Võnnu Vallavolikogu — Võnnu aleviku arengukava 2003-2008 kinnitamine — KO, 100, 1908

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 9 ja § 22 lõike 1 punkti 7, Võnnu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Võnnu aleviku arengukava 2003–2008 vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 1. juulil 2003. a. Volikogu esimees Tiiu MEERITS Võnnu Vallavolikogu 26. juuni 2003. a määruse nr 11 lisa VÕNNU ALEVIKU ARENGUKAVA 2003–2008 SISSEJUHATUS Käesolev arengukava on koostatud aastateks 2003–2008, mis paneb paika visiooni ja sellest lähtuvad arengueesmärgid. Arengukava on aleviku tegevuse, eesmärkide ja rahaliste vahendite kavandamise aluseks olev dokument. Arengukava sisaldab ühelt poolt ülevaadet praegusest aleviku olukorrast, teisalt aga vaatab tulevikku, pannes paika pikemaajalised arengusuunad ja eelistused ning tegevuse kavandamise alused. Arengukava peab toetuma olemasolevatele eeldustele, olema realistlik ja elluviidav, ta ei saa kunagi lõplikult valmis, sest toimuvatest muutustest lähtuvalt peab ka arengukava pidevalt üle vaatama, täiustama ja parandama. Arengukava on vajalik selleks, et olla teadlik olemasolevast olukorrast, mis aitab vältida juhuslikkust juhtimisel. Määratletakse sihid ja esitatakse konkreetsed tegevused, mida hakatakse seatud eesmärkide saavutamiseks ühiselt ellu viima. Kindlad sihid võimaldavad ressursside kasutamist efektiivsemaks muuta. Ka eri valdkondade tegevused on arengukava olemasolul paremini kooskõlastatavad, otsused kergemini langetatavad. Arengukava lahutamatu osa on kohalike elanike kaasamine nii koostamise kui ka eesmärkide saavutamise protsessi. Sellel eesmärgil on tehtud 15 intervjuud ja rahvakoosolek, kus 15 osavõtjaga toimus rühmatöö, pandi paika aleviku tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud (SWOT-analüüs) ning visioon. Lisaks arutleti aleviku probleemide üle ja püüti leida võimalikke lahendusi. ARENGUKAVAS KASUTATAVAD MÕISTED Arengu eeldused – olemasolevad aleviku ressursid, mida saab kasutada soovitud arengueesmärkide saavutamiseks. Arengueesmärk – visioonist lähtuv üldkirjeldus, milleni soovitakse teatud ajaks jõuda ja mis on määratletav, mõõdetav ja reaalselt elluviidav. Arengukava – dokument, mis sisaldab omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamist ning edasise arengu suundi ja eelistusi (KOKS § 9). Arengukava on piirkonna visioonist lähtuvate eesmärkide saavutamiseks suunatud kokkulepe, mis sisaldab olukorra analüüsi, arengueeldusi, -eesmärke ja kavandatud tegevusprioriteete. Arengukava on omavalitsuse eelarve aluseks ja selle ajaline ulatus on vähemalt kolm aastat, kui sellega ei kaasne pikemaajalisi rahalisi kohustusi. Arengukava vaadatakse üle iga aasta 1. oktoobriks. SWOT-analüüs – meetod protsessi, nähtuse, olukorra vms eri külgede analüüsiks. Tuleneb ingliskeelsete sõnade (strengths ‘tugevused’, weaknesses ‘nõrkused’, opportunities ‘võimalused’, threats ‘ohud’) algustähtedest. Tegevuskava – loend konkreetsetest ülesannetest ja tegevustest, mida on vaja täita püstitatud eesmärkide saavutamiseks koos ressursside, elluviijate ja tähtaja määramisega. Visioon – omavalitsuse ideaalne tulevikupilt, mida tahetakse teatud ajaks saavutada. VÕNNU ALEVIKU ÜLDISELOOMUSTUS Võnnu alevik asub Tartu maakonnas Võnnu vallas, olles valla administratiivkeskus. Tartu linn asub 26 km kaugusel. Alevikus on 9 korterelamut. Majapidamisi on 253. Paljud vallaelanikud saavad tööd alevikus, olles sellega seotud ka seltsitegevuse ja kultuuriürituste kaudu. 2000. aasta seisuga elab alevikus 600 inimest, kellest 336 on tööealised, 98 pensioniealised ja kuni 16-aastaseid on 166 (joonis 1). Ametlikke töötuid on 49.

Joonis 1. Võnnu aleviku rahvastik Alevikus asuvad järgmised ettevõtted: OÜ Handel Puit, Ökoehituse AS, OÜ Rõngassaba, OÜ Evilla, kolm kauplust, kust ostavad kauba enamus valla elanikest, juuksur, söökla, mis asub Võnnu Keskkoolis, seal saavad süüa ka teised valla elanikud, MÜ Toruorel vastutav kommunaalteenuste eest, pikaravihaiglana tegutseb SA Võnnu Haigla, perearst, apteek ja postkontor. Alevikus on ka pesumaja. Tartumaa Päästeteenistuse Võnnu tugikomandol on ööpäevaringne valve. Töö on vahetustega ning ühes vahetuses on kolmeliikmeline meeskond. Tugikomando on riiklikul finantseerimisel, komando käsutuses on valla poolt tasuta rendile antud vara ning riigivara. Alevikus asub Võnnu Keskkool, kus õpib 228 õpilast põhiliselt oma vallast, kuid käib ka mujalt lapsi. Põhikoolis tegeletakse palju spordiga, eriti kergejõustikuga, keskkoolis õpetatakse rootsi keelt, mida käiakse praktiseerimas Rootsis. Lasteaias käib 56 last, kellest kolmel oli koduseks keeleks vene keel (2003. aasta seisuga). Alates 2002. aasta sügisest on üle pika aja tekkinud sõimekohtadele järjekord. Lasteaia ruumides tegutseb ka laulu- ja mänguselts «Lõoke», pühapäevakool ja eakate klubi «Kerkokell». Kultuurimaja oma 300 kohaga on üks suuremaid Tartu maakonnas, mis on üheks põhjuseks, miks on siia üritustele käimine populaarne ka ümbruskaudsete elanike seas. Korraldatakse tantsuõhtuid nii noortele kui ka vanadele, organiseeritakse kohapeale teatrietendusi ja muid külalisesinejaid ning aidatakse kaasa valla üritusele. Kultuurimajas tegutseb naisrahvatantsuring «Kaera-Marid». Saali ja tehnikat üüritakse välja teistele asutustele (ka väljastpoolt valda), eraisikutele ürituste ja tähtpäevade korraldamiseks. Aasta kultuurikalender töötatakse välja iga aasta alguseks, kus igasse kuusse mahub mitmeid üritusi ja tegijaid [www.vonnu.ee]. Võnnu raamatukogus on 360 lugejat ja fondi moodustavad 16000 raamatut. Võnnu Teabekeskus tegutseb nii I-punktina kui ka Interneti-punktina, edastab tasuta erapooletut ja pädevat teavet reisiteenuste, transpordi, majutuse, toitlustuse, kultuuriürituste ja muu vajaliku kohta Võnnu valla piires üksikasjalikult, kaugemas geograafilises ulatuses piisavalt; kogub, süstematiseerib, täiendab ja haldab Võnnu valda puudutavat teavet, teeb koostööd teiste turismiasutustega. Alevikus asub ka Võnnu Jakobi kirik, mis õnnistati sisse 1236. aastal. Praegu töötab pastorina Uppsala Ülikooli audoktor, Tartu Ülikooli usuteaduskonna professor Kalle Kasemaa. Kiriku näol on tegemist hea kontserdipaigaga. Võnnus on 13 turismiobjekti läbiv matkarada (sh Kiriku-, Kilgi-, Suitsu- ja Köstrimägi, G. Suitsu sünnikoht ja koolimaja, G. Mootse sünnikoht, Võnnu vana kalmistu jne), mille kohta on rohkem informatsiooni Võnnu valla koduleheküljel [www.vonnu.ee]. ARENGU EELDUSED • Tartu lähedus – hea maantee, linna 26 km; • ajalooliselt on Võnnu olnud ümbruskaudsete alade kultuuriürituste keskus – on olemas 300-kohaline kultuurimaja koos valgustuse ja helitehnikaga, lisaks kirik kui turismiobjekt ning kontserdi pidamise koht; • tasemel seltsitegevus – aktiivsete inimeste olemasolu; • leidub kasutuseta hooneid, mida saaks isetegevuseks ära kasutada. VISIOON Võnnu alevik on heakorrastatud ja turvalise keskkonna ning arenenud ettevõtluse ja teenindusasutustega piirkond. Kõikidel huvigruppidel on võimalik mitmekesiselt aega veeta: • alevik on valgustatud, kauni haljastuse ja vähese kuritegevusega; • kõigil on võimalus leida sobivat tööd olemasolevates arenevates ja ka uutes ettevõtetes, toimivad konkurentsivõimelised teenindusasutused; • olemas on toimivad kultuuri-, päeva- ja noortekeskus; • kohalikel ja turistidel on võimalik telkida, pidada piknik´ku ja läbida tähistatud matkarada. VÕNNU ALEVIKU SWOT-ANALÜÜS TUGEVUSED Ajalooliselt tuntud koht G. Suitsu sünnikoht Väljakujunenud kultuuriürituste traditsioonid Mitmekesine kultuuriürituste kalender Aktiivne seltsitegevus Hea teedevõrk Tartu lähedus Hea bussiühendus Töökad inimesed Renoveeritud katlamaja Arenenud puidutööstus ja põllumajandus Kool, lasteaed, kirik, side, raamatukogu kultuurimaja, teabekeskus, haigla, perearst, Võnnu Päästeteenistus, teenindus Avaliku söögikoha olemasolu NÕRKUSED Prügimajandus Alevi halb valgustatus Halb heakorrastus Hulkuvad koerad Lagunevad hooned (leerimaja, vana koolimaja jt) Valla allasutuste halb ehituslik olukord Linnalähedus Tööpuudus Vähe eramaju – vähe kodutunnet (enamus elab korterelamutes) Maksmata laen Noorte tegevusetus Alkoholism Narkomaania probleem Tähistamata matkarada Korralike mänguväljakute ja staadioni puudumine Ebakindel haigla tulevik Raamatukogu ruumikitsikus Kõrvalteede muutumine hooajaliselt läbipääsmatuks Konstaabli liiga suur koormus VÕIMALUSED Turism Ettevõtluse arendamine Noortekeskuse loomine Projektidest vahendite hankimine Inimeste ja organisatsioonide vaheline koostöö OHUD Laste ja noorte jätkuv tegevusetus Narkomaania laialdasem levik Aktiivsete ja edasipüüdlike lahkumine Võlgnike kasv korterelamutes Tugevused – võimalused: Turismi arendamine kasutades ära olemasolevaid vaatamisväärsusi ja koha ajaloolisust. Aktiivsete inimeste eestvedamisel ja asutuste koostöös noortekeskuse loomine. G. Suitsu sünnikoha renoveerimiseks vahendite taotlemine. Nõrkused – võimalused: Turismi arendamisega tööpuuduse vähendamine ja noortele tegevuse pakkumine. Projektidest saadavate vahenditega matkaraja tähistamine, korralike mänguväljakute ja staadioni ehitamine. Toimiva noortekeskuse olemasolu pakuks noortele tegevust ja aitaks vähendada alkoholismi ja narkomaania probleeme. Ettevõtluse arendamine vähendab tööpuudust. Tugevused – ohud: Mitmekesiste üritustega ja kooli jätkuva ringitegevusega laste ja noorte tegevusetuse vältimine ning narkomaania leviku tõkestamine. Kindlad ja stabiilsed olemasolevad töökohad aitavad vähendada inimeste lahkumist. Seltsitegevus pakub kõigile huvigruppidele ajaveetmisvõimalusi. Nõrkused – ohud: Noortele ja lastele tegevuse pakkumine staadioni ja mänguväljakute rajamise näol, sporditegemise võimalus aitab vähendada narkomaania ja alkoholismi levikut. Kohapealne konstaabel hoiab ära narkomaania ja salaalkoholismi laialdasema leviku. Vanade lagunevate hoonete kasutamine seltsitegevuseks vältimaks aktiivsete lahkumist ja pakkumaks eri huvigruppidele tegevust. ARENGU EESMÄRGID JA TEGEVUSKAVA • Ühtse kultuuritegevuse süsteemi loomine ja eri huvigruppidele tegevuse pakkumine ning kohaliku seltsielu edendamine Kultuuriüritusi korraldatakse vallas enamasti koostöös asutuste, ettevõtete, eraisikute ja seltsidega. Välja on kujunenud traditsioonilised üritused: Vabariigi aastapäeva ja Võidupüha tähistamine, jaanipäev, vastlapäev, jõulud, külapäevad, kihelkonnapäev, «Kaera-Jaani» võistu tantsimine ja Vooremäe mängud. Seltsidest tegutseb laulu- ja mänguselts «Lõoke», mis tegeleb koduloo uurimise ja kultuuriürituste korraldamisega ning Võnnu Põllumeeste Selts, mis tegeleb põllumajanduse edendamisele kaasaaitamisega ning laatade korraldamisega, Võnnu Rahvatantsu Selts «Kaera-Marid», mis tegeleb rahvatantsu traditsioonide säilitamisega. Kultuurimaja on oma mahutavuselt (300 kohta) üks suuremaid Tartu maakonnas ning selle tõttu on võimalik korraldada suuremaid üritusi. Kultuurimajas korraldatakse tantsuõhtuid, diskosid, organiseeritakse kohapeal teatrietendusi ja muid külalisesinejaid ning aidatakse kaasa valla üritusele. Saali ja tehnikat üüritakse välja teistele asutustele (ka väljastpoolt valda), eraisikutele ürituste ja tähtpäevade korraldamiseks. 1. Koostöö arendamine kultuurimaja, kooli, lasteaia, raamatukogude ja seltside vahel; 2. vaba aja keskuse loomine, kasutades ära haiglat, kui see likvideeritakse, muutes selle kas vanade- või hooldekoduks. Keskuses võiksid tegevust leida kõik valla pensioniealised inimesed. Keskuses võiks olla jututuba, käsitööring, karoona jt mängude mängimise võimalus, telekas, ajakirjanduse lugemise võimalus jne; 3. endise leerimaja kasutusse võtmise võimaluste väljaselgitamine noortekeskuse loomise eesmärgil; 4. noortekeskuse loomine, kus noortel oleks võimalus ühelt poolt arendada G. Suitsuga seonduvat, ise kujundada väljapanek, reaalselt selleks juhendaja käe all raha taotledes, samuti saaks seal mängida erinevaid mänge, kasutada arvuteid, vaadata telekat ja videot. Keskus pakuks kõikidele loenguid aktuaalsetel teemadel, näiteks tervislike eluviiside propageerimine, alternatiivmeditsiini tutvustamine, interneti kasutamine jne; 5. tegutsevatele seltsidele (Põllumeeste Selts jt) ruumide pakkumine (näiteks endises leerimajas); 6. G. Suitsu keskuse loomine, kus oleks G. Suitsu ja Körberite väljapanek; 7. baltisakslaste muuseumi loomise võimaluse väljaselgitamine endisesse leerimajja; 8. raamatukogule uute suuremate ruumide võimaluse leidmine, näiteks G. Suitsu keskuses eraldi majana või endises leerimajas. Jätkata raamatukogu rolli raamatukogu siseste kui ka kogu vallale mõeldud ürituste korraldamisel; 9. raamatukogudes (Võnnu, Lääniste, Võnnu Keskkool raamatukogud) ühtse andmebaasi loomine ja jätkata koostöö tegemist; 10. endise leerimaja kasutamine koguduse tööks, pühapäevakooli tegevuseks, kaasates valla noori; 11. olemasolevate traditsioonide jätkamine kultuuriürituste korraldamisel, lisaks igal aastal mõne uue asja väljapakkumine (näiteks kevadjooks Võnnu-Lääniste jt); 12. korraldada alevikuvanema valimised, kelle ülesanne on vahendada informatsiooni aleviku ja valla vahel. Koolituspäeva korraldamine koos teiste valitud Võnnu valla külavanematega; 13. alevikuvanema ja kohalike elanike vahelise koostöö ja ühistegevuse traditsiooniks muutmine; 14. koostöö valla teiste küladega: külavanemate tasandil informatsiooni vahetamine, teiste külade üritustest osavõtmine, koostöövõrgustiku kujunemine. • Võnnu aleviku väljanägemise parandamine ja elukeskkonna arendamine Võnnu alevikus on palju hooneid, mis vajavad remonti. Nad riivavad esiteks silma ja teiseks on nende olukord paari aasta pärast täiesti lootusetu, seetõttu on oluline leida nende remondiks nii ruttu kui võimalik vahendeid. Probleem on ka see, et osa hooneid kuulub eraomandisse. Hoonete renoveerimise eelduseks on aga konkreetne plaan, kuidas seni kasutuseta olnud hoonet hakatakse uuesti kasutama. Samas takistab ehituslik olukord aktiivses kasutuses olevates hoonetes tegevuse arengut. Kultuuri- ja vallamaja asuvad ühes hoones, kus vahetati 2001. aastal osa katusest. Kultuurimaja on valminud 1966. aastal ning kuni tänapäevani ei ole hoones tehtud kapitaalremonti. Renoveerimist vajavad elektrisüsteem ja kõrvalruumid. Lasteaias vajavad renoveerimist sanitaarsõlmed ja ehituslik olukord jätab soovida. Haigla tulevik on ebakindel. Ebastabiilne olukord on seoses haiglana jätkamise osas, kui ta enam haiglana ei jätka, siis tuleb hoone ehituslikult kohandada ümber vanadekoduks (küttesüsteem, põrandad jne), arvestades puuetega inimestega. Võnnu Keskkooli hoone on valminud 1990. aastal, mis hakkab lagunema, paljud asjad vajaksid uuendamist. Jäätmemajandust reguleerib vallavolikogu kinnitatud jäätmehoolduseeskiri. Olmejäätmete kogumist ja äravedu on korraldatud spetsiaalse prügiveofirma baasil. 1. Kultuurimaja ja vallamaja remondiks vahendite leidmine; 2. lasteaia kaasajastamiseks vahendite leidmine (akende, katuse, tualettide remont, uued mänguasjad jne); 3. koolimajal akende väljavahetamine, klassidesse uute toolide ja laudade ning aulasse toolide muretsemine; 4. kirikule kuuluva vana leerimaja renoveerimine noortekeskuse ja raamatukogu ruumideks; 5. haigla ehitusliku olukorra viimine nõuetele vastavaks; 6. tänavate ja kiriku valgustamine; 7. bussijaama renoveerimine ja pidev korrashoid; 8. aleviku haljastuse parandamine ja pidev hoolitsemine; 9. inimeste jätkuv teavitamine prügimajanduse korraldatuse vajalikkusest; 10. ettevõtluse arendamine ja soodustamine (infopäevad, soodne keskkond); 11. teeolude jätkuv parandamine koostöös vallavalitsusega; 12. turvalise elukeskkonna tagamine. • Maaturismi ja vaba aja sisustamise arendamine Võnnu alevikul on ajalooline minevik ja legendid. Turismi eelduseks on ka Võnnu alevikus kirik, G. Suitsuga seotud paigad, kaunis loodus koos matkarajaga. Valla elanike sportimisvõimalused on tänu keskkooli võimlale head. Kui õpilaste kehalise kasvatuse tunnid ja treeningtunnid on läbi, siis on võimalik saali kasutada kõigil soovijatel vastavalt aja- ja treeningkavale. Juba mitmendat aastat on võimlas toimunud ettevõtjate ja keskkooli kehalise kasvatuse õpetaja ettevõtmisel korvpallivõistlused. Võimalik on osaleda korvpalli-, võrkpalli- ja aeroobika treeningul. Lisaks võimlale on keskkooli ja kiriku juures palliplatsid, viimane vajaks korrastamist ja edasi arendamist (näiteks pikniku pidamise paigaks). Puudulikud on aga võimalused suvel organiseeritult spordiga tegelemiseks. 1. Võnnu matkaraja viitadega märgistamine ja informatsioonitahvlite paigutamine ning pidev korrashoid. Matkarada peab reklaamima ja vajalik on kohalike giidide olemasolu; 2. Võnnu matkaraja propageerimine ümbruskaudsete inimeste harimiseks ja kodukoha tutvustamiseks kultuuri- ja loodusloolise matkarajana; 3. kiriku kui turismiobjekti laialdasem eksponeerimine (näiteks kontsertide korraldamine jt üritused); 4. turismi arendamiseks koostöö teiste valla küladega ja ühtse süsteemi loomine («Läbi ajaloo...» projekti elluviimiseks läbirääkimiste pidamine, püstkojast kuni ökotaluni, seda võiks kasutada peale turistide ka koolid ajalootundideks. Ideaalis võiks reis alata Tartust, kust sõidetakse laevaga Läänistele, pannakse asjad püstkotta, vaadatakse linnamäge, ka kivikalmeid, sealt minnakse hobuserakenditega tallu kus kinnitatakse keha talutoiduga. Pärast seda minnakse mõisatesse, kirikus on orelikontsert, külakoolis kuulatakse loengut, siis süüakse kõrtsis õhtusööki ja pidutsetakse seal. Öösel peetakse maha lahing. Järgmisel päeval alustatakse veoauto kastis kolhoosiaega, külastades lautasid ja külapoodi. Edasi liigutakse tänapäevase bussiga kohalikesse kaasaegsetesse ettevõtetesse, lõunatades ökotalus, siis sõidetakse tagasi Lääniste sadamasse, kust sõidetakse jõgepidi tagasi Tartusse). Võnnu aleviku osa sellest ideest oleks kaasatud kirik ja välja tuleks arendada G. Suitsu külakool ja lahingupidamisega seonduv. Lisaks kaasata kohalikud ettevõtted ekskursioonideks (näiteks Ökoehituse AS), leida võimalused kolhoosiaegsete hoonete külastamiseks; 5. väljaõpe inimestele, kes hakkavad pakkuma turistidele teenuseid, mida peaks pikemas perspektiivis pakkuma eri keeltes; 6. sportimisvõimaluste laiendamiseks tingimuste loomine: orienteerumine ja jalgrattaga sõitmise võimalus matkarajal, staadioni loomiseks vahendite leidmine, mänguväljakute arendamine, talveks vastavalt ilmastiku oludele jätkuvalt uisuväljaku rajamine koos muusika ja valgustusega, lisaks kohalike suusaradade loomine; 7. sportimisvõimaluste pakkumisega tegevusetuse vähendamine; 8. Võnnu paisjärvele rakenduse leidmine (süvendamine ja puhastamine), et muuta keskuse ilmet veelgi kaunimaks. Tegevuskava Aeg Tegevus, projekt Rahastaja, vastutaja 2003 mai Matkaraja arendamine EAS, külaselts 2003 – Endise leerimaja renoveerimine SAPARD (6 meede) 2003 – G. Suitsu keskuse loomine vanast G. Suitsu koolimajast SAPARD (6 meede) 2003 kevad Külavanemate vajaduse propageerimine ja koolituse pakkumine Kodukant, Teabekeskus 2003 Spordiplatside ja mänguväljakute arendamine EAS, Hasartmängumaksu Nõukogu, Kultuurkapital, vallavalitsus 2003 – Tänavate valgustamine Vallavalitsus 2003 – Bussijaamade renoveerimine Omanik