Võnnu Vallavolikogu — Kurista piirkonna arengukava 2003-2008 kinnitamine — KO, 100, 1910

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 9 ja § 22 lõike 1 punkti 7, Võnnu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kurista piirkonna arengukava 2003–2008 vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 1. juulil 2003. a. Volikogu esimees Tiiu MEERITS Võnnu Vallavolikogu 26. juuni 2003. a määruse nr 13 lisa KURISTA PIIRKONNA ARENGUKAVA 2003–2008 SISSEJUHATUS Käesolev arengukava on koostatud aastateks 2003–2008, mis paneb paika visiooni ja sellest lähtuvad arengueesmärgid. Arengukava on piirkonna tegevuse, eesmärkide ja rahaliste vahendite kavandamise aluseks olev dokument. Arengukava sisaldab ühelt poolt ülevaadet praegusest piirkonna olukorrast, teisalt aga vaatab tulevikku, pannes paika pikemaajalised arengu suunad ja eelistused ning tegevuse kavandamise alused. Arengukava peab toetuma olemasolevatele eeldustele, olema realistlik ja elluviidav, ta ei saa kunagi lõplikult valmis, sest toimuvatest muutustest lähtuvalt, peab ka arengukava pidevalt üle vaatama, täiustama ja parandama. Arengukava on vajalik selleks, et olla teadlik olemasolevast olukorrast, mis aitab vältida juhuslikkust juhtimisel. Määratletakse sihid ja esitatakse konkreetsed tegevused, mida hakatakse seatud eesmärkide saavutamiseks ühiselt ellu viima. Kindlad sihid võimaldavad ressursside kasutamist efektiivsemaks muuta. Ka eri valdkondade tegevused on arengukava olemasolul paremini kooskõlastatavad, otsused kergemini langetatavad. Arengukava lahutamatu osa on kohalike elanike kaasamine nii koostamise kui ka eesmärkide saavutamise protsessi. Sellel eesmärgil on tehtud 9 intervjuud ja rahvakoosolek, kus 26 osavõtjaga toimus rühmatöö, pandi paika piirkonna tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud (SWOT-analüüs) ning visioon. Lisaks arutleti piirkonna probleemide üle ja püüti leida võimalikke lahendusi. ARENGUKAVAS KASUTATAVAD MÕISTED Arengu eeldused – olemasolevad ressursid piirkonnas, mida saab kasutada soovitud arengueesmärkide saavutamiseks. Arengu eesmärk – visioonist lähtuv üldkirjeldus, milleni soovitakse teatud ajaks jõuda ja mis on määratletav, mõõdetav ja reaalselt elluviidav. Arengukava – dokument, mis sisaldab omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamist ning edasise arengu suundi ja eelistusi (KOKS § 9). Arengukava on piirkonna visioonist lähtuvate eesmärkide saavutamisele suunatud kokkulepe, mis sisaldab olukorra analüüsi, arengueeldusi, -eesmärke, kavandatud tegevusprioriteete. Arengukava on omavalitsuse eelarve alus ja selle ajaline ulatus on vähemalt kolm aastat, kui sellega ei kaasne pikemaajalisi rahalisi kohustusi. Arengukava vaadatakse üle iga aasta 1. oktoobriks. Piirkond – elanike ruumiline kooslus, mis põhineb piirkondlikul identiteedil ja elanike ühtekuuluvusel; piirkondlikul samastumisel põhinev elanike ühendus. Piirkonnas tuntakse üksteist, ollakse kursis toimuvaga ja seal asetleidev läheb korda nende liikmetele. Kurista piirkonda kuuluvad Kurista, Hammaste, Rookse ja Issaku küla. SWOT-analüüs – meetod protsessi, nähtuse, olukorra vms eri külgede analüüsiks. Tuleneb ingliskeelsete sõnade (strengths ‘tugevused’, weaknesses ‘nõrkused’, opportunities ‘võimalused’, threats ‘ohud’) algustähtedest. Tegevuskava – loend konkreetsetest ülesannetest ja tegevustest, mida on vaja täita püstitatud eesmärkide saavutamiseks koos ressursside, elluviijate ja tähtaja määramisega. Visioon – omavalitsuse tulevikupilt, mida tahetakse teatud ajaks saavutada. KURISTA PIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Kurista piirkonda kuuluvad järgmised külad Tartu maakonna Võnnu vallast: Kurista, Rookse, Issaku ja Hammaste, kokku 299 elanikuga, neist 51 on 0–16-aastased, 171 tööealised ja 77 pensioniealised (joonis 1). Ametlikke töötuid on piirkonnas 38. Majapidamisi on 143. Piirkonda läbib Tartu–Räpina maantee. Viimasel ajal on eriti Hammaste ja Kurista külla kolinud uusi elanikke, kes töötavad Tartus. Seda soodustab lähedus linnale ja hea maanteeühendus.

Joonis 1. Kurista piirkonna rahvastik Ettevõtlus on selles piirkonnas vähe arenenud. Hammaste külas on AS Avi Puutöökoda, mis valmistab erinevaid puidutooteid ja Rein Aariku suurtalu, mis tegeleb põhiliselt teravilja kasvatusega. OÜ Vakapuu tegeleb kaubandusega. Rootsioja kaldal on ökotalu, kus turistidel on võimalik kasutada lõkke- ja telkimisplatsi ning ööbida puhkemajas (kööginurk, saun). Talu juures olevas Rootsioja paisjärves käivad peale turistide ja kohalike ujumas ka teiste külade inimesed. Talu on atesteerimata. Piirkond on pika ajalooga, sellest kõnelevad Hammaste kivikalmed. Siin oleks ka potentsiaali turismil, praeguseks on olemas matkarada 14 läbitava punktiga. See rada läbib kõiki siia piirkonda jäävaid külasid. Matkarajal on võimalik näha Kalevipoja lingukivi. Issakul on 1840-ndatest aastatest pärit karjamõis koos pargiga, tänapäeval on mõis eravalduses. Pargi juurde kuuluvad pärnaalleed põhimõisa, Kurista ja Võnnu kiriku suunas. Endise Issaku karjamõisa park on looduskaitse all. Huvitav vaatamisväärsus on Issaku paisjärve vana tamm. Tartu–Räpina maantee ääres asuv kivist tuuleveski ehitati 18. sajandil ja veski on muinsuskaitse all. Kurista külas kasvab põldude keskel üksik kauni võraga põline mänd, mida tuntakse Lesenaise pedaja või ka Nutumänni nime all. Looduskaitse all olev puu on 12 m kõrge ning tema ümbermõõt on 4,03 m. Kurista mõis rajati 17. sajandil ja park 18. sajandi II poolel, kus korraldatakse tänapäeval külapäevi ja sellest võiks kujuneda piirkonna keskus. Mõis kuulub Eesti Kaitseliidule. Üksikuna paistavad silma iidne sanglepp, põline jalakas ja Rootsioja mänd. Rootsi karjamõisa peahoone ehitusajaks peetakse 18. sajandi algust. Muinsuskaitse all oleval ehitisel on täiskelpkatus. Piirkonnas on sündinud Tartu Ülikooli astronoomiaprofessor T. Rootsmäe ja luuletaja O. Rootsman. Kurista oja ürgorgu kutsutakse Ööbikuoruks ja Luutsna jõe ürgorus leidub liivakivipaljandeid. Piirkonda läbivad Kurista ja Hammaste oja ning Luutsna jõgi. Lisaks ilmestavad maastikku Issaku ja Rootsioja paisjärved. Kohapealne seltsielu ei ole aktiivne. Kultuuriliselt ollakse seotud Võnnuga, kus on mitmeid seltse ja üritusi. ARENGU EELSUSED • Läbiv Tartu–Räpina maantee ja Tartu linna on 22 km; • Kurista mõis ja Issaku karjamõis kui olulised kultuuriobjektid; • noorte inimeste piirkonda kolimine. VISIOON Kurista piirkond on haritud põldude, kaunite majade ja konkurentsivõimelise infrastruktuuriga. Soodne asukoht, ettevõtlikud inimesed ja aktiivne külaelu on aluseks ettevõtluse, turismi ja elamumajanduse arendamiseks: • nii kohalikel kui ka möödujatel on ilus vaadata haritud põlde hooldatud ümbrusega ja kauneid majapidamisi; • Tartusse ja Räpinasse viib korralik asfalttee, külateed on heas korras, kõigil soovijatel on võimalik saada kiire Interneti püsiühendus; • kõigil on võimalik leida sobivat tööd; • loodud külaselts pakub mitmekesist tegevust ja taotleb elukeskkonna parandamiseks vahendeid; • kõikide majade korstnatest tõuseb suits ja väljamõõdetud kruntidel kerkivad uued majad; • turistidel on võimalik ööbida, süüa, käia saunas ja nautida kaunist loodust. KURISTA PIIRKONNA SWOT-ANALÜÜS TUGEVUSED Läbiv Tartu–Räpina maantee Tartu lähedus Juurdepääs küladele Mobiilside leviala Palju noori peresid Piirkonna traditsioonide austamine ja säilitamine Puhas loodus Ettevõtlikud inimesed Olemasolevad rendisaunad NÕRKUSED Külateed Halb bussiühendus Tartuga Vähe töökohti Kiire Interneti püsiühenduse loomine on kallis Kapitali puudus Info levik Elektriühendus Järv ja mõisahooned Puudub kokkusaamiskoht Alkoholism Teenused Tähistamata matkarada Tegevusetus VÕIMALUSED Ettevõtluse areng Turism Spordirajatised Elamuehitus Mõisaparkide taastamine Ideede teostamiseks vahendite hankimine projektidest Külaelu aktiveerimine (külapäevad, kokkutulekud) Piirkonnaseltsi loomine Soodne riigipoolne poliitika Inimeste ja organisatsioonide vaheline koostöö OHUD Kuritegevus Põllumajanduse allakäik Magalaks muutumine Aktiivsete lahkumine Ebasoodne valitsuspoliitika Tugevused – võimalused: Ettevõtluse arendamine ettevõtlikke inimesi ja Tartu lähedust ära kasutades. Turismi arendamine olemasolevate vaatamisväärsuste najal. Puhas loodus, noored inimesed, hea tee Tartusse loovad eeldused elamuehituseks. Piirkonna traditsioonide jätkamisega aktiveerida kohalikku elu. Kaasata kohalikke mõisaparkide taastamisse (talgud). Ettevõtlike inimeste initsiatiivil külaseltsi loomine. Tugevused – ohud: Piirkonna traditsioonide väärtustamine aktiivsete lahkumise ja magalaks muutumise vältimiseks. Ettevõtlike inimeste kaasamisega põllumajanduse allakäigu pidurdamine. Tugevad traditsioonid ja ettevõtlikud inimesed muudavad kohaliku elu sõltumatumaks ebasoodsast valitsuspoliitikast. Nõrkus – võimalused: Ettevõtluse arendamisega uute töökohtade loomine. Järve ja mõisahoonete eksponeerimine turistidele. Tegevusetuse vähendamine sportimisvõimaluse pakkumisega. Paremad kommunikatsioonid ja teenuste olemasolu soodustavad elamuehituse teket. Külateede olukorra ja elektriühenduse parandamiseks vahendite taotlemine projektidest ja fondidest. Matkaraja edasiarendamine koostöös teiste küladega. Kohaliku elu aktiveerimiseks kokkusaamiskoha loomine. Nõrkused – ohud: Alternatiivse põllumajanduse arendamisega uute töökohtade loomine. Küla kokkusaamiskoht, kus toimub aktiivne tegevus, aitab magalaks muutumise vastu. Mitmekülgse tegevuse pakkumine eri huvigruppidele vähendab aktiivsete lahkumist. Kapitali juurdevool vähendab põllumajanduse allakäiku. ARENGU EESMÄRGID JA TEGEVUSKAVA • Turismi arendamine Turismi seisukohalt on olulised olemasolevad mõisad (Kurista mõis ja Issaku karjamõis). Kurista mõis kuulub Eesti Kaitseliidule, Issaku karjamõis aga eraomandisse. Kaitseliit on loonud MTÜ Kurista mõisa korrastamiseks, eesmärgiga luua sinna noortekeskus. Mõisate ehituslik olukord on väga halb. Kurista mõisa katusesse ehitatud aknad on väikse katuse nurga tõttu mädandanud selle. Kurista mõisa park on keskmise liigirikkusega. Külarahvas on pargi korrastamiseks korraldanud talguid. Piirkonnas on Kurista matkarada, mis läbib nii Kurista, Issaku, Hammaste kui ka Rookse külasid. Matkarada on kirjeldatud, kuid tähistamata, olemas tutvustavad brošüürid, infot leiab ka Võnnu valla koduleheküljelt [www.vonnu.ee]. Kurista piirkonnas on kaunis ja puhas loodus koos oma paisjärvedega. Nende kallastele on ehitatud saunad, mida on võimalik välja rentida. 1. Turismi arendamiseks teiste valla küladega koostöö tegemine ja ühtse süsteemi loomine («Läbi ajaloo...» projekti elluviimiseks läbirääkimiste pidamine, püstkojast kuni ökotaluni, seda võiks kasutada peale turistide ka koolid ajalootunniks. Ideaalis võiks reis alata Tartust, kust sõidetakse laevaga Läänistele, pannakse asjad püstkotta, vaadatakse linnamäge ka kivikalmeid, sealt minnakse hobuserakenditega tallu kus kinnitatakse keha talutoiduga. Pärast seda minnakse mõisatesse, kirikus on orelikontsert, külakoolis kuulatakse loengut, siis süüakse kõrtsis õhtusööki ja pidutsetakse seal. Öösel tehakse retk metsavendade ellu. Järgmisel päeval alustatakse veoauto kastis kolhoosiaega, külastades lautasid ja külapoodi. Edasi liigutakse tänapäevase bussiga kohalikesse kaasaegsetesse ettevõtetesse, lõunatades ökotalus, siis sõidetakse tagasi Lääniste sadamasse, kust sõidetakse jõgepidi tagasi Tartusse). Kurista piirkonna osa sellest ideest oleks mõisatega seonduva välja arendamine ja kõrtsi loomine, ökotalu kaasamine; 2. matkaraja viitadega märgistamine ja informatsioonitahvlite paigutamine ning pidev korrashoid. Matkarada peab reklaamima ja vajalik on kohalike giidide olemasolu; 3. Kurista mõisa pargi pidev hooldamine ja külakeskuseks kujundamine koostöös Kaitseliiduga külapäevade, simmanite ja suveetenduste ning teiste ürituste korraldamiseks. Selleks peaks aga mõisas olema korralik elektrisüsteem, pargis kuivkäimlad, teadetetahvel, pingid ning paigaldatav lava, mida võiks laenata Võnnu alevikust; 4. Kurista mõisa kasutamine turismi arendamise eesmärgil (mõisaaegse kõrtsi stiilis toitlustuskoha loomise idee propageerimine eraettevõtjatele), Issaku karjamõisa ööbimiskoht omaniku eestvedamisel; 5. koostöö tegemine ja informatsiooni edastamine Võnnu Teabekeskusele; 6. Interneti kodulehe loomine. • Piirkonnas aktiivse küla- ja seltsielu edendamine Piirkonnas on palju aktiivseid inimesi, sealhulgas palju noori. On korraldatud külapäevi ja mõisa pargi korrastamise talguid. Esimesed külapäevad toimusid 1997. aastal Kurista mõisa pargis, järgmised toimuvad piirkonna aktiivsete eestvedamisel 2003. aasta juulis. Külaseltsi veel ei ole, kuid arengukava koostamise rahvakoosolekul otsustati see luua. Külas seltsielu arengut takistav tegur on kokkusaamiskoha puudumine. Samuti ei ole piirkonnal külavanemat. 1. Kaitseliidu loodavas Kurista mõisas olevas noortekeskuses leiavad tegevust ka kohalikud; 2. külaelanikele kooskäimiskoha loomine Kurista mõisa ja siseürituste korraldamine seal; 3. Ööbikuorgu aktiivseks vaba aja veetmiseks erinevate atraktsioonide loomine kokkuleppel maaomanikega; 4. korraldada külavanema valimised, kelle ülesanne on vahendada informatsiooni küla ja valla vahel. Koolituspäeva korraldamine koos teiste valitud Võnnu valla külavanematega; 5. küla nõukoja moodustamine piirkonna külade aktiivsematest inimestest (igast külast 1–2 inimest); 6. külavanema ja küla elanike vahelise koostöö ja ühistegevuse traditsiooniks muutmine; 7. koostöö valla teiste küladega: külavanemate tasandil informatsiooni vahetamine, teiste külade üritustest osavõtmine, koostöövõrgustiku kujunemine; 8. külaseltsi loomine aktiivsete inimeste eesvedamisel; 9. külaseltsi algatusel erinevate ürituste korraldamine (näiteks külapäevad, jutuõhtud esinejatega, infopäevad eri huvigruppidele jne); 10. piirkonna kroonika loomine külade kaupa (ajalugu, info majapidamiste kohta, üritused jne); 11. taludele ühtse sildimajanduse väljatöötamine; 12. Kurista ja Hammaste bussipeatuste korrastamine. • Hea elukeskkonna tagamine Hea elukeskkonna alus on puhas loodus. Piirkonnas olevad paisjärved on kõigile elanikele vabalt kasutamiseks. Ühe paisjärve äärde on omanik teinud ujumiskoha, kus on kuivkäimla, riietumiskabiin ja liivarand. Selle kõige korrashoidmiseks võiksid kõik selle kasutajad kaasa aidata. Jäätmemajandust reguleerib vallavolikogu kinnitatud jäätmehoolduseeskiri, mille järgimine veel väga efektiivselt ei toimi. Piirkonnas on puidu- ja kaubandusega tegelevad ettevõtted. Turismiettevõtteid otseselt ei ole, kuid perspektiivi selleks saada on Rookse külas oleval Rootsi ökotalul. Probleem on korraliku kaupluse puudumine just eriti suvel. Osades majapidamistes on sissehelistamisega Interneti-ühendus, kuid see on aeglane, teisalt peetakse püsiühenduse paigaldamist liiga kalliks. Külateed on halvas olukorras. 1. Issaku paisjärve süvendamine ja ujumiskohtade arendamine; 2. ujumiskohtade lähedusse spordiplatside loomine (rannavõrkpalli, jalgpalli jne väljakud, kiiged); 3. koostöö tegemine Võnnu vallavalitsusega teede korrashoidmiseks ja stabiilse elektriühenduse tagamiseks; 4. prügimajandus korda: selgitustöö ja propaganda inimeste teadlikkuse tõstmiseks ja prügifirmaga lepingute sõlmimise soodustamiseks. Koopereerumise võimaluse välja selgitamine; 5. looduskeskkonna jätkuv säästlik kasutamine; 6. alternatiivsete võimaluste otsimine lisa- või põhisissetuleku saamiseks: näiteks marja- ja köögiviljakasvatus, väikeloomad jne; 7. kohapealse esmaste vajaduste rahuldamiseks kaubanduse jätkuv tegutsemine ja arendamine; 8. kohapealse ettevõtluse arendamine ja soodustamine (infopäevad, soodsa keskkonna loomine jne); 9. turvalise elukeskkonna tagamine; 10. elamumajanduse arendamine ja uute elanike kaasamine külaellu. Tegevuskava Aeg Tegevus, projekt Rahastaja, vastutaja 2003 kevad Külaseltsi loomine Omakapital, kohalik algatus 2003 mai Matkaraja arendamine EAS, külaselts 2003 kevad Talgud Kurista mõisa pargis koostöös Kaitseliiduga Omakapital, kohalik algatus 2003 mai Kurista mõisa ja selle ümbruse korrastamine (teadetetahvel, kuivkäimla, lava jt) EAS, SAPARD (6 meede), külaselts 2003 – Küla kroonika loomine Kohalik algatus 2003 Interneti kodulehekülje loomine EAS, kohalik algatus 2003 kevad Külavanemate vajaduse propageerimine ja koolituse pakkumine Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Kodukant, Teabekeskus 2003 Spordiplatside loomine EAS, kohalik algatus 2003 – FIEde teavitamine teede remondi ja elektriühenduse parandamise ning Interneti püsiühenduse loomisest SAPARDi 4 meetme abil Teabekeskus, külaselts 2003 Alternatiivse tegevuste propageerimine põllumajanduses (SAPARDI 3 meede) Teabekeskus, külaselts 2003 Bussipeatuste korrastamine (Kurista, Hammaste) Teedevalitsus, kohalik algatus