Keskkonnaminister — Puidu töötlemisel välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid — RTL, 87, 1280

Määrus kehtestatakse «Välisõhu kaitse seaduse» (RT I 1998, 41/42, 624; 1999, 10, 155; 95, 843; 2001, 50, 283; 2002, 61, 375; 63, 387) § 4 lõike 2 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega sätestatakse puidu töötlemisel ja viimistlemisel välisõhku eralduva puidutolmu ja lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste määramismeetodid. § 2. Üldsätted (1) Saasteaine heitkogus (M) määratakse otsese mõõtmise alusel või arvutamise teel. (2) Puidutolmu üldkoguse eriheide võib määrusega sätestatust erineda, olenevalt puidumaterjali tööpingile etteandmise viisist ja kiirusest, pingi tüübist, kasutatavast puidumaterjali liigist ja selle kogusest. (3) Saasteallika valdajal on õigus korrigeerida määrusega sätestatud puidutolmu üldkoguse eriheite suurust, kasutades akrediteeritud labori mõõtmistulemusi. § 3. Puidutolmu heitkoguse määramine arvutamise teel (1) Puidu saagimisel, freesimisel, puurimisel, hööveldamisel, lihvimisel ja muu puidutöötlemisprotsessi käigus tekkiva ja välisõhku eralduva puidutolmu aasta heitkogus tonnides arvutatakse järgmist valemit kasutades: M = 10–3 · q · q40 · k · t, kus q – töötlemisprotsessis tekkiva puidutolmu üldkoguse eriheide, kg tunnis. Eri tüüpi puidutöötlemispinkidel tekkiva puidutolmu üldkoguse eriheited on esitatud määruse lisas 1; q40 – välisõhku eralduva puidutolmu sisaldus tekkiva puidutolmu üldkoguses eeldusel, et puidu mehaanilisel töötlemisel eraldub välisõhku puidutolm osakeste aerodünaamilise läbimõõduga alla 40 mikromeetri, kaaluosades. Välisõhku eralduva puidutolmu sisaldus on esitatud määruse lisas 2; k – seadme kasutegur; t – tehnoloogiaprotsessi kestus, tundi aastas. (2) Pneumotranspordi- või aspiratsioonisüsteemi suunatava puidutolmu aasta kogus tonnides arvutatakse järgmiselt: M = 10–3 · q · q40 · kt · t, kus q – puidutolmu eriheide, kg tunnis; q40 – välisõhku eralduva puidutolmu sisaldus tekkiva puidutolmu üldkoguses, kaaluosades; kt – kohtäratõmbe efektiivsust arvestav tegur. Täpsemate andmete puudumisel loetakse kohtäratõmbe efektiivsust arvestavaks teguriks 0,9; t – tehnoloogiaprotsessi kestus, tundi aastas. (3) Püüdeseadmest välisõhku eralduva puidutolmu aasta kogus tonnides arvutatakse järgmiselt: M = 10–3 · q · q40 · kt (1 – n) · t, kus q – puidutolmu eriheide, kg tunnis; q40 – välisõhku eralduva puidutolmu sisaldus tekkiva puidutolmu üldkoguses, kaaluosades; kt – kohtäratõmbe efektiivsus, mis on võrdne 0,9; n – püüdeseadme efektiivsus vastavussertifikaadi või mõõtmistulemuste järgi; t – tehnoloogiaprotsessi kestus, tundi aastas. § 4. Fenooli ja formaldehüüdi heitkoguste määramine arvutamise teel Karbamiid- ja fenoolformaldehüüdvaikude (liimide) kasutamisel erinevates tehnoloogiaprotsessides, nagu puitlaastplaatide tootmisel, samuti liimina vineeri, mööbli, liimitud puidu eri liikide, näiteks parketi valmistamisel arvutatakse välisõhku eralduvate fenooli ja formaldehüüdi heitkogused tonnides aastas järgmist valemit kasutades: M = 10–3 · Gv · k 1 (1 – k2) · k3 · t, kus Gv – vaigu kulu, kg tunnis; k 1 – lenduva formaldehüüdi ja fenooli sisaldust vaikudes arvestav tegur. Lenduva formaldehüüdi ja fenooli sisaldus puidu töötlemisel kasutatavates vaikudes on esitatud määruse lisas 3. Lisa tabelis on arvestatud Eestis toodetavate vaikudega, muu vaigu kasutamisel leitakse selle koostis pakendil olevast või materjali tootja või müüja esitatud info alusel; k2 – valmistootesse jäänud lenduva formaldehüüdi ja fenooli kogust arvestav tegur k2, mis on esitatud määruse lisas 4; k3 – eri tehnoloogiaprotsessidest ja -seadmetest lenduvaid formaldehüüdi ja fenooli koguseid arvestav tegur k3, mis on esitatud määruse lisas 4; t – tehnoloogiaprotsessi kestus, tundi aastas. § 5. Lahustite kasutamisel lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste määramine arvutamise teel (1) Puidupinna viimistlemisel lahustite ja lahusteid sisaldavate laki, värvi ja muu materjali kasutamisel välisõhku eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite aasta heitkogused tonnides arvutatakse kasutades järgmist valemit: M = 10–3 · Gm · k k · 0,8 · t, kus G – viimistlusmaterjali kulu, kg tunnis; kk – viimistlusmaterjali lenduva osa arvutatava komponendi ehk saasteaine sisaldust arvestav tegur. Viimistlusmaterjali (lahusti, krunt, lakk, värv jm) lenduva osa sisaldus leitakse vastava materjali pakendil oleva või materjali tootja või müüja esitatud info alusel; 0,8 – välisõhku eralduvaid lenduvaid ühendeid arvestav tegur; t – tehnoloogiaprotsessi kestus, tundi aastas. (2) Puidupinna pideva viimistlusprotsessi korral moodustavad lenduvate ühendite üldkogusest: 1) lakkimismasin 25%; 2) pihustamiskambrid 25%; 3) kuivatus- ja hoidmiskambrid 50%. § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. a. Minister Villu REILJAN Asekantsler kantsleri ülesannetes Kalju KUKK _____________ 1 Määruses on arvesse võetud Euroopa Nõukogu direktiive 84/360/EMÜ (EÜT L 188, 16.07.1984, lk 20), 96/61/EÜ (EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26). Keskkonnaministri 11. juuli 2003. a määruse nr 66 «Puidu töötlemisel välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid» lisa 1 PUIDUTOLMU ÜLDKOGUSE ERIHEIDE q, KILOGRAMMI TUNNIS Tehnoloogia- protsess Puidutöötluspingid Puidutolmu üldkoguse (tolmu kõik fraktsioonid läbimõõduga alla 250 mikromeetri) eriheide q, kg/h Saagimine, freesimine Saepingid Lattsaag 135 Mitme saega juurdelõikamispink 168 Otsamissaag 64,5 Kahe saega otsatasandimasin 129 Freespeadega nelja saega formaatpink 325 Kahepoolne rismushöövelpink 510 Freespink 32 Automaatetteandega freespink 46 Karussellfreespink 25 Tapimasinad 4,5 Ühepoolne lintsaag 3,7 Universaalketassaag 64,5 Freespeadega lintsaejaoti 248 Lintsaega tislerpink 27 Hööveldamine Höövelpingid Käsitsi etteandega lihthöövelpink 32 Mehaanilise etteandega lihthöövelpink 320 Neljapoolne höövelpink 580 Ühepoolne rismushöövelpink 94 Raamitapimasin 152 Puurimine Puur- ja peitelpingid Mehaanilise etteandega horisontaalpuurpink 21 Mehaanilise etteandmisega vertikaalpuurpink 18 Käsitsi etteandega puurpink 4,5 Kettpeitelmasin 31 Lihvimine Lihvpingid Lahtise lindiga lihvpink 8,4 Kinnislauaga lintlihvpink 3,2 Ketaslihvpink 3,7 Kahe kettaga lihvpink 4,9 Kolme trummiga lihvpink 30 Keskkonnaministri 11. juuli 2003. a määruse nr 66 «Puidu töötlemisel välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid» lisa 2 VÄLISÕHKU ERALDUVA PUIDUTOLMU SISALDUS q40 PUIDUTOLMU ÜLDKOGUSES Tehnoloogiaprotsess Puidutolmu (osakeste aerodünaamilise läbimõõduga alla 40 μm) sisaldus q40 puidutolmu üldkoguses %-des kaaluosades Saagimine 3 0,03 Freesimine 0,5 0,005 Puurimine 1,5 0,015 Hööveldamine 0,8 0,008 Lihvimine 21,5 0,215 Keskkonnaministri 11. juuli 2003. a määruse nr 66 «Puidu töötlemisel välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid» lisa 3 LENDUVA FORMALDEHÜÜDI JA FENOOLI SISALDUS VAIKUDES, % Vaigu tüüp Saasteaine sisaldus, % lenduv formaldehüüd lenduv fenool Karbamiidformaldehüüdvaik KF-15 0,15 – Karbamiidformaldehüüdvaik KF-30 0,30 – Vedel fenoolformaldehüüdvaik SFZ-3014 0,10 0,10 Melamiin-formaldehüüd-immutusvaik SPMF-5 «KM» 0,5 – Keskkonnaministri 11. juuli 2003. a määruse nr 66 «Puidu töötlemisel välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid» lisa 4 VALMISTOOTESSE JÄÄNUD NING ERI TEHNOLOOGIAPROTSESSIDEST JA -SEADMETEST LENDUVAID FORMALDEHÜÜDI JA FENOOLI KOGUSEID ARVESTAVAD TEGURID Tehnoloogiaprotsess Valmistootesse jäänud lenduva formaldehüüdi ja fenooli kogust arvestav tegur k2 Tehnoloogia- protsess ja -seadmed Saasteainete jaotumist arvestav tegur k3 Naturaalsele ja sünteetilisele spoonile liimi pealekandmine ja vineerimine mööbli tootmisel 0,1 Liimi pealekandmise valtsseadmed ja kuumpressid 0,83 Spoonitud toodete hoidmine 0,17 Paberi immutamine (lamineerimine) 0,5 Immutamine 1,0 Puitlaastu immutamine kuumpressimisvaiguga; puitlaastplaatide jahutamine 0,6 1. Peakonveier ja -press 0,9 2. Sideainete valmistamine 0,09 3. Valmistoodanguladu 0,01 Spoonile liimi pealekandmine, kuivatamine; spooni kuumliimimine ja jahutamine pärast pressimist 0,5 1. Liimimisvalts- seadmed 0,1 2. Liimiga kaetud spooni kuivatid; kuumpressid 0,75 3. Jahutuskambrid 0,15