Tallinna Linnavolikogu — Tallinn ühtse piletisüsteemi ühistranspordi jätkusuutlik arengukava, teenindustaseme normid ning investeeringute ja rahastamise programm 2004-2010 — KO, 96, 1854

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1, ühistranspordiseaduse § 5 lõike 1 punktidest 1 ja 2 ning linnavolikogu 12. detsembri 2002. a määrusega nr 68 kinnitatud Tallinna arengukavast 2003–2009, Tallinna Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Tallinna ühtse piletisüsteemi ühistranspordi jätkusuutlik arengukava 2004–2010 vastavalt lisale 1. 2. Arvestada Tallinna ühtse piletisüsteemi ühistranspordi jätkusuutliku arengukava 2004–2010 (edaspidi arengukava ), investeeringute ja rahastamise programmiga 2004–2010 (lisa 2, edaspidi investeeringute programm) ning teenindustaseme normidega (lisa 3) Tallinna arengukavade ja Tallinna linnaeelarvete koostamisel. 3. Tallinna Linnavalitsusel: 3.1. kinnitada lühiajalised arengukavad meetmete lõikes arengukava ja investeeringute programmi täitmiseks; 3.2. taotleda Euroopa Liidu struktuurifondidest ja riigieelarvest vahendeid ühistranspordi toetamiseks sh ühissõidukite soetamiseks, infrastruktuuri objektide rajamiseks ja uuendamiseks, riigi poolt antavate soodustuste kompenseerimiseks, regionaalse ühistranspordi arendamiseks. Tulenevalt vahendite eraldamisest täpsustada investeeringute programmi; 3.3. täpsustada arengukavast ja investeeringute programmist lähtuvalt iga-aastane rahastamine enne eelarve koostamist; 3.4. alustada 2008. aastal Tallinna ühtse piletisüsteemi ühistranspordi arengukava 2011–2020 väljatöötamist. 4. Määrus jõustub 1. juulil 2003. Volikogu esimees Maret MARIPUU Lisa 1 Kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2003. a määrusega nr 40 TALLINNA ÜHTSE PILETISÜSTEEMI ÜHISTRANSPORDI JÄTKUSUUTLIK ARENGUKAVA 2004–2010 1. Üldsätted 1.1. Käesolev arengukava lähtub Cowi Consulting Engineers and Planners AS-i poolt väljatöötatud Tallinna ühistranspordi strateegiast ja investeerimisprogrammist, Tallinna arengukavast 2003–2009, teostatud ühistranspordi uuringutest ning vajadusest arendada ühistransporti kui linnaelu prioriteetset valdkonda. 1.2. Arvestades linna rahalisi võimalusi, on Tallinna linnas ühistranspordi arenguks valitud tasakaalustrateegia, mille kohaselt järjepideva ühistranspordi arendamise ja investeeringutega säilitatakse 2010. aastaks linna ühistranspordi reiside praegune 30%-line osakaal transpordialastest liikumistest. 1.3. Linna ühistranspordi arengu planeerimisel on eesmärkideks: 1.3.1. ühistranspordis teenindustaseme ja kvaliteedi tõstmise abil peatada ühistranspordi osakaalu edasine langus. Aastal 1990 oli ühistranspordi reiside osakaal 70% transpordialastest liikumistest; 1.3.2. kujundada ühistransport reaalseks alternatiiviks sõiduautoliiklusele kui kulukamale liikumisviisile; 1.3.3. tagada linna planeerimisel ühistranspordi liiklemiseks vajalik tänavapind. 1.4. Ühistransport võimaldab: 1.4.1. vähendada liiklusummikuid, millega väheneb inimeste ajakulu liikumisele; 1.4.2. säästa linnal rahalisi vahendeid, kuna väheneb vajadus täiendava tänavapinna rajamiseks; 1.4.3. vähendada keskkonnakahjulikke mõjusid; 1.4.4. anda liikumisvõimalus sõitjatele, kes: 1.4.4.1. moodustavad 30% osakaalu transpordialastest liikumistest; 1.4.4.2. ei saa (puude tõttu) või ei taha (säästlik suhtumine) kasutada sõiduautot; 1.4.4.3. ei oma või ei kasuta sõiduautot. 2. Ühistranspordi korraldamine 2.1. Käsitleda Tallinna ühistranspordi korraldamist ühtse tervikuna, tagades selle toimivuse ja jätkusuutlikkuse pikaajalises perspektiivis. 2.2. Ühistranspordiliikluse korraldamisel lähtuda Tallinnale jõukohastest ja põhjendatud ühistranspordi liikidest ja veeremist, arvestades sõitjatevoogusid. Teha jõupingutusi kolme ühistranspordi liigi: trammi, trollibussi ja bussi säilitamiseks. 2.3. Täiendada ühistranspordi liinivõrku vastavalt elanike vajadustele, arvestades uute elamu- ja äripiirkondadega Tallinnas ja Tallinna lähipiirkonnas ning piirkondade iseärasustega (kaugus kesklinnast, koolidest, lasteaedadest). 2.4. Investeerida ühistranspordi liikluskorralduse arengusse. 2.5. Ühistranspordi parema toimimise huvides kavandada lahendused ühistranspordi prioriteedisüsteemi (ühissõidukiradade, ühissõidukeid soosivate foorisüsteemide jt liikluslahenduste) rakendamiseks järgmistel tänavatel (lõikudel): 2.5.1. Paldiski mnt (Endla tn – Tehnika tn); 2.5.2. Sõpruse pst (Koskla tn – Endla tn); 2.5.3. Narva mnt (Viru väljak – Pirita tee); 2.5.4. Gonsiori tn (Vesivärava tn – Kaubamaja tn); 2.5.5. Estonia pst (Pärnu mnt – Kaubamaja tn); 2.5.6. Pärnu mnt (Vineeri tn – Viru väljak); 2.5.7. Vabaduse väljak, Kaarli puiestee (Pärnu mnt – Toompuiestee); 2.5.8. Endla tn (Paldiski mnt – Toompuiestee). 2.6. Parkimise reguleerimisega mõjutada transpordiliigi valikut ühistranspordi kasutamise kasuks ja sel moel saavutada liiklusvoogude vähenemine ning keskkonnaseisundi paranemine kesklinna piirkonnas. 2.7. Arvestada ühissõidukite liiklemistingimuste parandamise vajadusega linna planeerimisel, tänavavõrgu rekonstrueerimisel ja teede remonditöödel. 2.8. Kavandada vahendid ühistranspordialaste uuringute ja projektide teostamiseks ning monitooringuks. 2.9. Kavandada vahendid liinivõrgu muudatusteks ja ühistranspordi teenindustaseme viimiseks vastavusse Tallinna ühistranspordi teenindustaseme normidega. 2.10. Jätkata ühissõidukiradade, ühistranspordipeatuste taskute ja ooteplatvormide ehitamist. 2.11. Varustada ühistranspordipeatused vajalike liiklusmärkide, piirete ja istepinkide, valgustuse ning ootekodadega. 2.12. Töötada välja Tallinna ja Tallinna lähipiirkonna planeerimise ja finantseerimise põhimõtted ühistransporditeenuste integreerimiseks. 2.13. Pärast finantseerimisküsimuste lahendamist töötada välja põhimõtted linnasisese elektrirongiliikluse kaasamiseks Tallinna ühtse piletisüsteemi ühistranspordis. 3. Ühistranspordi efektiivsuse tõstmine ja teenindustaseme ning kvaliteedi parandamine 3.1. Tõhustada ühistranspordi juhtimise haldussuutlikkust, eriti seoses avalike konkursside korraldamise ja sõitjateveo lepingute täitmise järelevalve tõhustamise, samuti teenuse strateegilise arendamisega. 3.2. Säilitada Tallinna Autobussikoondise AS ja Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS linna omanduses olevate ettevõtetena, mis võivad osaleda avalikel konkurssidel eravedajatega võrdsetel alustel. 3.3. Tõsta linna omanduses olevate ühistranspordiettevõtete konkurentsivõimet, välja töötada põhimõtted ähvardava konkurentsi (kus ettevõtetele antakse kohustus kulude vähendamiseks) rakendamiseks nende ettevõtete suhtes. 3.4. Töötada välja ühistranspordiliinide teenindamiseks avaliku konkursi põhimõtted, etapid, ajagraafik ja sõitjateveo avaliku teenindamise lepingute projektid vedajatega. Mitte korraldada avalikku konkurssi trammiliinide teenindamiseks. 3.5. Kaasata eravedajad liinide teenindamisel kuni 10% veomahu ulatuses, rakendades neid üldjuhul Tallinna üldplaneeringuga kavandatud uute arengupiirkondade teenindamisel. 3.6. Sõlmida vedajatega sõitjateveo lepingud auto- ja trollibussiliinide teenindamiseks vähemalt viieks ning trammiliinide teenindamiseks vähemalt viieteistkümneks aastaks. 3.7. Optimeerida sõidugraafikuid kord aastas vastavalt sõidunõudluse muutusele ja kogu ühistranspordi marsruutvõrku kord 5 aasta jooksul. 3.8. Rakendada ühistranspordiliikluse reaalaja juhtimis- ja kontrollsüsteem kaasates selleks Euroopa Liidu struktuuri vahendeid. 3.9. Luua sõitjale suunatud infosüsteem, propageerida ühistranspordi kasutamist, korraldada sõiduplaanide, transporditeatmike, ühistranspordi linnakaartide jm väljaandmist ja levitamist. 4. Veerem ja infrastruktuur 4.1. Prioriteetselt investeerida kaasaegsetesse ühistranspordivahenditesse, töötada välja ühissõidukitele esitatavad kvaliteedinõuded, sh arvestades nõudeid erivajadusega inimeste teenindamisel. 4.2. Vähendada kasutusel olevate ühissõidukite keskmist vanust aastaks 2010 võrreldes 2002. aastaga: 4.2.1. trammid: 20,2 aastalt 18 aastale; 4.2.2. trollid: 14,5 aastalt 12 aastale; 4.2.3. bussid: 13,8 aastalt 10 aastale. 4.3. Korraldada linna ühistranspordi infrastruktuuri arendamine Viru terminaali, tagasipööramisplatside, lõppjaamade, rööbastee, kontaktliinide ja bussijaama väljaehitamisega. 4.4. Tallinna Linnavalitsusel taotleda Tallinna Autobussikoondise AS-lt ja Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS-lt ühistranspordiliinide teenindamiseks vajalike lõppjaamade ja -platside üleandmist Tallinna Transpordi- ja Keskkonnaametile 2004. aasta jooksul. 4.5. Elektritranspordi elektrivarustus (kontakt- ja kaabelliinid ning alajaamad) jätta Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS omandisse. 4.6. Töötada välja Tallinna infrastruktuuri kasutamise põhimõtted Harju maakonnaliinidele ja kaugliinidele. 4.7. Töötada välja elektritranspordi arendamise kava koos sotsiaal-majandusliku tasuvuse arvutusega. 5. Finantseerimine ja piletihinna poliitika 5.1. Tallinna ühistransporti finantseerib Tallinna linn, kaasates riigi, Euroopa Liidu struktuuri ning vedajate vahendid (laenud, liisingud) ja lisategevuse tulud (investeeringuteks). 5.2. Käesolevas arengukavas toodud ühistranspordi jätkusuutliku arengu tagamiseks finantseeritakse Tallinna ühistransporti Tallinna ühistranspordi investeeringute ja rahastamise programmis 2004–2010 toodud summade piires (aastate lõikes muutumatu töömahuga). Ühistranspordi töömahu suurendamise korral tuleb ühistransporti finantseerida täiendavalt. 5.2.1. Uute trolli- ja trammiliinide avamiseks vajalik infrastruktuur rajatakse täiendavate linnaeelarveliste vahendite või rahvusvahelise abi arvelt. 5.3. Aastaks kavandatud piletitulu suurust ületavat summat kasutada ühistranspordi teenindustaseme tõstmiseks. 5.4. Täiustada piletistruktuuri ja töötada välja piletihinna kujundamise strateegia, mille aluseks on: 5.4.1. avaliku liiniveo kulud; 5.4.2. erinevate sõidukaartidega tehtavate sõitude arv; 5.4.3. ühe sõidu maksumus; 5.4.4. soodustused sõidukaartidele sõltuvalt perioodi pikkusest; 5.4.5. soodustused sotsiaalset abi vajavatele gruppidele; 5.4.6. riigi ja linna kehtestatud soodustused; 5.4.7. palga ja pensioni kasv; 5.4.8. sõidukaartide isikustamine. 5.5. Korrigeerida ühistranspordi piletihindu üks kord aastas enne linnaeelarve vastuvõtmist, vastavalt piletihinna kujundamise mehhanismile. 5.6. Ühistranspordi avaliku liiniveo toetust käsitletakse sõidusoodustuste (täis- ja sooduspiletite hinnavahe) kompensatsioonina ja ühistranspordi dotatsioonina. Sõidusoodustuste kehtestamisel kompenseerib saamata jääva piletitulu soodustuse taotleja ja/või kehtestaja, mis nähakse ette vastava valdkonna eelarves. 5.7. Parandada piletitulu laekumist vedaja poolse huvitatuse tõstmise ning piletimüügi- ja piletikontrollisüsteemi arendamise teel. 5.8. Tagada ühistranspordiliinide ajutistest marsruudi muutmistest tingitud kulude kompenseerimine muutuse taotleja ja/või kehtestaja poolt. Lisa 2 Kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2003. a määrusega nr 40 TALLINNA ÜHTSE PILETISÜSTEEMI ÜHISTRANSPORDI INVESTEERINGUTE JA RAHASTAMISE PROGRAMM 2004–2010 Tabel 1. Tallinna ühtse piletisüsteemi ühistranspordi investeeringute programm 2004–2010 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Kokku I Veeremi soetamine (tk) 1. Autobussid 73 64 27 23 19 31 29 266 sh uued 36 21 14 14 6 1 19 111 kasutatud 37 43 13 9 13 30 10 155 2. Trollibussid 8 7 7 7 7 7 7 50 3. Trammid 7 4 4 7 6 9 7 44 sh uued 4 4 7 6 9 7 37 madalad keskosad 7 7 II Investeeringud veeremisse (2003. a hindades) tuhat krooni 1. Autobussid 157 700 94 200 56 900 41 500 37 700 29 000 87 400 504 400 2. Trollibussid 36 480 31 920 31 920 31 920 31 920 31 920 31 920 228 000 3. Trammid 30 092 106 800 76 000 163 800 114 000 217 200 133 000 840 892 Kokku veerem 224 272 232 920 164 820 237 220 183 620 278 120 252 320 1 573 292 III Muud investeeringud (2003. a hindades) tuhat krooni 1. Veeremi kapitaalremont ja moderniseerimine 15 863 11 214 10 720 9 538 11 508 9 145 9 145 77 133 2. Infrastruktuur 7 480 11 895 8 950 8 170 8 170 8 170 8 170 61 005 Kokku muud 23 343 23 109 19 670 17 708 19 678 17 315 17 315 138 138 Kokku investeeringud 247 615 256 029 184 490 254 928 203 298 295 435 269 635 1 711 430 Tabel 2. Tallinna ühtse piletisüsteemi ühistranspordi rahastamise programm 2004–2010 (tuhat krooni) 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Kokku Osakaal perioodil 2004–2010 (%-des) I Rahalised väljaminekud 1. Veoteenuse kulud (v.a amortisatsioon) 443 600 458 900 469 900 486 400 498 500 513 400 531 100 3 401 800 64,0 2. Investeeringud III (1+2.2+3) * 247 615 256 029 184 490 254 928 203 298 295 435 269 635 1 711 430 32,2 3. Sõidupiletite trüki- ja levitamiskulud 14 597 15 271 15 945 16 620 17 293 17 967 18 641 116 334 2,2 4. Piletikontrolli kulud 3 960 4 078 4 201 4 327 4 457 4 590 4 728 30 341 0,6 5. Uuringud, projektid 2 000 2 060 2 122 2 185 2 250 2 317 2 386 15 320 0,3 6. Ühistranspordi liikluskorralduse täiustamine 6 000 5 000 5 000 5 000 5 000 5 000 5 000 36 000 0,7 KOKKU RAHALISED VÄLJAMINEKUD 717 772 741 338 681 658 769 460 730 798 838 709 831 490 5 311 225 100,0 II Tallinna tulubaas 2 432 835 2 545 178 2 657 521 2 769 865 2 882 208 2 994 551 3 106 894 19 389 052 III Finantseerimine 1. Vedajate laenud, liisingud (saldo netomuutus) 143 623 44 442 –5 140 49 959 –54 609 25 087 –15 414 187 948 3,5 2. Linnaeelarvest raha kokku 574 149 600 662 627 175 653 688 680 201 706 714 733 227 4 575 816 86,2 sh kaetakse piletitulu arvel 210 497 217 443 224 390 231 337 238 283 245 230 252 177 1 619 357 30,5 2.1. sh kulude katteks (v.a amortisatsioon) 443 600 458 900 469 900 486 400 498 500 513 400 531 100 3 401 800 64,0 2.2. sh investeeringuteks (kasum ja amortisatsioon) 103 992 115 353 130 007 139 156 152 701 163 440 171 372 976 021 18,4 2.3. sh muuks I (3+4+5+6) 26 557 26 409 27 268 28 132 29 000 29 874 30 755 197 995 3,7 3. Investeeringud riigieelarvest, EL struktuurfondidest* 0 96 234 59 623 65 813 105 206 106 908 113 677 547 461 10,3 3.1. sh tramm 0 69 178 42 100 65 813 105 206 106 908 113 677 502 881 9,5 3.2. sh troll 0 27 056 17 523 0 0 0 0 44 580 0,8 KOKKU FINANTSEERIMINE 717 772 741 338 681 658 769 460 730 798 838 709 831 490 5 311 225 100,0 IV Liinitöö maht (tuhat liinikm) 1. Tramm 4 050 4 050 4 050 4 050 4 050 4 050 4 050 28 350 2. Troll 6 690 6 690 6 690 6 690 6 690 6 690 6 690 46 830 3. Autobuss 20 072 20 072 20 072 20 072 20 072 20 072 20 072 140 504 KOKKU LIINITÖÖ MAHT 30 812 30 812 30 812 30 812 30 812 30 812 30 812 215 684 V Tariif (krooni/liinikm) III (2.1+2.2):IV 1. Tramm 27,37 23,76 27,86 34,08 36,96 44,54 47,04 34,54 2. Troll 16,80 18,83 19,43 19,95 20,51 21,31 22,16 19,86 3. Autobuss 16,16 17,54 17,79 17,64 18,15 17,63 18,12 17,57 * Märkus: III osas p 3 märgitud investeeringuid tehakse vaid Riigieelarvest ja EL struktuurfondidest raha eraldamise korral ja eraldatud summa Lisa 3 Kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2003. a määrusega nr 40 TALLINNA ÜHTSE PILETISÜSTEEMI ÜHISTRANSPORDI TEENINDUSTASEME NORMID 1. Ühistranspordi liikluse tööaeg 1.1. Ühistranspordi liikluse tööaeg: Periood Tavaliinid Ekspressliinid Liikluse algus Liikluse lõpp Liiklusperiood Tööpäevadel 05.30 24.00 6.30–9.00 15.30–19.00 Laupäevadel 06.00 24.00 – Pühapäevadel ja riiklikel pühadel 07.00 24.00 – 1.2. Tulenevalt sõidunõudlusest on lubatud liinidel rakendada varasemat või hilisemat liikluse alguse ja lõpu aega või ekspressliine rakendada tööle teistel nädalapäevadel. 2. Ühissõidukite mahutavus 2.1. Ühissõidukite mahutavuse määramisel lähtuda alates 2005. aastast 7 in/seisupinna m2-le ja alates 2007. aastast 6 in/seisupinna m2-le. 3. Ühissõidukite täituvus 3.1. Ühissõiduki täituvus on sõitjate arvu ja kohtade arvu suhe. 3.2. Ühissõiduki maksimaalse täituvuse normid planeerimisel: 3.2.1. Tööpäevadel: Kellaaeg Tavaliinid Ekspressliinid Ühissõiduki täituvus, % 05.00–06.59 50 50 07.00–08.59 85 50 09.00–15.29 70 – 15.30–18.29 85 50 18.30–21.59 70 50 22.00–24.00 50 – 3.2.2. Laupäevadel, pühapäevadel ja riiklikel pühadel: Kellaaeg Ühissõiduki täituvus, % 06.00–07.29 50 07.30–09.59 60 10.00–16.59 75 17.00–20.59 60 21.00–24.00 50 4. Liiklusintervall 4.1. Liinide liiklusintervall planeeritakse sõidunõudluse järgi, v.a väikese sõidunõudlusega ajaperioodidel, kus lähtutakse liiklusintervalli normist või erandjuhtudel tagatakse teenindamine üksikute väljumistega. 4.2. Liiklusintervalli normid: 4.2.1. tipptundidel kuni 20 min; 4.2.2. väljaspool tipptunde kuni 60 min.