Võnnu Vallavolikogu — Lääniste küla arengukava 2003-2008 kinnitamine — KO, 100, 1909

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 9, § 22 lõike 1 punkti 7, Võnnu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Lääniste küla arengukava 2003–2008 vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 1. juulil 2003. a. Volikogu esimees Tiiu MEERITS Võnnu Vallavolikogu 26. juuni 2003. a määruse nr 12 lisa LÄÄNISTE KÜLA ARENGUKAVA 2003–2008 SISSEJUHATUS Käesolev arengukava on koostatud aastateks 2003–2008, mis paneb paika visiooni ja sellest lähtuvad arengueesmärgid. Arengukava on küla tegevuse, eesmärkide ja rahaliste vahendite kavandamise aluseks olev dokument. Arengukava sisaldab ühelt poolt ülevaadet praegusest küla olukorrast, teisalt aga vaatab tulevikku, pannes paika pikemaajalised arengusuunad ja eelistused ning tegevuse kavandamise alused. Arengukava peab toetuma olemasolevatele eeldustele, olema realistlik ja elluviidav, ta ei saa kunagi lõplikult valmis, sest toimuvatest muutustest lähtuvalt peab ka arengukava pidevalt üle vaatama, täiustama ja parandama. Arengukava on vajalik selleks, et olla teadlik olemasolevast olukorrast, mis aitab vältida juhuslikkust juhtimisel. Määratletakse sihid ja esitatakse konkreetsed tegevused, mida hakatakse seatud eesmärkide saavutamiseks ühiselt ellu viima. Kindlad sihid võimaldavad ressursside kasutamist efektiivsemaks muuta. Ka eri valdkondade tegevused on arengukava olemasolul paremini kooskõlastatavad, otsused kergemini langetatavad. Arengukava lahutamatu osa on kohalike elanike kaasamine nii koostamise kui ka eesmärkide saavutamise protsessi. Sellel eesmärgil on tehtud 8 intervjuud ja rahvakoosolek, kus 13 osavõtjaga toimus rühmatöö, pandi paika küla tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud (SWOT-analüüs) ning visioon. Lisaks arutleti külaprobleemide üle ja püüti leida võimalikke lahendusi. ARENGUKAVAS KASUTATAVAD MÕISTED Arengu eeldused – olemasolevad küla ressursid, mida saab kasutada soovitud arengueesmärkide saavutamiseks. Arengueesmärk – visioonist lähtuv üldkirjeldus, milleni soovitakse teatud ajaks jõuda ja mis on määratletav, mõõdetav ja reaalselt elluviidav. Arengukava – dokument, mis sisaldab omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamist ning edasise arengu suundi ja eelistusi (KOKS § 9). Arengukava on piirkonna visioonist lähtuvate eesmärkide saavutamiseks suunatud kokkulepe, mis sisaldab olukorra analüüsi, arengueeldusi, -eesmärke ja kavandatud tegevusprioriteete. Arengukava on omavalitsuse eelarve aluseks ja selle ajaline ulatus on vähemalt kolm aastat, kui sellega ei kaasne pikemaajalisi rahalisi kohustusi. Arengukava vaadatakse üle iga aasta 1. oktoobriks. SWOT-analüüs – meetod protsessi, nähtuse, olukorra vms eri külgede analüüsiks. Tuleneb ingliskeelsete sõnade (strengths ‘tugevused’, weaknesses ‘nõrkused’, opportunities ‘võimalused’, threats ‘ohud’) algustähtedest. Tegevuskava – loend konkreetsetest ülesannetest ja tegevustest, mida on vaja täita püstitatud eesmärkide saavutamiseks koos ressursside, elluviijate ja tähtaja määramisega. Visioon – omavalitsuse ideaalne tulevikupilt, mida tahetakse teatud ajaks saavutada. LÄÄNISTE KÜLA ÜLDISELOOMUSTUS Lääniste küla asub Tartu maakonna Võnnu vallas, Võnnu alevikust 6 km kaugusel. Külas elab 136 inimest (2001. aasta seisuga), kellest pensioniealisi on 39, tööealisi 73 ja kuni 16-aastaseid 24 (joonis 1). Külas on 65 majapidamist, kusjuures seal asub ka üks kahekorruseline korterelamu kaheksa korteriga. Ametlikke töötuid on 18. Lääniste külal on ka kodulehekülg, kust on võimalik leida informatsiooni nii ajaloo kui ka tänapäeva kohta [www.hot.ee/laaniste1/].

Joonis 1. Lääniste küla rahvastik Küla ajalugu ulatub muinasaega. Sellest annavad tunnistust mitmed I aastatuhande II poolest pärinevad kinnismuistised Ahja jõe kallastel (linnamägi, matusekohad). Linnamägi on tänini külaelanikele oluliseks kokkusaamiskohaks, kus peetakse külapäevi, koolilõpupidusid, Võnnu lasteaia üritusi ja veedetakse niisama vaba aega grillides ning piknikku pidades. Linnamäel on ka koolimaja, mis tegutses 1884.–1972. aastani. Paljud tänased Lääniste küla elanikud, kes on omal ajal seal koolis käinud, peavad oluliseks, et lagunev maja leiaks taas rakendust. See oleks väga hea koht külakeskuseks ja seltsitegevuseks. Külas on loodud 2001. aastal Lääniste Küla Selts, mille eestvedamisel on toimunud kahel korral külapäevad (1998. ja 2002. aasta suvel) ja koos kohalike elanikega on linnamäel korraldatud ka talgud. Lääniste külas on Lääniste raamatukogu, kus lugejaid on 150. Külas on aiamajakesi valmistav ettevõtte AS Lasita Maja, kus saab praegu tööd 15 inimest, kuid ettevõte loodab peagi laieneda, puitbriketti toodab Antarktis Grupp OÜ, OÜ-l Valapol on külas pood. Peale kohalike talupidajate, on külas ka viljakasvatusega tegeleva ettevõte AS Hareto Põld. Kohalikud talupidajad tegelevad köögivilja, maasikate ning loomade (lambad, lehmad jt) kasvatusega. Võnnu valla 4700 ha haritavast maast on 463 ha Lääniste külas. Lääniste küla läbib Ahja jõgi, mida mööda Emajõeni on 17 km ja sealt omakorda Peipsini 8,8 km. See osa jõest on ka laevatatav. Lääniste külale lisab maalilisust jõe keskel asuv saareke. Suvel käivad küla noored ühelt poolt kokkusaamiskoha puudumise ja teisalt kauni vaate ning mugava kalastusvõimaluse tõttu sillal kokku saamas. Silla lähistel on ka ainus korralik ujumiskoht. Linnamäe juures lookleb jõgi, moodustades jõelammi, mis on võsast puhtaks raiutud, kuid vajab pidevat hooldust, jõekaldale on ehitatud ka paadisild. Ahja jõe luhal asuvad kaks ilusat kalarikast järve – Võngjärv ja Ahijärv. Lääniste metsad on põhiliselt segametsad, kuid leidub ka puhtaid männikuid. Sügisene seenelkäik toob lisa perede toidulauale. Marjuliste korvidesse leiavad tee veel vaarikad, mustikad, jõhvikad ja pohlad. Turismi seisukohalt on külas oluline matkarada, mis läbib peamisi vaatamisväärsusi, nagu Mihklimägi koos Tondikiviga, Saava ja Kiltre talu, Kargajapalu kääbaskalmistu, linnamäel asuv endine koolimaja koos telkimisvõimalusega, sild koos parvekohaga jne. Kokku koosneb matkarada 15 turismiobjektist, mille kohta on võimalik rohkem informatsiooni saada nii Lääniste küla kui ka Võnnu valla koduleheküljelt. ARENGU EELDUSED • Kaunis loodus, Ahja jõgi, linnamägi jne; • aktiivsed ja ettevõtlikud inimesed; • Tartu lähedus (31 km) ja hea ühendus Tartu–Räpina maanteega (asfalttee); • olemasolev Lääniste Küla Selts omab kogemusi ürituste korraldamisel. VISIOON Lääniste küla on kaunite majade ja hooldatud ümbrusega aktiivse külaelu ja arenenud ettevõtluse ja infrastruktuuriga töötamis-, elamis- ning puhkepiirkond nii kohalikele kui ka turistidele: • silmailu pakuvad haritud põllud, hooldatud majapidamised ja korrastatud külakeskus; • tegevust jätkab külaselts, kuhu on kaasatud eri vanusegrupid, kes korraldavad üritusi. Võimalus on mitmekesiseid tegevusi harrastades aega sisustada korrastatud vanas koolimajas; • külas on võimalik leida sobivat tööd kõikidel soovijatel; • turistid saavad külas ööbida, olemas on toitlustusvõimalus ja aktiivselt puhata; • konkurentsivõimeline infrastruktuur. LÄÄNISTE KÜLA SWOT-ANALÜÜS TUGEVUSED Hea asukoht: Tartu lähedus Asfalttee Võndu ja Tartusse Hea bussiühendus Ahja jõgi Ilus loodus Linnamägi (lava, telkimisvõimalus jt) Külaseltsi olemasolu Külapäevade korraldamise traditsioon Aktiivsed inimesed Piisavalt ettevõtlust Arenenud põllumajandus Palju lapsi Raamatukogu olemasolu Turvaline elukeskkond NÕRKUSED Halb bussiühendus Tartuga laupäeviti Interneti-ühendus Kõrvalteed Linnamäele ei vii korralikku teed Matkarada tähistamata Teenindus (Lääniste pood) Töökohtade puudus (eriti naistel) Vähene koostöö inimeste vahel Vana koolimaja seisukord Räämas bussipeatus Raamatukogu halb ehituslik olukord Korraliku ujumiskoha puudumine VÕIMALUSED Maaturism Aktiivne külaelu Interneti püsiühenduse loomine Ettevõtluse arendamine Jõe võimaluste kasutamine (transport, turism) Piirkonna arendamine suvitusrajoonina Ideede teostamiseks vahendite hankimine projektidest Inimeste ja organisatsioonide vaheline koostöö OHUD Arengukava täitmine jääb arutelu tasemele Noored ei leia rakendust Ääremaastumine Ebasoodne valitsuspoliitika Teede lagunemine Aktiivsete inimeste lahkumine Jõe kinnikasvamine Tugevused – võimalused: Hea asukoht ja hea ühendus Tartuga soosivad nii ettevõtluse kui turismi arengut. Olemasolevad looduslikud ressursid võimaldavad maaturismi arendada. Piirkond on atraktiivne suvitusrajooni rajamiseks turvalise elukeskkonna ning kauni ja mitmekesise loodusega. Teotahteliste inimeste ja külaseltsi olemasolu on aluseks aktiivse külaelu arendamisele. Nõrkused – võimalused: Vana koolimaja renoveerimiseks, matkaraja tähistamiseks ja Interneti ühenduse loomiseks vahendite hankimine projektidest. Teeninduse parandamine ettevõtluse arendamise näol. Interneti võimaluste ärakasutamine omavahelise suhtlemise parandamiseks (jututuba, ürituste järelkajana arvamuste avaldamine küla koduleheküljel) ja ettevõtluse arendamiseks. Tugevused – ohud: Külaseltsi aktiivsete inimeste initsiatiivil arengukava täitmine. Noortele rakenduse pakkumine põllumajanduses, ettevõtluses ja aktiivses külaelus. Ääremaastumise vältimiseks Tartuga ühenduse säilitamine. Nõrkused – ohud: Konkurentsivõimelised kommunikatsioonid vähendavad ääremaastumist. Töökohtade loomisega inimeste lahkumise vältimine ja tegevuse pakkumine. Inimestevahelise koostöö loomine ja tõhustamine aitab kaasa arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamisele. Inimestevaheline koostöö ja kindlad töökohad aitavad ka tulevikus vältida valitsuspoliitika ebasoodsat mõju. ARENGU EESMÄRGID JA TEGEVUSKAVA • Atraktiivse turismikompleksi väljatöötamine Eeldused turismi arendamiseks on väga head: Ahja jõe ääres asub imekauni loodusega linnamägi, matkarada ja puhas loodus. Linnamäge on talgute käigus juba aastaid korrastatud, sinna on ehitatud lava, kuivkäimla, infostend ja paigaldatud on pingid. Linnamäe naabruses asub ka vana koolimaja, mis on aga osaliselt kasutuseta ja halvas olukorras. Matkaraja kohta on olemas tutvustavad brošüürid, infot leiab ka Võnnu valla koduleheküljelt [www.vonnu.ee]. Aktiivseid inimesi ja ideid on küllaga, kuid paljude ideede teostus jääb raha taha. 1. Matkaraja viitadega märgistamine ja informatsioonitahvlite paigutamine ning pidev korrashoid. Matkarada peab reklaamima ja vajalik on kohalike giidide olemasolu; 2. Ahja jõe, sellel asuva saare ja jõeäärse kauni luha ära kasutamine turismi eesmärgil (võsa lõikamine, paadisilla ehitamine, olemasolevat hoonet kasutades jne); 3. linnamäe teadetetahvli ilmastikukindlaks muutmine; 4. parvede ehitamine ja laenutamine; 5. turismi arendamiseks koostöö teiste valla küladega ja ühtse süsteemi loomine («Läbi ajaloo...» projekti elluviimiseks läbirääkimiste pidamine, püstkojast kuni ökotaluni, seda võiks kasutada peale turistide ka koolid ajalootunniks. Ideaalis võiks reis alata Tartust, kust sõidetakse laevaga Läänistele, pannakse asjad püstkotta, vaadatakse linnamäge ja tarandkalmeid, sealt minnakse hobuserakenditega tallu, kus kinnitatakse keha talutoiduga. Pärast seda minnakse mõisatesse, kirikus on orelikontsert, külakoolis kuulatakse loengut, siis süüakse kõrtsis õhtusööki ja pidutsetakse seal. Öösel peetakse maha lahing. Järgmisel päeval alustatakse retke veoauto kastis kolhoosiaega, külastades lautasid ja külapoodi. Edasi liigutakse tänapäevase bussiga kohalikesse kaasaegsetesse ettevõtetesse, lõunatades ökotalus, siis sõidetakse tagasi Lääniste sadamasse, kust sõidetakse mööda jõge tagasi Tartusse). Lääniste küla osa selles projektis oleks rajada püstkoda ja sellega seonduv temaatika, hooldada linnamäge ja Kõnnu tarandkalmeid (võsast ja metsast puhastamine, kaevamistest ja leidudest väljapaneku koostamine) ning mõisakorraaegset palkidest ehitatud talu, kus lastel on võimalik koduloomi sööta ja katsuda ning talutoitu mekkida. Sinna tallu viib hobuserakend ja sealt edasi mõisa ka. Öösel pärast lahingut toob buss turistid püstkotta ööbima; 6. koostöö tegemine ja informatsiooni edastamine Võnnu Teabekeskusele. • Infrastruktuuride arendamine ja ümbruse korrastamine Läänistelt viib Võnnu asfalttee, kuid külateed on halvas olukorras. Paljud tunnevad puudust kiirest Interneti-ühendusest, mis oleks väga oluline ka küla arengu seisukohalt. Jäätmemajandust reguleerib vallavolikogu kinnitatud jäätmehoolduseeskiri, mille järgimine veel väga efektiivselt ei toimi. Linnamäele viib tee läbi maja hoovi ja lisaks on tee kandevõime madal. Ahja jõe äärde on välja mõõdetud elamukrundid. 1. Linnamäele parema ligipääsetavuse tagamine (uue tee ehitamine) ja parkimisvõimaluse loomine, lisaks tarandkalmete korrastamine; 2. küla internetiseerimine (Access Pointi paigaldamine näiteks); 3. järkjärguline teede parandamine koostöös Võnnu vallavalitsusega; 4. prügimajandus korda: selgitustöö ja propaganda inimeste teadlikkuse tõstmiseks ja prügifirmaga lepingute sõlmimise soodustamiseks. Ühisele otsusele jõudmine prügivedamise korra üle; 5. elamumajanduse arendamine suunaga puhkepiirkonnaks; 6. bussijaama korrastamine. • Kvaliteetne elukeskkond ja aktiivse küla- ja seltsielu edendamine Külas on suhteliselt hästi arenenud ettevõtlus (puidu- ja põllumajandusettevõtted). Elanikele teeb muret ebapiisav teeninduse tase. Looduskeskkond on puhas ja mitmekesine nii maastiku ilmelt kui ka liigirikkuselt. Külas on olemas selts, kuid puudub kokkusaamiskoht. Elanikud näevad sellena vana koolimaja, kuid see vajaks esiteks remonti ja teiseks elavad seal inimesed pooles majas sees. Külas ei ole valitud külavanemat. 1. Linnamäel asuv koolimaja remontimine, eesmärgiga muuta see kokkusaamiskohaks ja külakeskuseks kohalikele ning informatsiooni saamise kohaks turistidele, kus oleks võimalik ka ööbida. Lisaks Ahja jõe loodusloolise ekspositsiooni ja küla koduloo väljapaneku loomine, eesmärgiga tekitada lastes huvi looduse vastu aktiivse tegevuse kaudu; 2. koolimaja püsielanikega kompromissi leidmine ja koostöö tegemine; 3. ettevõtete püsimajäämise tagamine ja uute loomine; 4. esmaste vajaduste rahuldamiseks kohaliku poe arendamine, koostöö omaniku ja kohalike elanike vahel; 5. külaseltsi tegevuse aktiivsemaks muutmine ja arendamine; 6. külaseltsi eestvedamisel olemasolevate traditsioonide säilitamine (külapäevad, lasteüritused jne) ja uute ürituste korraldamine, kasutades ära linnamäge (näiteks suveetendused); 7. korraldada külavanema valimised, kelle ülesanne on vahendada informatsiooni küla ja valla vahel (Kohalik algatus). Koolituspäeva korraldamine koos teiste valitud Võnnu valla külavanematega; 8. külavanema ja küla elanike vahelise koostöö ja ühistegevuse traditsiooniks muutmine; 9. koostöö valla teiste küladega: külavanemate tasandil informatsiooni vahetamine, teiste külade üritustest osavõtmine, koostöövõrgustiku kujunemine; 10. jätkuvalt talgute korras linnamäe korrastamine; 11. parkla loomise koha väljaselgitamine ujumiskoha juurde; 12. raamatukogu jätkuv tegutsemine ja arendamine; 13. taludele sildimajanduse väljatöötamine; 14. küla kroonika loomine (ajalugu, info majapidamiste kohta, üritused jne). Tegevuskava Aeg Tegevus, projekt Rahastaja, vastutaja 2003 – Esmalt vana koolimaja katuse ja seejärel kogu maja renoveerimine SAPARD 6 meede 2003 mai Matkaraja arendamine EAS, külaselts 2003 – Talgud linnamäel ja tarandkalmetel Omakapital, kohalik algatus 2003 mai Linnamäe teadetetahvli ilmastikukindlaks muutmine Külaselts 2003 mai Paadisilla ehitamine EAS 2003 kevad Külavanemate vajaduse propageerimine ja koolituse pakkumine Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Teabekeskus 2003 – FIEde teavitamine teede remondi ning Interneti püsiühenduse loomisest SAPARDi 4 meetme abil Teabekeskus, külaselts 2003 Alternatiivse tegevuste propageerimine põllumajanduses (SAPARDI 3 meede) Teabekeskus, külaselts 2003 – Küla kroonika loomine Kohalik algatus 2003 – Bussijaama korrastamine Teedevalitsus, kohalik algatus