Oisu Vallavolikogu — Retla Kooli arengukava kinnitamine — KO, 101, 1920

Lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 31 lõikest 3, Oisu Vallavolikogu 14. juuni 2001. a otsusest nr 22a, Oisu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Retla Kooli arengukava aastateks 2003–2005 (lisatud). 2. Määrus avaldada elektroonilises Riigi Teatajas ja Oisu Valla Teatajas. 3. Määrus jõustub 1. juulil 2003. a. Volikogu esimees Ain AASA Kinnitatud Oisu Vallavolikogu 19. juuni 2003. a määrusega nr 15 RETLA KOOLI ARENGUKAVA 2003–2005 1. SISSEJUHATUS Retla Kooli arengukava on koostatud aastateks 2003–2005. 1. Retla Kooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja -valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. 2. Retla Kooli arengukava lähtub Retla Kooli põhimäärusest, riiklikust õppekavast ja Oisu valla arengukavast. 2. ÜLEVAADE KOOLI AJALOOST Asutatud 1853. a. Õpilaste arv Aasta Õpilaste arv Poisse Tüdrukuid Pedagooge 1873 80 1 1874 102 57 55 1 1885 37 18 19 1 1897 34 15 19 1 1900 47 26 21 1 1913 101 55 46 4 1993 204 91 113 18 2000 215 103 112 20 Kooli nimi aegade jooksul 1853 3-aastane Alliku (sks. Allenküll) vallakool 1864 3-aastane Retla (sks. Rettel) vallakool 1900 2 klassi, 5 jagu Türi-Alliku 2-klassiline Ministeeriumikool 1918 6 klassi Retla 6-klassiline Algkool 1945 7 klassi Retla Mittetäielik Keskkool 1946 7 klassi Retla Seitsmeklassiline Kool 1962 8 klassi Retla 8-klassiline Kool 1989 9 klassi Retla 9-klassiline Kool 1993 9 klassi Retla Põhikool 1998 9 klassi Retla Kool Koolijuhatajad, direktorid Mihkel Meier 1862–1867 Tõnis Saks 1867–1874 Jaan Lõvi 1874–1889 Jaan Arenberg 1889–1900 Jüri Tammann 1900–1913 Johann Indrikson 1913–1917 Mihkel Tsaan 1917–1922 Jaan Kulbusch 1922–1925 Jüri Kaik 1925–1937 Johannes Laur 1937–1945 Hans Ruut 1946–1950 Herta Hiob 1951–1954 Valter Kundla 1954–1960 Heikki Gross 1960-1969 Eduard Allik 1969–1980 Helmut Seeba 1980–1982 Heinz Kavak 1982–1984 Paul Poopuu 1984–2000 Jaanus Roosileht 2000– Koolihooned Esimene koolihoone oli vana kõrts. 1878 – uus puust koolimaja 1901 – ministeeriumikooli kivihoone, üks tiib jäi ehitamata. 1964 – uus maja korralik võimla. Kool kolis Retla külast Oissu 1998 – valmis koolimaja juurdeehituse II korrus 1999 – valmis juurdeehituse I korrus koos raamatukogu ruumidega 2002 – valmis juurdeehituse keldrikorrusel söökla. 3. ÜLEVAADE RETLA KOOLI HETKEOLUKORRAST 2001/2002. õppeaastal õppis Retla koolis 187 õpilast ja töötas 20 pedagoogi. Klassikursust jäi kordama 6 õpilast. Kiituskirjaga lõpetas klassi 62 õpilast. Põhikooli lõputunnistus anti välja 25 õpilasele. 2001/2002 korraldati koolisiseseid viktoriine, konkursse, spordivõistlusi jm. Samuti toimusid traditsioonilised tähtpäevaüritused. Välja anti Retla Kooli ajalehte, mis on õpilaste ja õpetajate ühistöö tulemus. Õppeaasta jooksul võtavad lapsed osa nii koolis kui ka mujal töötavatest ringidest ja trennidest. Retla Koolis on võimalik osaleda käsitöö-, kunsti-, loodus- ja näiteringis, tantsida rahvatantsu ning laulda mudilas- ja lastekooris. Eespool nimetatud ringidele lisaks on õpilastel võimalik käia kooli arvuti- ja spordiringides. Edasijõudmine 2001/2002. õppeaasta lõpuks Klass Õpilaste arv Kordab kursust Suvetöö Kiitusega lõpetas I 12 II 16 1 III 17 3 IV 16 3 2 3 V 26 3 2 2 VI 24 6 3 VII 28 1 5 VIII 16 1 IX 32 4 9 Kokku 187 18 21 9 2 õpilast lahkus vanuse tõttu. 2 õpilast lõpetas ühe puudulikuga. Tasemetööd Klass, aine Edukus Kvaliteet Keskmine hinne Koht maakonnas 27 kooli III eesti keel 100% 88% 4,1 9. III matemaatika 100% 71% 4,0 9. 23 kooli VI eesti keel 100% 82% 4,0 5. VI matemaatika 81,8% 22,7% 29 punkti 49-st 14. VI loodusõpetus 100% 68% 3,8 5. IX kodanikuõpetus 100% 85% 4,4 3. 2002/2003. õppeaastal õpib koolis 163 õpilast 9 klassikomplektis. 1. Pedagoogilisi töötajaid kokku 20 (k.a direktor ja õppealajuhataja). Lisaks õpetajatele töötavad koolis: huvijuht-sekretär, 1 pikapäevarühma kasvataja, 1 raamatukogutöötaja. 2. Pedagoogiliste töötajate jaotus soo järgi: naisi 16 mehi 3 3. Pedagoogilise kaadri jaotus hariduse järgi: kõrgharidusega 13 keskeriharidusega 6, nendest E. Liblik omandab kõrgharidust keskharidusega 1, J. Marrandi omandab kõrgharidust 4. Pedagoogilise kaadri jaotus vanuse järgi: alla 25-aastaseid – 25–29-aastaseid – 30–39-aastaseid 8 40–49-aastaseid 6 50–55-aastaseid 3 üle 55-aastaseid 3 5. Atesteeritud õpetajad: õpetajakandidaate 2 nooremõpetajaid 2 pedagooge 15 vanemõpetajaid 3 6. Majanduspersonal: 1 peakokk 1 kokk 3 koristajat 1 koolitädi-koristaja 1 majahoidja (osalise koormusega) 1 spordirajatiste meister (osalise koormusega) 4. VISIOON 2005 Retla Kooli visioon: kujuneda kooliks, kus on isiksust arendav, koostööd soosiv ja turvaline õpikeskkond, mis kujundab õpilaste õpimotivatsiooni ja võimaldab omandada mitmekülgset haridust. 5. EESMÄRGID AASTAKS 2005 Arengukava üldised eesmärgid on: 1. tagada kooli õppetaseme vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele; 2. anda teadmised, oskused ja vilumused ning kujundada väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mis loob õpilasele eeldused kujuneda isiksuseks, kes tuleb toime oma elu ja tööga; 3. luua mitmekülgsed võimalused õppetööväliseks huvialategevuseks kooli juures. 6. KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA -VALDKONNAD I. Koolisisene juhtimine 1. Luua töine ja meeskonnatööd valdav kollektiiv. 2. Juhtkond suunab metoodilist tööd ja planeerib täienduskoolitust. 3. Arendada sisehindamise süsteemi. 4. Täiustada õpilaste, õpetajate ja personali töö stimuleerimise süsteemi. 5. Klassijuhatajad lähtuvad oma töös kooli õppekasvatustöö ülesannetest ja klassi probleemidest, teevad koostööd teiste õpetajate ja kooli juhtkonnaga. 6. Kooli töötajad lähtuvad oma töös kooli arengukavast, õppekavast ning kooli juhtkonna, hoolekogu, õppenõukogu otsustest. 7. Koostada kõigile töötajatele individuaalsed ametijuhendid. 8. Õppenõukogu liikmete osalemine kooli arenduses. 9. Püüda julgustada ja motiveerida õpilasi osalemaks koolielu probleemide lahendamisel. 10. Luua süsteem kooli tähtsamate tegevuste dokumenteerimiseks. 11. Luua süsteem õpilaste ja lapsevanemate informeerimiseks. 12. Võimaldada lapsevanematele kursisolekut kooli eesmärkide ja arendustegevusega. 13. Saavutada kooli kodukorra täitmine. II. Kooli töö plaanimine 1. Koostada arengukava ja õppekavaga kooskõlas üldtööplaan. 2. Arvestada arengukava oma tegevuses ja täienduskoolituse plaanides. III. Õpetamine ja õppimine 1. Koostada ainekavad, milles on läbivate teemade käsitlus klassiti. 2. Korraldada kooli tasemetöid. 3. Arvestada enam õpilaste võimekust. 4. Täiendada õpetajate töökavasid iga õppeaasta algul vastavalt õppeprotsessi muutustele. 5. Kujundada ainealase metoodilise töö süsteemi. 7. Täiendada õpilaste õpioskusi. 8. Osaleda maakondlikel olümpiaadidel. 9. Süstemaatiliselt kontrollida koduseid töid. 10. Arendada suulist eneseväljendusoskust. 11. Teavitada õpilasi ja lapsevanemaid hindamise eesmärkide, aja ja viisi osas. 12. Analüüsida õppetöö tulemusi ja teha kokkuvõtted õppenõukogus. 13. Analüüsida eksami- ja tasemetööde tulemusi. 14. Võtta suurema tähelepanu alla isamaaline õpetus ja kasvatus. IV. Koolikohustuse täitmine 1. Saavutada seda, et õpilased ei puuduks põhjuseta üksikutest tundidest. 2. Saavutada täielik koolikohustuse täitmine. V. Kooli töökeskkond 1. Vana koolimaja viia vastavusse tervisekaitse nõuetega. 2. Luua turvaline töökeskkond. VI. Huvitegevus 1. Planeerida huvitegevust otstarbekamalt. 2. Muretseda vajalikud tehnilised vahendid: fotoaparaat, videokaamera. 3. Skautluse propageerimine. 4. Rahvakultuuri traditsioonide säilitamine ja arendamine. VII. Hoolekogu 1. Kooli arengut suunab, aitab ja toetab hoolekogu koostöös kooli vilistlastega. VIII. Kaader 1. Leida kooli erialase kõrg- ja keskeriharidusega kaader. 2. Leida kooli logopeed ja psüholoog. IX. Infotehnoloogia 1. Varustada arvutiklass kaasaegsete arvutitega. 2. Suurendada Interneti-ühenduse kiirust. 3. Uuendada tarkvara. X. Kutsenõustamine 1. Käsitleda õppeaineid seoses elukutsetega. 2. Välja selgitada õpilaste kutsesobivus ja võimekus. 3. Tutvustada edasiõppimisvõimalusi. 4. Tutvustada Lõuna-Järvamaa asutusi. 5. Suunata õpilasi ise infot otsima. XIII. Traditsioonid, koostöö vilistlastega 1. Korraldada traditsioonilisi üritusi. 2. Korraldada vilistlaste kokkutulek kooli 150. a tähistamiseks. XIV. Avalikud suhted ja reklaam 1. Täiustada kooli kodulehekülge. 2. Tutvustada kooli meedias. 3. Kujundada kooli sümboolikaga esemeid. 7. TEGEVUSKAVA 2003–2005 Tegevus Tulemus 2003 2004 2005 Kokku JUHTIMINE Kõigile töötajatele individuaalsete ametijuhendite koostamine Individuaalsed ametijuhendid × Tulemusvestluste põhimõtete väljatöötamine Sõnastatud põhimõtted × Tulemusvestluste läbiviimine × × × Sisehindamise kriteeriumide konkretiseerimine Täpsustatud sise- hindamise kriteeriumid × Õpilaste, õpetajate ja personali töö stimuleerimise süsteemi täiustamine Väljatöötatud stimuleerimise süsteem × × × Õpetajatöö edukuse hindamise korra väljatöötamine ja täiendamine Väljatöötatud hindamise kord × Asjaajamiskorra täpsustamine Täiustatud asjaajamiskord 100 100 100 300 Hoolekogu liikmete koolitus Toimunud koolitus 500 2 000 2 500 PEDAGOOGIDE TÄIENDUSKOOLITUS Pedagoogide ainealane täieduskoolitus Toimunud koolitused 13 000 13 000 14 000 40 000 Klassijuhatajate täienduskoolitus Toimunud koolitused 8 000 3 500 3 500 15 000 Direktsiooni IT-alane koolitus Toimunud koolitused 1 000 1 000 Aineõpetajate IT-alane koolitus Toimunud koolitused 3 000 3 000 4 000 10 000 KOOLIKORRALDUS Kooli õppekava täiendamine Täiustatud õppekava 300 400 300 1 000 Hindamiskriteeriumide täiendamine Hindamisjuhend × Kodukorra parandamine ja täiendamine Täiendatud kodukord × × × Huvitegevus Fotoaparaadi muretsemine 2 500 2 500 Videokaamera muretsemine 6 500 6 500 Traditsioonid, koostöö vilistlastega Kooli 150. Aastapäeva üritused 10 000 10 000 Õpi- ja töökeskkonna kaasajastamine Õppeklasside inventari uuendamine (koolipingid, tahvlid) Algklassidele 2003, keemia 2004, füüsika 15 000 18 000 17 000 50 000 Arvutiklassi kaasajastamine (riist- ja tarkvara) 13 000 13 000 13 000 39 000 Klassiruumide remont ja elektrisüsteemi vahetus vanas majas, valgustuse normidega vastavusse viimine 700 000 100 000 800 000 Koridoride remont 75 000 75 000 Tööõpetuse ruumide kapitaalremont (valgustus, ventilatsioon) 75 000 75 000 Võimla remont 50 000 50 000 Staadioni ja mänguväljakute remont 50 000 50 000 8. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD 1.1. Kool koostab koostöös hoolekogu ja õppenõukoguga arengukava kavandi, milles määratakse: a) kooliarenduse põhisuunad ja -valdkonnad; b) tegevuskava kolmeks aastaks; c) arengukava uuendamise kord; 1.2. Arengukava kavandi kiidavad heaks kooli õppenõukogu ja hoolekogu. 1.3. Arengukava kavand avalikustatakse koolis, raamatukogus ja vallakantseleis. 1.4. Avaliku väljapaneku ajal tehtud parandused ja täiendused viiakse sisse kooskõlastatult kooli hoolekoguga. 1.5. Parandatud ja täiendatud arengukava projekt esitatakse vallavalitsusele ja volikogu haridus- ja kultuurikomisjonile läbiarutamiseks. 1.6. Arengukava projekt esitatakse volikogule esimeseks lugemiseks pärast vallavalitsuses ja volikogu haridus- ja kultuurikomisjonis läbiarutamist. 1.7. Arengukava kinnitatakse teisel lugemisel volikogu koosseisu häälteenamusega. Lisa 1 RETLA KOOLI SWOT-ANALÜÜS SWOT(TNOV)-analüüs toob välja: – tugevad küljed, mille abil saab Retla Kooli tulevikku planeerida; – nõrgad küljed, mille parandamiseks tuleb eesmärgid püstitada; – ohud, mida tuleb vältida; – võimalused, mida Retla Kool peab paremini ära kasutama. TUGEVAD KÜLJED: • Kooli kasutada on ajakohane arvutiklass, söökla ning raamatukogu • Kvalifitseeritud, töökas, koostöövõimeline ning püsiv kollektiiv • Koolil on olemas spordisaal ja staadion • Hästi on organiseeritud parandusõpe • Juhtkond toetab ja aitab õpetajaid • Õpilaste õpivõime diagnoosimine • Traditsioonidega kool • Täienduskoolituse võimaluste kasutamine • Huvi- ja sporditegevus • Tihe koostöö kohalike asutustega NÕRGAD KÜLJED: • Kooli kodukorra mittetäitmine • Sage tundidest puudumine • Õpilaste karistamatuse tunne • Psühholoogi ja logopeedi puudumine • Tublidele õpilastele väljundi leidmine • Noorte õpetajate vähesus • Pidevalt vähenev õpilaste arv • Paremate õpilaste lahkumine • Alates 5. klassist palju kursuse kordajaid • Kaasaegsete õppevahendite vähesus • Ringitööks sobivate ruumide vähesus (puudumine) • Vananenud koolimööbel • Kooli vara lõhkumine • Halb valgustus koolimaja vanas osas • Probleemid küttesüsteemiga • Amortiseerunud sisseseadega tööõpetuse klass • Huvi- ja sporditöö • Hõre bussiliiklus • Koolil puudub aula • Kool asub väikeses maa-asulas • Väikesel vallal on vähe vahendeid OHUD: • Pidevalt vähenev õpilaste arv • Koolivägivald • Õpilaste hiline diagnoosimine • Õpi- ja käitumisraskustega laste arvu suurenemine • Õpilastel on vähe võimalusi vaba aja sisustamiseks • Õpilaste erinevad materiaalsed võimalused • Õpilaste terviseprobleemid VÕIMALUSED: • Jätkata koostööd lasteaiaga • Erispetsialistide suurem kaasamine • Koolimaja võimaluste parem kasutamine (võimla, söökla, arvutiklass, raamatukogu) • Projektide kaudu lisavahendite hankimine • Kooli kodulehekülje täiendamine • Õpetajate täiendus- ja ümberõpe • Tihedam koostöö koduga • Leida sõpruskool • Kutsevalik • Individuaalsete õppekavade rakendamine Lisa 2 RETLA KOOLI ÕPILASTE ARVU PROGNOOS KUNI AASTANI 2005 Õppeaasta Esimesse klassi astujad Kool kokku 2003/2004 10 155 2004/2005 14 143 2005/2006 12 136