Kohila Vallavolikogu — Kohila valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 98, 1868

Jäätmeseaduse § 21 lõike 1 alusel Kohila Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kohila valla jäätmehoolduseeskiri (lisa 1). 2. Tunnistada kehtetuks: 2.1. Kohila Vallavolikogu 22. mai 2002. a määrus nr 75 «Jäätmehoolduseeskiri Kohila vallas»; 2.2. Kohila Alevivolikogu 28. mai 2002. a määrus nr 16 «Jäätmehoolduseeskirja kehtestamine». 3. Määrus avalikustada Kohila valla kantseleis ja Kohila valla koduleheküljel www.kohila.ee. 4. Määrus jõustub 7. juulil 2003. a. 5. Määrust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus 30 päeva jooksul pärast avalikustamist. Volikogu esimees Riho PIHLAPUU Kohila Vallavolikogu 26. juuni 2003. a määruse nr 26 lisa 1 KOHILA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Jäätmehoolduseeskirja (edaspidi eeskiri) ülesanne on: 1.1. puhta keskkonna säilitamine; 1.2. keskkonna jäätmetega saastumise vältimine; 1.3. jäätmekoguste vähendamine nende tekkekohas; 1.4. jäätmete taaskasutamise soodustamine. 2. Jäätmehoolduseeskiri: 2.1. reguleerib Kohila valla (edaspidi vald) territooriumil jäätmete käitlemist (kogumist, sorteerimist, vedu, töötlemist, ladustamist); 2.2. määratleb jäätmete tekitaja, kinnistu omaniku või valdaja tegevust ja vastutust. 3. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja käesolevast eeskirjast. 4. Eeskiri on kohustuslik kõigile valla territooriumil viibivatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. 5. Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 5.1. jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 5.2. ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis on oma omadustelt (jäätmeseaduse § 24 lõikes 1 loetletud omaduse tõttu) inimese tervisele ja keskkonnale kahjulikud ning nõuavad käitlemisel erimenetlust; 5.3. olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmed võivad sisaldada nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid; 5.4. jäätmetekitaja – isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 5.5. jäätmevaldaja – jäätmete tekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed; 5.6. jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 5.7. jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 5.8. jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks; 5.9. jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 5.10. jäätmete kõrvaldamine – toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda; 5.11. jäätmete taaskasutamine – toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel; 5.12. kompostimine – orgaaniliste jäätmete eraldi kogumine, ladustamine, käitlemine nende looduslikuks lagundamiseks; 5.13. jäätmeluba – dokument, mis annab õiguse jäätmeseaduse §-s 30 nimetatud tegevuseks ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused; 5.14. jäätmehooldusleping – dokument, mis reguleerib jäätmetekitaja, -valdaja ja -käitleja vahelisi suhteid; 5.15. vallavalitsus – Kohila Vallavalitsus; 5.16. territooriumi valdaja – kinnistu või ehitise kui vallasasja omanik või lepinguline kasutaja, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik; 5.17. kinnistu – kinnisturaamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand ja korterihoonestusõigus. II. ÜLDNÕUDED 6. Jäätmete käitlemisega ei tohi kaasneda normatiive ületavat mõju tervisele ega keskkonnale. 7. Jäätmevaldaja on kohustatud korraldama jäätmete nõuetekohase käitlemise (kogumise, veo, taaskasutamise). Kui jäätmevaldaja ei täida seda kohustust, korraldab jäätmete käitlemise kinnistu või hoone kui vallasasja omanik. 8. Jäätmetekitajal, jäätmevaldajal peab olema individuaalne kogumisvahend või ühise jäätmete kogumisvahendi kasutamise (jäätmehooldusleping) leping. 9. Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, bussijaamad, kalmistud, ujumiskohad, mänguväljakud, munitsipaalasutused jt) paigutab kogumisvahendi territooriumi valdaja. Asutuste, ettevõtete, kaupluste ja söögikohtade sissekäikude juures peab nende lahtioleku ajal olema nimetatud ettevõtete paigutatud jäätmekogumisvahend. Avalike ürituste paigad varustab jäätmekogumisvahenditega ürituse korraldaja, kes annab kogutud jäätmed üle jäätmekäitlejale hiljemalt järgmise päeva kella 12.00-ks. 10. Jäätmekäitlejal peab olema jäätmeluba jäätmeseaduses sätestatud juhtudel. 11. Füüsilisest isikust jäätmetekitaja ülesanne on vähendada tekkivate jäätmete hulka ja ta on kohustatud hooldama (koguma, sorteerima, ära vedama jäätmekäitluskohta) jäätmeid või andma need käesoleva eeskirjaga kindlaksmääratud korras üle jäätmekäitlusettevõttele. 12. Juriidilisest isikust jäätmetekitaja on kohustatud: 12.1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete tekke vältimiseks oma tegevuses või tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks; 12.2. korraldama oma jäätmete käitlemist; 12.3. pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta; 12.4. andma nõudmisel oma jäätmealasest tegevusest aru vallavalitsusele; 12.5. koostama vallavalitsuse nõudel jäätmekava, mis käsitleb oma tegevusega seotud jäätmekäitlust. III. JÄÄTMETE KOGUMINE JA SORTEERIMINE 13. Jäätmevaldaja on kohustatud jäätmed sorteerima nii, et ohtlikud jäätmed, korduvkasutatavad ja erikäitlust vajavad jäätmed hoitakse teistest eraldi. 14. Jäätmed, mida ei saa taaskasutada kinnistul, kogutakse selleks ettenähtud kogumisvahendisse või pakitakse nii, et nad ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu tervisele ja keskkonnale. Suuregabariidilised jäätmed võib paigutada veoettevõtjaga eelnevalt kokkulepitud ajaks oma mahuti kõrvale. 15. Kinnistu omanik määrab oma kinnistul tekkinud jäätmete kogumiskoha. 16. Jäätmetekitaja või territooriumi valdaja on kohustatud omama jäätmete kogumisvahendeid piisaval hulgal. Kogumisvahenditena võib kasutada: 16.1. kaanega suletavaid konteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismidega või käsitsi jäätmeveol tühjendada; 16.2. jäätmekotte, mis on valmistatud niiskusekindlast ja tõstmisele vastupidavast paberist või plastikust; 16.3. eriotstarbelist või korralikult suletavat taarat ohtlike jäätmete jaoks; 16.4. sette- ja kogumiskaeve, mis on ehitatud vastavalt projektile. 17. Jäätmevaldaja peab jäätmetele varuma sellised kogumisvahendid ja kohad, et need täidaksid jäätmete kogumisele ja laadimisele esitatavad nõuded ja vajadused. Kogumisvahendid peavad olema puhtad, terved, korralikult suletud, vältimaks ümbruse risustumist jäätmetega ning kogumisvahenditesse sademete ja loomade pääsemist. 18. Kogumisvahendid ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ja peavad asuma prügiveoautole ligipääsetavas kohas. 19. Prügilasse viidava olmejäätmete kogumisvahendisse ei tohi panna: 19.1. tule- või plahvatusohtlikke jäätmeid; 19.2. üle 40 °C kuuma tuhka, sütt või põlevaid jäätmeid; 19.3. ohtlikke jäätmeid; 19.4. raskeid jäätmeid, mis takistavad jäätmete laadimist või äravedu; 19.5. käimlate või kogumiskaevude jäätmeid; 19.6. taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud. Eespool nimetatud jäätmed peab jäätmevaldaja kas transportima iseseisvalt või tegema lepingu selliste jäätmete transpordiks vastavat litsentsi omava ettevõtte poolt selleks ettenähtud jäätmekäitluskohta (ohtlike jäätmete vastuvõtukohta, vastavasse kogumispunkti, prügilasse). 20. Kinnistul tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole kinnistu piire, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühiskonteinerisse. 21. Sette- ja kogumiskaevude jäätmed tuleb toimetada puhastusseadmetesse, purgimiskohtadesse (fekaalid, olmereoveed) või selleks ettenähtud käitluskohtadesse. Hajaasustuspiirkonnas võib vegetatsiooniperioodil ja maaomaniku nõusolekul olmereovee hajutada rohumaale (välja arvatud karstialad). 22. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende jäätmete ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele (juriidilised ja füüsilised isikud) või ohtlike jäätmete kogumise konteinerisse Kohila alevis (võetakse vastu ainult füüsilistelt isikutelt). 23. Kogumisvahendis oleva prügi põletamine on keelatud. IV. JÄÄTMETE VEDU 24. Valla territooriumil toimub korraldatud olmejäätmete vedu. 25. Kõik valla territooriumil paiknevad jäätmetekitajad ja -valdajad on kohustatud liituma olmejäätmete korraldatud veoga. 26. Vallavalitsus võib erandkorras vabastada korraldatud olmejäätmeveoga liitumiskohustusest jäätmetekitaja tema kirjaliku avalduse alusel, kui taotleja veab ise oma jäätmed keskkonnaohutult jäätmekäitlus kohta. Jäätmete üleandmist peab kinnitama vastuvõtjalt saadud kviitung. 27. Ehitus-lammutustööde käigus tekkivad jäätmed tuleb liigiti sorteerida. Nende jäätmete vedu ja käitlemine on lubatud vallavalitsuse väljastatud kirjaliku loa olemasolul. Loatingimused tuleb kooskõlastada Raplamaa keskkonnateenistusega. Nõue ei laiene samal ehitusobjektil taaskasutatavatele jäätmetele. 28. Inimeste ja loomade tervishoiu ja sellega seonduvatel uuringutel tekkivad jäätmed tuleb üle anda vastavate jäätmete veo- või käitlusluba omavale ettevõtjale. Ohtlike jäätmete veol tuleb vormistada ohtlike jäätmete veodokumendid ja neid võib käitlemiseks üle anda ainult vastavat ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete esmakordsel üleandmisel jäätmeloa alusel tegutsevale jäätmekäitlejale. 29. Jäätmete kogumisvahendit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse. 30. Jäätmekäitlusettevõtted on kohustatud: 30.1. vedama kogumisvahendisse toodud jäätmed vastavalt kokkulepitud ajagraafikule ja/või sagedusega, mis väldib kogumisvahendi ületäitumist ja keskkonnareostust; 30.2. oma tegevuse käigus mitte kahjustama kogumisvahendit; 30.3. paigutama tühjendatud kogumisvahendi tagasi selle esialgsesse kohta; 30.4. koguma kohe kokku kogumisvahendi tühjendamisel või veol laiali pudenenud jäätmed; 30.5. korraldama jäätmete vedu elanikkonda vähe häirival viisil; 30.6. andma jäätmete üleandjale jäätmete vastuvõtmist tõendava dokumendi. 31. Jäätmed, mille säilitamine (hoidmine) kinnistul kujutab endast vahetut ohtu inimese tervisele või keskkonnale, tuleb ära vedada kohe. 32. Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis või muul viisil, mis hoiab ära jäätmete sattumise keskkonda veo, sealhulgas laadimise käigus. 33. Organiseeritud jäätmekäitluse korral peab ligipääs jäätmekogumisvahendile, kogumiskaevudele, mahutitele olema vaba, luugid ei tohi olla kinni kaetud. 34. Klaastaara, plastpudelid ja metallpurgid saab anda üle jäätmekäitlusettevõttele või viia need vastavalt tähistatud kogumisvahenditesse (informatsiooni saab vallavalitsusest). 35. Suuregabariidiliste esemete (mööbel, olmemasinad jne) kogumist ja äravedu korraldab vallavalitsus koostöös prügiveoettevõttega kaks korda aastas. V. JÄÄTMETE LADUSTAMINE 36. Köögivilja-, toidu-, aiapidamis-, puidujäätmeid ja sõnnikut (välja arvatud virts ja läga) võib territooriumi valdaja oma territooriumil kompostida juhul, kui: 36.1. kompost on paigutatud selliselt, et see ei põhjusta ohtu inimese tervisele ja keskkonnale; 36.2. kompostimiskoht ei ole kaevule lähemal kui kehtestatud kaitsetsoon, kuid mitte vähem kui 10 m; 36.3. kompostimiskoht on krundi või kinnistu piirist vähemalt 2 m kaugusel; 36.4. kompostimiskoht ei asu veekaitsevööndis. 37. Kuivkäimla sisu tohib hajaasustusega piirkondades oma territooriumil, kinnistul kaevata või künda hilissügisel maasse. Tiheasustuspiirkondades on selline tegevus keelatud. 38. Territooriumil, kus peetakse põllumajandusloomi ja -linde, tohib sõnnikut, virtsa või läga ladustada ainult nõuetekohases hoidlas. 39. Saepuru võib ajutiselt ladustada ainult nii, et see tuulega ei lenduks. Saepuru ajutise ladustamise kestus ei tohi ületada üht aastat. 40. Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, et vältida neist tulenevat ohtu inimese tervisele ja keskkonnale ning võimaldada nende hilisemat taaskasutamist või kõrvaldamist. 41. Nõuetekohaselt pakendatud ohtlikud jäätmed tuleb anda üle kogumiskohta. VI. JÄÄTMETE PÕLETAMINE 42. Lahtises tules ehk lõkkes on lubatud tuulevaikse ilmaga põletada puidujäätmeid, lehti ja riisutud kulu tingimusel, et järgitakse kõiki tuleohutuse nõudeid. 43. Jäätmete põletamine väljaspool oma territooriumi või kinnistut on keelatud. VII. KONTROLL JA VASTUTUS 44. Käesoleva eeskirja rikkumisel kannab süüdlane vastutust vastavalt kehtivatele seadustele. 45. Jäätmetekitajal peab olema ette näidata jäätmete käitlemiseks vajalikud dokumendid (kviitung, leping või maksekorraldus), mida peab säilitama vähemalt kaks kalendriaastat. 46. Eeskirja täitmist kontrollivad Kohila Vallavolikogu määratud ja teised seadusega volitatud isikud. 47. Jäätmetest põhjustatud keskkonnareostus likvideeritakse tekitaja kulul. Kui keskkonnareostajat pole võimalik kindlaks teha, likvideeritakse reostus kinnistu omaniku kulul. Volikogu esimees Riho PIHLAPUU