Majandus- ja kommunikatsiooniminister — Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonna piirid, liiklemise ning teadete ja informatsiooni edastamise kord — RTL, 85, 1249

Määrus kehtestatakse «Meresõiduohutuse seaduse» (RT I 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387) § 51 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse laevaliikluse korraldamise süsteemi (edaspidi VTS) tööpiirkondade piirid, liiklemise ning teadete ja informatsiooni edastamise kord. Käesolevas määruses lähtutakse Eesti õigusaktidest, Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni ning Rahvusvahelise Meremärkide ja Tuletornide Administratsioonide Liidu juhistest ja soovitustest, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 27. juuni 2002. a direktiivist 2002/59 EU ning teistest õigusallikatest. § 2. Laevaliikluse korraldamine sadama akvatooriumil Laevaliiklust VTS tööpiirkonnas asuva sadama akvatooriumil korraldab sadama valdaja. § 3. Laevaliikluse korraldus VTS tööpiirkonnas (1) Laeva juhtimine VTS tööpiirkonnas toimub vastavalt kehtestatud üldisele liikluskorraldusele piirkonna lootsiraamatu kohaselt, merekaardile kantud liiklusinformatsiooni järgi ja muu navigatsiooniinfo alusel. (2) Laevaliikluse operatiivset korraldamist, informatsioonivahetust ja navigatsioonialast abistamist teostab VTS-operaator. (3) Igasugustest töödest VTS tööpiirkonnas, millega kaasneb muudatus käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud tavapärases liikluskorralduses, tuleb tööde teostajal Veeteede Ameti koordinatsioonikeskusele (edaspidi VTS keskus) teatada vähemalt 48 tundi ette. Koordinatsioonikeskus korraldab informatsiooni edastamist, et tagada ohutu laevaliiklus. Operatiivset liikluskorraldust ajutiselt muutunud navigatsioonitingimustes teostab VTS-operaator. (4) VTS-operaator edastab informatsiooni laevadele jääolude ja jäälõhkujate kohta ning jääoludest tulenevatest erisustest liikluskorralduses. (5) Raskete jääolude tekkimisel edastab Veeteede Amet «Teadaannetes meremeestele» informatsiooni laevaliikluse ajutisest korrast. VTS-operaator on kohustatud operatiivselt informeerima sellest laevu. (6) VTS-operaator peab olema teadlik kalalaevade manööverdamisest VTS tööpiirkonnas ning vajadusel informeerima sellest teisi laevu. (7) VTS-operaator on kohustatud märkima logiraamatusse VTS tööpiirkonnas üldiste eeskirjade ja käesoleva määrusega kehtestatud korra rikkumised. (8) Laev, mis on varustatud AIS transpondriga, peab seda VTS tööpiirkonnas hoidma sisselülitatuna kuni laeva sildumiseni. (9) VTS tööpiirkonnas võistluste või treeningute kohta peab VTS keskusele olema võistluste korraldaja poolt saadetud informatsioon. Sidepidamine võistlevate või treeningul sõitvate väikelaevadega ei ole kohustuslik. Kui võistlevatel väikelaevadel on ULL raadiojaamad, peavad need jälgima raadiosidet 13. kanalil. Kui võistluspiirkonnas on kohtunikulaev või treenerilaev, peab see jälgima raadiosidet 13. kanalil. § 4. Laevadelt informatsiooni edastamise kord (1) VTS keskuse ULL raadioside töökanaliks on 13. kanal. Igal VTS tööpiirkonnal on oma raadiokutsung, mida laev kasutab VTS-operaatoriga side alustamiseks. (2) Laev peab merelt VTS tööpiirkonda saabumisel olema valmis edastama VTS-operaatorile järgmist informatsiooni: 1) laeva nimi, kutsung või IMO number; 2) asukoht (geograafiline laius ja pikkus või peiling ja distants maamärgist või navigatsioonimärgist või muu kindel ja selge asukohamäärang); 3) laeva kurss ja kiirus; 4) sihtsadam ning eeldatav sihtsadamasse ja lootsijaama jõudmise aeg; 5) informatsioon sõiduplaanist VTS tööpiirkonnas; 6) laeva süvis; 7) ohtlikud kaubad, IMO klass ja kogus; 8) rikked, mis võivad avaldada mõju laevaliikluse ohutusele; 9) laeva agendi või omaniku kontaktandmed; 10) laeva kandevõime ( deadweight), kogumahutavus ja netomahutavus; 11) laeva pardal olevate inimeste üldarv ning eraldi reisijate arv; 12) andmed jääklassi ja laeva kütusevaru kohta, kui kütust on üle 5000 tonni. (3) Käesolevas paragrahvi lõikes 2 märgitud informatsioonimahtu võib VTS-operaator vähendada või suurendada, sõltuvalt varasemast informatsioonist laeva kohta ning muudest asjaoludest. (4) Laev on kohustatud 30 minutit enne merelt VTS tööpiirkonda saabumist edastama VTS-operaatorile lühiteate käesoleva paragrahvi lõike 2 punktide 1, 2, 4 ja 6 mahus. (5) Laev, liikudes VTS tööpiirkonnas, on kohustatud edastama täiendavalt teated VTS tööpiirkonnas kehtestatud kontrollpunktidesse saabumise kohta. (6) Laev, mis saabub VTS tööpiirkonda vajadusega jääda ankrusse, kooskõlastab ankrukoha VTS-operaatoriga ning teatab ankrusse jäämisest. Enne ankru hiivamise alustamist teatab ta sellest VTS-operaatorile. (7) Laev, lahkudes sadamast, edastab VTS-operaatorile teate sadama akvatooriumilt väljumise kohta. (8) Kalalaev, mis teostab kalapüüki VTS tööpiirkonna piiri läheduses, ei pea edastama teadet VTS tööpiirkonda sisenemise kohta, kui niisugused perioodilised sisenemised on tingitud manöövritest kalapüügil. Sellisel juhul peab kalalaev VTS-operaatorile andma ühekordse teate. (9) Laevad peavad edastama VTS-operaatorile kogu asjakohase teabe õlireostusest, muust olulisest reostusest ning ujuvatest esemetest, mis on ohtlikud laevadele ja väikelaevadele ning keskkonnale. (10) Laev peab edastama VTS-operaatorile operatiivset informatsiooni õnnetustest, et aidata kaasa õigeaegsete meetmete rakendamisele. § 5. Laevadele informatsiooni ja teadete edastamise kord (1) VTS tööpiirkonnas peavad kõik liikluses osalevad laevad, sealhulgas triivis või ankurdatud laevad pidevalt jälgima raadiosidet ULL 13. kanalil, välja arvatud kai ääres sildunud laevad. (2) Kui väikelaeva kohustuslikku varustusse kuulub ULL raadiojaam, peab väikelaevajuht jälgima raadiosidet 13. kanalil. (3) VTS-operaator edastab laevale informatsiooni asjaolude kohta, mis VTS-operaatori arvates võivad ohustada laevaliiklust ning on laeva kaptenile vajalikud navigatsiooniotsuste vastuvõtmiseks, samuti informatsiooni ilmateate, tormihoiatuste ja muude ilmastikuolude kohta, mis võivad ohustada laevaliiklust, muudatustest liikluskorralduses, töödest VTS tööpiirkonna laevatatavatel aladel nagu tuukritööd, hüdrograafilised tööd, ujuvmärgistuse muudatused jms. Kapteni taotlusel annab VTS-operaator talle navigatsiooniabi VTS tööpiirkonna ulatuses. Otsese ohu ärahoidmiseks annab VTS-operaator vajadusel laevale informatsiooni ohu kohta või soovitusi otstarbekaks manöövriks. (4) Kui olukord seda nõuab, teatab VTS-operaator halbade ilmastikuolude korral laevadele ohutu varjumise paiga parimas võimalikus kohas. Vajadusel võib VTS-operaator soovitada hoiduda laeval sadamast väljumisest või VTS piirkonnas punkerdamisest. § 6. Informatsiooni ja teadete vahetus laevadega, mis asuvad väljaspool VTS tööpiirkonda (1) VTS-operaator peab jälgima võimaluste piires laevu, mis navigeerivad väljaspool VTS tööpiirkonda Eesti territoriaal- ja sisemerel. (2) Kui VTS-operaator näeb, et laev, mis asub väljaspool käesoleva määrusega kehtestatud VTS tööpiirkonda, sõidab või seisab nii, et võib tekkida reaalne oht, peab ta seda laeva ohust teavitama. Kui laevaga ei ole võimalik saada ühendust, peab VTS operaator võtma tarvitusele kõik võimalikud abinõud olukorrast informeerimiseks. § 7. Teadete edastamine teistele VTS tööpiirkondadele (1) VTS-operaator informeerib teise VTS tööpiirkonna operaatorit laevadest, mis liiguvad sellesse VTS tööpiirkonda ning võivad olla kõrgendatud ohu allikaks. Kõrgendatud ohu allikaks võib olla: 1) laev, mis on heitnud merre õlisisaldusega vett või teisi reostusaineid ning tabati teolt ja peeti kinni; 2) laev, mille tehnilistes seadmetes on niisugune rike, mis ei võimalda vabalt manööverdada; 3) laev, mis ei astunud VTS tööpiirkonnas VTS-operaatoriga sidesse ning liigub teise VTS tööpiirkonda; 4) laev, mis on rikkunud liiklusjaotusskeemis liikumise eeskirja või laevade kokkupõrke vältimise eeskirja. (2) VTS-operaator edastab teabe merekeskkonna reostuse kohta teise VTS tööpiirkonda, kui reostus võib kanduda sellesse VTS tööpiirkonda. (3) Kui VTS-operaatorile on teada asjaolu, mis võib tekitada ohtliku olukorra teise riigi territoriaalvetes, teavitab ta sellest selle riigi VTS keskust. § 8. Informatsioonivahetus VTS keskuse ja lootsiteenistuse vahel (1) VTS-operaator edastab informatsiooni VTS tööpiirkonda saabuva lootsimist vajava laeva kohta AS Eesti Loots koordinatsiooniteenistusele. Laeva edasine informeerimine lootsimise alustamise kohta toimub vastavalt VTS-keskuse ja AS Eesti Loots koordinatsiooniteenistuse kokkuleppele. (2) Laeva lootsimise ajal edastab VTS-operaator navigatsiooniinfot lootsile. Juhul kui loots teostab liiderlootsimist, edastab VTS-operaator vajadusel informatsiooni otse kaptenile, veendudes, et loots saab seda informatsiooni kapteniga samaaegselt. Juhul kui loots ei teosta lootsimist laeva pardalt, peab VTS-operaator veenduma, et laeva kapten eristab selgelt VTS-operaatori raadioteadet lootsi omast. § 9. Informatsioonivahetus VTS keskuse ja sadama liiklusteenistuse vahel (1) VTS-operaator korraldab liiklusalase informatsiooni ja teadete edastamist nii, et sadama liiklusteenistus saaks informatsiooni laeva saabumise kohta küllaldase ajavaruga. (2) VTS keskus ja sadama liiklusteenistus korraldavad operatiivset informatsioonivahetust laeval oleva ohtliku lasti osas. (3) VTS keskus edastab sadamale informatsiooni laeva kohta, millel on oluline rike, mis ei võimalda laeval tavapäraselt manööverdada või on teada mõni muu asjaolu, mis peaks sadamal olema teada enne laeva saabumist sadama akvatooriumile. § 10. Informatsioonivahetus VTS keskuse ning teiste asutuste ja ametkondade vahel (1) VTS keskus edastab kehtestatud korras pädevate asutuste ja ametkondade volitatud isikutele andmeid, mis on seotud laeva- või muu õnnetusega või teiste sündmustega laevaliikluses. (2) VTS keskus edastab kehtestatud korras informatsiooni pädevate asutuste volitatud isikutele laeval oleva ohtliku lasti kohta. VTS keskus edastab informatsiooni keskkonnainspektsioonile, tervisekaitseinspektsioonile, veterinaarteenistusele, tollile, piirivalvele või mõnele teisele pädevale asutusele, kui tema valdusesse saabus informatsioon keskkonna- või muu ohu või rikkumise kohta. Niisuguse informatsiooni edastamine peab olema tagatud ööpäevaringselt. § 11. Turvahäirete ja hädasignaalide vastuvõtmine ning menetluse korraldamine (1) VTS keskus võtab vastu ning edastab vastavalt kehtestatud korrale pädevale asutusele teate laevalt saabunud turvahäire kohta. VTS-operaator jälgib turvahäire edastanud laeva liikumist ning tegutseb pädeva asutuse juhtnööride kohaselt. (2) VTS keskuse või Veeteede Ameti koordinatsioonikeskus võtab vastu, edastab vastavalt kehtestatud korrale ja vajadusel koordineerib informatsioonivahetust Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste tegevusvaldkonnas hädaolukordade või kriisiolukordade tekkimisel. § 12. Raadioside üldnõuded VTS tööpiirkonnas (1) Informatsiooni vahetus peab toimuma kooskõlas rahvusvaheliste raadioside reeglitega. (2) VTS-operaatoriga ULL raadioside töökeelena kasutatakse eesti või inglise keelt. Kui laevajuht ei suuda pidada sidet nimetatud keeltes, võib VTS-operaator või laevajuht pakkuda sobiva keele kasutamist. Juhul kui sidepidamiseks vajatakse tõlki, korraldab VTS keskus sidepidamise tõlgi juuresolekul, kusjuures tõlgi töö tasustab laev, millest informeeritakse laeva enne tõlgi kasutamist. § 13. VTS tööpiirkonnad (1) VTS Tallinna tööpiirkond piirneb rannajoonega ning joonega, mis ühendab järgmisi geograafilisi punkte: mandril Ninamaa neem (59 o 28¢,4 N 24o 21¢,6 E); merel 59o 30¢, 0 N 24o 15 ¢, 0 E; merel 59o 40 ¢, 0 N 24o 30¢ , 0 E; Tallinna madala tuletorn (59o 42 ¢, 7 N 24o 43¢ , 9 E); Keri tuletorn (59o 41¢ , 9 N 25o 01¢, 4 E); merel 59o 41¢ , 9 N 25o 12¢, 3 E; Loodeotsa neem Rammusaarel (59o 34 ¢, 7 N 25o 12¢ , 3 E); mandril Ihasalu poolsaare Uitu säär (59o 32 ¢, 5 N 25o 08¢ , 6 E). (2) VTS Tallinna tööpiirkonna: 1)ULL raadiokutsung on «Tallinn VTS»; 2) VTS tegevust korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 määratud piirkonnas Tallinna VTS talituse keskus (edaspidi Tallinna VTS keskus); 3) täiendavad kontrollpunktid, kus laev on kohustatud edastama VTS-operaatorile teate oma liikumise kohta on järgmised: Suurupi «2» poi, Tallinna «1» poi, Naissaare Pikasääre majaka traavers Tallinna lahe piirkonnas ning Aegna tulepaagi traavers ja Äksi saare traavers Muuga lahe piirkonnas. Minister Meelis ATONEN Asekantsler kantsleri ülesannetes Raul MALMSTEIN