Viljandi Linnavolikogu — Linna eelarvest restaureerimistoetuste andmise korra kehtestamine — KO, 100, 1907

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 6 lõike 3 punkti 1 ja § 22 lõike 1 punkti 5, muinsuskaitseseaduse (RT I 2002, 27, 153; 47, 297; 53, 336; 63, 387) ja «Viljandi vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse» (RT I 1995, 38, 508) alusel ning arvestades Viljandi Linnavalitsuse ettepanekut, Viljandi Linnavolikogu määrab: 1. Kehtestada restaureerimistoetuste andmise kord Viljandi linna eelarvest ning restaureerimistoetuse taotlemise kord ja viis (lisatud). 2. Restaureerimistoetuse avaldus 2004. aastaks esitatakse 30. septembriks 2003. a ning 2004. aastal toetatakse 2002–2003. a lõpetatud restaureerimistöid, järgnevatel aastatel võetakse restaureerimistoetuse avaldusi vastu kehtestatud korras ja viisil. 3. Määrus jõustub 2. juulil 2003. a. Volikogu esimees Arnold KIMBER Viljandi Linnavalitsuse 27. juuni 2003. a määruse nr 35 lisa RESTAUREERIMISTOETUSTE ANDMISE KORD I. Üldsätted 1.1. Viljandi vanalinna muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis on õigus saada restaureerimistoetust juriidilistel ja füüsilistel isikutel ehitise või selle arhitektuursete detailide ja avatäidete restaureerimiseks, kui tulenevalt restaureerimisnõudest kallinevad ehitustööd. Ehitis on käesoleva määruse mõistes kultuuriväärtust omav hoone või rajatis või selle arhitektuursed detailid (rõdud, trepid, sambad, tuulelipud, piirded jne) või avatäited (uksed, aknad, luugid jne). 1.2. Restaureerimisnõuded ehitisele või selle arhitektuursete detailidele ja avatäidetele määrab üldjuhul Viljandi Linnavalitsuse arhitektuuriamet ning kaitse all olevatele ehitisele Muinsuskaitseamet. 1.3. Restaureerimistoetusega soodustatakse konkreetse töö teostamist, mis on suunatud objekti kultuuriväärtuse säilitamisele või taastamisele. 1.4. Restaureerimistoetuse eraldamisega kompenseeritakse restaureerimisnõudest tulenevat ehitustööde kallinemist kuni 50% ulatuses. II. Restaureerimistoetuste taotlemine 2.1. Restaureerimistoetuse taotlemise aluseks on avaldus, mis esitatakse arhitektuuriametile iga aasta 31. augustiks. Restaureerimistoetus eraldatakse järgmiseks kalendriaastaks. 2.2. Avaldus peab sisaldama: 2.2.1. taotleja nime, aadressi ja sidevahendite numbrit (numbrid); 2.2.2. ehitise või rajatise aadressi; 2.2.3. tööde kirjeldust; 2.2.4. taotletavat summat; 2.2.5. panga nime ja arveldusarve numbrit, kuhu üle kanda restaureerimistoetus; 2.2.6. avaldusele kirjutab alla ehitise omanik või valdaja. 2.3. Avaldusele lisatakse: 2.3.1. riigi kaitse all oleva või muinsuskaitsealal asuva ehitise puhul dokument ehitusprojekti või tööde mahu kooskõlastamise kohta Muinsuskaitseametis; 2.3.2. ehitusprojekti arhitektuurne ja ehituslik osa tehnilise projekti mahus või arhitektuursete detailide ja avatäidete puhul ülesmõõtmisjoonis(ed) ning foto(d); 2.3.3. tööde kalkulatsioonid vastavasisulist tegevuslitsentsi omavatelt ettevõtetelt, või väikesemahuliste tööde puhul restaureerimistööde vastutava spetsialisti poolt, kes teostab ühtlasi tööde järelevalve ja esitab ka aruande tööde lõpetamisel; 2.3.4. teiste rahastamisallikate äranäitamisega, kui finantseeritakse riigi või linna eelarvest. III. Restaureerimistoetuste eraldamine, järelevalve ja väljamaksmine 3.1. Arhitektuuriamet võib peatükkides 1 ja 2 sätestatud tingimustele vastava taotluse edastada arvamuse saamiseks eriala eksperdile või komisjonile. 3.2. Arhitektuuriamet esitab kõik taotlused koos omapoolsete ettepanekutega Linnavalitsusele läbivaatamiseks ja seisukoha võtmiseks. 3.3. Restaureerimistoetuse eraldamise otsustab linnavalitsus ühe kuu jooksul pärast eelarve vastuvõtmist linnavolikogu poolt. Arhitektuuriamet informeerib avalikkust restaureerimistoetuse taotlemise võimalustest vähemalt 3 kuud enne taotluse esitamise tähtpäeva. 3.4. Leping taotlejaga sõlmitakse pärast linnavalitsuse poolt restaureerimistoetuse eraldamise otsustamist. Lepingus sätestatakse: 3.4.1. restaureerimistoetuse saamise otstarve ja tööde maht ning lõpetamise aeg; 3.4.2. Arhitektuuriameti töötajate õigused kontrollida ehitustööde või arhitektuursete detailide ja avatäidete restaureerimise vastavust projektile; 3.4.3. sanktsioonid lepingu rikkumise korral. 3.5. Arhitektuuriamet võib nõuda restaureerimistoetuse saajalt tehtud tööde kohta aruannet, mis sisaldab tööde kirjeldust, materjalide ja töö maksumust tõendavate kuludokumentide koopiaid ning fotosid ehitisest enne tööde algust ja pärast lõpetamist. 3.6. Arhitektuuriamet võib teha linnavalitsusele ettepaneku jätta välja maksmata restaureerimistoetus, kui tööd on tehtud mittekvaliteetselt või pole lõpetatud lepingus määratud tähtajaks. 3.7. Restaureerimistoetus makstakse välja pärast lepingus kirjeldatud tööde lõpetamist ja heakskiitmist Arhitektuuriameti poolt.