Anija Vallavolikogu — Anija valla vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord — KO, 97, 1855

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; RT I 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punkti 6 alusel Anija Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada «Anija valla vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord». 2. Tunnistada kehtetuks: 2.1. Kehra Linnavolikogu 14. detsembri 1995. a otsus nr 31 «Munitsipaalmaa valdamine, kasutamine ja käsutamine»; 2.2. Kehra Linnavolikogu 19. augusti 1999. a määrus nr 5 «Kehra linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine»; 2.3. Kehra Linnavolikogu 17. augusti 2000. a määrus nr 20 «Kehra linna munitsipaalomandis oleva vara erastamise korra kinnitamine»; 2.4. Kehra Linnavolikogu 21. juuni 2001. a määrus nr 26 ««Kehra linnavara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise kord» kinnitamine»; 2.5. Kehra Linnavolikogu 15. novembri 2001. a määrus nr 37 «Kehra linna munitsipaalmaale hoonestusõiguse seadmise korra kinnitamine»; 2.6. Anija Vallavolikogu 25. aprilli 1996. a määrus nr 5 «Anija valla vara erastamise eeskiri»; 2.7. Anija Vallavolikogu 25. aprilli 1996. a määrus nr 6 «Anija valla munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise kord»; 2.8. Anija Vallavolikogu 20. novembri 1997. a määrus nr 16 «Vallavara võõrandamine»; 2.9. Anija Vallavolikogu 24. jaanuari 2002. a määrus nr 44 «Vallavara kasutusse andmise eelläbirääkimistega pakkumise korra kinnitamine». 3. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Volikogu esimees Tõnis VÄLI Kinnitatud Anija Vallavolikogu 19. juuni 2003. a määrusega nr 36 VALLAVARA VALITSEMISE, KASUTAMISE JA KÄSUTAMISE KORD I. ÜLDSÄTTED 1. Eesmärk ja reguleerimisala 1.1. Käesolev kord sätestab Anija valla omandis oleva vara (edaspidi vallavara) valitsemise, kasutamise ja käsutamise õiguslikud alused. 1.2. Käesolevat korda kohaldatakse koos Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja õigusaktidega. 2. Vallavara mõiste 2.1. Vallavaraks käesoleva korra tähenduses on valla omandis olevad kinnis- ja vallasasjad, valla kasuks seatud servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigused, ostueesõigused ja pandiõigused ning teised rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 2.2. Vallavara valitsemisest, kasutamisest ja käsutamisest ning vallaametnike teenistus-/töö- või töövõtulepingutest tuleneva tegevuse kaudu saadav õigusvili kuulub vallale, kui seadustest, valla teistest õigusaktidest või lepingutest ei tulene teisiti. 2.3. Tervikvara on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks. 2.4. Tervikvarast asja eraldamine ning lahutatud asja eraldi käsitlemine on lubatud ainult vallavolikogu või vallavalitsuse nõusolekul sõltuvalt vara harilikust väärtusest. II. VALLAVARA VALITSEMINE 3. Vallavara valitseja 3.1. Vallavara valitsejad on: 3.1.1. vallavolikogu ja vallavalitsus; 3.1.2. valla hallatavad asutused; 3.1.3. valla osalusega eraõiguslik juriidiline isik vastavalt põhikirjale. 3.2. Kui vallavara antakse kolmandate isikute ajutisse valdusse, on nad otsesed valitsejad. Vallavara kaudseks valitsejaks jääb vallavalitsus. 3.3. Vallavara valitsejad ja kasutajad on kohustatud nende valitsemisel olevat või kasutada antud vallavara majandama heaperemehelikult ning tagama vara säilimise, korrashoiu ja sihipärase kasutamise. 3.4. Vallavara majandamisega seotud lepingud sõlmib vallavara valitseja, kui käesolevast korrast või vallavara kasutusse andmise otsusest ei tulene teisiti. 4. Vallavara valduse jaotus ja üleandmine 4.1. Vallavara üleandmise ühelt valdajalt teisele otsustab vallavalitsus. Vallavara bilansilise jääkmaksumusega alla 5000 krooni (v.a kinnisasjad) üleandmine ühelt valitsejalt teisele võib toimuda vastavalt valitsejate kokkuleppele. 4.2. Vallavara üleandmise valla osalusega eraõiguslikule juriidilisele isikule otsustab kinnisasja puhul vallavolikogu ja vallasasja puhul vallavalitsus. 4.3. Vallavara üleandmine ja vastuvõtmine ühelt valitsejalt teisele toimub kirjaliku akti alusel, millesse märgitakse andmed üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja, vara koosseisu, üleandmise õigusliku aluse, seisukorra, kasutamisviisi, tähtaja, võimalike kasutuspiirangute, bilansilise maksumuse ja jääkmaksumuse kohta ning kohustuse tagada vara säilimine ja korrashoid. 4.4. Üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, üks vastuvõtjale ja üks vallavara arvestajale (vallavalitsuse raamatupidamisele). 4.5. Nõude vallavara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks esitab vallavalitsus vallavara valitseja ettepanekul. 4.6. Vallavara valduse jaotamisel lähtutakse sellest, milline vara on vajalik valitsejale pandud ülesannete täitmiseks. Valduse jaotuse otsustab vallavolikogu, kui vara harilik väärtus ületab 50 000 krooni. Muudel juhtudel otsustab jaotuse vallavalitsus. 4.7. Kui vallavara valitsejat ei ole määratud, vastutab vara eest vallavanem. 5. Vallavara arvestus 5.1. Vallavara arvestuse tagab vallavalitsus raamatupidamise seaduse alusel, raamatupidamise sise-eeskirjadest ja rahandusministri kehtestatud korrast lähtuvalt ning vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktides sätestatud korras. 5.2. Vallavara valitsejad peavad arvestust nende valitsemisel oleva vallavara kohta. Vallavalitsusel ja vallavolikogu revisjonikomisjonil on õigus andmete õigsust kontrollida. 5.3. Vallavara arvestus sisaldab: 5.3.1. ülevaadet vallale kuuluvate esemete ja asjaõiguste valdusest; 5.3.2. registrites sisalduva teabe vastavust vallavara tegelikule seisundile; 5.3.3. ülevaadet vallavara majandamise tulemustest. 5.4. Vallavara inventeerimine toimub vallavalitsuse kehtestatud korras. 5.5. Kui vallavara on antud ajutiselt kolmandate isikute valdusesse käesoleva korra punkti 3.2 alusel, lasub vallavara arvestus vallavara kaudsel valitsejal. III. VALLAVARA OMANDAMINE 6. Vallavara omandamine 6.1. Vallavara omandatakse vallaelanike huvides üldiseks kasutamiseks, valitsemiseks või tulu saamiseks. 6.2. Vallavara võidakse omandada: 6.2.1. ostmise teel; 6.2.2. riigi poolt vara tasuta võõrandamise teel; 6.2.3. pärandvarana; 6.2.4. kingitusena; 6.2.5. peremehetu ehitise hõivamise korras; 6.2.6. muudel seadustega sätestatud viisidel. 6.3. Vallavara ostmise otsustab: 6.3.1. vallavolikogu, kui: 1) omandatakse kinnisvara või vallasasjana ehitist; 2) ostuga võetakse vallale rahalisi kohustusi, mis ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes; 6.3.2. valla hallatav asutus tema käsutusse antud eelarveliste vahendite piires; 6.3.3. muudel juhtudel vallavalitsus. 6.4. Vallavara soetamise liisingu teel otsustab vallavalitsuse ettepanekul vallavolikogu. 6.5. Kui omandatava vara hind ületab riigihangete seaduses määratud maksumuse, siis toimub vallavara omandamine riigihangete seaduses ettenähtud korras. Riigihankeid korraldab ja pakkumise edukaks tunnistamise otsustab vallavalitsus, kes sõlmib ka hankelepingu. Kui hankelepinguga võetakse vallale rahalisi kohustusi, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega, annab vallavalitsusele loa hankelepingu sõlmimiseks vallavolikogu. 6.6. Kui omandatava vara hind ületab 15 000 krooni ega ületa riigihangete seaduses määratud maksumust ning hanked on kaetud jooksva aasta eelarvega, võtab ostja eelnevalt hinnapakkumised vähemalt kahelt hankijalt enne, kui otsustab vara soetamise. 6.7. Ostueesõiguse seadmise otsustab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul. Vastavas otsuses peab olema ära määratud kulu katteallikas ning selle õiguse kasutamise vajaduse põhjendus. 6.8. Riigilt saadava vara taotlemine ja üleandmine vallale toimub nimetatud valdkonda reguleerivate õigusaktidega ettenähtud korras. 6.9. Pärandvara või kingi vastuvõtmise otsustab vallavolikogu. 6.10. Peremehetu ehitise hõivamine toimub nimetatud valdkonda reguleerivate õigusaktidega kehtestatud korras. 6.11. Maa munitsipaliseerimine ja muude varade munitsipaalomandisse taotlemine toimub vastavalt kehtivale seadusandlusele. 6.12. Vallavara omandamise lepingu sõlmib vallavalitsus. Kui vallavara omandamine kuulub valla hallatava asutuse pädevusse, sõlmib lepingu vastava hallatava asutuse juht. 6.13. Vallale tasuta ületulnud vara hindamise korraldab vallavalitsus ja see võetakse vallavarana arvele hariliku väärtuse järgi. IV. VARALISTE KOHUSTUSTE VÕTMINE 7. Varaliste kohustuste võtmine 7.1. Laenu võtmise otsustab vallavolikogu. 7.2. Muude varaliste kohustuste võtmise otsustab: 7.2.1. vallavolikogu punktis 6.3.1 kehtestatud tingimuste korral ja kui varaliste kohustuste väärtus ületab 100 000 krooni; 7.2.2. vallavalitsus punktis 6.3.3 kehtestatud tingimuste korral ja kui varalisi kohustusi võetakse väärtusega kuni 100 000 krooni, tingimusel, et varaliste kohustuste võtmine on tagatud jooksva aasta eelarvega. V. VALLAVARA KASUTAMINE 8. Valla osalus ettevõtluses 8.1. Vald osaleb ettevõtluses, kui selles osalemise vajadus tuleneb valla arengukavast. Valla osalemise vajaduse ning osaluse ulatuse ettevõtluses ja ettevõtlusvormi otsustab vallavolikogu. 8.2. Valla esindajad valla osalusega juriidilises isikus määrab vallavalitsuse ettepanekul vallavolikogu. 8.3. Valla täisosalusega ettevõtete asutamine, haldamine, ümberkujundamine ja lõpetamine toimub seaduses ettenähtud korras. 9. Vallavara kasutamise põhimõtted 9.1. Vallavara kasutamine on vallavara koosseisu kuuluva esemete või esemete kogumi kasulike omaduste tarbimine, samuti valla kasuks seatud servituutide ja reaalkoormatiste teostamine. 9.2. Vastavalt vallale kuuluvate vallavarade omadustele kasutatakse vallavara: 9.2.1. avalikuks otstarbeks; 9.2.2. valitsemise otstarbeks; 9.2.3. tulu saamiseks. 10. Avalikuks otstarbeks kasutatav vallavara 10.1. Avalikuks otstarbeks kasutatakse valla omandis olevat avalikku asja ja seaduses sätestatud juhtudel selleks määratud valla omandis olevat eraasja, mis oma iseloomu tõttu on kättesaadavad kõigile (kohalikud maanteed, tänavad, platsid, pargid, supluskohad jne) ja mille kasutamist ei ole seaduste või vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktidega piiratud. 10.2. Vallavolikogu võib kinnitada avalikuks otstarbeks kasutatava vallavara kasutamise tingimused ja kehtestada tasu selle teatud kasutamisviisi eest. 10.3. Avalikuks otstarbeks kasutatava vallavara kasutamise eesmärgi muutmine ja selle kasutamiseks piirangute seadmine toimub vallavolikogu otsusel. 10.4. Avalikuks otstarbeks kasutatava vallavara kasutamise ajutiste piirangute seadmine toimub vallavalitsuse korralduse alusel. 10.5. Kui avalikuks otstarbeks kasutatava vallavara kasutamise kohta on kehtestatud tavalisest erinev kord või seatud piirangud, peab see olema looduses selgesti tähistatud. 10.6. Valla omandisse kuuluvat muud vara võib määrata avalikul otstarbel kasutamiseks vallavolikogu otsusel. 10.7. Vallavalitsus tagab avalikul otstarbel kasutatava vallavara kohta sätestatud kasutamise tingimuste ja piirangute avalikustamise. 11. Valitsemiseks kasutatav vallavara 11.1. Valitsemise otstarbel kasutatav vallavara on vara, mis on vajalik vallavolikogule ja vallavalitsusele ning selle allasutustele allasutuse põhimääruses/põhikirjas ettenähtud ülesannete täitmiseks. 11.2. Valitsemiseks kasutatava vallavarana käsitatakse valla hallatavate asutuste valduses olevat vallavara, mis on vajalik nende põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks. 11.3. Kui vallavara ei ole enam vaja valitsemise otstarbeks, on vallavara valdaja kohustatud sellest teatama vallavalitsusele. Sellise vara edasise saatuse otsustab vallavalitsus. Tervikvarana käsitatava vara ja kinnisvara kohta teeb otsuse vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul. 12. Tulu saamiseks kasutatav vallavara 12.1. Vallavara, mida ei kasutata avalikul otstarbel ega valitsemise otstarbel ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamise eesmärgil. 12.2. Tulu saamiseks võib vallavara anda rendile või üürile või paigutada ettevõtlusse. 12.3. Saadud tulu kasutamine on lubatud vallaeelarve kaudu vastava valitseja põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks. VI. VALLAVARA KASUTUSSE ANDMINE 13. Vallavara kasutusse andmine 13.1. Vallavara antakse kolmandatele isikutele rendile, üürile, kasutusvaldusesse või tasuta kasutada: 13.1.1. enampakkumise korras; 13.1.2. konkursi korras; 13.1.3. otsustuskorras; 13.1.4. eelläbirääkimistega pakkumise korras. 13.2. Vallavara kasutusse andmise viisi, samuti lepingu tähtaja ja tasu suuruse määrab vara kasutusse andmist otsustav organ. 13.3. Vallavara kolmandate isikute kasutusse andmise otsustab: 13.3.1. vallavolikogu, kui: 13.3.1.1. kasutusse andmise tähtaeg on enam kui 10 aastat; 13.3.1.2. vallavara bilansiline jääkmaksumus ületab 100 000 krooni; 13.3.1.3. kasutusse antakse kinnisvara bilansilise jääkmaksumusega üle 100 000 krooni; 13.3.1.4. vastava lepingu sõlmimise aluseks on vallavolikogu otsus; 13.3.2. vallavalitsus, kui vallavara kasutusse andmist ei otsusta vallavolikogu. 13.4. Vallavara kolmandatele isikutele kasutusse andmisel ei või kasutusse andmise tähtaeg olla: 13.4.1. vallasasja puhul üle 5 aasta; 13.4.2. kinnisvara puhul üle 25 aasta, välja arvatud kui kasutaja peab vastavalt kinnisasja kasutamise lepingule teostama kinnisasjal või selle abil teatud töid, mille tähtaeg ületab 25 aastat. Igal juhul ei tohi kasutamisse andmise tähtaeg ületada 75 aastat; 13.4.3. tervikvara puhul üle 25 aasta. 13.5. Vallavara antakse kasutusse tähtaega määramata seaduses ettenähtud juhul või kui on tõenäoline, et vallavara on vajalik muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on vaja jätta võimalus leping oma äranägemisel lõpetada. 14. Vara rendile andmine toimub: 14.1. avalikult või piiratud, suulise või kirjaliku enampakkumisena; 14.2. konkursi korras; 14.3. otsustuskorras; 14.4. eelläbirääkimistega pakkumise korras. 15. Vallavara rendile andmine enampakkumise korras 15.1. Vara rendile andmist enampakkumisega korraldab vallavalitsus (edaspidi korraldaja), kes teeb ka käesolevas korras sätestatud eeltoimingud. 15.2. Enampakkumise läbiviimiseks moodustab enampakkumise korraldaja vähemalt kolmeliikmelise komisjoni (edaspidi komisjon) ja määrab komisjoni esimehe. 15.3. Enampakkumine on suuline või kirjalik. Suuline, kirjalik enampakkumine viiakse läbi käesolevas korras kehtestatud korras. 15.4. Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat rendilepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole vastuolus seaduse või teiste õigusaktidega ning kellel ei ole valla ees võlaõiguslikest lepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi. 15.5. Vallavara kasutusse andmise otsustaja määrab: 15.5.1. enampakkumise viisi; 15.5.2. rendi alghinna (vajadusel); 15.5.3. osavõtutasu; 15.5.4. tagatisraha; 15.5.5. enampakkumises osalejate ringi (piiratud enampakkumisel); 15.5.6. rendiobjekti kasutusotstarbe; 15.5.7. nõuded pakkumisel osalemiseks või pakkumiste vormistamiseks. 15.6. Vara rentimiseks enampakkumise korras annab korraldaja sellest teada vastava kuulutuse kaudu ühes maakondlikus ajalehes ja vajadusel muus ajalehes. Kuulutus avaldatakse vähemalt 15 kalendripäeva enne enampakkumise korraldamist. Teistkordsel enampakkumisel võib kuulutuse avaldamise tähtaeg olla seitse kalendripäeva. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 15.6.1. enampakkumise korraldaja; 15.6.2. rendile antava vallavara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus; 15.6.3. enampakkumise läbiviimise koht ja aeg, kirjaliku enampakkumise korral pakkumiste esitamise tähtaeg, märgusõna ning pakkumiste avamise koht ja aeg; 15.6.4. enampakkumise viis (suuline, kirjalik); 15.6.5. enampakkumise ja rendilepingu tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht; 15.6.6. rendile antava varaga tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht; 15.6.7. osavõtutasu ja tagatisraha suurus, nende tasumise tähtajad ning viis. Tagatisraha minimaalmäär on 1000 krooni; 15.6.8. enampakkumisest osa võtvate isikute ring (piiratud enampakkumisel); 15.6.9. rendiobjekti kasutusotstarve; 15.6.10. nõuded pakkumisel osalemiseks või pakkumiste vormistamiseks; 15.6.11. pakkumise alghind ja aste; 15.6.12. rendile andmise tähtaeg. 15.7. Enampakkumise alghinna määramisel võetakse aluseks: 15.7.1. rendile antava vara senisest kasutamisest saadud kasu; 15.7.2. samalaadse vara rentimise eest tavaliselt tasutav rendi suurus; 15.7.3. rendi suuruse eeldatav kujunemine samalaadse vara rentimise puhul tulevikus; 15.7.4. muud asjaolud, mida alghinna määraja peab mõistlikeks. 15.8. Alghinda ei pea määrama, kui renditava vara suhtes on enampakkumine eelnevalt juba toimunud ning alghinna määramise korral võib põhjendatult eeldada enampakkumise nurjumist. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud. 15.9. Enampakkumine toimub, kui enampakkumisest osavõtuks avaldab soovi vähemalt kaks isikut. 16. Vallavara rendile andmine konkursi korras 16.1. Vara antakse konkursi korras rendile, kui: 16.1.1. renditava varaga või selle abil on rentnik kohustatud tegema teatud tööd või osutama teatud teenust; 16.1.2. on otstarbekas anda õigus konkursist osavõtjatele ettepanekute tegemiseks renditava vara parima kasutusfunktsiooni leidmiseks. 16.2. Konkurss korraldatakse kirjalike pakkumiste teel juhindudes käesolevas korras punktis 15 kehtestatud ettevalmistamisega seotud sätetest ja käesoleva korra kirjaliku enampakkumise sätetest ning punktist 40. 16.3. Konkursi korras rendile andmisel ei määra vallavara kasutusse andmisse otsustaja alghinda. 16.4. Parima pakkumise selgitamisel ei arvestata esmajärjekorras mitte pakutava rendisumma suurust, vaid: 16.4.1. investeeringute suurust ja ajakava; 16.4.2. uute töökohtade loomist; 16.4.3. teatud töö tegemisel või teenuse osutamisel rentniku oskusi ja vilumusi; 16.4.4. parima kasutusfunktsiooni selgitamisel äriidee sobivust antud asukohta arvestades valla planeeringuid ja arengukava. 16.5. Konkurss võib olla avatud või piiratud. 16.6. Enampakkumise korraldamiseks moodustab vallavara kasutusse andmist otsustav organ vähemalt kolmeliikmelise komisjoni (edaspidi komisjon) ja määrab komisjoni esimehe. 16.7. Pakkumised vaatab läbi vallavalitsuse loodud komisjon. Komisjoni ettepanekud pakkumiste vastuvõetavuse kohta, samuti pakkumiste sisu hoitakse saladuses. Osalejatele, kelle pakkumised lükatakse tagasi, tagastatakse nende esitatud materjalid. 17. Vallavara kasutusse andmine otsustuskorras 17.1. Vallavara võib otsustuskorras kasutusse anda tasuta või tasu eest: 17.1.1. asjade üürile andmiseks; 17.1.2. mittetulundusühingutele heategevaks otstarbeks, kodanikualgatuse teostamiseks, piirkondliku ja lähikondliku elu arendamiseks, harrastus- ja ajaviitetegevuseks; 17.1.3. valla hallatavatele asutustele valitsemise otstarbeks; 17.1.4. avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 17.1.5. riigiasutusele tema ülesannete täitmiseks; 17.1.6. äriühingutele, kui valla osalus ületab 2/3 osa- või aktsiakapitalist; 17.1.7. sihtasutustele; 17.1.8. vallavara, mille suhtes või mille abil rentnik on kohustatud tegema teatud tööd või osutama teatud teenust, mille osutamiseks on tarvis eriteadmisi; 17.1.9. üksikut eset, mille kasutamise tasu on kindlaks määratud selleks kehtestatud tariifidega; 17.1.10. ühiskondlike ürituste korraldamiseks; 17.1.11. kui vallavara kasutusse andmine enampakkumise või konkursi korras on vähemalt kahel korral nurjunud; 17.1.12. muudel juhtudel vallavara valitseja otsuse alusel. 17.2. Vallavara kasutusse andmisel peab vallavara kasutusse andja tasu suuruse määramisel arvestama vallavalitsuse kehtestatud mõistlikke piirmäärasid. 17.3. Kui vallavara kasutusse andmist otsustav organ annab vara tasuta kasutada, sätestab ta oma otsuses lepingu eseme kasutamise viisi(d), kolmandatele isikutele kasutusse andmise õiguse, kasutustähtaja ja vajadusel muud täiendavad ja/või täpsustavad tingimused. 18. Vallavara rendile andmine eelläbirääkimistega pakkumise korras 18.1. Vara eelläbirääkimiste teel rendile andmine viiakse läbi käesoleva korra rendile andmist sätestavatest üldistest nõuetest lähtudes, kusjuures valla huvides on pakkumine seotud lisatingimustega. 18.2. Lisatingimusteks võivad olla: 18.2.1. kasutuse sihtotstarbe kindlaksmääramine; 18.2.2. keskkonnakaitse tagamine; 18.2.3. investeeringute suurus; 18.2.4. muud valla huvidest lähtuvad tingimused. 18.3. Eelläbirääkimistel osaleja esitab pakkumised kõigi pakkumise tingimuste ja lisatingimuste kohta. 18.4. Eelläbirääkimistel selgitab pakkumist läbiviiv komisjon pakkumisest osalejatele pakkumise korraldust ja lisatingimusi. Juhul kui vara kasutusse andmise üle otsustaja on andnud oma otsuses komisjonile vastava volituse ja kui valla huve ei kahjustata, võib läbirääkimiste käigus lisatingimustes kokku leppida ka teistel tingimustel, kui esialgses teates märgitud. 18.5. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja viie tööpäeva jooksul kirjalikult oma lõpliku pakkumise vara rentimise kõigi tingimuste kohta. 18.6. Võrdväärsete pakkumiste korral antakse osalejatele võimalus viie tööpäeva jooksul oma pakkumisi täiendada. 18.7. Käesoleva korra punktides 17.5 ja 17.6 märgitud pakkumiste alusel valib eeltoodud komisjon välja parima pakkumise ning esitab võitja vara kasutusse andmist otsustavale organile kinnitamiseks rendilepingu sõlmimiseks. 19. Rendilepingu sõlmimine 19.1. Rendilepingu sõlmib vallavalitsus. 19.2. Rendilepingus sätestatakse lisaks rendileandja kehtestatud lisatingimustele: 19.2.1. rendile antava vara kohta käivad andmed (nimetus, arv, mõõt, koosseis, piirid, ruumide puhul asukoht, korrused, ruumide numbrid inventariseerimisplaani järgi ja nende üldpind ruutmeetrites ja muud hetkel teadaolevad olulised andmed); 19.2.2. lepingu sõlmimise õiguslik alus; 19.2.3. lepingu tähtaeg; 19.2.4. vara üleandmise ja tagastamise tähtajad (päevad) ja kord; 19.2.5. rendi tasumise tähtajad ja kord; 19.2.6. kommunaalteenuste eest tasumise tähtajad ja kord; 19.2.7. kinnisasjade puhul vastavate maksude tasumise ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 19.2.8. hoonete puhul ohutustehnika ja tuleohutuse abinõude kasutusele võtmise kohustus; 19.2.9. kindlustuskohustus ja selle ulatus; 19.2.10. keskkonnakaitse nõuete täitmise kohustus; 19.2.11. hoone remondi kohustus; 19.2.12. rendilepingu lõppemise ja lõpetamise alused; 19.2.13. lepingu täitmist tagavad sanktsioonid; 19.2.14. investeeringute kaitse garantiid poolte kokkuleppel; 19.2.15. kasutusse antud vallavara parendamine: 19.2.15.1. vallavara kasutaja peab tema kasutusse antud vallavara parendamiseks tehtavad tööd kooskõlastama kirjalikult vallavalitsusega enne vastavate töödega alustamist vastavalt lepingus sätestatud tähtaegadele. Kooskõlastamisel hinnatakse planeeritavate tööde jaotamist vajalikeks, kasulikeks ja toreduslikeks kulutusteks tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses; 19.2.15.2. vallavara kasutaja vallavara parendamiseks (kasulikud kulutused) tehtud kulutused hüvitatakse ainult juhul, kui selle õiguse on andnud vara kasutusse andmist otsustav organ, lähtudes avalikest huvidest, näidates oma otsuses ära, millised ja millises ulatuses parendustega seotud kulud hüvitatakse ning milline on tehtud parenduste amortisatsiooni määr. Lepingus võib sätestada vaid vajalike ja/või kasulike kulude hüvitamise kohustuse; 19.2.16. muud vajalikud tingimused (näiteks kasutamise piirangud, allrendile andmise õigus, vara puudused (kui on) ja teised hetkel teadaolevad olulised andmed) korral muutub tagatisraha lepingujärgseks makseks. 20. Kasutusvalduse seadmine 20.1. Vallale kuuluvate vallas- või kinnisasja(de) või üleantavate õigus(t)e koormamine kasutusvaldusega toimub seaduses sätestatud alustel ja korras. 20.2. Kasutusvalduse seadja on vara kasutusse andmist otsustav organ, kes oma otsuses näitab ära ka võimalikud kasutusviisi(de) välistamise piirangud. Kasutusvalduse seadmise lepingu sõlmib vallavanem. 20.3. Vallavara kasutusvalduse seadmise otsustamisel ja seadmisel kohaldatakse vallavara rendile andmist reguleerivaid sätteid. 20.4. Vallale kuuluvaid eluruume ei anta kasutusvaldusesse. 20.5. Kasutusvalduse lõppemine, lõpetamine, muutmine toimub seaduses sätestatud alustel ja korras. VII. VALLAVARA KÄSUTAMINE 21. Vallavara käsutamise mõiste Vallavara käsutamine on võõrandamine, erastamine, mahakandmine, koormamine ja muul viisil käsutamine tuginedes käesolevale korrale. VIII. VALLAVARA VÕÕRANDAMINE 22. Vallavara võõrandmise mõiste Vallavara võõrandamine on vallavara müük või muul viisil vara kolmandate isikute omandisse andmine käesolevas korras kehtestatud tingimustel. 23. Vallavara võõrandamise tingimused 23.1. Vallavara võib võõrandada, kui: 23.1.1. vallavara ei ole enam võimalik valitsemise otstarbel kasutada; 23.1.2. vallavara ei ole valitsemise otstarbeks vajalik ning selle muul viisil kasutamine ja käsutamine ei ole otstarbekas; 23.1.3. vallavara võõrandatakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides ning vara võõrandamiseks tehtud ettepanekust nähtub, et nimetatud töö tegemine ilma vallavara omandamiseta ei ole võimalik; 23.1.4. vallavara on vajalik heategevuslikele ja avalikke huve teenivatele organisatsioonidele nende ülesannete täitmiseks või muudele ühingutele või asutustele avalike huvide kaitstuse või valla arengu paremaks tagamiseks; 23.1.5. vallavara on vallale üle antud erastamise kohustusega; 23.1.6. muudel seaduses või vallavolikogu poolt ettenähtud juhtudel. 23.2. Enne vallavara valitsemiseks mittevajalikuks või tarbetuks tunnistamist informeerib vallavalitsus sellest valla hallatavaid asutusi, kes võivad taotleda nimetatud vara enda valdusse. Vara võõrandatakse juhul, kui ükski valla hallatav asutus ei taotle vallavara enda valdusse või kui esitatud taotlus ei ole põhjendatud. Kui vara on ilmselgelt kõlbmatu ja tarbetu või kui vara võõrandamisega viivitamine võib viia vara riknemise või hävimiseni, siis valla hallatavaid asutusi ei informeerita. 24. Vallavara võõrandamise viisid 24.1. Vallavara võõrandamise viisid on: 24.1.1. võõrandamine enampakkumise korras (suuline, kirjalik); 24.1.2. võõrandamine eelläbirääkimistega pakkumise korras; 24.1.3. võõrandamine otsustuskorras; 24.1.4. võõrandamine tasuta või alandatud hinnaga; 24.1.5. võõrandamine erastamise korras. 24.2. Vallavara võõrandamise viisi määrab kindlaks võõrandamist otsustav organ. 24.3. Vallavara puhul, mille bilansiline maksumus ületab 50 000 krooni, ei tohi otsustada vallavara valitsemiseks vajalikkuse või tarbetuse küsimust ilma spetsialisti vastava arvamuseta vara otstarbe ja hinna kohta. Spetsialisti määrab ning vallavara tunnistab valitsemiseks mittevajalikuks või tarbetuks vallavalitsus vara senise valdaja ettepanekul spetsialisti antud arvamuse alusel. 25. Vallavara võõrandamise otsustamine, korraldamine ja läbiviimine 25.1. Vallavara võõrandamise otsustab: 25.1.1. kinnisvara, vallasvaraks oleva hoone, sõidukite ning aktsiate ja osakute puhul – vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul. Vastav vallavolikogu otsus võetakse vastu ühe kuu jooksul vastava eelnõu saabumise registreerimisest vallavolikogus; 25.1.2. vallasvara puhul väärtusega üle 20 000 kuni 50 000 krooni – vallavalitsus; 25.1.3. vallasvara puhul väärtusega kuni 20 000 krooni – vallavalitsus või vallavalitsuse allasutus muudel käesolevas lõikes nimetamata juhtudel vastavalt allasutuse põhikirjale; 25.1.4. volikogu, kui vara võõrandatakse otsustuskorras enampakkumiseta ja sellise vara harilik väärtus ületab 15 000 krooni; 25.1.5. volikogu, kui vara võõrandatakse alandatud hinnaga ja sellise vara harilik väärtus ületab 15 000 krooni; 25.1.6. volikogu, kui vara võõrandatakse tasuta ja sellise vara harilik väärtus ületab 15 000 krooni. 25.2. Vallavara võõrandamise otsustab vallavalitsus, kui: 25.2.1. võõrandatava vara harilik väärtus ei ületa 30 000 krooni; 25.2.2. vara võõrandatakse otsustuskorras enampakkumiseta ja sellise vara harilik väärtus ei ületa 10 000 krooni; 25.2.3. vara võõrandatakse alandatud hinnaga ja sellise vara harilik väärtus ei ületa 10 000 krooni; 25.2.4. vara võõrandatakse tasuta ja sellise vara harilik väärtus ei ületa 5000 krooni. 25.3. Vallavara võõrandamise korraldaja on vallavalitsus. 25.4. Vallavara võõrandamise läbiviija on võõrandamist otsustava organi moodustatud komisjon. 25.5. Vallavolikogu võib valla arengukavast lähtudes ja vallavalitsuse ettepanekul kinnitada valitsemiseks mittevajaliku võõrandatava kinnisvara ja vallasvarana ehitiste võõrandamise nimekirja ning delegeerida võõrandamise otsustusõiguse vallavalitsusele, kui võõrandatava kinnisvara ja vallasvarana ehitiste harilik väärtus ei ületa punktis 24.1.1 määratud väärtust. IX. VALLAVARA VÕÕRANDAMINE ENAMPAKKUMISE KORRAS 26. Enampakkumise ettevalmistamine 26.1. Enampakkumise ettevalmistamisel määrab võõrandamist otsustav organ: 26.1.1. läbiviimise komisjoni, milles on vähemalt kolm liiget; 26.1.2. osalejate ringi (avalik või piiratud); 26.1.3. enampakkumise tingimused; 26.1.4. alghinna rakendamisel selle suuruse; 26.1.5. osavõtutasu ja tagatisraha suuruse. 26.2. Enampakkumise korraldaja teatab enampakkumise läbiviimisest kuulutuse kaudu maakondlikus ajalehes ja vajadusel üleriigilise levikuga ajalehes. Kuulutus avaldatakse hiljemalt 15 päeva enne enampakkumise päeva ning peab sisaldama: 26.2.1. võõrandamisele kuuluva vallavara nimetust; 26.2.2. vara iseloomustust ja koosseisu; 26.2.3. võõrandatava varaga tutvumise võimalusi, kohta ja aega; 26.2.4. enampakkumise viisi ja vormi, kirjaliku enampakkumise korral pakkumiste esitamise kohta ja tähtaega (kellaajalise täpsusega); suulise enampakkumise korral enampakkumise toimumise aega ja kohta; 26.2.5. ostuhinna tasumise korda ja tähtaega; 26.2.6. osavõtutasu ja tagatisraha suurust; nende tasumise korda ja tähtaega; 26.2.7. alghinda; 26.2.8. piiratud enampakkumise korral osalejatele esitatavaid lisanõudeid. 26.3. Tagatisraha minimaalmäär on 10 protsenti alghinnast, kui alghinda ei määrata, siis 20 protsenti vara bilansilisest jääkmaksumusest, kuid mitte vähem kui 1000 krooni. 26.4. Osavõtutasu tasutakse rahas müügi korraldaja näidatud arvelduskontole. Osavõtutasu ei kuulu tagamisele. 27. Alghind 27.1. Alghinna määramisel võetakse aluseks vara eeldatav turuväärtus (harilik väärtus) vajaduse korral eksperdi hinnang. 27.2. Alghinda ei pea määrama, kui on alust arvata, et selle määramisel võib enampakkumine jääda tagajärjetuks ning seetõttu võib vara rikneda, hävineda, selle väärtus muul viisil väheneda või selline sunnitud viivitus oleks valla seisukohalt kahjulik. 27.3. Alghinda ei määrata teistkordsel enampakkumisel, kui alghinna määramisel võib mitte leida ostjat. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud. 28. Enampakkumise läbiviimine 28.1. Suulise enampakkumise viib läbi võõrandamist otsustava organi moodustatud komisjon lähtudes käesoleva korra suulist enampakkumist reguleerivatest sätetest. 28.2. Kirjaliku enampakkumise viib läbi võõrandamist otsustava organi moodustatud komisjon lähtudes käesoleva korra kirjalikku enampakkumist reguleerivatest sätetest. 29. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring 29.1. Enampakkumises võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle osavõtt ei ole seadusega keelatud ning kes ei ole enampakkumise läbiviimisega seotud. 29.2. Enampakkumises ei või osaleda isikud, kelle süü tõttu sama vara võõrandamiseks korraldatud enampakkumine on tunnistatud nurjunuks. 29.3. Piiratud enampakkumisel määratakse kindlaks osalejate ring lähtudes neile esitatud lisanõudest (tegevusala, kvalifikatsioon või muu nõue). 30. Enampakkumise tulemuste kinnitamine 30.1. Enampakkumise tulemused kinnitab võõrandamist otsustav organ lähtudes komisjoni ettepanekust. 30.2. Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine tuleb otsustada 30 päeva jooksul. 30.3. Enampakkumise tulemused võib jätta kinnitamata, kui: 30.3.1. enampakkumisel rikuti oluliselt läbiviimise korda; 30.3.2. enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda; 30.3.3. osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise tulemusi; 30.3.4. enampakkumises osales isik, kes ei kuulu enampakkumises osaleda võivate isikute ringi; 30.3.5. enampakkumine toimus alghinda määramata ning pakkumises osales ainult üks isik, kelle pakutud hind on põhjendamatult madal. 30.4. Kirjalike pakkumiste võrdsuse korral eelistatakse pakkujat, kes registreeriti varasema kuupäeva või kellaajaga. 30.5. Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel, enampakkumise nurjunuks tunnistamisel või müügihinna mittetasumisel ja müügilepingu mittesõlmimisel otsustab vara edasise kasutamise ja käsutamise vallavalitsus. 31. Enampakkumise tulemuste kinnitamisest teatamine 31.1. Enampakkumise võitjale teatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest või kinnitamata jätmisest viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirja või käsipostiga. 31.2. Pärast enampakkumise kinnitamise teate saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma müügihinna märgitud tähtajaks. 31.3. Enampakkumise võitja peab ilmuma lepingu sõlmimisele enampakkumise läbiviija määratud kuupäevaks. 32. Müügilepingu sõlmimise eeldused 32.1. Enne müügilepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised. 32.2. Müügihinna mittetasumisel, samuti lepingu sõlmimisele mitteilmumisel ning nõutavate tagatiste esitamata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha. Sel juhul sõlmitakse müügileping isikuga, kelle pakkumine on tunnistatud paremuselt teiseks. 32.3. Kui enampakkumise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on tal õigus nõuda lepingu sõlmimist ja vara üleandmist. 33. Müügilepingu sõlmimine 33.1. Enampakkumise võitjaga või isikuga, kellele otsustuskorras võõrandati vallavara, sõlmitakse kirjalik, seaduses ettenähtud juhtudel notariaalselt tõestatud müügileping. 33.2. Müügilepingule kirjutab alla vallavanem. X. VALLAVARA MÜÜK EELLÄBIRÄÄKIMISTEGA PAKKUMISE KORRAS 34. Vallavara müük eelläbirääkimistega pakkumise korras 34.1. Vallavara müüakse eelläbirääkimistega pakkumisel, kui lisatingimuste täitmine vallavara müügil on olulisem müügihinnast. 34.2. Lisatingimused võivad olla: 34.2.1. investeeringute kohustus; 34.2.2. teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 34.2.3. keskkonnakaitse tagamine; 34.2.4. võlgade ülevõtmise kohustus; 34.2.5. muud lisatingimused. 34.3. Eelläbirääkimistega pakkumisel tehakse pakkumised nii ostuhinna kui ka kõigi nõutud lisatingimuste kohta. Pakkumised esitatakse kirjalikult pakkumise korraldajale kohalikus ja ühes üleriigilises ajalehes väljakuulutatud korras ja tähtajaks. 34.4. Läbirääkimistele lubatakse isikud, kelle pakkumised tunnistatakse piisavateks. 34.5. Eelläbirääkimised on konfidentsiaalsed, nende sisu ei avaldata. 34.6. Pärast eelläbirääkimiste lõppu esitab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta ning esitab selle pakkumise läbiviijale. 34.7. Lõplike pakkumiste hindamisel arvestatakse nii ostuhinda kui ka lisatingimusi. 34.8. Parima pakkumise kinnitab vallavalitsus komisjoni ettepanekul. 34.9. Võrdväärsete pakkumiste korral annab pakkumise läbiviija ostja selgitamiseks nendele pakkujatele võimaluse oma pakkumisi täiendada või korraldab nende vahel enampakkumise. 34.10. Müügilepingu sõlmib vallavalitsus isikuga, kelle pakkumine on tunnistatud parimaks. Sobivate pakkumiste puudumisel tunnistatakse eelläbirääkimistega pakkumine nurjunuks. 34.11. Tagatisraha tagastatakse viie päeva jooksul arvates vallavalitsuse korralduse vastuvõtmisest. Parimaks tunnistatud pakkumise teinud osavõtja tasutud tagatisraha arvatakse müügihinna hulka. Parimaks tunnistatud pakkumise teinud osavõtjale ei tagastata tagatisraha, kui ta ei tasu ettenähtud tähtajaks müügihinda või esimest lepingujärgset sissemakset või ei sõlmi müügilepingut. XI. VALLAVARA VÕÕRANDAMINE OTSUSTUSKORRAS 35. Vallavara võõrandamine otsustuskorras 35.1. Vallavara võõrandamine otsustuskorras võib toimuda järgmistel juhtudel: 35.1.1. võõrandatav vara ei kujuta endast tervikvarast eraldatud osa; 35.1.2. võõrandatav vara võib rikneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 35.1.3. enampakkumine ja eelläbirääkimistega pakkumine ei ole andnud soovitud tulemusi; 35.1.4. võõrandatavaks varaks on kaubad, mille hind on tariifidega kindlaks määratud; 35.1.5. vallavara võõrandamine toimub käesoleva korra punktides 23.1.3–23.1.4 ettenähtud juhtudel; 35.1.6. vara võõrandatakse valla osalusega äriühingutele või avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 35.1.7. võõrandatavat vara kasutatakse pikaajalise rendilepingu alusel vähemalt kolme aasta jooksul ja rendiobjekti kooskõlastatud parendused ületavad ühe kolmandiku objekti harilikust väärtusest; 35.1.8. võõrandatakse hoonestusõigusega koormatud kinnisasi selle hoonestajale. 35.2. Vallavara tasuta või alandatud hinna eest võõrandamine, samuti tervishoiu, hariduse, kultuuri või hoolekande eesmärkidel. 35.3. Vallavara müügilepingu sõlmib vallavalitsus. XII. VALLAVARA ERASTAMINE 36. Vallavara erastamine 36.1. Vallavara erastamine on valla omandis oleva vara müük erastamisseaduses ja teistes erastamise kohta käivates õigusaktides ettenähtud tingimustel ja korras. 36.2. Eluruumide erastamine toimub vastavalt eluruumide erastamise seadusele. 36.3. Mitteeluruumide erastamine toimub vastavalt mitteeluruumide erastamise seadusele. 36.4. Erastamise objektiks käesoleva korra järgi on vallavara, mis erastamisseaduses on määratletud erastamise objektina. 36.5. Erastamise objektiks oleva vallavara erastamine toimub vallavolikogu otsusega kinnitatud erastamisprogrammi alusel. 36.6. Erastamise õigustatud subjektiks on erastamisseaduse õigustatud subjektina määratletud isikud. XIII. ENAMPAKKUMISTE LÄBIVIIMINE 37. Enampakkumise läbiviija kohustus Enampakkumise läbiviija on kohustatud temale esitatud dokumentide alusel kontrollima enampakkumisel osaleda soovivate isikute õigust enampakkumisel osaleda. 38. Suulise enampakkumise kord 38.1. Suulise enampakkumise kuulutab avatuks enampakkumise komisjoni esimees. 38.2. Enne enampakkumise algust osalejad registreeritakse ja neile, kes vastavad käesoleva korra punkti 15.4 tingimustele, antakse registreerimisnumber, mille all nad teevad pakkumisi enampakkumise lõpuni. Registreerimiseks tuleb esitada isikut ja volitusi tõendavad dokumendid. 38.3. Enne pakkumiste alustamist annavad pakkujana registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise tingimustest, ning esitavad dokumendid osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta. Pakkujad, kes keelduvad allkirja andmisest või ei esita dokumente osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta, enampakkumisest osa võtta ei lubata. 38.4. Kui enampakkumisele ei registreerita ühtegi pakkujat või ühelgi pakkujal ei lubata enampakkumisest osa võtta, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks. 38.5. Enne enampakkumise toimumist enampakkumise läbiviija: 38.5.1. tutvustab enampakkumise ja kaebuste esitamise korda; 38.5.2. kuulutab välja enampakkumise alghinna ja pakkumise sammu suuruse; 38.5.3. tutvustab pakkujaid. 38.6. Enampakkumise läbiviijal on õigus suurendada pakkumise sammu suurust kõigi osalejate nõusolekul. Sammu suurendamise ettepaneku võib teha enampakkumise läbiviija või selles osaleja. 38.7. Enampakkumine algab alghinna teatavaks tegemisega enampakkumise läbiviija poolt ja tema haamrilöögist. Enampakkumisel osaleja annab märku oma soovist suurendada pakkumist registreerimisnumbri tõstmisega. Enampakkumise läbiviija teatab esimesena tõstetud osaleja registreerimisnumbri ja pakkumise suuruse. Enne järgmist pakkumist kordab enampakkumise läbiviija viimase pakkumise suurust ja teeb ettepaneku uueks pakkumiseks. Mitme osavõtja poolt oma registreerimisnumbri tõstmisel on pakkumisõigus sellel, kes oma numbri esimesena tõstis. 38.8. Kõik pakkumised fikseeritakse pakkumiste lehel. 38.9. Enampakkumise läbiviijal on õigus: 38.9.1. teha osalejale või muule kohalviibijale märkus enampakkumise korra esmakordsel rikkumisel; 38.9.2. nõuda osaleja või muu kohalviibija lahkumist enampakkumise ruumist enampakkumise korra teistkordsel rikkumisel; 38.9.3. peatada enampakkumine, kui osaleja või mõni teine kohalviibija segab või takistab selle läbiviimist; 38.9.4. jätkata enampakkumist pärast korrarikkuja(te) lahkumist või teha vallavalitsusele ettepanek enampakkumise nurjunuks tunnistamise kohta. 38.10. Enampakkumine lõpeb enampakkumise läbiviija haamrilöögiga pärast kõrgeima pakutud hinna kolmekordset teatamist. Enampakkumise võitjaks loetakse kõrgeima pakkumise teinud osaleja. 38.11. Enampakkumise võitnud osavõtja annab enne lahkumist allkirja, et juhul, kui enampakkumise tulemus kinnitatakse, sõlmib ta ühe kuu jooksul lepingu. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ja talle ei tagastata tagatisraha. Sel juhul läheb õigus sõlmida leping üle osalejale, kes tegi suuruselt järgmise pakkumise. Kui ka teine osaleja keeldub allkirja andmast, kaotab ta õiguse tagatisraha tagasi saada ning enampakkumine kuulutatakse nurjunuks. 38.12. Osalejatele, kellele ei laiene käesoleva korra punktis 14.11 sätestatu, tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist või mittekinnitamist. Osavõtutasu osavõtjatele ei tagastata. 38.13. Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Enampakkumisest osavõtjatel on õigus enampakkumise protokolliga tutvuda ning esitada protokolli ja enampakkumisega seonduva kohta kirjalikult märkusi või kaebusi kolme tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisest. 39. Kirjaliku enampakkumise kord 39.1. Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitab pakkuja enampakkumise läbiviijale kinnise ümbriku, millele on peale märgitud märgusõna. 39.2. Pakkumises peavad sisalduma: 39.2.1. pakkuja nimi ja elukoht või asukoht, isikukood; 39.2.2. juriidilisel isikul registrikaardi B-osa koopia; 39.2.3. nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 39.2.4. dokumendid enampakkumise osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta; 39.2.5. sõnadega kirjutatud pakutud summa; 39.2.6. pakkumise esitaja allkiri; 39.2.7. esindaja volitusi tõendav volikiri. 39.3. Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta kehtestatud nõuetele, enampakkumises ei osale. 39.4. Enampakkumise korraldaja registreerib pakkumised nende saabumise järjekorras. Märgitakse ära pakkumise saabumise kuupäev ja kellaaeg. Enne nimekirja sulgemist esitatud pakkumised pitseeritakse kuni nende läbivaatamiseni. 39.5. Enampakkumise komisjon avab pakkumised enampakkumise kuulutuses nimetatud ajal ja kohas. Pakkumised avatakse nende registreerimise järjekorras. 39.6. Pakkumiste avamise kohta koostatakse protokoll, kuhu kantakse pakkuja nimi ja pakutud summa. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. 39.7. Kõigil pakkujatel on õigus ise või esindajate kaudu osaleda pakkumiste avamisel ning tutvuda pakkumiste avamise protokolliga. 39.8. Kui mitmes kirjalikus pakkumises esitatud summad on võrdsed, annab enampakkumise läbiviija võrdsetele pakkujatele õiguse teha täiendav pakkumine. Leping sõlmitakse isikuga, kelle täiendavalt tehtud pakkumine on kõrgeim. Kui kindlaksmääratud tähtajaks ei tee ükski pakkuja täiendavat pakkumist, otsustab eelistuse liisu heitmine. 39.9. Osalejatele, kellega ei sõlmita lepingut, tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist või mittekinnitamist. Osavõtutasu tagastamisele ei kuulu. 39.10. Kui enampakkumine jäi pakkujate puudumisel ära, kuulutatakse enampakkumine nurjunuks. 40. Enampakkumise tulemuste kinnitamine 40.1. Enampakkumise tulemused kinnitab vallavalitsus, kui vallavara kasutusse või võõrandamisse andmise otsustamine kuulub vallavalitsuse pädevusse, muudel juhtudel vallavolikogu. 40.2. Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt 30 päeva jooksul enampakkumise toimumisest. 40.3. Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 40.3.1. enampakkumise ettevalmistamisel või läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise korda; 40.3.2. osavõtjate vahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku ja tulemusi; 40.3.3. enampakkumine toimus alghinda määramata ning enampakkumisest võttis osa ainult üks osavõtja, kelle pakutud hind oli põhjendamatult madal; 40.3.4. enampakkumises osales isik, kes ei kuulu enampakkumises osaleda võivate isikute ringi; 40.3.5. enampakkumine kuulutatakse nurjunuks. 40.4. Enampakkumiste tulemuste mittekinnitamise korral tuleb vallavolikogu otsuses või vallavalitsuse korralduses ära märkida mittekinnitamise põhjus. 40.5. Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest või kinnitamata jätmisest viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga või käsipostiga. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma lepingu sõlmimiseks teates märgitud kohta teates märgitud tähtajal. 40.6. Teate vastuvõtmisest keeldumise või lepingu sõlmimisele mitteilmumise korral teates ettenähtud tähtaja jooksul ilma mõjuva põhjuseta kaotab enampakkumise võitja õiguse lepingu sõlmimisele, samuti ei tagastata talle tagatisraha. 40.7. Lepingu sõlmimise korral loetakse tagatisrahana makstud summa makseks lepingu järgi. 40.8. Osavõtutasu arvel katab enampakkumise korraldaja enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud. 40.9. Kui enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab organ, kelle pädevuses on enampakkumise tulemuste kinnitamine, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara kasutusse, võõrandada või käsutada seda muul viisil. 40.10. Pakkumised avatakse ja protokollitakse vallavalitsuse moodustatud komisjoni koosolekul. Pakkumiste avamine on avalik. Pakkujad võivad tutvuda protokolliga pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist. XIV. VALLAVARA KOORMAMINE JA MUUL VIISIL KÄSUTAMINE 41. Vallavara koormamine 41.1. Vallavara koormamine käesoleva korra tähenduses on valla omandis oleva vallas- või kinnisasja koormamine piiratud asjaõigusega. 42. Vallavara koormamise tingimused 42.1. Vallavara koormamine piiratud asjaõigusega on lubatud, kui: 42.1.1. vallavara koormamine on ette nähtud vallavara majandamise kavas või vallavara koormamine on vajalik majandamise kavas püstitatud ülesannete täitmiseks; 42.1.2. vallavara koormamine toimub sellise isiku nõudel ja kasuks, kellel on selleks seadustest või teistest Eesti Vabariigi õigusaktidest tulenev õigus; 42.1.3. vallavara koormamine piiratud asjaõigusega on seaduses ette nähtud; 42.1.4. vallavara koormamine kolmandate isikute kasuks toimub kooskõlas valla planeeringute ja valla arengukavaga. 42.2. Vallavara ei või koormata piiratud asjaõigusega tähtajaga üle: 42.2.1. 50 aasta, hoonestusõiguse seadmisel; 42.2.2. 50 aasta, reaalservituudi seadmisel; 42.2.3. viie aasta, reaalkoormatise seadmisel; 42.2.4. kümne aasta, isikliku kasutusõiguse seadmisel, v.a punktis 42.3 sätestatud erandi rakendamise korral. 42.3. Vallavolikogu nõusolekul võib valla omandis olevale maale rajatava või juba rajatud tehnovõrgu või -rajatise omaniku kasuks koormata vallavara isikliku kasutusõigusega tähtajatult. 43. Vallavara koormamise otsustamine, korraldamine ja läbiviimine 43.1. Vallavara koormamise piiratud asjaõigusega otsustab vallavolikogu, kui koormatakse kinnisasja või panditakse valla omandis olevat vallasvara, muudel juhtudel vallavalitsus. 43.2. Vallavara koormamise korraldaja ja läbiviija on vallavalitsus. 44. Hoonestusõiguse seadmine 44.1. Vallale kuuluva kinnisasja koormamine hoonestusõigusega toimub seaduses sätestatud alustel ja korras. 44.2. Hoonestusõiguse seadmisel on hoonestusõiguse aastatasu minimaalselt 5% ärimaa, 4% tootmismaa, 4% transpordimaa ja 2% muu sihtotstarbe puhul maa maksustamishinnast või maa erakordsel hindamisel määratud maa maksumusest. 44.3. Hoonestamata maa hoonestusõiguse seadmine toimub avaliku või piiratud enampakkumise korras. Pakkumise vormi, piirangud ja tingimused ning pakkumise alghinna, osavõtutasu ja tagatisraha suuruse määrab vallavolikogu. Osavõtutasu suurus ei või olla väiksem kui 1% alghinnast, kuid mitte vähem kui 1000 krooni, ja tagatisraha ei tohi olla väiksem kui 5% alghinnast. 44.4. Hoonestusõiguse seadja on vallavalitsus. 45. Reaalservituudi, reaalkoormise ja ostueesõiguse seadmine 45.1. Valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud, kui: 45.1.1. see toimub isiku, kellel on selleks õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; 45.1.2. see toimub valla huvides. 45.2. Valla omandis olevale kinnisasjale seatakse reaalservituut, reaalkoormatis või ostueesõigus vallavolikogu otsuse alusel. 45.3. Vallavara koormamise lepingu sõlmib valla nimel vallavanem. 46. Isikliku servituudi seadmine 46.1. Valla omandis olevale kinnisasjale isikliku servituudi seadmine on lubatud, kui: 46.1.1. see toimub selleks seadusest tulenevat õigust omava isiku nõudel ja kasuks; 46.1.2. see toimub valla huvides; 46.1.3. see toimub vastavalt kinnisasjal asuva tehnovõrgu või -rajatise omaniku kasuks. 46.2. Isiklik servituut seatakse tasu eest või tasuta. Tasu suuruse määrab kindlaks isikliku servituudi seadmise otsustaja. Tasuta isikliku servituudi seadmine võib toimuda seaduses sätestatud juhtudel või valla huvidest lähtuvalt. 46.3. Isikliku servituudi seadmise lepingule kirjutab valla nimel alla vallavanem. 47. Reaalkoomatise seadmine Vallale kuuluva kinnisasja koormamine eraõigusliku reaalkoormatisega toimub reaalservituudi omandamisel vallale kuuluva kinnisasja kasuks, samuti kui reaalkoormatise seadmine tuleneb muust vara omandamise tehingust. 48. Pandi seadmine 48.1. Pandi seadmist kohaldatakse vallavara järelemaksuga müügi korral. 48.2. Vallal on keelatud pantida talle kuuluvat kinnisasja. 49. Vallavara mahakandmine 49.1. Vallavara kuulub mahakandmisele, kui: 49.1.1. vara on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik; 49.1.2. ilmneb erinevusi olemasoleva vallavara ja raamatupidamisandmete vahel ning võib põhjendatult eeldada, et selline puudujääk ei ole kõrvaldatav. 49.2. Punktis 49.1 nimetatud mahakandmiseks aluse tekkimisel on vallavara valitseja kohustatud koostama akti, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis, bilansiline jääkmaksumus, mahakandmise põhjus ja muud tähtsust omavad andmed. 49.3. Kui vallavara mahakandmine tuleneb puudujäägist või on kasutamiskõlbmatuks muutunud kellegi süü tõttu, siis lisatakse aktile meetmed, mis on tarvitusele võetud puudujäägi likvideerimiseks. 49.4. Vallavara mahakandmise otsustab: 49.4.1. vallavolikogu, kui vara bilansiline jääkväärtusväärtus on suurem kui 20 000 krooni või vallavara on kinnisasi, vallasvarana ehitised või sõidukid; 49.4.2. vallavalitsus, kui vara bilansiline väärtus on väiksem kui 20 000 krooni. 50. Vallavara hulka kuuluvate nõuete esitamine ja nõuetest loobumine 50.1. Nõuded võlgnike suhtes esitab kohtulikus või kohtuvälises korras vallavalitsus või valla hallatav asutus. 50.2. Kui vallavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pöördumisest loobumise otsustada: 50.2.1. vallavolikogu, kui nõue on suurem kui 20 000 krooni; 50.2.2. vallavalitsus, kui nõue on väiksem kui 20 000 krooni. 50.3. Vallavara valitsejal on õigus sõlmida võlgnikuga kokkuleppeid nõude vähendamiseks, kui see on konkreetseid asjaolusid arvestades põhjendatud ja vallale kasulik.