Tallinna Linnavolikogu — Tallinna linna eelarvestrateegia aastateks 2004-2006 — KO, 96, 1852

Juhindudes linnavolikogu 3. mai 2001 määrusega nr 19 kinnitatud Tallinna linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra punktist 6, Tallinna Linnavolikogu määrab: 1. Võtta vastu juurdelisatud Tallinna linna eelarvestrateegia aastateks 2004–2006. 2. Tallinna Linnavalitsusel lähtuda linna 2004. aasta eelarve koostamisel eelarvestrateegiast. 3. Tunnistada kehtetuks linnavolikogu 13. juuni 2002 määrus nr 36 «Tallinna linna eelarvestrateegia aastateks 2003–2005». 4. Määrus jõustub 1. juulil 2003. Volikogu esimees Maret MARIPUU KINNITATUD Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2003. a määrusega nr 38 TALLINNA LINNA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS 2004–2006 Sissejuhatus Käesolev eelarvestrateegia kajastab linna eelarvepoliitilisi eesmärke ja tegevusi nende eesmärkide saavutamiseks aastatel 2004–2006. Tallinna Linnavolikogu 3. mai 2001 määrusega nr 19 kinnitati Tallinna linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord, mis jõustus 1. juunil 2001. Lähtudes nimetatud korrast, peab linnavalitsus iga-aastaselt esitama linnavolikogule eelarvestrateegia, mis võetakse aluseks eelarve koostamisel. 14. juunil 2001 kinnitas volikogu oma määrusega nr 29 Tallinna linna eelarvestrateegia aastateks 2002–2004, mis oli esimeseks esitatud eelarvestrateegiaks. Linnavolikogu 13. juuni 2002 määrusega nr 36 kinnitati eelarvestrateegia aastani 2005. Käesolev dokument täiendab viimatinimetatud strateegiat, vaadates ühe aasta võrra edasi, so kuni aastani 2006. Eelarvestrateegias kavandatud tulude laekumise ja kulude prognoosi eelduseks on, et uus valitsuskoalitsioon riigi tasemel peab kinni programmilisest lubadusest selliselt, et tulumaksureformist tulenev maksulaekumiste vähenemine ei toimu omavalitsuste tulubaasi arvelt. Tallinna eelarvepoliitika üldeesmärgid eelolevatel aastatel Tallinna linna eelarvepoliitika üldeesmärgid aastatel 2004–2006 on: 1) Hoida linna tegevustulem (tegevustulud miinus tegevuskulud) positiivne ulatuses, mis kataks iga-aastase laenuteenindamise kulud ning tagaks linna finantspaindlikkuse ja jätkusuutliku investeerimisvõime. 2) Laiendada ja suurendada linna tulubaasi – kaasata linna arenguks vajalike investeeringute tegemisel enam eri linnaväliste fondide ja erasektori vahendeid. Teha selgitustööd ja rakendada meetmeid, mis tagaks Tallinnas elavate inimeste registreerimise rahvastikuregistris Tallinna aadressil ning nende osalemise maksudega linna eesmärkide saavutamisel. 3) Lähtuda eelarve prioriteetide määratlemisel volikogu kinnitatud valdkondade arengukavades püstitatud eesmärkidest, võttes aluseks eelarve tasakaalu põhimõtte ja saavutades eelarve tasakaalu aastaks 2006. 4) Minna 2004. aastal eelarvestamisel kassapõhiselt eelarvelt üle tekkepõhisele eelarvele ning perioodil 2004–2007 tootepõhisele eelarvele. 1. Tallinna eelarvepositsioon aastail 2001–2006 TALLINNA EELARVEPOSITSIOON 2001–2006 (mln krooni) 2001 täitmine 2002 täitmine 2003 eelarve 2004 prognoos 2005 prognoos 2006 prognoos Sissetulekud 1. Tulud ja abi kokku (1.1+1.2.1+1.3) 2 886 2 853 3 480 3 534 3 633 3 779 1.1. Tulud kokku 2 886 2 853 3 230 3 284 3 383 3 529 Maksutulud 1 857 1 903 2 130 2 309 2 466 2 643 Riiklikud maksud 1 797 1 837 2 098 2 250 2 406 2 582 Kohalikud maksud 60 66 32 59 60 61 Mittemaksulised tulud 1 029 950 1 100 975 917 886 Tulu varadelt (aktsiate müügita) 481 459 608 478 400 350 Finantstulud 26 8 6 6 6 6 Segatulud 57 45 59 35 36 37 Muud laekumised (ORF) 26 4 8 6 5 3 Omatulud 439 434 419 450 470 490 1.2. Sihtotstarbelised laekumised riigieelarvest 569 661 671 653 692 730 1.2.1 sh investeeringud 0 0 50 0 0 0 1.3.Välisabi 0 0 200 250 250 250 2. Finantseerimistehingud kokku 939 974 505 450 300 250 Võetud laenud 206 395 465 450 300 250 Aktsiate müük 733 0 0 0 0 0 Aktsiakapitali vähendamine 0 431 40 0 0 0 Eelmiste aastate jäägid 0 148 0 0 0 0 Sissetulekud kokku (1.1+1.2+1.3+2) 4 394 4 488 4 606 4 637 4 625 4 759 Väljaminekud 3. Kulud kokku 3 288 3 559 3 739 3 808 3 659 3 779 sh jooksvad kulud 2 363 2 442 2 592 2 685 2 730 2 829 sh investeeringud 878 1 044 837 808 616 636 sh finantskulud 35 39 52 59 58 61 sh muud 12 12 8 6 5 3 sh investeeringud riigieelarvest 0 22 50 0 0 0 sh välisabi kasutamine 0 0 200 250 250 250 3.1 Riigieelarveliste laekumistega fin.kulud 569 639 621 653 692 730 4. Finantseerimistehingud kokku 294 272 246 176 274 234 Laenude tagasimaksmine 294 196 224 166 274 234 Aktsiakapitali suurendamine 0 76 22 10 0 0 Väljaminekud kokku (3+3.1+4) 4 151 4 470 4 606 4 637 4 625 4 743 Eelarve ülejääk/puudujääk (1–3) –402 –706 –259 –274 –26 0 TALLINNA EELARVE TULEM 2001–2006 (mln krooni) 2001 2002 2003 2004 2005 2006 Jooksvad tulud 2 558 2 688 2 742 3 128 3328 3 476 Jooksvad kulud* 2 363 2 442 2 592 2 685 2 730 2 829 Tegevustulem 195 246 150 443 598 647 Tulemi osatähtsus jooksvatest tuludest %-s 7,6 9,2 5,5 14,2 18,0 18,6 Laenude teenindamine 329 235 276 225 332 295 Investeeringud** 878 1 066 1 087 1 058 866 886 Aktsiakapitali suurendamine 0 76 22 10 0 0 Eelarve tulem –1 012 –1 131 –1 235 –850 –600 –534 Finantseerimine 1 241 1 157 1 235 850 600 550 sh varade müük 1 035 161 480 150 50 50 sh aktsiakapitali vähendamine 0 431 40 0 0 0 sh eelmise aasta jäägi suunamine 0 148 0 0 0 0 sh laenamine 206 395 465 450 300 250 sh riiklik investeering 0 22 50 0 0 0 sh välisabi 0 0 200 250 250 250 * jooksvad kulud ei sisalda amortisatsioonieraldisi põhivaralt ** investeeringud kokku linnaeelarvest, riigieelarvest ja välisabist 2. Hinnang riigi ja Tallinna majanduslikule olukorrale 2.1. Makromajanduslik areng Eesti 2002. aasta majanduskasv oli 5,8%, mis ületas märgatavalt eurotsooni keskmist kui ka peamiste kaubanduspartnerite Soome, Rootsi ja Saksamaa majandusnäitajaid. Kiire majanduskasv tugines jätkuvalt sisenõudlusel. Ennaktempos kasvasid investeeringud ja eratarbimine. Tööstustoodangu maksumus kasvas aastaga püsihindades 6,8% ning ehitusettevõtete ehituskäive 28%. Keskmine palk kasvas 11,6% ning hoiuste maht 12,8%. Pankade poolt väljastatud laenude maht kasvas aastaga 22,8%, jaekaubandusettevõtete jaemüük 14,9%. Vaatamata 2002. aasta teise poole ekspordi kiirele kasvule jäi möödunud aasta ekspordi maht 1,3% väiksemaks kui 2001. aastal. Otseinvesteeringuid tehti 2002. aastal Eestisse 63,1 miljardit krooni ehk 13% enam kui eelneval aastal. Ka 2003. aastal tugineb Eesti majanduskasv eelkõige sisetarbimisel ning investeeringutel. Eesti majandusele avaldab jätkuvalt negatiivset mõju seisak suuremate väliskaubanduspartnerite majanduses. Euroopa komisjon alandas eurotsooni 2003. aasta majanduskasvu 1%-le ning 2004. aasta majanduskasvu 2,2%-le. Positiivset mõju Eesti majanduskasvule võib avaldada liitumine Euroopa Liiduga koos sellega kaasneva turgude ja abifondide järk-järgulise avanemisega. Majandusarengut toetab stabiilne monetaarkeskkond, riigi majanduslik avatus, ülemaailmse globaliseerumise ja infotehnoloogilise revolutsiooni võimaluste ärakasutamine. Lähiaastateks võib Eestile prognoosida 5,5–6,0% majanduskasvu aastas juhul, kui eurotsooni majandus on tõusufaasis ning ei toimu negatiivseid šokke tooraineturul. 2.2. Tallinna majanduslik olukord Tallinn moodustab 0,35% kogu Eesti territooriumist ja siia on koondunud üle 29% Eesti elanikkonnast. Tallinn on riigi tähtsam haldus- ja teeninduskeskus, kuhu on koondunud valitsus-, kultuuri-, finants- ja mitmed muud olulise tähtsusega asutused ning ettevõtted. Samuti paikneb Tallinnas oluline osa vabariigi kaubandus ja teenindusettevõtetest. Tallinnas on registreeritud 47% Eesti äriühingutest, kus töötab ligi 34% kogu Eestis tööga hõivatutest. Eriti kõrge on Tallinna osa töötajate arvust finantsvahenduses, valitsussektoris, hulgi- ja jaekaubanduses ning hotellide ja restoranide osas. Tallinna osa Eesti sisemajanduse kogutoodangust on üle 50%. Tallinna osa Eestis jaevõrgus müüdud esma- ja toidukaupadest 44%. Mootorsõidukite, olme jm tehnika osas on Tallinna osatähtsus veelgi kõrgem. Tallinna osa Eestit külastavate välisturistide arvust on üle 80%, majutusasutustes viibinute arvust ligi 65%. Raha koondumist Tallinna kinnitab ka Eesti Panga statistika. Pangaklientide elu- ja asukoha järgi oli seisuga 31. detsember 2002 Tallinna osa Eesti hoiuste mahust 56,8% ja laenudest 63,3%. Tallinna osa liisinglepingute mahust oli ligi 60%. Tallinna osa Eesti kohalike eelarvete mahust on 36%. Tallinna osa omavalitsuste eelarvetes oleks veel kõrgem, kui mitmete riigi õigusaktide alusel ei oleks viimastel aastatel Tallinnas teenitud tulu ümber jaotatud teiste omavalitsuste kasuks. Ka järgnevatel aastatel on oodata Tallinnas kiiret majanduskasvu, kusjuures ennaktempos toimub areng kaubandus-, teenindus-, kinnisvara- ja finantssektoris. Üle poole välisinvesteeringutest tehakse ka järgnevatel aastatel Tallinnas. Tallinna arengu arvel paraneb nii tallinlaste kui lähipiirkondade inimeste tööhõive. Suureneb jätkuvalt teistest omavalitsusüksustest Tallinnasse töölkäivate isikute arv, kes koormavad linna infrastruktuuri ja suurendavad linnaeelarve kulusid, kuid kelle maksutulud laekuvad elukohajärgse omavalitsuse eelarvesse. Tallinna arengupotentsiaali, linna kindlat eelarve juhtimist, sh ka selle strateegilist planeerimist on tunnustanud ka reitinguagentuur Moody’s, tõstes 2003. aastal Tallinna reitingu tasemelt Baa1 tasemele A3. MAKROMAJANDUSLIKUD PÕHINÄITAJAD 2001–2006 Näitaja 2001 2002 2003 2004 2005 2006 Eesti SKP jooksv hindades, mlrd kr 96,6 106,6 115,0 127,0 140,0 155,0 sh Harjumaa koos Tallinnaga 58,0 64,0 69,0 76,0 83,0 92,0 SKP reaalkasv, %-des 5,0 5,8 5,5 6,0 6,0 6,0 Tarbijahinnaindeks, %-des 5,8 3,6 3,2 4,4 3,7 3,6 Tööhõive Eestis tuh in 577,7 585,6 580,8 588 589,7 591,5 sh Tallinnas 192,6 198,6 199 200 200 200 Tööhõive kasv Eestis %-des 0,9 1,4 0,2 0,2 0,3 0,3 sh Tallinnas 0,2 3,1 0,2 0,5 0,0 0,0 Töötuse määr Eestis %-des (ILO) 12,6 10,3 10,1 10,0 9,8 9,5 sh Tallinnas 12,5 9,3 9,2 9,1 9,1 9,1 Keskmine palk Eestis, kr 5511 6112 6735 7402 8105 8875 sh Tallinnas 6765 7550 8300 9100 9950 10800 Keskmise palga kasv Eestis, %-des 12,3 10,9 10,2 9,9 9,5 9,5 sh Tallinnas 12,7 11,6 9,9 9,6 9,3 8,5 Palga reaalkasv Eestis, %-des 6,2 7,1 6,8 5,3 5,6 5,7 Riigieelarve tulud, mlrd kr 30,4 36,2 39,4 44,4 49,9 54,8 riigieelarve tulude kasvutempo, % × 19,4 8,8 12,7 12,2 9,8 sh üksikisiku tulumaks 3,2 3,5 3,8 4,1 4,5 4,9 tulumaksu kasvutempo, % × 9,5 9,6 8,7 8,6 8,6 Kodumaine sääst, % SKP-st 21,6 19,1 19,7 20,6 21,6 22,5 Jooksevkonto, % SKP-st –6,2 –12,5 –9,4 –9,7 –8,4 –7,3 Andmete allikaks on Statistikaamet, Rahandusministeerium, Eesti Pank ja Tallinna Linnavalitsus 3. Linna tulupoliitika 3.1. Tulupoliitika põhieesmärk Tulupoliitika põhieesmärk on tagada Tallinna arengukavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks jätkusuutlik finantseerimine. 3.2. Tegevussuunad põhieesmärgi elluviimisel 3.2.1. Tulubaasi laiendamine ja suurendamine Aktiviseerida tegevust riigi seadusloomes, tagamaks kohalikele omavalitsustele, sh Tallinnale pandud ülesannete täitmiseks rahaline kate. Riigikogu on viimastel aastatel vastu võtnud rea õigusakte, mis kärbivad või muudavad kohalike omavalitsuste tulubaasi. Uue hasartmängumaksu seaduse alusel ei laeku enam 5% õnne- ja osavusmängu ning totalisaatori maksutulust kohalikku eelarvesse. 2002. aasta algusest rakendas riik rahvastikuregistri seaduse sätet, mille alusel füüsilise isiku tulumaksu jaotamisel kohalike omavalitsuste vahel on Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil ainumäärav tähendus. Kaotasid sellest eelkõige suurlinnad, kus on kõige enam registrisse kandmata elanikke. Samal ajal on riiklik poliitika välistanud elukoha registreerimata jätmise eest sanktsioonide rakendamise. Eeltoodud probleemid eeldavad dialoogi jätkamist Rahandusministeeriumi ja Riigikogu komisjonidega vastavate õigusaktide muutmiseks. Riigi õigusaktidest tuleneva kohaliku omavalitsuse tulubaasi vähendamise korral tuleb taotleda riigilt kaotatud tulu kompenseerimist. Füüsilise isiku tulumaks Põhieesmärk on tagada tulumaksu laekumiste kasv. Kõige enam mõjutab tulumaksu laekumist maksumaksjate arv, keskmine palk, maksuvaba miinimum ja mitmesugused maksusoodustused. Maksumaksjate arv sõltub olulisel määral riigi ja piirkonna sotsiaalmajanduslikust olukorrast, tootmise ajakohastamisest, Tallinnas elavate ja töötavate isikute poolt oma elukoha registreerimisest rahvastikuregistris ja tulumaksu jaotamise korrast kohalike omavalitsuste vahel. Tallinna Linnavalitsuse poolt 2002. aastal linna elanike hulgas alustatud selgitustöö registreerimaks linna elanikud ka rahvastikuregistris Tallinna aadressil ning linna poolt osutatavate teenuste hinna sõltuvusse viimine rahvastikuregistrijärgsest linna elaniku staatusest on andnud positiivseid tulemusi linna registreeritud elanikkonna ja maksumaksjate arvu kasvu näol. Rahvastikuregistrijärgne Tallinna elanikkond kasvas 2002. aastal 7200 inimese võrra ja 2003. aasta 4 kuuga 4662 inimese võrra. Elanike arvu kasvu võtab Maksuamet tulumaksu kohalikele omavalitsustele ülekandmisel arvesse aastase nihkega ning seetõttu ei kasva kohe linna eelarvesse laekuv tulumaks. Eesmärk on siduda ka edaspidi linna poolt osutatavate teenuste hind teenuse saajate elukohaga. Rahvastikuregistris Tallinna aadressil registreerunud ning linnaeelarvesse tulumaksu maksvatele isikutele osutada teenuseid soodushinnaga. Tõhustada Tallinnas elavate isikute hulgas selgitustööd nende registreerimiseks rahvastikuregistris Tallinna aadressil. Seisuga 1. aprill 2003 oli rahvastikuregistrijärgse ja Statistikaameti järgse Tallinna elanikkonna vahe ligi 15 000 inimest. Tulumaksu laekumisele avaldavad suurt mõju riiklikud maksuvabastused ja -soodustused. Maksuvaba miinimum on 2003. aastal 1000 krooni kuus. Riigi tasemel koalitsioonilepingus ning riigi eelarvestrateegias aastateks 2004–2007 on maksupoliitika uute põhimõtetena kavas: 2004. aastal vähendada tulumaksumäära 24%-ni ning tulumaksuvaba miinimumi tõsta 1400 kroonini; 2005. aastal vähendada tulumaksumäära 22%-ni ning tulumaksuvaba miinimumi tõsta 1700 kroonini; 2006. aastal vähendada tulumaksumäära 20%-ni ning tulumaksuvaba miinimumi tõsta 2000 kroonini. Riigi tasemel koalitsioonilepingus on lubadus, et tulumaksureformi elluviimisel maksusoodustusi ei tehta kohalike omavalitsuste tulude arvel. Selle elluviimisel jääks kohalike omavalitsusüksuste tulumaksu baas samale tasemele, kui praeguse 56%-st tulumaksuosa kohalikele omavalitsustele tõstetakse 2004. aastal 64%, 2005. aastal 72% ja 2006. aastal 82%. Rahandusministeeriumi arvutuste järgi peaks kohalikele omavalitsustele eraldatava tulumaksu jaotusprotsent kasvama enam, s.o 2004 – 66%, 2005 – 75% ja 2006 – 85%. Selline kasv kompenseeriks teatud määral aastatega kohalikele omavalitsustele pandud lisakohustusi. Alternatiivina on arutusel kohalike omavalitsusüksuste toetusfondi suurendamine samas ulatuses kui väheneb tulumaksu laekumine. Tuludeklaratsioonide alusel tagastatavad summad kasvavad järgnevatel aastatel enim pensionikindlustuseraldiste, eluasemelaenude intresside ja koolituskulude arvel. Kogumispensioni ja täiendava kogumispensioni rakendamine võimaldab investeerida olulised summad pensionifondidesse maksuvabalt. Maamaks Linna eesmärk on maareformi kiirem lõpetamine ja maa käibesse võtmine suurendades selle kaudu maamaksu laekumist. Erineva maksejõuga elanike gruppidele sobivate elamupiirkondade rajamine vähendab suurema tuluga inimeste ümberasumist linna lähipiirkonda ning seetõttu on aluseks ka linna eelarvesse laekuva tulumaksu kasvule. Maamaksu laekumine sõltub maa maksustamishinnast ja maamaksumäärast. Maa kasutuselevõtu ja ümberkruntimise tulemusena suureneb igal aastal maamaksu summa 1–1,5 miljoni krooni võrra. Maamaksu laekumist mõjutab ka Maksuameti poolt võlglastelt sissenõutav maamaks. Eesmärgiks tuleks seada, et linna õigusaktide muutmisel ei väheneks linnakassasse laekuv maamaks. Reklaamimaks Põhieesmärk on uue reklaamimaksu määruse alusel selgitada välja ning maksudeklaratsioonide alusel maksustada kõik maksuobjektid. Eesmärk on vähemalt 1 miljoni kroonine iga-aastane maksulaekumiste kasv. Parkimistasu Alates 1. veebruarist 2003 asendab teenustasuna võetud parkimistasu uus kohalik maks – parkimistasu. Linnaga sõlmitud hankelepingu alusel peab AS Falck Eesti 2003. aastal kandma linnaeelarvesse 23,3 miljonit krooni parkimistasu. Järgnevatel aastatel linnaeelarvesse kantav parkimistasu suurus sõltub vastavalt sõlmitud hankelepingule volikogu poolt eelarves kinnitatud summast ja lepingupoolte kokkuleppest. Lepingulise summa täitmine sõltub parkimiskontrolli efektiivsusest ning viivistasu otsuste menetlemise tõhususest. Järgnevad aastad peavad näitama, kas linna poolt halduskoostöö seaduse alusel sõlmitud halduslepingute põhjal eelarvetulude kogumine osutub efektiivsemaks kui seda teeks linn ise või vastupidi. 3.2.2. Võõrvahendite kaasamine Jätkata tuleb dialoogi riigiga riigi rahaliste vahendite kaasamiseks Tallinnas asuvate, kuid sisult üleriigiliste objektide ja ettevõtmiste ühiseks rahastamiseks. Kaasata linna projektide rahastamisse enam Euroopa Liidu struktuurifondide, abiprogrammide ja muude rahvusvaheliste fondide rahalisi vahendeid. Selleks tuleb tõsta projektide ettevalmistamise taset, pidades kinni raha eraldavate institutsioonide püstitatud kvaliteedi kriteeriumitest. Euroopa Liidu struktuurifondide kasutusvõimaluste selgitamisel kasutada koostamisel oleva riikliku arengukava (nn RAK) abiskeeme ja meetmeid. Kaasata linna projektide rahastamisse erainvestoreid, kaaludes igakordselt selle efektiivsust võrreldes linna enda investeeringutega laenu toel. 4. Linna varade efektiivsem kasutamine Luua linna kinnisvara haldamiseks kinnisvarafirma. Müüa linnale mittevajalik ja ebaefektiivne vara, korraldades vara müüki soodsas turusituatsioonis. Panna linnale vajalik vara täiendavat tulu teenima, samal ajal tagades linnale vajaliku vara väärtuse hoidmiseks tänasel tasemel esmased investeeringud. TALLINNA MAKSUTULUD 2001–2006 Majandustegur/tululiik 2001 2002 2003 2004 2005 2006 Elanikkond aasta alguses, tuh in Statistikaameti andmetel 399,9 398 397 396 396 396 Rahvastikuregistri andmetel 378,6 370,7 377,9 386 390 392 Hõivatute arv, tuh in 192,6 198,6 198 199 199 199 Kuu keskmine tulumaksumaksjate arv 171,3 165,3 167 168 168 168 Keskmine palk, kr 6765 7550 8300 9100 9950 10800 Keskmise palga kasv 12,7 11,6 9,9 9,6 9,3 8,5 Minimaalpalk kuus, kr 1600 1850 2160 2160 2160 2160 Maksuvaba miinimum kuus, kr 1000 1000 1000 1400 1700 2000 Tulumaksumäär %-des 26 26 26 24 22 20 Kohal. omavalitsusele eraldatav tulumaksu % 56 56 56 64 72 82 Aasta tuludeklarats. maksusaldo, mln kr –67,5 –144,7 –180 –210 –240 –270 sh 56% Tallinna eelarve arvel –37,8 –49,3 –101 –118 –154 –194 Maksutulud kokku 1857 1903,3 2161 2309 2466 2643 Riiklikud maksud 1796,8 1837,3 2098 2250 2406 2582 Tulumaks 1669,9 1721,3 1975 2130 2285 2460 Maamaks 124,1 115 123 120 121 122 Hasartmängumaks** 2,8 1,1 0 0 0 0 Kohalikud maksud 60,2 66 63 59 60 61 Mootorsõidukimaks*** 36,6 38,9 5 0 0 0 Reklaamimaks 21,2 23,5 24 24 25 26 Tänavate sulgemise maks 2,4 3,6 3 4 4 4 Parkimistasu 0 0 23 23 23 23 Parkimise viivistasu 0 0 8 8 8 8 5. Üldeesmärgid eelarvekulude tegemisel aastatel 2004–2006 Tallinna linna peamine arenguvisioon on saada üheks kiiremini arenevaks elukeskkonnaks Läänemere piirkonnas, pidades samal ajal silmas arengu tasakaalustatust eri elanikkonna rühmade osas. Selle visiooni saavutamiseks määratleb Tallinna linn arengukava olulisemad ehk nn kriitilised eesmärgid aastateks 2004–2006. Linna arengukava 2003–2009 püstitas järgmised peaeesmärgid: 1. Muuta linnaasutuste teeninduskvaliteet ja efektiivsus paremaks. 2. Parandada laste ja noorte elukeskkonda. 3. Parandada kommunaalmajandust ja elanike eluaseme kvaliteeti. 4. Tagada soodne ettevõtluskeskkond. 5. Parandada linna välisilmet. 6. Viia lõpule omandi- ja maareform, suurendada Tallinna maavaldusi. 7. Turvatunde suurendamine. 8. Orienteerida haridussüsteem uue majanduse tingimustele. 9. Arendada heaolu, tervishoidu ja sotsiaalhoolekannet ning tagada eakate ja puuetega inimeste toimetulek. 10. Parandada kultuuriteenuste kvaliteeti ja avardada kultuuriteenuste valikut. 5.1. Eelarve prioriteedid 2004. aastaks Linna arengu seisukohalt ja eelolevate aastate põhieesmärkidest lähtuvalt on Tallinna arengukavas määratletud kümme peaeesmärki, mille osas kavatseb linn lähiaastatel saavutada olulise kvalitatiivse ja kvantitatiivse edasimineku. Seega on nende eesmärkide saavutamine ja nendega seotud valdkonnad eelolevate aastate linnaeelarve prioriteetideks. Nimetatud eesmärkide realiseerimise jätkamiseks määratles linnavalitsus «Tallinna linna eelarvestrateegia aastateks 2003–2005» lähtudes ka 2004. aastaks järgmised prioriteedid: 1. Haridus ja noored (sh koolide ja lasteaedade renoveerimise jätkamine, tervishoiu- ja hambaravikabinettide loomine koolides, Interneti ühenduse tagamine koolides, noortele vaba aja veetmise võimaluste pakkumine, pöörates erilist tähelepanu sportimisvõimaluste loomisele ja õpilasmaleva arengule). 2. Sotsiaalne kindlustunne (eakate inimeste ja noorte perede toetamine, elamuehituse investeeringute suurendamine (programm «5000 korterit Tallinnale»)). 3. Turvalisuse suurendamine ja arstiabi kättesaadavuse tagamine (programm «Turvaline Tallinn», munitsipaalpolitsei rajamine, senisest suurema tähelepanu pööramine HIV ja narkomaania ennetustegevusele, investeeringud Tallinna tervishoiuvõrku). 4. Teedeehitus (finantseerimiseks kaasata ISPA, nn Euroopa ühtekuuluvusfondide, PPP ja riigieelarve vahendeid). 5. Teede korrashoid, jooksev ja kapitaalremont ning heakorratööd Tallinna välisilme parandamiseks. 6. Ettevõtluse arendamine (mereäärsete alade arendamises osalemine (investeeringud sadamaalade ja Paljassaare sadama infrastruktuuri), väikeettevõtluse arendamine (programm «Väikeettevõtluse areng»). 7. Logistiliselt ning majanduslikult põhjendatud ja linnaelanikele sõbraliku ühistranspordi väljaarendamine. 5.2. Eelarve kulud ja investeeringud 2004–2006 Eelarve kulusid ja investeeringuid vähendatud mahuni, kus on kulutustele tagatud rahaline kate praegu kehtivate maksude ja muude tulude näol. Puudujääv osa kaetakse laenudega. Laenude maht vastab riiklikes õigusaktidega kinnitatud normatiividele. EELARVE KULUD 2001–2006* (mln krooni) Valdkond 2001 täitmine 2002 täitmine 2003 eelarve 2004 prognoos 2005 prognoos 2006 prognoos Haridus 797 836 871 878 888 920 Kultuur 139 151 133 133 137 144 Sport 93 85 102 103 105 108 Sotsiaalhooldus 149 155 254 254 260 266 Tervishoid 32 31 29 29 30 33 Heakord ja kommunaalmajandus 281 306 297 298 305 320 Transport ja liikluskorraldus 493 467 462 540 549 565 Linnaplaneerimine 15 13 15 17 18 19 Turvalisus ja korrakaitse 17 15 22 16 17 18 Üldvalitsemine** 278 270 308 319 321 328 Elamumajandus 39 48 23 22 23 26 Muud majandusvaldkonna kulud 24 19 36 36 37 42 sh ettevõtluskeskkonna soodustamine 0 0 18 18 18 18 Muud 6 8 0 0 0 0 Reservfond 0 39 40 40 40 40 KOKKU 2 363 2 443 2 592 2 685 2 730 2 829 * eelarve kulud on kajastatud ilma riigieelarveliste vahenditeta ** üldvalitsemiskulude kasv on seoses kavandatavate kuludega registritele INVESTEERINGUD 2001–2006* (mln krooni) Valdkond 2001 täitmine 2002 täitmine 2003 eelarve 2004 prognoos 2005 prognoos 2006 prognoos Üldvalitsemine 5 9 10 10 8 8 Haridus 138 189 159 154 117 121 Kultuur 77 65 60 58 44 45 Sport 53 62 56 54 41 42 Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid 65 38 47 45 34 35 Elamumajandus 58 136 136 131 100 103 Kommunaalmajandus 105 135 172 166 127 132 Teedemajandus 357 402 189 182 139 144 Keskkonnakaitse 2 0 0 0 0 0 Turvalisus 2 4 2 2 2 2 Ettevõtlus 16 4 6 6 4 4 KOKKU 878 1 044 837 808 616 636 * investeeringud linnaeelarvest ilma riiklike investeeringute ja välisabita 6. Linna laenupoliitika 6.1. Omavalitsuste laenamist reguleeriv seadusandlus Kohalike omavalitsuste laenude võtmist reguleerivad kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS), valla- ja linnaeelarve seadus, Tallinna linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord ning Tallinna Linnavolikogu 6. veebruari 2003. a määrus nr 10 «Tallinna linna laenude võtmise ja haldamise kord». Vastavalt valla- ja linnaeelarve seaduse muudatusele alates 20. juulist 2002. a, ei tohi kõigi tagasimaksmata laenude, tasumata kapitalirendi maksete ja emiteeritud võlakirjade ning muude rahaliste kohustuste kogusumma koos võetava laenu, kapitalirendi, emiteeritavate võlakirjade ja muude rahaliste kohustustega ületada 60% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised. Tagasimakstavate laenusummade ja laenuintresside, kapitalirendi maksete ja kapitalirendi intresside ning võlakirjade lunastamise kulude kogusumma ei või ületada ühelgi eelseisval eelarveaastal 20% laenu võtmise, kapitalirendi kasutamise või võlakirjade emiteerimise eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised. 6.2. Tänane olukord 6.2.1. Võetud laenud Aastal 1996 kaasas Tallinna linn esmakordselt eelarvesse väliskapitali emiteerides võlakirju Nomura kaudu neljaks aastaks summas 470 mln krooni. Alates aastast 1998 on hoogustunud võõrkapitali kaasamine. Laenude võtmise eesmärk on olnud tagada linna investeeringute stabiilsus. Kokku on Tallinna linnal 6 eelarvelaenu, mille tagasimaksmata põhiosa jääk seisuga 31.05.2003 on kokku 1 231,5 miljonit krooni. Tallinna linna nimel võetud laenud ja võlakirjad. Ebastabiilsete kulutuste vältimiseks on linna eelarvest tagasi makstavatele laenudele alates 2002. aastast kehtestatud tuletistehingutega fikseeritud intressid. 2003. aastal võeti laenu Nordea pangast 10 mln EUR ja Põhjamaade Investeerimispangast (NIB) 20 mln EUR. Mõlemate laenude põhiosade ja intresside tagasimaksete tähtajad algavad alates 2004. aastast ning on ühesugused (intressid 6 kuu EURIBOR+0,41%). Tabelis toodud arvestus on intressimääraga 3,5%. Laenude keskmine kaalutud intress 3,78%. Linna eelarvest tagasimakstavad laenud seisuga 31.05.2003 Laenuandja Algsumma valuutas, laenu võtmise kuupäev Laenu- summa (mln kr) Intress Tagasimaksmata põhiosa (mln kr) seisuga 31.05.2003 Tähtaeg Dresdner Panga võlakirjad 17,5 mln EUR 23.04.1999 273,8 min 5,55% max 6,15% 60,9 23.04.2004 Sündikaatlaen Bankgesellshaft Berlin AG 13,191 mln EUR 08.06.2000 206,4 5,24% 123,8 23.05.2005 Ühispanga laen 205,7 mln kr 27.03.2001 205,7 6% 182,8 05.01.2007 Nordea panga laen 25,2 mln EUR 03.06.2002 395,0 4,14% 395,0 04.06.2007 Nordea Panga laen ja NIB laen 2003. a 10+20 mln EUR 08.05; 27.05.2003 469,0 6 kuu EURIBOR + 0,41% 469,0 15.09.2008 KOKKU 1 231,5 Linna eelarvest tagasimakstavate laenude tagasimaksed 2003–2008, seisuga 31.05.2003* (ilma uute 2004–2006 võetavate laenudeta ja olemasolevate laenude refinantseerimiseta) (mln krooni) 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Kokku Põhiosa Dresdner Panga võlakirjad 1999 30,5 30,4 60,9 Bankgesellschaft Berlin sündikaadi laen 2000 41,3 41,3 41,2 123,8 Ühispanga laen 2001 22,9 45,7 45,7 45,7 22,9 182,8 Nordea panga laen 2002 49,4 98,7 98,7 98,8 49,4 395,0 Kokku 144,1 216,1 185,6 144,5 72,3 762,5 2003. a võetud laenud Nordea pangast ja NIB-ist 93,8 93,8 93,8 93,8 93,8 469,0 Kokku põhiosa 144,1 309,9 279,4 238,3 166,1 93,8 1231,5 Intress Dresdner Panga võlakirjad 1999 2,4 1,0 3,4 Bankgesellschaft Berlin sündikaadi laen 2000 5,4 3,3 1,1 9,8 Ühispanga laen 2001 10,5 7,8 5,1 2,3 0,1 25,8 Nordea panga laen 2002 14,4 11,7 8,1 4,4 0,9 39,5 Kokku 32,7 23,8 14,3 6,7 1,0 78,5 2003. a võetud laenud Nordea pangast ja NIB-ist 21,7 12,5 9,2 5,8 2,4 51,6 Kokku intress 32,7 45,5 26,8 15,9 6,8 2,4 130,1 KOKKU PÕHIOSA + INTRESS 176,8 355,4 306,2 254,2 172,9 96,2 1361,6 * Nomura võlakirjade viimane osa on 2003. aasta aprillis tagasi makstud. 6.2.2. Tallinna linna potentsiaalsed kohustused Tallinna linna nimel võetud laenud suurprojektide elluviimiseks, mille maksavad tagasi teenuse tarbijad. Tallinna linn on vahendanud laenu linnaosavalitsustele ning linna enamusosalusega ettevõtetele võimaldamaks neil läbi viia suuremahulisi projekte. Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupanga (EBRD) ning Rahvusvahelise Rekonstruktsiooni ja Arengupanga (IBRD) laenud võeti soojasõlmede renoveerimiseks. Rootsi Riiklikult Tööstuse ja Arengupangalt (NUTEK) saadud rahadega renoveeriti Mustamäe elamuid. Laenu tagasimakseteks vajalikud summad kogutakse teenuse tarbijatelt. Linna nimel võetud laenud, mis on all-laenulepingutega edasi laenatud (mln krooni) Laenu- andja Laenu summa Sõlmi- tud Lõpp Saldo 31.12.2002 Tagasi-maksed 2003 2004 2005 2006 põhiosa intress põhiosa intress põhiosa intress põhiosa intress põhiosa intress IBRD 4,92 mln USD 1994 2009 59,500 15,544 8,500 3,997 8,500 3,405 8,500 2,813 8,500 2,220 EBRD 4,78 mln DEM 1995 2003 2,580 0,040 2,580 0,040 EBRD 0,62 mln DEM 1995 2003 0,358 0,001 0,358 0,001 NUTEK 2,57 mln SEK 1995 2004 1,136 0,087 0,568 0,061 0,568 0,026 Kokku 63,574 15,672 12,006 4,099 9,068 3,431 8,500 2,813 8,500 2,220 * IBRD laen lõpeb aastal 2009 6.2.3. Kapitalirent Linna ametiasutuste ja linnaosade kapitaliliisingute jääk koos intressidega on seisuga 31. detsember 2002. a 250,5 mln krooni. Liisingu vahenditega on renoveeritud soojasõlmi, soetatud arvutustehnikat, kiirabiautosid, meditsiinitehnikat, sõiduautosid. (mln krooni) Asutus Tagasimaksmata summa seisuga 31.12.2002 2003. eelarvesse planeeritud summa 2004 2005 2006–2007 Linnaarhiiv 0,075 0,019 0,017 0,017 0,022 Spordi- ja Noorsooamet 0,512 0,512 Kommunaalamet* 236,044 17,200 74,600 74,600 69,644 Tuletõrje- ja Päästeamet 5,447 1,537 1,726 1,684 0,500 Sotsiaal- ja Tervishoiuamet 0,764 0,589 0,100 0,075 Linnakantselei 7,248 4,556 2,670 0,022 Lasnamäe LOV 0,446 0,104 0,104 0,104 0,134 KOKKU 250,536 24,517 79,217 76,502 70,300 * Viru Keskuse terminaali ehitamisega seotud linna kohustused. 6.3. Laenustrateegia aastateks 2003–2006 Laenude keskmine tagasimakse tähtaeg on hetkel viis aastat. Olemasolevatest laenudest lõpeb viimane aastal 2008. Linna laenude keskmine kaalutud intress 2003. aastal on 3,78% (2002. aastal 4,97%). Samas tuleb arvestada, et laenuintresside tase on saavutanud oma kümne aasta madalaima seisu. Finantsanalüütikud prognoosivad Euribori kasvu pikemas perspektiivis, siit tulenevalt ka laenuintresside tõusu. Linna laenustrateegia alused on: 1. Muuta linna laenuportfell vähemalt kümne aasta pikkuseks (vt tabel lk 15). Refinantseerida osa laene, kasutades soodsat olukorda laenuturul. 2. Hoida linna keskmine kaalutud laenuintress 4,5% piires. Ebastabiilsete kulutuste vältimiseks maandada intressiriskid. 3. Kaasata linna investeeringute tegemisel võõrkapitali järgmistes summades: a. 2004 450 miljonit krooni; b. 2005 300 miljonit krooni; c. 2006 250 miljonit krooni. LINNA LAENUKOORMUS arvestades strateegias ettenähtud laenudega Linna poolt perioodil 2004–2006 võetavad laenud ajatatud tagasimaksmistähtajaga seitse aastat ning rakendatud kolmeaastast maksepuhkust ja olemasolevaid laene on refinantseeritud ning võetud aastane maksepuhkus. (mln krooni) 2002 tegelik 2003 eelarve 2004 prognoos 2005 prognoos 2006 prognoos Eelarve tulud* 3281 3752 3703 3802 3948 Võlakohustuste põhiosa tagastamine sh liisingud 201,6 260,3 253,8 358,7 286,7 Linnaeelarve laenude põhiosa tagasimaksed 195,6 224,0 165,5 273,7 232,5 Kapitaliliisingute (põhiosa + intress) tagasimaksed 24,5 79,2 76,5 45,7 EBRD laenu põhiosa tagasimaksed 6,0 2,7 IBRD laenu põhiosa tagasimaksed 8,5 8,5 8,5 8,5 NUTEK laenu põhiosa tagasimaksed 0,6 0,6 Intresside tasumine 40,2 56,4 62,3 61,1 63,1 Eelarve laenude intresside tagastamine ja teenindamiskulud 39,4 52,1 58,9 58,3 60,9 EBRD laenu intressimaksed 0,8 0,2 IBRD laenu intressimaksed 4,0 3,4 2,8 2,2 NUTEK laenu intressimaksed 0,1 0,01 Kokku põhiosa + intressid 241,8 316,7 316,1 419,8 349,8 % eelarve tuludest (v.a laen) 7% 8% 9% 11% 9% Seadusega lubatud laenu teenindamise kulud 20% aasta eelarve tuludest (v.a laen) 656 750 741 760 790 Võlakoormus aasta lõpu seisuga 1775,3 1933,5 2177,1 2151,7 2127,5 Linnaeelarve laenude põhiosa jääk aasta lõpu seisuga koos 2003. a võetud laenudega 842,5 1087,5 922,0 648,2 415,7 2004–2006 strateegia laenude jääk aasta lõpul 450 750 1000 Võetud laenude arvestuslik intress aasta lõpul 81,4 59,0 36,6 19,8 9,5 2003 võetud laenude arvestuslik intress aasta lõpul 51,6 29,9 17,4 8,2 2004–2006 strateegia laenu intresside jääk aasta lõpul 122 182 216 Kapitaliliisingute jääk aasta lõpu seisuga (põhiosa+intress) 250,5 226,0 146,0 70,0 24,6 EBRD laenu võlg aasta lõpu seisuga 2,9 IBRD laenu võlg aasta lõpu seisuga 59,5 51,0 42,5 34,0 25,5 IBRD laenu arvestuslik intress 15,5 11,5 8,1 5,3 3,0 Muud linna lühiajalised kohustused (prognoos) 481,0 405,0 350,0 350,0 350,0 Muud linna pikaajalised kohustused (prognoos) 42,0 42,0 70 75 75 % aasta eelarve tuludest (v.a laen) 54% 52% 59% 57% 54% Seadusega lubatud võlakoormus 60% aasta eelarve tuludest (v.a laen) 1969 2251 2222 2281 2369 2004, 2005, 2006 aasta võlakoormusesse on lülitatud 2004. aastal võetav laen 450 mln kr, 2005. aastal võetav laen 300 mln kr ja 2006. aastal võetav laen 250 mln kr. 2003. aasta eelarve tuludesse on sisse arvestatud riigieelarvest saadud tasandusfondi vahendid summas 489,6 mln kr kui mittesihtotstarbeline eraldis (seaduse «2003. aasta riigieelarve» § 5 lõige 2). Tuludesse ei ole arvestatud välisabi, laenusid ja muid riigieelarvelisi eraldisi. 2004. aasta, 2005. aasta ja 2006. aasta tuludesse on arvestatud riigieelarve tasandusfondi vahendid samas mahus kui 2003. aastal, s.o 489 mln kr. Linnaeelarvest tagasimakstavad laenud 2003–2015 (arvestades osa laenude refinantseerimist ning võetavate laenude tagasimaksetähtaega seitse aastat kolmeaastase maksepuhkusega) (mln krooni) 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Kokku Põhiosa: Nomura võlakirjad 1998 26,7 26,7 Dresdener Panga võlakirjad 1999 60,9 30,4 91,3 Bank Gesellschaft Berlin sündikaadi laen 2000 41,3 41,3 41,2 123,8 Ühispanga laen 2001 45,7 40,0 40,0 40,0 40,0 205,7 Nordea panga laen 2002 49,4 98,7 98,7 98,7 49,5 395,0 Kokku vanad laenud 224,0 71,7 179,9 138,7 138,7 89,45 842,5 Võetud laen 2003 (469 mln kr) 3,5% 93,8 93,8 93,8 93,8 93,8 469,0 KOKKU 224,0 165,5 273,7 232,5 232,5 183,3 1311,5 Tagasimaksmata aasta lõpul 1087,5 922,0 648,3 415,8 183,3 0 2004. a 450 mln kr 4,5% 0 0 0 64 64 64 64 64 64 64 450,0 2005. a 300 mln kr 4,5% 0 0 0 43 43 43 43 43 43 43 300,0 2006. a 250 mln kr 4,5% 0 0 0 36 36 36 36 36 36 36 250,0 Uued laenud kokku 0 0 64 107 143 143 143 143 143 79 36 1000,0 PÕHIOSA KOKKU 224,0 165,5 273,7 232,5 296,8 290,3 143,0 143,0 143,0 143,0 143,0 79,0 36,0 2311,4 Tagasimaksmata aasta lõpul koos str.l-ga 1087,5 1372,0 1398,3 1415,7 1119,0 828,7 686,0 543,0 400,0 257,0 114,0 36,0 0 Intress Nomura võlakirjad 1998 0,6 0,6 Dresdener Panga võlakirjad 1999 4,7 1,0 5,7 Bank Gesellschaft Berlin sündikaadi laen 2000 5,4 3,3 1,1 9,8 Ühispanga laen 2001 10,5 6,4 5,2 3,6 2,0 1,2 28,9 Nordea panga laen 2002 14,4 14,4 10,5 6,7 4,1 2,2 52,3 Kokku vanad laenud 35,6 25,1 16,8 10,3 6,1 3,4 97,3 Võetud laen 2003 (469 mln kr) 3,5% 21,7 12,5 9,2 5,8 2,4 51,6 KOKKU 35,6 46,8 29,3 19,5 11,9 5,8 0 0 0 148,9 Tagasimaksmata intress aasta lõpul 113,3 66,5 37,2 17,7 5,8 2004. a 450 mln kr 4,5% 10 20 20 20 17 14 12 9 6 3 132 2005. a 300 mln kr 4,5% 7 14 14 14 12 10 8 6 4 2 88 2006. a 250 mln kr 4,5% 6 11 11 11 10 8 6 5 3 2 73 Uued laenud kokku 10 27 39 45 42 37 31 24 18 12 5 2 293 Tagasimaksmata intress aasta lõpul uutel 122 182 216 171 129 92 61 36 18 7 2 0 INTRESS KOKKU 35,6 56,9 56,3 58,9 56,9 47,9 37,0 31,0 24,0 18,0 12,0 5,0 2,0 441,4 Laenu teenindamise kulud 2,0 2,0 2,0 6,0 58,9 58,3 60,9 Tagasimaksmata intr a lõpul koos str.l-ga 113,3 188 219,5 234 177 129 92 61 36 18 7 2 0 KOKKU PÕHIOSA + INTRESS 259,6 222,4 330,0 291,4 353,7 338,0 180,0 174,0 167,0 161,0 154,0 84,0 37,0 2752,8 7. Tallinna linna finantsjuhtimise mudeli juurutamine Tallinna Linnavolikogu 22. augusti 2002 otsus nr 239 kohustab Tallinna Linnavalitsust juurutama ajavahemikul oktoober 2001 – mai 2002 välja töötatud finantsjuhtimise mudelit täies mahus. Linnavolikogu kinnitatud üleminekuplaani alusel tuleb 2007. aastaks Tallinna linna tasandil üle minna tsentraliseeritud raamatupidamisele, toote- ja tekkepõhisele eelarvestamisele, integreerida täielikult raamatupidamine, eelarvestamine ja rahavood ning rakendada finantsjuhtimise infosüsteem. 2004. aastal läheb kogu linn üle tekkepõhisele eelarvele. 2003. aastal koostatakse sotsiaal- ja tervishoiu- ning kommunaalvaldkondadele tootepõhised eelarved toodetele, mis ei ole seotud linnaosade valitsustega. 2004. aastal koostatakse tootepõhine 2005. aasta eelarve osale Tallinna linnaasutustest. Alates 2004. aasta algusest läheb linn tervikuna üle uuele raamatupidamise seadusele vastavale majandusarvestusele. 2004. aasta jooksul valmistatakse ette hangitava finantsjuhtimise infosüsteemi rakendamine osas linnaasutuste raamatupidamises 2005. aasta algusest.