Jõhvi Linnavolikogu — Jõhvi linna ehitusmääruse kehtestamine — KO, 90, 1795

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 6 lõike 1, § 22 lõike 2, § 3, planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579) § 5 ja ehitusseaduse (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153) § 19 lõike 4 Jõhvi Linnavolikogu määrab: 1. Tunnistada kehtetuks Jõhvi Linnavolikogu 19. veebruari 1997. a määruse nr 6 «Jõhvi linna ehitusmääruse kinnitamine». 2. Kehtestada Jõhvi linna ehitusmäärus (tekst lisatud). 3. Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2003. a. Volikogu esimees Vallo REIMAA Kinnitatud Jõhvi Linnavolikogu 19. juuni 2003. a määrusega nr 27 JÕHVI LINNA EHITUSMÄÄRUS 1. ÜLDSÄTTED 1. Määruse eesmärk ja reguleerimisala 1.1. Jõhvi linna ehitusmääruse (edaspidi määrus ) eesmärk on planeerimisseaduse ja ehitusseaduse rakendamine kohalikke olusid arvestades, Jõhvi Linnavalitsuse siseste ülesannete jaotuse sätestamine ning nimetatud seaduste nõuete täpsustamine planeerimis- ja ehitamistegevuse korraldamisel Jõhvi linnas. 1.2. Määrus reguleerib Jõhvi Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu), Jõhvi Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus ), linnavalitsuse ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, hoonete ja rajatiste ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel. 2. PLANEERIMIS-, PROJEKTEERIMIS- JA EHITUSALA KORRALDAMINE 2.1. Linnavolikogu õigused ja kohustused: 2.1.1. linna planeerimis- ja ehituspoliitika suunamine ja kujundamine lähtudes linna arengukavadest; 2.1.2. üldplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine, üldplaneeringu vastuvõtmine, selle avaliku väljapaneku väljakuulutamine, üldplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 2.1.3. detailplaneeringute vastuvõtmine, kehtestamine ja tühistamine. 2.2. Linnavalitsuse õigused ja kohustused 2.2.1. detailplaneeringute algatamine ja kooskõlastamine; 2.2.2. planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine; 2.2.3. detailplaneeringute lähteülesannete ja ehitistele projekteerimistingimuste kinnitamine. 2.3. Linnaehituskomisjon 2.3.1. Linnavalitsus võib moodustada linnaehituskomisjoni, kelle liikmeteks võib kaasata planeerimis- ja ehitusspetsialiste ning vastavalt vajadusele eri ametkondade esindajaid. Komisjoni juhib linnavalitsuse määratud isik. 2.3.2. Linnaehituskomisjon vaatab läbi planeeringute lähteülesanded, planeeringud, linnaehituslikult olulisemad ehitusprojektid ning teeb ettepanekud nende edaspidise menetlemise kohta. 2.3.3. Linnaehituskomisjon arutab läbi vaidlusi tekitavad linnaehituslikud probleemid ning kujundab seisukoha ettepanekute tegemiseks vastavasisulistele linnavalitsuse otsuste ja korralduste eelnõudele. 2.3.4. Linnaehituskomisjoni koosoleku protokoll kinnitatakse linnavalitsuse korraldusega. 3. RUUMILINE PLANEERIMINE 3.1. Ruumilise planeerimise põhimõtted 3.1.1. Ruumiline planeerimine tagatakse Jõhvi linna haldusterritooriumil üldplaneeringu, üldplaneeringu teemaplaneeringute, detailplaneeringute ja vajadusel hoonestuskavade või ideekavanditega. 3.1.2. Planeerimisalane tegevus on avalik. Linnavolikogul ja linnavalitsusel on kohustus tagada huvitatud isikute juurdepääs kõigile planeeringuga seotud materjalidele ja õigus avalikustada kõiki planeeringuga seonduvaid materjale alates planeeringu algatamise taotluse registreerimisest linnavalitsuses, välja arvatud riigisaladuseks tunnistatud informatsioon. 3.2. Planeeringute menetlemine, lähteülesande koostamine 3.2.1. Planeeringu algatamise ettepanekuga tuleb selle algatamisest huvitatud isikul pöörduda linnavalitsusse, kus tutvustatakse ettepaneku tegijale planeeringuga seotud organisatsioonilisi, sisulisi ja tehnilisi üksikasju ning väljastatakse detailplaneeringu algatamise ja lähteseisukohtade taotluse vorm. Taotluse vormi kinnitab linnavalitsus. 3.2.2. Linnavalitsusel on õigus loobuda detailplaneeringu algatamise otsuse tegemisest, kui maa-ala kohta on kehtiv detailplaneering, ettepanek on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga või kui detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua põhjendamatuid kulutusi või kaasneb oluline keskkonnamõju. Linnavalitsus teeb otsuse detailplaneeringu algatamise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul vormikohase taotluse registreerimise päevast arvates. 3.2.3. Linnavalitsus teavitab hiljemalt kahe nädala jooksul arvates otsuse tegemise päevast kirjaga detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegijat planeeringu algatamise või sellest keeldumise otsusest. 3.2.4. Planeeringute lähteülesanded kinnitab linnavalitsus. 3.2.5. Lähteülesandega esitatakse planeeritava ala piirid, kehtivad kitsendused, planeeringu koosseis ja vormistamise nõuded, linnaehituslikud tingimused, üldised ja avalikud huvid, avaliku väljapaneku ja arutelu kord, planeeringust tulenevate võimalike kahjude hüvitaja, planeeringu elluviimise majanduslikud võimalused ja planeeringu rakendaja. Lähteülesanne kehtib üks aasta. Lähteülesande vormi ja nõuded planeeringu koosseisu ja vormistamise kohta kinnitab linnavalitsus. 3.2.6. Planeeringu alusel kavandatava tegevuse keskkonnamõju hinnatakse planeeringu koostamise käigus. Keskkonnamõju hindamise vajadus sätestatakse lähteülesandega ning detailplaneeringu algatamise otsusega loetakse keskkonnamõju hindamine algatatuks. Olulise keskkonnamõju ilmnemisel teostab järelevalvet keskkonnamõju hindamise üle Ida-Virumaa Keskkonnateenistus, omavalitsuste piire ületava olulise keskkonnamõju ilmnemisel aga Keskkonnaministeerium. 3.6.7. Linnavalitsus võib sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise ja rahastamise õiguse andmiseks kinnisasja omanikule või teistele isikutele, kes on huvitatud planeeringute koostamisest ning sõlmib õiguse üleandmise lepingu. Lepingu vormi kehtestab linnavalitsus. 4. EHITUSLIK PROJEKTEERIMINE 4.1. Ehitusprojekti tellija on kohustatud teatama linnavalitsusele projekteerimise alustamisest vastavasisulise teatisega, milles näidatakse kavandatava ehitise kasutamise otstarve, suurus, tellija ja projekteerija andmed. Teatis toimetatakse linnavalitsusse kas e-postiga, tavaposti või käsipostiga. 4.2. Ehitusprojekti koostamise aluseks on kehtiv detailplaneering. Piirkondades, kus detailplaneeringu tingimusi on vaja täpsustada või kavandatava ehitise iseloomust tulenevalt puudub detailplaneeringu koostamise kohustus, koostatakse linnavalitsuse pädeva isiku poolt ja kehtestatakse linnavalitsuse korraldusega 15 päeva jooksul vastava avalduse saamise päevast planeeringu nõudeid täpsustavad ning arhitektuurseid ja linnaehituslikke tingimusi seadvad projekteerimistingimused (edaspidi PT): • ehitusala krundipiiridega sidumine; • täpsustatakse katusekalde vahemikku või fikseeritakse see täpselt; • täpsustatakse hoone lubatud ehituskõrgus; • määratakse fassaadi- ja katusematerjalid; • määratakse piirete (aed) iseloom, materjal ja kõrgus; • määratakse haljastuse iseloom; • täpsustatakse ehitusjäätmete käitlemine; • liikluskorraldus ja parkimise korraldamine; • infrastruktuuriobjektidega sidumine; • muud konkreetse ehitise, alaga seotud tingimused; • määratakse isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada. 4.3. Projekteerimistingimused kehtivad ehitusprojekti koostamiseks ja ehitusloa taotlemiseks kaks aastat. Linnavalitsusel on õigus pikendada PT kehtivust ühe aasta võrra. 4.4. Ehitusprojekti koostaja kooskõlastab selle detailplaneeringus või projekteerimistingimustes näidatud isikutega ja esitab kahes eksemplaris, millest vähemalt üks on arhiiviköites (pappkaantega, formaat A4), läbivaatamiseks linnavalitsusele, pärast mida üks eksemplar tagastatakse paranduste tegemiseks (vajadusel) või kooskõlastatult omanikule. 4.4. Ehitusloa väljastab linnavalitsuse määratud isik pärast kehtestatud riigilõivu tasumist ehitusloa taotleja poolt. 4.5. Ehitise omanik on kohustatud tagama kogu ehitusprojekti säilitamise ehitise olemasolu jooksul. Linnavalitsus säilitab kogu ehitusprojekti ja ehitisega seotud dokumentatsiooni ehitise olemasolu jooksul linnavalitsuse arhiivis. 4.6. Hoonete projektid peavad vastama Eesti standardi EVS 811:2002 nõuetele. 5. LINNA MILJÖÖPIIRKONNAD 5.1. Jõhvi linna miljööväärtuslikud alad määratleda linna kehtiva linna üldplaneeringu täiendavalt koostatavate teemaplaneeringutega. 5.2. Kõikide miljööpiirkondade planeeringutes, seal asuva hoonestuse restaureerimisel, rekonstrueerimisel, remontimisel ja hooldamisel ning sinna uusehitiste projekteerimisel tuleb arvestada neile omaste hoonestus- ja ehitustavadega (kinnistute suurus, ehitusjoon, hoonete korruselisus, paigutus ja maht, traditsioonilised ehitusmaterjalid ja kujundusvõtted, haljastustavad jms) ning silmas pidada nende terviklikku taastamist. 5.3. Akende ja uste vahetamise vajadusel valmistatakse uued arhitektuurselt analoogselt algsetega. Akende ja uste vahetamiseks ning uute avade tegemiseks või vanade sulgemiseks on vajalik igakordne linnavalitsuse kooskõlastus. 5.4. Ehitiste seinakatte või katuse remontimisel või uuendamisel tuleb kasutada algseid materjale. 5.5. Miljööpiirkondadesse uusehitiste või ulatuslikumate rekonstruktsioonide tegemise korral võib linnavalitsus nõuda eelkavandit. 5.6. Transpordi-, müra- ja muud saastekoormust suurendavate ettevõtete ehitamine elamisfunktsiooni kandvatesse miljööpiirkondadesse on keelatud. Soovitatav on kohalikule elanikkonnale orienteeritud teenindusettevõtete ja kaupluste avamine. 6. EHITAMINE 6.1. Ehitamine toimub kooskõlastatud ehitusprojekti järgi, mille alusel linnavalitsuse määratud isik väljastab ehitusloa. 6.2. Kui ehitamise käigus tekib vajadus ehitusprojekti muuta, pöördub hoonestaja oma ettepanekuga linnavalitsusse, kus otsustatakse, kas piisab ehitusprojekti muudatusest, mis kooskõlastatakse asjaomaste isikutega ja liidetakse projekti kõikidele eksemplaridele või tuleb koostada uus projekt ja taotleda uus ehitusluba. 6.3. Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel kinnistule tuleb jätta selle minimaalseks kauguseks naaberkinnistu piirist 3,0 m või pool ehitise piiripoolse osa kõrgusest, kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud Päästeteenistus või kui detailplaneering ei näe ette teisiti. 6.4. Ehitise kõik esileulatuvad osad peavad paiknema selle kinnistu piires, millel ta asub (v.a kui naaberkinnistule on kehtestatud selleks ettenähtud spetsiaalseid servituute). Olemasoleva hoone fassaadi paiknemisel tänava joonel võivad hoone väljaulatuvad osad (trepid, keldriakende valguskaevud ja muud hoone fassaadil esileulatuvad osad) üldkasutatavale kõnniteele ulatuda selliselt, et oleks tagatud kõnnitee normatiivne laius. 6.5. Krundi piiretena tuleb kasutada piirkonnale iseloomulikke ja hoone arhitektuuriga sobivaid materjale (betoonpostide vahelisi lippaedu, sepisaedu või hekki jms) kooskõlastatult linnavalitsuses. Krundi piirde kõrgus võib olla üldjuhul kuni 1, 3 m. 6.6. Ehitamine toimub linnavalitsuse määratud isiku kirjaliku nõusoleku alusel, kui: 6.6.1. kinnistu omanik ehitab väikeehitist, mille ehitusalune pindala on 20–60 m2 ja kui muudetakse ehitise tehnosüsteeme: 6.6.2. kirjaliku nõusoleku taotlemiseks koostab asjast huvitatud isik ehitise gabariitmõõtudega varustatud eskiisi, kus näidatakse väikehoone soovitav asukoht, plaan ja vähemalt kaks vaadet. 6.7. Kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga ehitis ei tohi paikneda eespool tänava ehitusjoont ja naabri kinnistu piiri vahetus läheduses, kui puudub naabri kooskõlastus. Kehtiva detailplaneeringuga kaetud aladel võib nimetatud suurusega ehitist ehitada ainult planeeringuga ette nähtud ehitusalas. 6.8. Väikehoone või -ehitise ehitamisel tuleb järgida kõiki ehitisele esitatavaid nõudeid ja norme. Hoone peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega. 6.9. Ajutine ehitis on hoone või rajatis, mis vastab kõigile ehitusala reguleerivate seaduste ja määrustega ehitisele esitatavatele nõuetele ja mis püstitatakse piiratud tähtajaks. 6.9.1. Linnavalitsuse poolt ajutise ehitise püstitamiseks väljastatud ehitusloaga määratakse linnavalitsuse ja hoonestaja vahelisel kokkuleppel ajutise ehitise likvideerimise tähtaeg. 6.9.2. Ajutise ehitise likvideerimise tähtaegadest kinnipidamist kontrollib linnavalitsus. 6.10. Ehitise lammutamiseks esitab ehitise omanik linnavalitsusele lammutusloa taotluse koos geodeetilise krundiplaaniga, kus on näidatud lammutatav ehitis, ja omandiõigust tõendava dokumendiga. Linnavalitsus otsustab lammutusprojekti koostamise vajaduse. Lammutusluba väljastatakse omanikule pärast riigilõivu tasumist ja ehitusprahi väljaveo lepingu esitamist. 6.11. Korterelamu ja korteri ruumijaotuse muutmise eesmärgil teostatav kandvate seinte ja lagede ning muude konstruktsioonelementide lammutamine, samuti uute ukseavade tegemine kandvatesse seintesse ei ole üldjuhul lubatud. 6.12. Korterite ümberehitamine, kui muudetakse korterite planeeringut uute avade tegemisega mittekandvatesse seintesse või kui lammutatakse mittekandvaid seinu, on lubatud linnavalitsuse kirjaliku nõusolekuga. Vajadusel võib linnavalitsus nõuda ehitusprojekti. 6.13. Omanikujärelevalve teostaja määratakse ehitise omaniku poolt ja selle kooskõlastab linnavalitsuse pädev isik. 7. EHITISE KASUTUSLUBA 7.1. Ehitise kasutusloa väljastab (keeldub) linnavalitsuse määratud isik, olles veendunud, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele ning ehitusseaduses ettenähtud kasutusloa väljastamise või väljastamisest keeldumise tingimustele. 7.2. Ehitise ülevaatuse korraldamiseks esitab ehitise omanik linnavalitsusele vähemalt viis päeva enne ülevaatust vastavalt kehtestatud korrale ettenähtud ehitise täitedokumentatsiooni ja kooskõlastab valminud ehitise ülevaatuse aja. 7.3. Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, peab omanik taotlema uue kasutusloa. Loa saamiseks esitab ehitise omanik vormikohase avalduse linnavalitsusele. Kui kasutusotstarbe muutmisega kaasneb maakasutuse sihtotstarbe muutumine enam kui 5% ulatuses, taotleb ehitise omanik maakasutuse sihtotstarbe muutmist linnavalitsuses. 8. EHITISE JA KRUNDI KORRASHOID 8.1. Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehitamise ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel vastavalt Jõhvi linna heakorraeeskirjale. 8.2. Ehitise fassaadi algset värvitooni võib muuta linnavalitsuse loal kinnitatud värvipassi, kujundusprojekti või kirjaliku nõusoleku vormis. 8.3. Kinnistute vahelise piirde rajamine toimub krundivaldajate vahelisel kokkuleppel, kui sellega ei muudeta kehtivat detailplaneeringut. Tänavapoolse piirde rajamine lahendatakse uusehituse korral üldjuhul ehitusprojektiga. 8.4. Reklaami paigaldamine linna omandis olevatele hoonetele, rajatistele ja maale ning kinnistutele toimub linnavalitsuse loa alusel vastavalt Jõhvi linna reklaamieeskirjale. 8.5. Teede ja tänavate ning tehnovõrkude ehitamist ja remonti, puurimistöid jm mullatöid linna territooriumil reguleerib Jõhvi linna kaevetööde eeskiri. 8.5. Teede ja tänavate ning tehnovõrkude ehitamist ja remonti, puurimistöid jm mullatöid linna territooriumil reguleerib Jõhvi linna kaevetööde eeskiri. 9. TEHNILISE INFRASTRUKTUURI PROJEKTEERIMINE, EHITAMINE JA JÄRELEVALVE 9.1. Linna tehnilise infrastruktuuri moodustavad linna tänavad ja parklad ning tehnovõrgud ja -rajatised. Tehnovõrkude ja -rajatiste hulka kuuluvad tänavate maaalal paiknevad torustikud, õhuliinid ning kaabli- ja liinirajatised nii maa kui vee all ja peal. Tehnorajatiste hulka kuuluvad kaabel- ja torusüsteemide vahelülid nagu alajaamad, reguleersõlmed, puurkaevud, ülepumpamisjaamad jms, ning antennimastid. 9.2. Projekteerimise alustamine 9.2.1. Projekteerimise lähtematerjaliks on võrguettevõtte tehnilised tingimused, mille väljastamise aluseks on kehtestatud üldplaneering, detailplaneeringud, infrastruktuuri arengukavad. 9.2.2. Linnavalitsus väljastab linnaehituslikke nõudeid kajastavaid projekteerimistingimusi tänavate ja parklate ehituseks. 9.2.3. Projekteerimise alustamisest teavitab võrguettevõtja või võrgu valdaja linnavalitsust, kes vajadusel väljastab täiendavad projekteerimistingimused. 9.2.4. Tehnovõrkude või -rajatiste projekt peab olema koostatud vastavalt ehitusprojektidele esitatavatele nõuetele. 9.2.5. Tehnovõrkude ja -rajatiste projektid tuleb projekteerijal kooskõlastada enne ehitusloa taotlemist: • maavaldajatega, kelle territooriumile toimub tehnovõrgu või -rajatise projekteerimine või kelle territooriumile ulatub projekteeritud tehnovõrgu või -rajatise kaitsevöönd või sanitaarkaitseala; • võrguettevõtetega, kelle tehnovõrku või -rajatist projekteeritakse või kellele kuuluva tehnorajatise kaitsevööndisse või sanitaarkaitsealasse toimub projekteerimine. 9.2.6. Teede, tänavate, parklate, tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamiseks annab loa linnavalitsuse määratud isik. 9.2.7. Projekt digitaalsel kandjal ja originaalkaust, mis vastab arhiveerimise nõuetele, säilitatakse linnavalitsuse projektide arhiivis. 9.2.8. Rajatud tehnovõrkude kontrollmõõdistused esitatakse linnavalitsusele digitaalsel kujul ja paberkandjal ning kuuluvad säilitamisele linnavalitsuse arhiivis. 10. EHITISREGISTER 10.1. Ehitisregistri andmete esitaja ja andmete kinnitatud väljavõtete väljastaja on linnavalitsuse määratud ametnik. 10.2. Nõuetekohased andmed ehitisregistrisse kandmiseks esitab ehitusloa taotleja vastavalt ehitusseadusega ettenähtud tingimustele. 10.3. Ehitamise ajal ehitise andmete muutumisel on ehitise omanik kohustatud informeerima linnavalitsust muutunud andmetest. 11. LÕPPSÄTTED 11.1. Vastutus käesoleva määruse rikkumise eest 11.1.1. Käesoleva määruse rikkumise eest vastutab süüdlane kriminaal-, haldus-, tsiviil- või distsiplinaarkorras. 11.1.2. Ehitusseaduse, planeerimisseaduse ja käesoleva määruse täitmist kontrollivad linnapea volitatud ehitusjärelevalvet teostavad ametiisikud.