Vabariigi Valitsus — Eesti kodakondsuse andmine — RTL, 2003, 82, 1224

Korraldus kehtestatakse «Kodakondsuse seaduse» (RT I 1995, 12, 122; 83, 1442; 1998, 111, 1827; 2000, 51, 323; 2001, 93, 565; 2002, 53, 336; 62, 376; 90, 518; 2003, 18, 101) § 20 lõike 1 alusel. 1. ASJAOLUD JA VARASEM MENETLUSKÄIK 24. augustil 2001. a esitas XXX Kodakondsus- ja Migratsiooniametile sooviavalduse Eesti kodakondsuse saamiseks endale ja 31. jaanuaril 2003. a oma lapsele, XXX, «Kodakondsuse seaduse» §-des 6 ja 33 ning §-s 14 sätestatud tingimustel. XXX ja XXX on Vene Föderatsiooni kodanikud. 2. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED «Kodakondsuse seaduse» § 6 sätestab üldtingimused naturalisatsiooni korras kodakondsuse taotlemiseks, § 33 sätestab soodustingimused enne 1. juulit 1990. a Eestisse asunud isikule, kelle suhtes ei rakendata alalise elamisloa alusel Eestis viibimise nõuet, ja § 14 sätestab, et alla 15-aastane alaealine saab Eesti kodakondsuse koos oma Eesti kodakondsust taotleva vanemaga. «Kodakondsuse seaduse» § 1 lõike 2 kohaselt ei või Eesti kodanik olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses. «Kodakondsuse seaduse» § 19 lõike 3 kohaselt peab naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsust taotlev isik tõendama, et ta on vabastatud tema senisest kodakondsusest, tunnistatud kodakondsuseta isikuks või peab olema tõendatud tema vabastamine tema senisest kodakondsusest seoses Eesti kodakondsuse saamisega. Vastavalt «Kodakondsuse seaduse» § 19 lõikele 3 kinnitab Eesti kodakondsust saada sooviv isik kirjalikult Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutuses ühe aasta möödumisel Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse registreerimise päevast, et ta jätkuvalt soovib saada Eesti kodakondsust ning vastab «Kodakondsuse seaduses» sätestatud tingimustele, ja esitab tõendi selle kohta, et ta on vabastatud senisest kodakondsusest või vabastatakse sellest seoses Eesti kodakondsuse saamisega või on tunnistatud kodakondsuseta isikuks. XXX esitas nõutava kinnituse 25. veebruaril 2003. a ning lisas sellele Vene Föderatsiooni Suursaatkonna 20. veebruari 2003. a tõendi nr 131, milles kinnitatakse, et XXX ja XXX vabastatakse Vene Föderatsiooni kodakondsusest juhul, kui nende suhtes ei tuvastata Vene Föderatsiooni «Kodakondsuse seaduse» §-s 20 toodud kodakondsusest vabastamisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid. XXX ja XXX on täitnud «Kodakondsuse seaduses» ettenähtud tingimused Eesti kodakondsuse saamiseks ning nende suhtes ei ole tuvastatud «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõikes 1 nimetatud Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid. Samas ei tõenda Vene Föderatsiooni Suursaatkonna 20. veebruari 2003. a tõend nr 131 otseselt XXX ja XXX vabastamist Vene Föderatsiooni kodakondsusest Eesti kodakondsuse saamisel. «Kodakondsuse seaduse» § 20 lõike 2 kohaselt jõustub Vabariigi Valitsuse Eesti kodakondsuse andmise korraldus allakirjutamise päeval, kui korralduses eneses ei sätestata muud tähtaega. Arvestades isiku soovi saada Eesti kodakondsus ning «Kodakondsuse seaduse» § 1 lõikes 2 ning § 19 lõikes 3 sätestatut, annab Vabariigi Valitsus XXX ja XXX Eesti kodakondsuse tingimusel, et nad vabastatakse Vene Föderatsiooni kodakondsusest. 3. OTSUS «Kodakondsuse seaduse» § 20 lõike 1 alusel ning arvestades sama seaduse § 20 lõikes 2 sätestatut, anda Eesti kodakondsus XXX ja XXX. 4. JÕUSTUMINE Korraldus jõustub XXX ja XXX Vene Föderatsiooni kodakondsusest vabastamisele järgnevast päevast tingimusel, et XXX esitab Kodakondsus- ja Migratsiooniametile dokumendi, mis tõendab tema ja ta tütre vabastamist Vene Föderatsiooni kodakondsusest. 5. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Kodakondsus- ja Migratsiooniametil teha korraldus XXX ja XXX teatavaks. Peaminister Juhan Parts Riigikantselei peadirektor riigisekretäri ülesannetes Marten Kokk