvahendid peavad asuma kõval tasasel pinnal ja soovitatavalt aia või taimedega varjatud. Kogumisvahendid peavad asuma prügiveokile ligipääsetavas kohas. Juurdepääs kogumisvahenditele peab olema talvisel ajal lumest puhastatud. 4.12. Heitvee või fekaalide kogumiskaevud peavad olema põhjavee reostuse vältimiseks vettpidavad ja ehitatud vastavalt «Reovee kogumiskaevude rajamise ja ekspluateerimise eeskirjale». Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad. 4.13. Taaskasutatavad jäätmed (paber, papp, klaastaara, plastmasstaara, kile, metall) on jäätmevaldaja kohustatud viima jäätmekäitlusettevõtte paigaldatud kogumisvahenditesse. Informatsiooni nende paiknemise kohta on võimalik saada linnavalitsusest ja jäätmekäitlusettevõttest. 4.14. Suuregabariidilised jäätmed veab jäätmete tekitaja ise jäätmeloaga määratud jäätmeladustuskohta või asetab need kokkulepitud ajaks oma konteineri juurde. 4.15. Ohtlikud jäätmed on territooriumi valdaja või jäätmete tekitaja kohustatud viima Kärdlas selleks määratud kogumispunkti. Informatsiooni kogumispunktide asukohtadest saab linnavalitsusest. 4.16. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete vastuvõtmiseni kogumispunkti või jäätmekäitlusettevõtte poolt. 4.17. Jäätmekäitluses tuleb vältida ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega ja omavahel. 4.18. Ettevõtja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud andma järelevalveametnikele informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. V. JÄÄTMETE ÄRAVEDU 5.1. Jäätmete äravedu korraldab jäätmete valdaja ise või kokkuleppel jäätmekäitlusettevõte. Juhul kui territooriumi valdaja (omanik) viib ise oma jäätmed ladustamiskohta, peab ta ladustamiskohast saama vastava dokumendi jäätmete üleandmise kohta. 5.2. Jäätmete transportimisel peab koorem olema kaetud. Vedaja kannab vastutust jäätmekoorma veo või laadimise käigus toimunud keskkonnareostuse eest. 5.3. Jäätmekogumisvahendite tühjendamise käigus mahapudenenud jäätmed on kohustatud koristama vedaja. 5.4. Olmejäätmete konteinereid, sette- ja kogumiskaevusid tuleb tühjendada piisava sagedusega, et vältida reostust. 5.5. Sõnniku, vedelsõnniku, virtsa ja reoveesette kasutamisel aedades ja põldudel tuleb järgida väetamise ja reoveesette veealaseid kohustusi. Keelatud on laotada sõnnikut, läga või virtsa külmunud maale ja lumele. 5.6. Territooriumil, kus peetakse põllumajandusloomi ja -linde, peab olema väljaehitatud sõnnikuhoidla. VI. JÄÄTMETE LADUSTAMINE 6.1. Jäätmeid (v.a ohtlikud jäätmed) võib ladustada ainult prügilates või jäätmeloaga määratud jäätmekäitluskohas. Jäätmete prügilasse väljaveohinna kehtestab jäätmeluba omav ja Kärdla Linnavalitsuse kinnitatud jäätmekäitlusettevõte. 6.2. Köögivilja- ja aiapidamisjäätmeid võib territooriumi valdaja oma territooriumil kompostida, kui: 6.2.1. kompost on paigutatud selliselt, et see ei põhjusta ohtu keskkonnale ega inimeste tervisele; 6.2.2. kompostimiskoht ei ole salvkaevule või puurkaevule lähemal kui õigusaktides lubatud; 6.2.3. kompostimiskoht on naaberkrundi piiril ja on olemas naaberkrundi omaniku (valdaja) nõusolek; 6.2.4. kompostimiskoht ei asu veekaitsevööndis. 6.3. Kanalisatsioonivõrku ühendamata hoonete kogumis- ja settekaevude tühjendamine jäätmekäitlusettevõtte poolt toimub hoonevaldaja (omaniku) tellimusel. 6.4. Kuivkäimla sisu tohib haljastusega piirkondades oma aiamaal maasse kaevata hilissügisel. Käimla sisu laialilaotamine on keelatud. 6.5. Ehitusjäätmeid võib ladustada prügilates või jäätmeloaga määratud jäätmekäitluskohtades. 6.6. Saepuru ja muid puidujäätmeid põletatakse küttekolletes ning kompostitakse vastavalt käesolevale korrale või ladustatakse prügilates. VII. JÄÄTMETE PÕLETAMINE 7.1. Järgides tuleohutusnõudeid on oma territooriumil lubatud vaikse ilmaga ja naabreid häirimata põletada kokkuriisutud kulu, oksi, lehti jms. Ajavahemikul 15. maist kuni 15. septembrini on kulu, okste, lehtede ja muu sarnase jäätme põletamine Kärdla territooriumil keelatud. 7.2. Kõik jäätmete põletamisega seotud erandjuhud tuleb kooskõlastada Hiiumaa Päästeteenistusega. VIII. KONTROLL JA VASTUTUS 8.1. Territooriumi valdaja vastutab käesoleva eeskirja täitmise eest. 8.2. Jäätmehoolduseeskirja täitmist kontrollivad ja väärteoasja menetlevad Kärdla Linnavalitsus, Hiiumaa Politseiprefektuur ja Läänemaa Keskkonnainspektsioon. 8.3. Eeskirja rikkujaid karistatakse jäätmeseaduses kehtestatud korras. 8.4. Eeskirja rikkumise eest, millel on kuriteo tunnused, kohaldatakse kriminaalvastutust. 8.5. Jäätmetest põhjustatud keskkonnareostus ja kahjustused likvideeritakse nende tekitaja kulul. 8.6. Kõigil jäätmetekitajatel peab olema ette näidata jäätmete käitlemiseks vajalikud dokumendid (tšekk, leping, maksekorraldus), säilitades need vähemalt kaks kalendriaastat. Volikogu esimees Jüri OJASOO Kärdla Linnavolikogu 30. juuni 2003. a määrusega nr 7 kinnitatud «Kärdla linna jäätmehoolduseeskirja» lisa ENAMLEVINUD OHTLIKUD JÄÄTMED 1. Pliiakud 2. Patareid 3. Värvide ja lahustite jäätmed 4. Vanad õlid 5. Õlifiltrid 6. Päevavalguslambid 7. Mürkkemikaalid Volikogu esimees Jüri OJASOO