Vasalemma Vallavolikogu — Eestkoste korraldamise juhendi kinnitamine — KO, 89, 1794

Lähtudes sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617; 2002, 53, 336; 61, 375; 64, 393; 90, 521) § 8 punktist 4 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 6 lõike 3 punktist 1 ja § 22 lõikest 2 ning vallavolikogu sotsiaalkomisjoni 6. mai 2003. a seisukohast, Vasalemma Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud eestkoste korraldamise juhend. 2. Määrus jõustub alates 28. juunist 2003. a. Volikogu esimees Peeter MALVE Kinnitatud Vasalemma Vallavolikogu 25. juuni 2003. a määrusega nr 17 EESTKOSTE KORRALDAMISE JUHEND I. ÜLDSÄTTED 1. Eestkoste korraldamise juhend sätestab perekonnaseadusest (edaspidi PKS), sotsiaalhoolekande seadusest (edaspidi SHS ), lastekaitse seadusest (edaspidi LaKS), tsiviilkohtumenetluse seadustikust (edaspidi TsMS) ning teistest seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevad eestkosteasutuse ülesanded piiratud teovõimega isikute õiguste ja huvide kaitsmisel ning nende täitmise korraldamisel Vasalemma vallas. Juhend ei reguleeri eestkostet vajavate isikute hoolekande korraldamist. 2. Eestkoste korraldamise all mõistetakse käesolevas juhendis: 2.1. lapsesse puutuvate vaidluste lahendamist, kui vanemad ei ole jõudnud omavahel kokkuleppele; 2.2. vanemliku hoolitsuseta jäänud laste huvide kaitsmist; 2.3. eestkoste seadmise korraldamist; 2.4. eestkostetava varaga teostatavate tehingute otsustamist. 3. Eestkosteasutuseks Vasalemma vallas on Vasalemma Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus), kes täidab oma ülesandeid haridus- ja sotsiaalteenistuse osakonna kaudu. Haridus- ja sotsiaalosakonna otsustused vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. 4. Eestkostet korraldatakse eestkostet vajava isiku elukohajärgselt. Isiku elukoha määramisel juhindutakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-dest 14 ja 15. II. LAPSESSE PUUTUVATE VAIDLUSTE LAHENDAMINE 5. Lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtutakse vastavalt PKS §-le 58 ja LaKS §-le 27 lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. 6. Vanemate vahel tekkinud lapsesse puutuvaid vaidlusi lahendab vallavalitsus poolte lepitamise teel, mis vormistatakse kirjaliku kokkuleppe sõlmimisega kolmes eksemplaris, millest üks jäetakse vallavalitsusele. 7. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendab vaidluse vallavalitsus lapse huvidest lähtudes. Otsustusega mittenõustumise korral võib vanem pöörduda kohtusse. Tulenevalt PKS §-st 59 annab lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel kohtule kirjaliku arvamuse vallavanem. Kohtu nõudmisel annab täiendavalt omapoolse arvamuse valla hariduse- ja sotsiaalteenistuse osakonna peaspetsialist. 8. Vanemate kokkuleppe puudumisel otsustab tulenevalt PKS §-dest 46 ja 47 lapse ees- ja perekonnanime ühe vanema taotlusel vallavalitsus. 9. Lapse perekonnanime muutmise PKS §-s 48 sätestatud juhtudel otsustab vallavalitsus. Lapse perekonnanime muutmine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega, mille eelnõu valmistab ette valla hariduse- ja sotsiaalosakond. Vallavalitsuse korralduse ärakirja saadab vallavalitsuse kantselei kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele, kus asub lapse sünniakt. 10. Lapse põlvnemise tuvastamiseks isast, kui lapse ema, eestkostja või isa ei ole vastava avaldusega kohtu poole pöördunud, esitab avalduse PKS §-st 42 tulenevalt vallavalitsus. 11. Kui vanemad ei jõua kokkuleppele, mil viisil lahuselav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse PKS §-st 52 tulenevalt vallavalitsus käesoleva juhendi punktidega 2.2 ja 2.3 ettenähtud korras. 12. Kui kas või üks vanematest või eestkostja ei anna 15–18-aastasele alaealisele abiellumiseks nõusolekut ja avaldust abiellumisloa saamiseks kohtule ei ole esitanud PKS §-st 3 ja TsMS §-st275 tulenevalt vanem ega alaealine ise, võib alaealise huvidest lähtuvalt avalduse kohtule esitada vallavalitsus. III. VANEMLIKU HOOLITSUSETA JÄÄNUD LASTE HUVIDE KAITSMINE 13. Leidlapsele ees- ja perekonnanime panemiseks teeb ettepaneku ja vastava avalduse esitab perekonnaseisuasutusele leidlapse sünniakti koostamiseks PKS §-st 114 tulenevalt vallavalitsus. Avaldus sünniakti koostamiseks esitatakse kolme päeva jooksul lapse leidmise päevast arvates. 14. Kui last on ohtlik jätta vanema, võõrasvanema või kasuvanema juurde, esitab vallavalitsus tulenevalt PKS §-dest 53 ja 57 ning LaKS §-st27 kohtule hagiavalduse lapse äravõtmiseks koos lapse äravõtmise vajadust tõendavate dokumentidega. Kui hagi kohtule on esitanud teine vanem või eestkostja, annab vallavanem kohtu nõudmisel kirjaliku arvamuse. Kohtu nõudmisel annab täiendavalt omapoolse arvamuse valla haridus- ja sotsiaalteenistuse osakonna peaspetsialist. 15. Kui lapse jätmine vanema juurde ohustab lapse tervist või elu, võib tulenevalt PKS §-dest 53 ja 57, LaKS §-dest 27 ja 32 ning SHS §-st 25 vallavalitsus lapse vanemalt ära võtta enne kohtuotsust, kusjuures vallavalitsuse korraldus lapse äravõtmiseks tuleb vormistada ühe tööpäeva jooksul pärast lapse äravõtmist. Vallavalitsus peab esitama kohtule kümne päeva jooksul lapse äravõtmise või vanema õiguste äravõtmise nõude. 16. Vanema õiguste äravõtmiseks PKS §-st 54 sätestatud juhtudel esitab vallavalitsus kohtule hagiavalduse koos vanema õiguste äravõtmise vajadust tõendavate dokumentidega. Kui vanema õiguste äravõtmiseks esitab kohtule hagi teine vanem või eestkostja, annab vallavanem kohtule arvamuse. Kohtu nõudmisel annab täiendavalt omapoolse arvamuse valla haridus- ja sotsiaalteenistuse osakonna peaspetsialist. 17. Loa lapsega kohtumiseks vanemale, kellelt kohus on ära võtnud vanema õigused, võib vallavalitsus tulenevalt PKS §-st 55 ja LaKS §-st 28 anda siis, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju. Luba vormistatakse kirjalikult, tähtajaliselt ja kohtumiseks kehtestatud tingimustega. Kui vanem kahjustab lapsega kokkusaamisel lapse huve, tunnistatakse luba kehtetuks. 18. Vanema õiguste taastamiseks PKS §-st 56 tulenevalt esitab kohtule hagiavalduse vanem. Asja läbivaatamisel kohtus annab vallavanem kohtu nõudmisel kirjaliku arvamuse. Kohtu nõudmisel esitab täiendavalt omapoolse arvamuse valla hariduse- ja sotsiaalteenistuse osakonna peaspetsialist. 19. Kui vanem ei täida alaealise lapse või abi vajava töövõimetu täisealiseks saanud lapse ülalpidamiskohustust ning teine vanem või eestkostja ei esita nõuet lapsele elatise väljamõistmiseks, esitab vallavalitsus tulenevalt PKS § 61 kohtule hagiavalduse elatise väljamõistmiseks vanema või eestkostja kasuks. Kui vanem ei täida kasvatusasutuses oleva lapse ülalpidamiskohustust, esitab vallavalitsus vastavalt PKS §-le 62 kohtule hagiavalduse vanemalt elatise väljamõistmiseks. 20. Lapsendamise kehtetuks tunnistamisel, lapsendajalt vanema õiguste äravõtmisel ja lapse äravõtmisel lapsendajalt vanema õiguste äravõtmiseta PKS §-st 87 tulenevalt, esitab kohtu nõudmisel kohtule kirjaliku arvamuse vallavanem. Kohtu nõudmisel annab täiendavalt omapoolse arvamuse valla hariduse- ja sotsiaalteenistuse osakonna peaspetsialist. IV. EESTKOSTE SEADMISE KORRALDAMINE 21. Kui lapse vanemad on surnud, piiratud teovõimega või kui on tuvastatud nende teadmata kadumise fakt, kui laps on ära võetud vanematelt, kui lapse vanematelt on ära võetud vanema õigused või kui laps on jäänud muudel põhjustel ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse hooldamise ja kasvatamise ning esitab kohtule avalduse eestkoste seadmiseks PKS §-dest 53 ja 93, SHS §-dest 24 ja 25 ning LaKS §-st 63 tulenevalt vallavalitsus. 22. Täisealise isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks seatakse eestkoste kui isik on piiratud teovõimega. Avalduse eestkoste seadmiseks täisealisele isikule esitab kohtule PKS §-dest 92 ja 93 tulenevalt vallavalitsus või isik ise. Avalduse eestkostja määramiseks võib TsMS §-st 256 tulenevalt kohtule esitada piiratud teovõimega isiku täisealine laps, vanem või vallavalitsus, samuti abikaasa, kes elab koos piiratud teovõimega isikuga. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb kohtule PKS §-st 95 tulenevalt vallavalitsus. Kui eestkostjaks sobivat isikut ei leita, esitab vallavalitsus kohtule avalduse eestkostja ülesannete määramiseks vallavalitsusele. 23. Avalduse isiku paigutamiseks hoolekandeasutusse tema enda nõusolekuta SHS §-s 19 toodud asjaoludel esitab kohtule vallavalitsus. 24. Vallavalitsus jälgib eestkostja poolt tema ülesannete täitmist ja eestkostetava vara valitsemist tulenevalt PKS §-st 101. Eestkostetava vara valitsemise kohta esitab eestkostja vallavalitsusega kokkulepitud ajal (üks kord aastas) kirjaliku aruande. 25. Kui eestkostja jätab oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, esitab vallavalitsus PKS §-st 102 tulenevalt kohtule nõude eestkostja volituste lõpetamiseks. Eestkostetava huvides võib vallavalitsus nimetatud nõude esitamisel kõrvaldada eestkostja oma ülesannete täitmisest, kuni kohus otsustab eestkostja volituste lõpetamise. Vallavalitsuse korraldus eestkostja kõrvaldamiseks oma ülesannete täitmisest ja lapse äravõtmiseks tuleb vormistada ühe tööpäeva jooksul pärast eestkostja kõrvaldamist. 26. Kui eestkoste seadmise eelduste äralangemisel ei esita kohtule avaldust eestkoste lõpetamiseks eestkostja, võib vallavalitsus tulenevalt PKS §-st 103 esitada kohtule avalduse eestkoste lõpetamiseks. 27. Täisealisele teovõimelisele isikule seab ja lõpetab hoolduse ning määrab hooldaja tulenevalt PKS §-dest 105 ja106 vallavalitsus. V. EESTKOSTETAVA VARAGA TEOSTATAVATE TEHINGUTE OTSUSTAMINE 28. Vallavalitsus osaleb kohtus TsÜS §-st 9 ja TsMS §-st 276 tulenevalt alaealisele piiratud teovõime laiendamiseks ja tehingute sooritamiseks esitatud avalduse läbivaatamisel. 29. Vanemale ja eestkostjale annab nõusoleku PKS §-s 99 loetletud tehingute tegemiseks vallavalitsus.