Saue Vallavolikogu — Saue Vallavolikogu töökord — KO, 99, 1893

Määrus on antud Saue valla põhimääruse punkti 16.3 alusel. § 1. Üldsätted (1) Saue Vallavolikogu (edaspidi volikogu) on Saue valla kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras. (2) Volikogu juhindub oma tegevuses riigi ja Saue valla õigusaktidest, käesolevast töökorrast ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. (3) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. (4) Volikogu töötab täiskoguna. Volikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid. (5) Volikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku ja organisatsioonilise teenindamise ning volikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide töö tagab Saue Vallavalitsus (edaspidi valitsus). § 2. Volikogu esimees ja aseesimees (1) Volikogu tööd korraldab volikogu esimees. Volikogu esimeest asendab tema äraolekul aseesimees. (2) Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine toimub Saue valla põhimääruses sätestatud korras. § 3. Volikogu eestseisus (1) Volikogu eestseisus on nõuandev organ volikogu esimehe juures volikogu istungi päevakorra projekti kooskõlastamiseks, kontrollides kas päevakorda võetavad küsimused on nõuetekohaselt ette valmistatud. Eelnõude sisulist arutelu eestseisuse koosolekul ei alustata. Eestseisuse otsustused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. (2) Volikogu eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega volikogu esimees, volikogu aseesimees ja alatiste komisjonide esimehed. Eestseisuse koosolekust võtab sõnaõigusega osa vallavanem, tema äraolekul abivallavanem või vallasekretär. Eestseisuse koosolekud on volikogu liikmetele ja valitsuse liikmetele avalikud. (3) Eestseisuse koosoleku kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja. Eestseisuse koosolekud toimuvad üldjuhul volikogu istungile eelneva nädala kolmapäeval algusega kell 18.00. Volikogu esimees või tema asendaja võib kokku kutsuda eestseisuse koosoleku ka teisel ajal, teatades sellest kaks päeva ette. (4) Eestseisuse koosoleku päevakorra projekt ja eelnõud peavad olema kättesaadavad eestseisuse liikmetele eestseisuse koosoleku alguseks. Eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla volikogu esimees või tema asendaja ning protokollija. § 4. Volikogu fraktsioon (1) Fraktsiooni võivad moodustada kolm või enam volikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad volikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. Volikogu liige võib kuuluda samaaegsaelt ainult ühte fraktsiooni. Fraktsiooni nimeks on selle nimekirja esitanud erakonna või valimisliidu nimi. (2) Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, milles on näidatud fraktsiooni nimi, esimehe ja aseesimehe nimed ja millele on alla kirjutanud kõik fraktsiooni liikmed, edastatakse volikogu istungi juhatajale. Fraktsioon loetakse moodustatuks volikogu istungi juhataja poolt vastava otsuse teatavakstegemisel. (3) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. (4) Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. § 5. Volikogu komisjon (1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Volikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valib volikogu oma liikmete hulgast Saue valla põhimääruses sätestatud korras. Volikogu komisjoni koosseisu kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu komisjoni esimehe esildisel. (2) Volikogu komisjoni pädevus ja töökord on sätestatud Saue valla põhimääruses ja vastava komisjoni põhimääruses. § 6. Volikogu õigusaktide algatamine (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) volikogu fraktsioonil; 4) valitsusel; 5) vallavanemal seaduses sätestatud alustel ja korras; 6) valla elanikel seaduses sätestatud alustel ja korras. (2) Volikogu võib teha valitsusele ülesandeks välja töötada volikogu õigusakti eelnõu. (3) Volikogu õigusakti eelnõu peab olema dateeritud ja varustatud esitaja (esitajate) ja koostaja nime ning allkirjaga. Eelnõule peavad olema lisatud seletuskiri ja eelnõu põhistavad dokumendid ning küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest. (4) Üheaegselt paberkandjal oleva tekstiga esitavad valitsus, vallavanem, fraktsioon ja komisjon eelnõu koos seletuskirja ja lisadega volikogu sekretärile elektroonilisel kujul. Volikogu liikme poolt eelnõu esitamine elektroonilisel kujul ei ole nõutav, kui volikogu liikmel puuduvad selleks tehnilised vahendid. (5) Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt haldusdokumentide vorminõuetele. (6) Valitsus tagab eelnõu saatmise volikogu liikme elektroonilise posti aadressile hiljemalt istungile eelneva päeva kella 16.00-ks. Volikogu liige, kellel puudub eelnõu väljatrüki võimalus, teavitab sellest volikogu sekretäri hiljemalt istungi päeva kella 12.00-ks. § 7. Eelnõu tagasivõtmine ja menetlusest väljalangemine (1) Eelnõu esitajal on õigus tema poolt algatatud eelnõu tagasi võtta volikogus menetlemise igal etapil, välja arvatud juhul, kui eelnõu on pandud volikogu istungil lõpphääletusele. Eelnõu tagasivõtmisel langeb eelnõu volikogu menetlusest välja. (2) Volikogu liikme poolt algatatud eelnõu langeb volikogu menetlusest välja, kui eelnõu esitaja volitused volikogu liikmena on lõppenud või peatunud. § 8. Volikogu istungi kokkukutsumine (1) Volikogu täiskogu töövorm on istung. (2) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja, nende puudumisel volikogu vanim liige. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. (3) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub istungi kokku ka valitsuse või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. (4) Volikogu korralised istungid toimuvad iga kuu neljandal neljapäeval algusega kell 16.00 vaheaegadega 15 minutit iga 1,5-tunnise töötamise järel. Vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu. Kui volikogu istungi päev langeb riiklikule pühale või on otstarbekas muuta korralise istungi algusaega, määrab volikogu esimees istungile teise päeva või teise algusaja. Nimetatud otsus tehakse teatavaks eestseisuse koosolekul. (5) Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta, milles on näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused, tehakse volikogu liikmetele teatavaks elektroonilise posti teel vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. § 9. Istungi pidamise üldpõhimõtted (1) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimehe äraolekul juhatab volikogu istungit aseesimees. Aseesimehe äraolekul võib volikogu esimees määrata endale asendaja teiste volikogu liikmete hulgast. (2) Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. Volikogu uue koosseisu esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab Saue Valla Valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. (3) Volikogu on otsustusvõimeline, kui volikogu istungist võtab osa vähemalt pool volikogu liikmetest. Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (4) Volikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa valitsuse liikmed, vallasekretär ja vallavanem. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. Istungi juhataja võib sõna anda ka teistele isikutele. § 10. Istungi avamine, päevakorra kinnitamine ning protestide ja ettepanekute ärakuulamine (1) Volikogu istungi avab istungi juhataja. (2) Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra projekt. Päevakorraprojekti arutamise käigus vaadatakse läbi protestid ning ettepanekud eelnõude päevakorrast väljaarvamise kohta. Kui volikogu nõustub päevakorraprojekti kohta esitatud protesti või ettepanekuga, loetakse see rahuldatuks hääletamata, kui keegi volikogu liikmetest hääletamist ei nõua. (3) Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist ja vajadusel hääletamist kinnitatakse päevakord poolthäälte enamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik punktid ükshaaval hääletamisele. Küsimus jääb päevakorda, kui selle poolt hääletab volikogu liikmeid rohkem kui vastu. § 11. Päevakorraküsimuse arutamine istungil (1) Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu esitaja ettekandega. Juhul kui eelnõu esitaja on valitsus, kannab eelnõu üldjuhul ette vallavanem või vastava valdkonna abivallavanem. (2) Ettekandeks antakse aega 10 minutit. Ettekandja taotlusel võib istungi juhataja ettekande ja kaasettekande aega pikendada 5 minuti võrra. Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub ilmselt teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu. (3) Pärast ettekannet võib iga volikogu liige esitada ettekandjale ühes päevakorrapunktis kuni kaks suulist küsimust. Ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, komisjoni liikmele või valitsuse liikmele. (4) Pärast küsimuste esitamise lõppemist avatakse läbirääkimised, kus volikogu liikmel on võimalus antud päevakorraküsimuses arvamust avaldada sõnavõtuga (repliigiga) kestusega kuni 3 minutit. Kui arvamuse avaldamiseks enam soovi ei ole, loeb istungi juhataja läbirääkimised lõpetatuks. (5) Muudatusettepanekuid võib teha ainult antud päevakorra küsimuses reguleeritava õigussuhte kohta. Muudatusettepanek leiab toetust, kui muudatusettepaneku poolt hääletab rohkem volikogu liikmeid kui vastu. (6) Juhul kui muudatusettepanekud, mis leiavad toetust, on üksteist välistavad ja vastassuunalised, suunab istungi juhataja eelnõu uuele lugemisele ja võib moodustada redaktsioonitoimkonna. § 12. Eelnõu lõpphääletus (1) Pärast muudatusettepanekute läbivaatamist paneb istungi juhataja eelnõu lõpphääletusele. Enne eelnõu lõpphääletust võib volikogu fraktsiooni esimees või tema asendaja nõuda kuni 10-minutilist vaheaega nõupidamiseks. (2) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälte enamusega. (3) Eelnõu ei saa esimesel lugemisel vastu võtta, kui: 1) eelnõu puudutab eelarve vastuvõtmist, muutmist või lisaeelarve kinnitamist; 2) eelnõuga muudetakse Saue valla põhimäärust, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest; 3) eelnõuga võetakse vallale varalisi kohustusi, mis pole tagatud jooksva aasta eelarvega; 4) eelnõuga kehtestatakse valla arengukava või kohalik maks. (5) Volikogu ainupädevuses olevaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja Saue valla põhimääruse punktis 28.5 nimetatud juhtudel võtab volikogu otsuse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega. (6) Hääletamine on volikogus avalik, välja arvatud isikuvalimistel. (7) Hääletamistulemustest teatab istungi juhataja ning kinnitab seda haamrilöögiga. (8) Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel kohe pärast antud päevakorrapunkti hääletamist. Hilisemaid pretensioone ei arvestata. § 13. Volikogu istungi lõpetamine (1) Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega «Istung on lõppenud» ja kinnitab seda haamrilöögiga. (2) Volikogu istung ei tohi kesta üldjuhul üle kuue tunni. Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, lülitatakse pooleli või arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra projekti. § 14. Umbusaldusmenetlus volikogus (1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele. (2) Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad ja volikogu õigusakti eelnõu esitatakse enne eestseisuse toimumist volikogu esimehele või tema asendajale. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. (3) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. Umbusalduse avaldamise eelnõu ei saa menetlusest tagasi võtta. (4) Umbusalduse avaldamine otsustatakse avalikul hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Umbusalduse avaldamine vormistatakse volikogu otsusega. § 15. Arupärimine (1) Volikogu fraktsioonil ja volikogu liikmel on õigus esitada volikogu istungi viimase punktina arupärimisi vallavanemale ja valitsuse liikmetele nende tegevusvaldkonda kuuluvate küsimuste kohta. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. (2) Arupärimine vormistatakse kirjalikult ja esitatakse volikogu istungil istungi juhatajale, kes edastab selle arupärimise adressaadile. (3) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata 10 tööpäeva jooksul arvates arupärimise üleandmise päevast istungil. Kui küsimusele vastamine nõuab pikemat ettevalmistusaega, informeerib arupärimisele vastaja arupärijat. (4) Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine, võib arupärimise adressaat vastata küsimusele samal volikogu istungil. Kui vastamise ettevalmistamine nõuab enam aega, vastab adressaat suuliselt järgmisel volikogu istungil. § 16. Volikogu istungi protokoll (1) Volikogu istung protokollitakse. Istungi protokoll vormistatakse viie tööpäeva jooksul. Istungi protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, istungist osavõtnud volikogu liikmete, valitsuse liikmete ja kutsutud isikute nimed, kinnitatud päevakord, arutusel olevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, andmed vastuvõetud otsuste ja määruste kohta ning eriarvamused. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku. (2) Volikogu istungi protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. (3) Vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid säilitatakse koos istungi protokolliga. Volikogu istungi protokoll on avalik. § 17. Rakendussätted (1) Töökorra rakendamisel tekkinud eriarvamused lahendab volikogu esimees. (2) Tunnistatakse kehtetuks: 1) Saue Vallavolikogu 29. jaanuari 1998. a määrus nr 1; 2) Saue Vallavolikogu 29. oktoobri 1998. a määrus nr 12; 3) Saue Vallavolikogu 25. jaanuari 2001. a määrus nr 17; 4) Saue Vallavolikogu 19. novembri 2002. a määrus nr 001. (3) Määrus jõustub 1. augustil 2003. a. Volikogu esimees Indrek TIIDEMANN