Paide Linnavolikogu — Paide linna ehitusmääruse kinnitamine — KO, 99, 1883

Aluseks võttes planeerimisseaduse § 5, ehitusseaduse § 19 lõike 4, reklaamiseaduse § 21 lõike 2, jäätmeseaduse §-d 5, 17, 18 ja 19, Paide Linnavolikogu 23. septembri 1999. a määrusega nr 33 kinnitatud «Paide linna jäätmehoolduseeskirja» punktid 2 ja 25, Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 1995. a määrusega nr 126 kinnitatud «Paide vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse» punkti 19, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 29 ning «Paide linna põhimääruse» punkti 59 alapunkti 29, Paide Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Paide linna ehitusmäärus (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Paide Linnavolikogu 23. jaanuari 1997. a määrusega nr 1 kinnitatud «Paide linna ehitusmäärus». 3. Määrus jõustub 1. juulil 2003. a. Volikogu esimees Peeter Saldre Kinnitatud Paide Linnavolikogu 19. juuni 2003. a määrusega nr 15 PAIDE LINNA EHITUSMÄÄRUS 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Paide linna ehitusmääruse mõiste Paide linna ehitusmäärus (edaspidi määrus) on õigusakt, milles sätestatakse: 1) linna või selle osade planeerimise ja ehitamise üldised põhimõtted ja reeglid; 2) Paide linna siseste ülesannete jaotus planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel; 3) ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused; 4) projekteerimistingimuste avalikustamise kord; 5) ajutise ehitise ehitamise kord ja alad; 6) linnaosade, sealhulgas miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded; 7) tähtajad planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel; 8) reklaami paigaldamise kord; 9) ehitusjäätmete jäätmekäitluskord. § 2. Määruses kasutatavad mõisted Mõisted käesoleva määruse tähenduses on: 1) vastav ajaleht on planeerimisseaduses sätestatu alusel, vähemalt üks kord kuus ilmuv Paide Linnaleht ja regulaarselt ilmuv maakonnaleht Järva Teataja; 2) miljööväärtusega hoonestusala on ajalooliselt välja kujunenud tänavavõrgu, haljastuse ja hoonestusviisiga ala, mis koos ühtsetele arhitektuurilistele kriteeriumitele vastavate hoonetega moodustab säilitamist vääriva kvalitatiivse terviku. Miljööväärtusega hoonestusalad on ehituslikult omapärased hoonete kvartalid või ansamblid, millel on oma plaanistruktuur ja mahuline ülesehitus, ehitusreeglid ja ehitustüübid; 3) roheline võrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustava looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem; 4) puhke- ja virgestusala on linna üldplaneeringuga määratletud puhkuseks, taastumiseks, liikumisharrastuseks ning muudeks kogunemisteks ette valmistatud looduslikult sobiv maa; 5) väikeehitis on kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga kuni 5 meetrise kõrgusega ühel kinnistul asuv ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone, või olemasoleva ehitise teenindamiseks vajalik rajatis; 6) korterelamu on kolme või enama korteriga elamu; 7) kõrvalhoone on krundi juhtfunktsiooni kandvat hoonet teenindav abihoone; 8) ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks püstitatud ehitis; 9) lahtine hoonestusviis on hoonestamine, kus hoone ja naaberkruntide vahele jääb vaba ruum; 10) projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis kehtestatakse linnavalitsuse korraldusega ehitiste püstitamiseks, mille korral on vajalik ehitusprojekti koostamine ega ole detailplaneeringu koostamise kohustust; 11) suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitised on ehitised, kus viibib samaaegselt 50 või enam inimest; 12) ohtlik ehitis on ehitis, mis on oma ehitus-tehnilise seisukorra tõttu ohtlik inimese elule, tervisele või varale; 13) õigusliku aluseta püstitatud ehitis on ehitis, mis on püstitatud ilma ehitusloata, kui ehitusluba on nõutav või on püstitatud ilma kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusolekuta, kui kirjalik nõusolek on nõutav; 14) ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. 2. peatükk PLANEERIMIS- JA EHITUSVALDKONNA KORRALDAMINE LINNAS § 3. Paide Linnavolikogu pädevus Linnavolikogu pädevusse kuulub: 1) ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 2) üldplaneeringu ja üldplaneeringu teemaplaneeringu algatamine ja kehtestamine; 3) üldplaneeringu ja üldplaneeringu teemaplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 4) linnavolikogu kehtestatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine; 5) sellise detailplaneeringu algatamine, vastuvõtmine ja kehtestamine, millega soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut; 6) ehitusjärelevalve tegemise pädevusega ametikohtade määramine; 7) kokkuleppe sõlmimine vastava ministeeriumiga riiklikult tähtsa ehitise asukoha suhtes Paide linnas (planeerimisseaduse § 33); 8) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 9) linna ehituspoliitika väljatöötamine ja sellest tulenevate otsuste vastuvõtmine; 10) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala. § 4. Paide Linnavalitsuse pädevus Linnavalitsuse pädevusse kuulub: 1) detail-, üld- ja teemaplaneeringute koostamise korraldamine; 2) sellise detailplaneeringu algatamine, millega ei soovita muuta kehtestatud üldplaneeringut; 3) detailplaneeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise üleandmine detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule; 4) detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse tegemine ja avaliku väljapaneku korraldamine; 5) otsuste vastuvõtmine detailplaneeringu koostamiseks lihtsustatud korras; 6) detailplaneeringute kehtestamine, millele ei ole teostatud järelevalvet või mis ei muuda kehtivat üldplaneeringut; 7) katastriüksuse sihtotstarbe määramine kehtestatud detailplaneeringu alusel; 8) muude planeerimisseadusest ja ehitusseadusest tulenevate kohaliku omavalitsuse õiguste ja kohustuste täitmine, kui see ei kuulu volikogu pädevusse; 9) ehitusloa ja ehitise kasutusloa menetlemine ja väljastamine; 10) kirjaliku nõusoleku menetlemine ja väljastamine väikeehitiste ja tehnorajatiste püstitamiseks; 11) projekteerimistingimuste koostamine, kehtestamine ja avalikustamine; 12) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine ja vajadusel ehitise nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine; 13) ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine ja vajadusel ehitusprojektide ekspertiiside tegemise korraldamine; 14) ehitusettevõtja, projekteerimisettevõtja, omanikujärelevalvet tegeva ettevõtja, ehitusgeoloogilisi ja -geodeetilisi töid tegeva ettevõtja, ehitusprojektide ekspertiise tegeva ettevõtja, ehitiste ekspertiise tegeva ettevõtja ja ehitusjuhtimisega tegeleva ettevõtja nõuetele vastavuse kontrollimine; 15) vajadusel ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine; 16) riiklikule ehitisregistrile andmete sisestamine ja esitamine; 17) reklaamipaigalduslubade väljastamine. 3. peatükk HOONESTUSALADE PLANEERIMISE JA EHITAMISE PÕHIMÕTTED JA NÕUDED § 5. Miljööväärtusega hoonestusalade kaitse- ja kasutamistingimused (1) Miljööväärtusega alad Paide linna territooriumil on: 1) Paide vanalinna muinsuskaitseala ja seda kui mälestist piirav kaitsevöönd; 2) Pärnu tänava äärne hoonestusala Keskväljaku ja Reopalu kalmistu vahelisel lõigul; 3) Laia tänava äärne hoonestusala. (2) Muinsuskaitseala terviklikkuse ja seal asuvate mälestiste säilitamiseks ning nende kasutamise reguleerimiseks on sõltumata omandivormist ilma Muinsuskaitseameti ja Paide Linnavalitsuse igakordse loata keelatud: 1) muuta ajalooliselt väljakujunenud planeeringut; 2) muuta kinnistute ajaloolisi piire; 3) lammutada olemasolevaid ehitisi; 4) teha mis tahes ümberehitus-, restaureerimis- ja remonttöid ning püstitada uusehitisi, k.a kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikehooneid; 5) muuta hoonete kultuurilooliselt väärtuslikuks tunnistatud interjööre; 6) eemaldada, muuta, asendada või katta eksterjöörides ja interjöörides leiduvaid arhitektuuriajalooliselt väärtuslikke detaile, materjale ja konstruktsioone; 7) kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale imiteerivaid ning ajaloolisse keskkonda sobimatuid uusi ehitusmaterjale ja -tehnoloogiaid; 8) teha uurimis-, kaeve- või muid töid, mis võivad kahjustada kaitsealal asuvat hoonestust, mälestisi või maapinnas säilinud kultuurikihti. (3) Pärnu ja Laia tänava äärse hoonestusala hoonestuslaadi terviklikkuse tagamiseks tuleb nimetatud aladele uusehitiste rajamisel ja olemasolevate rekonstrueerimisel järgida järgmisi linnaehituslikke ja arhitektuurseid nõudeid: 1) rajatavate hoonete põhimahu tänavapoolne ehitusjoon peab üldjuhul ühtima olemasoleva väljakujunenud ehitusjoonega; 2) rajatavate ja rekonstrueeritavate hoonete katuste, räästa ning sokli kõrgus ja katuse kalle peab olema ligilähedane olemasoleva hoonestuse omale; 3) olemasolevate hoonete fassaadide viimistlemisel on keelatud PVC-katte ja profiilpleki kasutamine; 4) kruntide ehitusalade määramisel tuleb kasutada lahtist hoonestusviisi. (4) Miljööväärtuslikul hoonestusalal asuva hoone fassaadi viimistlemine võib toimuda ainult: 1) Paide linnavalitsuse poolt väljastatava hoone välisviimistluse passi alusel; 2) hoone ehitusprojekti järgi, mille alusel on väljastatud ehitusluba. § 6. Üldplaneering (1) Üldplaneering võidakse koostada kogu linna territooriumi, selle osade kohta või teemaplaneeringuna vastavalt planeerimisseaduse § 8 lõikes 3 näidatud eesmärkidele. (2) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral. (3) Detailplaneering võib põhjendatud juhtudel sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. (4) Ehitamine ja detailplaneeringu koostamine peab toimuma vastavalt linna üldplaneeringus määratletud tingimustele. (5) Üldplaneeringu kohaselt ilma detailplaneeringut koostamata võib linnavalitsuse loal ehitada planeerimisseaduse § 9 lõikes 10 loetletud juhtudel. § 7. Detailplaneering (1) Detailplaneering koostatakse linna territooriumi osa kohta. (2) Ehitamine peab toimuma vastavalt kehtestatud detailplaneeringule, kui see on olemas või kui selle olemasolu on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti lähtealusena nõutav. (3) Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel ja on: 1) uute hoonete ehitusprojekti koostamise ja püstitamise aluseks; 2) olemasolevate hoonete maapealsest kubatuurist üle 33 protsendi suuruse laiendamise ja selle ehitusprojekti koostamise aluseks; 3) aluseks maa-alade kruntideks jaotamise korral. (4) Detailplaneeringu koostamine ei ole nõutav: 1) üksikelamu, suvila ja aiamaja kõrvalhoone püstitamiseks; 2) kuni 20 m 2 ehitusaluse pindalaga väikehoone püstitamiseks. (5) Lõike 3 punktis 2 nimetatud hooneteks ei ole üksikelamu, suvila, aiamaja ega nende kõrvalhooned. (6) Detailplaneeringu koostamine lihtsustatud korras on lubatud: 1) kuni viie üksikelamu, suvila või aiamaja krundi planeerimiseks; 2) olemasoleva hoonestuse vahele jääva ühe tühja krundi planeerimiseks, kui kavandatava ehitise põhifunktsioon on elamu või büroohoone; 3) olemasolevatele hoonetele ja rajatistele krundi suuruse määramiseks, kui sellega ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivaid uusi hooneid. (7) Detailplaneeringu koostamise lihtsustatud kord ei laiene muinsuskaitse all olevatele maa-aladele ja ehitistele. § 8. Muud planeerimisseadusest tulenevad nõuded (1) Lepingu detailplaneeringu koostamise kohta detailplaneeringust huvitatud isikuga sõlmib linnapea. (2) Planeeringu koostamiseks vajalike andmete kättesaadavuse ja säilitamise tagab Paide Linnavalitsus. (3) Planeeringutega saab tutvuda: 1) Paide Linnavalitsuses; 2) Paide Linnavalitsuse veebilehel. (4) Planeeringute elluviimise üle teostab kontrolli linnavalitsuse vastav ametnik. (5) Paide linnavalitsus omandab kinnisasja omaniku nõudel olemasoleval hoonestusalal asuva kinnisasja või selle osa kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud detailplaneeringu või üldplaneeringuga: 1) nähakse ette kinnisasja või selle osa kasutamine avalikul otstarbel; 2) piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks. 4. peatükk EHITAMINE § 9. Väikeehitiste ehitamine (1) Väikeehitis on kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viie meetri kõrgusega ühel kinnistul asuv: 1) ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone; 2) olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis, mis ühendatakse võrguettevõtjale energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega või veeettevõtjale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses kuuluva liitumispunktiga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või telekommunikatsiooniteenuse osutajale telekommunikatsiooniseaduse tähenduses kuuluva liinirajatisega telekommunikatsiooniseaduse tähenduses. (2) Väikeehitise ehitamiseks on vajalik linnavalitsuse kirjalik nõusolek, välja arvatud juhul, kui ehitatakse kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikeehitist. (3) Väikeehitise ehitamiseks esitatavad nõuded on ehitusseaduse §-des 15–17: 1) 20–60 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitise püstitamiseks on vajalik linnavalitsuse kirjalik nõusolek, kirjaliku nõusoleku saamiseks esitatakse linnavalitsusele vormikohane taotlus, millele lisatakse ehitise gabariitmõõtudega varustatud plaan ja 2 vaate eskiisid ja kinnistu plaan, millele on märgitud väikeehitise soovitav asukoht. 2) Kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitist võib ehitada ilma ehitusloata ja kirjaliku nõusolekuta. Selline väikeehitis ei tohi paikneda eespool tänava ehitusjoont ja naabri krundi piiri vahetus läheduses, kui puudub naabri kooskõlastus. Kehtiva detailplaneeringuga kaetud alal võib väikeehitist püstitada ainult planeeringuga ettenähtud ehitusalas. 3) Väikeehitise ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusnõuetega. Hoone peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega. (4) Ehitise omanik peab linnavalitsusele esitama vähemalt kolm tööpäeva enne ehitamise alustamist majandus ja kommunikatsiooniministri 26. novembri 2002. a määrusega nr 12 kehtestatud vorminõudele vastava ehitamise alustamise teatise. (5) Kuni 20 m2 väikeehituse ehitamise korral ei ole vaja ehitamise alustamise teatist esitada, v.a vanalinna kaitsetsoonis asuva ehitise korral. (6) Vanalinna kaitsetsoonis peab väikeehitise ehitamise eelnevalt kooskõlastama Muinsuskaitseametiga. § 10. Väikeehitise kasutamine (1) Väikeehitisele ei ole vaja kasutusluba, välja arvatud juhul, kui seda kasutatakse elamiseks. (2) Püstitatud väikeehitisest tuleb ehitise omanikul teavitada linnavalitsust, esitades ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamisest arvates. (3) Väikeehitise püstitamise kohta ei pea esitama ehitise teatist, kui taotletakse väikeehitisele kasutusluba. § 11. Ehitusluba (1) Ehitusluba on linnavalitsuse nõusolek: 1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi; 2) laiendada või rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 3) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. (2) Ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks linnavalitsus oma korraldusega. (3) Ehitusloa saamiseks tuleb: 1) esitada ehitusloa vormikohane taotlus elektrooniliselt või paberkandjal; 2) esitada nõuetele vastav ehitusprojekt; 3) tasuda riigilõiv. (4) Ehitusluba väljastatakse ehitusloa taotlejale. Ehitise lammutamiseks väljastatakse ehitusluba ainult ehitise omanikule. Kui ehitis on mitme isiku ühises omandis, peavad ehitusloa taotluse ehitise lammutamiseks esitama ehitise omanikud ühiselt. (5) linnavalitsus väljastab ehitusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates. (6) Ehitusluba on tähtajatu, kuid kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates. Ehitamise alustamise päevaks loetakse ehitise mahamärkimise akti kuupäeva. (7) Ehitise omanik teatab linnavalitsusele ehitamise alustamisest vormikohase teatisega elektrooniliselt või paberkandjal. § 12. Kasutusluba (1) Ehitise kasutusluba on linnavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. (2) Kasutusloa saamiseks tuleb linnavalitsusele esitada: 1) kasutusloa vormikohane taotlus elektrooniliselt või paberkandjal; 2) ehitusprojekt, mille kohaselt ehitis on ehitatud; 3) ehitamise tehniliste dokumentide originaalid või dokumendi väljastaja või ehitustoote tarnija toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse tähenduses või ehitise omaniku või linnavalitsuse kinnitatud koopiad, kui kasutusloa taotlejal on ehitamise tehniliste dokumentide säilitamise kohustus; 4) õigusaktis sätestatud juhtudel dokument, mis tõendab ehitise kasutusele võtmisele eelneva ehitise, selle osa või ehitise tehnosüsteemi tehnilise kontrolli teostamist; 5) õigusaktis sätestatud juhtudel kirjalik nõusolek ehitise või selle osa kasutusele võtmiseks; 6) riigilõivu tasumist tõendav dokument. (3) Kasutusluba väljastatakse, kui ehitis vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Kasutusloa väljastajal on õigus põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest lähtuvalt enne kasutusloa väljastamist nõuda ehitise või selle osa ekspertiisi tulemi esitamist. (4) Kasutusluba väljastatakse pärast ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist. Linnavalitsuse ehitusjärelevalve ametnikul on õigus kaasata ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone, kes esitavad oma arvamuse kirjalikult. (5) Ehitise osale võib anda kasutusloa, kui ehitise osa on võimalik funktsionaalselt ja ohutult kasutada. (6) Linnavalitsuse vastava korralduse alusel ehitusjärelevalve ametnik väljastab kasutusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates. (7) Kasutusloa väljastamisega seotud dokumente säilitatakse linnavalitsuses ehitise lammutamiseni või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni. (8) Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, peab omanik taotlema uue kasutusloa. (9) Detailplaneeringu koostamise vajadusel vastab vastav ametnik taotluse esitajale 20 päeva jooksul taotluse laekumise päevast, andes ülevaate otstarbe muutmise mittelubamise põhjustest. (10) Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmine otsustatakse linnavalitsuse korraldusega, mille alusel ehitusjärelevalve insener kasutusloa väljastab. (11) Paide linnas ehitatavad ja kasutatavad ehitised kantakse ehitisregistrisse. § 13. Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused (1) Ehitise arhitektuurseteks ja ehituslikeks lisatingimusteks (EAELT) lisaks detailplaneeringus sätestatud arhitektuursetele ja ehituslikele tingimustele on Paide linna muinsuskaitsealal muinsuskaitse eritingimused. § 14. Projekteerimistingimuste koostamine ja avalikustamine (1) Projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, milles määratakse ka muud projekteerimise lähteandmed ning asutused ja isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada. Projekteerimistingimuste koostamisel lähtutakse üld- ja/või detailplaneeringust selle olemasolu korral. (2) Projekteerimistingimuste koostamine on kohustuslik: 1) uute ehitiste rajamisel detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral planeerimisseaduse § 9 lõikes 10 loetletud juhtudel; 2) olemasoleva üksikelamu, suvila ja aiamaja ja üle 60 m2 ehitusaluse pinnaga kõrvalhoone laiendamise ja teiste olemasolevate hoonete maapealse osa kuni 33% suuruse laiendamise puhul. (3) Ehitise rekonstrueerimisel piirdekonstruktsioonide muutmise ning kande ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise või asendamise puhul teeb projekteerimistingimuste koostamise vajalikkuse otsuse linnavalitsus igal konkreetsel juhul eraldi. (4) Projekteerimistingimused kehtivad 2 aastat alates nende kehtestamisest. § 15. Ajutise ehitise ehitamise kord ja alad (1) Ajutise ehitise ehitamiseks on vajalik ehitusluba, välja arvatud lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. (2) 20–60 m2 ehitusaluse pindalaga ajutise väikeehitise ehitamiseks on vajalik kirjalik nõusolek. (3) Kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikeehitise ehitamiseks ei ole vaja kirjalikku nõusolekut ega ehitusluba. (4) Linnavalitsus määrab ajutise ehitise ehitusloas ja kasutusloas või kirjalikus nõusolekus: 1) ehitise kasutamise tähtaja; 2) ehitise likvideerimise viisi ja tähtpäeva. (5) Kui ajutine ehitis ei ole likvideeritud määratud tähtpäevaks, korraldab linnavalitsus ehitise likvideerimise asendustäitmise ja sunniraha seaduses ettenähtud korras. § 16. Tähtajad planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel (1) Linnavalitsuse ülesanded on: 1) anda kirjalik nõusolek või keelduda selle andmisest 10 päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse saabumise päevast arvates või ehitusprojekti nõude korral, ehitusprojekti esitamise päevast arvates; 2) kirjaliku nõusoleku taotleja esitatud dokumentide puudulikkuse korral võimaldada taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kirjaliku nõusoleku andmisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates; 3) väljastada ehitusluba või keelduda selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates; 4) ehitusloa taotleja esitatud dokumentide puudulikkuse korral võimaldada ehitusloa taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul ehitusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates; 5) tunnistada ehitusluba kehtetuks 10 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või ehitusloa kehtetuks tunnistamise aluse linnavalitsusele teadasaamise päevast arvates; 6) väljastada kasutusluba või keelduda selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates; 7) kasutusloa taotleja esitatud dokumentide puudulikkuse korral võimaldada kasutusloa taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kasutusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates; 8) tunnistada kasutusluba kehtetuks 10 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või ehitusloa kehtetuks tunnistamise aluse linnavalitsusele teadasaamise päevast arvates; 9) ehitise omanikule tehtud ettekirjutuse andmete edastamine riiklikule ehitisregistrile kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates; 10) ettevõtjale tehtud ettekirjutuse andmete edastamine Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates; 11) riiklikule ehitisregistrile andmete esitamine vastavalt esitamise korras määratud tähtajale; 12) projekteerimistingimuste väljastamine 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates; 13) projekteerimistingimuste avalikustamine viie päeva jooksul projekteerimistingimuste väljastamise päevast arvates. 14) ehitusjärelevalve teostamine linna territooriumil. § 17. Ehitusjärelevalve, omanikujärelevalve (1) Paide Linnavalitsuses tegeleb ehitusjärelevalve küsimustega planeeringu- ja ehitusosakond. (2) Muinsuskaitse, tervisekaitse, keskkonnakaitse ja teiste valdkondade järelevalve teostaja peab informeerima linnavalitsust ehitisel teostatud riikliku järelevalve tulemusest. (3) Ehitusjärelevalve ülesanded, pädevus ja kohustused on kirjeldatud ehitusseaduse §-des 59–61. (4) Omanikujärelevalve teostaja õigused ja kohustused on kirjeldatud ehitusseaduse §-s 30. § 18. Reklaami paigaldamise kord (1) Reklaamina käsitletakse teavet, mis avalikustatakse toodete või teenuste müügi suurendamise, ürituse või idee edendamise või mõnes muus vallas mõne muu soovitud tagajärje saavutamise eesmärgil ning mida reklaami avalikustaja tasu eest või mõnel muul vastaval kaalutlusel levitab. (2) Reklaami avalikustajana käsitletakse käesolevas määruses reklaami avalikku esitajat, üldsusele näitajat, tootjat, vahendajat või tellijat; (3) Reklaami sisule, kujundusele ja esitlusviisile esitatavad nõuded on sätestatud reklaamiseaduses. (4) Reklaamialase tegevuse järelevalvet teostab linnavalitsus linna territooriumil: 1) korraldataval näitusel, messil või mõnel muul avalikul üritusel; 2) välisreklaami suhtes; 3) ühistranspordivahendi või takso sees või väliskülgedel asuva reklaami suhtes; 4) müügikohtades tehtava reklaami ja reklaamürituste suhtes. (5) Reklaami paigaldamine Paide vanalinna muinsuskaitsealale ja munitsipaalmaale on lubatud Paide Linnavalitsuse poolt väljastatava reklaamipaigaldusloa alusel. (6) Reklaamipaigaldusloa saamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhtudel tuleb reklaami avalikustajal: 1) esitada linnavalitsusele vastavasisuline avaldus; 2) esitada reklaami eskiis ja asendiplaan või hoone foto, millele on märgitud reklaami asukoht; 3) esitada kinnisasja või rajatise valdaja kirjalik kooskõlastus, kui reklaam paigaldatakse teise füüsilise või juriidilise isiku omandis olevale territooriumile, hoonele või rajatisele; 4) kooskõlastada reklaami asukoht liiklusohutuse eest vastutava isikuga, kui reklaam paikneb tänava maa-alal. (7) Reklaamipaigaldusloa vormistab linnaarhitekt kahes eksemplaris. Reklaami eskiis ja üks paigaldusloa eksemplar väljastatakse reklaami avalikustajale; teine eksemplar jääb linnavalitsusele. (8) Reklaami paigaldamisel käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhtudel ei ole nõutav reklaami paigaldusluba, kui reklaam paigaldatakse Paide linna poolt selleks eraldatud kohtadesse nagu teadetetahvlid, kuulutustulbad, alused, postid jne. § 19. Jäätmekäitlus ehitus- ja lammutusobjektil (1) Ehitusobjektil tekkinud jäätmed jagatakse tavaehitusjäätmeteks ja ohtlikeks ehitusjäätmeteks. (2) Tavaehitusjäätmed on kõik ehitusjäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. (3) Ohtlikud ehitusjäätmed on jäätmed, mis omadustelt on ohtlikud inimese tervisele ja ümbritsevale keskkonnale ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. (4) Ehitaja on kohustatud tekkinud ehitusjäätmetega toimima järgmiselt: 1) sorteerima tekkinud tava- ja ohtlikud ehitusjäätmed liigiti selliselt nagu see on tehnoloogiliselt võimalik; 2) vedama või laskma ära vedada sorteeritud tavaehitusjäätmed nende taaskasutamise eesmärgil nende edasisele kasutajale või üle andma Väätsa prügilale. (5) Jäätmete üleandmisel edasisele kasutajale on ehitustööde tellijale vajalik esitada dokument jäätmete üleandmise-vastuvõtmise kohta, millel on märgitud jäätmete kogus(ed). (6) Ohtlikud ehitusjäätmed on vajalik üle anda esimesel võimalusel Väätsa prügilale. § 20. Vastutus määruse rikkumise eest Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud vastutuse.