Kernu Vallavolikogu — Kernu valla jäätmekava vastuvõtmine — KO, 105, 1937

Arutanud läbi Kernu valla jäätmekava eelnõu avalikustamise käigus tehtud ettepanekud ning võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punkti 7, jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843; 2001, 16, 72; 43, 239; 50, 283; 56, 340; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387) § 7 esimese ja teise lõike ning § 10 esimese lõike, Riigikogu 4. detsembri 2002. a otsuse «Üleriigilise jäätmekava heakskiitmine» (RT I 2002, 104, 609), Harjumaa jäätmekava ning Kernu valla põhimääruse (KO 2002, 16, 381; 2003, 52, 1312) punkti 11.1.7, Kernu Vallavolikogu otsustab: 1. Võtta vastu Kernu valla jäätmekava (lisatud). 2. Määrus jõustub 1. augustil 2003. a. Volikogu esimees Kuldar PAJU Kernu Vallavolikogu 26. juuni 2003. a määruse nr 12 lisa KERNU VALLA JÄÄTMEKAVA EESSÕNA Kernu valla jäätmekava on esimene valla jäätmekäitlust korraldav ja suunav dokument. Jäätmekava on osa Kernu valla arengukavast ning koostatud juhindudes üleriigilisest ja Harjumaa jäätmekavast. Jäätmekava peamine eesmärk on jäätmehoolduse korrastamine Kernu valla haldusterritooriumil. Jäätmekava seab sihid ja ülesanded vallale ning elanikkonnale ja ettevõtjatele, mis sätestatakse volikogu määrusena kehtestatavas Kernu valla jäätmehoolduseeskirjas. Teatud aja jooksul vaadatakse jäätmekava üle, hinnatakse toimunud tegevusi, täiendatakse seda vastavalt muutunud rõhuasetustele ja vajadustele. Kernu valla jäätmekava avalikustatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lõikes 2 sätestatu kohaselt. Jäätmekava koostas Kernu Vallavalitsuse tellimusel AS Tallmac. Jäätmekava koostamist koordineeris arendusdirektor Rein Ratas. 1. SISSEJUHATUS Alates 1992. a jäätmeseadusest, ka kehtiva 1998. a jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843; 2001, 16, 72; 43, 239; 50, 283; 56, 340; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387) kohaselt on jäätmehoolduse korraldamine ja arendamine kohaliku omavalitsuse ülesanne. See tähendab olme- ja nende sarnaste jäätmete käitlemise korraldamist ning jäätmete liigiti kogumise edendamist nende võimalikult suures osas taaskasutusse suunamiseks. Jäätmeseaduse eesmärkide saavutamiseks ja jäätmehoolduse arendamiseks koostatakse riigi, maakonna ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava. Valminud on üleriigiline jäätmekava (heaks kiidetud Riigikogu 4. detsembri 2002. a otsusega, RT I 2002, 104, 609) ning Harjumaa jäätmekava (avaldatud Harjumaa Keskkonnateenistuse kodulehekülje aadressil www.envir.ee/harju). Maakondlike ning valdade ja linnade jäätmekavade koostamise aluseks on üleriigiline jäätmekava. Kohalik omavalitsus koostab valla või linna jäätmekava arengukava osana, juhindudes maakonna jäätmekavast. Kohalik omavalitsus võib nõuda ka oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt tema tegevusega seotud jäätmekäitlust käsitleva jäätmekava koostamist. Lühidalt võib öelda, et riik suunab jäätmehooldust seadusandluse ja üleriigilise jäätmekava kaudu ning kohalik omavalitsus vastutab jäätmehoolduse seadusekohase korraldamise ja planeerimise eest oma haldusterritooriumil. Üleriigiline jäätmekava annab küllaltki karmi hinnangu omavalitsuste poolt korraldatavale jäätmehooldusele: omavalitsuste vähene haldussuutlikkus jäätmealastest õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmisel. Sisuliselt ei ole paljud valla- ja linnavalitsused alustanud jäätmekäitluse arendamist. Jäätmehoolduse korraldamist ja arendamist kavandatakse jäätmekava kaudu. Nimetatud dokumendis sätestatu jõustatakse õigusaktina jäätmehoolduseeskirjas, mis kehtestatakse volikogu määrusena ning mis reguleerib jäätmehooldust kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil. Käesoleva jäätmekava eesmärkide püstitamise aluseks on jäätmeseadus, üleriigiline jäätmekava, Kernu valla arengukava aastateks 2003–2015 (Kernu Vallavolikogu 21. novembri 2002. a määrus nr 17) ning Harjumaa jäätmekava. Eeldatavalt jõustub 1. jaanuaril 2004. a uus jäätmeseadus, milles on kohaliku omavalitsuse ülesanded veelgi ulatuslikumad ja detailsemalt sätestatud kui kehtivas. Seetõttu tuleb kindlasti käesolevas jäätmekavas kavandatavate eesmärkide püstitamisel arvestada uue jäätmeseaduse eelnõuga. Kernu valla jäätmekava koostamisel on arvestatud, et kava oleks loetav peamiste sihtgruppide – vald, jäätmetekitajad ja jäätmekäitlejad – jaoks. Käesolev jäätmekava käsitleb selliseid jäätmeid, mis on märgitud jäätmetena jäätmeseaduse mõistes. Jäätmekava ei hõlma jäätmeid, mis ei ole jäätmeseaduse § 1 lõike 2 kohaselt jäätmeseaduse objektiks. Need on: • välisõhku suunatavad saasteained; • reovesi ja koos reoveega käitlemisele või keskkonda suunatavad jäätmed (välja arvatud reoveesete); • radioaktiivsed jäätmed; • lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed; • loomakorjused osas, mis on reguleeritud muude õigusaktidega; • mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud põllu- ja metsamajanduses tekkinud loodussõbralikud tavajäätmed. 1.1. Jäätmekava seadusandlik taust Jäätmeseaduse alusel välja antud jäätmehooldust korraldavad valitsuse ja keskkonnaministri määrused toetuvad enamuses kas vastavale Euroopa Nõukogu raamdirektiivile või Euroopa Komisjoni otsusele. Jäätmehoolduse planeerimist jäätmekavade kaudu kohustab jäätmeseadus. Jäätmeseaduse 3. peatüki §-d 7–10 käsitlevad jäätmekava koostamist, selle korraldamist, koostamise kohustatud subjekte, sisu, tähtaegasid ning avalikustamist. Paragrahvis 10 on defineeritud valla jäätmekava mõiste. Tabel 1. Kohaliku omavalitsuse (KOV) seadusest tulenevad õigused ja kohustused SEADUSED KOV ÜLESANDED Jäätmeseadus § 7 lg 5 Jäätmehoolduse planeerimine annab teavet maakonna ja üleriigilise jäätmekava koostamiseks § 10 Valla ja linna jäätmekava koostab valla või linna jäätmekava, avalikustab vastavalt KOKS-i § 37 (2) sätestatu kohaselt, võib nõuda ülesande täitmiseks haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt jäätmekava § 14 Korraldatud olmejäätmevedu korraldab oma haldusterritooriumil korraldatud olmejäätmeveo, mis võib hõlmata ka muid jäätmeid § 15 Korraldatud olmejäätmeveoga liitumine võib anda vabastuse korraldatud olmejäätmeveoga liitumise kohustusest § 17 lg-d 4 ja 5 Jäätmete kogumine võib kindlaks määrata jäätmete kogumiskohad nende edasitransportimiseks ja edendab liigiti kogumist § 18 lg 2 Jäätmete taaskasutamine korraldab korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise § 21 KOV jäätmehoolduseeskiri kehtestab jäätmehoolduseeskirja, mis peab sätestama kogu jäätmealase tegevuse oma haldusterritooriumil § 23 Korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise teenustasu Võib kehtestada korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise eest võetava teenustasu ülempiiri § 24 KOV kasuks seatav reaalkoormatis jäätmehoolduse korraldamiseks on õigus nõuda oma haldusterritooriumil asuva kinnisasja omanikult reaalkoormatisena perioodilisi rahalisi makseid vähemalt üks kord aastas § 28 Ohtlike jäätmete käitluse korraldamine lg 3 korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja üleandmist jäätmekäitlejale § 49 Jäätmetest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimine lg 5 korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omaniku kulul juhul, kui omanik ei täida temale seadusega pandud reostuse likvideerimise kohustust Pakendiseadus § 12 Pakendi ringlussüsteem lg 2 suunab oma haldusterritooriumil pakendi ringlussüsteemi tegevust, arvestades asjasthuvitatud tootjate ja turustajate ning tarbijate seisukohti Keskkonnajärelevalve seadus § 2 Keskkonna- järelevalve lg 1 keskkonnaseisundit mõjutava või mõjutada võiva isiku või asutuse tegevuse seaduslikkuse kontrollimine, sealhulgas saasteainete, jäätmete, energia või organismide keskkonda viimise seaduslikkuse kontrollimine ning ebaseadusliku tegevuse peatamine või lõpetamine § 3 Keskkonna- järelevalve teostajad lg 1 keskkonnajärelevalvet teostavad Keskkonnainspektsioon, Maa-amet ja kohalik omavalitsusorgan või -asutus § 6 Omavalitsuslik keskkonnajärelevalve lg 1–4 kohaliku omavalitsusüksuse volikogu kehtestatud keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste otsuste järgimist kontrollivad volikogu selleks volitatud isikud või asutused, või kui neid ei ole määratud, valla- ja linnavalitsus KKM MÄÄRUSED Määrus nr 34 17.03.1999 JS § 36 rakendamine jäätmeloa andmisel annab oma seisukoha taotluse suhtes ja edastab taotluse koos seisukohaga 21 päeva jooksul loa andjale; metallijäätmete kogumise jäätmeloa taotlemisel annab õiendi jäätmekäitluskohaks oleva kinnistu või ruumide omaniku kohta Määrus nr 34 26.06.2001 Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks § 69 lg 2 võivad esitada seisukoha keskkonnateenistusele prügila sulgemisotsuse kohta Tabelis 2 käsitletakse eraldi ja võrdlusena kehtiva jäätmeseadusega kohaliku omavalitsuse ülesandeid tulenevalt uue jäätmeseaduse eelnõust. Tabel 2. Kohaliku omavalitsuse ülesanded uue jäätmeseaduse eelnõu kohaselt Jäätmeseaduse eelnõu KOV ÜLESANDED § 10 lg 2 Jäätmehoolduse arendamist oma haldusterritooriumil korraldab kohaliku omavalitsuse üksus. § 28 lg 1 Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab jäätmete sortimist ja liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. § 34 lg 1 Jäätmekava koostamine. § 60 lg 2 Kohaliku omavalitsuse üksused korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele (välja arvatud tootjavastutuse korral). § 61 lg 2 Kohalik omavalitsus korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi. § 61 lg 4 Valla- või linnavolikogu kehtestab määrusega veopiirkonnad, jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamise sageduse ja aja ja jäätmeveo teenustasu piirmäära. § 62 lg 1 Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab või kohaliku omavalitsuse üksused korraldavad korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600; 2003, 23, 33) alusel kehtestatud korras. § 62 lg 2 Pakkumiskutse dokumentides määratakse vähemalt järgmised tingimused: veopiirkond, veetavad jäätmeliigid, eeldatavad jäätmekogused, jäätmekäitluskohad, eri- või ainuõiguse kestus, veotingimused (veosagedus, aeg, tehnilised tingimused) ja jäätmeveo teenustasu piirmäär. § 64 lg 3 Kohaliku omavalitsuse üksus asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra (jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed). § 65 lg 1 Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise. Kohaliku omavalitsuse üksus võib korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist. § 66 lg 1 Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab volikogu määrusega jäätmehoolduse korraldamiseks oma haldusterritooriumil jäätmehoolduseeskirja. § 66 lg 3 Kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja eelnõu esitatakse arvamuse saamiseks maavanemale ja keskkonnateenistusele; tervishoiuteenuste osutaja jäätmete käitlemiskord Tervisekaitseinspektsioonile ja veterinaarteenuste osutaja jäätmete käitlemise kord maakonna Veterinaarkeskusele, mis vajadusel teevad kahe nädala jooksul ettepanekuid eeskirja täiendamiseks. § 74 lg 1 Esitab kümne tööpäeva jooksul pärast jäätmeloa taotluse saamist loa andjale oma arvamuse jäätmeloa taotluse kohta. § 121 lg 5 Kui saastatud kinnisasja omanik ei täida saaste likvideerimise kohustust, korraldab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul kohaliku omavalitsuse üksus asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. § 121 lg 6 Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole korraldanud oma haldusterritooriumil korraldatud jäätmevedu, kuigi tal oli vastav kohustus ja sellest tulenevalt on tekkinud keskkonnasaastus, kannab poole jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise kuludest kohaliku omavalitsuse üksus. Jäätmeseaduse eelnõus on rõhku pandud korraldatud olmejäätmeveo korraldamise kohustusele tiheasustusaladel. Samas on ka korraldatud olmejäätmeveo kohustusest vabastamine seotud kohalikule omavalitsusele esitatava tekitaja poolse aruandlusega, millest tulenevalt on ikkagi kogu haldusterritooriumil asuv elanikkond haaratud kogumissüsteemiga. Ehk teisisõnu kõikide tekitatavate jäätmete saatus on teada. Eelnimetatud regulatsiooni täpsustamise ja karmistamise tingis asjaolu, et suure osa elanikkonna, eriti individuaalelamute piirkonnas, jäätmete tekke, aga ka käitluse kohta puuduvad igasugused andmed. Sellistel puhkudel on võimalus jäätmete mittenõuetekohaseks käitluseks, nt metsaaluste reostamine, aga samuti ka kasutades konteinereid, mille eest maksab keegi teine isik. Lisaks on eelnõus välja toodud sanktsioonina korraldatud olmejäätmeveo korraldamata jätmisel, kuigi kohustus oli jäätmetest põhjustatud saaste likvideerimise kulutuste osaline tasumine omavalitsuse poolt. Kernu valla arengukava aastateks 2003–2015 on dokument, mis paneb paika arenguprioriteedid ning tegevused lähitulevikuks. Antud dokumendi kohaselt saab Kernu vald muutuda edukaks ja arenevaks vallaks muuhulgas puhta ning kvaliteetse loodus- ja elukeskkonna säilitamisega. Selle säilitamiseks tuleb hoida Kernust eemal keskkonnaohtlikud tegevused ja rajatised. Oluliseks ja konkreetseks tegevuseks jäätmemajanduse valdkonnas on märgitud jäätmekava koostamine ja kehtestamine 2003. a ja Haiba prügila sulgemine 2004. a. 2. JÄÄTMEHOOLDUSE OLUKORD Jäätmeseaduse § 4 mõistes on jäätmehooldus jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus. Tabel 3. Jäätmehooldus jäätmeseaduse kohaselt JÄÄTMEKÄITLUS Jäätmete kogumine Kokkukorjamine Sorteerimine Segamine Jäätmete vedu Jäätmete taaskasutamine Jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel Vabariigi Valitsuse 18. augusti 1998. a määrus nr 183 «Jäätmete kõrvaldamis- ja taaskasutamistoimingute nimistute kinnitamine» (RT I 1998, 75, 1239; 2000, 34, 208) Jäätmete kõrvaldamine Jäätmed viiakse keskkonda JÄÄTMEKÄITLUS- KOHTADE JÄRELHOOLDUS Suletud jäätmekäitluskohtade keskkonnaseire Võimalike keskkonnahäiringute tõrjega seotud tegevus JÄRELEVALVE JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLE Kernu valla arengukava hindab hetkeolukorra nõrkuste loetelus ka jäätmemajanduse korraldust. Korraldatud olmejäätmeveo ning tekitatavate jäätmete üle kontrolli puudumise tõttu ei ole ülevaadet Kernu vallas tegutsevate jäätmeveoga tegelevate ettevõtete arvu, tekkivate jäätmete tegeliku koguse, liigilisuse ning sihtkoha kohta. Aastani 2000 esitasid jäätmekäitlusega tegelevad ettevõtted jäätmete statistilist aruannet. Nimetatud aruande vorm oli siiski liialt üldine ning võimaldas jäätmeid teatud juhtudel topelt kirjendada. Alates 2001. aastast esitatakse keskkonnaministri (jäätmearuande vorm ja esitamise kord) määruse põhist jäätmearuannet, mis võimaldab täpsemalt kirjeldada jäätmete tekitajaid, käitlusviise ja vastuvõtjaid. Elanikkonna tekitatavate jäätmete puhul näidatakse jäätmete liigi osas ainult ühte rida – segaolmejäätmed. Mõningase ülevaate Kernu valla haldusterritooriumil tekkivate ja ladestatavate jäätmete kohta annab Haiba prügila käitaja esitatav jäätmearuanne (1999.–2002. aastani näitab prügila käitaja aastas ladestatava segaolmejäätmete kogusena ühte numbrit – 30 t/a) ning Harjumaa jäätmekava koostamisel 2000. aastal jäätmevedajate hulgas läbi viidud küsitlus. Nimetatud andmete kohaselt koguti Kernu vallast 2000. a 156 tonni segaolmejäätmeid, millest 37 tonni ladestati Haiba prügilasse, 12 tonni Laitse prügilasse (suletud 2000. a suvel) ning ülejäänu veeti Pääsküla prügilasse. Võttes aluseks 2000. aasta rahvaarvu, tekitatakse vallas u 103 kg olmejäätmeid inimese kohta aastas, mis on üle kolme korra väiksem Eesti keskmisest – üleriigilise jäätmekava kohaselt tekitati 2000. aastal 378 kg olmejäätmeid inimese kohta. Väiksema tekkekoguse tingib ühelt poolt kindlasti asjaolu, et Kernu valla näol on tegemist valdavalt hajaasustusega piirkonnaga, mis annab võimaluse nt biolagunevate jäätmete suuremaks kohapealseks taaskasutamiseks (kompostimiseks). Teiselt poolt ei tohi unustada, et valdav osa elanikkonnast on väljaspool kontrollitud jäätmekäitlust, mis ei pruugi tähendada, aga võib tähendada, et jäätmed ei jõua vastavat jäätmeluba omava käitlejani. Samuti võib kahelda ka Haiba prügilat käitava ettevõte jäätmearuandluses esitatud kogustes. 2001. aastal teostati jäätmearuandluse raames küsitlus jäätmekäitluskohtade (prügilate) üldandmete kohta – suurus, teeninduspiirkond, ekspluatatsiooni andmed. Antud küsimustikust selgub, et Haiba prügilas võetakse jäätmeid vastu kella 8.00–17.00. Valveaja kohta käiv lahter on aga tühjaks jäetud, millest võib eeldada, et valvet ei teostata. Samuti ei toimu jäätmete kaalumist. Seega võib käitaja poolt aastate jooksul esitatud 30 t/a ladestatavat kogust pidada mõnevõrra küsitavaks. Jäätmete kogumist ja vedu teostab Haiba prügilasse veetavate jäätmete osas OÜ Haiko Teenused, millele on ka nimetatud prügila käitmiseks väljastatud jäätmeluba. Arvestades asjaolu, et eelnimetatud Harjumaa jäätmekava koostamise käigus läbiviidud küsimustikust selgus, et suur osa Kernu vallas tekkivatest jäätmetest ladestatakse Pääsküla prügilasse, on kindel, et vallas tegutseb ka teisi jäätmevedajaid. Jäätmete sorteerimise ja taaskasutusse saatmise kohta puuduvad andmed. Siingi võib eeldada, et toimub teatav biolagunevate jäätmete taaskasutamine, samuti ka pakendiaktsiisiga kaetud pakendi üleandmine vastavale ettevõttele (taarapunkti). Enim tähelepanu nõudvad teemad Kernu valla jäätmemajanduses on: • kontroll jäätmevaldajate (jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed – jäätmeseaduse § 3 lõige 1) üle; • Haiba prügila sulgemine, seire ning järelhoolduse korraldamine; • olmejäätmete ja nende hulgas sisalduvate taaskasutatavate jäätmeliikide kogumise ja taaskasutamise korraldamine; • olmes tekkivate ohtlike jäätmete kogumise korraldamine. • järelevalve jäätmekäitluse üle, nt Kernu valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatu täitmise kontroll. Haiba prügila järelhooldus Vastavalt Harjumaa jäätmekavale ning Harjumaa Keskkonnateenistuse, keskkonnaministri 26. juuni 2001. a määruse nr 34 «Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks» (RTL 2001, 87, 1219; 2002, 146, 2127) (edaspidi prügilamäärus) kohasele otsusele suletakse Haiba prügila jäätmete ladestamiseks 31. detsembril 2003. a. Seejärel tuleb alustada prügila sulgemist ja järelhoolduse teostamist prügilamääruse kohaselt. Prügilamääruses on sätestatud, et jäätmete ladestushinnas peab sisalduma ka prügila sulgemise ja järelhoolduse kulud. Haiba prügilas on jäätmete vastuvõtu hind 60 krooni/m³. Võrreldes teiste Harjumaal käesoleval hetkel suletavate prügilatega on prügila väikese mahu ja pindalaga – üldpind 1,5 ha, prügialune pind 0,7 ha ning prügi maht 5600 m³. Seega võib eeldada, et prügila sulgemiskulud ei ole võrreldavad suuremate (nt Sõrve, Lagedi, Haavakannu) prügilatega, millele on valminud sulgemiskavade koosseisus arvestatud ka sulgemise maksumust (nt Haavakannu – 800 tuhat krooni). Järelevalve jäätmekäitluse üle Üleriigilise jäätmekava kohaselt üks kriitilisemaid valdkondi jäätmehoolduse korraldamisel on järelevalve jäätmekäitluse üle. Keskkonnajärelevalve seadus (RT I 2001, 56, 337; 2002, 61, 375; 99, 579; 110, 653) sätestab, et keskkonnajärelevalvet teostavad Keskkonnainspektsioon, Maa-amet ja kohalik omavalitsusorgan või -asutus. Omavalitsuslik keskkonnajärelevalve on sätestatud keskkonnnajärelevalve seaduse §-s 6 – kohaliku omavalitsusüksuse volikogu kehtestatud keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste otsuste järgimist kontrollivad volikogu selleks volitatud isikud või asutused, või kui neid ei ole määratud, valla- ja linnavalitsus. Seega kohalik omavalitsus rakendab sarnaselt keskkonnainspektsioonile seaduses sätestatud abinõusid ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ja kohustuslike keskkonnakaitseabinõude elluviimiseks ning järelevalve teostajal on oma haldusterritooriumil võrdsed õigused riigi keskkonnajärelevalve asutuse ja keskkonnakaitseinspektoriga. Üleriigiline jäätmekava märgib, et järelevalve ei hõlma kõiki jäätmekäitlusobjekte piisavalt. Keskkonnajärelevalve tõhustamiseks on vajalik keskkonnajärelevalvet teostavate isikute täiendav ametikoolitus ja kohalike keskkonnainspektorite olemasolu. Kernu vallas ei ole volitatud keskkonnakaitseinspektori funktsioonidega isikuid. Jäätmehoolduseeskiri Kernu valla jäätmehoolduseeskiri on kinnitatud Kernu Vallavolikogu 23. jaanuari 2003. a määrusega nr 2. Käesoleva jäätmekava koostamisele järgnevalt tuleb üle vaadata ja jäätmekavaga vastavusse viia ka jäätmehoolduseeskiri. Jäätmehoolduseeskirjas on võrdlemisi detailselt sätestatud jäätmehoolduse korraldus – jäätmevaldaja kohustused; korraldatud olmejäätmeveo piirkond, liitumine ja vabastamine korraldatad olmejäätmeveo kohustusest; jäätmete taaskasutamine ja arvestuse pidamine. 2.1. Jäätmehoolduse eeldused 2.1.1. Asustuse kirjeldus jäätmehoolduse seisukohalt Jäätmehoolduse korraldamist mõjutab omavalitsusüksuse suurus ja rahvaarv. Eesti keskmine asustustihedus on 33,5 in/km2. Jäätmekäitluse seisukohast on oluline asulate paiknemistihedus – Eestis keskmiselt 7,7 asulat 100 km2 kohta. Kernu valla pindala on 174,7 km2. Rahvastiku tiheduse poolest on Kernu vald üks hõredamalt asustatud alasid Harjumaal – 9,6 in/km 2. Ka rahvaarvult on Kernu vald üks Harjumaa väikseimaid – 1687 (2002. a andmete põhjal). Asulate paiknemistihedus on 5,9 asulat 100 km2 kohta. 2.1.2. Ettevõtlusest tingitud eeldused Alates 1992. a on Eesti majanduses toimunud suured muutused. Kogutoodangus on suurenenud hulgi- ja jaekaubanduse ning langenud töötleva tööstuse ja põllumajanduse osatähtsus. Ettevõtlus on kõige enam koondunud Tallinnasse – üle 50% Eesti ettevõtetest – ja selle ümbrusse. Seisuga 1. jaanuar 2002 on Kernu vallas äriregistrisse kantud 61 ettevõtet ja eraisikust ettevõtjat. Ettevõtlusele avaldab suurt mõju Tallinna ja suurte magistraalide lähedus. Suurimad põllumajanduslikud tootjad vallas on Haiba külas teravilja kasvatav ja lüpsikarja pidav Ferax Haiba AS, Rein Riga Tuula talu Laitse külas ja Leidi talu Metsanurga külas, kes peavad lüpsikarja, ning piima töötlev Nõmmiku talu Kibuna külas. Füüsilistest isikutest ettevõtjatest on suuremad R. Kraam Ruila ja Muusika külas ja N. Ilinõh Kabila külas. Hobusekasvatusega tegeleb AS Kirret Ruila tallis, puidutööga AS Palkehitus ja OÜ Tüvi. Naabervaldadest on teraviljakasvatuseks maad rentinud Padise vallas tegutsev Raubi OÜ, 60 ha (1). Põllumajanduslikku maad on vallas 4061 ha ja sellest kasutuses 2538 ha (4). Jäätmeteke on tihedalt seotud majandusliku olukorraga. Kernu valla majanduse edukuse üks näitaja on ühe elaniku kohta laekuv üksikisiku tulumaks, mis vallas on alates 1994. a pidevalt tõusnud ja kasvanud kahekordseks (1). Vald on seadnud eesmärgiks suurendada vallaelanike arvu ja aiandusühistute ümberkujundamise elamurajoonideks (4). Seega tuleb eeldada muutusi ka jäätmetekke osas. Suurenev ehitustegevus tähendab ka ehitus- lammutusjäätmete tekke kasvu. 2.1.3. Tööhõive ja sissetulekud 2002. aastal oli Eestis leibkonnaliikme kuu keskmine netosissetulek 2500 krooni ja väljaminek 2465 krooni (Statistikaamet). Leibkonnaliikme kuu keskmine netosissetulek on linnas 2668 krooni ja maal 2119 krooni. Netosissetulek näitab statistika kohaselt kasvutendentsi – linnas 10% ja maal 7% võrreldes 2001. aastaga. Väljaminekute struktuur on püsinud oluliste muutusteta – suurima osa väljaminekutest moodustavad kulutused toidule, järgnevad eluasemekulutused, kulutused transpordile, vabale ajale ning riietele ja jalanõudele. 2002. aastal oli miinimumpalk 1850 krooni. Poole miinimumpalgani ei ulatunud kuu keskmine netosissetulek 12%-l Eesti leibkondadest ning kolmandikul (33%-l) oli sissetulek pool kuni üks miinimumpalk. 39%-l leibkondadest oli sissetulek üks kuni kaks miinimumpalka, 10%-l kaks kuni kolm ja 7%-l üle kolme miinimumpalga. Antud arvud näitavad, et üsna suur osa Eesti elanikkonnast elab allpool miinimumpalga piirist või selle piirimail. Kernu vallas on tööealisi elanikke 57,7%, tööealistest nooremaid 24,1% ja tööealistest vanemaid 18,2%, lisaks Kernu Hooldekodu hoolealused, kes moodustavad elanikkonnast 5,8%. Ametlikult registreeritud töötuid oli vallas 12. Suuremad tööandjad on vallaasutused, üldse annavad eelarvelised asutused vallas tööd 15%-le elanikest. Suuremad tööandjad vallas – Kernu Hooldekodu (50 töötajat); AS Ferax Haiba (40 töötajat); Haiba Lastekodu (30 töötajat); Ruila Põhikool (23 töötajat); Kernu Põhikool (20 töötajat); AS Palkehitus (17 töötajat); Kernu Vallavalitsus (10 töötajat); Haiba Lasteaed (9 töötajat). 2.1.4. Infrastruktuur Maanteed jagunevad kolme kategooriasse: • riigimaanteed • kohalikud teed • erateed • muud määratlemata teed Kernu valda läbivad riigiteedest Tallinn–Pärnu–Ikla ja Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla põhimaantee ning kümme kõrvalteed. Põhimaanteed on asfaltkattega ning hea sõidetavusega. Enamik kõrvalteid on mustkattega. Kruuskattega teid on 26,5% ning need vajavad pidevat korrastamist. Valla teed on kõik kruuskattega. Teede kogupikkus on ca 280 km. 2.1.5. Looduslikud tingimused ja loodusvarad Looduslikult asub Kernu vald Põhja-Eesti lavamaa lääneosas, mis üldiselt on tasase pinnamoega, ilma silmapaistvate kõrgendike ja orgudeta. Valla keskel asub suur Ruila soo ja selle äärel Ruila järv. Valda läbib Vasalemma jõgi, mis saab alguse Lümandu allikatest. Kernu kohal on Vasalemma jõele rajatud Kernu paisjärv. Haiba asulas on teinegi paisjärv (1). Valla territooriumil esineb maavaradest järvemuda, turvast, kruusliiva, lubjakivi. Lubjakivi perspektiivalasid on vallas kahes kohas, Munalaskmes ja Laitses, vastavalt 1500 ja 1200 ha varudega kokku üle 23 milj km3. Järvemuda leiukoht on seotud valla ainukese suure järvega – Ruila järvega. Hinnanguliselt on järves 700 000 kuni 1 500 000 km3 muda, millele liitub järve ümbrusest veel 250 000 km3. Kruusa ja liiva varud vallas on seotud peamiselt kvaternaarsete glatsiofluviaalsete ja glatsiolimniliste setetega. Kvaliteetsed kruusliiva varud on seotud just glatsiolimniliste setetega. Vallas on kuus kruusliiva leiukohta. Valla suurim soo on Ruila soo, turbavarudega ligi 3 miljardit tonni. Eesvooluks on Vasalemma jõgi. Soo toitub põhjaveest, rohkesti on ümbruskonnas allikaid. Soos on mitmeid mineraalmaasaari kogupindalaga 193 ha. Kulliaru turbaala on kuivendatud väetiseturba tootmiseks varudega 150 000 km3. Osaliselt ulatub valda põhjaosas asuv Ohtu soo lõunaserv (1). Hetkel kaitsealad vallas puuduvad, kuid Natura 2000 võrgustiku raames on loomisel Ruila raba kaitseala ja Maidemaa sooniit-jumika kaitseala, osa Kohatu küla hõlmav Lümandu piirangu- ning sihtkaitsevöönd. Üksikobjektidena on looduskaitse all 5 objekti (1). Üleriigilise jäätmekava kohaselt on oluline jäätmekäitluse integreerimine looduslike tingimuste ja loodusvarade säästliku kasutamisega. Siin ei saa piirduda jäätmekäitlusettevõtete keskkonnamõju minimeerimisega, näiteks prügilate asukoha valiku, nõuetekohase rajamise, kasutamise, sulgemise ja järelhooldega. Loodustingimusi tuleb arvestada nii jäätmete ohtlikkuse vähendamisele, jäätmete taaskasutamisele ja keskkonnaohutule lõppkäitlusele seatavate keskkonnanõuete täitmisel (2). Seega lisaks Haiba prügila nõuetekohasele sulgemisele ja järelhooldele tuleb edasise jäätmehoolduse kavandamisel suurt tähelepanu pöörata jäätmete võimalikult suurele taaskasutamisele suunamisele, aga kindlasti ka ladestatavate jäätmete nõuetekohasele (prügilamääruse kohaselt rajatud prügilatesse) ladestamisele. Kernu vald on üleriigilise jäätmekava kohaselt kuni Loode-Eesti prügila rajamiseni Tallinna uue prügila (Jõelähtme vallas) teeninduspiirkonnas. Jäätmekäitlust mõjutavad loodus- ja keskkonnakaitse tingimused Jäätmekäitluse seisukohast on olulised järgmised aspektid: • kliimatingimused; • geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ning sellest tulenev pinna- ja põhjavee kaitstus; põhjavee infiltratsioonialade paiknemine; karsti levik; maavarade paiknemine; • kaitsealad ja nende paiknemine; • soode ja väärtusliku metsa- ja põllumaa paiknemine, kaitse- ja hoiumetsade paiknemine; • maavarade esinemine ja nende kasutamine; • ala praegune saastekoormus; • mitmed õigusaktidest tulenevad piirangud ja nõuded (ranna ja kalda kaitse seadus, veeseadus, planeerimisseadus, ehitusseadus, välisõhu kaitse seadus jne). Jäätmehoolduse korraldamise ja arendamise koosseisus on ka jäätmekäitluskohtade asukoha määramine ja rajamine kohalike omavalitsuste ülesanne (jäätmeseadus, ehitusseadus, planeerimisseadus). Üleriigiline jäätmekava määrab jäätmekäitluskohtade üldise paiknemise. Maakonna ja valla jäätmekavaga määratakse kindlaks nende konkreetne paiknemine. Seega, arvestades asjalolu, et vanad mittenõuetekohased prügilad suletakse Tallinna uue prügila avamisega (k.a Haiba prügila 2003. aasta lõpus), tuleb Kernu vallal osaleda koos Lääne- ja Raplamaa kohalike omavalitsustega Loode-Eesti jäätmekeskuse asukoha valikul. 3. JÄÄTMETE TEKE, KOGUSED JA KÄITLEMINE Kernu vallas tegeleb jäätmete käitlemisega valla arengukava lisa – Kernu valla profiil – kohaselt, OÜ Haiko Teenused. Nimetatud ettevõte kogub ja ladestab Kernu valla haldusterritooriumil tekkivad jäätmed Haiba prügilasse. Kuid nagu eespool mainitud – tuginedes jäätmeveoga tegelevate ettevõtete seas läbiviidud küsitlusele – tegutseb ka teisi ettevõtteid, mis veavad jäätmeid ladestamiseks Pääsküla prügilasse. Harjumaal üldises plaanis on suhteliselt palju jäätmekäitlusega tegelevaid ettevõtteid ning neid võib jagada tinglikult järgmistesse gruppidesse: • jäätmete kogumise ja veoga tegelevad ettevõtted; • ettevõtted, mis tegelevad nii jäätmete veo kui ka teisese toorme kogumise ja esialgse töötlemisega; • pakendi käitlemise ettevõtted; • teisese toormega tegelevad ettevõtted; • ladestamisega tegelevad ettevõtted. Eraldi grupina võib esile tuua ettevõtted, mis tekkivaid jäätmeid ise töötlevad või nende kasutamist organiseerivad. Need on reoveesette kompostimisega tegelevad vee-ettevõtted ja puidujäätmete põletajad (3). Jäätmekava koostamisel on oluliseks tõepärased andmed tekkivate jäätmete koguste, liikide, ohtlikkuse ning nende edasise käitlemise ja taaskasutamise kohta. Kuni 2000. aastani esitasid ettevõtted statistilist aruannet Jäätmekäitlus keskkonnateenistuse ning Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse koostatud nimekirjade alusel. Edaspidi reguleerib jäätmearuandlust keskkonnaministri 11. jaanuari 2002. a määrus nr 2 «Jäätmearuande vorm ja esitamise kord». Nimetatud määruse § 1 lõike 2 kohaselt täidavad jäätmearuande: 1) ettevõtjad, kellele on antud jäätmeluba jäätmeseaduse § 30 lõigete 3 ja 7 alusel; 2) tavajäätmete taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamisega tegelevad isikud, kellele vastavalt jäätmeseaduse § 30 lõikele 4 jäätmeloa omamise nõue ei laiene, kuid kes on vastavalt lõikele 5 registreeritud; 3) isikud, kes korraldavad jäätmete kõrvaldamist või taaskasutamist teiste nimel (vahendajad) ja kes on registreeritud vastavalt jäätmeseaduse § 30 lõikele 5; 4) ohtlike jäätmete tekitajad, välja arvatud kodumajapidamised. Antud loetelust selgub küllalt suur jäätmearuande kohustuslaste ring. Mõneaastane praktika näitab, et Keskkonnaministeeriumi kontrolli all on põhiliselt siiski jäätmeluba omavad ettevõtted. Samas on neid ettevõtteid, millele jäätmeloa omamise kohustus ei laiene, küll aga on kohustus esitada jäätmearuanne suhteliselt palju. Jäätmearuandluse valdkonnas on oluline: • kehtestada kord, kuidas jäätmeloata ettevõtted peaksid esitama andmeid jäätmetekke ja -käitlemise kohta; • jäätmevedajatelt tuleb nõuda andmeid iga omavalitsusüksuse kohta eraldi; • jäätmed tuleb kirjendada liigiti (jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistu – Vabariigi Valitsuse 6. juuni 2002. a määrus nr 185), mitte ühe reaga – olmejäätmed; • jäätmeid tuleb kaaluda (prügilamäärus). Kõik need nõuded tuginevad tegelikult jäätmeseadusele ja selle alamaktidele, kuid problemaatilisem on järelevalve seaduse täitmise üle. Jäätmete tekke, koguse ja käitlemise määramisel on seega oluliseks probleemiks järgmised aspektid: • jäätmevedajad ei pea üldjuhul andmebaasi eri valdadest/linnadest kogutud jäätmete kohta eraldi; • prügilates ei toimu jäätmete kaalumist (v.a Pääsküla prügila); • olmejäätmed sisaldavad ka teisi jäätmeliike; • jäätmetekitajad ei ole haaratud kogumissüsteemi. Jäätmete tekke ja edasise käitlemise iseloomustamisel on aluseks võetud ametlik jäätmestatistika 1999 ja 2000 ning 2001 ja 2002 jäätmearuandlus. Valla, maakonna ja riigi tasemel sõltub seega andmete usaldusväärsus suuresti ettevõtete aruannetest. Siinkohal võib märkida, et Harjumaal ladestatavast prügist moodustavad Pääsküla prügila, Tallinna Kopli püsijäätmeprügila, Väo rekultiveeritav karjäär (ainult inertsed ehitus-lammutusjäätmed) ja Kehra prügila kokku ligi 93%. 3.1. Olmejäätmed Jäätmeseaduse § 2 kohaselt liigitatakse jäätmed järgmiselt: • ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 25 lõikes 1 loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale; • tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; • olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omaduselt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. Olmejäätmed on levikult üks peamisi jäätmeliike, need tekivad kõikidel elualadel, nii kodumajapidamises kui ka tööstuses. Olmejäätmete tekitamisel osaleb praktiliselt kogu elanikkond. Seetõttu on olmejäätmete käitlemise korraldamine keeruline protsess (3). Omavalitsusüksuses tekkivate olmejäätmete kogus sõltub elanike arvust, elulaadist, ettevõtluse arengutasemest ja iseloomust. Linnade osakaal üleüldises olmejäätmete tekkes on väga suur. Harjumaa jäätmekava koostamise käigus (2000. a) viidi jäätmeveo firmade hulgas läbi küsitlus jäätmete kogumise kohta. Küsitluse põhjal koguti ja ladestati Kernu vallast olmejäätmeid järgmiselt: Pääsküla prügilasse – 107 t/a; Haiba prügilasse – 37 t/a; Laitse prügilasse – 12 t/a. Käesoleva jäätmekava koostamise raames küsitleti AS-i Ragn Sells (Harjumaa Keskkonnateenistusele esitatud ettevõtte jäätmearuandes ei sisaldu eraldi piirkonniti omavalitusüksustes tekkivad olmejäätmed) kui Kernu Vallavalitsusele teadaolevalt põhilist jäätmevedajat valla haldusterritooriumilt. Küsitluse tulemused on toodud tabelis 4. Tabel 4 Ragn Sells AS poolt veetud kogused (m3) Kernu vallas 1. jaanuarist 31. detsembrini 2002. a Klient Objekt Asukoht Maht m3 FAVORA KERNU AS KERNU FAVORA TANKLA Kernu küla, Kernu 38,24 HAIBA LASTEKODU HAIBA KÜLA Kernu vald 67,5 PAAVO HEIL KABILA KÜLA, HINDREKU TALU Kabila küla, Kernu 5,28 ANNA-MAGDALEENA KANGRO RUILA KÜLA, KOERAPAJU Ruila küla, Kernu 3,64 ENN KARU MUUSIKA KÜLA, PÕLLUMÄE TALU Kernu vald 4,76 KERNU VALLAVALITSUS LAITSE SELTSIMAJA Laitse küla 181,5 KIRRET OÜ RUILA KÜLA Ruila küla, Kernu 66,5 OÜ LAITSE LOSS LAITSE LOSS Kernu vald 50 VALDIS LAUR LAITSE 5–3 Laitse küla, Kernu 5,44 ANDRES PITK KUUSIKUMÄE TALU Muusika küla, Kernu 5,14 KOKKU 428 Jäätmete mahu m³ tonnideks teisaldamisel on tabelis 4 toodud jäätmete kogus kokku 95 tonni, mis on suurtes piirides sama või veidi vähem, kui 2000. aastal Harjumaa jäätmekava koostamise käigus saadud andmed Kernu vallast väljaveetavate jäätmete kohta. Haiko Teenused Osaühingul on Kernu vallas jäätmeveolepingud järgmiste klientidega – Haiba külas asuvad korterelamud nr 13a, 16, 17, 18, 36, 38, 39, 40, 50, 59, Mõnuste külas asuv elamu nr 35 (sotsiaalmaja), Kernu Vallavalitsus, Haiba Lasteaed, Kernu Valla Rahvamaja, Kernu Põhikool, Keila Tarbijate Ühistu, FIE Kalle Suits, Kernu kauplus, Rein Raud (Kernu külas), Maike Murd (Haiba külas), Kaljo Põldaru (Haiba külas) ja Ivi Lainelo (Haiba külas). Cleanaway Tallinn AS kliendid on Mati Udso (Laitse küla Sarapiku talu) ja Aivo Rosenberg (Muusika küla Roosimäe talu). Cleanaway Keila OÜ kliendid on Peeter Siilaberg (Haiba külas), Haiko Teenused OÜ (Laitse küla kortermajade osas), Karin Gustasson (Muusika küla Koolitoa talu), Ruila 37 Korteriühistu, Ruila Põhikool, Kalju Kuuseste (Ruila küla Vainu talu), Eero Ergma (Ruila küla Männimetsa talu), Jüri Saarma (Ruila külas). Haiba prügilasse ladestati OÜ Haiko Teenused poolt esitatud aruandluse kohaselt ainult segaolmejäätmeid koodinumbriga 20 03 01 järgmiselt: 1999. a – 30 tonni/aastas (t/a) 2000. a – 35 t/a 2001. a – 45 t/a 2002. a – 30 t/a Ladestatud jäätmed on saadud Kernu valla kodumajapidamistelt ehk elanikkonnalt. 3.1.1. Olmejäätmete koostis Olmejäätmed on oma olemuselt heterogeensed, muutudes nii ajas kui ka ruumis. See on tingitud tarbimise struktuurist, eluaseme iseloomust ja võimalusest jäätmeid tekkekohas käidelda. Tuntavad erinevused on maal ja linnas tekkivate olmejäätmete koostises. Samuti sõltub olmejäätmete koostis aastaajast, seda eriti maal. Eestis tehtud jäätmeuuringud on seni käsitlenud põhiliselt prügilatesse veetavate jäätmete koostist. Jäätmeuuringute andmetel on praegusel ajal biolagunevate jäätmete (toidu- ja aiajäätmed, paber, papp, puit) osatähtsus 60–70%. Paber ja papp moodustavad seejuures kuni 30% jäätmete üldkogusest (2). Tulenevalt prügilamäärusest peab biolagunevate jäätmete osatähtsus ladestatavate jäätmete koguses vähenema. Arvestades Kernu valla suurust ja asustustihedust on kindlasti Kernu vallal suuremad võimalused kasutada biolagunevate jäätmete kohapeal kompostimist, aga samuti ka teatud jäätmeliikide põletamist. Võib eeldada, et võrreldes nt Pääsküla prügilaga, on aja jooksul Haiba ja Laitse prügilasse ladestatud olmejäätmete koosseisus vähem biolagunevaid jäätmeid ja põlevamterjali. 3.2. Ohtlikud jäätmed Ohtlikke jäätmeid võivad käidelda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavad ettevõtted. Litsentsis on kirjas ettevõtte poolt käideldavad eri jäätmeliigid, lubatud jäätmetega tehtavad toimingud ning aastased lubatavad jäätmekogused eri jäätmekäitluse ning jäätmeliikide osas. Ohtlike jäätmete tekke kohta Kernu valla haldusterritooriumil annab esimesed andmed 2002. aasta jäätmearuandlus, mille kohaselt AS EcoPro kogus ohtlikke jäätmeid järgmiselt: – pliiakud (jäätmekood 16 06 01) – 1,31 t/a – luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed (jäätmekood 20 01 21) – 0,004 t/a – sortimata patarei- ja akukogumid (jäätmekood 20 01 33) – 0,003 t/a Antud andmetest selgub, et ühe elaniku kohta tekitati ohtlikke jäätmeid 0,8 kg. Vallavalitsus on korraldanud vallas jäätmete kogumist ja üleandmist jäätmekäitlejale. Vastav kogumisvahend (konteiner) on olemas Kaasiku külas (Laitse raudteejaama lähedal), kaalumisel on olnud teise konteineri paigutamine Haiba-Kernu piirkonda. Vastavalt 2000. a AS-iga EcoPro sõlmitud tööettevõtulepingule varustab nimetatud firma kogumisvahendit ohtlike jäätmete taaraga ja transpordib jäätmed Tallinna ohtlike jäätmete kogumiskeskusesse. Elanikkonnal on võimalik ohtlikke jäätmeid ära anda kaks korda nädalas. 3.3. Raviasutuste jäätmed Vastavalt prügilamäärusele on nakkusohtlike jäätmete ladestamine tavajäätmete prügilatesse keelatud. Nakkusohtlikud jäätmed võivad tekkida tervishoiuasutustes, veterinaarasutustes, laborites jm. Eestis on suuremates haiglates juurutatud tekkivate jäätmete tekkekohas sortimine. Järgnev käitlemine on valdavalt ladestamine (matmine) prügilasse, osaliselt jäätmed põletatakse ja vedelad jäätmed (ka kemikaalid) suunatakse kanalisatsisooni (3). Kernu vallas on kaks perearsti vastuvõtupunkti, milles tõenäoliselt tekib järgmisi iseloomulikke meditsiinijäätmeid: • bioloogilised jäätmed – ühekordsed süstlad jm; • teravad ja torkivad jäätmed – skalpellid, ampullid jm; • nakkusohtlikud jäätmed; • ravimijäägid; • kemikaalide jäätmed. Jäätmearuandluses Harjumaal on meditsiinijäätmete ladestamist läbi aegade näidanud ainult Pääsküla prügila ja seda vähemas koguses, kui raviasutused ise näidanud on. Ilmselt on toimunud raviasutuste jäätmete ladestamine suures osas segaolmejäätmete nime all. Vastavalt jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistule on raviasutuste jäätmetest ohtlikuks klassifitseeritud 70%. Kasutatud ravimite ja ravimijäätmete käitlemist reguleerib ravimiseaduse (RT I 1996, 3, 56; 49, 954; 1997, 93, 1564; 1998, 36/37, 554; 1999, 58, 608; 2001, 53, 308; 2002, 18, 97; 53, 336; 62, 377; 63, 387; 82, 480; 2003, 26, 156) alusel sotsiaalministri 17. märtsi 1997. a määrusega nr 9 kinnitatud «Käibelt kõrvaldatud ravimite käitlemise kord» (RTL 1997, 73, 412). 3.4. Jääkreostus Eriline jäätmeliik on tahtlikult või tahtmatult keskkonda viidud ohtlikud jäätmed või ohtlikud ained, mille ladestamisel tekib reaalne oht keskkonnale. Ohtlikuks võib osutuda pinnas, ehitis või rajatis. Pinnasesse sattunud reostuse ja jäätmeliikide kohta kasutatakse termineid jääkreostus, saastunud pinnas, saastepinnas. Saaste ja potentsiaalse reostuse allikad võivad olla ka hüljatud objektid, milles ladestatavad ained või reostunud ehitised ja rajatised kujutavad endast võimalikku reostusallikat. Sellised on näiteks purustatud katlamajad, naftasaaduste ja teiste ohtlike ainete hoidlad, sealhulgas seiskunud ettevõtete laod, vanad bensiinijaamad, asfaltbetooni tehased jt (2). Kernu vallas pole jääkreostust uuritud, aga võimalikud objektid on kolhoosiaegsed väetiseküünid Haibas ja Ruilas, endine ammoniaagihoidla Haibas, endine mürgiküün Metsanurga külas, kütusemahutid Haibas ja Laitses. 3.5. Põhiliste taaskasutatavate jäätmete liigid Kõigepealt tuleb märkida, et Eestis tervikuna on problemaatiline olnud statistika ja jäätmearuandluse põhiselt täpselt määratleda tekkivaid jäätmeid liigiti. Olulisim probleem on siin ikkagi selles, et palju taaskasutatavaid jäätmeid ladestatakse prügilasse olmejäätmete koosseisus. Samuti asjaolu, et jäätmearuandlusest jäävad välja korraldatud jäätmeveoga haaramata jäätmetekitajad, illegaalselt ladestatavad jäätmed, tekkekohas kompostitavad ja põletatavad jäätmed. Vähem oluline ei ole ka jäätmete sorteerimine ja taaskasutusse suunamise vähene teostamine või teostamatus. Olulised taaskasutatavad jäätmeliigid: • Ehitus- ja lammutusjäätmed. Ehitus- ja lammutusjäätmetes sisalduvat plasti, metalli, klaasi, paberit, puitu on võimalik taaskasutada nagu segaolmejäätmetes olevatki. Nende materjalide nii tekkekohas kui ladestuspaigas sortimine võimaldab saada täiendavaid koguseid taaskasutamiseks. Inertsed ehitus- ja lammutusjäätmed leiavad laialdast taaskasutamist põhiliselt täitena. • Pakend ja pakendijäätmed. Pakendijäätmed moodustavad olulise osa olmejäätmetest (ca 30% olmejäätmete massist, mahult isegi ligi 60%) ning nende teke näitab kasvutendetsi (2). Suurem osa pakendijäätmetest on ühekorrapakendid, mille taaskasutamise süsteem ei ole veel välja kujunenud. On korraldatud ainult alkoholi- ja karastusjoogipakendite kogumine, sorteerimine ja taaskasutamine, millele andis tõuke pakendiaktsiisi seadus. Pakendiseadus sätestab pakendi ja pakendijäätmete taaskasutamise võimalused. Need on: pakendi kasutamine ringluspakendina oma esialgsel kujul ja otstarbel; pakendi kasutamine esialgsel kujul, kuid muul otstarbel; kasutatud pakendist moodustunud materjali kasutamine teisese toormena samalaadsete või muude toodete valmistamiseks; pakendijäätmete kasutamine kütusena; pakendijäätmete orgaanilise osa kasutamisega komposti või tehismulla valmistamiseks nende aeroobse või anaeroobse töötlemise teel. • Klaas. Klaasi taaskasutuse olukord oleneb suurel määral klaaspudelite ringlusest. Ringluse tagab motiiv saada vabaks pakendiaktsiisi maksmise kohustusest. Katkine klaas läheb osaliselt materjalina taaskasutusse (AS Järvakandi tehased), kuid siiski enamuses segaolmejäätmetega kõrvaldamisele. • Vanapaber ja papp. Taaskasutatav on tekkekohas liigiti kogutud vanapaber ja papp. Võib eeldada, et Kernu vallas kasutatakse laialdaselt vanapaberi ja papi põletamist tekkekohas. • Vanametall. Suurim osa Eestis tekkivast vanametallist eksporditakse. Kõrvaldatakse ainult olmejäätmete koostises olev vanametall. Hoob vanametalli taaskasutuse tõusuks on Euroopa Liidu kasutuskõlbmatute elektri- ja elektroonikaseadmete direktiiv, mis tuleb Eesti seadusandlusesse lülitada eeldatavalt 2004. aasta esimeses pooles. Direktiiv käsitleb tootja vastutust, st et metallist valmistatud olmetehnika-jäätmete kogumine kuulub tootja/importija kohustuste hulka. • Plastijäätmed. Plastijäätmete taaskasutust materjalina on seganud määrdumine segaolmejäätmetes sisalduvate jäätmetega. Potensiaal plastijäätmete taaskasutamiseks hinnatakse suureks. • Vanarehvid. Prügilamäärus keelab alates 16. juulist 2003. a tükeldamata ning alates 16. juulist 2006. a tükeldatud vanarehvide ladestamise prügilasse. Eestis on jäätmeseaduse § 22 punkti 3 alusel ettevalmistamisel määrus, milles esitatakse nimekiri toodetest, millele kohaldatakse tootja vastutust. Vanarehvid on selles loetelus, mis loob eeldused nende kogumis- ja käitlemissüsteemi koostamiseks. • Reoveesete. Kernu vallas on neli töötavat reoveepuhastusseadet. Üleriigilise jäätmekava kohaselt on tekkiva reoveesette käitlemine halvasti korraldatud eriti väikepuhastites. Reoveesettest valmistatakse Eestis komposti suuremate reoveepuhastite juures. Kernu vallas puuduvad eelnimetatud jäätmete tekke ja edasise käitluse kohta täielikud andmed, kuna Haiba prügila käitaja näitab prügilasse ladestatavad jäätmed jäätmearuandluses ainult segaolmejäätmed ning jäätmearuandluses ei kajasta paljud jäätmeveoga tegelevad ettevõtted kogumispiirkondi omavalitsuste kaupa eraldi. Samuti ei tegutse Kernu valla haldusterritooriumil ettevõtteid (v.a OÜ Haiko Teenused), millelt on nõutud jäätmearuannet. 4. JÄÄTMEKÄITLUSE KESKKONNAMÕJU Jäätmekäitluse mõju keskkonnale võib käsitleda mitmest aspektist. Mõju võib olla nii otsene, näiteks inimese tervise ja heaolu kahjustamine ning looduskeskkonna reostamine, kui ka kaudne, näiteks prügilate ümbruse maa hinna langus, vanade prügilate nõuetekohase sulgemisega seotud kulud. Jäätmekäitluse keskkonnamõju tuleb arvestada nii jäätmete tekitamisel, kogumisel, transpordil kui kõrvaldamisel. Olemuselt on jäätmekäitluse mõju lokaalne, regionaalne või globaalne (3). Säästva arengu põhimõtte kohaselt on oluline jäätmetekke vähendamine ja taaskasutatavate jäätmete koguse suurendamine. Viimane peaks omakorda tagama taastumatute loodusvarade kasutamise vähenemise. Siinkohal mõistetakse jäätmekäitluse keskkonnamõju all eelkõige mõju looduskeskkonnale, mis on jäätmekäitluse eri etappides erinev, seetõttu on erinevad ka negatiivse mõju vähendamise võimalused (2). 4.1. Jäätmete kogumise keskkonnamõju Jäätmete kogumisel on oluline jäätmete sorteerimine. See on kõrvaldatavate jäätmete koguse vähendamise peamine võimalus. Sorteerimine loob eelduse jäätmete kordus- ja taaskasutamiseks ning ohtlike jäätmete eraldamiseks. Tähelepanu tuleb pöörata sorteeritud jäätmete, eriti ohtlike jäätmete ohutule ladestamisele kuni nende edasisele käitlejale üleandmiseni. Probleem on jäätmete sorteerimise tagamine nii ettevõtetes kui kodumajapidamistes, sest puuduvad sorteerimisharjumused või lahuskogumise võimalused. Jäätmete kogumise keskkonnamõju avaldub eelkõige nende ladestamisel. Ohtlike jäätmete hoiustamisega kaasneb võimalik mõju eelkõige töötajate tervisele ja tööohutusele ning ümbritsevale keskkonnale. Toidujäätmed võivad mõjuda hügieenitingimustele. Toiduainete ja muu orgaanilise ainega reostunud materjalide käitlemisel on oluliseks piiravaks teguriks nende edasise käitluse korraldamisel just hügieenitingimused. Eriti soojal aastaajal on nende kogumine ja edasine käitlusse suunamine ajaliselt piiratud. 4.2. Jäätmete veo keskkonnamõju Jäätmete veo keskkonnamõju on seotud jäätmete või neis sisalduva materjali võimaliku levikuga keskkonda veo ajal ja transpordivahendi keskkonnamõjuga. Oluline on sisalduvate materjalide mõju keskkonnale eelkõige ohtlike jäätmete, kuid ka olmejäätmete puhul. Näiteks orgaaniliste jäätmete veo ajal levib roiskumise lehk. Jäätmete veoks kasutatavad transpordivahendid ja tõstukmehhanismid paiskavad nagu muudki veokid keskkonda mürgiseid heitgaase. 4.3. Jäätmete taaskasutamise keskkonnamõju Jäätmete taaskasutamise keskkonnamõju sõltub taaskasutamise meetoditest ja tingimustest, mille määrab jäätmete korduskasutuse või taaskasutatava materjali taaskasutamise viis. Mõju selgitatakse igal juhtumil eraldi. Käesolevas jäätmekavas käsitletav tekkekohas taaskasutamine (biolagunevate jäätmete kompostimine) ei ole määratletav olulise keskkonnamõjuga tegevusena, mistõttu antud tegevusele ei teostata keskkonnamõju hindamist. 4.4. Jäätmete kõrvaldamise keskkonnamõju Meil on olnud põhiliseks käitlusviisiks jäätmete ladestamine. Ladestamise korral on esmaseks keskkonnamõjuks prügilate mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele ning õhu kvaliteedile. Nagu nähtub eelnevatest peatükkidest, ladestatakse tavajäätmete prügilatesse tegelikult segajäätmeid, kus on nii olme-, tööstus- ja põllumajandusjäätmeid. Tavajäätmete prügilatesse veetakse ka reoveesetet, kanalisatsioonisetteid ja ohtlikke jäätmeid. Üheks eeltingimuseks, mis vähendaks negatiivset keskkonnamõju, on kõigi jäätmetekitajate haaramine korraldatud jäätmekäitlussüsteemi ja kontroll tekkivate jäätmevoogude üle (3). Haiba prügila keskkonnamõju Keskkonnamõju ulatus on seotud prügila suuruse, mahu, ladestatud jäätmete iseloomu ja looduslike oludega. Kõige üldisemas plaanis on olulised keskkonnamõjutajad suuremad prügimäed, kus toimub orgaaniliste jäätmete anaeroobne lagunemine. Seal on nõrgvee reostusaste suurem ja eraldub ka prügilagaasi (metaani) (2). Prügila nõrgvesi sisaldab palju orgaanilist ainet (KHT võib olla mitukümmend grammi liitris), Ca 2+-, Cl–-, SO42–-, ja NH 4+-ioone. Haiba prügilasse on ladestatud 2001. a tehtud küsitluse andmetel kokku prügi 5600 m³, prügialune pind 0,7 ha ja prügikihi paksus 0,8–0,9 m. Prügila on Harjumaal üks väiksemate hulgast. Prügila keskkonnamõju ei saa aga hinnata ainult pindala ja mahu alusel, vaid tuleb arvestada ka muid asjaolusid. Keskkonnamõju ulatus sõltub suuresti põhjavee kaitstusest, mis oleneb aeratsioonivöö paksusest ja selle koostisest, veega küllastunud kivimite iseloomust ning veepidemete paksusest ja levikust. Eelnimetatud aspektist hinnatuna on Haiba prügila keskkonnaohtlik, paiknedes vanas kruusakarjääris, kus põhjavesi on nõrgvee poolt ohustatud. Üks olulisem keskkonnamõju vähendamise abinõu on jäätmelademe katmine. Sellega peatatakse jäätmete lendumine ja vähenevad mitmed muud häiringud. Nõrgvee koguse minimeerimiseks on vaja anda lõppkattele vajalik nõlvakalle, soodustada pindmist äravoolu ja prügila ümbrus kraavitada. Seireandmed Haiba prügila kohta puuduvad. Adekvaatse hinnangu prügila keskkonnamõjule annab sulgemiseelselt teostatav keskkonnamõju hindamine. 5. JÄÄTMEHOOLDUSE EESMÄRGID, JÄÄTMEKÄITLUSE VÕIMALUSED JA TEGEVUSED Kavandatavad eesmärgid üldises plaanis peavad tagama jäätmealaste põhisuundade järgimise, milleks on: jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine ja jäätmevedude optimeerimine. Kernu valla jäätmekava eesmärkide püstitamisel järgitakse: • jäätmehoolduse olemasolevat olukorda ja probleeme; • Eesti keskkonnastrateegias antud jäätmehoolduse suundi ja õigusaktides antud nõudeid; • üleriigilist ja Harjumaa jäätmekava ning Kernu valla arengukava aastateks 2003–2015; • uut jäätmeseaduse eelnõu, milles on kohalike omavalitsuste ülesanded konkreetsemalt sätestatud kui olemasolevas. Jäätmehoolduse üldised eesmärgid on järgmised: • jäätmetekke ja jäätmete edasise käitlemise ohjamine; • valla haldussuutlikkuse tõstmine nii jäätmekäitluse korraldamise kui ka järelevalve suhtes; • jäätmetekke vähendamine ja tekkivate jäätmete taaskasutamise suurendamine; • ladestatavate jäätmete koguse ja selles biolagunevate jäätmete osatähtsuse vähendamine; • ohtlike jäätmete kogumissüsteemi väljatöötamine ja rakendamine; • kõikide jäätmetekitajate haaramine jäätmete kogumise ja käitlemise süsteemi; • Haiba prügila keskkonnaohutu sulgemine. 5.1. Jäätmekäitlus Jäätmeseaduse kohaselt on jäätmekäitlus jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine. 5.1.1. Kontrollitud jäätmekäitlus Esmane ja oluline ülesannes on kõikide jäätmevaldajate (jäätmeseaduse kohaselt on jäätmevaldaja jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed) haaramine teenindusvõrku. Kernu vald on valdavalt hajaasustusega piirkond, millest tulenevalt on võimalused teatud jäätmete kohapealseks taaskasutamiseks. Siinjuures tuleb rangelt järgida jäätmeseadust ja taaskasutada ainult selliseid loodussõbralikke tavajäätmeid, millest ei tulene ohtu keskkonnale. Vaatamata osalisele kohapealsele taaskasutamisele tekib kõigil – olenemata sellest, milline on tema elukoht, millised on tema elamis- ja tarbimisharjumused ning tegevus – jäätmeid, mida ei ole võimalik taaskasutada. Sellised jäätmed tuleb anda üle vastavat jäätmeseaduse alusel väljastatud jäätmeluba omavale isikule. Kogu uuenev jäätmekäitlussüsteem eeldab jäätmekogumissüsteemiga liitumise tagamist seadusest (jäätmehoolduseeskirjast kohalikul tasandil) tuleneva kohustusena. Selle küsimuse reguleerimisel on lähtutud EL liikmesriikide kogemustest, kus majapidamiste jäätmekogumissüsteemiga liitumine on üldjuhul kohustuslik isegi hajaasutusalal ja on seda kindlasti tiheasustusega piirkondades. Jäätmevaldajate haaramine jäätmekogumissüsteemi tähendab kõikide jäätmevaldajate üle kontrolli kehtestamist – st ka nende valdajate, kes asuvad piirkonnas, kus vald võib jätta korraldatud olmejäätmeveo korraldamata (hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub keskkonnakaitse- või tervisekaitsevajadus). Eelnimetatud, väljaspool korraldatud olmejäätmevedu olevate jäätmevaldajate üle kontrolli saavutamiseks tuleb: 1. kõikidelt jäätmevaldajatelt nõuda lepingut vastava jäätmekäitlejaga; 2. kohustada jäätmevaldajaid säilitama teatud aja dokumente, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist ning esitama neid vallavalitsuse järelevalveametniku nõudel kontrollimiseks; 3. jäätmete jäätmeseaduse nõuetele vastava kohapealse taaskasutamise korral nõuda vajadusel vastavat aruandlust, milles on märgitud käideldud jäätmete liigid, kogused ja käitlustoiming (kompostimine, põletamine, kasutamine ehitamisel). Vallavalitsus võib ka põhjendatud taotluse alusel vabastada jäätmevaldaja lepingu sõlmimise kohustusest, kui ta veab ise oma jõududega jäätmeid vastavasse nõuetekohaselt rajatud taaskasutus- või ladestuspaika. Kuid ka sellisel juhul tuleb vallavalitsusele regulaarselt esitada vastav tõend üleandmise kohta. Antud tegevus tähendab kindlasti suurt töömahtu. Harjumaal on aga mitmeid näiteid, kus kontrolli saavutamiseks on valla ametnik lihtsalt iga jäätmevaldaja poole eraldi pöördunud. Praktika on näidanud, et pelgalt õigusaktides (volikogu määrustes) sätestatud nõudeid kontrolli puudumisel ei teata ega täideta. Nimetatud nõuded tuleb sätestada jäätmehoolduseeskirjas, mis on kehtestatud volikogu määrusena ning mille rikkumist vastavalt ka sanktsioneerib keskkonnainspektori volitustega isik. Üleriigilise jäätmekava kohaselt on Eestis oodata olmejäätmte tekke kasvu. Seetõttu on vaja esmajärjekorras kõik jäätmevaldajad hõlmata kontrollitava süsteemiga. 5.1.2. Jäätmete kogumine ja taaskasutamine Vanade, keskkonnanõuetele mittevastavate prügilate sulgemine tähendab kindlasti ladestatavate jäätmete hinnatõusu. Seetõttu on väga oluline jäätmete liigiti sorteerimine, et tagada taaskasutus ja prügilasse ladestatavate jäätmete koguse vähendamine. Jäätmetest taaskasutatava materjali saamiseks on esmajärgus kindlasti oluline biolagunevate jäätmete eraldamine. Näiteks toidujäätmetega määrdunud plastik, paber jm ei ole enam kvaliteetne taaskasutamiseks, nende väärtus ning nõudlus nende järele langeb märkimisväärselt. Kohapeal taaskasutamiseks mittesobivate jäätmete kogumiseks tuleb paigaldada konteinerid optimaalselt sobivatesse paikadesse. Jäätmete kogumise skeem Esmatasandiks jäätmete käitlemisel on jäätmete kogumine elanikelt ja väikeettevõtjatelt elamute ja ühiskondlike asutuste juures (prügikastid ja kogumispunktid). Siia kuulub ka kompostimine aias või ühiskompostris kogukondlikel kompostimisväljakutel. Ohtlike ja erijäätmete kogumine ja käitlemine toimub paralleelselt olmejäätmetega, vältides eri jäätmeliikide segunemist. Ohtlike jäätmete kogumise-käitluse korraldus peab vältima nende (arstirohud, kemikaalid) sattumist ebasoovitavasse teisesesse kasutusse. Elamistalus (põllumajandusliku tootmistegevuseta), kus elab 3–5 inimest, toimub aias kompostimine ja jäätmekütuse põletamine. On koht erijäätmetele (E) ja bioloogiliselt mittelagundatavatele jäätmetele (BM). Edasisse jäätmekäitlusesse läheb E 50 kg ja BM 50 kg inimese kohta aastas. Tootmistalus, kus elab 4–8 inimest, on kompostimisplats, toimub jäätmekütuse põletamine. On koht erijäätmetele ja mõningatele bioloogiliselt mittelagundavatele jäätmetele. Edasisse jäätmekäitlusesse: BM 50 kg, E 50 kg ja ettenägematult tekkivaid kompostijäätmeid (millele pole talus sobivat kompostimiskohta) 20 kg inimese kohta aastas. Alevikuelamul, kus elab 2–4 inimest, on minikomposter ja/või ühine kompostimisplats. Majade grupil võib olla ühine eraldikogumisvõimalustega jäätmepunkt. Kortermajade grupis, kus elab 50–150 inimest, on ühine jäätmepunkt jäätmete eraldikogumise võimalustega. Kaupluste ja teenindusasutuste juures on jäätmekogumispunktid, mis osaliselt on suundumusega erijäätmetele (kauplus – pakendid ja pudelid; apteek – aegunud arstimid; remonditöökoda – kodumasinad, bensiinijaam – autodega seonduv). Aedlinnas toimub osaline kompostimine minikompostrites või ühistel kompostimisplatsidel, on paigaldatud ühised jäätmepunktid jäätmete eraldikogumise võimalustega. Seega: • Üksikute talude või eramute piirkonnas – biolagunevate jäätmete kompostimine toimub kohapeal, samuti ohtlike ainetega immutamata puidu põletamine. Jäätmekonteinerid taaskasutamiseks mittesobivatele jäätmetele võib paigaldada mitmele majapidamisele kasutamiseks sobivasse paika. Kui mitu majapidamist ei lepi kokku ühise jäätmekonteineri paigaldamises ja ühise lepingu sõlmimises veofirmaga, on korraldatud jäätmeveoga kohustatud liituma iga majapidamine eraldi. • Külades, kus on individuaalelamute ning suvilate (aiamajade) paiknemine tihedam – biolagunevate jäätmete kompostimine minikompostris ja/või ühisel kompostimisplatsil. Samuti võib paigaldada ühiseid jäätmekonteinereid. Aianduspiirkonnas võib konteineri(d) paigaldada aiandusühistu. Jällegi – kui mitu majapidamist (elamut, suvilat, aiamaja) ei paigalda ühiselt jäätmekonteinerit ega sõlmi ühiselt lepingut jäätmete äraveoks, on korraldatud jäätmeveoga kohustatud liituma iga majapidamine eraldi. • Kortermajade piirkonnas – majade juures olevatele jäätmekonteineritele lisaks paigaldada konteinerid biolagunevate jäätmete eraldi kogumiseks ja edasiseks veoks ühisele kompostimisplatsile või mujale ettenähtud paika. Jäätmepunktid Taaskasutatavate jäätmete – paberi, papi, plasti, klaasi kogumiseks tuleb paigaldada kõikidesse küladesse kaupluste, teenindusasutuste vm sobivasse paika vastavad kogumispunktid jäätmete eraldi kogumise konteineritega. Haiba-Kernu, Laitse ning suvilapiirkondades, kus on tihedam asustus, tuleb paigaldada kogumispunkte suuremate kortermajade ja elumajade gruppide juurde. Nende teenindamiseks sõlmib vald eraldi lepingu jäätmekäitlusettevõttega, mis on spetsialiseerunud eri liiki jäätmete kogumisele (nt pakendijäätmete kogumisega). Üksikute, eraldi paiknevate elamute jäätmetekitajad viivad ise oma jäätmed kogumispunkti. Ettevõtted paigaldavad ise oma tegevusega kaasnevate jäätmete liigiti kogumiseks konteinerid (nimetatud nõue tuleb ka jäätmehoolduseeskirjas sätestada). Ohtlikud jäätmed Vastavalt jäätmeseaduse § 28 lõikele 3 korraldavad kohalikud omavalitsused oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele. Ohtlike jäätmete (OJ) kogumiseks tuleb lisaks Kaasiku külas paiknevale konteinerile paigaldada veel üks, OJ vastuvõtuks kohandatud merekonteiner või selleks spetsiaalselt ehitatud konteiner Haiba külasse. Sinna peab olema võimalik üle anda erinevaid OJ – värvi-laki-lahustijäätmed, vanad akud, patareid jmt. Samuti võib kasutada ka mingi hoone konkreetset ruumi, kuid järgida tuleb OJ vastuvõtu kohale püstitatud nõudeid, mis on seotud peamiselt reostuse vältimise ning ohutusega: 1. kogumiskohad peavad olema keskkonnast isoleeritud – kogutavate jäätmete lekkimise korral peab olema võimalik lekkiv materjal koguda ning vältida selle sattumist keskkonda; 2. kogumiskohad peavad olema ventileeritavad ning ventilaator peab olema sisse lülitatav enne kogumiskohta sisenemist; 3. kogumiskoht peab olema varustatud sobiva taaraga ning muude OJ kogumiseks vajalike kaitse- ja abivahenditega. Kogumiskoht peab olema avatud kindlatel kellaaegadel ja lahtioleku aeg võimalikult sobiv jäätmevaldajale jäätmete üleandmiseks nt tööpäeva lõpus ja nädalavahetusel. Väiksemõõtmeliste akude ja patareide kogumiskastid tuleb paigaldada kõikide kaupluste juurde ja vajadusel ka mujale sobivatesse paikadesse. Aegunud ravimite vastuvõtt võiks toimuda Haiba ja Laitse külas asuvas tervisepunktis. Kogumiskohta peab teenindama vastavat ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omav ettevõte. Pakend Uuringud on kinnitanud, et pakendijäätmete osa olmejäätmetes on küllaltki suur – üldmassis ca 30% ja mahult isegi ligi 60%. Vastavalt jäätmeseadusele ja pakendiseadusele on kohustus planeerida ja suunata oma haldusterritooriumil pakendijäätmealast tegevust omavalitsustel. Pakendiaktsiisi seadus hakkas alkohoolsete jookide müügipakendite kohta kehtima 1997. aasta 1. märtsist, karastusjookide müügipakendite kohta 1998. aasta 1. detsembrist. Pakendiaktsiisi seadusel on selge keskkonnakaitseline eesmärk: ettevõtte suunamine pakendi taaskasutamisele. Pakendiaktsiisiga maksustatakse Eestis täidetud, imporditud ja taassisseveetud pakend. Juhul kui importija või tootja korraldab vastavalt kehtestatud korrale kasutatud pakendite kogumise ja taaskasutamise, vabaneb ettevõtja pakendi aktsiisimaksu maksmisest. Alates 1. jaanuarist 1999. a on pakendiaktsiisist vabastatud kõik tootjad ja importijad, kes taaskasutavad või korraldavad oma pakendi taaskasutamise 60% ulatuses (enne 1999. aastat oli taaskasutamine nõutav 40% ulatuses) (2). Eestis on hulk pakendi ja pakendijäätmete kogumise ning taaskasutamisega tegelevaid ettevõtteid, mis teevad seda teenustööna jooke tootvatele, importivatele ja turustavatele ettevõtetele. Joogipakendi taaskasutamiseks sõlmivad ettevõtted lepingu jäätmekäitlusettevõttega, mis tagab pakendi sorteerimise, kogumise ja taaskasutamise nõutud ulatuses vastava teenustasu eest. Pakendijäätmete kogumise skeem: • alkoholi ja karastusjookide ühekorra- ja ringluspakendi kogumine (kokkuost) nn taarapunktides ja kauplustes; • pakendijäätmete sorteeritud kogumine kogumispunktides. Praegu on kavandamisel kõiki pakendijäätmeid hõlmava üleriigilise pakendijäätmete taaskasutamise süsteemi loomine ning uute taaskasutamise sihtarvude väljatöötamine, seda vastavuses kavandatavate EL sihtarvudega. Senine kogemus pakendiaktsiisiseaduse näitel kinnitab, et majandushoovad on olnud tõhusad ning heaks stiimuliks joogipakendite kogumise ja taaskasutamise korraldamisel. Üleriigilise jäätmekava kohaselt pakendi ja pakendijäätmete vältimiseks ja vähendamiseks tuleb pöörata rohkem tähelepanu pakendile kui potentsiaalsele jäätmetekkeallikale. Seda saab teha toote arendamise, tootele nõuete esitamise ja tarbija käitumise mõjutamise kaudu. Oluline on siinjuures «saastaja maksab» ja « tootjavastutuse» põhimõtete rakendamine, mille kohaselt pakendi ja pakendijäätmehoolduse kulutused jagunevad pakendatud toote valmistaja/importija ja tarbija vahel. See sunnib pakendi valmistajat, kasutajat või importijat pakendi ja tootearendamises arvestama pakendi ja pakendijäätmete vähendamise ning vältimise võimalusi. Ettevõtteid on võimalik mõjutada ka teatud pakendite ja pakendimaterjalide maksustamise ja nende kasutamise keelamise teel. Ehitus-lammutusjäätmed Mineraalsete jäätmete ja puitjäätmete (ehituslammutusjäätmed, pinnas jm) kogus sõltub otseselt majanduslikust olukorrast. Mida suurem on majanduslik kasv, seda enam toimub vanade majade lammutamine ja uute ehitamine ning uute teede rajamine. Kernu valla arengukavas on seatud eesmärk elanikkonna arvukuse tõstmiseks ning terve suvilapiirkonna ümberehitamiseks. Seega ei ole raske ennustada ehitus-lammutusjäätmete tekke kasvu lähiaastatel. Väga oluline on kontrolli saavutamine ehitus-lammutusjäätmete tekke üle, kuna osa ettevõtete tegevuses tekkivatest jäätmetest pannakse sageli tavalistesse jäätmetekonteineritesse. Seda eriti väikeste ehitus- ja remondiettevõtete tegevuse käigus. Sageli on leitud ka metsa alt ja teede äärest mahakallutatud ehitus- lammutusjäätmete koormaid. Remondi käigus (mis ei eelda lammutusprojekti) tekkivate jäätmete käitlemiseks tuleb jäätmehoolduseeskirjas sätestada järgmised nõuded: • remonti teostav juriidiline või füüsiline isik peab muretsema remondi käigus tekkivate jäätmete kogumiseks vastavad konteinerid või muud kogumiseks sobivad anumad; • tekkivaid jäätmeid ei tohi anda käitlemiseks (sh vedamiseks) üle isikule, kellel puudub nende jäätmete käitlemiseks jäätmeluba; üleandmist tõendavat dokumenti tuleb teatud aja jooksul säilitada; • kui teatud liiki jäätmeid on kohapeal taaskasutatud (keskkonnaministri 9. detsembri 2002. a määrus nr 72 vabastab teatud liiki jäätmete taaskasutamise jäätmeloa nõudest), tuleb jäätmete liigist, kogusest ja taaskasutamise toimingust vallale aru anda. Lammutamine, nii nagu ehitaminegi käib ehitusseadusega ettenähtud korras. Lammutusprojekt peab sisaldama ka tekkivate jäätmete liike, koguseid ja edasist käitlemist. Keskkonnaministri 9. detsembri 2002. a määrus nr 72 «Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa olemasolu kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise tingimused» (RTL 2002, 141, 2046) vabastab teatud liiki tavajäätmete kohapeal ning mõningate liikide ka mujal taaskasutamise jäätmeloa nõudest. Nimetatud jäätmeliikide hulgas on enamus taaskasutatavaid ehitus-lammutusjäätmeid – tellised, betoon, klaas, kivid, pinnas. Nimetatud määrus annab laialdasemad võimalused materjalide kohapealseks korduv- või taaskasutamiseks. Siinjuures on oht, et hakatakse nn. taaskasutamise nimetuse all jäätmeid ebaseaduslikult keskkonda viima ehk ladestama. Seetõttu on oluline, et lammutusprojekt sisaldaks ka ehitus-lammutusjäätmete edasise käitlemise. Ehitus- ja lammutustöödel saab jäätmeid vältida ja vähendada mõistliku töökorraldusega jäätmete tekkekohas. Kindlasti tuleb ehitus- ja lammutusjäätmed sorteerida tekkekohas liikidesse, et võimaldada nende laiaulatuslikku korduv- ja taaskasutamist. Eraldi tuleb sorteerida puit, paber ja papp, metall, mineraalsed jäätmed (kivid, tellised, krohv, betoon, kips, klaas jne). Eelkirjeldatud ehitus- lammutusjäätmete käitlemise korraldus peab olema eraldi sätestatud jäätmehoolduseeskirjas. Raviasutuste jäätmed Suur osa (70%) raviasutustes tekkivaid jäätmeid on jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistu kohaselt kvalifitseeritud ohtlike jäätmetena. Valla kahes perearsti vastuvõtupunktis tuleb kõik ohtlikud jäätmed koguda tavajäätmetest eraldi ja anda need üle vastavat ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Nimetatud nõue tuleb sätestada ka jäätmehoolduseeskirjas. Tootja vastutusega jäätmed Uus jäätmeseaduse eelnõu sisaldab uut mõistet «probleemtoode», st toode, mille jäätmed võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu või keskkonna ülemäärast risustamist. Seetõttu tekkis vajadus nende toodete märgistamiseks, jäätmete lahus kogumiseks muudest jäätmetest, tagastamiseks tootjale või toote levitajale. Euroopa Liidu 6. Keskkonnategevuskava paneb erilist rõhku jäätmetekke ennetamisele juba toodete valmistamisel, arvesse võttes seda, et jäätmeteke on lahutamatu osa iga toote olelustsüklist. Seepärast on uuemate jäätmedirektiivide juures rakendatud ka «tootja vastutuse» põhimõtet, mis käsitlevad jäätmeseaduse eelnõus probleemtoodeteks nimetatud jäätmete käitlemist, st tootja peab vastutama enda valmistatud toodete eest ka siis, kui nad on muutunud jäätmeteks ja vajadusel jäätmed kokku korjama ning korraldama nende käitlemise. Vaid sel juhul on tootja huvitatud, et jäätmeid tekiks tema tootest võimalikult vähe, jäätmed oleksid ohutud ja hõlpsasti käideldavad. Tootja vastutuse puhul integreeritakse tavaliselt tootevälised jäätmekäitluse kulud toote hinda ning need maksab kinni toote otsene tarbija, mitte tema kaaskodanik ehk maksumaksja. Nii on tagatud ka üks keskkonnakaitse aluspõhimõte – «saastaja maksab» rakendamine. Probleemtoodete hulka kuuluvad nt mootorsõidukid ja nende osad (nt vanarehvid), elektri- ja elektroonikaseadmed, patareid ja akud. Seega antud jäätmeliikide osas peaks tulevikus käitlussüsteem lihtsustuma. 5.1.3. Korraldatud olmejäätmevedu Korraldatud olmejäätmeveo üldpõhimõtted on samad nii kehtivas jäätmeseaduses kui ka uues jäätmeseaduse eelnõus. Kui kehtivas jäätmeseaduses on olmejäätmeveo korraldust käsitlevate sätete rakendamine suhteliselt umbmäärane, siis uue jäätmeseaduse eelnõus on konkreetsemalt lahti seletatud jäätmevedaja valik, jäätmeveo õigus, korraldatud jäätmeveoga liitumine. Eelnõu asendab ka mõiste korraldatud olmejäätmeveo korraldatud jäätmeveoks, kuna see võib hõlmata ka muid jäätmeid. Uues jäätmeseaduse eelnõus on määratletud kohaliku omavalitsusüksuse haldusterritooriumil elavate inimeste arvuks 1500, millisel juhul ei laiene korraldatud jäätmeveo kohustuse korraldamine. Seega Kernu vald oma elanike arvuga kuulub korraldatud jäätmeveo korraldamise kohustusega omavalitsusüksuste hulka. Eelnõu kohaselt tuleb korraldatud jäätmevedu korraldada alates 1. jaanuarist 2005. – Piirkond Arvestades külade paiknemist Kernu vallas ja teede võrgustikku tuleb tagada korraldatud olmejäätmevedu 17 külas ja kindlasti ka Laitse–Kibuna aianduspiirkonnas (uus jäätmeseaduse eelnõu sätestab, et korraldatud jäätmeveoga liituma kohustatud jäätmevaldaja on ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik). – Määratud jäätmekäitluskoht Jäätmekäitluskoha määramine on oluline, kuna vaba prügilate valik tekitas olukorra, kus osa jäätmekäitlejatest kasutas teenuse pakkumisel madalama teenustasu aluseks eelisena eelkõige mittepiisavast kontrollist ja regulatsioonist johtuvat võimalust ladestada jäätmeid kas mitteametlikult või ametlikele ladestuskohtadele, mille valdaja ei ole suutnud või püüdnud tagada ladestuskoha üle piisavat kontrolli ja mille prügilale vastuvõtu hinnas ei kajastu paljud kulutused, mis seal kehtiva jäätmeseaduse kohaselt peaksid sisalduma. Selle tulemusena suurenevad hilisemad prügilate korrastamis- ja järelhooldekulud avalikule sektorile ja prügilate valdajad, kes rakendavad meetmeid keskkonnakaitseliste nõuete täitmiseks, mis kajastub ka nende teenuse hindades, on sattunud turusituatsioonis ebasoodsamasse olukorda. Ka on selline jäätmevedajate poolne ladestuskoha vaba valik suurendanud jäätmete transporti pigem kaugemale, kus ladestamine on odavam, olenemata ladestuskoha keskkonnanõuetest. Selle tulemusena eiratakse kahte olulist põhimõtet nii jäätmeseaduses kui EL jäätmedirektiivis – parima võimaliku tehnika ja läheduse printsiibi rakendamist. Parim võimalik tehnika prügilate puhul prügilamääruse ja üleriigilise jäätmekava kohaselt on Kernu vald kuni Loode-Eesti jäätmekeskuse rajamiseni Jõelähtme valda 2. juunil 2003. a avatava Tallina Uue prügila teeninduspiirkonnas. – Jäätmeliigid ja vedamise sagedus Uue jäätmeseaduse eelnõu kohaselt valla- või linnavolikogu kehtestab määrusega ka jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamise sageduse ja aja ja jäätmeveo teenustasu piirmäära, tulenevalt «saastaja maksab» põhimõttest, mille kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenindussagedustest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise kulukust. Eelnimetatud nõuete määramisel on kindlasti oluliseks faktoriks jäätmepunktide olemasolul ja toimimisel jäätmekonteinerite täituvus. Kui elanikkond kasutab aktiivselt jäätmete liigiti kogumist, võib eeldada, et täituvus ei ole väga kiire. Korraldatud olmejäätmevedu peab hõlmama olmes tekkinud tavajäätmeid. Ohtlikud jäätmed tuleb üle anda käesolevas jäätmekavas planeeritud ja jäätmehoolduseeskirjas kehtestatud korras. – Liitumine korraldatud olmejäätmeveoga Kehtiva jäätmeseaduse kohaselt on olmejäätmete valdaja kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu kohaliku omavalitsusega või tema poolt seadusega ettenähtud korras valitud veoettevõtjaga. Uues jäätmeseaduse eelnõus on liitumine konkreetsemalt määratletud, jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses volikogu määrusega kehtestatud jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korteriühistu, selle puudumisel kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum või suvila, elu- või äriruumi kui vallasasja omanik. – Jäätmevedaja valik Vald korraldab korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600; 2003, 23, 133) alusel kehtestatud korras. Pakkumiskutse dokumentides sisalduvad järgmised tingimused: veopiirkond, veetavad jäätmeliigid, eeldatavad jäätmekogused, jäätmekäitluskohad, eri- või ainuõiguse kestus, veotingimused (veosagedus, aeg, tehnilised tingimused) ja jäätmeveo teenustasu piirmäär. Korraldatud olmejäätmeveoks ainuõiguse andmine on tekitanud palju diskussiooni – räägitakse, et antud seaduse säte ei ole kooskõlas vaba konkurentsi põhimõtetega. Vahel on isegi lisatud, et seetõttu on seaduse säte lubamatu. Absoluutselt vaba, kohaliku omavalitsuse poolt suunamata konkurents jäätmeveo valdkonnas tekitas olukorra, kus tulutoovamates piirkondades teenindas nt üht majadeplokki üheaegselt mitu veoettevõtet (põhjustades elanike liigset häirimist ja ressursside ebaotstarbekat kulutamist), samal ajal jäi enamik hajaasustusega piirkondi üldse ilma teeninduseta. Samuti on maailma praktika näidanud, et jäätmemajanduses ei anna üksnes vabale konkurentsile tuginemine tihti soovitud tulemusi. Teisisõnu ei vii piiranguteta konkurents kõige optimaalsema lahenduseni ühiskonna vaatepunktist. Seega ei saa ka vaba konkurentsi põhimõtet pidada jäätmemajanduses iseenesest ülimuslikuks printsiibiks ning vaba konkurentsi kasuks tuleks otsustada vaid juhul, kui sellega kaasneb ka jäätmeseaduse eesmärkide realiseerumine. Tegelikult puhast vaba konkurentsi ei ole olemas, see on küll tihti vaba, kuid toimub alati teatud tingimustel. 5.2. Jääkreostuse likvideerimine Jäätmeseaduse § 49 sätestab jäätmetest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise nõuded, mille kohaselt ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab keskkonnajärelevalve asutuse ettekirjutuse alusel reostuse tekitaja oma kulul või asendustäitmise korras kohalik omavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud alustel. Reostust võivad põhjustada ka ained, mis jäätmeseaduse tähenduses ei kuulu jäätmete mõiste alla, näiteks tooraine, materjalid jne. Neid tuleb käidelda ohutult, vältides nii töökeskkonna reostust kui keskkonnareostust üldse, ja järgida kemikaaliseadust ning selle alamakte. Kuna jääkreostuse objektide hulgas on tõenäoliselt hüljatud objekte, siis nende likvideerimise kohustus lasub omaniku puudumisel vallal. On vajalik nende objektide inventariseerimine ja võimalusel reostuse likvideerimine või selle leviku piiramine ja vajadusel teostada keskkonnaaudit. Oluliseks tuleb pidada ka omavoliliste jäätmete ladestuskohtade (näiteks Ruila siloaukudes ja Ruila karjääri viiva teega piirneval alal) seiret ja likvideerimist. 5.3. Haiba prügila sulgemine Haiba prügila sulgemise tähtaeg on Kernu Vallavalitsuse kui prügila omaniku taotluse alusel vastu võetud Harjumaa Keskkonnateenistuse otsuse kohaselt 31. detsember 2003. aastal. Nimetatud tähtajal tuleb lõpetada prügilasse jäätmete ladestamine ja alustada prügila sulgemiskava kohaste sulgemistöödega. Arvestades asjaolu, et Tallinna uue prügila avamise tähtpäev on 2. juuni 2003. a, siis on väga oluline jälgida, et ei tekiks olukorda, kus kõigile keskkonnanõuetele vastava prügila kõrval samal ajal veel lõplikult sulgematuna eksisteerivasse Haiba prügilasse hakkaksid kontrollimatult kulgema jäätmevood. Tegelikult peaksid ka Kernu vallas tekkivad jäätmed hakkama kohe minema Tallinna uude prügilasse, kuna ka siiani on jäätmeid veetud Pääsküla prügilasse. Loomulikult kasvab veo teenustasu keskkonnanõuetele vastavasse prügilasse viimisega, kuid samas olukorras on ka kõik teised Harjumaa omavalitsusüksused, kus prügilad suletakse uue prügila avamisega. Haiba prügila käitaja peab samal ajal hakkama prügila sulgemisele eelnevat keskkonnamõju hindamist teostama ning sulgemiskava koostama. Prügila sulgemise nõuded on sätestatud keskkonnaministri 26. juuni 2001. a määruses nr 34 «Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks» (RTL 2001, 87, 1219; 2002, 146, 2127) (prügilamäärus) 5. peatükis. § 41 lõike 2 kohaselt viiakse enne sulgemiskava koostamist läbi suletava prügila keskkonnamõju hindamine, mille aruanne esitatakse koos sulgemiskavaga. Sulgemiskava peab sisaldama § 41 lõike 3 kohaselt: 1) sulgemisprojekti, mis annab prügila sulgemise tehnilised lahendused, sealhulgas jäätmelademe kattekihid, ja meetmed prügilamääruse ning muude asjakohaste õigusaktide nõuete täitmiseks; 2) sulgemistööde ajakava; 3) sulgemistööde arvestuslikku maksumust; 4) prügila järelhoolduse toiminguid. Kui sulgemiskava on koostatud nõuetekohaselt, siis kinnitab selle keskkonnateenistus. Prügilamääruse kohaselt tuleb tavajäätmeprügila katta gaasikogumise kihiga, vettpidava mineraalkihiga, vähemalt 0,5 m paksune dreenikihiga ja vähemalt 1 m paksuse kattepinnase kihiga. Prügila järelhooldus tähendab prügilamääruse kohase sulgemisjärgse seire teostamist, aga samuti ka muude vajalike tööde teostamist negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks. Keskkonnateenistusele tuleb esitada vähemalt kord aastas seirearuanne järgmiste andmetega: 1) andmed prügilagaasi tekkimise kohta; 2) andmed põhjavee seisundi kohta; 3) andmed nõrgvee seisundi kohta; 4) andmed pinnavee kohta; 5) andmed jäätmelademe vajumise kohta. Prügilamäärus võimaldab keskkonnateenistusel teha leevendusi määrusega nõutud prügila sulgemise tehniliste lahenduste rakendamisel ning anda vabastusi või leevendusi seirekohustuste täitmisel. Samuti on keskkonnateenistusel õigus anda vabastus nõrgvee kogumise ja töötlemise kohustusest. Need sätted on väga olulised Haiba prügila jaoks, mis väikeprügilana on eeldatavalt väiksema keskkonnariskiga. Seetõttu on väga oluline keskkonnamõju hindamine, mille eesmärk ongi selgitada, kas on tegemist prügila tavapärasest väiksema keskkonnariskiga, mis omakorda annab aluse keskkonnateenistusele aktsepteerimaks võimalikke leevendusi prügila katmise nõuetele ja vabastusi teatud seire nõuete osas. Kui eeldatakse tavapärasest väiksemat riski ja taotletakse leevendusi sulgemisnõuete osas, siis tuleb keskkonnamõju hindamise teostajalt kindlasti nõuda järgmist: • põhjendused prügila nõrgvee kogumisest ja töötlemisest vabastamiseks; • põhjendused jäätmelademe katendi nõuete leevendamiseks; • teha ettepanek optimaalseima katendi lahendusvariandi valikuks; • seirekohustustest vabastamise põhjendused. 5.4. Jäätmehoolduseeskiri Kehtiva jäätmeseaduse kohaselt peab volikogu määrusena kehtestatav jäätmehoolduseeskiri sätestama: 1) jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korralduse ning nende tegevustega seotud tehnilised nõuded; 2) jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed; 3) kohalik omavalitsus võib kehtestada korraldatud olmejäätmeveo kohta tingimusi, mis käsitlevad jäätmevaldaja ja jäätmekäitleja vahelisi suhteid, jäätmeveo korraldust ning korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud piirkondi. Uues jäätmeseaduse eelnõus on jäätmehoolduseeskirjas sätestatav tunduvalt detailsemalt määratletud – jäätmehoolduseeskiri sätestab: 1) jäätmekäitluse ja jäätmete hoidmise korralduse ning sellega seotud tehnilised nõuded (näiteks kogumismahutite tüüp, materjal, suurus, konteinerite paiknemise alus); 2) jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või kui see pole võimalik, siis vähendamise meetmed, sealhulgas olmejäätmete regulaarse äraveo tiheasustusalalt vähemalt üks kord kuus; 3) kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmeveo piirkondade loetelu, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik; 4) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded; 5) elanikelt kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale üleandmise korra; 6) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tervishoiuteenuse osutaja ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korra; 7) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded; 8) jäätmete kogumiskoha või -kohad, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasise veo eesmärgil toimetada; 9) järelevalve korralduse jäätmekäitluse üle kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil; 10) kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil asuvate jäätmekäitluskohtade järelhoolduse tingimused. Kernu valla jäätmekava koostamisele järgneva jäätmehoolduseeskirja täiendamisel antud kava kohaselt tuleb kindlasti arvestada eelnimetatud uue jäätmeseaduse eelnõu sätteid. 6. MEETMED EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS. JÄÄTMEKÄITLUSE MAKSUMUS JA FINANTSEERIMINE Kaasaegse jäätmekäitluse arendamine ei ole üksnes tehniline, vaid ka sotsiaalne probleem. Jäätmekavaga püstitatud eesmärkide elluviimine eeldab elanike kaasamist ja vastavat selgitustööd. Jäätmete tekke vähendamine, jäätmete sorteerimine ja käitlemine tekkekohas sõltub suurel määral elanike valmisolekust jäätmekäitlust edendada. Valmisolek omakorda on seotud motivatsiooniga parandada elukeskkonda tervikuna, vähendada jäätmekäitluse maksumust jne. Jäätmekäitluse maksumus on seotud kaasaegsete keskkonnale võimalikult vähe koormavate jäätmekäitlusnõuete kehtestamisega – parim võimalik tehnoloogia, mille põhimõtted on sätestatud saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduses. Prügilate puhul on parimaks võimalikuks tehnoloogiaks prügilamääruse kohane prügilate rajamine, kasutamine ja sulgemine. Jäätmehoolduse rahastamise reguleerimisel lähtutakse eelkõige «saastaja maksab» põhimõttest, st et jäätmetekitaja peab oma jäätmete käitlemiskulud kinni maksma õiglase teenustasu kaudu, mis üldjuhul hõlmab nii jäätmete kogumis-, veo- kui ka muid käitlemiskulusid (nt jäätmete prügilasse ladestamise kulusid). Eelistatavalt peab teenustasu olenema otseselt käideldavate jäätmete kogusest ja liigist. Prügilasse ladestamise tasu peab olema ühtlasi piisav, et katta mitte ainult jooksvaid kulusid, vaid ka prügilate sulgemis- ja järelhoolduse kulusid. Nimetatud kulud ei tohiks hiljem jääda lihtsalt maksumaksja kanda (5). 6.1. Elanike teavitamine ja selgitustöö Jäätmekavaga püstitatud eesmärkide elluviimine eeldab elanike kaasamist ja vastavat selgitustööd. Praktika on näidanud, et pelgalt jäätmehoolduseeskirja kehtestamine jäätmeseaduses ettenähtud tähtajaks ei reguleeri ega korralda jäätmehooldust iseenesest ilma teavitamise ja kontrollita. Kehtestatavast jäätmehoolduseeskirjast tuleb rahvast informeerida, nõustada selles sisalduvate sätete täitmisel. Samuti teavitada ka vastavatest sanktsioonidest, mis järgnevad eeskirja mittetäitmisel. Antava teabe järgi on jagunemine järgmine: • üldine teave – jäätmekäitluse üldised põhimõtted, eri jäätmeliikide iseloomustus, näiteks koduses majapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kohta; • konkreetne teave – teavitamine ja informatsioon käitlusskeemide, hajaasustuse konteinerite ja ohtlike jäätmete vastuvõtu asukoha ning lahtioleku aegade kohta; • jäätmekäitluse tehnoloogia – jäätmete kohtsortimise ja koduses majapidamises võimalike tehnoloogiate rakendamise kohta – kompostimine, komposti kasutamine, milliseid jäätmeid võib põletada. Selgitustöö mõningad põhimõtted, probleemid ja lahendused on järgmised: • jäätmekäitlusalane selgitustöö ja teavitamine peab olema üldise säästliku eluviisi propageerimise kontekstis ja haakuma teiste valdkondadega; • jäätmekäitlussüsteemi rakendamine ei ole ühekordne kampaania, vaid vajab pidevat selgitustööd; • teavitamise ja selgitustöö õige ajastamine; selgitustöö, teabe ja abinõude rakendamise vahel ei tohiks olla suurt ajalist vahet; kui midagi selgitatakse, siis abinõude kompleks peab sellele järgnema; näiteks kui ohtlike jäätmete suhtes antakse teavet nende iseloomu ja kogumise kohta, siis peab ohtlike jäätmete kogumispunkt olema sisuliselt valmis; samas vajavad elanikud aega rakendatud abinõudega kohanemiseks; • mitte küllastada inimesi teabega; • on oluline praktilise kogemuse omandamine, seda eriti jäätmete sortimise, biolagunevate jäätmete kompostimise ja komposti kasutamise osas; võimaluseks on pilootseadmete paigaldamine. 6.2. Järelevalve tõhustamine Keskkonnajärelevalve seaduse järgi on kohalik omavalitsus järelevalveasutus, millel on oma haldusterritooriumil Keskkonnainspektsiooniga samasugused õigused ja kohustused. Selleks tuleb volikogu määrusega määrata keskkonnainspektori volitustega isik. Keskkonnainspektori ülesanne muuhulgas on jäätmehoolduseeskirjaga sätestatud jäätmekäitlusnõuete täitmise kontroll. 6.3. Koostöö teiste omavalitsustega – Harjumaa Jäätmehoolduskeskusega liitumine Jäätmemajanduse areng näitab, et regionaalselt on üksikul vallal raske koordineerida jäätmehooldust, jäätmete taaskasutamist ja jäätmete kõrvaldamist. Üleriigilise jäätmekava kohaselt omavalitsused asutaksid koostöös teiste omavalitsustega piirkondlikud jäätmehoolduskeskused, mille funktsioonid oleksid järgmised: • teeninduspiirkonnas jäätmekäitluse korraldamine; • jäätmete vähendamise ja taaskasutamise programmide arendamine, teostamine, toetamine ja edendamine; • optimaalse jäätmekäitlushinna kujundamine; • arendustöö ja propaganda; • konkursside korraldamine nii jäätmeveoettevõtete vahel kui ka jäätmete taaskasutamise alal, seda kas jäätmeveopiirkonnas tervikuna või selle osades; • andmebaaside pidamine. Harjumaal on Harjumaa Omavalitsuste Liit alustanud sellise institutsiooni asutamist Harjumaa Jäätmehoolduskeskuse näol. Jäätmehoolduskeskuse moodustavad Harjumaa omavalitsused neile jäätmeseadusega pandud jäätmehoolduse ülesannete täitmiseks. Moodustatavale institutsioonile delegeeritakse vastavad ülesanded. Õiguse ülesannete delegeerimiseks sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ja sellest tulenevalt saab jäätmehoolduskeskus seadusliku õiguse tegeleda kõigi temale üleantud tegevustega. Teadaaolevalt paneb jäätmeseadus kohalikule omavalitsusele palju ülesandeid, mis vajavad sihipärast ja pidevat arendamist ning mille üksi täitmiseks peaks vald tõenäoliselt palkama lisatööjõudu. Harjumaa Jäätmehoolduskeskuse funktsioon ongi koondada kogu Harjumaa jäätmehoolduse alane koordineeriv tegevus ühte institutsiooni, mille kaudu saavad omavalitsused täita neile pandud vastavaid ülesandeid. Harjumaa Jäätmehoolduskeskuse ülesanded I. Jäätmehoolduse kavandamine 1. Kohalike omavalitsuste või piirkondlike jäätmekavade, jäätmeprojektide ja arengukavade koostamine; 2. jäätmekavadele vastava jäätmehoolduseeskirja väljatöötamine; 3. pakendijäätmete kogumise arendamine, kavade väljatöötamine valdades või piirkondades; 4. taaskasutatavate jäätmete eraldi kogumise võimaluste väljatöötamine; 5. ettevalmistustööd jäätmejaamade rajamisel ja opereerimisel; 6. arendustegevus. II. Jäätmemajanduse korraldamine 1. Jäätmehoolduse koordineerimine kohaliku omavalitsuse, jäätmetekitaja, jäätmekäitleja ja taaskasutaja vahel; 2. jäätmehoolduse korraldamine vastavalt oma pädevusele (sõltub otseselt jäätmehoolduskeskusele delegeeritust) ja sõlmitud lepingutele; 3. korraldatud olmejäätmete veo korraldamine valdades või piirkondades: • korraldatud olmejäätmeveo piirkondade moodustamine • vähempakkumisdokumentide koostamine • lepingute sõlmimine • jäätmeuuringud jäätmevoogude, jäätmekoguste vähendamise ja taaskasutamise kohta; 4. prügilate sulgemise ja järelhoolde, jäätmete käitluskohtade rajamise ja sulgemise, parimate käitlustehnoloogiate evitamise korraldamine tellimustööna; 5. liigiti kogumise ja taaskasutamise korraldamise väljatöötamine; 6. jäätmekäitlusalaste rahastamisvõimaluste analüüs ja vastavate ettepanekute tegemine; 7. jäätmete taaskasutamise ja nende hulga vähendamise uuringute korraldamine; 8. jäätmealaste konkursside korraldamine vastavalt pädevusele ja tellimustele; 9. jäätmealaste lepingute sõlmimine, järelevalve lepingute täitmise üle tellimustööna või volitatuna; 10. keskkonnamõju hindamine ja keskkonnaauditeerimine (tellimustööna); 11. keskkonnajärelevalve teostamine, kui selle on delegeerinud kohalik omavalitsus. III. Jäätmealase andmebaasi loomine ja kasutamine 1. Andmekogu suuremate jäätmetekitajate kohta; 2. andmekogu jäätmekäitluskohtadest (jäätmete taaskasutuskohtadest); 3. andmekogu jäätmevedajatest; 4. andmekogu taaskasutatavate jäätmete kohta; 5. andmekogu jäätmeluba omavatest ettevõtetest; 6. koostöö riikliku registriga; 7. andmete süstematiseerimine paremaks jäätmekäitluse korraldamiseks; 8. jäätmealase teabe (jäätmeliigid, käitluskohad, käitlejad, tehnoloogiad jt) levitamine. IV. Jäätmealane nõustamine ja koolitus Ettevõtete ja elanike nõustamine; jäätmeseminaride korraldamine, koolitus; töö koolidega; jäätmeteabe levitamine; jäätmekäitlusalane selgitustöö; jäätmete tekke vähendamise võimaluste leidmine. Koostöö jäätmetekitajatega. Jäätmekeskus täidab ülesandeid, mis on talle antud põhikirjaliselt ning mida omavalitsus peab täitma tulenevalt õigusaktidest ja kohalikest oludest. Keskus valmistab ette projekte, programme, taotlusi jms, mille ulatus ja kandepind on märksa suurem ühe omavalitsuse dimensioonidest. Tagatakse vastavate dokumentide kõrge kvaliteet. Jäätmehoolduse koordineeritus võimaldab tõhustada jäätmete taaskasutamist ja loob head eeldused jäätmekäitluse ühikhinna hoidmiseks madalamal tasandil. Arvestades asjaolu, et kehtivas jäätmeseaduses sätestatud reaalkoormatis, mis uues jäätmeseaduse eelnõus on asendatud kohustuslikult kehtestatava jäätmemaksuga, sihtotstarve on jäätmehoolduse arendamine, siis jäätmehoolduskeskuse funktsioneerimiseks vajalikud vahendid oleksid kohalike omavalitsuste kehtestatavad jäätmemaksud. 6.4. «Saastaja maksab» printsiip Üks olulisemaid teemasid jäätmemajanduse valdkonnas on nn «saastaja maksab» printsiip, mis jäätmeseaduse kohaselt tähendab, et jäätmekäitluse kulud kannab jäätmevaldaja. Ehk teisisõnu kõik isikud peavad enda tekitatud jäätmete käitlemise eest ka maksma. Tihti ei kata jäätmekäitluse kulutusi otseselt jäätmetekitaja, vaid need katab vald oma eelarvest. Seetõttu on tekkinud olmejäätmevaldajal illusioon, et see ongi valla kohustus ning ise ei pea sentigi jäätmete käitlemise eest maksma. Taoline suhtumine ning valla nõusolek finantseerida nimetatud kulutusi on mõjunud pärssivalt jäätmeseaduse põhieesmärgi – jäätmetekke vähendamisele ja taaskasutamise suurendamisele. 6.5. Jäätmemaks Jäätmehoolduse korraldamisel ja arendamisel vajab omavalitsus selleks rahalisi vahendeid. Uues jäätmeseaduse eelnõu 5. peatükis “Jäätmehoolduse rahastamine” antakse kohalikule omavalitsusele võimalus kehtestada oma haldusterritooriumil jäätmehoolduse arendamiseks jäätmemaks. Eelnõu jäätmemaksu osa on välja töötatud koostöös Rahandusministeeriumiga. Jäätmemaks on üks kohalikest maksudest ning selle kehtestamiseks on vastavalt eelnõu §-le 122 vajalik muuta kohalike maksude seadust (RT I 1994, 68, 1169; 1996, 49, 953; 1999, 16, 269; 101, 903; 2000, 33, 196; 81, 515; 2002, 44, 284; 110, 654). Kehtiva jäätmeseaduse § 24 kohaselt on kohalikul omavalitsusel võimalus kehtestada oma haldusterritooriumil reaalkoormatis, mis teeniks jäätmehoolduse edendamise eesmärke. Tegelikult seda sätet ei ole omavalitsused kasutanud, mistõttu neil puuduvad sihtotstarbelised vahendid jäätmehoolduse korraldamiseks. Kuna reaalkoormatise kehtestamine on olnud kahtlemata keeruline ja ebapopulaarne ettevõtmine ning seda ei ole praktiliselt teostatud, siis uus jäätmeseaduse eelnõu näeb jäätmehoolduse arendamiseks ette kehtestada jäätmemaks kohustuslikus korras. Uue jäätmeseaduse eelnõu kohaselt on jäätmehoolduse arendamine jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine, aga samuti ka teised tegevused, mille eesmärk on jäätmetekke vältimine või vähendamine ning jäätmehoolduse taseme tõstmine. Jäätmemaksust laekuvate vahendite arvelt tuleb finantseerida jäätmepunktide paigaldamine ning tagada jäätmepunktides kõrvaldamisele minevatest jäätmetest eraldi kogutud jäätmete vastuvõtmine tasuta või minimaalse tasu eest, mis omakorda on oluliseks motiiviks jäätmetekitajale jäätmepunktidesse jäätmete üleandmiseks. Jäätmemaksust tuleb finantseerida kindlasti teiste omavalitsustega ühiselt teostatavaid koostöövorme – Loode-Eesti jäätmekäitluskeskuse asukoha valik ja rajamine; Harjumaa jäätmehoolduskeskuse asutamine; üleriigiline jäätmekava näeb ette nn piirkondlike jäätmekäitluskeskuste ehk jäätmejaamade rajamist, kuhu veetakse jäätmed, vajadusel sorteeritakse nende edasiseks transpordiks kas lõppkäitlusse või taaskasutusse. Jäätmete kogumine, vedu ja käitlemine on praktiliselt kõik eraettevõtluse halduses. Omavalitsused ei ole siiani tundnud huvi ega ilmutanud tahet selles osas midagi arendada (välja arvatud Väätsa prügila, kus omanikuks on 100% omavalitsused). Samal ajal jäätmete käitlemise hinna kujundamise seisukohalt on väga oluline, et omavalitsused osaleksid jäätmekäitluskohtade rajamisel. Jäätmemaksu maksjad on korraldatud jäätmeveo raames vallaga jäätmeveo lepingu sõlminud jäätmevedajad. Maksumäära kehtestab volikogu kuni 20% ulatuses jäätmevedaja teenustasust. Maksu summad tulenevad jäätmetekitajatelt, kes maksavad teenustasu proportsionaalselt tekitatud jäätmete hulgaga. Jäätmemaksu kogumise menetlus koormab jäätmetekitajat minimaalselt, kuna maksu maksmine toimub koos jäätmeveo teenustasu tasumisega jäätmevedajale. Maksustamise periood on kvartal. Vallavalitsusel on õigus anda jäätmemaksu soodustusi ja vabastusi volikogu kehtestatud tingimustel ja korras. Nimetatud soodustusi vajaksid ilmselt isikud, kes elatuvad vahenditest, mis on allpool miinimumpalga piirist. 6.6. Olmejäätmete käitlemise maksumus Eesti jäätmekäitluse ühe olulise probleemi – eraldikogumise vähese arengu ja taaskasutussüsteemi nõrkuse üks põhjus on asjaolu, et just ladestamine on olnud konkurentsitult odav. 2003. aastaga muutub olukord kardinaalselt, kui suletakse keskkonnanõuetele mittevastavad prügilad ja avatakse uued, nõuetele vastavad prügilad, kus jäätmete ladestustasu sisaldab rajamis- ja sulgemiskulusid, aga samuti ka kõiki seirega seotud kulutusi. Seega lõpeb olukord, kus omavalitsused, jäätmekäitlejad (-vedajad) kui ka jäätmetekitajad on näinud esmase hüvena jäätmete ladestamise võimalust madalaima võimaliku hinnaga, kuna enamusel prügilatel kaetakse vastuvõtutasudega vaid otsesed jooksvad kulutused, kui sedagi. Jäätmekäitlejate tehtud hinnakalkulatsioonide kohaselt tõuseb jäätmete käitlemise hind jäätmetekitajale Tallinna uude prügilasse vedamisel ca 45%. Näiteks 240-liitrisele konteinerile, mida tühjendatakse kaks korda kuus, lisandub senisele hinnale umbes 33 krooni. Loode-Eesti prügila arendajana planeerib AS Ragn Sells konkurentsina Tallinna uuele prügilale veidi madalamat hinda. Jäätmete ladestushinnale lisaks tuleb arvestada ka teisi hinnakujunduse komponente olmejäätmete käitlemisel. Edaspidi lisanduvad ka olmejäätmetes sisalduvate ohtlike jäätmete käitlemise kulud ja jäätmehoolduse üldised kulud – planeerimine, koordineerimine, selgitustöö jne. 6.7. Haiba prügila sulgemise finantseerimine Tõenäoliselt ei sisaldu Haiba prügilasse ladestatavate jäätmete hinnas selle sulgemiskulud, mistõttu prügila sulgemiseks vajaminevad investeeringud peab leidma prügila käitaja ja vald. Ühe võimalusena on prügila sulgemiseks finantseeringute taotlemine Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK), kus on eraldi programm vanade prügilate sulgemiseks. KIK-i finantseerimisekord näeb ette ka taotleja omaosalust prügila sulgemisel, mis omavalitsuste puhul on vähemalt 10%. Taotlemine eeldab prügilamääruse kohase sulgemiskava olemasolu, kus on kalkuleeritud prügila sulgemise maksumus. Sulgemiskava koostamine omaosalusena on üks võimalus täita 10% omafinantseerimise nõuet KIK-lt raha taotlemiseks. KOKKUVÕTE Järgnevalt on kokkuvõtvalt kirjeldatud Kernu valla vajalikud tegevused käesoleva jäätmekava rakendamisel: • Jäätmekava avalikustamine. • Kernu vallas tegutsevate ettevõtjate jäätmekava koostamine. • Korraldatud olmejäätmeveo korraldamine kõikides haldusterritooriumi osades (kaasa arvatud suvilapiirkond). Kõik jäätmevaldajad kaasatakse jäätmekäitlussüsteemi. • Kehtestatakse korraldatud olmejäätmeveo eest võetava teenustasu ülempiir. • Kaalutakse korraldatud olmejäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamine jäätmevaldaja taotluse alusel. • Kehtestatakse korraldatud olmejäätmeveoga liitumisest vabastatud jäätmevaldaja aruandluse kord. • Määratakse kindlaks korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumiskohad (jäätmevaldaja juures paiknev konteiner). • Korraldatakse Haiba-Kernu külasse ohtlike jäätmete konteineri paigaldamine. Väiksemõõtmeliste akude ja patareide kogumiskastid paigaldatakse kaupluste, suuremate asutuste ja teenindusettevõtete juurde. Aegunud ravimite vastuvõtt korraldatakse Haiba ja Laitse tervisepunktis. • Jäätmehoolduseeskirjas sätestatakse teiste korraldatud olmejäätmeveoga hõlmamata jäätmeliikide käitluse korraldus. • Korraldatakse jäätmepunktide paigaldus – paberi ja papi, klaasi, plasti, pakendi ja biolagunevate jäätmete eraldi kogumiseks. • Korraldatakse võimalike jääkreostuse kohtade keskkonnaseisundi hindamine ja järgnev tegevus. • Korraldatakse Haiba prügila keskkonnamõju hindamine ja sulgemiskava koostamine. • Lõpetatakse Haiba prügilas jäätmete vastuvõtt. • Korraldatakse Haiba prügila sulgemine. • Määratakse keskkonnainspektori volitustega ametnik. • Vähemalt kord aastas korraldatakse avalikkust, ametnikke ja ettevõtjaid kaasav jäätmeseminar. • Arendatakse regionaalset ja maakondlikku koostööd, sealhulgas Loode-Eesti prügila ja Harjumaa Jäätmehoolduskeskuse ainetel. JÄÄTMEKAVA RAKENDAMISE AJAKAVA Kernu valla jäätmekava rakendamise ajagraafik on antud tabelis 5. Tabel 5. Kernu valla jäätmekava ajagraafik Tegevus Aeg Märkused Jäätmekava arutamine, täiendamine,kinnitamine 05–06.2003 Haiba prügila keskkonnamõjude hindamise teostamine ja sulgemiskava koostamine. KIK-i taotluse ettevalmistamine 2003 Lõpetatakse jäätmete vedu Haiba prügilasse ja alustatakse selle sulgemistöödega 31.12.2003 Vastavalt sulgemiskava koosseisus olevale sulgemisprojektile Kõikide jäätmevaldajate haaramine jäätmete kogumissüsteemi 2003–2005 Jäätmete kogumispunktide paigaldamine 2004–2005 Jäätmehoolduseeskirja täiendamine vastavalt jäätmekavas kavandatud eesmärkidele 2003–2004 Arvestada tuleb ka uue jäätmeseaduse eelnõu sätetega Korraldatud olmejäätmeveo käivitamine 01.01.2004 Jääkreostuse olemasolu ja ulatuse kindlaksmääramine ja likvideerimine 2003–2004 Keskkonnainspektori volitustega isiku määramine 2003 Liitumine Harjumaa Jäätmehoolduskeskusega 2003–2005 Sõltub ajast, mil omavalitsused on valmis projektiga ühinema ja keskuse asutama Kehtestatakse jäätmemaks 2004