Türi Linnavolikogu — Türi linna põhimääruse kinnitamine — KO, 92, 1820

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 8 ja § 22 lõike 1 punkti 9, Türi Linnavolikogu 29. juuni 2000. a määrusega nr 22 kinnitatud Türi linna põhimääruse (KO 2000, 66, 996; 95, 1369; 2001, 17, 359; 46, 852; 50, 952; 92, 1681; 2002, 51, 1146; 67, 1592; 86, 2225) punkti 14.1 alapunkti 9, punkti 15.12 ja punkti 62 ning lähtudes vajadusest kinnitada seoses muudatustega õigusaktides Türi linna põhimäärus uues redaktsioonis, Türi Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Türi linna põhimäärus uues redaktsioonis vastavalt juuresolevale lisale (lisa neljakümnel lehel). 2. Tunnistada 1. juulist 2003. a kehtetuks Türi Linnavolikogu 29. juuni 2000. a määrusega nr 22 kinnitatud Türi linna põhimäärus (KO 2000, 66, 996; 95, 1369; 2001, 17, 359; 46, 852; 50, 952; 92, 1681; 2002, 51, 146; 67, 1592; 86, 2225). 3. Avalikustada käesolev määrus ajalehes Türi Rahvaleht ja elektroonilises Riigi Teatajas. 4. Käesolev määrus ning Türi linna põhimääruse uus redaktsioon jõustub 1. juulil 2003. a. Volikogu esimees Eino SEPP Kinnitatud Türi Linnavolikogu 26. juuni 2003. a määrusega nr 19 TÜRI LINNA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Türi linna põhimääruse eesmärk Türi linna põhimäärus (edaspidi põhimäärus ) on õigusakt, milles sätestatakse Türi linna omavalitsusorganite, nende komisjonide, linna ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste moodustamine, õigused, kohustused ja töökord, linna õigusaktide koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja avalikustamise kord, Türi linna esindamine, sümboolika kasutamine ja linna tunnustuse avaldamine ning linnavara kasutamise ja käsutamise alused. § 2. Türi linna õiguslikud alused (1) Türi linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja Türi linna põhimääruse alusel oma pädevuse piires Türi Linnavolikogu, Türi Linnavolikogu esimees, Türi Linnavalitsus ja Türi linnapea. (2) Türi linn omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Eesti Vabariigi teistest seadustest ning nende alusel täitmiseks antud õigusaktidest, Türi linna õigusaktidest, lepingutest ja käesolevast põhimäärusest. (3) Türi linna omavalitsust teostavad vahetu demokraatia vormis Türi linna haldusterritooriumi alalised elanikud (edaspidi linnaelanikud ) ja linna omavalitsusorganid. (4) Türi linna omavalitsusorganid on: 1) Türi Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) – Türi linna kui omavalitsusüksuse esinduskogu, mille valivad Türi linna hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) Türi Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) – Türi linna kui omavalitsusüksuse täitevorgan, mille moodustab linnavolikogu. § 3. Asjaajamiskeel Asjaajamiskeel Türi linna omavalitsusorganites, nende komisjonides, ametiasustuses ja ametiasustuse hallatavates asutustes on eesti keel, kui õigusaktide või asutuse põhimäärusega ei sätestata teisiti. § 4. Türi linna piir (1) Türi linna piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seadusega. (2) Türi linna piiri tähistamise korraldab linnavalitsus. § 5. Türi linna sümbolid (1) Türi linnal on oma lipp ja vapp. (2) Türi linna lipu kirjeldus on järgmine: 1) linna lipul paikneb rohelisel põhjal valge rist, risti keskosas paikneb Türi linna vapi kujutis (lisa 1); 2) lipu normaalmõõdud on 105×165 cm. 3) teistes mõõtudes on lipu laiuse ja pikkuse suhe 7:11. (3) Türi linna lipp heisatakse alaliselt Türi linna ametiasutuse hoonel ning linna lipu võib heisata: 1) Türi linna ja teiste kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel; 2) Türi linna avalikel üritustel; 3) muudel üritustel, kus on esindatud Türi linn; 4) teise lipuna riigilipu kõrval riiklikel pühadel; 5) teistel juhtudel linnavalitsuse loal. (4) Koos teiste lippudega heisates paigutatakse Türi linna lipp lipurivi tagant vaadatuna järgmiselt: 1) koos Eesti riigilipuga – Eesti riigilipust vasakule; 2) koos Eesti riigilipu ja teise riigi lipuga – teise riigi lipust vasakule, mis on omakorda vasakul Eesti riigilipust; 3) koos maakonnalipuga – maakonnalipust vasakule; 4) koos teiste Eesti linnade ja valdade lippudega – tähestiku järjekorras paremalt vasakule. (5) Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp hävitatakse. Lipu sündsa hävitamise viisi ja teostaja määrab linnapea. (6) Türi linna vapi kirjeldus on järgmine: 1) Türi linna vapi kilpi poolitab diagonaalis vasakust ülanurgast lähtuv hõbedane varras. Kilbi ülemisel sinisel väljal on hõbedane täpp ning selle ümber neli kontsentrilist hõbedast ringjoont. Alumisel punasel väljal on kuldne õunapuuoks (lisa 2); 2) Türi linna vapi must-valgel kujutisel on vapi ülemine väli valge, millel on viis kontsentrilist musta ringjoont. Alumine väli on must, millel on valge õunapuuoks (lisa 3). Türi linna vapi kujutis peab mõõtmetest olenemata proportsionaalselt vastama etalonkujutisele. (7) Türi linna vapi kujutist kasutatakse: 1) ametiasutuse pitsatil ning turva- ja plommitemplitel; 2) linna asutuste dokumendiplankidel; 3) linna lipul. (8) Türi linna vapi kujutist võib kasutada: 1) ametiasutust ja linna piiri tähistavatel siltidel; 2) ametiasutuse teadetel, kutsetel ja kaartidel; 3) linna ja ametiasutuse meenetel, trükistel ja suveniiridel; 4) muudel juhtudel linnavalitsuse loal ja kehtestatud tingimustel. II. TÜRI LINNA OMAVALITSUSORGANID, NENDE KOMISJONID, LINNAPEA JA LINNASEKRETÄR 1. jagu. Linnavolikogu § 6. Linnavolikogu moodustamine (1) Linnavolikogu liikmete arvu määrab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel linnavolikogu eelmine koosseis. (2) Linnavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (3) Valituks osutunud linnavolikogu liikmed registreerib kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras linna valimiskomisjon oma otsusega. Valimistulemused loetakse väljakuulutatuks ja linnavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning linnavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimiskomisjoni otsuse avalikustamisele järgneval päeval. Linnavolikogu esimese istungi kutsub valimiskomisjon kokku hiljemalt seitsmendal päeval, arvates valimistulemuste otsuse avalikustamise päevast. § 7. Linnavolikogu esimees ja tema valimine (1) Linnavolikogu tööd juhib ja korraldab linnavolikogu esimees. (2) Linnavolikogu esimees valitakse linnavolikogu liikmete seast uue koosseisu esimesel istungil salajasel hääletusel linnavolikogu koosseisu häälteenamusega. Linnavolikogu esimest istungit kuni linnavolikogu esimehe valimiseni juhatab linna valimiskomisjoni esimees või aseesimees. (3) Linnavolikogu esimehe valimised korraldab ning hääletamise viib läbi linna valimiskomisjon. Hääletamis- ja valimistulemused tehakse kindlaks linna valimiskomisjoni otsusega. (4) Linnavolikogu esimehe kandidaadi seab üles linnavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge linnavolikogu istungi protokolli. (5) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaat võib oma kandidatuuri taandada kandidaatide nimekirja sulgemiseni. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse, kui selle poolt hääletab enam linnavolikogu liikmeid kui vastu. (6) Kui linnavolikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja linnavolikogu liige võib igale kandidaadile esitada ühe küsimuse. (7) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille jooksul linna valimiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid. (8) Hääletamissedelile kantakse kandidaatide nimed esitamise järjekorras. (9) Istungi juhataja jätkab istungit ning kuulutab välja hääletamise. (10) Enne hääletamise väljakuulutamist kontrollib linna valimiskomisjon valimiskasti. (11) Linna valimiskomisjon annab hääletamissedelid linnavolikogu liikmetele nimekirja alusel. Hääletamissedeli saamise kohta annab linnavolikogu liige allkirja. (12) Linnavolikogu esimehe valimisel on linnavolikogu liikmel üks hääl. (13) Linnavolikogu liige märgistab hääletamissedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab, ja laseb hääletamissedeli valimiskasti. (14) Kui linnavolikogu esimehe kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, hääletab linnaovolikogu liige kandidaadi poolt või vastu, märgistades hääletamissedelil ristiga vastavalt lahtri «poolt» või «vastu» kandidaadi nime juures. (15) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on linnavolikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada linna valimiskomisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge. (16) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud. (17) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks. (18) Hääletamistulemused teeb teatavaks istungi juhataja. (19) Linnavolikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. (20) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kusjuures hääletamise läbinud kandidaati enam üles seada ei saa. (21) Kui kordushääletusel ei saa kandidaat vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. (22) Protestid valimiste korraldamise kohta esitatakse valimiskomisjonile kirjalikult kohe pärast hääletamistulemuste teatavakstegemist. Valimiskomisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. § 8. Linnavolikogu aseesimehe valimine (1) Linnavolikogu aseesimees valitakse salajasel hääletamisel linnavolikogu koosseisu häälteenamusega samas korras nagu linnavolikogu esimees. (2) Linnavolikogu aseesimehe valimisel juhatab linnavolikogu istungit linnavolikogu esimees ning hääletamise viib läbi linna valimiskomisjon. Hääletamis- ja valimistulemused tehakse kindlaks linna valimiskomisjoni otsusega. § 9. Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe pädevus (1) Linnavolikogu esimees: 1) korraldab linnavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab linnavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) juhatab eestseisuse koosolekuid ja korraldab eestseisuse tööd; 3) esindab linna ja linnavolikogu vastavalt seadusele, linnavolikogu õigusaktidele ja linna kui avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise korrale; 4) kirjutab alla linnavolikogu õigusaktidele ja teistele linnavolikogu dokumentidele; 5) korraldab linnavolikogu komisjonide tööjaotust; 6) annab pressile linnavolikogu ametlikku informatsiooni; 7) korraldab ja kontrollib linnavolikogu õigusaktide täitmist; 8) informeerib linnavolikogu liikmeid linnavolikogule saabunud kirjadest ja nende vastustest. (2) Linnavolikogu aseesimees abistab linnavolikogu esimeest linnavolikogu istungite ja eestseisuse koosolekute juhatamisel ja ettevalmistamisel ning asendab linnavolikogu esimeest tema äraolekul kõigi käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud õigustega. § 10. Linnavolikogu liige, tema õigused ja kohustused (1) Linnavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Linnavolikogu liikme volitused algavad, peatuvad, taastuvad ja lõpevad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja teistes seadustes sätestatud alustel ja korras. (3) Linnavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Linnavolikogu liige juhindub Eesti Vabariigi õigusaktidest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest. (4) Linnavolikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi linnavolikogu määratud, valitud või kinnitatud ametiisikutele. (5) Linnavolikogu liikmel on õigus saada linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. (6) Tööandja on kohustatud võimaldama linnavolikogu liikmel osa võtta linnavolikogu istungitest ja linnavolikogu komisjoni koosolekutest, samuti võimaldama täita linnavolikogult saadud ülesandeid. (7) Linnavolikogu liige ei tohi võtta osa linnavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. Enne nimetatud küsimuse arutelu algust on linnavolikogu liige kohustatud tegema suulise avalduse linnavolikogule enda mitteosalemise kohta antud päevakorra punkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse ka linnavolikogu istungi protokolli ning küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle linnavolikogu liikme võrra väiksem. (8) Linnavolikogu liige peab olema vähemalt ühe linnavolikogu alatise komisjoni liige. (9) Linnavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni vastavalt kehtivatele õigusaktidele. (10) Linnavolikogu liikme volituste lõppemisel või peatumisel astub linnavolikogu liikme asemele asendusliige. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel. Linnavolikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega. Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. (11) Linnavolikogu liikme volituste taastumine toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. § 11. Linnavolikogu pädevus (1) Linnavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja linnaeelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine linna piiride või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 15) linnapea valimine ja ametist vabastamine; 16) linnavalitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) linnavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine linnavolikogu esimehele, linnavolikogu aseesimehele, linnavolikogu komisjoni esimehele, linnavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, linnavalitsusele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele; 19) linnapeale ja palgalistele linnavalitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele linnavalitsuse liikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) linnavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine linnavolikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) linnavolikogu esimehele ja aseesimehele töötasu või hüvitise määramine; 22) linnavolikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning linnavolikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) linna esindamise korra kehtestamine; 24) linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) linna esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 27) rahvakohtunikukandidaatide valimine; 28) Vabariigi Presidendi valimiskogusse linnavolikogu esindaja või esindajate valimine; 29) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks linnavolikogu esindaja valimine; 30) linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 31) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 32) üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine; 33) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 34) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 35) linna ametiasutuse ja linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 36) linnaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 37) linna ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 38) kaevetööde eeskirja ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirja kehtestamine; 39) koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine; 40) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirja kehtestamine; 41) muude seadustega linnavolikogu ainupädevusse antud küsimuste otsustamine. (2) Linnavolikogu otsustab seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi või delegeerib nende lahendamise linnavalitsusele. (3) Linnavolikogu võib delegeerida linnavalitsusele aasta jooksul ametiasutuse struktuuris ja teenistujate koosseisus muudatuste tegemise linnavolikogu kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. (4) Linnavolikogu pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on linnavolikogu iseseisev ja tegutseb õigusaktide alusel linnaelanike huvides ja nende nimel. Linnavolikogu võib linnaelanike tahte väljaselgitamiseks korraldada rahvaküsitlusi või -hääletusi. (5) Umbusaldusmenetlus linnavolikogus toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. §12. Linnavolikogu õigusaktid (1) Linnavolikogu annab oma pädevuse alusel ja piires: 1) üldaktidena määrusi; 2) üksikaktidena otsuseid. (2) Linnavolikogu õigusaktid kehtivad Türi linna haldusterritooriumil. (3) Linnavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) linnavolikogu liikmel; 2) linnavolikogu komisjonil ja komisjoni liikmel; 3) linnavalitsusel ja linnavalitsuse liikmel; 4) linnapeal; 5) linnaametnikul talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmiseks; 6) linnaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 32 ettenähtud korras. 7) linna valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (4) Õigusakti eelnõu töötab välja selle algataja. Õigusakti eelnõu väljatöötamise võib linnavolikogu teha ülesandeks linnavalitsusele või linnavolikogu komisjonile. Õigusakti eelnõud kooskõlastab enne linnavolikogule esitamist linnasekretär või tema asendaja. (5) Vastu võetud linnavolikogu õigusaktidele kirjutab alla istungi juhtaja. Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt viiendal tööpäeval linnavolikogu istungi toimumisest arvates. (6) Linnavolikogu määrus avalikustatakse enne selle jõustumist ajalehes Türi Rahvaleht või Järva Teataja, üldist tähtsust omav määrus ka elektroonilises Riigi Teatajas. Elektroonilises Riigi Teatajas avaldatav üldist tähtsust omav linnavolikogu määrus saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt Riigi Teataja seaduses sätestatud korras. (7) Linnavolikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. Linnavolikogu otsus saadetakse asjasse puutuvale isikule ja see jõustub teatavakstegemisest. (8) Linnavolikogu määruse ärakiri saadetakse õiguskantslerile kümne päeva jooksul selle allakirjutamisest. (9) Linnavolikogu õigusaktid on kõigile kättesaadavad ametiasutuse haldusosakonnas ja Türi Raamatukogus, välja arvatud aktid, mis sisaldavad andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud kasutamiseks linna ametiasutuses ja hallatavates asutustes. (10) Linnasekretär tagab linnavolikogu õigusaktide avalikustamise ning edastamise vastavalt lõigetes 6, 7, 8 ja 9 sätestatule. (11) Kontrolli linnavolikogu õigusaktide täitmise üle teostab linnavolikogu esimees ja revisjonikomisjon. (12) Linnavolikogu õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks linnavolikogu. § 13. Linnavolikogu töökorra alused (1) Linnavolikogu tugineb oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidele, lähtub linna ja tema elanike huvidest ning linnavolikogu otsustustest. (2) Linnavolikogu töövorm on istung. (3) Linnavolikogu tööorganid on eestseisus ja komisjonid. § 14. Linnavolikogu istungi kokkukutsumine ja ettevalmistamine (1) Linnavolikogu istung toimub üldjuhul üks kord kuus. Vajadusel kutsutakse linnavolikogu kokku sagedamini. Juulis linnavolikogu istungeid ei toimu, kui linnavolikogu ei otsusta teisiti. Vajadusel kutsutakse linnavolikogu istung kokku linnavalitsuse või vähemalt neljandiku linnavolikogu koosseisu ettepanekul. Üldjuhul lepitakse järgmise linnavolikogu istungi toimumise aeg kokku eelmise istungi lõpus. (2) Linnavolikogu istungi kutsub kokku linnavolikogu esimees, tema äraolekul linnavolikogu aseesimees, nende puudumisel linnavolikogu vanim liige. Kui linnavolikogu esimees ei saa põhjendatud asjaoludel linnavolikogu istungit kokku kutsuda, peab ta sellest mis tahes viisil hiljemalt eestseisuse koosoleku toimumise ajaks teavitama linnavolikogu aseesimeest. Kui ka linnavolikogu aseesimees ei saa põhjendatud asjaoludel linnavolikogu istungit kokku kutsuda, peab ta sellest teavitama linnavolikogu vanimat liiget vähemalt seitse päeva enne linnavolikogu istungi toimumist. Linnavolikogu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 52 lõike 2 alusel kokkukutsutava linnavolikogu istungi hiljemalt seitsmendal päeval pärast asendusliikmete määramist. Volikogu esimese istungi ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 52 lõike 2 alusel kokkukutsutava istungi kutse saatmisel ei ole vaja järgida kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 43 lõikes 3 ja põhimääruse käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 ettenähtud nõudeid. (3) Linnavolikogu kokkukutsumisest teatatakse linnavolikogu liikmetele hiljemalt neli päeva enne linnavolikogu istungi toimumist, märkides ära ka linnavolikogu istungil arutlusele tulevad küsimused. Linnavolikogu toimumise aeg, koht ja päevakord avaldatakse volikogu istungi toimumise nädalale eelneval nädalal ilmuvas ajalehes Türi Rahvaleht. Kui linnavolikogu istungi toimumisest ei ole võimalik teatada ajalehe kaudu, edastatakse kutse ja linnavolikogu istungi päevakorra eelnõu linnavolikogu liikmele posti teel. (4) Istungil arutlusele tulevate õigusaktide eelnõud saavad linnavolikogu liikmed kätte ametiasutuse haldusosakonnast üldjuhul kaks päeva enne istungi toimumist. (5) Linnavolikogu liige, kes ei saa osa võtta linnavolikogu istungist, peab sellest eelnevalt teatama linnavolikogu esimehele või aseesimehele. §15. Linnavolikogu istungi läbiviimine (1) Linnavolikogu istungid on avalikud. Linnavolikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam linnavolikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Kinnisel istungil osaleda võivad isikud määrab linnavolikogu poolthäälteenamusega. (2) Linnavolikogu istungit juhatab linnavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, mõlema puudumisel valib linnavolikogu istungi juhataja avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (3) Istung algab kohalolevate linnavolikogu liikmete registreerimisega. Linnavolikogu liige tõestab oma kohalolekut allkirjaga registreerimislehel. (4) Pärast registreerimislehe täitmist kinnitatakse linnavolikogu päevakord. Linnavolikogu päevakord kinnitatakse vastavalt linnavolikogu liikmetele jagatud päevakorra eelnõule. Eelnõus märgitud küsimuse väljajätmise otsustab linnavolikogu poolthäälteenamusega. Eelnõus märkimata küsimusi saab päevakorda võtta juhul, kui istungil viibivad kõik linnavolikogu liikmed ning päevakorra täiendamise poolt hääletab rohkem linnavolikogu liikmeid kui vastu. (5) Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni: 1) linnavolikogu liikmed; 2) linnavalitsuse liikmed; 3) linnasekretär; 4) linnaelanikud, ametiasutuse hallatavad asutused ja muud isikud linnavalitsuse kaudu. (6) Päevakord kinnitatakse linnavolikogu poolthäälteenamusega. (7) Vastuvõetud päevakorda võib muuta, kui selle poolt hääletab üle poole kohalolevatest linnavolikogu liikmetest. Vastuvõetud päevakorra küsimuste järjekorda võib muuta poolthäälte enamusega. (8) Kui istungist soovitakse teha raadio- või teleülekannet ning video- või fonosalvestust, välja arvatud linnavolikogu istungi protokolli koostamiseks fonosalvestuse tegemine, otsustab selle linnavolikogu poolthäälteenamusega. Kui istungil soovivad sõna võtta ka istungil osalevad külalised, teavitavad nad sellest istungi juhatajat ning loa sõnavõtuks annab istungi juhataja. (9) Linnavolikogu istung võib kesta ühel tööpäeval kuni kaheksa tundi, kui linnavolikogu ei otsusta teisiti. Linnavolikogu istungi käigus tehakse vaheaeg vähemalt iga 1,5-tunnise töö järel. Vajadusel jätkatakse istungit ühel järgmistest tööpäevadest. (10) Istungil arutatakse päevakorras märgitud küsimusi, mille õigusaktide eelnõusid on linnavolikogu liikmetele tutvustatud käesolevas põhimääruses kehtestatud korras. Küsimuste arutamise, mis ei vasta põhimääruse § 14 lõikes 4 sätestatud nõuetele, otsustab linnavolikogu poolthäälteenamusega. (11) Istungi päevakorras märgitud küsimusi esitatakse ettekandes ja kaasettekannetes ning arutatakse läbirääkimiste käigus. Enne ettekande esitamist tutvustab istungi juhataja vajadusel ettekandjaid ja külalisi. (12) Ettekanne on küsimuse eelnevalt ettevalmistatud käsitlus, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul, kaasettekande maksimaalne kestus on kümme minutit. Pärast ettekannet esitatakse küsimused ettekande kohta. Küsimused peavad olema täpselt formuleeritud. Ettekande kohta võib iga istungil osaleja esitada kuni kolm küsimust. (13) Ettekandele järgnevad sõnavõtud. Sõnavõtt on seisukoha motiveeritud esitus arutatavas küsimuses. Igas päevakorrapunktis võib iga istungil osaleja võtta sõna üks kord kestusega mitte üle viie minuti. (14) Pärast sõnavõttu on õigus teha ettekande kohta märkusi või repliike. Märkus on kuni kahe minuti jooksul esitatav ja aruteluga haakuv selgitus. Repliik on ettekande, kaasettekande või sõnavõtuga esineja kuni kahe minuti jooksul antav vastus oma oponendile. Igas päevakorrapunktis on igal osalejal õigus kolmeks märkuseks või repliigiks. (15) Pärast küsimusi, sõnavõtte ja märkusi või repliike on ettekandjal ja kaasettekandjal õigus kuni kolmeminutilisele lõppsõnale. (16) Istungi juhatajal on õigus oma äranägemisel anda esinejaile lisaaega kuni kolm minutit. Loa esinemise edasiseks pikendamiseks annab istungi juhataja juhul, kui selle poolt hääletab rohkem linnavolikogu liikmeid kui vastu. (17) Sõnavõtu, küsimuse või märkuse esitamise soovist teatatakse käe tõstmisega. (18) Istungi juhataja katkestab esinemise ilmse teemast möödarääkimise või ajalimiidi täitumise korral. (19) Läbirääkimised lõpevad kas viimase registreeritud esinemisega või 2/3 kohalolevate linnavolikogu liikmete nõudel. (20) Enne küsimuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid ja annab võimaluse parandusteks ning ettepanekute tegemiseks hääletamise korra kohta. (21) Pärast küsimuse hääletamisele panemist enam sõna ei anta. §16. Hääletamine linnavolikogus (1) Linnavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks linnavolikogu liige seda nõuab. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad linnavolikogu liikmed, linnavolikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. Istungil viibiv linnavolikogu liige peab hääletamises osalema. (2) Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele oleks võimalik vastata «poolt», «vastu» või «erapooletu», arvestades käesolevas põhimääruses sätestatud erisusi. (3) Hääletamise tulemusel loetakse poolthäälteenamuseks, kui poolt hääletab rohkem linnavolikogu istungil osalevatest linnavolikogu liikmetest kui vastu, koosseisu häälteenamuseks, kui poolt hääletab rohkem kui pool linnavolikogu koosseisust. (4) Hääletamine linnavolikogus on avalik, v.a isikuvalimised, mis otsustatakse salajasel hääletamisel. 1/3 istungil osalevate linnavolikogu liikmete nõudel toimub nimeline hääletamine. (5) Istungil salajase hääletamise korraldamiseks moodustab linnavolikogu kuni kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Ettepanekuid häältelugemiskomisjoni koosseisu kohta võivad teha kõik linnavolikogu liikmed. Häältelugemiskomisjoni koosseis kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. Häältelugemiskomisjon väljastab linnavolikogu liikmetele allkirja vastu hääletussedelid. Hääletussedelid täidetakse hääletamiskabiinis või salajast hääletamist võimaldavas ruumis. Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed ning see lisatakse linnavolikogu protokollile. (6) Kui õigusakti vastuvõtmiseks on esitatud mitu eelnõud, määrab hääletamise järjekorra istungi juhataja. Eelnõud tervikuna ei panda hääletusele enne parandus- või muudatusettepanekute läbihääletamist. Parandus- või muudatusettepanekud otsustatakse poolthäälteenamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaid. (7) Kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, korraldatakse veel kord arutelu ja pärast arutelu kordushääletus. (8) Isikuvalimistel, kus ei nõuta linnavolikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks enim poolthääli saanud kandidaat. Kui linnavolikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. (9) Linnavolikogu võtab õigusakte vastu poolthäälteenamusega, välja arvatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6, 7, 8, 9, 10, 14, 15, 18, 24 ja 251 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsuste vastuvõtmiseks, milleks on vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. Õigusakt loetakse vastuvõetuks pärast istungi juhataja haamrilööki ning nimetatud küsimuses enam arutelu ei toimu. § 17. Istungi protokoll (1) Linnavolikogu istungi käik protokollitakse. Istungi protokolli koostamiseks võib linnavolikogu istungist teha fonosalvestuse. Istungi protokollimise organiseerib linnasekretär. (2) Istungi protokolli märgitakse: 1) istungi toimumise aeg ja koht; 2) istungist osavõtjate nimed; 3) kinnitatud päevakord; 4) arutlusele tulevate küsimuste kohta esitatud ettepanekud; 5) otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused; 6) hääletustulemused; 7) otsustused. (3) Istungi protokolli juurde lisatakse vastuvõetud õigusaktide originaalid. (4) Juhul kui linnavolikogu liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli, mis ajast ja millise küsimuse arutelust arvates ta istungist osa võtab. (5) Istungilt lahkumiseks informeerib linnavolikogu liige eelnevalt istungi juhatajat ning istungi protokollijat. Lahkumise aeg ja põhjus märgitakse protokolli. (6) Kolme tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist on linnavolikogu liikmel õigus istungi materjalidega tutvuda ja teha ettepanekuid protokolli paranduste tegemiseks. Paranduse tegemise otsustab istungi juhataja. (7) Linnavolikogu istungi protokoll peab olema igaühele kättesaadav kümnendal tööpäeval istungi toimumise päevast arvates. (8) Linnavolikogu istungi protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. (9) Linnavolikogu istungite protokollid on igaühele kättesaadavad ametiasutuse haldusosakonnas, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud ametiasutuse või ametiasutuse hallatavate asutuste siseseks kasutamiseks. § 18. Linnavolikogu tegutsemisvõimetus (1) Linnavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) pole vastu võtnud linnaeelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud linnavolikogu esimeest ja linnapead või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates kinnitanud linnavalitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul linnavolikogu esimehe või linnapea ametist vabastamisest arvates valinud uut linnavolikogu esimeest või linnapead või pole nelja kuu jooksul linnapea vabastamisest arvates kinnitanud linnavalitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul linnapeale või linnavalitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut linnapead ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud linnavalitsuse liikmeid. (2) Kui linnavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub linnavolikogu istungi kokku ja juhatab seda kuni linnavolikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. (3) Kui linnavolikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning linnavolikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa linnavolikogu asendusliikmeid, otsustab linnavalitsus: 1) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni määramise; 2) igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramise; 3) linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamise; 4) seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse ja kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi. § 19. Linnavolikogu eestseisus (1) Linnavolikogu eestseisus on linnavolikogu nõuandev tööorgan. Linnavolikogu eestseisusesse kuuluvad linnavolikogu esimees, aseesimees, linnavolikogu alatiste komisjonide esimehed, linnapea ja linnasekretär. (2) Eestseisus aitab ette valmistada linnavolikogu istungeid ning teeb ettepanekuid linnavolikogu päevakorra eelnõu koostamise kohta. Samuti võib eestseisus teha ettepanekuid linnavolikogu töökorra kohta. Volikogu võib oma otsustega anda eestseisusele ka muid ülesandeid. (3) Eestseisuse koosoleku kutsub kokku linnavolikogu esimees. Üldjuhul lepitakse linnavolikogu eestseisuse järgmise koosoleku toimumise aeg kokku eelmisel linnavolikogu istungil. (4) Eestseisuse koosolekud on üldjuhul kinnised. Eestseisuse koosolekust võib koosoleku juhataja otsusel osa võtta eestseisusse mittekuuluv isik. Eestseisusesse mittekuuluvale isikule sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku juhataja. (5) Linnavolikogu eestseisuse koosolekud protokollitakse. Protokolli koostab linnasekretär. Protokolli märgitakse koosoleku toimumise koht ja aeg, osalejad, puudujad ning ettepanekud linnavolikogu päevakorda küsimuste võtmiseks. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. (6) Protokoll peab olema kättesaadav linnavolikogu liikmetele hiljemalt viiendal tööpäeval pärast eestseisuse koosolekut. Eestseisuse protokollid asuvad ametiasutuse haldusosakonnas. § 20. Linnavolikogu komisjonid (1) Linnavolikogu moodustab linnavolikogu tegevuse kavandamiseks, linnavolikogule ja linnavalitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjonid annavad oma tööst aru linnavolikogule. (2) Linnavolikogu komisjoni esimees ja aseesimees ning revisjonikomisjoni liikmed valitakse linnavolikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel poolthäälteenamusega. Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul linnavolikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. Ametiasutuse osakondade juhatajad kuuluvad oma tegevusvaldkonnaga seonduvasse linnavolikogu alatisse komisjoni. (3) Komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul, otsustab linnavolikogu komisjoni esimehe ettepanekul komisjoni liikme komisjoni koosseisust väljaarvamise, otsuse teeb linnavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (4) Komisjoni töövorm on koosolek. Koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees. Koosoleku võib kokku kutsuda ka komisjoni liikmete ettepanekul. Komisjoni kokkukutsumisest ja päevakorrast tuleb komisjoni liikmeid teavitada vähemalt neli päeva enne komisjoni koosoleku toimumist. (5) Komisjoni koosolek on otsustusvõimeline, kui komisjoni koosolekust võtab osa vähemalt kolm komisjoni liiget. Komisjoni otsustused võetakse vastu komisjoniliikmete poolthäälteenamusega. (6) Linnavolikogu ajutise komisjoni tegevusvaldkonna, tegutsemise tähtaja ja ülesanded määrab linnavolikogu kindlaks komisjoni moodustamisel komisjoni moodustamise otsuses. (7) Linnavolikogu alatised komisjonid tegutsevad käesolevas põhimääruses sätestatud töökordade järgi. (8) Linnavolikogu alatised komisjonid on: 1) revisjonikomisjon; 2) sotsiaal- ja tervishoiukomisjon; 3) haridus-, kultuuri- ja spordikomisjon; 4) eelarve- ja majanduskomisjon; 5) linnamajanduse ja keskkonnakaitse komisjon; 6) korrakaitse- ja turvalisuse komisjon. § 21. Linnavolikogu alatiste komisjonide töökord (1) Linnavolikogu alatised komisjonid on linnavolikogu volituste ajaks moodustatud linnavolikogu tööorganid. Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad pärast komisjoni koosseisu kinnitamist ja lõpevad koos linnavolikogu volituste lõppemisega või lõpetatakse need linnavolikogu otsusega. (2) Oma tegevuses juhinduvad linnavolikogu alatised komisjonid Eesti Vabariigi õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, teistest linnavolikogu õigusaktidest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Linnavolikogu alatine komisjon kutsutakse kokku vajadusel, kuid üldjuhul mitte harvem kui üks kord kuus. Linnavolikogu alatise komisjoni võib lugeda tegutsemisvõimetuks, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud koosolekuid kahe järjestikuse töökuu jooksul. Kui tekib vajadus lugeda komisjon tegutsemisvõimetuks, teeb linnavolikogu esimees linnavolikogule vastava ettepaneku. Komisjoni tegutsemisvõimetuks tunnistamise korral valib linnavolikogu komisjonile uue esimehe, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis. (4) Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosoleku juhataja võib kuulutada koosoleku avalikuks, kui koosoleku päevakorras olevaid küsimusi puudutavate andmete avalikustamine ei ole seadusega keelatud või piiratud. Koosoleku juhataja otsusel võib komisjoni koosolekust osa võtta komisjoni mittekuuluv isik. Kui koosolekul soovib sõna võtta seal osalev külaline, annab selleks loa koosoleku juhataja. (5) Linnavolikogu alatistel komisjonidel ja komisjoni liikmetel on õigus saada oma tööks vajalikku teavet ja dokumente juhul, kui õigusaktidega ei ole sätestatud teabele juurdepääsupiiranguid. (6) Linnavolikogu alatiste komisjonide koosolekud protokollitakse. Protokolli märgitakse: 1) koosoleku toimumise aeg ja koht; 2) osavõtjad; 3) arutusele tulevad küsimused päevakorrana; 4) küsimuste arutelu käik ning otsustused ja ettepanekud; 5) komisjoni liikme nõudmisel tema eriarvamus. (7) Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Linnavolikogu alatiste komisjonide protokollid peavad olema kättesaadavad hiljemalt kümnendal tööpäeval pärast komisjoni koosoleku toimumist. Protokollid asuvad ametiasutuse haldusosakonnas. Protokollide asjaajamise korrale vastava nõuetekohase vormistamise ja kättesaadavuse eest vastutavad komisjonide esimehed. (8) Komisjonides arutatust ning komisjonide seisukohtadest annavad linnavalitsusele teavet ametiasutuse osakonnajuhatajad, linnavolikogule komisjonide esimehed. § 22. Revisjonikomisjoni tegevusvaldkond, õigused ja töökord (1) Revisjonikomisjon on vähemalt kolmeliikmeline. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse linnavolikogu liikmete hulgast. (2) Revisjonikomisjon kontrollib: 1) linnavalitsuse tegevuse vastavust linnavolikogu määrustele ja otsustele; 2) linna ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja linnavara kasutamise sihipärasust; 3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linnaeelarvele; 4) linnaga sõlmitud lepingute täitmist; 5) linnavalitsuse ja ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust. (3) Komisjonil on õigus: 1) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja vajadusel teha inventuure; 2) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid; 2) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi. Saada teavet ja tutvuda kõigi tööks vajalike dokumentidega. (4) Komisjoni töövormid on koosolek ja revisjonide korraldamine. (5) Komisjoni koosolekul planeeritakse komisjoni töö ning arutatakse revisjonide tulemusi, samuti linnavolikogule esitatavate õigusaktide eelnõusid. (6) Koosolekul kuulatakse vajaduse korral ära need ametiisikud, kellele alluvat töölõiku kontrolliti, samuti kohalekutsutud ekspertide arvamused. (7) Revisjonid korraldatakse: 1) vastavalt linnavolikogu kinnitatud plaanile; 2) linnavolikogu ettepanekul; 3) revisjonikomisjoni algatusel; 4) saabunud kaebuste ja avalduste põhjal; 5) muudel juhtudel. (8) Ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste revideerimise ajad sätestab revisjonikomisjon oma tööplaanis. (9) Komisjonil on õigus linnavolikogu loal kaasata revideerimisse eksperte, milleks linnavolikogu eraldab vastavad rahalised vahendid. (10) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse linnavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid linnavolikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuste tegemiseks vajaliku linnavolikogu õigusakti eelnõu. (11) Komisjon vastutab revisjonide kvaliteedi eest. (12) Lõpetamata revisjoni kohta komisjon andmeid ei väljasta. (13) Lõplikud kontrollfaktid avalikustatakse vajaduse ning õigusaktidega reguleeritud lubatavuse piires. (14) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas linnavolikogu istungil aruande oma tegevuse kohta. § 23. Sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni tegevusvaldkond (1) Sotsiaal- ja tervishoiukomisjonis on vähemalt seitse liiget. (2) Komisjon: 1) töötab välja linna sotsiaalhoolekande arengukava ning selle põhisuunad ning jälgib selle elluviimist; 2) loob süsteemi, millega tagatakse arstiabi ja sotsiaalhoolekande teenuste jõudmine võimalikult lihtsalt iga abivajajani; 3) võtab osa linnaeelarve koostamisest ja teeb ettepanekuid linna sotsiaalhoolekande ja tervishoiuga seonduvatesse eluvaldkondadesse kuuluvate eelarvete koostamiseks; 4) vaatab enne muudatuste või täienduste kinnitamist sotsiaalhoolekande ja tervishoiuga seonduvate eluvaldkondade eelarvetes ettepanekud läbi ning annab linnavolikogule oma seisukoha; 5) teeb ettepanekuid linnavalitsusele linnaeelarvest makstavate täiendavate sotsiaaltoetuste maksmiseks, sotsiaalkorterite eraldamiseks ja muude sotsiaalteenuste osutamiseks abivajajatele; 6) teeb ettepanekuid tervishoiu korraldamise parendamiseks linnas. (3) Komisjonil on õigus: 1) teha linnavolikogule ja linnavalitsusele ettepanekuid linna sotsiaalhoolekannet ja tervishoidu puudutavates küsimustes; 2) kaasata oma töösse ametiasutuse ja hallatavate asutuste töötajaid; 3) moodustada oma eluvaldkonnas alakomisjone ja töögruppe; 4) teha koostööd linnavolikogu teiste alatiste ja ajutiste komisjonidega ning pidada ühiseid koosolekuid, kaasata oma töösse teisi komisjone ja osaleda ise nende töös; 5) vajadusel saada oma tegevuseks ja ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni; 6) kuulata ära linnas tegutsevate asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide juhte sotsiaalhoolekande ja tervishoiu alastes küsimustes; 7) teha ettepanekuid linnavolikogu päevakorda võetavate küsimuste kohta; 8) pidada väljasõidukoosolekuid. § 24. Haridus-, kultuuri- ja spordikomisjoni tegevusvaldkond (1) Haridus-, kultuuri- ja spordikomisjonis (edaspidi HKS komisjon ) on vähemalt üheksa liiget. (2) HKS komisjon: 1) töötab välja ja esitab linnavolikogule linna hariduse, kultuuri ja spordi arengukava, selle põhisuunad ning ellurakendamise põhimõtted; 2) valmistab ette või annab omapoolse hinnangu linnavolikogus arutusele tulevate linna haridus-, kultuuri- ja spordielu küsimustele; 3) võtab osa linna eelarve koostamisest ja teeb ettepanekuid linna haridus-, kultuuri- ja spordielu ning nendesse eluvaldkondadesse kuuluvate eelarvete koostamiseks; 4) enne muudatuste või täienduste kinnitamist haridus-, kultuuri- ja spordiasutuste eelarvetes vaatab läbi ettepanekud ning annab linnavolikogule oma seisukoha; 5) teeb koostööd linnavalitsuse, kõikide haridus-, kultuuri- ja spordiasutuste ning antud eluvaldkondades tegutsevate ühenduste, seltside, fondide, organisatsioonide ja üksikisikutega. (3) Komisjonil on õigus: 1) teha linnavolikogule ja linnavalitsusele ettepanekuid linna haridus-, kultuuri- ja spordielu puudutavates küsimustes; 2) kaasata oma töösse ametiasutuse ja hallatavate asutuste töötajaid; 3) moodustada oma eluvaldkonnas alakomisjone ja töögruppe; 4) teha koostööd linnavolikogu teiste alatiste ja ajutiste komisjonidega ning pidada ühiseid koosolekuid; 5) vajadusel saada oma tegevuseks ja ülesannete täitmiseks vajalikku infot; 6) kuulata ära linnas tegutsevate asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide juhte haridus-, kultuuri- ja spordiküsimustes; 7) teha ettepanekuid linnavolikogu päevakorda võetavate küsimuste kohta; 8) pidada väljasõidukoosolekuid; 9) kaasata oma töösse teisi komisjone ja osaleda ise nende töös. § 25. Eelarve- ja majanduskomisjoni tegevusvaldkond (1) Eelarve- ja majanduskomisjonis on vähemalt viis liiget. (2) Komisjon: 1) töötab välja linna majanduselu arengukava, eelarve ja maksupoliitika; 2) osaleb linnaeelarve koostamises, jälgib eelarve täitmist ja teeb majandusanalüüse ning ettepanekuid eelarve muutmiseks; 3) osaleb linna majandusarengu perspektiivplaani koostamises; 4) teeb ettepanekuid ja osaleb ettevõtluse arendamises; 5) osaleb oma õiguste piires kohalike maksude ja koormiste väljatöötamises ja rakendamises. (3) Komisjonil on õigus: 1) teha linnavolikogule ja linnavalitsusele ettepanekuid linna eelarve koostamiseks ja muutmiseks, samuti linna majanduselu puudutavates küsimustes; 2) kaasata oma töösse ametiasutuse ja hallatavate asutuste töötajaid; 3) moodustada oma eluvaldkonnas alakomisjone ja töögruppe; 4) teha koostööd linnavolikogu teiste alatiste ja ajutiste komisjonidega ning pidada ühiseid koosolekuid; 5) vajadusel saada oma tegevuseks ja ülesannete täitmiseks vajalikku infot; 6) kuulata ära linnas tegutsevate asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide juhte linna majanduselu ja eelarve koostamise küsimustes; 7) teha ettepanekuid linnavolikogu päevakorda võetavate küsimuste kohta; 8) pidada väljasõidukoosolekuid; 9) kaasata oma töösse teisi komisjone ja osaleda ise nende töös. § 26. Linnamajanduse ja keskkonnakaitse tegevusvaldkond (1) Linnamajanduse ja keskkonnakaitse komisjonis on vähemalt kuus liiget. (2) Komisjoni peamised tegevusvaldkonnad on: 1) elamu- ja kommunaalmajandus; 2) veevarustus ja kanalisatsioon; 3) heakord, haljastus; 4) territoriaalplaneerimine, arhitektuur, linnakujundus; 5) teede ja tänavate väljaehitamine ja korrashoid; 6) ehitus ja kapitaalremont; 7) keskkonnakaitse; 8) soojamajandus. (3) Komisjon: 1) töötab välja ja esitab linnavolikogule oma tegevusvaldkondade arengukava, põhisuunad ning nende ellurakendamise põhimõtted; 2) valmistab ette või annab omapoolse hinnangu linnavolikogus arutusele tulevatele oma tegevusvaldkonna küsimustele; 3) võtab osa linnaeelarve koostamisest ja teeb ettepanekuid oma tegevusvaldkondadesse kuuluvate eelarvete koostamiseks; 4) enne muudatuste või täienduste kinnitamist oma tegevusvaldkonda puudutavates eelarvetes vaatab ettepanekud läbi ning annab linnavolikogule oma seisukoha; 5) teeb koostööd linnavalitsuse ja teiste asutuste või isikutega oma tegevusvaldkonda puudutavate küsimuste lahendamisel. (4) Komisjonil on õigus: 1) teha linnavolikogule ja linnavalitsusele ettepanekuid oma tegevusvaldkonda puudutavates küsimustes; 2) kaasata oma töösse ametiasutuse ja hallatavate asutuste töötajaid; 3) moodustada oma eluvaldkonnas alakomisjone ja töögruppe; 4) teha koostööd linnavolikogu teiste alatiste ja ajutiste komisjonidega ning pidada ühiseid koosolekuid; 5) vajadusel saada oma tegevuseks ja ülesannete täitmiseks vajalikku infot; 6) kuulata ära linnas tegutsevate asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide juhte linnamajanduselu küsimustes; 7) teha ettepanekuid linnavolikogu päevakorda võetavate küsimuste kohta; 8) pidada väljasõidukoosolekuid; 9) kaasata oma töösse teisi komisjone ja osaleda ise nende töös. § 27. Korrakaitse- ja turvalisuse komisjoni tegevusvaldkond (1) Korrakaitse- ja turvalisuse komisjonis on vähemalt seitse liiget. (2) Komisjoni peamised tegevusvaldkonnad on: 1) korrakaitse, avalik kord ja elanikkonna turvalisus; 2) liiklusohutus; 3) alaealiste järelevalve; 4) koostöö turva-, tuletõrje- ja päästestruktuuride, politsei ning Kaitseliiduga; 5) elanikkonna kaasamine turvalisuse ja õiguskorra tagamisele. (3) Komisjon: 1) aitab kaasa linnas turvalise elukeskkonna kujundamisele käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud tegevusvaldkondades; 2) selgitab välja linnaelu probleeme ja teeb ettepanekuid tegevuskavade väljatöötamiseks, jälgib nende elluviimist; 3) teeb ettepanekuid linnavolikogu istungi päevakorda võetavate küsimuste kohta; 4) osaleb linnavolikogus arutusele tulevatele küsimuste ettevalmistamises; 5) võtab osa linnaeelarve koostamisest ja teeb ettepanekuid oma tegevusvaldkondadesse kuuluvate eelarvete koostamiseks; 6) enne muudatuste või täienduste kinnitamist oma tegevusvaldkonda puudutavates eelarvetes vaatab ettepanekud läbi ning annab linnavolikogule oma seisukoha; 7) teeb koostööd linnavalitsuse, kõigi antud eluvaldkonnas tegutsevate ühenduste (seltsid, fondid, organisatsioonid), asutuste ja isikutega oma tegevusvaldkonda puudutavate küsimuste lahendamisel. (4) Komisjonil on õigus: 1) teha linnavolikogule ja linnavalitsusele ettepanekuid oma tegevusvaldkonda puudutavates küsimustes; 2) kaasata oma töösse ametiasutuse ja hallatavate asutuste töötajaid; 3) moodustada oma eluvaldkonnas alakomisjone ja töögruppe; 4) teha koostööd linnavolikogu teiste alatiste ja ajutiste komisjonidega ning pidada ühiseid koosolekuid; 5) vajadusel saada oma tegevuseks ja ülesannete täitmiseks vajalikku infot; 6) kuulata ära linnas tegutsevate asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide juhte korrakaitse ja turvalisuse küsimustes; 7) teha ettepanekuid linnavolikogu päevakorda võetavate küsimuste kohta; 8) pidada väljasõidukoosolekuid; 9) kaasata oma töösse teisi komisjone ja osaleda ise nende töös. § 28. Linnavolikogu ja linnavolikogu komisjonide liikmetele hüvitise määramine ja maksmine (1) Linnavolikogu liikmele võib maksta linnavolikogu istungist osavõtu eest hüvitist. Hüvitise suuruse määrab linnavolikogu igaks eelarveaastaks oma otsusega. Hüvitist makstakse linnavolikogu liikmele üldjuhul iga kuu viimasel tööpäeval linnavolikogu esimehe esildise alusel vastavalt linnavolikogu liikme osalemisele linnavolikogu istungil. (2) Linnavolikogu esimehele, aseesimehele ja linnavolikogu alatise komisjoni esimehele võib maksta hüvitist linnavolikogu ja alatise komisjoni juhtimisega seotud ülesannete täitmise ja selleks tehtud kulutuste kompenseerimiseks. Hüvitise suuruse määrab linnavolikogu igaks eelarveaastaks oma otsusega. Hüvitist makstakse iga kuu viimasel tööpäeval. (3) Linnavolikogu alatise ja ajutise komisjoni liige võib saada hüvitist komisjoni töös osalemise eest komisjoni tööks linnavolikogu poolt ettenähtud summade arvelt. (4) Linnavolikogu alatiste komisjonide tööks ettenähtud summade suuruse kinnitab linnavolikogu igaks eelarveaastaks oma otsusega. Eelarves linnavolikogu alatise komisjoni tööks ettenähtud summat võib komisjoni esimees kasutada kas komisjoni töö korraldamise kulude katteks või komisjoni liikmetele hüvitise maksmiseks. (5) Linnavolikogu ajutise komisjoni liikmetele võib linnavolikogu määrata hüvitist komisjoni ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest oma igakordse otsusega. 2. jagu. Linnavalitsus § 29. Linnavalitsuse mõiste ja pädevus (1) Linnavalitsus on linna täitevorgan, mille moodustab linnapea ja kinnitab ametisse linnavolikogu. (2) Linnavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduste, käesoleva põhimääruse ja teiste õigusaktidega on antud linnavalitsuse pädevusse. § 30. Linnavalitsuse moodustamine ja volituste tähtaeg (1) Linnapeal on valituks osutumise päevast volitus moodustada linnavalitsus. (2) Linnapea esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu. Linnavalitsuse struktuuri peab kuuluma aselinnapea, kes valitakse linnapea ettepanekul linnavalitsuse liikmete hulgast. Linnavolikogu valib aselinnapea salajasel hääletamisel poolthäälteenamusega samas korras linnapea valimisega. (3) Pärast linnavalitsuse arvulise koosseisu ja struktuuri kinnitamist esitab linnapea linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse liikmete kandidaadid. Linnavalitsuse liikmed kinnitatakse avalikul hääletusel linnavolikogu poolthäälteenamusega. (4) Linnavalitsus saab oma volitused linnavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. (5) Linnavalitsuse liikmele võib vähemalt neljandik volikogu koosseisust algatada umbusalduse avaldamise. Umbusalduse avaldamise linnavalitsuse liikmele otsustab linnavolikogu koosseisu häälteenamusega. Umbusalduse avaldamine toob kaasa linnavalitsuse liikme vabastamise linnavalitsuse liikme kohustustest. (6) Linnavalitsuse liikme vabastamise linnavalitsuse liikme kohustustest omal soovil otsustab linnavolikogu linnavalitsuse liikme kirjaliku avalduse alusel poolthäälteenamusega. (7) Linnavalitsus esitab lahkumispalve linnavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. (8) Pärast lahkumispalve esitamist kehtivad linnavalitsuse volitused ja ta täidab oma ülesandeid kuni uue linnavalitsuse ametisse kinnitamiseni. (9) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada linnavalitsusele umbusalduse avaldamise. Umbusalduse avaldamise linnavalitsusele otsustab linnavolikogu koosseisu häälteenamusega. Umbusalduse avaldamine toob kaasa linnavalitsuse ametist vabastamise ning linnapea on kohustatud käesolevas põhimääruses märgitud korras moodustama uue linnavalitsuse. § 31. Linnavalitsuse õigusaktid (1) Linnavalitsus annab oma pädevus piires: 1) üldaktidena määrusi; 2) üksikaktidena korraldusi. (2) Linnavalitsuse õigusaktide algatamise ning eelnõude koostamise õigus on: 1) linnapeal; 2) linnasekretäril; 3) linnavalitsuse liikmel; 4) linnavalitsuse komisjonil; 5) linnaametnikul talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmiseks; 6) linnavolikogu esimehel ning linnavolikogu alatiste komisjonide esimeestel; 7) linnaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 32 ettenähtud korras; 8) linna valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (3) Õigusakti eelnõu kooskõlastatakse enne linnavalitsuse istungit linnasekretäriga. (4) Vastuvõetud linnavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär. Õigusaktid tuleb allkirjastada hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast vastuvõtmist. (5) Linnavalitsuse määrus avalikustatakse enne nende jõustumist ajalehtedes Türi Rahvaleht või Järva Teataja, üldist tähtsust omav õigusakt ka elektroonilises Riigi Teatajas. Elektroonilises Riigi Teatajas avalikustamiseks saadab linnasekretär õigusakti Riigikantseleile Riigi Teataja seaduses sätestatud korras. (6) Üldist tähtsust omava linnavalitsuse määruse ärakiri saadetakse õiguskantslerile kümne tööpäeva jooksul pärast aktile allakirjutamist. (7) Linnavalitsuse määrus hakkab kehtima kolmandal päeval pärast selle avalikustamist ajalehes Türi Rahvaleht või Järva Teataja või elektroonilises Riigi Teatajas, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (8) Linnavalitsuse korraldus saadetakse asjaomasele isikule ja korraldus jõustub teatavakstegemisest. (9) Linnavalitsuse õigusaktid on kõigile kättesaadavad ametiasutuse haldusosakonnas ja Türi Raamatukogus, välja arvatud aktid, mis sisaldavad andmeid, mille avalikustamine on keelatud seadusega või mis on mõeldud kasutamiseks ametiasutuses või hallatavates asutustes. (10) Linnasekretär tagab linnavalitsuse õigusaktide avalikustamise ning edastamise vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 5, 6, 7, 8 ja 9 sätestatule. (11) Kontrolli linnavalitsuse õigusaktide täitmise üle teostavad linnapea ja revisjonikomisjon. (12) Linnavalitsuse õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks linnavalitsus. § 32. Linnavalitsuse töökorra alused (1) Linnavalitsus tugineb oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidele, linnavolikogu õigusaktidele ning lähtub linnaelanike huvidest. (2) Linnavalitsuse töövorm on istung. (3) Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui selle istungist võtab peale linnapea või tema asendaja osa vähemalt pool linnavalitsuse koosseisust. Kvoorumi puudumisel kutsutakse linnavalitsus kokku uueks istungiks. § 33. Linnavalitsuse istungi kokkukutsumine ja läbiviimine (1) Linnavalitsuse istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord nädalas. (2) Linnavalitsuse istungi kutsub kokku linnapea või tema asendaja. (3) Linnapea on kohustatud kokku kutsuma linnavalitsuse istungi, kui seda nõuab vähemalt pool linnavalitsuse liikmetest. (4) Linnavalitsuse kokkukutsumisest teatab linnapea linnavalitsuse liikmetele suuliselt. Istungile võib peale linnavalitsuse liikmete kutsuda ka isikuid, kes on otseselt seotud arutatavate küsimustega. Istungile kutsutud isikutele teatab linnapea linnavalitsuse istungi toimumise aja, koha ja päevakorra eelnõu. (5) Linnavalitsuse liige on kohustatud osalema linnavalitsuse istungitel. Linnavalitsuse liige, kes ei saa mõjuvatel põhjustel osa võtta linnavalitsuse istungist, peab sellest eelnevalt teatama linnapeale või tema asendajale. (6) Linnavalitsuse istungitest võtab sõnaõigusega osa linnasekretär. (7) Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. Istungi avalikuks kuulutamiseks otsustab selle linnavalitsus poolthäälteenamusega. (8) Kui linnavalitsuse istungist soovitakse teha raadio- või teleülekannet ning video- või fonosalvestust, otsustab selle lubamise linnavalitsus poolthäälteenamusega. (9) Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea või tema asendaja. (10) Linnavalitsuse istung algab päevakorra kinnitamisega. Päevakorda kinnitatakse üldjuhul küsimused, mille eelnõud on eelnevalt kooskõlastanud linnasekretär. Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni: 1) linnapea; 2) linnavalitsuse liikmed; 3) linnasekretär; 4) linnavolikogu esimees või tema asetäitja ja linnavolikogu komisjonide esimehed linnapea kaudu. Päevakord kinnitatakse linnavalitsuse liikmete poolthäälteenamusega. (11) Linnavalitsuse õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Linnavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Linnavalitsuse otsused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli. (12) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. Nimeline hääletamine toimub vähemalt poole linnavalitsuse koosseisu nõudmisel. § 34. Istungi protokoll (1) Linnavalitsuse istungid protokollitakse. Protokolli vormistamise korraldab linnasekretär. (2) Linnavalitsuse istungi protokolli märgitakse: 1) istungi toimumise aeg ja koht; 2) istungist osavõtjate nimed; 3) kinnitatud päevakord; 4) arutlusele tulevate küsimuste kohta esitatud ettepanekud; 5) otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused; 6) hääletustulemused; 7) otsustused. (3) Juhul kui linnavalitsuse liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli, mis ajast ja millise küsimuse arutelust arvates ta istungist osa võtab. Mõjuvatel põhjustel võib linnavalitsuse liige lahkuda istungilt istungi juhataja loal. Lahkumise aeg ja selle põhjus märgitakse protokolli. (4) Protokollile kirjutavad alla linnapea või istungi juhataja ja linnasekretär. (5) Protokollile lisatakse vastuvõetud õigusaktide originaalid. (6) Protokoll peab olema kättesaadav hiljemalt viiendal tööpäeval pärast linnavalitsuse istungit. Protokolle hoitakse ametiasutuse haldusosakonnas. § 35. Linnavalitsuse komisjonid (1) Linnavalitsus võib oma tegevuse kavandamiseks, linnavalitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks moodustada alatisi ja ajutisi komisjone (edaspidi komisjon). (2) Komisjon on linnavalitsuse nõuandev tööorgan. (3) Komisjoni liikmed kinnitab linnavalitsus. (4) Alatiste komisjonide esimehed valitakse linnavalitsuse liikmete hulgast, ajutiste komisjonide esimeesteks võivad olla ka vastava ala eksperdid või muud isikud. (5) Komisjonide ülesanded ning tegutsemise alused määrab linnavalitsus kindlaks komisjoni moodustamisel. (6) Komisjonide töövorm on koosolek. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed. Otsustused võetakse vastu kohalolevate komisjoniliikmete poolthäälteenamusega. (7) Komisjoni koosolekud kutsub kokku komisjoni esimees või tema asendaja. Komisjoni kokkukutsumisest tuleb komisjoni liikmeid teavitada vähemalt neli päeva enne komisjoni koosoleku toimumist, kui komisjoni töökorras ei sätestata teisiti. (8) Komisjonide koosolekud protokollitakse. Protokolle hoitakse ametiasutuse haldusosakonnas. Protokollid peavad asjast huvitatud isikutele olema kättesaadavad hiljemalt kümnendal tööpäeval pärast koosolekut ning protokolli vormistamise ja protokolli kättesaadavuse tagab ning selle eest vastutab komisjoni esimees. 3. jagu. Linnapea ja linnasekretär § 36. Linnapea valimine (1) Türi linnapeaks (edaspidi linnapea) võib linnavolikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste, keeleoskuse ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma linnapea ülesandeid. (2) Linnavolikogu valib linnapea salajasel hääletamisel linnavolikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Linnapeakandidaadi ülesseadmine toimub alljärgnevas korras: 1) kandidaadi võib üles seada linnavolikogu liige, kes esitab selle kohta istungi juhatajale kirjaliku ettepaneku; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ja kantakse kandidaatide nimekirja; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist, esitab oma programmi kuni viie minuti jooksul ning igal linnavolikogu liikmel on õigus esitada linnapeakandidaadile kuni kolm küsimust. (4) Linnapea valimisel hääletamise korraldamiseks moodustab linnavolikogu kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni. (5) Päras kandidaatide nimekirja sulgemist ja/või kandidaatide ärakuulamist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille jooksul linna häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid. (6) Hääletamissedelile kantakse kandidaatide nimed esitamise järjekorras. (7) Istungi juhataja jätkab istungit ning kuulutab välja hääletamise. (8) Enne hääletamise väljakuulutamist kontrollib häältelugemiskomisjon valimiskasti. (9) Häältelugemiskomisjon annab hääletamissedelid linnavolikogu liikmetele nimekirja alusel. Hääletamissedeli saamise kohta annab linnavolikogu liige allkirja. (10) Linnapea valimisel on linnavolikogu liikmel üks hääl. (11) Linnavolikogu liige märgistab hääletamissedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab, ja laseb hääletamissedeli valimiskasti. (12) Kui linnapeakandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, hääletab linnaovolikogu liige kandidaadi poolt või vastu, märgistades hääletamissedelil ristiga vastavalt lahtri «poolt» või «vastu» kandidaadi nime juures. (13) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on linnavolikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge. (14) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud. (15) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks. (16) Hääletamistulemused teeb teatavaks istungi juhataja. (17) Linnapeaks osutub kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. (18) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kusjuures hääletamise läbinud kandidaati enam üles seada ei saa. (19) Kui kordushääletusel ei saa kandidaat vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas lõikes sätestatud korras, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. (20) Protestid valimiste korraldamise kohta esitatakse häältelugemiskomisjonile kirjalikult kohe pärast hääletamistulemuste teatavakstegemist. Valimiskomisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. (21) Valituks osutunud kandidaadi nimetab ametisse ja vabastab ametist linnavolikogu. (22) Linnapea ametipalga määrab linnavolikogu. (23) Linnapea ametist vabastamise otsustab linnavolikogu koosseisu häälteenamusega. § 37. Linnapea pädevus (1) Linnapea tegutseb Eesti Vabariigi, linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktide ning käesoleva põhimääruse alusel. (2) Linnapea on linnavalitsuse kui täitevorgani juht, kes: 1) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse liikmete arvu, linnavalitsuse struktuuri ja linnavalitsuse liikmed, samuti esitab linnavolikogule ettepaneku linnavalitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja linnavalitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise linnavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 2) korraldab linnavalitsuse istungite ettevalmistamist ning kutsub kokku linnavalitsuse istungi vastavalt linnavalitsuse töökorras sätestatud tingimustele ja korrale; 3) juhib linnavalitsuse istungeid; 4) kirjutab alla linnavalitsuse õigusaktidele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele, korraldab nende täitmist ning vastutab nende seaduslikkuse eest; 5) korraldab pressile linnavalitsuse tegevuse kohta ametliku informatsiooni andmist. (3) Linnapea on Türi linna ametiasutuse juht, kes: 1) juhib ja korraldab ametiasutuse teenistust; 2) esitab linnavolikogule kinnitamiseks ametiasutuse struktuuri, teenistujate koosseisu, nende palgaastmestiku ning palgamäärad; 3) nimetab ametisse ja vabastab ametist linnasekretäri, ametiasutuse ametnikud ning sõlmib töölepingud ametiasutuse abiteenistujatega; 4) annab käskkirju ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks ja õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks; 5) kehtestab õigusaktidest tulenevad ametiasutuse teenistust korraldavad eeskirjad ning tagab ametiasutuse teenistujate teavitamise eeskirjadest; 6) esindab ametiasutust kõigi õigustega juriidiliste ja füüsiliste isikute ees. (4) Linnapea on linnavolikogu eestseisuse liige. (5) Linnapea esitab linnavalitsusele ametisse kinnitamiseks ametiasutuse hallatavate asutuste juhtide kandidaadid ning sõlmib ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega töölepingud, samuti esitab linnavolikogule kinnitamiseks ametiasutuse hallatavate asutuste põhimäärused. (6) Linnapea esindab Türi linna kui avalik-õiguslik juriidilist isikut avalik-õiguslikes ja tsiviilõiguslikes suhetes kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid. (7) Linnapea juhib eriolukordade (tulekahju, loodussaaste, õnnetus, katastroof jne) korral moodustatud erikomisjoni tööd. (8) Linnapea täidab muid talle Eesti Vabariigi õigusaktidega antud ülesandeid. (9) Linnapea esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. (10) Linnapea ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda Türi linna osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut. Tema tööleping lõpetatakse töölepingu seaduse § 85 alusel või ta vabastatakse ametist avaliku teenistuse seaduse § 127 alusel. § 38. Linnapea puhkusele lubamine ja teenistuslähetusse saatmine (1) Linnapeal on õigus puhkusele vastavalt avaliku teenistuse seaduses ja Eesti Vabariigi puhkuseseaduses sätestatud tingimustel ja korras. (2) Linnapea puhkusele lubamine vormistatakse linnavolikogu otsusega. (3) Linnapeal on õigus teenistuslähetuse kulude hüvitamisele õigusaktidega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras. (4) Linnapea välislähetuse otsustab linnavolikogu ning lähetus vormistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras linnavolikogu otsusega. (5) Linnapea riigisisese lähetuse otsustab linnavalitsus ning lähetus vormistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras linnavalitsuse korraldusega. § 39. Linnapea asendamine (1) Linnapead asendab tema puhkusel või teenistuslähetuses olemise ajal, haigestumise, tagasiastumise või vabastamise korral (edaspidi äraolekul) kõigi õiguste ja kohustustega aselinnapea. (2) Linnapea ja aselinnapea äraolekul asendab linnapead kõigi õiguste ja kohustustega kõige pikema linna- või vallavalitsuse liikme staažiga linnavalitsuse liige. § 40. Umbusalduse avaldamine linnapeale (1) Umbusalduse avaldamise linnapeale võib algatada vähemalt neljandik linnavolikogu koosseisust. Umbusalduse avaldamine on aluseks linnapea ametist vabastamisele linnavolikogu usalduse kaotamise tõttu. (2) Linnapeale ei saa umbusaldust avaldada linnapea puhkusel, teenistuslähetuses või haiguslehel olemise ajal. (3) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud linnavolikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. § 41. Hüvitised ametist vabastamisel (1) Linnapeale võib maksta ametist vabastamisel hüvitist, kui vabastamine toimub seoses volituste tähtajalise lõppemisega, umbusalduse avaldamisega või linnapea lahkumisel enda algatusel tervislikel põhjustel, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita 1) kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on linnapeana töötanud 2–8 aastat; 2) kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on linnapeana töötanud rohkem kui kaheksa aastat. (2) Linnapeale ei maksta hüvitist, kui ta valitakse uuesti linnapeaks või kui ta lahkub ametist enda algatusel (v.a lahkumine tervislikel põhjustel). § 42. Linnasekretär (1) Linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras linnapea. (2) Linnasekretäriks võib nimetada vähemalt 21–aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. (3) Linnasekretär võtab sõnaõigusega osa linnavalitsuse ja linnavolikogu istungitest. (4) Linnasekretär: 1) juhib linnakantseleina tegutsevat ametiasutuse haldusosakonda ning esitab linnapeale ettepanekuid haldusosakonna ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja linnavalitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab linnavalitsuse ja linnavolikogu õigusaktide ning linnavalitsuse ja linnavolikogu protokollide avalikustamise; 4) saadab õiguskantslerile linna õigustloovate aktide ärakirjad; 5) esindab Türi linna erivolitusteta kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 6) hoiab linnavalitsuse kui ametiasutuse vapipitsatit ning linna riigivapipitsatit; 7) osaleb linnavalitsuse ja linnavolikogu istungite ettevalmistamisel ja organiseerib istungite protokollimise; 8) annab haldusosakonna sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 9) registreerib kriminaalmenetluse koodeksi §-s 129 sätestatud juhul uurija kirjaliku määruse alusel linnapea teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast; 10) täidab teisi seaduste, käesoleva põhimääruse ja ametijuhendiga linnasekretärile pandud ülesandeid. (5) Linnasekretäri asendaja või kohusetäitja määrab linnapea oma käskkirjaga. Linnasekretäri asendajal on kõik linnasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. III. TÜRI LINNA ASUTUSED § 43. Linna asutused (1) Türi linna asutusteks on linna ametiasutus ja ametiasutuse hallatavad asutused. Asutused ei ole iseseisvad juriidilised isikud. (2) Türi linna asutused registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris. (3) Linna asutusel on asutuse nimega pitsat ja oma pangaarve, linna asutuse haldusdokumentidel kasutatakse Türi linna vapikujutist. Asutusel võib olla kasutusel oma sümboolika. (4) Ametiasutuse ja selle ametiisikute ning ametiasutuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab kontrolli (teenistuslik järelevalve) linnavalitsus. (5) Linna asutuste poolt osutatavate tasuliste teenuste hinnad kehtestab linnavalitsus. Linnavalitsus võib ametiasutuse hallatava asutuse osutatavate teenuste hindade kehtestamise volitada ametiasutusele. Sellisel juhul kehtestab ametiasutuste hallatavate asutuste teenuste hinnad linnapea. § 44. Türi linna ametiasutus (1) Türi linna ametiasutus (edaspidi ametiasutus) on linna asutus, mida finantseeritakse linnaeelarvest ning mille ülesanne on avaliku võimu teostamine. (2) Ametiasutus esindab oma tegevuses Türi linna ning täidab seadusega ametiasutuse pädevusse ning linnavalitsuse ja linnavolikogu antud ülesandeid. Ametiasutus teenindab asjaajamise korraldamisel linnavalitsust ja linnavolikogu. (3) Ametiasutuse ametlik nimetus on TÜRI LINNAVALITSUS. (4) Ametiasutuse postiaadress on Kohtu 2, 72213 Türi linn, Järvamaa. (5) Ametiasutusel on oma nimega pitsat ja pangaarve. (6) Ametiasutus teostab avalikku teenistust osakondade kaudu. Ametiasutuse osakonnad on: 1) haldusosakond, mis tegutseb kantseleina; 2) eelarveosakond; 3) haridus- ja kultuuriosakond; 4) linnamajandusosakond; 5) sotsiaalosakond. (7) Ametiasutuse osakonnad tegutsevad osakondade põhimääruste alusel. Osakondade põhimäärused kinnitab, muudab ja tunnistab kehtetuks linnavolikogu linnapea ettepanekul. (8) Ametiasutust juhib ning ametiasutuse teenistust korraldab linnapea. (9) Ametiasutuses palgalist tööd tegev isik on linna teenistuja. Ametiasutuse teenistujate koosseisu, struktuuri ning palgamäärad ja palgatingimused kinnitab linnavolikogu. Ametiasutuse teenistujad nimetab ametisse või võtab teenistusse linnapea. (10) Ametiasutuse teenistus toimub Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud korras. (11) Ametiasutusel on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on Türi linna vapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõnad «Eesti Vabariik» ja alumist äärt mööda sõnad «TÜRI LINNAVALITSUS». § 45. Türi linna ametiasutuse hallatav asutus (1) Türi linna ametiasutuse hallatav asutus (edaspidi hallatav asutus) on asutus teenuste osutamiseks, millega ei teostata avalikku võimu. Hallatavat asutust finantseeritakse linnaeelarvest ja/või õigusaktidega sätestatud alustel muudest allikatest. (2) Hallatava asutuse asutamise, selle tegevuse lõpetamise, ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsustab linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul. Ettepanek peab sisaldama seletuskirja hallatava asutuse loomise või lõpetamise vajalikkusest, hallatava asutuse tegevuseks vajaliku vara olemasolu, töötajate arvu, hallatava asutuse eelarve eelnõu ning finantseerimisallikaid. (3) Hallatav asutus esindab oma tegevusega Türi linna ning täidab asutusele õigusaktidega antud ülesandeid. Hallatav asutus tegutseb oma põhimääruse alusel. Põhimääruse, selle muutmise või kehtetuks tunnistamise eelnõu töötab välja linnavalitsus. Põhimääruse kinnitab ning otsustab selle muutmise või kehtetuks tunnistamise linnavolikogu. (4) Hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse linnavalitsus. Töölepingu hallatava asutuse juhiga sõlmib linnapea õigusaktidega sätestatud korras. IV. LINNAVARA JA LINNAMAJANDUS 1. jagu. Linnavara § 46. Linnavara mõiste ja arvestus (1) Linnavara käesolevas põhimääruses sätestatud mõttes on Türi linna kui avalik-õiguslik juriidilise isiku omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (2) Linnavara valdajad peavad arvestust nende valduses ja kasutuses oleva linnavara kohta raamatupidamise seaduse alusel ja rahandusministri kehtestatud korras. (3) Linna kogu vara üle peab arvestust linna ametiasutus. § 47. Linnavara valdamine (1) Linnavara valdamine on linnavara üle tegeliku võimu teostamine, samuti reaal- servituudi teostamine. (2) Linnavara valdajad ja kasutajad on: 1) Türi linn linna ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste kaudu; 2) rendi-, üüri-, kasutus- või mõne muu lepingu (kasutuslepingud) alusel linnavara valdav isik. (3) Isik, kes valdab linnavara kasutuslepingu alusel, on linnavara otsene valdaja, linnavara kaudne valdaja on Türi linn. (4) Käesolevas osas linnavara valdaja kohta käivad sätted kehtivad linna ametiasutuse ja ametiasutuse hallatava asutuse kui linnavara valdaja kohta. Kasutuslepingute alusel linnavara valdajatele laienevad linnavara valdamist reguleerivad sätted niivõrd, kuivõrd kasutuslepingute või muude õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. (5) Linnavara valdaja on kohustatud majandama tema valduses olevat ja kasutada antud linnavara heaperemehelikult ning tagama linnavara säilimise, korrashoiu ja sihipärase kasutuse. (6) Linnavara jaotamisel käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 märgitud linnavara valdajate vahel lähtutakse põhimõttest, et vara peab olema vajalik valdajale tema õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Linnavara jaotuse eelnimetatud punktis nimetatud vara valdajate vahel ja linnavara üleandmise valdajale või ühelt valdajalt teisele otsustab või otsustavad 1) kinnisasjade puhul linnavolikogu; 2) vallasasjade puhul linnavalitsus; 3) vara valdajad kokkuleppel, kui antakse üle alla 10 000 kroonise (v.a kinnisasjade ja ehitiste kui vallasasjade) jääkmaksumusega vara. (7) Linnavara valduse üle andmine kasutuslepingute alusel linnavara valdavatele isikutele toimub põhimääruse §-des 49–56 sätestatud põhimõtete alusel. (8) Linnavara üleandmine ja vastuvõtmine ühelt valdajalt teisele toimub kirjaliku akti alusel. Akti märgitakse andmed üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja ning vara kohta Vara kohta märgitakse akti vara soetamisaeg, vara koosseis, vara seisukord ning vara soetamismaksumus, kuluminorm aastas ja kulumisumma aastas. Vara kohta, mille soetamisväärtus oli üle 50 000 krooni, märgitakse ka vara harilik väärtus. Üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb vara üleandjale, üks vastuvõtjale ja üks ametiasutuse ametnikule, kes tegeleb linnavara arvestusega. (9) Linnale kuuluvaid varalisi õigusi, sealhulgas väärtpabereid, valdab ametiasutus. Väärtpaberitest tulenevaid õigusi teostatakse seaduses ning teiste õigusaktidega sätestatud korras. (10) Linnavaraga tehingute sooritamisel on linnavara valdajad kohustatud juhinduma põhimõttest vältida kahju ja saada linnale võimalikult suuremat tulu. § 48. Linnavara omandamine ja linnale rahaliste kohustuste võtmine (1) Linnavara omandatakse linna huvides. (2) Linnavara omandamise viisid on: 1) vara ostmine või teenuse tellimine; 2) ostueesõiguse kasutamine; 3) linnale vara pärandamine, kinkimine, annetamine; 4) riigivara ja -maa munitsipaliseerimine; 5) ehitise kui peremehetu vallasasja hõivamine; 6) igamine; 7) laenude võtmine; 8) muud seadusega sätestatud viisid. (3) Asja ostmise või teenuse tellimise (edaspidi linnavara omandamine) otsustab: 1) linnavara valdaja vallasvara (v.a ehitised) ostmise või teenuse tellimise puhul, kui selleks on linnavara valdaja jooksva aasta eelarves vahendid ettenähtud; 2) linnavolikogu, kui vara soetamisega võetakse linnale varalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarves, või kui linnale soetatakse kinnisvara ja ehitisi või sõidukeid; 3) muudel juhtudel linnavalitsus. (4) Õigusaktidega sätestatud juhtudel ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab linnavolikogu. Ostueesõiguse kasutamisel peab olema näidatud linna huvides asja kasutamise otstarve ja vajalik finantseerimisallikas. (5) Pärandi või kingi vastuvõtmise otsustab üldjuhul linnavalitsus. Kui asjaga kaasnevad varalised õigused on väiksemad, kui sellega kaasnevad kohustused, otsustab linnale pärandatava vara või kingi vastuvõtmise või sellest loobumise linnavolikogu. Pärandvara ja kingi hindamise korraldab linnavalitsus. Pärandvara või kingi valdajaks jääb linna ametiasutus või hallatav asutus, kes on testamendis või kinkelepingus näidatud pärijana või kingi saajana. (6) Riigivara munitsipaalomandisse taotlemine ja linnale üleandmine (munitsipaliseerimine) toimub õigusaktidega sätestatud korras ning munitsipaalomandisse taotlemise otsustab linnavolikogu, kui see on seaduse või õigusaktidega antud volikogu pädevusse. Teistel juhtudel otsustab ja korraldab munitsipaliseerimise linnavalitsus. (7) Peremehetu ehitise või selle osa hõivamise otsustab linnavolikogu sõltumata ehitise või selle osa väärtusest. (8) Leiu omandamise otsustab linnavalitsus sõltumata leitud vara väärtusest. (9) Linnavara omandamisel käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 märgitud juhul (v.a riigihangete puhul) sõlmib linnavara valitseja, teistel juhtudel sõlmib linna nimel linnavara omandamise lepingud linnapea või linnavalitsuse või linnavolikogu volitatud isik. (10) Kui seaduse või teiste õigusaktidega nähakse ette linnavara omandamine või ehitustöö tellimine riigihanke korras, korraldab riigihanke linna nimel linnavalitsus või tema volitusel linnavara omandamisest huvitatud linnavara valdaja riigihangete seaduses ja teistes õigusaktides kehtestatud korras. Linnavalitsus tunnistab linna nimel pakkumise edukaks või ebaõnnestunuks ning otsustab hankelepingu sõlmimise. Kui hankelepinguga võetakse linnale rahalisi kohustusi, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega, annab loa hankelepingu sõlmimiseks linnavolikogu. (11) Linnale laenu võtmise otsustab linnavolikogu ning laenu võtmise linnavolikogu otsustatud mahus korraldab linnavalitsus. (12) Linna asutuste sõidukite kasutus- või kapitalirendile võtmise otsustab linnavolikogu. § 49. Linnavara kasutamine (1) Linnavara kasutatakse: 1) avalikuks otstarbeks; 2) linnavalitsemise otstarbeks; 3) linnale tulu saamiseks. (2) Avalikul otstarbel kasutatakse linnavara, mis on oma ühiskondliku olemuse tõttu kasutatav igaühe poolt (avalikud teed, tänavad, pargid, veekogud, rannad jne ning seaduses sätestatud juhtudel ka selleks määratud linna omandis olevad eraasjad) Linnavolikogu võib seadusega sätestatud juhtudel määrata avalikuks otstarbeks kasutatavale linnavarale kasutamise tingimused ja tasu selle teatud kasutusviisi eest. Teabe avalikuks otstarbeks kasutatava linnavara kohta ja selle kasutamise tingimuste piirangute avalikustamise tagab linnavalitsus. (3) Linnavalitsemise otstarbel kasutatakse linnavara, mis on vajalik linnavara valdajale linna õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. (4) Linnavara, mis ei ole kasutatav avalikul või linnavalitsemise otstarbel, võib kasutada linnale tulu saamiseks. (5) Linnale kuuluvate või linnale rendile võetud sõidukite kasutamise korra kinnitab linnavolikogu. (6) Asutustes kasutusel olevate mobiiltelefonide kasutamise piirmäärad kehtestab linnavalitsus või tema volitatud asutus või isik. § 50. Linnavara kasutusele andmise otsustamine (1) Linnavara kasutusele andmise otsustab vastava asutuse juht, kui kasutusele antakse väheväärtuslikku kuluinventari või asutuse ruume kasutamiseks väljaspool asutuse ametlikku tööaega. Asutuse juht võib asutuse ruume kasutusele anda ka juhul, kui asutus ei vaja ruume oma tegevuseks, kuid siis ei või kasutusse andmise tähtaeg ületada ühte nädalat. (2) Kui käesoleva põhimääruse või teiste õigusaktidega ei sätestata teisiti, otsustab muudel juhtudel linnavara kasutusele andmise linnavalitsus, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud tingimusi. (3) Linnavara kasutusse andmiseks peab loa andma linnavolikogu, kui: 1) linnavara antakse kasutusse tähtajaga üle viie aasta; 2) linnavara antakse kasutusse otsustuskorras ja kasutusele antava vara maksumus on suurem kui 50 000 krooni; 3) linnavara koormatakse kasutusse andmisel ostueesõigusega või piiratud asjaõigustega. § 51. Linnavara kasutusele andmise tähtajad (1) Kasutuslepingute alusel teistele isikutele linnavara kasutusele andmisel ei või kasutusele andmise tähtaeg olla: 1) vallasasja puhul pikem kui kümme aastat; 2) kinnisasja puhul pikem kui 25 aastat, v.a juhul, kui pikem tähtaeg tuleneb seadusest või pikemaks ajaks kasutusele andmine on vajalik avalikes huvides. (2) Linnavara antakse kasutusele tähtaega määramata, kui on tõenäoline, et linnavara on linnale vajalik muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on vaja jätta võimalus leping oma äranägemisel lõpetada. § 52. Kasutuslepingute sõlmimine (1) Kasutuslepingu linnavarale sõlmib linnavara valdaja, kui linnavara kasutusele andmine kuulub põhimääruse § 50 lõike 1 alusel tema pädevusse, arvestades linnavalitsuse kehtestatud tasumäärasid, ning linnavara valdaja otsuse alusel linnavara kasutamisest laekuv tasu jääb linnavara valdaja käsutusse. (2) Teistel juhtudel sõlmib linnavara kasutusele andmise lepingu linnapea või tema volitatud isik, arvestades linnavalitsuse kehtestatud tasumäärasid. § 53. Linnavara kasutusele andmine (1) Linnavara antakse kasutusele: 1) tasuta; 2) tasu eest pakkumise teel või otsustuskorras. § 54. Linnavara tasuta kasutusele andmine (1) Tasuta võib linnavara kasutusele anda: 1) hoolekandeasutusele; 2) mittetulundusühingule; 3) sihtasutusele (fondile); 4) ühiskondlike ürituste läbiviimiseks; 5) heategevuslikele organisatsioonidele; 6) linnale kuuluvale äriühingule või äriühingule, kus linna osalus on üle poole selle äriühingu osade või aktsiatega määratud häältest; 7) avalike ülesannete täitmiseks riigile ja kohalikule omavalitsusele nende asutuste kaudu, kui see on kasulik ja vajalik linnaelanikele ning lähtub linnaelanike huvidest; 8) kultuuri- ja spordiorganisatsioonidele lühiajaliste, mitte kauem kui kuni üks nädal kestvate ürituste korraldamiseks; 9) muudel juhtudel linnavolikogu otsuse alusel. § 55. Linnavara tasu eest kasutusele andmise võimalused (1) Tasu eest kasutamiseks võib linnavara: 1) paigutada äriühingutesse; 2) anda rendile või üürile; 3) koormata piiratud asjaõigustega. (2) Linnavara võib tasu eest anda kasutusele otsustuskorras, eelläbirääkimistega pakkumise või enampakkumise korras. § 56. Linnavara otsustuskorras kasutusele andmine (1) Otsustuskorras antakse linnavara kasutusele põhimääruse §-s 54 määratud juhtudel. Paragrahvis 54 nimetatud organisatsioonidele, isikutele ja ühingutele võib linnavara otsustuskorras kasutusele anda ka tavalisest väiksema tasu eest, tasu suuruse määrab igal konkreetsel juhul linnavalitsus või § 54 lõike 1 punktis 9 märgitud juhul linnavolikogu. (2) Otsustuskorras võib rendile või üürile anda: 1) eluruume õigusaktidega sätestatud alustel ja linnavolikogu kehtestatud korras; 2) vara, mille harilik väärtus ei ületa 50 000 krooni; 3) üksikut asja, mille kasutamise tasu on kehtestatud tariifidega; 4) linnavara, millele kasutusele andmiseks on eelnevalt korraldatud enampakkumine, ning see ei andnud soovitud tulemusi; 5) linnavara, mille suhtes või mille abil kasutaja on kohustatud tegema teatud töid või osutama teatud teenust ning selliste tööde tegemiseks või teenuse osutamiseks on vaja eriteadmisi; 6) linnavara, mille kasutaja kasutab seda vara linna lanike hooajaliseks teenindamiseks ühel hooajal; 7) linnavara, mille hooldamata jätmine võib põhjustada selle lagunemise või hävimise või muul viisil linnale kahju tekitamise; 8) linnavara, mis on vajalik linna osalusega äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse tegevuseks; 9) linnavara põhimääruse § 50 lõikes 1 sätestatud juhtudel; 10) linnavara, mida kasutati kasutuslepingu alusel ning lepingu tähtaja lõppedes soovib kasutaja sama vara kasutamist jätkata kasutuslepingus sätestatud tähtajaga ja tingimustel ning on täitnud lepingulisi kohustusi nõuete kohaselt; 11) linnavara, millele enampakkumise korraldamine ei ole majanduslikult tulutoov ja mõistlik. § 57. Linnavara pakkumise teel kasutusele andmine (1) Kui linn soovib linnavara kasutamisele andmisest saada võimalikult suurt tulu, antakse linnavara rendile või üürile eelläbirääkimistega pakkumise või enampakkumise teel. (2) Eelläbirääkimistega pakkumist kasutatakse juhul, kui linnavara kasutusele andmisel seatakse lisatingimusi ning nende täitmine on olulisem linnavara kasutamise eest makstava tasu suurusest. Lisatingimusteks võivad olla: 1) linnavara tähtajalise sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 2) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine; 3) muud linnavalitsuse kehtestatud tingimused. (3) Kui linnavara kasutusele andmisel on määravaks kasutamise eest makstava tasu suurus, antakse linnavara kasutusele enampakkumise teel. Enampakkumine võib olla suuline või kirjalik. (4) Pakkumise viisi määrab linnavalitsus, kes kinnitab vara rendi või üüri alghinna ning vajadusel lisatingimused. Pakkumised viiakse läbi linnavara eelläbirääkimistega pakkumise ja enampakkumisega müügiks sätestatud korras käesolevas põhimääruses sätestatud erisusi arvestades. Linnavara eelläbirääkimistega pakkumise ja enampakkumisega müügi korra kehtestab linnavolikogu. (5) Linnavara kasutusele andmiseks korraldatud pakkumisest ei tohi osa võtta pakkumise korraldamisega seotud isikud, nende abikaasad ega otseliinis sugulased ning isikud, kes ei ole täitnud eelnevaid linnavara kasutuslepinguid ning on linna rendi- või üürivõlglased. § 58. Linnavara võõrandamine (1) Linnavara võõrandamine on linnavara müük või muul viisil kolmandate isikute omandisse andmine. (2) Linnavara võib võõrandada, kui: 1) linnavara ei ole enam linnale vajalik; 2) linnavara on antud linnale üle võõrandmise kohustusega; 3) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. § 59. Linnavara võõrandamise otsustamine (1) Linnavara võõrandamise otsustab linnavolikogu, kui võõrandatakse: 1) kinnisvara; 2) linnavara, mille müügihind on suurem kui 50 000 krooni; 3) linnavara ilma enampakkumiseta ning selle vara müügihind on suurem kui 25 000 krooni; 4) linnavara tasuta või alandatud hinna eest ning sellise vara harilik väärtus on suurem kui 5000 krooni; 5) linnavara, mis antakse üle linna osalusega äriühingule aktsiakapitali või osakapitali sissemakseteks või kapitali suurendamiseks. (2) Linnavara võõrandamise otsustab linnavara valdaja, kui võõrandatava vara jääkmaksumus on alla 10 000 krooni (välja arvatud kinnisvara ja ehitised kui vallasasjad). Linnavara valdaja võib võõrandada linnavara ainult linnavalitsuse loal ja määratud viisil, kui võõrandatakse vallasvara, mille jääkväärtus on 10 000–50 000 krooni (välja arvatud kinnisvara ja ehitised kui vallasasjad). (3) Teistel juhtudel otsustab linnavara võõrandamise linnavalitsus. § 60. Linnavara võõrandamise viisid (1) Linnavara võõrandatakse: 1) otsustuskorras tasu eest, tasuta või alandatud hindade eest; 2) enampakkumisel või eelläbirääkimisega pakkumisel. (2) Otsustuskorras võib linnavara müüa, kui seadustest ei tulene kohustust võõrandada linnavara avaliku enampakkumise teel ning on täidetud üks järgmistest tingimustest: 1) müüdava vara harilik väärtus ei ületa 50 000 krooni; 2) varaks on kaubad, mille hind on tariifidega määratud; 3) vara müümine enampakkumise korras ei andnud soovitud tulemusi; 4) linnavara müüakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides ja nimetatud töö tegemine ilma linnavara omandamata ei ole võimalik; 5) võõrandatav vara võib laguneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 6) linnavara on vajalik heategevuslikele ja avalikku huve teenivatele organisatsioonidele nende ülesannete täitmiseks; 7) müüdavat vara kasutatakse pikaajalise rendilepingu (üle viie aasta) alusel ja rendilepingu järgi on rentnikul vara väljaostu õigus; 8) vara võõrandatakse kaasomanikule; 9) hoonestaja on täitnud hoonestusõiguse seadmise lepingu ettenähtud ehitiste püstitamise kohustuse. (3) Linnavara tasuta või alandatud hinna eest võõrandamine võib toimuda, kui vara võõrandatakse heategevuslikel eesmärkidel, samuti hariduse-, kultuuri- või hoolekandealastel eesmärkidel. (4) Muudel juhtudel võõrandatakse vara eelläbirääkimistega pakkumise või enampakkumise korras. Eelläbirääkimistega pakkumisel müüakse linnavara juhul, kui lisatingimuste täitmine linnavara müügil on olulisem müügihinnast. Teistel juhtudel võõrandatakse vara enampakkumise korras. (5) Käesolevas põhimääruses sätestatud juhtudel eelläbirääkimistega pakkumise ja enampakkumise korraldaja on linnavalitsus või põhimääruse § 59 lõikes 2 märgitud juhul linnavara valdaja, lähtudes käesolevas põhimääruses sätestatud tingimustest. (6) Linnavara müümisel eelläbirääkimistega pakkumisel võivad lisatingimusteks olla: 1) tähtajalise teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 2) investeeringute suurus; 3) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine; 4) linnavolikogu või linnavalitsuse poolt kehtestatud muud lisatingimused. Linnavolikogul ja linnavalitsusel on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi. (7) Pakkumised toimuvad linnavara eelläbirääkimistega pakkumise ja enampakkumisega müügiks sätestatud korras. Linnavara eelläbirääkimistega pakkumise ja enampakkumisega müügi korra kehtestab linnavolikogu. § 61. Linnavara erastamine (1) Erastamise teel võõrandatakse linnavara, mis on antud linna omandisse erastamiskohustusega või on kantud linnavolikogu otsusega erastamisnimekirja. (2) Linnavara erastamise aluseks on linnavolikogu kinnitatud erastamisnimekiri, mis koostatakse linnavalitsuse ettepanekute alusel. (3) Erastamise korraldaja on linnavalitsus. (4) Erastamise korraldajal on õigus erastamise läbiviimiseks moodustada komisjone ning sõlmida lepinguid teiste juriidiliste või füüsiliste isikutega. (5) Linnavara erastamine toimub seaduses ja teistes erastamist reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. (6) Linnale kuuluvate eluruumide ja mitteeluruumide erastamine toimub seadustega sätestatud korras. § 62. Linnavara koormamine (1) Linnavara koormamine käesoleva põhimääruse tähenduses on linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse, kasutusvalduse või hoonestusõiguse seadmine. (2) Linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud, kui: 1) see toimub isiku, kellel on selleks õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; 2 ) see toimub avalikes huvides. (3) Linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmise otsustab linnavolikogu ning korraldab linnavalitsus. (4) Linna omandis olevale kinnisasjale isikliku servituudi seadmine on lubatud, kui: 1) see toimub selleks seadusest tulenevat õigust omava isiku nõudel ja kasuks; 2) see toimub avalikes huvides; 3) see seatakse isiku kasuks linnale osutatud eriliste teenete eest. (4) Isikliku servituudi seadmise otsustab: 1) linnavalitsus, kui see toimub vastaval kinnisasjal asuva tehnovõrgu või -rajatise omaniku kasuks; 2) muudel juhtudel linnavolikogu. (5) Isiklik servituut seatakse tasu eest või tasuta. Tasu suuruse määrab kindlaks isikliku servituudi seadmise otsustaja. Tasuta isikliku servituudi seadmine võib toimuda seaduses sätestatud juhtudel või avalikest huvidest lähtuvalt. Sellekohast avalikku huvi peab põhjendama. (6) Isikliku servituudi seadmise korraldab linnavalitsus. (7) Hoonestusõigust võib seada hoonestamata munitsipaalmaale või munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks. (8) Hoonestusõigust võib seada pakkumise või otsustuskorras. Hoonestusõiguse seadmine otsustuskorras võib toimuda: 1) linna osalusega äriühingute kasuks; 2) avalik-õiguslike juriidiliste isikute kasuks; 3) munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks; 4) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. (9) Hoonestusõiguse seadmise otsustab linnavolikogu ja korraldab linnavalitsus. (10) Hoonestusõiguse seadmisel ei või hoonestusõiguse tähtaeg olla üle viiekümne aasta, v.a juhud, mil hoonestaja peab hoonestusõiguse lepingu kohaselt teostama kinnisasjal või selle abil teatud töid linna huvides, mille tähtaeg ületab viitkümmend aastat. Hoonestusõiguse tähtaeg ei või siiski ületada üheksakümmend üheksat aastat. (11) Hoonestusõiguse seadmise algatamine ja ettevalmistamine toimub alljärgnevalt: 1) hoonestusõiguse seadmise algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette linnavalitsus omal algatusel või huvitatud isiku taotlusel; 2) hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamisel korraldab linnavalitsus kehtestatud planeeringut arvestades kinnisasjale katastriüksuse moodustamise sellele hoonestusõiguse seadmise eesmärgil ning määrab hoonestusõiguse aastatasu algsuuruse; 3) hoonestusõiguse seadmiseks vajalike ettevalmistustööde lõppedes võtab linnavalitsus vastu korralduse hoonestusõiguse seadmiseks või enampakkumise korraldamiseks. (12) Kui hoonestusõigus seatakse pakkumise korras, peab pakkumine sisaldama järgmisi andmeid: 1) hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnus; 2) hoonestusõiguse aastatasu (alg)suurus; 3) hoonestusõiguse seadmise tingimused; 4) hoonestamise tingimused (katastriüksuse sihtotstarve, lubatud ehitiste arv krundil, ehitiste lubatud suurim ehitusalane pind, ehitiste lubatud kõrgus) ja hoonestamise tähtaeg; 5) hoonestusõiguse seadmise viis (enampakkumine või otsustuskord); 6) enampakkumise viis (suuline või kirjalik); 7) enampakkumises osalemise osavõtumaks ja tagatisraha; 8) lepingu sõlmimiseks nõutavad tagatised; 9) enampakkumise korraldaja. (13) Hoonestusõiguse seadmine võib toimuda otsustuskorras või avaliku enampakkumise korras. Pakkumise viisi määrab ning pakkumise korra kehtestab linnavalitsus. (14) Hoonestusõiguse lepingus tuleb kindlaks määrata: 1) hoonestusõigusega koormatava maa asukoht, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus ja kinnistu registriosa number; 2) hoonestusõiguse tähtaeg, selle pikendamise tingimused; 3) hoonestusõigusega koormatava maa üleandmise tähtaeg ja kord; 4) hoonestusõiguse tasu suurus, maksmise kord ja sanktsioonid selle rikkumise eest; 5) maksude tasumise kohustus ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 6) kindlustamiskohustus (vajadusel); 7) hoonestamise tähtaeg; 8) lepingu täitmise tagatised; 9) muud vajalikud andmed. (15) Linna kasuks kasutusvalduse seadmise otsustab linnavolikogu, arvestades käesoleva põhimääruse hoonestusõiguse seadmise põhimõtteid. § 63. Linnavara mahakandmine ja lootusetute võlgade kustutamine (1) Linnavara kuulub mahakandmisele ja vajadusel hävitatakse, kui: 1) vara ei ole enam vajalik, on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik ning säilitamine on ebaotstarbekas; 2) vara ei ole enam vajalik ning selle võõrandamine ei õnnestunud; 3) ilmneb erinevus olemasoleva linnavara ja raamatupidamisandmete vahel ning võib eeldada, et selline puudujääk ei ole kõrvaldatav. (2) Linnavara mahakandmisel koostab linnavara valdaja mahakandmise akti, milles peavad sisalduma järgmised andmed: 1) mahakandmisele kuuluva vara nimetus ja täpne koosseis; 2) mahakandmise põhjus; 3) vara soetamisaeg; 4) vara seisukord; 5) vara soetamismaksumus, kulum ja harilik väärtus; 6) vajadusel ka linnavaraga seotud rahalised õigused ja kohustused; 7) linnavara hävitamise tegevuskava ja selle maksumus; 8) muud linnavaraga seotud olulised andmed. (3) Linnavara mahakandmise otsustab linnavolikogu, kui vara jääkväärtus on suurem kui 25 000 krooni. Kuni 25 000-kroonise jääkväärtusega linnavara mahakandmise otsustab linnavalitsus. (4) Linnavara hulka kuuluvatest nõuetest loobumise otsustab: 1) linnavalitsus, kui nõue on kuni 40 000 krooni, see on lootusetu ja selle sissenõudmine ei ole majanduslikult põhjendatud; 2) muudel juhtudel linnavolikogu. 2. jagu. Linnaeelarve § 64. Linnaeelarve mõiste, tulud, kulud, finantseerimistehingud ja kehtivus (1) Linnaeelarve on iseseisev eelarve, mis koosneb Türi linna ühe eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. (2) Linnaeelarve tulud on: 1) maksud; 2) kaupade ja teenuste müük; 3) materiaalse ja immateriaalse vara müük; 4) tulud varadelt; 5) toetused; 6) laekumised majandustegevuselt; 7) muud tulud, sealhulgas trahvid. (3) Linnaeelarve kulud liigendatakse tegevusala ja majandusliku sisu järgi. Kulutusi eelarvest tehakse: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) reservfondi moodustamiseks, mis eelarve vastuvõtmise hetkel peab olema vähemalt 1% eelarve kuludest. (4) Eelarve kulud majandusliku sisu järgi on: 1) personalikulud; 2) majandamiskulud; 3) subsiidiumid ettevõtlusele; 4) sotsiaaltoetused; 5) eraldised mitteresidentidele; 6) eraldised muule valitsussektorile; 7) muud eraldised; 8) materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine; 9) intressid ja kohustistasud; 10) muud kulud. (5) Eelarve ülejäägi korral, kui tulud ületavad kulusid, või puudujäägi korral, kui kulud ületavad tulusid, kaetakse vahe finantseerimistehingutega. (6) Alaeelarve on ametiasutuse ja hallatavate asutuste (edaspidi asutused) eelarvest finantseeritavate objektide ja ürituste kulude finantsplaan, mis määrab eelarvest väljastatavate vahendite mahu ja sihituse. Asutuste kulud jagunevad jooksevkuludeks, mis on otseselt seotud asutuse põhitegevusega (personali-, majandus-, õppe-, toitlustamis- jne kulud) ja kapitalikuludeks (investeeringud kapitaalremondiks, ehituseks ja soetuseks). Asutuse ülalpidamiskulude alaeelarved koostatakse Rahandusministeeriumi kinnitatud kulude klassifikaatori järgi. (7) Linna eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. § 65. Linnaeelarve koostamine (1) Linnaeelarve koostamise eesmärk on kindlaks määrata rahaliste vahendite suurus õigusaktidega omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmiseks ja muude kulude katteks. (2) Linnaeelarve koostamise aluseks on linna arengukava ning eelarve koostamisel juhindutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest. (3) Linnaeelarve eelnõu koostatakse linnaeelarve koostamise töögraafiku alusel. Linnaeelarve koostamise töögraafiku esitab linnavalitsus linnavolikogule kinnitamiseks märtsikuu istungiks. (4) Linnaeelarve koostamisel peab linnavalitsus tagama tulude täieliku arvelevõtmise nende moodustumise kõikide allikate järgi, samuti kulude otstarbeka ja kokkuhoidliku kindlaksmääramise iga asutuse, ürituse ja muude kululiikide kohta eraldi kõikide kululiikide lõikes. (5) Linnaeelarvest finantseeritavate asutuste palgafondi aluseks on asutuste töötajate koosseisud. Koosseisud kinnitab linnavalitsus. Ametiasutuse teenistujate koosseisu kinnitab linnavolikogu. (6) Eelarve kulude aruteluks valmistab ametiasutuse eelarveosakond linnaeelarvest laekuvate vahendite osas linnavolikogu komisjonidele ette järgmised materjalid: 1) eelneva kahe aasta eelarvete kulude proportsioonid; 2) eelmise kahe aasta tegeliku kulude aruanne; 3) investeeringute taotlused; 4) laenude tagasimaksed; 5) teistele omavalitsustele tasutavate hariduskulude maksumus. (7) Alaeelarvete käsutajad koostavad eelmise eelarveaasta analüüsi ja alaeelarve eelnõu koos seletuskirjaga. Ametiasutuse osakondade juhatajad koondavad nende eluvaldkonda kuuluvate eelarvete analüüsid ja eelnõud, kujundavad oma seisukoha ning esitavad need aruteluks ja seisukohavõtuks vastava eluvaldkonna linnavolikogu alatisele komisjonile. (8) Alaeelarvete eelnõude koostamisel rahalisi piiranguid ei seata, kuid koostajad peavad 1) tagama range kinnipidamise kehtivatest õigusaktidest, samuti eelseisva aasta alaeelarvete koostamise juhistest; 2) kinni pidama kokkuhoiurežiimist, vältides assigneeringute vajaduseta lülitamist alaeelarvetesse; 3) esitama alaeelarve eelnõu ametiasutuse vastava eluvaldkonna osakonnale vastavalt linnavolikogu kinnitatud eelarve koostamise töögraafikule. (9) Hallatavate asutuste juhid töötavad välja asutuse omatulude plaani prognoosi ja esitavad selle ametiasutuse eelarveosakonnale. (10) Alaeelarvete eelnõude ja alaeelarvete eelnõude koondite läbivaatamisel kontrollib ametiasutuse eelarveosakond eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ja nende vastavust kehtivatele õigusaktidele, samuti hindab alaeelarve eelnõusse lülitatud kulude otstarbekust. (11) Linnavolikogu alatised komisjonid arutavad koostatud analüüse, eelnevate eelarvete proportsioone, eelarvete täitmist, investeeringute nimekirjasid, töötavad välja oma seisukohad uue eelarve koostamiseks ja esitavad need linnavolikogu eelarve- ja majanduskomisjonile. Proportsioonide arutelus lähtutakse linna tasakaalustatud arengu huvidest ja reaalsetest võimalustest. (12) Linnavolikogu eelarve- ja majanduskomisjon vaatab läbi komisjonide analüüsid ja ettepanekud ning töötab välja oma seisukohad uue eelarve koostamiseks. (13) Esitatud ettepanekute alusel koostab ametiasutuse eelarveosakond investeeringute ja ühekordsete soetuste esialgse kava. (14) Ametiasutuse eelarveosakond koostab linnaeelarve kulude eelnõu, arvestades eelneva eelarveaasta üleminevat jääki, ühekordseid soetusi, omatulude prognoose ja seadustest tulenevaid kohustusi. (15) Ametiasutuse eelarveosakond esitab linnaeelarve eelnõu linnavalitsusele ning linnavolikogu alatistele komisjonidele läbivaatamiseks vastavalt linnavolikogu kinnitatud eelarve koostamise töögraafikule. (16) Linnavalitsuse ja linnavolikogu alatiste komisjonide heakskiidetud eelarve eelnõu koos seletuskirja ning vajalike lisamaterjalidega esitab linnavalitsus linnavolikogu eelarve- ja majanduskomisjonile. (17) Linnavolikogu eelarve- ja majanduskomisjon vaatab esitatud materjalid läbi ja esitab linnaeelarve eelnõu linnavolikogu eestseisusele, kes arutab esitatud eelnõud ja edastab selle linnavolikogule. (18) Linnavolikogu korraldab linnaeelarve esimese lugemise. (19) Pärast esimest lugemist avalikustatakse linnaeelarve eelnõu Türi Raamatukogus, ametiasutuse haldusosakonnas ja Internetis Türi linna koduleheküljel. (20) Pärast eelarve esimest lugemist võivad linnavolikogu komisjonid esitada eelnõu muutmiseks omapoolseid seisukohti ja ettepanekuid. (21) Linnaeelarve eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib kas planeeritud tulude või kulude suurenemise või vähenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb ettepaneku algatajal lisada arvestused linnaeelarve tasakaalu tagamiseks. Muutmise ettepanek koos lisadega esitatakse ametiasutuse eelarveosakonnale või linnavolikogu eelarve- ja majanduskomisjonile. (22) Linnavolikogu eelarve- ja majanduskomisjon vaatab esitatud parandusettepanekud läbi ja esitab eelarve eelnõu linnavolikogu eestseisusele. (23) Parandusettepanekud tuleb esitada hiljemalt linnaeelarve teisel lugemisel. Eelarve- ja majanduskomisjonis tagasilükatud parandusettepanekud hääletatakse esitajate nõudmisel linnavolikogu istungil eelarve teise lugemise käigus. Pärast teise lugemise lõppu ei saa parandusettepanekuid esitada. (24) Ametiasutuse eelarveosakond valmistab ette linnaeelarve eelnõu lõpliku redaktsiooni, tehes selles teisel lugemisel vastuvõetud parandused. (25) Enne eelarve eelnõu üleandmist linnavolikogule esitab linnavalitsus eelarve eelnõus ettenähtud riigiabi andmise loa taotluse rahandusministrile vastavalt konkurentsiseadusele. (26) Linnaeelarve eelnõu avalikustatakse vähemalt kaks nädalat enne eelarve kinnitamiseks planeeritud linnavolikogu istungit linnaelanikele. Eelarve eelnõu avalikustatakse tutvumiseks koos seletuskirjaga Türi Raamatukogus ja ametiasutuse haldusosakonnas ning Internetis Türi linna koduleheküljel. Linnaeelarve eelnõu avalikust väljapanekust teavitatakse linnaelanikke ajalehe Türi Rahvaleht või Järva Teataja kaudu. § 66. Linnaeelarve vastuvõtmine (1) Linnavolikogu võtab linnaeelarve vastu õigusaktidega sätestatud korras. (2) Ametiasutuse ja hallatavate asutuste kulud majandusliku sisu järgi kinnitab linnavalitsus korraldusega ning väljastab ärakirja hallatavatele asutustele. (3) Kui linnaeelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib kuni linnaeelarve vastuvõtmiseni iga kuu teha kulutusi 1/12 lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. Käesolevas punktis nimetatud juhul on lubatud teha ainult neid kulutusi, mis on ette nähtud nii eelmise aasta eelarves kui ka alanud eelarveaasta eelarve eelnõus ning nendest kahest summast väiksemast lähtudes. (4) Vastuvõetud linnaeelarve avalikustatakse üldiseks teadmiseks ajalehes Türi Rahvaleht või Järva Teataja ja Türi Raamatukogus ning Internetis Türi linna koduleheküljel. Linnaeelarve on kättesaadav ka ametiasutuse haldus- ja eelarveosakondades. § 67. Linnaeelarve täitmine (1) Linnaeelarve täitmist korraldab linnavalitsus. (2) Linnaeelarve täitmise eesmärk on tagada eelarves ettenähtud tulude täielik ja õigeaegne laekumine tuluallika järgi, samuti linnaeelarves kavandatud vajaduste takistusteta finantseerimine. (3) Linnaeelarvet täidetakse vastavalt tulude ja kulude loendile. Linnaeelarves määratud assigneeringuid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks. (4) Reservfondi käsutab linnavalitsus ettenägematute kulude katmiseks linnavolikogu kehtestatud korras. (5) Maksude õige arvestamise ja õigeaegse eelarvesse kandmise eest vastutab maksja seaduses ettenähtud korras. (6) Linnaeelarve täitmise kontrolli korraldab linnavalitsus. (7) Eelarveaasta lõpuks laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal need laekuvad. (8) Kulude finantseerimine toimub vastavalt ametiasutuse osakonnajuhataja või hallatava asutuse juhi kirjalikule taotlusele. (9) Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute edasine kasutamine määratakse eelarve seletuskirjaga. (10) Linnaeelarve täitmise käiku arutatakse linnavolikogu eelarve- ja majanduskomisjoni koosolekul kord kvartalis, vajadusel linnavolikogu istungil. Linnaeelarve täitmise põhjendatuse ja otstarbekuse analüüsiga selgitatakse välja võimalused (reservid) linna tulude suurendamiseks ja kulude vähendamiseks järgmisel eelarveaastal. (11) Linnaeelarve täitmise aruanne peab vastama kinnitatud linnaeelarve struktuurile. (12) Hallatavate asutuste juhid annavad linnavalitsusele aru linnaeelarve rahade kulutamise ja omatulude plaani täitmise kohta. (13). Linnavolikogu revisjonikomisjon kontrollib enne linnaeelarve täitmise aruande kinnitamist tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linnaeelarvele. (14) Linnaeelarve täitmise aruande kinnitab linnavolikogu. Kuu aega enne linnaeelarve täitmise aruande kinnitamist esitab linnavalitsus selle linnavolikogu revisjoni- ning eelarve- ja majanduskomisjonile seisukoha võtmiseks. (15) Linnaeelarve täitmise aruanne avalikustatakse üldiseks teadmiseks ajalehes Türi Rahvaleht või Järva Teataja ja Türi Raamatukogus ning Internetis Türi linna koduleheküljel. Linnaeelarve täitmise aruanne on kättesaadav ka ametiasutuse haldus- ja eelarveosakondades. § 68. Linnaeelarve muutmine, lisaeelarve (1) Eelarveaasta jooksul linna eelarveliste vahendite kasutamise õigsuse kontrollimisel on linnavalitsusel kulude mahu ülepaisutamise korral õigus vähendada finantseerimist, informeerides sellest linnavolikogu. Ülekulu korral kannab otsest vastutust vastav ametiasutuse osakonnajuhataja ja/või asutuse juht. (2) Ümberpaigutuste tegemiseks kinnitatud alaeelarves teeb asutuse juht või ametiasutuse osakonnajuhataja taotluse linnavalitsusele, kes analüüsib ümberpaigutuse vajalikkust ja muudatuse põhjendatuse korral vormistab alaeelarve muudatuse oma korraldusega. (3) Eelarve muudatused, mille on tinginud linna hallatavate asutuste omatulude ülelaekumine, eelarvevälised eraldamised Vabariigi Valitsuselt või teistelt asutustelt ja isikutelt või muudatused, millega osaliselt või tervikuna paigutatakse ümber eelarves kinnitatud kulud tegevusala järgi, esitab linnavalitsus kinnitamiseks linnavolikogule. Käesoleva punkti alusel eelarve muutmine võetakse vastu esimesel lugemisel ning eelarve muutmise eelnõud ei ole kohustuslik avalikustada põhimääruses sätestatud korras. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata tulude laekumisel võib linnavalitsus hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada linnavolikogule lisaeelarve eelnõu kulude kohta, milleks eelarves assigneeringuid määratud ei ole või milleks määratud assigneeringuid ei jätku. Lisaeelarve võetakse vastu ja avalikustatakse samadel alustel kui põhieelarve. (5) Lisaeelarve ja linnaeelarve muudatused avalikustatakse ajalehes Türi Rahvaleht või Järva Teataja ja Türi Raamatukogus ning Internetis Türi linna koduleheküljel, aga on kättesaadavad ka ametiasutuse haldus- ja eelarveosakondades. § 69. Laenude võtmine (1) Linn võib võtta laenu, kasutada kapitalirenti, emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid (edaspidi võlakirjad) ja võtta muid rahalisi kohustusi, välja arvatud kohustused, mille täitmiseks on linnaeelarves raha ette nähtud, järgmistel tingimustel: 1) kõigi tagasimaksmata laenude, tasumata kapitalirendi maksete ja emiteeritud võlakirjade ning muude rahaliste kohustuste kogusumma koos võetava laenu, kapitalirendi, emiteeritavate võlakirjade ja muude rahaliste kohustustega ei või ületada 60% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised; 2) tagasimakstavate laenusummade ja laenuintresside, kapitalirendi maksete ja kapitalirendi intresside ning võlakirjade lunastamise kulude kogusumma ei või ületada ühelgi eelseisval eelarveaastal 20% laenu võtmise, kapitalirendi kasutamise või võlakirjade emiteerimise eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised; 3) laenu võetakse, kapitalirenti kasutatakse ja võlakirju emiteeritakse Türi linna arengukavas ettenähtud investeeringuteks ja/või seaduste ja õigusaktidega sätestatud tähtajaliste kohustuste täitmiseks; 4) Türi linna poolt võetava laenu tagatiseks ei või olla linna kinnisasi ega ehitis (sh rajatis) kui vallasasi. § 70. Kohalikud maksud ja koormised (1) Linnavolikogul on õigus kohalike maksude seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks. Kohalikud maksud, maksumäärad ja maksumäärade muudatused kehtestab linnavolikogu enne linnaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. (2) Seaduses sätestatud korras võib linnavolikogu kehtestada koormisi. (3) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. (4) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (5) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (6) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on linnavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. (7) Koormise täitmist kontrollib linnavalitsus ametiasutuse linnamajandusosakonna vastava ametniku kaudu. (8) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. (9) Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. (10) Koormis ei või olla lepingu objektiks. 3. jagu. Majandustegevus § 71. Linna majandustegevus (1) Linna majandustegevuseks on: 1) tasuliste teenuste osutamine linna asutuste kaudu; 2) osalemine äriühingutes, mittetulundusühingutes ja sihtasutustes; 3) tehingud linnavaraga; 4) vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 5) muu linna õigusaktidega sätestatud majandustegevus. § 72. Linna osalemine äriühingutes, sihtasutustes ja mittetulundusühingutes (1) Peale ametiasutuse hallatavate asutuste moodustamise võib linn teenuste osutamiseks olla osanikuks või aktsionäriks linna arengu seisukohalt olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. (2) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on linn, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab linnavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab linnavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab linnavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. (3) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks linnale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui linn osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise linnavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi linnavalitsuse nimetatud isik. V. TÜRI LINNA ARENGU KAVANDAMINE § 73. Türi linna arengukava (1) Türi linna arengukava (edaspidi arengukava) on dokument, mis sisaldab Türi linna majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. (2) Linna arengukava koostatakse vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui linn on võtnud kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, kavandatakse arengukava selleks perioodiks. (3) Arengukava on aluseks: 1) linnaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. (4) Linna üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. (5) Arengukava peab sisaldama seaduste ja teiste õigusaktidega sätestatud osi. (6) Arengukava koostamise või muutmise korra kehtestab linnavolikogu iga arengukava koostamise või muutmise eel, määrates ära arengukava struktuuri, koostamise etapid ning arengukava eelnõu väljatöötajad eluvaldkondade lõikes. Arengukava koostamiseks võib linnavolikogu moodustada komisjone, kaasata eksperte või tellida arengukava koostamine tellimustööna. (7) Arengukava täitmist analüüsitakse ja täiendatakse igal aastal. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab linnavolikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. (8) Linna arengukava või selle muutmise eelnõu avalikustatakse vähemalt kuu aega enne arengukava vastuvõtmist või muutmist avalikuks aruteluks Türi Raamatukogus ja ametiasutuse haldusosakonnas ning Internetis Türi linna koduleheküljel. Eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse teade ajalehtedes Türi Rahvaleht ja Järva Teataja. (9) Linnavolikogu võtab arengukava vastu või muudab seda pärast avalikustamist. (10) Arengukava on kättesaadav igale linnaelanikule ametiasutuse haldusosakonnas ja Türi Raamatukogus ning Internetis Türi linna koduleheküljel. § 74. Linna planeerimine (1) Linna planeerimise eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. (2) Linna planeerimisel ning ehituskorraldusel lähtutakse Eesti Vabariigi seadustest, linna üldplaneeringust, detailplaneeringutest, linna ehitusmäärusest ja teistest õigusaktidest. (3) Linna planeerimise aluseks on üldplaneering, mis koostatakse linna territooriumi kohta ning mille eesmärk on linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringu koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks. (4) Detailplaneering koostatakse linna väiksema osa kohta eesmärgiga seada maakasutus- ja ehitustingimused ning detailplaneering on linna lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks. (5) Planeeringute koostamine linnas on avalik. Kavatsevatest üldplaneeringutest ja detailplaneeringutest teavitatakse avalikkust vähemalt üks kord aastas ajalehtede Türi Rahvaleht ja Järva Teataja kaudu. (6) Linnavolikogu ja linnavalitsus tagavad linnas maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute olemasolu, huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise planeeringute eeldusena ning tagavad kehtestatud planeeringute järgimise, samuti ehitustegevuse seaduslikkuse ja ehitusjärelevalve. § 75. Kultuurimälestiste ja muinsuskaitsealade kaitse (1) Türi linn tagab õigusaktidega sätestatud korras linna territooriumil asuva mis tahes isiku omanduses või valduses olevate kultuurimälestiste ja muinsuskaitsealade säilimise ja kaitse. Tagamaks Türi linna territooriumil kultuurimälestiste ja muinsuskaitsealade kaitse, linnavalitsus 1) peab arvestust Türi linna haldusterritooriumil asuvate kinnismälestiste üle; 2) arvestab territoriaalplaneerimise, maakasutuse ja muid projekte koostades ja kooskõlastades ning liikluskorraldust kehtestades kinnismälestistest ning muinsuskaitsealadest ja nende kaitsevöönditest tulenevaid muinsuskaitselisi nõudeid; 3) teeb Muinsuskaitseametile ettepanekuid kultuuriväärtusega asjade ajutise kaitse alla võtmiseks; 4) kontrollib, kas mälestistega seotud töid tegevatel isikutel on kehtestatud korras väljastatud uurimis- ja tegevusload; 5) kontrollib, kas mälestiste ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitistega seotud tööd ja asjaomased projektid on kooskõlastatud Muinsuskaitseametiga; 6) teeb Muinsuskaitseametile viivitamata teatavaks käesoleva määruse rikkumise juhud, mälestisi kahjustavad muutused ja kultuuriväärtusega leiud; 7) peatab mälestisi või kultuuriväärtusega leide ohustavad tööd ja muu tegevuse; 8) täidab muinsuskaitseala põhimäärusest tulenevaid muid ülesandeid; 9) järgib oma kohustusi täites muid seadusest tulenevaid nõudeid. (2) Linnavalitsus võib täita muinsuskaitsealaseid riiklikke kohustusi Muinsuskaitseameti ja linnavolikogu vahelise halduslepingu kohaselt. § 76. Keskkonnakaitse (1) Linna omavalitsusorganid tagavad tervisliku elukeskkonna ning linna territooriumil asuvate looduslike koosluste ja objektide säilimise. (2) Tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks kehtestab linnavolikogu linn arengukava osana linna jäätmekava ning kehtestab jäätmehoolduseeskirja. (3) Omavalitsusorganid tagavad linna haldusterritooriumil korraldatud olmejäätmeveo, jäätmete liigiti kogumise, olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise, kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele. (4) Keskkonnakaitseks 1) rakendatakse seaduses sätestatud abinõusid ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ja kohustuslike keskkonnakaitseabinõude elluviimiseks; 2) teavitatakse Keskkonnainspektsiooni keskkonda kahjustavast või ohustavast õigusvastasest tegevusest või loodusressursi kasutamisega seotud mitteõiguspärasest tegevusest, kui selline tegevus seab ohtu inimeste elu, tervise või vara, ning Maa-ametit maakasutuse, maakorralduse ja maa-arvestuse nõuete rikkumise juhtumitest. VI. TÜRI LINNA KUI AVALIK-ÕIGUSLIKU JURIIDILISE ISIKU ESINDAMINE § 77. Linna esindamise mõiste ja alused (1) Linna esindamise all mõistetakse omavalitsusorganite ja isikute pädevust esindada linna suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal. (2) Linna esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, käesolev põhimäärus, teised linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid, lepingud ning volikirjad. § 78. Linna esindamine avalikus halduses (1) Avalik-õiguslike haldusülesannete täitmisel esindavad linna linnavolikogu ja linnavalitsus, nende määratud või nimetatud isikud, linna asutused ning teised isikud ja organid seaduse alusel. (2) Linnavolikogu esindab linna avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega linnavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel. (3) Linnavalitsus esindab linna avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega ning linnavolikogu õigusaktidega linnavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel või muudel juhtudel täitevvõimu teostamisel. (4) Seaduses sätestatud juhtudel esindab linna linnavolikogu või esindab linnavolikogu kui omavalitsusorganit linnavolikogu määratud või nimetatud esindaja. Linnavolikogu võib esindada linnavolikogu esimees, linnavolikogu liige või muu isik. Linnavolikogu esimees esindab linnavolikogu ilma erivolituseta, linnavolikogu liige või muu isik esindab linnavolikogu volikogu otsuse alusel. (5) Seaduses sätestatud juhtudel esindab linna linnavalitsus või esindab linnavalitsust kui organit linnavalitsuse määratud või nimetatud esindaja. Linnavalitsust võib esindada linnapea, linnavalitsuse liige või muu isik linnavalitsuse korralduse alusel. Linnapea esindab linnavalitsust ilma erivolitusteta, linnavalitsuse liige või muu isik esindab linnavalitsust linnavalitsuse korralduse alusel. (6) Linna asutus esindab linna seadusest, asutuse põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Linna asutust esindab vastavalt asutuse põhimäärusele asutuse juht või tema ülesannete täitja, kui seaduses või asutuse põhimääruses ei ole sätestatud teisiti. (7) Linna osalusega eraõiguslikes isikutes osalemisel esindab linna asutaja-, liikme-, aktsionäri- või osanikuõigusi teostava isikuna linnavalitsuse nimetatud isik. (8) Avaliku halduse ülesannete volitamisel füüsilistele ja juriidilistele isikutele halduslepingu alusel esindab linna pärast volitamise otsustamist halduslepingu sõlmimisel linnapea või tema volitatud isik. § 79. Linna esindamine tsiviilõiguslikes suhetes (1) Tsiviilõiguslikes suhetes esindab linna kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid linnapea. Volikirja alusel linna esindavate isikute üle peab arvestust linnasekretär. (2) Linna asutuse juht esindab linna kui asutuse pidajat tsiviilõiguslikes suhetes tehingute tegemisel, mis on vajalikud asutuse seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks seaduses sätestatud ulatuses ja kehtivate õigusaktide alusel. Linna asutuse juht esindab linna kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut tööandjana. § 80. Linna esindamine kohtus (1) Linna esindavad kohtus seaduse alusel linnasekretär ning ilma erivolitusteta ka linnapea ja linnavolikogu esimees. Teised isikud esindavad linna kohtus linnasekretäri või linnapea antud volituse alusel. Volikirja alusel kohtus linna esindamise üle peab arvestust linnasekretär. (2) Üldjuhul volitatakse linna esindama linna ametiasutuse koosseisu kuuluv teenistuja või linnavalitsuse hallatava asutuse juht. Linna võib esindada ka lepinguline esindaja. Lepinguliseks esindajaks valitakse advokaat või muu õigusteadmisega isik. (3) Lepingulise esindaja kasutamise otsustab linnavalitsus linnasekretäri ettepanekul. Kui vastava ettepaneku teeb muu isik, kuulatakse ära linnasekretäri arvamus. (4) Lepinguline esindaja osutab õigusabi volitajaga sõlmitud kirjaliku lepingu ning selle alusel välja antud volikirja alusel. (5) Kui kohtuasja algatajaks on linn, otsustab kohtuasja algatamise linnasekretäri ettepanekul linnavalitsus. Kui kohtuasja algatamise ettepaneku teeb keegi teine, kuulab linnavalitsus ära linnasekretäri arvamuse. § 81. Linna esindamine ametikohtumistel, ametlikel läbirääkimistel ja avalikel üritustel (1) Linnavolikogu esindab Türi linna suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, teiste volikogude ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. (2) Linnavolikogu esimees, tema nimetatud või linnavolikogu nimetatud isik esindab Türi linna suhetes Eesti Vabariigi Presidendi, Riigikogu liikmete, peaministri ja ministritega, teiste riikide ja nende omavalitsuste esindajate ning rahvasvaheliste organisatsioonide esindajatega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ja nende esindajatega ning omavalitsusliitude esindajatega. (3) Linnavalitsus esindab Türi linna suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ning nende struktuuriüksustega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste ja rahvusvaheliste esinduste ja organisatsioonidega. (4) Linnapea esindab Türi linna suhetes kõigi riiklike institutsioonide, organite ja ametitega, teiste omavalitsuste valla- või linnavalitsustega ning omavalitsusjuhtide ja omavalitsusliitudega, välisriikide ja nende omavalitsuste esindajatega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega. (5) Linna esindamiseks võivad linnavolikogu ja linnavalitsus moodustada ka omavalitsusorgani või mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni. Delegatsioonid moodustatakse alljärgnevalt: 1) linnavolikogu delegatsiooni koosseisu määrab linnavolikogu oma otsusega; 2) linnavalitsuse delegatsiooni koosseisu määrab linnavalitsus oma korraldusega; 3) linnavolikogu ja linnavalitsuse ühise delegatsiooni koosseisu määrab linnavolikogu esindajate osas linnavolikogu oma otsusega ja linnavalitsuse esindajate osas linnavalitsus oma korraldusega. (6) Avalikel üritustel esindavad Türi linna üldjuhul volikogu esimees, linnapea, linnasekretär ja linnavolikogu või linnavalitsuse liikmed. VII. TÜRI LINNA AUKODANIK, AURAAMAT JA AUMÄRGID § 82. Türi linna aukodanik (1) Türi linna aukodaniku nimetus antakse üksikisikule linnapoolse erilise austuse avaldusena linnale osutatud väljapaistvate teenete eest. (2) Türi linna aukodanikule omistatakse Türi linna Suur Vapimärk ning linna aukodanik kantakse Türi linna auraamatusse. (3) Türi linna aukodaniku nimetuse võib anda ka välisriigi kodanikule. (4) Türi linna aukodaniku nimetuse taotlusi on õigus esitada nii füüsilistel kui ka juriidilistel isikutel, samuti linnavalitsusel ja linnavolikogul. (5) Türi linna aukodaniku nimetuse taotlus esitatakse kirjalikult linnavalitsusele igal aastal hiljemalt 1. juuniks. (6) Türi Linnavalitsus avalikustab esitatud kandidaadid vähemalt kaks nädalat enne aukodaniku valimist Türi Raamatukogus ja ajalehes Türi Rahvaleht. (7) Türi linna aukodaniku nimetuse andmise otsustab linnavolikogu. Aukodaniku nimetuse andmine tõendatakse aukodaniku tunnistusega, millele kirjutavad alla linnavolikogu esimees ja linnapea. Aukodaniku tunnistuse vormi kehtestab linnavalitsus korraldusega. (8) Türi linna aukodaniku teenete kirjeldus koos taotlusega kantakse linnavolikogu protokolli juurde. § 83. Türi linna auraamat (1) Türi linna auraamatut peetakse linna ametiasutuses. (2) Auraamatusse kantakse 1) aukodaniku eluloolised andmed; 2) aukodaniku värviline foto mõõtmetega 10x15 mm; 3) linnavolikogu otsuse number ja kuupäev; 4) teenete kirjeldus; 5) suure vapimärgi number. (3) Auraamatu hoidmise ja sellesse kannete tegemise korraldab linnapea. § 84. Türi linna Suur Vapimärk (1) Suur Vapimärk antakse linnavolikogu otsusega üksikisikule, kes on pälvinud Türi linna aukodaniku nimetuse. (2) Suur Vapimärk on 65-mm läbimõõduga kuueharuline hõbedane täht. Tähe peal asetseb 35-mm läbimõõduga emailitud kilp. Kilp on jagatud neljaks võrdselt kahanevate raadiustega ringiks, mis on ümbritsetud 1-mm hõbedase raamiga. Esimene, kolmas ja neljas ring on valged, teine sinine. Kilbil asetseb emailitud Türi linna vapp (lisa 4). (3) Suur Vapimärk kuulub aukodaniku tunnistuse juurde. (4) Suur Vapimärk koos aukodaniku tunnistusega antakse vapimärgi kavalerile kätte Türi linna aastapäeval, 2. juulil. (5) Suure Vapimärgi annab vapimärgi kavalerile kätte linnavolikogu esimees või linnapea. (6) Ühele isikule antakse Suur Vapimärk ainult üks kord. (7) Suurt Vapimärki ei anta üldjuhul postuumselt. (8) Suured Vapimärgid on nummerdatud. (9) Suur Vapimärk ei kuulu asendamisele. § 85. Türi linna Väike Vapimärk (1) Türi linna Väike Vapimärk (edaspidi Väike Vapimärk ) omistatakse Türi linnale osutatud teenete ja saavutuste tunnustamiseks ning austuse avaldamiseks. (2) Väike Vapimärk antakse üksikisikule. (3) Väikese Vapimärgi kirjelduse ning selle andmise korra kinnitab linnavalitsus korraldusega. (4) Väikese Vapimärgi andmise otsustab linnavalitsus. (5) Väikese Vapimärgi annab vapimärgi kavalerile kätte kas linnapea või linnapea volitatud isik. (6) Väike Vapimärk ei kuulu asendamisele. (7) Väikest Vapimärki ei anta postuumselt. VIII. LÕPPSÄTTED § 86. Põhimääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine Käesoleva põhimääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine on linnavolikogu ainupädevuses ning otsustatakse linnavolikogu koosseisu häälteenamusega.