Karksi Vallavolikogu — Karksi valla põhimääruse kinnitamine — KO, 103, 1927

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punkti 9, Karksi Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Karksi valla põhimäärus (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Karksi Vallavolikogu 19. mai 2000. a määrus nr 9 «Karksi valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine». 3. Määrus jõustub 1. juulil 2003. a. Volikogu esimees Heino LUIK Kinnitatud Karksi Vallavolikogu 18. juuni 2003. a määrusega nr 18 KARKSI VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Karksi valla põhimääruse eesmärk Karksi valla põhimääruses sätestatakse Karksi Vallavolikogu ja Karksi Vallavalitsuse, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. § 2. Karksi valla omavalitsusorganid (1) Karksi valla omavalitsuse esinduskogu on Karksi Vallavolikogu (edaspidi volikogu), mille valivad Karksi valla hääleõiguslikud elanikud. (2) Karksi valla omavalitsuse täitevorgan on Karksi Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus), mille moodustab volikogu. § 3. Karksi valla sümbolid (1) Karksi valla sümbolid on lipp ja vapp, mille näidised asuvad vallakantseleis. (2) Karksi valla ristkülikukujuline lipp koosneb kolmest horisontaallaiust: ülemine – kollane; keskmine – valge; alumine – roheline, mis moodustavad vastavalt 3/7, 1/7 ja 3/7 osa lipu laiusest. Lipu värvid PANTONE värvitabeli järgi on kollane – PANTONE 116 CV, roheline – PANTONE 328 CV. Lipu pikkuse ja laiuse suhe 11 : 7 ühikut ja normaalsuurus 165×105 cm. (3) Karksi valla vapp on kuldsel kilbil vapi allservast tõusev must, rohelise varrega hundinui; saatena samast varrest lähtuvad neli rohelist hundinuia lehte, 2 + 2. § 4. Lipu ja vapi kasutamine (1) Karksi valla lipp heisatakse Karksi vallavolikogu ja vallavalitsuse hoonel, ajutiselt valla pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsustega, samuti muudel avalikel üritustel. Lipu heiskamisel koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, linna või valla lipuga, asub Karksi valla lipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust. (2) Karksi valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujal selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. Karksi valla lipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes vallavolikogu otsuse või vallavalitsuse korraldusega vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel. Teistele omanikele on niisugused otsused või korraldused üksnes soovitusliku iseloomuga. (3) Kilbiga ja kilbita, värvides ja värvideta vappi kasutatakse volikogu, vallavalitsuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste dokumentidel, pitsatites ja plommides, trükistel, suveniiridel jne. (4) Vapi kujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on kilbita vapp ja äärel kasutaja nimi. Vallavalitsuse pitsati läbimõõt on 4 cm, teistel pitsatitel 3,5 cm. (5) Käesolevas paragrahvis loetlemata juhtudel toimub vapi kasutamine vallavalitsuse loal. § 5. Karksi valla tunnustusavaldused (1) Karksi vald avaldab tunnustust Karksi valla teenete- või aumärgi, au- või tänukirja andmisega. (2) Karksi valla teenetemärk antakse füüsilisele isikule Karksi vallale osutatud eriliste teenete eest. Teenetemärgi andmise otsustab volikogu. (3) Karksi valla aumärk antakse füüsilisele isikule austusavaldusena silmapaistva saavutuse eest. Aumärgi andmise otsustab vallavalitsus. (4) Karksi valla aukiri antakse isikule, kes on edukalt esinenud Karksi valla korraldatud konkursil, või muudel juhtudel vastavalt vallavalitsuse otsusele. (5) Karksi valla tänukiri antakse isikule, kes on toetanud valla poolt või koostöös vallaga organiseeritud üritust, või muudel juhtudel vastavalt vallavalitsuse otsusele. (6) Teenetemärgi ja aumärgi saajate nimed kantakse Karksi valla auraamatusse. (7) Karksi valla tunnustusavalduste andmise täpsema korra sätestab volikogu. II. VOLIKOGU § 6. Volikogu ja volikogu liige (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. (3) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras. (4) Volikogu liikmele makstakse hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määrades ja korras. (5) Volikogu asjaajamist korraldab vallakantselei. § 7. Volikogu pädevus (1) Volikogu ainupädevuses on järgmiste küsimuste otsustamine: 1) vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine, selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) vallaeelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja vallaeelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine või lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjonide moodustamine; 14) volikogu esimehe ja aseesimeeste valimine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) vallavalitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine vallavalitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele vallavalitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele vallavalitsuse liikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvitise määramine või aseesimeestele hüvitise määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 27) rahvakohtunikukandidaatide valimine; 28) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 29) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine; 32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine; 34) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 37) kaevetööde eeskirja ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirja kehtestamine; 38) koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine; 39) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirja kehtestamine; 40) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Volikogu pädevuses on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustele ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seadustega tema pädevusse antud küsimused, samuti küsimused, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse ja mille lahendamist volikogu ei ole delegeerinud vallavalitsusele. § 8. Volikogu õigusaktide algatamise õigus (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu komisjonil; 2) volikogu fraktsioonil; 3) volikogu liikmel; 4) vallavalitsusel; 5) vallavanemal; 6) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest seaduses sätestatud korras; 7) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise. § 9. Volikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine (1) Volikogu õigusaktid avalikustatakse vallakantseleis ning valla teadetetahvlil Karksi-Nuias hiljemalt seitsme päeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest. Volikogu istungite protokollid avalikustatakse vallakantseleis. Täiendavalt on volikogu õigusaktid kättesaadavad Karksi-Nuia Linnaraamatukogus ning Karksi valla veebilehel. (2) Volikogu üldist tähtsust omavad õigusaktid avalikustatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud kohtadele seaduses sätestatud korras elektroonilises Riigi Teatajas ja ajalehes volikogu otsusel. (3) Volikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (4) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisel. § 10. Seaduste ja volikogu õigusaktide täitmise kontroll (1) Vallavalitsuse poolt seaduste ja volikogu õigusaktide täitmist kontrollib volikogu revisjonikomisjon. (2) Volikogu liige võib esitada arupärimise volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule. (3) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallakantseleisse või antakse üle avalikult volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärimisele vastatakse arupärijale kirjalikult või kirjalikult ja suuliselt volikogu istungil. (4) Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt ülejärgmisel volikogu istungil. Ainult kirjaliku vastuse nõudmisel esitatakse vastus arupärimisele 10 tööpäeva jooksul arvates arupärimise vallavalitsuse kantseleisse saabumise päevast. Kui küsimusele vastamine nõuab pikemat ettevalmistusaega, informeerib vastaja arupärijat arupärimisele vastamise ajast. Arupärimisel tuleb vastata hiljemalt 20 tööpäeva jooksul. § 11. Volikogu esimees ja aseesimees (1) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab või volitab teisi esindama valda ja volikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu antud pädevusele; 3) koostab volikogu istungi päevakorra projekti; 4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust; 5) korraldab vallavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 6) annab välja käskkirju vallavolikogu töö korraldamiseks; 7) jälgib arupärimistele ja avaldustele vastamist; 8) määrab eelnõule üldjuhul vallavolikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber; 9) täidab muid talle seadusega, põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Volikogul on üks aseesimees. Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel. Aseesimees täidab muid talle volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid. (3) Volikogu esimehe või aseesimehe koht on volikogu otsusel palgaline. § 12. Volikogu esimehe valimine (1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel koosseisu poolthäälteenamusega volikogu; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (3) Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (4) Volikogu esimehe valimist korraldab valla valimiskomisjon. (5) Valla valimiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitseriga varustatud hääletussedelid. (6) Valimistulemused tehakse kindlaks valla valimiskomisjoni otsusega. (7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine. (8) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. § 13. Volikogu aseesimehe valimine (1) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. Aseesimees valitakse eraldi valimisprotseduuri käigus. (2) Volikogu aseesimehe kandidaadi ülesseadmine: 1) aseesimehe kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega volikogu; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (3) Volikogu aseesimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (4) Volikogu aseesimehe valimist korraldab valla valimiskomisjon. (5) Valla valimiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitseriga varustatud hääletussedelid. (6) Valimistulemused tehakse kindlaks valla valimiskomisjoni otsusega. (7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine. (8) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. § 14. Volikogu komisjon (1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded määratakse ära komisjoni moodustamise otsuses. (2) Volikogu komisjoni esimees ja komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälteenamusega §-des 12 ja 13 sätestatud korras. Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt kaks liiget. Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed. (3) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. § 15. Volikogu komisjoni töökord (1) Volikogu komisjoni töövorm on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. (2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Komisjoni koosoleku aja, päevakorra ja komisjoni kutsutavate isikute nimekirja esitab kokkukutsuja vähemalt 48 tundi enne koosoleku algust vallakantseleile, kes edastab teate komisjoni liikmetele ja kutsutavatele isikutele. Komisjoni esimehe ja aseesimehe äraolekul kutsub vajadusel komisjoni kokku volikogu esimees. (3) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või vallavalitsuse liige või külavanem. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja. (4) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakodra, toimumise aega, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsuseid ja komisjoni liikmete eriarvamusi. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Komisjoni liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi viie tööpäeva jooksul pärast protokolli väljapanemist. Märkused lisatakse protokollile. (5) Protokoll esitatakse hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul arvates komisjoni koosoleku toimumisest vallakantseleile. Protokollid avalikustatakse ja säilitatakse vallakantseleis. § 16. Komisjoni pädevus (1) Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele: 1) volikogu õigusaktide eelnõud; 2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid; 3) isikute avaldused. (2) Komisjonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusakti eelnõu; 2) algatada arutelusid; 3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta; 4) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades tasumise eelnevalt volikogu esimehega. § 17. Asjade menetlemine komisjonis (1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kolme nädala jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal. (2) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud. (3) Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale koostab vastuse vastav komisjon ning vastusele kirjutab alla volikogu esimees. § 18. Komisjoni aruandlus Komisjon annab oma tegevusest aru volikogule vähemalt üks kord aastas. § 19. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab põhimääruse §-s 14 sätestatud korras oma volituste kehtivuse ajaks vallavalitsuse ja selle hallatavate asutuste tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja esimehe ettepanekul revisjonikomisjoni liikmed valitakse salajasel hääletusel poolthäälteenamusega. (2) Revisjonikomisjon liikmel on õigus: 1) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja teha vajadusel inventuure; 2) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid; 3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi. (3) Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava ametiasutuse või asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud töökorda ja teisi kontrollitava ametiasutuse või asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte. (4) Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele vallavalitsuse liikmeid ja kontrollitud asutuste juhte. Revisjonikomisjon teeb vallavalitsusele ettepanekuid avastatud puuduste kõrvaldamiseks. § 20. Volikogu fraktsioonid (1) Volikogu fraktsiooni (edaspidi fraktsioon) võivad moodustada vähemalt kolm volikogu liiget, kes on valitud sama valimisnimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad vallavolikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. Vallavolikogu liige võib kuuluda samaaegselt ainult ühte fraktsiooni. Fraktsiooni nimi on selle nimekirja esitanud erakonna või valimisliidu nimi. (2) Fraktsiooni registreerimise aluseks on volikogu esimehele esitatud vallavolikogu fraktsiooni moodustamise otsus, milles on näidatud fraktsiooni nimetus, liikmete nimed, esimehe ja aseesimehe nimed ja millele on alla kirjutanud kõik fraktsiooni liikmed. Informatsiooni otsusest esitab volikogu esimees volikogu istungile. Fraktsiooni tegevus algab tema registreerimisest volikogu istungil. Vastav märge kantakse istungi protokolli. Muudatuste tegemine fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse kohe vallakantseleile muudatuse registreerimiseks. (3) Fraktsiooni liikmeks astuda või fraktsioonist välja astuda saab kirjaliku avalduse alusel. Kui fraktsiooni liige lahkub fraktsioonist, ei ole tal õigust astuda volikogu mõne teise fraktsiooni liikmeks. § 21. Volikogu eestseisus (1) Volikogu eestseisus (edaspidi eestseisus) on nõuandev organ vallavolikogu esimehe juures vallavolikogu päevakorraprojekti ja töökorralduse muudatusettepanekute läbivaatamiseks. Eestseisuse otsused on vallavolikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. Vallavolikogu eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega volikogu esimees, aseesimees ning fraktsioonide ja alatiste komisjonide esimehed. (2) Eestseisuse töövorm on koosolek. Eestseisuse koosoleku kutsub kokku ja koosolekut juhatab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. (3) Eestseisuse koosolekust võtab sõnaõigusega osa vallavanem või teda asendav vallavalitsuse liige. Volikogu esimees võib konkreetse küsimuse arutamiseks kutsuda eestseisuse koosolekule vallavolikogu liikmeid ja teisi isikuid. Eestseisuse koosolekud on vallavolikogu liikmetele ja vallavalitsuse liikmetele avalikud. (4) Eestseisus on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool eestseisuse koosseisust. Eestseisuse otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. (5) Eestseisuse koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid on kättesaadavad vallakantseleis. § 22. Eestseisuse pädevus Eestseisus: 1) vaatab volikogu esimehe ettepanekul läbi volikogu istungi päevakorra projekti; 3) arutab muid volikogu töö korraldamisega seotud küsimusi. § 23. Volikogu istung (1) Volikogu töövorm on istung. Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (2) Volikogu istungid toimuvad üks kord kuus, välja arvatud juulis ja augustis. (3) Volikogu istungi kokkukutsumist võib nõuda vähemalt 1/4 volikogu liikmetest või vallavalitsus. Istungi kokkukutsumise nõudjad esitavad koos nõudega kirjaliku põhjenduse istungi kokkukutsumiseks. Istung kutsutakse kokku seitsme päeva jooksul pärast nõudmise registreerimist vallakantseleis. (4) Istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. (5) Volikogu istung kestab kuni neli tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti. (6) Istungist raadio- ja teleülekannete ning video- ja fonosalvestuste tegemisest informeeritakse eelnevalt istungi juhatajat, kes teeb selle teatavaks volikogule. § 24. Istungi kokkukutsumine ja päevakord (1) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses näidata istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. Kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Samaks ajaks peab olema välja pandud volikogu istungi päevakorra projekt vallakantseleis ja vallavalitsuse teadetetahvlil, kus vallavolikogu avaldab oma ametlikke teateid. Eelinformatsioon volikogu järgmise istungi aja ja koha kohta teatatakse volikogu istungi lõpus. (2) Volikogu liige teatab võimalusel volikogu istungilt puudumisest eelnevalt vallakantseleisse. (3) Volikogu istungi päevakorra projekt koos volikogu õigusaktide eelnõudega ning muude vajalike materjalidega on volikogu kantseleis kättesaadavad hiljemalt 48 tundi enne istungi algust. (4) Volikogu istungi päevakorra projekti koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Volikogu istungi päevakorda võetakse need volikogu õigusaktide eelnõud, mis on vormistatud vastavalt põhimääruse §-le 29. (5) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni: 1) volikogu liikmed; 2) vallavanem; 3) vallavalitsus; 4) eestseisus, komisjonid ja fraktsioonid. § 25. Hääletamine volikogus (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. (2) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (3) Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. (4) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega, st kui poolt hääletab rohkem istungil osalevatest volikogu liikmetest kui vastu. Kinnitatud päevakorra muutmiseks on nõutav poolthäälteenamus. (5) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (6) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälteenamusega enim hääli saanud kandidaat. Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. § 26. Salajane hääletamine (1) Salajase hääletamise korraldamiseks (v.a volikogu esimehe või aseesimehe valimiseks) moodustab volikogu poolthäälteenamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab enda hulgast komisjoni esimehe. (2) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitseriga varustatud hääletussedelid. (3) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, mille volikogu kinnitab poolthäälteenamusega. § 27. Volikogu töökeel Volikogu istungi töökeel on eesti keel. Volikogu dokumentidest võib vajadusel teha tõlkeid teistesse keeltesse. Ametliku tõlke õigsust tõestab notar. § 28. Volikogu istungi protokoll (1) Volikogu istungid protokollitakse. Protokollid pannakse tutvumiseks välja hiljemalt seitsmendal tööpäeval pärast volikogu istungit vallakantseleis. Volikogu liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi viie tööpäeva jooksul pärast protokolli väljapanemist. Märkused lisatakse protokollile. (3) Istung salvestatakse, salvestust säilitatakse kuus kuud. § 29. Õigusakti eelnõu esitamine (1) Õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile volikogu fraktsioonid ja komisjonid, volikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsus ja valla valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks määrab volikogu esimees vajadusel volikogu komisjonide hulgast juhtiva komisjoni. Teised komisjonid esitavad oma ettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivale komisjonile. III. VALLAVALITSUS § 30. Vallavalitsus ja selle koosseis (1) Vallavalitsuse moodustab volikogu. (2) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. (3) Vallavanema valib ja nimetab ametisse volikogu. (4) Vallavalitsuse liikmed kinnitab ametisse volikogu vallavanema ettepanekul. § 31. Vallavanema pädevus (1) Vallavanem täidab talle seaduste, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid. Vallavanem: 1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab Karksi valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu antud pädevusele. Vallavanem võib oma pädevuse piires volitada valda esindama teisi isikuid. Vallavanem sõlmib vallavalitsuse nimel lepinguid; 3) annab vallavalitsuse (ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 5) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu ja ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 6) moodustab vallavalitsuse töö korraldamiseks ja üksikküsimuste lahendamiseks komisjone ja töörühmi; 7) käsutab vallaeelarve alusel vallavalitsuse eelarvelisi vahendeid ning vastutab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest; 8) teeb vallavalitsusele ettepaneku Karksi valla ametiasutuse juhikandidaadi ametisse kinnitamiseks ja ametist vabastamiseks; 9) sõlmib ja lõpetab töölepingu valla ametiasutuse hallatava asutuse juhiga; 10) korraldab vallavara kasutamist seadustes ettenähtud ja vallavolikogu kehtestatud korras. (2) Vallavanema äraolekul asendab teda vallavanema käskkirjaga määratud valitsuse liige. Asendajaks määratud liikme puudumise korral asendab vallavanemat vanim kohal olev vallavalitsuse liige. § 32. Vallavanema valimine (1) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Vallavanemakandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (3) Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (4) Nimekirja sulgemise järel valitakse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab enda hulgast komisjoni esimehe. (5) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitseriga varustatud hääletussedelid. (6) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (7) Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (8) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (9) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine. (10) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. § 33. Vallavalitsuse moodustamine, vallavalitsuse koosseis ja volituste tähtaeg (1) Vallavanem esitab vallavalitsuse koosseisu volikogule kinnitamiseks ja ametisse nimetamiseks nimekirjana. (2) Vallavolikogu otsustab vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamise avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (3) Vallavalitsuse liikmed kinnitab vallavanema esildisel ametisse volikogu oma volituste ajaks. (4) Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. (5) Vallavalitsuse volitused algavad päevast, mil vallavalitsuse koosseisust on pärast vallavanema valimist ametisse nimetatud vähemalt pooled liikmed. (6) Vallavalitsus esitab volikogule lahkumispalve uue koosseisu esimesel istungil. (7) Vallavalitsuse volitused lõpevad enne määratud tähtpäeva, kui vallavolikogu avaldab vallavanemale umbusaldust või kui vallavanem astub tagasi. (8) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. Volikogu kinnitab ja nimetab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme. § 34. Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduse, käesoleva põhimääruse ja teiste volikogu õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimuse lahendamise delegeerimise vallavalitsusele otsustab volikogu igal konkreetsel juhul eraldi. § 35. Vallavalitsuse õigusakti eelnõule esitatavad nõuded, õigusakti avalikustamine ja jõustumine (1) Vallavalitsusele esitatavate õigusaktide eelnõude vormi ja esitamise tähtaja nõuded kehtestatakse asjaajamiskorras. (2) Vallavalitsuse õigusaktid ja protokollid avalikustatakse vallakantseleis hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest. Täiendavalt on vallavalitsuse õigusaktid kättesaadavad Karksi-Nuia Linnaraamatukogus ning Karksi valla veebilehel. (3) Vallavalitsuse määrused ja korraldused saadetakse seitsme tööpäeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele. (4) Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole kehtestatud hilisemat tähtaega. (5) Vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisel. § 36. Vallavalitsuse istung (1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid toimuvad vähemalt kaks korda kuus, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. (2) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul teda asendav vallavalitsuse liige (vallavalitsuse liige vallavanema ülesannetes). Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. (3) Vallavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest vallasekretäri või vallasekretäri asendavat isikut. (4) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra projekt ning kinnitatakse istungi päevakord. (5) Vallavalitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Vallavalitsuse otsused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli. (6) Vallavalitsuse istung protokollitakse. Protokoll vormistatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla vallavanem ja protokollija. Protokollid säilitatakse vallakantseleis. (7) Vallavalitsuse istungi ettevalmistamise ja läbiviimise täpsema korra kehtestab vallavalitsus. § 37. Vallavalitsuse komisjon (1) Vallavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks komisjone. (2) Komisjoni tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse korralduses. Komisjonide koosolekute protokollid avalikustatakse vallakantseleis hiljemalt seitsmendal tööpäeval pärast koosolekut. (3) Komisjoni koosseisu kinnitab vallavalitsus. IV. ARENGUKAVA, EELARVE JA MAJANDUS § 38. Valla arengukava (1) Arengukava eelnõu valmistab ette ja esitab vallavalitsus. (2) Arengukava eelnõu avalikustatakse Karksi-Nuia Linnaraamatukogus, vallakantseleis ja valla veebilehel. Avalikustamise, arutelu ja ettepanekute esitamise aja kehtestab volikogu. Sellekohase informatsiooni avaldab vallavalitsus vallalehes. (3) Arengukava kohta tehtud ettepanekud esitab vallavalitsus koos oma seisukohaga volikogule hiljemalt neli nädalat pärast ettepanekute esitamise tähtaja möödumist. Ettepanekute põhjal tehakse arengukava eelnõus vajalikud muudatused. Arengukava eelnõu arutatakse vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil. (4) Ettepanekud kehtiva arengukava muutmise kohta esitab vallavalitsus volikogule hiljemalt iga aasta 1. juuniks. Arengukava muutmine toimub arengukava vastuvõtmiseks ettenähtud korras. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse kehtiva arengukava muutmise kohta. § 39. Vallaeelarve (1) Vallaeelarve koostatakse arengukava arvestades ja see koosneb valla ühe eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. (2) Eelarve eelnõu koostatakse volikogu kehtestatud korras. Eelarve eelnõu avalikustatakse vallakantseleis registreerimisele järgnevast tööpäevast vallakantseleis ja Karksi-Nuia Linnaraamatukogus. (3) Eelarve eelnõu arutatakse vähemalt kahel volikogu istungil kahel lugemisel. (4) Vastuvõetud eelarve, selle muudatused ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse käesoleva põhimääruse §-s 9 sätestatud korras. §40. Vallavara (1) Karksi valla munitsipaalomand on Karksi valla omanduses olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused (edaspidi vallavara). (2) Vallavara registreeritakse ühtses vararegistris. (3) Vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord sätestatakse vallavara eeskirjas. § 41. Lepingud (1) Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires volikogu või vallavalitsus, kelle nimel kirjutab lepingule alla vastavalt volikogu esimees või vallavanem või volikogu või vallavalitsuse selleks volitatud isik. (2) Vallavalitsusel ja vallavalitsuse hallataval asutusel on õigus eelarves ettenähtud ulatuses sõlmida Karksi valla nimel lepinguid juhul, kui see on ette nähtud volikogu või vallavalitsuse õigusaktides. (3) Igaühel on õigus saada informatsiooni valla nimel sõlmitud lepingute kohta seadusega sätestatud korras. § 42. Koormis (1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. (2) Koormiste täitmist kontrollib vallavalitsus. V. OMAVALITSUSTEENISTUS § 43. Ametiasutus (1) Valla ametiasutus on vallavalitsus (asutusena). Ametiasutust finantseeritakse vallaeelarvest ja tema ülesanne on avaliku võimu teostamine. Ametiasutust juhib vallavanem. (2) Ametiasutuses töötamist loetakse töötamiseks Karksi valla omavalitsusteenistuses. Ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu määrab volikogu. § 44. Teenistuslik järelevalve (1) Teenistuslik järelevalve on vallavalitsuse poolt tema teenistujate ning vallavalitsuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll. (2) Teenistusliku järelevalve korraldab vallavalitsus. Teenistusliku järelevalve teostaja: 1) analüüsib ja hindab vallavalitsuse teenistujate ning vallavalitsuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse vastavust seadustele ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidele; 2) analüüsib ja hindab rahaliste vahendite kasutamise seaduslikkust, otstarbekust ja efektiivsust; 3) tuvastab ja hindab juhtimis- ning kontrollmeetmete tulemuslikkust, säästlikkust ja efektiivsust. (3) Oma ülesannete täitmiseks on teenistusliku järelevalve teostajal õigus: 1) tutvuda kõikide vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste dokumentidega; 2) nõuda omavalitsusteenistujatelt ning vallavalitsuse hallatavate asutuste juhtidelt puuduste ja eksimuste kohta kirjalikke seletusi ning teha vallavalitsusele ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks. § 45. Vallasekretär ja vallakantselei Vallasekretär juhib vallakantseleid ja täidab talle seaduse ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid. VI. VÄLISSUHTED § 46. Välissuhted (1) Välissuhtlusega tegelevad oma pädevuse piires volikogu, vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatav asutus. (2) Volikogu otsustab valla osalemise ja esindamise rahvusvahelistes organisatsioonides ja koostöölepingute sõlmimise välisriigi kohaliku omavalitsusega. Lepingutele kirjutab alla volikogu esimees või volikogu volitatud isik. Osalemine rahvusvahelistes projektides või programmides toimub volikogu otsuse alusel. (3) Vallavalitsus: 1) korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute täitmist; 2) valmistab ette ja esitab volikogule välissuhtlemist puudutavate õigusaktide eelnõud; 3) moodustab delegatsioone ja osaleb läbirääkimistel välislepingute sõlmimiseks; 4) korraldab rahvusvaheliste projektide või programmide täitmist; 5) lahendab muid välissuhtlusega seotud küsimusi, mis on seaduse või volikogu õigusaktidega antud vallavalitsuse pädevusse. (4) Vallavalitsusel ja vallavalitsuse hallataval asutusel on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute raames sõlmida suhete arendamise eesmärgil lepinguid volikogu kehtestatud korras. Vallavalitsuse sõlmitavatele lepingutele kirjutab alla vallavanem või vallavalitsuse volitatud isik, vallavalitsuse hallatava asutuse nimel kirjutab lepingule alla asutuse juht või tema asendaja. VII. PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE JA MUUTMINE § 47. Põhimääruse kinnitamine ja muutmine Põhimäärus või selle muudatus võetakse vastu, kui vastavat eelnõu on arutatud vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega.