Eesti Haigekassa Nõukogu — Eesti Haigekassa 2002. aasta auditeeritud raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande kinnitamine — RTL, 76, 1111

«Eesti Haigekassa seaduse» § 43 lõike 4, § 12 lõike 2 ja Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määruse nr 3 «Eesti Haigekassa põhikiri» § 8 punkti 17 alusel juhatuse ettepanekul: 1. Kinnitada Eesti Haigekassa 2002. aasta auditeeritud raamatupidamise aastaaruanne ja tegevusaruanne ning 2001. aasta raamatupidamise aastaaruande muudatused seoses töövõimetushüvitiste kulude korrigeerimisega (lisatud). 2. «Eesti Haigekassa seaduse» § 38 lõike 2 alusel kanda Eesti Haigekassa reservkapitali Eesti Haigekassa 2002. aasta eelarves planeeritud summa 100 000 000 krooni ja ravikindlustuseks ettenähtud sotsiaalmaksu ülelaekumised summas 125 597 000 krooni, kokku 225 597 000 krooni. 3. «Eesti Haigekassa seaduse» § 391 lõigete 1 ja 2 alusel kanda Eesti Haigekassa riskireservi Eesti Haigekassa 2002. aasta eelarves planeeritud summa 80 000 000 krooni ja eelarve kulude alatäitmine summas 62 833 000 krooni, kokku 142 833 000 krooni. Eesti Haigekassa nõukogu esimees Marko POMERANTS EESTI HAIGEKASSA MAJANDUSAASTA ARUANNE 2002 Nimi Eesti Haigekassa Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri number 74000091 Aadress Lembitu 10, 10114 Tallinn Telefon (0) 6 208 430 Faks (0) 6 208 449 E-post info@haigekassa.ee Kodulehekülje internetiaadress www.haigekassa.ee Majandusaasta algus 1. jaanuar 2002 Majandusaasta lõpp 31. detsember 2002 Põhitegevusala riiklik ravikindlustus Juhatus Hannes Danilov (esimees) Arvi Vask Andres Rannamäe Rein Parelo Audiitor: KPMG Estonia Majandusaasta aruanne koosneb: tegevusaruandest, eelarve täitmise seletuskirjast, raamatupidamise aastaaruandest, audiitori järeldusotsusest ja tulemi jaotamise ettepanekust. MAJANDUSAASTA ARUANNE 2002 Käesolev aruanne koosneb kolmest alajaotusest: I Eesti Haigekassa tegevusaruanne «Eesti Haigekassa arengukava 2002–2004» ja 2002. aasta tegevusplaani täitmise kohta põhiülesannete lõikes. II Ravikindlustushüvitiste kasutamise analüüs ja eelarve täitmise seletuskiri. III Raamatupidamise aastaaruanne 31.12.2002 seisuga. Lühikokkuvõte Aastal 2002 juhindus Eesti Haigekassa juhatus organisatsiooni juhtimisel ja strateegia elluviimisel kolmest haigekassa nõukogu poolt kinnitatud dokumendist: Eesti Haigekassa arengukava aastateks 2002–2004, Eesti Haigekassa tulemuskaart 2002 ning tegevusplaan 2002. Tulemuskaart oli organisatsiooni kui terviku ja tema struktuuriüksuste juhtimiseks kasutusel esimest aastat. Sellest tingituna esines juurutusprotsessis mõningaid õppimisega seotud raskusi, kuid hinnanguliselt on tulemuskaart ennast igati õigustanud ning teinud organisatsiooni eesmärgistamise ja tulemuse hindamise mõõdetavamaks ning objektiivsemaks. Järgnev on Eesti Haigekassa juhatuse kokkuvõtlik hinnang tegevusplaani ja tulemuskaardi täitmisele aastal 2002. Eesti Haigekassa tegevusplaani ülesehitus kattis kõiki arengukavas määratletud strateegilisi arengusuundi ning oli omakorda suunatud tulemuskaardis püstitatud eesmärkide saavutamisele. Tegevusplaani peamised tulemused aastal 2002 olid: 1. Uue ravikindlustuse seaduse jõustumisega seotud rakenduste välja töötamine ja juurutamine ning kõigi sihtrühmade teavitamine muudatustest. 2. Ravikindlustushüvitiste analüüsi, planeerimise, menetlemise ja kontrolli süstematiseerimine ning suurema läbipaistvuse tagamine. 3. Raviteenuste lepingulistes suhetes teenuse osutajate valiku ja konkursi sisseviimine. 4. Haigekassa klienditeeninduse arendamine ja kvaliteedi tõus, elektrooniliste teenuste ja asjaajamise keskkonna arendamine ning tööprotsesside efektiivistamine. 5. Haigekassa juhtimises tegevuspõhise kuluarvestuse ja tasakaalus tulemuskaardi juurutamine organisatsiooni ulatuses, uue majandustarkvara SAP juurutamine. 6. Haigekassa ressursside – töötajad ja infotehnoloogia – süsteemne arendamine töö efektiivistamiseks ja tulemuslikkuse tõusuks. Tegevusplaanis jäi täitmata või suudeti täita osaliselt raviteenuste komplekshindadele üleminek ning ravijuhiste väljatöötamise ja tunnustamisega seotud ülesanded. Selle peamised põhjused olid haigekassa partnerorganisatsioonide erinevad seisukohad ja vähene valmidus nimetatud teemasid arendada. Haigekassa seisukohalt jäi puudulikuks kompetentne ressurss ja süsteemsus ülesannete lahendamisel. Kokkuvõttes täideti haigekassa 2002. a tegevusplaan 72% ulatuses hindele «hea» või «väga hea». Haigekassa tulemuskaart ehitati üles vastavalt arengukavas määratletud viiele strateegilisele teemale. Strateegiliste teemade sees püstitati mõõdetavad eesmärgid ja mõõdikud ning eristati kaaludega vastavalt olulisusele. Tulemused olid järgnevad: 1. Kindlustatute teadlikkus oma õigustest ja kohustustest. Nimetatud eesmärgi puhul oli tulemus seotud sõltumatu osapoole kahe hindamisega: kindlustatute rahulolu ravikindlustushüvitiste kasutamise erinevate aspektidega ning kindlustatute teadlikkus oma õigustest ja kohustustest. Kuna seaduse rakendamine jäi IV kvartalisse koos teavitamisega, ei jõutud läbi viia juurutamise järgset kindlustatute teadlikkuse hindamist, mis vähendab eesmärgi saavutamist poole võrra. 2. Raviteenuste kättesaadavus ja kvaliteet. Selle eesmärgi puhul suudeti täita kõige olulisemad eesmärgid, mis on seotud nii perearsti- kui eriarstiabi kättesaadavusega. Täideti osaliselt või jäid täitmata ravijuhiste väljatöötamise ja meditsiiniauditite läbiviimisega seotud eesmärgid. 3. Ravikindlustushüvitiste (edaspidi RKH) vahendite ja hüvitiste tasakaal ning eesmärgipärasus. Täideti kõik eesmärgid, välja arvatud komplekshindade sisseviimine teenuste loetellu. Vastavad hinnad on haigekassas sisemiselt kasutusel, kuid juurutamata rakendusaktidega. Mõõdik «konkursi korras ostetud ravikindlustushüvitisi» ei olnud täidetav, sest tulenevalt uuest ravikindlustuse seadusest ei olnud võimalik läbi viia avalikke konkursse raviteenuste ostmiseks. 4. Eesti Haigekassa (edaspidi EHK) klienditeeninduse kvaliteet. Klienditeeninduse eesmärgid täideti täies ulatuses. 5. EHK juhtimine ja tööprotsesside efektiivsus. Eesmärgid täideti plaanipäraselt. Tegevusplaani suudeti täita 72% ulatuses eespool mainitud põhjustel. Kokkuvõtvalt hindab juhatus haigekassa 2002. a tegevusplaani ja tulemuskaardi täitmist hindega «hea». Täitsime kõik peamised planeeritud ravikindlustuse süsteemi ja haigekassa organisatsiooni arengulised ülesanded. Hüvitiste kasutust suutsime ohjata eelarve piires ning ravikindlustuse administreerimiskulud jäid 8,4% alla eelarves planeeritud taset. Tegevusplaani tähtaegadest kinnipidamisel tekkis mõnede ülesannete täitmisel viivitusi, mis olid tingitud nii sisemistest põhjustest (ülesannete keerukus ja suur arendusprojektide kontsentratsioon piiratud hulga spetsialistide juures ning liialt optimistlik planeerimine) kui ka välistest põhjustest (ravikindlustuse seaduse rakendamise viibimine, organisatsiooniväliste osapoolte erinevad seisukohad). TEGEVUSARUANNE 2002 Eesmärk 1 Kindlustatute rahulolu ning teadlikkus oma õigustest ja kohustustest Tegevus 1.1. Uue ravikindlustuse seaduse tutvustamise kampaania on läbi viidud, tähtaeg kuu enne seaduse jõustumist. Teavitamine uuest ravikindlustuse seadusest toimus küllalt massiivselt läbi avalike kanalite (meedia), läbi infopäevade tööandjate esindajatele, raviasutustes ning avalikud esinemised ja läbi spetsiaalsete trükiste jaotamise. Kesklehtede erileheküljed seaduse tutvustamiseks ilmusid oktoobri esimese dekaadi jooksul. Voldik «Ravikindlustus Eestis» ilmus eestikeelses tiraažis 100 000 eksemplari, vene- ja inglisekeelsete trükiarv oli väiksem. Voldikut jagati piirkondlike osakondade kaudu kõigile haigekassa lepingupartneritele – meditsiiniasutustele, tervisekeskustele ning läbi Eesti saatkondade ja konsulaatide ka välismaale. Viimane jaotamise viis käib ka teise bukleti kohta, mis käsitles põhjalikumalt vabatahtliku ravikindlustuse võimalusi. Ravikindlustuse seadust tutvustati lisaks vahelehtedena Eesti Päevalehe, SL Õhtulehe ja Molodjoz Estonii lisadena. Need tiraažid olid kümnetes tuhandetes eksemplarides. Hulgaliselt selleteemalisi artikleid ilmus ka maakondlikes ajalehtedes ja kohalikud raadiojaamad käsitlesid teemat samuti suhteliselt palju. Pidevalt uuendati kogu uut seadust tutvustavat materjali ka haigekassa kodulehel. 1.2. Individuaalne ravikindlustuse meelespea kindlustatule on välja töötatud, tähtaeg 01.06.2002 Individuaalne ravikindlustuse meelespea kindlustatutele töötati välja oktoobriks. 1.3. Teavitamiskampaania tööandjatele ravikindlustusest on läbi viidud, tähtaeg 1.08.2002 Teavitamiskampaania tööandjatele viidi läbi planeeritust hiljem – 11. oktoobriks 2003. Kokku toimus 68 infoseminari üle Eesti, kus osales kokku 5661 tööandja esindajat ehk 15% haigekassas registreeritud tööandjatest. Infopäevade käigus jagati välja 10 000 eestikeelset ja 4000 venekeelset tööandjatele suunatud ravikindlustuse alast infobukletti. Sellises mahus infoseminaride korraldamist viis haigekassa läbi esmakordselt. Tööandjate seas läbi viidud telefoniküsitlusest, mis viidi haigekassa tellimusel läbi 500 tööandja seas, selgus, et 75% vastanud tööandjatest jäid haigekassa poolse info edastamisega rahule. 1.4. Materjalid raviasutustele kindlustatute informeerimisest nende õigustest, kohustustest ja võimalustest tervishoius on välja töötatud ja teavitamiskampaania on läbi viidud, tähtaeg 1.09.2002 Pressiteated, lühemad ja pikemad artiklid erialaväljaannetes – Meditsiiniuudised, Lege Artis, Hippokrates ja Eesti Arst. Muutustest ravikindlustuse seaduses said arstid teada ka otsepostituse vahendusel. Lisaks jagasid juristid ja tervishoiuteenuste osakonna ning ravimiosakonna spetsialistid infot kohtumistel arstidega erialaseltsides ja raviasutustes. Teavitamise eesmärgid 1.1–1.4 täideti vastavalt ülesande püstitusele, kuid hilisemate tähtaegadega, tingituna seaduse vastuvõtmise ja jõustumise edasilükkumisest. 1.5. Kindlustatute rahulolu uuring, tähtaeg 13.12.2002 Eesmärk on täidetud õigeaegselt. Ajavahemikul 13.–20. novembrini 2002 ja 27. novembrist – 4. detsembrini 2002 viis AS EMOR oma Omnibuss-küsitluse raames läbi uuringu 999 15–74-aastase Eesti elaniku seas. Uuringu eesmärk oli anda informatsiooni elanike rahulolu kohta haigekassaga, selgitada Eesti elanike rahulolu tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteediga nii üldarstiabi, ambulatoorse eriarstiabi kui ka statsionaarse eriarstiabi osas. Samuti selgitada elanikkonna arvamus käimasolevate tervishoiu- reformide kohta. 2/3 vastanutest peab arstiabi kvaliteeti Eestis heaks või pigem heaks. 50% vastanute arvates on arstiabi kättesaadavus Eestis hea või pigem hea. Uuringu põhjal selgus, et märgatavalt on tõusnud inimeste rahulolu erinevate institutsioonidega. Perearstidega on inimesed üsna sama palju rahul (87%) kui eriarstide (86%) ja hambaarstidega (92%). Suurenenud on perearstide külastatavus. 60% patsientidest pääses perearsti vastuvõtule veel samal päeval. Perearstindus on aga endiselt probleemiks Tallinnas, kus perearsti juurde pääsemiseks on liiga pikk ooteaeg. Üha rohkem terviseprobleeme lahendatakse perearsti abiga. Suurenenud on ka rahulolu haiglaravi ja haigekassa teenindusega. Eesmärk 2 Raviteenuste kättesaadavus ja kvaliteet Tegevus 2.1. Lepingus sätestatud kättesaadavuse kriteeriumite jälgimine on sisse viidud ning vajadusel toimub lepingute korrigeerimine, tähtaeg 1.05.2002 Eesmärk on täidetud tähtaegselt. Arstiabi kättesaadavuse kriteeriumid 2002. aastaks kinnitas haigekassa nõukogu 30.11.2001 ning need fikseeriti haigekassa ja tervishoiuasutuse vahelises lepingus. Kättesaadavuse jälgimine toimub kvartaalselt kolmel viisil – perearsti kättesaadavust jälgib haigekassa piisavat statistilist tõepärasust tagavate küsitluste teel, eriarstiabi kättesaadavust – regulaarse aruandega tervishoiuasutustelt ning probleemseid järjekordi (katarakti lõikused, endoproteesimine) tsentraalse jälgimise tarkvara kaudu. Kättesaadavuse jälgimine perearstiabi ning eriarstiabi osas on juurutatud. II kvartali lõpu seisuga viidi probleemsed järjekorrad tsentraalse jälgimise süsteemi. 2.2. Raviteenuste kättesaadavuse aruandlus perearsti juures on sisse viidud, tähtaeg 1.05.2002 Eesmärk on täidetud tähtaegselt. Perearst peab kindlustatule kättesaadav olema vastavalt perearsti ja haigekassa vahelise lepingu tingimustele ägeda haigusega ühe tööpäeva ja kroonilise haiguse puhul kolme tööpäeva jooksul. Tabel 1. Perearstiabi kättesaadavus 2002. a (% kindlustatutest, kes saab abi tähtaegselt) Äge haigus Krooniline haigus Osakond I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv Harju 100% 100% 100% 100% 84% 100% 100% 100% Ida-Viru 100% 100% 100% 100% 92% 100% 97% 100% Kagu 100% 100% 100% 100% 100% 100% 95% 100% Lääne 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% Pärnu 100% 100% 100% 100% 91% 100% 100% 100% Rakvere 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% Tartu 100% 100% 100% 100% 83% 100% 98% 100% KOKKU 100% 100% 100% 100% 89% 100% 99% 100% 2002. aastal pääses perearsti juurde ägeda haigusega 100% ja kroonilise haigusega 97% inimestest. Aasta keskmine perearstiabi kättesaadavus oli kokku 99%. 2.3. Raviteenuste kättesaadavuse aruandlus eriarsti juures on sisse viidud, tähtaeg 1.05.2002 Eesmärk on täidetud tähtaegselt. Vastavalt 2002. a I kvartalis Haiglate Liiduga kooskõlastatud järjekorra ja ooteaegade jälgimise aruandlusele ning tervishoiuteenuse osutajatega sõlmitud ravi rahastamise lepingutele on tervishoiuteenuse osutajad esitanud haigekassale eriarstiabi kättesaadavuse aruande elektroonsel kujul iga kvartali lõpu seisuga. Eriarst peab kindlustatule olema kättesaadav vältimatu abi puhul kohe, plaanilise ambulatoorse eriarstiabi korral nelja nädala jooksul ning plaanilise haiglaravi korral kuue kuu jooksul. Endoproteeside ja kataraktide operatsioonide ooteajad on lepingus eraldi kokku lepitud. Allpool toodud tabel kirjeldab eriarstiabi kättesaadavust 2002. a I–IV kvartalis. Andmete võrreldavaks tegemiseks on andmed standardiseeritud 100 000 kindlustatu kohta. Tabel 2. Eriarstiabi kättesaadavus (Patsiente, kes ootavad üle järjekorra maksimumpikkuse 100 000 kindlustatu kohta*). Ambulatoorne Statsionaarne Osakond I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv Harju 226 56 892 361 146 303 129 140 Ida-Viru 95 125 337 148 70 60 60 40 Kagu 182 366 342 281 3 140 158 150 Lääne 156 37 62 44 27 20 0 9 Pärnu 8 8 81 17 0 2 7 11 Rakvere 38 82 243 0 4 78 34 8 Tartu 1611 772 1542 1165 760 697 745 760 Eesti keskmine 416 214 500 395 204 269 161 210 * Uue ravikindlustuse seaduse kohaselt kinnitab ravijärjekorra maksimumpikkused haigekassa nõukogu ja üle ravijärjekorra maksimumpikkuse ootavate patsientide olemasolu korral peab haigekassa pöörduma nõukogu poole põhjendatud taotlusega ravijärjekordade maksimumpikkuste muutmiseks. 2.4. Järjekordade jälgimise tarkvara on juurutatud, tähtaeg 1.06.2002 Eesmärk on täidetud hilinemisega. Tsentraalsete järjekordade operatiivseks jälgimiseks ning võrdse kättesaadavuse tagamiseks on rakendatud internetipõhine IT lahendus, mis rakendus alates 1.07.02. 2.5. Meditsiiniauditite läbiviimise lepingud on sõlmitud, tähtaeg 1.05.2002 Eesmärk on täidetud hilinemisega. 2002. a meditsiiniauditite teemadeks valiti müokardiinfarkti käsitlus Eesti erinevates haiglates, vähihaigete keemiaravi võrdlus onkoloogiakeskustes ja sisehaiguste osakonnas profiilsete voodipäevade arvu ületavate juhtude analüüs. Haigekassal ei õnnestunud sõlmida lepinguid auditite läbiviijatega tähtajaks. Põhjuseks on ettevalmistustöö keerulisus (ülesande püstitus ja läbirääkimised erialaspetsialistidega) olukorras, kus Eestis eelnev praktika puudub ning raviteenuste büroo vakantsed ametikohad, mida vaatamata korduvatele konkurssidele ei olnud võimalik täita. Meditsiiniliste auditite läbiviimiseks sõlmiti lepingud Kardioloogide Seltsi esindajatega müokardiinfarkti käsitluse auditiks ja emeriitprofessor Vello Saluperega auditi «Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades» läbiviimiseks oktoobris 2002. Auditi lepingu tingimused saadeti välja ka Onkoloogide Seltsile, kuid läbirääkimised auditi läbiviimise kohta ei lõppenud 2002. a lõpuks positiivselt. 2.6. Läbi on viidud 3 meditsiiniauditit, tähtaeg 31.12.2002 Eesmärk on täidetud osaliselt, läbi on viidud 2 auditit. Müokardiinfarkti käsitluse auditi läbiviijad esitasid detsembris 2002 kokkuvõtte, mille alusel võib öelda, et auditeerimine toimub eesmärgipäraselt ning auditi I etapp on täidetud vastavalt lepingule ja lõplik tulemus saadakse 2003. a mais. Kokku 22 haigla sisehaiguste osakondade meditsiinilise auditi leping sõlmiti emeriitprofessor Vello Saluperega, kes esitas 23. detsembril valminud auditi tulemused, milles 459 haigusloo analüüsi põhjal selguvad olulised puudujäägid haiglate siseosakondade töös. Auditi tulemuste alusel on kavas läbirääkimised Sotsiaalministeeriumi ja haiglate juhtidega töökorralduse ja ravikvaliteedi parandamise võimaluste leidmiseks. 2.7. Sõlmitud on lepingud 10 ravijuhise koostamiseks, tähtaeg 30.06.2002 Eesmärk on täidetud osaliselt. Eelläbirääkimised haigekassa poolt valitud ravijuhiste väljatöötamiseks ravijuhiste käsitlemise protseduuri tingimuste kohaselt peeti 12 erialaseltsiga. Ravijuhiste väljatöötamise lepingud sõlmiti 6 ravijuhise (sapikivitõve, peptilise haavandi ja refluksösofagiidi, uroinfektsioonide, kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ja reumatoloogia) väljatöötamiseks. Läbirääkimisi peeti veel laste hambaravi, sugulisel teel levivate infektsioonide ja onkoloogia ravijuhiste koostamiseks. Sugulisel teel levivate infektsioonide ravijuhise ettevalmistamise läbirääkimiste tulemusena sai haigekassa detsembris 2002 nii STLIEÜ (Sugulisel Teel Levivate Infektsioonide Eesti Ühing) kui ka Naha- ja Suguhaiguste, Infektsioonhaiguste, Naistearstide, Uroloogide ja Reumatoloogide Seltside ühiskirja, milles keeldutakse ravijuhiste ettevalmistamisest haigekassa poolt ettepandud tingimustel. Läbirääkimistes selgus, et erinevate erialaseltside koostöövalmidus ravijuhiste ettevalmistamisel on ebapiisav, puuduvad ühised arusaamad ravijuhiste struktuuri ja ettevalmistamise protsessist. Haigekassa peab 2003. aastal muutma oma seisukohta ravijuhiste ettevalmistamise osas. Selle juures on otsustav osa professionaalsetel erialaseltsidel. Haigekassale jääb koostööd soodustav roll. 2.8. EHK poolt on kooskõlastatud 8 ravijuhist, tähtaeg 31.12.2002 Eesmärk on täitmata. Vaatamata lepingutes kokku lepitud ravijuhise valmimise tähtajale ja haigekassa poolt seltsidele saadetud meeldetuletustele ei valminud 6-st kokkulepitust ühtegi ravijuhist 2002. a lõpuks ning nende tunnustamist ei saanud haigekassa ka menetleda. 2.9. Tegevusaruanne ning ravitöö kvaliteedi ja efektiivsuse aruanne raviasutustes ja perearstipraksistes on sisse viidud, tähtaeg 30.06.2002 Eesmärk on täidetud osaliselt II poolaastal Haigla tegevusaruanne: 2002. a novembri alguseks esitasid kuus haiglat tegevusaruande, mis pilootprojekti tulemuste hindamiseks on piisav. Esitatud andmeid analüüsiti ning senise aruande vormi otsustas haigekassa veel kord üle vaadata. Haiglate Liiduga asutakse tegevusaruande lõpliku formaadi suhtes läbirääkimistesse 2003. aasta I kvartalis Haiglate Liidu poolt kinnitatud esindajatega. Perearstipraksiste tegevusaruande vormi välja töötamine on koostöös Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esindajatega edasi lükatud 2003. aasta tegevustesse. 2.10. Lepingute sõlmimise alused, lepingupartnerite valiku põhimõtted ja raviteenuste kättesaadavuse tingimused on kinnitatud, tähtaeg 1.12.2002 Eesmärk on täidetud tähtaegselt. 1. oktoobrist jõustunud ravikindlustuse seaduse kohaselt kinnitab haigekassa nõukogu ravi rahastamise lepingu sõlmimise ja lepingu tähtaja üle otsustamise hindamise asjaolud. Ravi rahastamise lepingu sõlmimise ja lepingu tähtaja üle otsustamise asjaolude hindamise alused kinnitas haigekassa nõukogu 22. novembril 2002. 2.11. Juhuvalikute alusel tehtud tervisekaartide ja ravijuhiste täitmise kontroll Eesmärk on täidetud. Haigekassa juurutas 2002. aastal juhuvalikutel põhineva ravidokumentide kontrolli, mille eesmärk ei ole suure arvu tagasinõuete esitamine vaid Eesti «keskmise» ravijuhu korrektsuse paranemine. Juhuvalikutel põhinevaid kontrolle rakendab haigekassa tagasiulatuvalt. Kokku kontrolliti 2002. a 5966 tervishoiuteenuste osutamist tõendavat dokumenti (tervisekaarti/haiguslugu). Ravidokumentide üldise kontrolli käigus kontrolliti ka retseptide ja töövõimetuslehtede väljakirjutamise korrektsust. Paralleelselt sellega kontrolliti ravidokumentide põhjal ka ravijuhiste kasutamise ulatust glaukoomi ja Helicobacter pylori infektsiooni ravijuhise osas. Uuritud ravijuhtude hulgas kasutati ravijuhiseid 74%-l juhtudest. Eesmärk 3 RKH vahendite ja hüvitiste tasakaal ning eesmärgipärasus 3.1. Sõlmitud lepingud ambulatoorse eriarstiabi osas konkursi alusel Harju, Tartu ja Ida-Viru piirkondades määratletud erialadel ja ulatuses, tähtaeg 31.03.2002 Eesmärk on täidetud tähtaegselt. Ambulatoorse eriarstiabi osas korraldati Ida-Viru osakonnas valik 5-l erialal summas 7500 tuhat krooni, Tartu osakonnas 11-l erialal ja summas 21 500 tuhat krooni ning Harju osakonnas 5-l erialal summas 2900 tuhat krooni. Lepingupartnerite valik korraldati seega haigekassa 3 osakonna poolt kokku summas 31 900 tuhat krooni ehk 4,9% ulatuses ambulatoorse eriarstiabi mahust. 3.2. Sotsiaalministri määruse eelnõu projekti on esitatud referentshindade juurutamiseks, tähtaeg 1.05.2002 Eesmärgi täitmine ei ole haigekassa pädevuses tulenevalt ravikindlustuse seadusest. Vastavalt ravikindlustuse seadusele on haigekassa ravimite kompenseerimist reguleerivate määruste eelnõu projektid andnud üle Sotsiaalministeeriumile. 3.3. Kinnitatud on südame-veresoonkonna haiguste referentshinnad soodusravimite nimekirjas, tähtaeg 30.06.2002 Eesmärgi täitmine ei ole haigekassa pädevuses tulenevalt ravikindlustuse seadusest. Haigekassa andis referentshindade ettepanekud üle Sotsiaalministeeriumile vastavalt ravikindlustuse seaduses määratud pädevusele. 3.4. Kinnitatud on antidepressantide referentshinnad soodusravimite nimekirjas, tähtaeg 31.12.2002 Eesmärgi täitmine ei ole haigekassa pädevuses tulenevalt ravikindlustuse seadusest. Referentshindade väljatöötamine ja kehtestamine on Sotsiaalministeeriumi pädevuses. 3.5. Ravikindlustushüvitiste vajaduste analüüsi ja planeerimismaatriks on välja töötatud ja läbi viidud võrdlev analüüs vajaduste osas, tähtaeg 1.08.2002 Eesmärk on täidetud 15.08.2002. Keskosakond töötas välja Eesti Haigekassa tegevuskulude ja ravikindlustushüvitiste vajadusmaatriksi, mis kinnitati juhatuse 14.08.2002 otsusega nr 147. Vajadusmaatriks võeti 2003. a ravikindlustushüvitiste analüüsil ning planeerimisel aluseks. 3.6. Ülevaadatud ja täiendatud teenuste nimekiri on esitatud kinnitamiseks nõukogule, tähtaeg 30.09.2002 Eesmärk on täidetud tähtaegselt. Haigekassa nõukogu vaatas 16.08.2002 läbi ja kinnitas tervishoiuteenuste loetelu muutmise ettepanekud tulenevalt uuest ravikindlustuse seadusest. 3.7. Komplekshindade rakenduspõhimõtted on välja töötatud ja kinnitatud, tähtaeg 1.09.2002 Eesmärgi saavutamise tähtaeg lükkus 30.09.2003. a. Juhatus kinnitas 9. augustil 2002 otsusega nr 142 «DRG-de rakendusplaani 2003. a», mille alusel DRG rakenduspõhimõtted 2004. aastaks peavad olema välja töötatud 30.09.2003. 3.8. Raviasutustega lepingutesse komplekshindade alused ja regulatsioon on sisse viidud, tähtaeg 1.12.2002 Eesmärgi saavutamise tähtaeg lükkus 1.01.2004. a. Juhatus kinnitas 9. augustil 2002 otsusega nr 142 «DRG-de rakendusplaani 2003. a», mille alusel peavad olema DRG rakenduspõhimõtted 2004. aastaks välja töötatud 30.09.2003. Seega peab nimetatud eesmärk olema täidetud 2004. aasta ravi rahastamise lepingutes. 3.9. Esitatud ettepanek nõukogule soodusravimite efektiivsema käitluse osas apteekides ning välja töötatud rakendusplaan, tähtaeg 1.09.2002 Eesmärk on täidetud vastavalt Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna soodusravimeid puudutavate eelnõude ettevalmistamise ajagraafikule. Vastavalt 1. oktoobrist 2002. a jõustunud ravikindlustuse seadusele, peavad kõik apteegid esitama haigekassale retseptid elektroonilisel kujul. Eesti Haigekassa ja ravimi jaemüüja võivad sõlmida lepingu, mis sätestab täpselt vastastikused kohustused ning nõuded retseptide elektroonilisele esitamisele. III kvartali jooksul töötati välja tüüplepingu tingimused haigekassa ja ravimi jaemüüja vahel ning IV kvartalis alustasid piirkondlikud osakonnad lepingute sõlmimisega vastavalt tüüplepingule. Lisaks esitas Eesti Haigekassa tähtaegselt Sotsiaalministeeriumile ettepanekud ravimite jae- ja hulgimüügi juurdehindluste kohta. 3.10. 2003. aasta eelarveprojekt on esitatud nõukogule, tähtaeg 15.10.2002 Eesmärk on täidetud. Eelarveprojekti esimene lugemine juhatuses toimus 2. oktoobril ja teine lugemine 16. oktoobril 2002. Eelarveprojekt esitati nõukogu 25. oktoobril 2002 toimunud istungile esimeseks lugemiseks. Eesmärk 4 EHK klienditeeninduse kvaliteet 4.1. Kliendi ja partnerikeskne klienditeeninduse töökorraldus on juurutatud, tähtaeg 31.05.2002 Alates esimesest poolaastast on haigekassal tööandjate, perearstide ja raviasutuste registratuuritöötajate korrastatud andmebaas, mis võimaldab operatiivselt edastada e-posti teel infot eespool nimetatud sihtgruppidele. Teisel poolaastal käivitus elektrooniline andmevahetus Haridusministeeriumi, Tööturuameti ja Pensioniametiga, mille tulemusena ei ole vajalik pensionäride, hooldaja- ja lapsetoetust saavate isikute, üliõpilaste ja töötute kohaletulek haigekassasse. Andmete vahetus kindlustuskaitse tekitamiseks, lõpetamiseks ja peatamiseks toimub ametkondadest edastatavate andmete alusel. Läbiviidud EMOR-i rahulolu-uuringu tulemustest selgub, et 79% kindlustatud isikutest annab haigekassa klienditeenindusele hinnangu hea. Tööandjatest on haigekassa klienditeenindusega rahul 98% küsitletutest. 4.2. On loodud valmisolek tööandjatega elektroonilise andmevahetuse sisseseadmiseks, tähtaeg 30.06.2002 Haigekassas on plaanipäraselt käivitunud andmete elektrooniline edastamine tööandjate ja haigekassa vahel kindlustuskaitse tekitamiseks, lõpetamiseks ja peatamiseks. Seisuga 30.12.2002 on haigekassa sõlminud andmete elektroonilise edastamise lepingu 2546 tööandjaga, kelle kaudu on kindlustatud 30% tööandja poolt kindlustatud isikutest. Tööandjate rahulolu küsitlusest selgus, et 66% küsitletud tööandjatest eelistab andmeid edastada elektrooniliste kanalite kaudu. See, et tööandjad edastavad andmeid elektrooniliste kanalite vahendusel, võimaldab haigekassal vabaneva tööjõuressursi arvel menetleda hambaravitaotlusi. Nende taotluste planeeritud maht on 650 000 avaldust aastas. 4.3. On loodud valmisolek raviasutustega ja apteekidega elektroonilise andmevahetuse sisseviimiseks, tähtaeg 30.06.2002 Haigekassas on plaanipäraselt käivitunud andmete elektrooniline edastamine raviasutuste ja apteekide ning haigekassa vahel. Seisuga 30.12.2002 on haigekassa sõlminud andmete elektroonilise edastamise lepingu 730 raviasutuse ja 195 apteegiga, mis moodustavad vastavalt 75,5% ja 54,2% haigekassaga lepingut omavatest partneritest. Elektrooniliselt on edastatud 7041 koondarvet raviasutustelt ja 4330 koondarvet apteekidelt. Eesmärk 5 EHK juhtimine ja tööprotsesside efektiivsus 5.1. Uus majandustarkvara SAP on juurutatud, tähtaeg 1.05.2002 Projekti ulatuses, s.t personali- ja finantsarvestuse osas, toimus üleminek 01.04.2002. Projekti eelarvet ei ületatud. Lisaks juurutati 2002. aastal SAP-i funktsionaalsust kasutades ühtne finants- ja tervishoiuteenuste lepingute planeerimine ning vabatahtliku ravikindlustuse lepingute arvestus. 5.2. EHK-s on kõikides valdkondades tööprotsessid kaetud protseduurireeglitega, tähtaeg 1.05.2002 Ülesanne on täidetud tähtaegselt. Kõik haigekassa põhi- ja tugitööprotsessid on määratletud protseduuridena ning vastavalt sisemistele arengutele ning seadusest tulenevatele nõuetele ajakohastatud tähtaegselt. Tööprotsesside reguleerimine kvaliteedijuhtimise põhimõtete alusel on toonud kaasa olulise tegevuste viisi ja kvaliteedi ühtlustumise ning klientide ja partnerite seisukohalt rahulolu. 5.3. EHK-s on sisse viidud tegevuspõhine kuluarvestus, tähtaeg 1.08.2002 Tegevuspõhise kuluarvestuse mudel on tähtaegselt välja töötatud ning tehniliselt realiseeritud. Tegevuspõhise kuluarvestuse metoodika ja mudeli alusel toimus ka EHK 2003. aasta tegevuskulude eelarve planeerimine. 5.4. Töötajate kompetentsuse tase on hinnatud, tähtaeg 1.08.2002 I kvartalis töötati välja uus koolitussüsteem ning kompetentside hindamise alused. Töötajate kompetentsi tase selgitati välja teadmiste ja oskuste hindamise käigus 15. aprilliks. Selle alusel määratleti koolitusvajadus, püstitati eesmärgid vajalike kompetentside tõstmiseks ning koostati koolitusplaan. Koolitusplaan ja eelarve on seotud haigekassa strateegiliste eesmärkide saavutamisega. 2002. a olulisemad ja mahukamad koolitused olid suunatud klienditeenindajate ja usaldusarstide erialaste teadmiste tõstmiseks ning uue ravikindlustuse seaduse juurutamiseks. Eesmärgiga tõsta hindamise objektiivsust arendati IV kvartalis hindamismetoodikat, töötati välja objektiivsemad kompetentsi profiilid ja viidi läbi juhtimiskompetentside arendusprojekt. Järgmise sammuna on plaanis ühildada kompetentside ja palgasüsteemid. Eesmärk Mõõdik Ühik Seletus 2002 eesmärk 2002 tulemus Tegelik täitmine % Kaal Kaalutud tulemus 1. Kindlustatute rahulolu ning teadlikkus oma õigustest ja kohustustest 15% 7% Kindlustatu rahulolu % Kindlustatute küsitluse käigus tuvastatud rahulolu ravikindlustussüsteemiga 80% 77,6% 97% Kindlustatu teadlikkus oma õigustest % % küsitletud kindlustatutest, kes teavad oma õigusi ravikindlustushüvitiste saamisel järgmistes valdkondades: üldarstiabi, eriarstiabi, töövõimetus- hüvitised, soodusravimid, ravikindlustuskatte ulatus, vähemalt «heal» tasemel Baas määratleda Baas määratlemata 0 2. Raviteenuste kättesaadavus ja kvaliteet 30% 17% Algatatud ravijuhiste koostamisi tk Erialaseltside poolt koostatavaid uusi ravijuhiseid 10 6 0 Kooskõlastatud ravijuhiseid tk Haigekassa poolt kooskõlastatud ravijuhiseid 8 0 0 Ravijuhiste kasutamise sagedus % Meditsiinilise auditi käigus uuritud ravijuhtude hulgas ravijuhiste kasutamise % Baas määratleda 2 ravijuhise alusel 74% 100% Kontrollitud perearstipraksiseid ja raviasutusi tk Kontrollitud ravijuhtusid tervishoiuasutustes 5700 5966 100% Meditsiiniauditite arv tk Läbiviidud meditsiiniliste auditite arv 3 2 0 Tähtaegselt perearsti vastuvõtule pääsenud kindlustatuid % Tähtaegselt perearsti vastuvõtule pääsenud kindlustatuid 95 99 100% Tähtaegselt eriarsti vastuvõtule pääsenud kindlustatuid % Tähtaegselt eriarsti vastuvõtule pääsenud kindlustatuid 95 98,5 100% 3. RKH vahendite ja hüvitiste tasakaal ning eesmärgipärasus 30% 23% Ravikindlustus- hüvitiste eelarve/täitmine Hinne Eelarve täitmine ravikindlustushüvitiste liikide kaupa ja kogusummas, ees- märgiks tagada eelarve tasakaal ja vahendite sihipärane kasutamine Tasemel «hea» «hea» 100% Riigikontrolli/ audiitori hinnang Riigikontrolli/audiitori hinnang EHK tegevuse ja vahendite kasutamise eesmärgipärasusele Märkusteta Märkusteta 100% Väljatöötatud komplekshindu tk 498 0 0 Konkursi korras ostetud ravi- kindlustushüvitisi % % ambulatoorse eriarstiabi, hooldusravi ja hambaravi eelarvest, millele lepingu- partnerid on valitud konkursi alusel 20 Ei ole mõõdetav – Vajaduste analüüsiga kaetud % ravimite ja raviteenuste eelarvest % 100 100 100% 4. EHK klienditeeninduse kvaliteet 15% 15% Kindlustatute rahulolu EHK teenindusega % % küsitletud kindlustatutest, kelle hinnang kokkuvõttes EHK teenindusele on vähemalt «hea» Baas määratleda 79% 100% Tööandjate rahulolu EHK teenindusega % % küsitletud tööandjatest, kelle hinnang kokkuvõttes EHK teenindusele on vähemalt «hea» Baas määratleda 90% 100% 5. EHK juhtimine ja tööprotsesside efektiivsus 10% 9% Kvaliteedi- süsteemiga kaetud protsesse % Protseduurireeglitega kaetud põhi- ja tugiprotsesse 100 100% 100% Personali kompetents % Töötajate oskuste ja teadmiste suhe kehtestatud ametikohtade nõuetesse Baas määratleda Baas määratletud 100% Töötajate rahulolu % % Töötajate küsitluse tulemusel saadud agregeeritud rahulolu näitaja 65 56% 86,2% Põhiprotsesside kulu muutus % Tegevuspõhise kulumudeli alusel arvutatud põhiprotsesside kulu muutus perioodis Baas määratleda Baas määratletud 100% Tehinguid elektroonilistes kanalites % Elektrooniliste kanalite kaudu esitatud ravikindlustushüvitiste arvete (raviteenused, soodusretseptid) maht Keskkond loodud Keskkond on loodud 100% Tegevusplaani täitmise kvaliteet % % tegevusplaani ülesannetest, mille täitmine vastab vähemalt tasemele «hea» 90 72% 80% Tulemusplaani täitmine 100% 71% Kinnitatud Eesti Haigekassa nõukogu 13. detsembri 2002. a otsusega nr 42 JUHATUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE Juhatuse tulemuslikkuse hindamine: V.hea Hea Rahuldav Mitterahuldav 1. Kindlustatute rahulolu ning teadlikkus oma õigustest ja kohustustest 95–100 80–95 60–80 2. Raviteenuste kättesaadavus ja kvaliteet 95–100 90–95 80–90 3. RKH vahendite ja hüvitiste tasakaal ning eesmärgipärasus 95–100 90–95 80–90 4. EHK klienditeeninduse kvaliteet 95–100 90–95 80–90 5. EHK juhtimine ja tööprotsesside efektiivsus 95–100 90–95 80–90 EELARVE TÄITMISE SELETUSKIRI JA RAVIKINDLUSTUSHÜVITISTE KASUTAMISE ANALÜÜS 2002 Sissejuhatus Eelarve täitmise seletuskiri kajastab Eesti Haigekassa 2002. aasta eelarve täitmist ning ravikindlustushüvitiste kasutamise analüüsi. Kindlustatud Haigekassas oli seisuga 31.12.02 kindlustatud 1 284 076 inimest, kindlustatute arv on võrreldes 2001. aasta detsembri lõpu seisuga suurenenud 5990 inimese võrra. Tabel 3. Kindlustatute arv Isikud 31.12.2001 31.12.2002 Muutus % 2002/2001 Kindlustatud isikud 574 284 578 673 0,76% Riigi poolt kindlustatud isikud 40 140 48 469 20,75% Kindlustatutega võrdsustatud isikud 663 204 656 926 –0,95% Välislepingu alusel kindlustatud isikud 458 8 –98,25% Kokku 1 278 086 1 284 076 0,47% Eelarve täitmise koondaruanne (tuh EEK) HAIGEKASSA TULUD 2001 tegelik* 2002 eelarve 2002 tegelik* 2002 tegelik/ 2002 eelarve % Sotsiaalmaks 4 542 090 4 934 399 5 059 996 102,5% Sissenõuded teistelt isikutelt 8 154 3 000 14 938 497,9% Finantstulud 6 843 10 000 20 652 206,5% Muud tulud 6 952 2 000 3 738 186,9% EELARVE TULUD KOKKU 4 564 039 4 949 399 5 099 324 103,0% HAIGEKASSA KULUD Tervishoiuteenuste hüvitised 2 823 685 3 072 741 3 025 728 98,5% Haiguste ennetus 44 628 45 733 42 400 92,7% Üldarstiabi 335 824 407 534 400 225 98,2% Eriarstiabi kokku 2 170 073 2 336 523 2 310 635 98,9% Eriarstiabi 2 246 877 2 231 562 99,3% Taastusravi 31 623 34 888 110,3% Keskostu raviteenused 58 023 44 185 76,2% Hooldusravi 48 001 51 945 49 006 94,3% Hambaravi 225 158 231 006 223 462 96,7% Tervise edendamise kulud 12 958 13 500 13 218 97,9% Kulud ravimihüvitistele 666 123 772 000 772 369 100,0% Kindlustatutele kompenseeritavad ravimid 627 897 730 000 731 359 100,2% Tsentraalselt soetatavad ravimid 38 226 42 000 41 009 97,6% Ajutise töövõimetuse hüvitiste kulud 754 228 804 000 819 257 101,9% Muud ravikindlustushüvitiste kulud 6 621 19 500 17 368 89,1% Välislepingutest tulenevad tervishoiuteenuste hüvitised 1 235 1 500 1 364 90,9% Abivahendihüvitis 5 386 18 000 16 004 88,9% Ravikindlustushüvitiste kulud kokku 4 263 615 4 681 741 4 647 940 99,3% Personali- ja juhtimiskulud 34 487 44 997 42 796 95,1% töötasu 24 389 33 705 32 058 95,1% sh juhatuse liikmete tasu 1 483 2 000 1 829 91,5% sh nõukogu liikmete tasu 5 3 60,0% töötuskindlustus 169 158 93,5% sotsiaalmaks 8 614 11 123 10 580 95,1% Majandamiskulud 15 427 15 000 14 047 93,6% Infotehnoloogia kulud 12 471 14 500 14 561 100,4% Ravikindl.hüvitiste arvlemisega seotud kulud 1 529 900 1 284 142,7% Arenduskulud 554 4 280 2 465 57,6% koolitus 2 000 1 668 83,4% konsultatsioonid 2 280 797 35,0% Finantskulu 537 1 000 514 51,4% Muud tegevuskulud 11 916 6 981 7 287 104,4% blanketid ja trükised 7 443 2 800 476 17,0% ravikindl.süsteemi järelevalve 454 1 821 527 28,9% avalikud suhted/teavitamine 0 1 320 1 185 89,8% muud kulud 4 019 1 040 5 099 490,3% Haigekassa reformikulud 2 141 Haigekassa tegevuskulud kokku 79 061 87 658 82 954 94,6% Reserv 221 364 180 000 368 430 204,7% Eraldis reservkapitali 189 810 100 000 225 597 225,6% Eraldis riskireservi 31 554 80 000 142 833 178,5% EELARVE KULUD KOKKU 4 564 039 4 949 399 5 099 324 103,0% * 2001 ja 2002 tegelik täitmine ei sisalda sihtfinantseerimise tulusid ja kulusid Tulud Tabel 2. Tulud Tulud (tuh EEK) 2001 tegelik 2002 Eelarve 2002 tegelik 2002 tegelik/2002 Eelarve % Tulud kokku 4 564 039 4 949 399 5 099 324 103% Sotsiaalmaks 4 542 090 4 934 399 5 059 996 103% Sissenõuded teistelt isikutelt 8 154 3 000 14 938 498% Finantstulud 6 843 10 000 20 652 207% Muud tulud 6 952 2 000 3 738 187% Sotsiaalmaks Eesti Haigekassa 2002. aasta eelarves oli planeeritud sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa tuluks kokku 4 934 399 tuhat krooni. Laekus 5 059 996 tuhat krooni. Ülelaekumine eelarvest oli 2002. aastal 3%. Sissenõuded teistelt isikutelt Sissenõuete tulu teistelt isikutelt laekus 2002. aastal 14 938 tuhat krooni. Eelarve ületäitmine on tingitud kontrollisüsteemi tõhustamisest, eriti kindlustatutele makstavate töövõimetushüvitiste kontrollimisel (nõuded sotsiaalmaksu võlglastele jne). Finantstulud 2002. aastal saadi intressitulusid 20 652 tuhat krooni. Planeeritust suuremad intressitulud 2002. aastal tulenevad sotsiaalmaksu enamlaekumisest tingitud reservkapitali ja riskireservi suurematest investeeringutest võlakirjadesse ja tähtajalistesse hoiustesse. Muud tulud Muude tulude eelarveks oli planeeritud 2002. aastal 2000 tuhat krooni. Tegelik laekumine oli 3738 tuhat krooni. Muud tulud koosnevad peamiselt muust tulust majandustegevusest summas 3310 tuhat krooni ning materiaalse põhivara (Valga kinnistu) müügist saadud kasumist summas 370 tuhat krooni. Muu tulu majandustegevusest sisaldab tulu blankettide müügist ning Vene Föderatsiooni mittetöötavate sõjaväepensionäride arvelduste haldamistulu summas ligi 100 tuhat krooni. Kulud Eesti Haigekassa kulud jagunevad: – Ravikindlustushüvitiste kulud – Ravikindlustuse administreerimise ehk haigekassa tegevuskulud 2002. aasta eelarve täitmise üldmahust moodustavad kulud ravikindlustushüvitistele 91,15%, süsteemi administreerimisega seotud kulud 1,63% ning reservi moodustamiseks 7,23%. Tabel 3. Haigekassa kulude protsentuaalne jaotus aastate lõikes 2001 tegelik 2002 Eelarve 2002 tegelik Muutus Ravikindlustushüvitiste kulud 93,21% 94,59% 91,15% –3,4% Haigekassa tegevuskulud 1,73% 1,77% 1,63% –0,1% Reservid 5,06% 3,64% 7,23% 3,6% I Ravikindlustushüvitiste kulud 1. Tervishoiuteenuste hüvitised Tabel 4. 2002. aasta tervishoiuteenuste hüvitiste võrdlus 2002. aasta eelarvega ja 2001. aasta tegeliku täitmisega Kulurida (tuh EEK) 2001 tegelik 2002 eelarve 2002 tegelik 2002 tegelik/2002 eelarve % Haiguste ennetus 44 628 45 733 42 400 92,7% Üldarstiabi raviteenused 335 824 407 534 400 225 98,2% Eriarstiabi, sh 2 170 074 2 336 523 2 310 635 98,9% taastusravi 31 623 34 888 110,3% keskostu raviteenused 79 533 58 023 44 185 76,2% Hooldusravi 48 001 51 945 49 006 94,3% Hambaravi 225 158 231 006 223 462 96,7% Kokku 2 823 685 3 072 741 3 025 728 98,5% Haiguste ennetus Haiguste ennetamisele planeeritud 45 733 tuhandest kroonist kulus 42 400 tuhat krooni, mis moodustab 93% kogu aasta eelarve täitmisest. Tabel 5. Haiguste ennetamise projektide ja muude ennetustegevuste eelarve täitmine 2002. Aastal Ennetustegevus (tuh EEK) 2001 tegelik 2002 eelarve 2002 tegelik 2002 tegelik/2002 eelarve % Koolitervishoid 17 950 18 000 18 236 101% Rinnavähi varajane avastamine 0 5 682 5 466 96% Naissuguelundite ja rinnanäärmete pahaloomuliste kasvajate varajane avastamine 2 800 2 000 1 955 98% B-hepatiidi vastane vaktsineerimine 4 110 9 777 9 143 94% Noorte reproduktiivtervisealane nõustamine ja sugulisel teel levivate haiguste ennetamine 466 3 317 3 293 99% Südamehaiguste riskitegurite skriining 920 1 792 1 511 84% Osteoporoosi varane avastamine 185 850 381 45% Fenüülketonuuria ja hüpotüreoosi skriining 550 771 771 100% Töötajate perioodiline ja eelnev tervisekontroll 2 603 3 565 1 644 46% Noorsportlaste meditsiiniline kontroll 2 000 0 0 0 Kokku 44 628 45 733 42 400 93% Koolitervishoiuga hõlmati 221 034 õpilast 11 kuul aastas. «Rinnavähi varajase avastamise projekti» raames teostati 14 785 uuringut (99% planeeritust). Projekti väiksem eelarvekulu oli seotud planeeritust väiksema diferentsiaaldiagnostika vajadusega (10% asemel 5,3% eelarvest). II poolaastast käivitus liikuva mammograafi töö. Naissuguelundite ja rinnanäärmete pahaloomuliste kasvajate varajaseks avastamiseks teostati 7980 uuringut (~100%), sh 3743 naissuguelundite uuringut ja 4237 rinnanäärmete uuringut. «Immuunoprofülaktika riikliku programmi nakkushaiguste vältimiseks» täitmiseks B-hepatiidi vaktsineerimisega hõlmati peamiselt läbi koolitervishoiu planeeritud sihtrühmast 91%. Lisaks vaktsineeriti arstiteaduskonna tudengid. Noorte reproduktiivtervisealase nõustamise ja sugulisel teel levivate haiguste ennetamise projektis teostati 20 892 visiiti (95%), sh 5892 STLH uuringut (28,2%), 6354 seksuaalnõustamist (30,4%), 8646 kontratseptsiooni nõustamist (41,4%). Planeeritust rohkem teostati seksuaaltervise alast nõustamist ning vähem sugulisel teel levivate haiguste uuringuid. Keskmine esmaste pöördumiste osakaal aastal 2002 oli 30%. Keskuste külastajatest oli noormehi 3,9%. Projekti raames teostati 872 nõustamist Interneti vahendusel ja 6991 telefoninõustamist. Südamehaiguste riskitegurite skriiningprojekti raames lülitus töösse 81 perearstipraksist (planeeritud 100-st). Projektiga hõlmati 8090 elanikku (69%), eelarve suurem kasutamine võrrelduna hõlmatud sihtrühmaga oli seotud korduvate visiitide ja uuringute vajadusega ning projekti skriiningu osalise toimumisega läbi maakondade südamekabinettide. Osteoporoosi varajase avastamise projektis uuriti 659 patsienti (33%), vähene hõlmatus on seotud väga kitsalt defineeritud sihtrühmaga ning luutiheduse uuringu kättesaadavusega vaid Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Fenüülketonuuria ja hüpotüreoosi skriiningul teostati 12 776 uuringut (97%), eelarve täies mahus kasutamine on seotud ka korduvanalüüside vajadusega, neid tehti kokku 646. Alates 2002. aasta II poolaastast ei rahastatud ennetuse eelarvest enam eelnevat ja ennetavat tervisekontrolli. I poolaastal teostati 63 eelnevat ja 16 182 perioodilist tervisekontrolli. Üldarstiabi tervishoiuteenused Tabel 6. Üldarstiabi eelarve täitmine 2002. Aastal Üldarstiabi tervishoiuteenuste eelarve (tuh EEK) 2001 tegelik 2002 eelarve 2002 tegelik 2002 tegelik/2002 eelarve % Baasraha 35 462 51 133 48 274 94% Kauguse lisatasu 1 642 2 003 1 974 99% Tunnistuse lisatasu 5 805 6 867 7 131 104% Pearaha kuni 2 a 4 046 7 024 6 862 98% Pearaha 2–70 a 160 409 242 825 249 693 103% Pearaha üle 70 a 25 013 37 244 37 541 101% Üldarstiabi pearaha 59 628 0 0 0 Uuringute fond 43 819 52 825 48 750 92% Reserv 0 7 613 0 0 Kokku 335 824 407 534 400 225 98% Üldarstiabi 2002. aasta eelarve täitmine oli 400 225 tuhat krooni ehk 98%. Võrreldes 2001. aastaga kulus üldarstiabile 64 401 krooni ehk 19% võrra rohkem ressursse. Põhiline kulude kasv toimus Tallinnas, kus alustasid tööd uued perearstid. Kokkuvõttes tõusis ravi rahastamise lepingut omavate perearstide hulk 813-ni, kellest 78% omasid 2002. aasta lõpus ka perearsti diplomit. Pearahaks planeeritud eelarve täitmine ulatus 100%, samas kui baasraha ja uuringute fondi eelarve täideti vastavalt 94% ja 92% ulatuses võrreldes korrigeeritud eelarvega. Kokkuvõttes moodustasid uuringute fondi kulud 16,6% pearahale kulunud ressurssidest, mis on 8% vähem kui eelarves planeeritud. Perearstide arvu kasvuga ei kaasnenud 2002. aastal visiitide koguarvu kasvu võrreldes 2001. aastaga (visiitide arv võrreldes 2001. aastaga langes 8%), mille põhjuseks võib pidada 2001. aastal esinenud gripipuhangut, aga ka perearstide poolt puude raskusastme määramise kohustuse kehtima hakkamist. Seetõttu on täheldatav 2002. aastal ka 24,4% suurune visiitide arvu langus praksise kohta kuus võrreldes 2001. aastaga. Kokku sai perearstilt abi 875 444 kindlustatut (862 581 kindlustatut 2001. aastal), kes käisid perearsti vastuvõttudel keskmiselt 4,5 korda aastas. Esmakordselt läbi viidud kättesaadavuse uuringutest selgus, et 2002. aastal ei olnud olulisi probleeme perearstiabi kättesaadavusega ettenähtud aja jooksul, sest nelja kvartali jooksul pääses keskmiselt 97% elanikest perearsti juurde ettenähtud ajal. Tabel 7. Üldarstiabi juhtude arv 2000 2001 2002 Vastuvõttude arv kokku 2 572 076 4 338 268 3 987 121 Vastuvõtte 1 praksise kohta aastas 5 336 6 494 4 904 Vastuvõtte 1 praksise kohta kuus 430 546 413 Ambulatoorne ja statsionaarne eriarstiabi 2002. aastal tasus haigekassa ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi teenuste eest 2 231 562 tuhat krooni. Tabel 8. Kulutused ambulatoorsele ja statsionaarsele eriarstiabile (v.a taastusravi) 2002, võrdlus 2001. Aastaga 2001 tegelik 2002 tegelik Võrdlus 2002/2001 ERIALA raviteenuse tüüp Ravikulu (tuh EEK) Ravi- juhud Ravi- kulu (tuh EEK) Ravi- juhud Ravi- kulu Ravi- juhud Dermatoveneroloogia 31 308 174 329 30 427 171 076 –3% –2% Ambulatoorne 22 161 171 631 23 576 169 154 6% –1% Statsionaarne 9 147 2 698 6 851 1 922 –25% –29% Esmane järelravi 16 779 3946 12 116 2576 –28% –35% Statsionaarne 16 779 3946 12 116 2576 –28% –35% Kirurgia 473 286 319 471 505 218 315 645 7% –1% Ambulatoorne 63 338 268 292 71 762 263 861 13% –2% Statsionaarne 409 947 51 179 433 456 51 784 6% 1% Muud põhierialad 60 380 140 904 35 561 133 203 –41% –5% Ambulatoorne 40 146 139 904 26 682 132 599 –34% –5% Statsionaarne 20 234 1 000 8 879 604 –56% –40% Nakkushaigused 26 686 17 465 24 628 18 321 –8% 5% Ambulatoorne 5 581 7 606 5 644 8 973 1% 18% Statsionaarne 21 105 9 859 18 984 9 348 –10% –5% Neuroloogia 74 322 132 433 84 882 130 356 14% –2% Ambulatoorne 22 534 121 002 27 290 119 401 21% –1% Statsionaarne 51 788 11 431 57 592 10 955 11% –4% Oftalmoloogia 69 744 256 731 83 120 259 715 19% 1% Ambulatoorne 41 725 251 431 64 329 256 326 54% 2% Statsionaarne 28 019 5 300 18 791 3 389 –33% –36% Onkoloogia 126 785 77 986 145 563 80 086 15% 3% Ambulatoorne 41 326 69 649 47 857 71 243 16% 2% Statsionaarne 85 460 8 337 97 705 8 843 14% 6% Otorinolarüngoloogia 65 535 180 876 74 231 183 351 13% 1% Ambulatoorne 36 178 171 324 42 868 173 533 18% 1% Statsionaarne 29 356 9 552 31 364 9 818 7% 3% Pediaatria 106 685 96 609 109 906 106 696 3% 10% Ambulatoorne 15 262 66 398 23 209 79 334 52% 19% Statsionaarne 91 423 30 211 86 697 27 362 –5% –9% Psühhiaatria 109 926 160 565 107 165 163 240 –3% 2% Ambulatoorne 20 552 147 330 21 716 151 059 6% 3% Statsionaarne 89 374 13 235 85 449 12 181 –4% –8% Pulmonoloogia 59 081 66 375 62 512 63 304 6% –5% Ambulatoorne 21 536 61 512 22 508 59 057 5% –4% Statsionaarne 37 545 4 863 40 004 4 247 7% –13% Sünnitusabi- günekoloogia 232 060 478 897 258 590 480 692 11% 0% Ambulatoorne 94 848 437 840 113 934 438 886 20% 0% Statsionaarne 137 212 41 057 144 656 41 806 5% 2% Teraapia 431 948 328 832 483 943 326 739 12% –1% Ambulatoorne 86 658 269 216 114 656 272 914 32% 1% Statsionaarne 345 290 59 616 369 287 53 825 7% –10% Traumatoloogia-ortopeedia 181 970 209 816 213 699 201 417 17% –4% Ambulatoorne 45 324 196 965 48 907 188 391 8% –4% Statsionaarne 136 645 12 851 164 791 13 026 21% 1% Kokku 2 066 494 2 645 235 2 231 562 2 636 417 8% 0% Ambulatoorne 557 169 2 380 100 654 939 2 384 731 18% 0% Statsionaarne 1 509 325 265 135 1 576 623 251 686 4% –5% Ravijuhtude koguarv on suurenenud nakkushaiguste, oftalmoloogia, onkoloogia, pediaatria, psühhiaatria, sünnitusabi-günekoloogia ja otorinolarüngoloogia erialadel. Ravijuhtude koguarvu langus oli dermatoveneroloogia, kirurgia, neuroloogia, pulmonoloogia, teraapia, traumatoloogia-ortopeedia erialal ning järelravis. Dermatoveneroloogia, pulmonoloogia ja neuroloogia erialal on peamine ravijuhtude arvu vähenemine toimunud statsionaarsete juhtude arvelt. Kirurgia ja traumatoloogia-ortopeedia erialal on statsionaarsete juhtude arv suurenenud. Ambulatoorsete juhtude arvu languse üheks põhjuseks on traumapunktis ja vastuvõtuosakonnas vormistatud raviarvete arvestamisega muude põhierialade hulgas. Kuigi 2002. aastal on ravijuhtude arv võrreldes 2001. aastaga langenud 8818 ravijuhu ehk 0,3% võrra, võib väita, et tervishoiuteenuse kättesaadavus kindlustatutele pole langenud. Ravijuhtude koguarvu languse üks põhjus on haigekassa hinnangul 2001. aastal toimunud haiglate ühendamine, mille tulemusel kadus vajadus mitme raviarve vormistamiseks ühe haigusjuhu korral. Arvestamata ei saa jätta ka asjaolu, et 2001. aastal ei vormistatud kõiki ühe haigusjuhu käigus tehtud uuringuid ja raviprotseduure samal raviarvel, mis tingis 2001. aastal kunstlikult suurema arvu raviarveid (= ravijuhte). Kindlustatutele oluliste ja kallihinnaliste tervishoiuteenuste (endoproteesid, sünnitused, kardioloogilised ja katarakti operatsioonid ning raseduse jälgimine) kättesaadavuse tagamiseks leppis haigekassa ravi rahastamise lepingutes kokku konkreetsete tervishoiuteenuse juhtude arvus ja rahaliste vahendite suuruses nende teenuste osutamiseks. 2002. aastal on haigekassa tasunud lepingus kokkulepitud teenuste eest järgmiselt: Erijuhud 2001 2002 Muutus % summa (tuh EEK) ravijuhud (tk) summa (tuh EEK) ravijuhud (tk) summa (tuh EEK) ravijuhud (tk) endoproteesid 54 900 1 704 79 233 2 151 44% 26% Sünnitused 63 220 12 162 69 455 12 711 10% 5% Kardiol. operatsioonid 55 842 696 63 869 741 14% 6% Katarakti operatsioonid 30 400 4 577 41 029 5 785 35% 26% Raseduse jälgimine 12 639 22 552 16 944 31 833 34% 41% 2002. aasta jooksul toimus kahel korral (01.06.02 ja 01.09.02) tervishoiuteenuste hinnatõus, millega tõusid ambulatoorsete vastuvõttude, kompleksteenuste, laboriuuringute, operatsioonide, voodipäeva jt tervishoiuteenuste hinnad. Ambulatoorsete vastuvõttude ja voodipäevade piirhinnad tõusid aasta jooksul kokku 15%, millest tulenevalt tõusis 2002. aastal nii ambulatoorse kui statsionaarse ravijuhu maksumus võrreldes 2001. aastaga. Haigekassa tähelepanu oli 2002. aastal suunatud ambulatoorsete teenuste ja päevakirurgiliste operatsioonide osakaalu suurendamisele. Eriarstiabi eelarvet suurendati 53 020 tuhande krooni võrra, mis suunati eeskätt ambulatoorsete vastuvõttude ja voodipäevade piirhindade tõusu katteks ja ravi rahastamise lepingute muutmise kaudu ravijärjekordade lühendamiseks. Ülevaade ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi kuludest ja kasutusest on toodud järgmises tabelis. Tabel 9. Ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi (v.a taastusravi) 2002. aasta kulude ja kasutuse võrdlus 2001. Aastaga 2001 tegelik 2002 tegelik Muutus % Ambulat Statsion Ambulat Statsion Ambulat Statsion Statsionaarsed voodipäevad (päeva) 2 036 809 1 785 818 –12,3% Ambulatoorsed vastuvõtud (tk) 3 266 714 3 223 441 –1,3% Operatsioonid (tk) 33 475 89 569 37 871 90 200 13,1% 0,7% Eriarstiabi kasutanud kindlustatud (tk) 750 533 181 488 744 367 175 103 –0,8% –3,5% Ravijuhu keskmine maksumus (EEK) 234 5 693 275 6 264 17,5% 10,0% Ravijuhu keskmine kestus (päeva) 7,8 7,2 –7,7% Ambulatoorse eriarstiabi teenust kasutas 744 367 kindlustatud isikut ehk 58,2% kõikidest kindlustatutest, 2001. aastal 750 533 kindlustatud isikut (58,7%). Haiglaravi teenust kasutas 175 103 kindlustatut ehk 13,7% kõikidest kindlustatutest, 2001. aastal 181 488 kindlustatud isikut (14,2%). Ambulatoorse ravijuhu keskmise maksumuse tõus on tingitud nii tervishoiuteenuste hinnatõusust kui ka suurenenud päevakirurgia operatsioonide arvust ja päevakirurgia operatsioonide keskmise maksumuse tõusust. Statsionaarse ravijuhu keskmise maksumuse tõus on seotud kergemate plaaniliste ravijuhtude liikumisega ambulatoorsesse abisse ning uuringute ja laboratoorse diagnostika intensiivistumise ja kallinemisega. Võrreldes 2001. aastaga kasvas statsionaaris tehtud uuringute ja protseduuride arv 4% ja kulu 13% ning laboratoorsete uuringute arv 5% ning kulu 15%. Tehakse rohkem ja kallimaid protseduure. Praegu kasutatav teenuse järgi rahastamise süsteem motiveerib tervishoiuteenuse osutajat osutama rohkem teenuseid. Ambulatoorse vältimatu abi korras osutatud teenuste eest tasuti 2002. aastal 94 494 tuhat krooni (14% kogu ambulatoorse eriarstiabi mahust), 2001. aastal 68 413 tuhat krooni (12%). Statsionaarse vältimatu abi korras tasuti 2002. aastal 889 333 tuhat krooni (56,4% kogu statsionaarse eriarstiabi mahust), 2001. aastal 747 473 tuhat krooni (49,5%). Statsionaarsete ravijuhtude ning -päevade koguarv näitab languse tendentsi. Ravipäevade koguarvu langus on seletatav ravijuhu kestuse lühenemisega 0,7 päeva võrra võrreldes 2001. aastaga. Tabel 10. Eriarstiabi kasutuse 2002. aasta näitajate võrdlus 2001. aastaga EHK piirkondlikes osakondades (1000 kindlustatu kohta) Piirkondlik osakond 2001 2002 2001 2002 2001 2002 vastuvõtud operatsioone kokku operatsioone haiglas Harju 3024 2882 97 96 71 69 Ida-Viru 2781 2945 86 97 74 79 Kagu 1890 1818 100 109 65 64 Lääne 2113 2188 103 106 71 73 Pärnu 2123 2124 91 98 72 72 Rakvere 2086 2056 93 101 76 77 Tartu 2407 2223 103 105 64 65 EHK keskmine 2589 2519 96 100 70 70 Võrreldes 2001. ja 2002. aasta ambulatoorsete vastuvõttude hulka, on näha, et Eestis tervikuna on vastuvõttude hulk 1000 kindlustatu kohta langenud 3%. Samal ajal on suurenenud Ida-Viru ja Lääne piirkonnas vastuvõttude hulk vastavalt 6% ja 4%. Teistes piirkondades on toimunud vähenemine, sh Tartus 8% ja Harjus 5%. Ambulatoorsete ja statsionaarsete operatsioonide arv 2002. aastal oli 128 071, millest 29,6% teostati ambulatoorselt (päevakirurgias) ning 70,4% statsionaarselt. 2001. aastal teostati kokku 123 146 operatsiooni (27,2% ambulatoorselt ja 72,8% statsionaarselt). Operatsioonide koguarvu 4% tõus ning ambulatoorselt teostatavate operatsioonide 13,1% tõus võrreldes 2001. aastaga on tingitud ühelt poolt haigekassa sihtotstarbelise ressursi suunamisest katarakti, endoproteeside ja otorinolarüngoloogiliste operatsioonide järjekordade lühendamiseks ning teiselt poolt haiglate efektiivsemast tööst ja ka arenenud ravivõimalustest operatsioonide ambulatoorseks teostamiseks. Taastusravi Tabel 11. Taastusravi eelarve täitmine 2002 Taastusravi (tuh EEK) 2001 tegelik 2002 eelarve 2002 tegelik 2002 tegelik/ 2002 eelarve % Ambulatoorne taastusravi 16 391 12 428 13 355 107% Statsionaarne taastusravi 15 947 19 195 21 533 112% Kokku 32 338 31 623 34 888 110% 2002. aasta eelarve muutmise käigus suurendati Eesti Haigekassa nõukogu otsusega taastusravi vajaduse katmiseks taastusravi eelarvet 5700 tuhande krooni võrra. 2002. aastal tasuti taastusravi teenuse eest kokku 34 888 tuhat krooni (tõus võrreldes 2001. aastaga 8%), mis jagunes 32 800 ambulatoorsele ja statsionaarsele ravijuhule. Keskostu raviteenused Keskostu raviteenuste eest tasus haigekassa 2002. aastal 44 185 tuhat krooni (76,2% aastaks planeeritud summast). Erinevus planeerituga on tingitud kallite ravijuhtude riski tasakaalustamiseks planeeritud 12 000 tuhat krooni väiksemast kasutamisest, välisriiki ravile suunamise avalduste vähesest laekumisest ja väiksemast kulust vältimatu lennutranspordi osas. Riski tasakaalustamise eelarves planeeritud summast kasutati 58,4% Harju, Tartu ja Lääne osakonna kallite ravijuhtude katmiseks 7005 tuhat krooni, mis kajastub eriarstiabi teenuste kulus. Eesti Haigekassa võttis kindlustatutelt üle tasu maksmise kohustuse ravi eest välisriikides 1527 tuhande krooni ulatuses (51% eelarvest). Välisriikidesse ravile suunati 2002. aastal 18 isikut, neist 13 olid lapsed. 2001. aastal tasuti kindlustatud isikute plaanilise ravi eest välisriikides 2497 tuhat krooni. Ravile suunati 17 kindlustatut, neist 15 olid lapsed. Reservi arvelt tasuti Hiiumaa haigla ööpäevaringse vältimatu arstiabi toetus. Tabel 12. Keskostu raviteenused eelarve täitmine 2002 Keskostu raviteenused (tuh EEK) 2001 tegelik 2002 eelarve 2002 tegelik 2002 tegelik/ 2002 eelarve % Luuüdi transplantatsioon 2 700 3 057 113% Plaaniline ravi välisriigis 3 000 1 527 51% Peritoneaaldialüüs 17 000 18 584 109% Kindlustatute vältimatu transport (lennuk, kopter) 2 500 1 548 62% Fraktsioneerimisplasma kogumine 11 340 11 340 100% Riski tasakaalustamine* 12 000 Noorsportlaste terviseuuringud 2 000 2 001 100% Kallihinnaliste aparaatide amortisatsioonikulud 5 466 5 679 104% Reserv 2 017 449 0,22% KOKKU 79 533** 58 023 44 185 76,2% * Planeeritud keskostu raviteenuste alla, tegelik täitmine sisaldub eriarstiabi täitmises, summas 7005 tuhat krooni. ** Seoses struktuurimuudatustega ei ole 2001. aasta ja 2002. aasta andmed kululiikide lõikes võrreldavad. Hooldusravi Tabel 13. Ambulatoorse ja statsionaarse hooldusravi eelarve täitmine 2002 Ambulatoorne ja statsionaarne hooldusravi (tuh EEK) 2001 tegelik 2002 eelarve 2002 tegelik 2002 tegelik/ 2002 eelarve % Statsionaarne hooldusravi 50 821 48 064 95% Vähihaigete kodune toetusravi 1 124 942 84% Hooldusravi kokku 48 001 51 945 49 006 94% ** Seoses struktuurimuudatustega ei ole 2001. aasta ja 2002. aasta andmed kululiikide lõikes võrreldavad. Hooldusravi kogukulu aastal 2002 oli 49 006 tuhat krooni, mis moodustab 94% aastaeelarvest. Sealhulgas kodusele vähihaigete toetusravile kulus kokku 942 tuhat krooni (täitmine 84%). Võrreldes 2001. aasta kuludega suurenesid hooldusravi kulud kokku 2%. Kokku on hooldusravi teenuseid osutatud 10 177 isikule, kellest 650 isikule osutati kodust toetusravi. Kokku viibisid haiged hooldusravil 242 tuhat päeva ehk keskmine ravijuhu pikkus oli 21 päeva. Siinjuures on oluline märkida, et 9526 statsionaaris viibinud haigest 75% hospitaliseeriti spetsialiseeritud hooldusravi osakondadesse (70% hooldusravi voodipäevadest tulenes hooldusravist spetsialiseeritud hooldusravi osakondades). Ülejäänud patsientide ravi toimus aktiivravi osakondades, millega on seletatav suhteliselt lühike keskmise ravijuhu kestus. Hambaravi Tabel 14. Hambaravi eelarve täitmine 2002 Hambaravi (tuh EEK) 2001 tegelik 2002 eelarve 2002 tegelik 2002 tegelik/ 2002 eelarve % Hambaravi 162 897 135 626 146 574 108% Ortodontia 13 785 23 400 18 313 78% Hambaproteesid 48 303 58 000 48 657 84% Hambahaiguste ennetus* 7 628 13 980 9 918 71% Hambaravi kokku 232 613 231 006 223 462 97% * 2001. aasta hambaravi kulu on võrreldavuse tagamiseks tabelis 14 korrigeeritud, sest hambaravi ennetus finantseeriti 2001. aastal ennetuse eelarvest. 2002. aastal tasus haigekassa hambaravi eest 223 462 tuhat krooni, mis moodustab 96,7% 2002. aastaks planeeritud eelarvest. Hambaravi teenust kasutas 368 030 kindlustatut, mis on 28,8% kindlustatute üldarvust. 1. oktoobril 2002 jõustunud ravikindlustuse seaduse kohaselt võtab haigekassa hambaraviteenuste eest tasu maksmise kohustust üle ainult alla 19-aastastelt kindlustatud isikutelt. Seega ei tasunud haigekassa IV kvartalis täiskasvanute hambaravi eest. Ülevaatlikkuse huvides on järgnevalt analüüsitud hambahaiguste ja hambaravi kulusid ühtses tabelis. Haigekassa prioriteediks on vastavalt nõukogu otsusele ja sõlmitud lepingute tingimustele laste hambaravi teenuste ja üle 65-aastaste isikute proteeside rahastamine. Tabel 15. Hambaravi, hambahaiguste ennetuse ja hambaproteesi kulud 2002 Raviteenuse tüüp Vanusegrupid 0–18 19–59 60 ja vanemad Kokku Proteesid summa (EEK) 231 980 4 587 868 43 836 946 48 656 794 ravitud isikuid 142 3 375 28 718 32 235 kulu 1 isiku kohta (EEK) 1 634 1 359 1 526 1 509 Ortodontia summa (EEK) 18 290 629 18 402 3 874 18 312 905 ravitud isikuid 53 032 48 9 53 089 kulu 1 isiku kohta (EEK) 345 383 430 345 Ennetus summa (EEK) 9 908 798 9 294 44 9 918 136 ravitud isikuid 106 841 215 2 107 058 kulu 1 isiku kohta (EEK) 93 43 22 93 Hambaravi summa (EEK) 89 313 919 39 679 393 17 581 223 146 574 534 ravitud isikuid 234 413 199 874 86 304 520 591 kulu 1 isiku kohta (EEK) 381 199 204 282 Kokku summa (EEK) 117 745 326 44 294 956 61 422 087 223 462 369 ravitud isikuid 394 428 203 512 115 033 712 973 kulu 1 isiku kohta (EEK) 299 218 534 313 2. Tervise edendamise kulud Tervise edendamisele planeeritud 13 500 tuhandest kroonist kasutati 13 218 tuhat krooni (98%). Tabel 16. Tervise edendamise eelarve täitmine 2002 Tervise edendamise valdkond (tuh EEK) 2001 tegelik 2002 eelarve 2002 tegelik 2002 tegelik/2002 eelarve % Südame-veresoonkonna haiguste ennetamine 918 1 896 1 893 99,8% Kodu- ja vaba aja vigastuste ja mürgistuste ennetamine 815 2 376 2 178 89,6% Pahaloomuliste kasvajate ennetamine 313 1 296 1 283 99% Vaimse tervise probleemide ennetamine 835 2 207 2 193 99,4% Nakkushaiguste, sealhulgas sugulisel teel levivate haiguste ennetamine 713 1 187 1 161 97,8% Mitmele prioriteetsele valdkonnale suunatud projektid 9 364 4 538 4 510 99,4% Kokku 12 958 13 500 13 218 98% Kõik rahastatud 99 projekti viidi ellu. Traumade ennetamisele suunatud valdkonnas toimus tegevusi pisut vähemas mahus kui planeeritud. 2002. aasta jooksul on tervist edendavate projektide raames elanikkonnale mõeldud koolitustel ja üritustel osalenuid üle 123 000, individuaalset nõu on saanud üle 40 000 lapse ja täiskasvanu. Seminarides on koolitatud üle 1500 tervishoiutöötaja ja üle 2100 pedagoogi ning täiendava õpetuse on saanud ka üle 3000 teiste sidusrühmade (sotsiaaltöötajad, juhid, töörühmad) liikme. Välja on antud 10 plakatit, 11 infolehte, 7 kleebist, 34 voldikut, 7 brošüüri ja 6 raamatut, trükiste kogutiraažiks on üle 325 000 eksemplari. Elanikkonda on teavitatud 115 terviseteemalises raadiosaates ja 20 telesaates/klipis. 3. Kulud ravimihüvitistele Kindlustatutele kompenseeritud ravimite kogusumma 2002. aastal oli 731 359 tuhat krooni ehk 100,2% aasta eelarvest. Võrreldes 2001. aastaga tõusid kulud 17,2% ehk 107 500 tuhande krooni võrra. Kindlustatutele kompenseeritud ravimite summad kvartalite kaupa olid järgmised: I kvartal 173 887 tuhat krooni ehk 97,7% kvartali eelarvest II kvartal 193 269 tuhat krooni ehk 107,4% kvartali eelarvest III kvartal 194 412 tuhat krooni ehk 111% kvartali eelarvest IV kvartal 169 791 tuhat krooni ehk 86,2% kvartali eelarvest Võrrelduna eelnevate aastatega ei toimunud 2002. aastal ravimite müük sesoonselt tavapärases rütmis. Seoses uue ravikindlustuse seaduse menetlemise ja jõustumisega esines teises ja kolmandas kvartalis mitmeid nn ostupaanikaid. Ilmekamalt väljendus see septembrikuus (vahetult enne uue ravikindlustuse seaduse jõustumist), kui ravimeid kompenseeriti kaks korda enam kui prognoositud. Septembrikuus toimunud ostupaanika tõttu langes ravimite kompenseerimine neljandas kvartalis. 1. jaanuarist 2003 kehtestatud piirhinnad põhjustasid kergema ostupaanika ka detsembrikuu teisel poolel. Joonis 1. Haigekassa kulud soodusravimitele kvartalite lõikes 1999–2002

2002. aastal maksis haigekassa soodusravimite kompenseerimiseks 731 359 tuhat krooni, mis on 17,2% enam kui 2001. aastal. 2001. aastaga võrreldes vähenesid kompenseerimise summad aga alla 3-aastastele lastele ja soodusravimite III loetelusse kuulunud ravimitele. Kompenseerimissummade vähenemine oli seotud uue ravikindlustuse seaduse jõustumisega alates 1. oktoobrist 2002, millega kaotati alla 3-aastastele lastele kõigi retseptiravimite 100%-line kompenseerimine ja soodusravimite III loetelu. 2002. aastal tõusid nii retseptide arv kui ka ühe retsepti keskmine maksumus. 2000. aastal kompenseeris haigekassa 3,4 miljonit retsepti, 2001. aastal 3,9 miljonit retsepti ja 2002. aastal juba 4,05 miljonit retsepti. Retseptide arvu tõus on tingitud nii isikute arvu tõusust, kellele ravimeid määratakse kui ka ühele inimesele väljakirjutatavate retseptide arvu tõusust. Võrreldes varasemate aastatega on retseptide arvu tõus siiski pidurdunud. Retseptide arv vähenes alla 3-aastastele lastele väljakirjutatud ravimite ja soodusravimite III loetellu kuuluvate ravimite osas. 2002. aastal oli retsepti keskmiseks maksumuseks haigekassale 180,6 krooni, mis on 13,8% suurem kui 2001. aastal. Võrreldes 2001. aastaga on kõige rohkem tõusnud 100% kompenseeritavate soodusravimite I loetellu kuuluvate ravimite retseptide keskmine maksumus: 18,5% ehk üldsummas väljendatuna 86,6 krooni võrra. Retsepti maksumuse tõus on tingitud uute ja kallimate ravimite suuremast väljakirjutamisest ja ravimihindade tõusust. Retsepti keskmise maksumuse tõus on võrreldes varasemate perioodidega pidurdunud. Joonis 2. Haigekassa poolt tasutud retseptide keskmised maksumused kvartalite lõikes 1999–2002

Joonis 3. Haigekassa poolt tasutud retseptide arv kvartalite lõikes 1999–2002

Joonis 4. Haigekassa poolt tasutud soodusretseptide arv ja soodustuste summad kvartalite lõikes 1999–2002

Ravimite kompenseerimine on käesoleval ajal haigekassale «avatud» kohustus. Sellele kuluvate summade reguleerimiseks on kehtivate seaduste ja õigusaktide alusel ainsaks haigekassa kasutuses olevaks vahendiks mõjutada tagasiside kaudu arstide ravimite väljakirjutamise alast käitumist. Kuna ravimeid välja kirjutavad arstid ei tunneta ravimite tegelikku kulu, siis käivitas haigekassa 2001. aastal perearstidele regulaarse tagasiside andmise süsteemi. Selle eesmärk on anda perearstidele retseptikäitumise analüüsi põhjal regulaarset tagasisidet nende poolt kirjutatud soodusravimite mahu ja kulu kohta, et mõjutada arste paremini tajuma retseptide väljakirjutamise «harjumuse hinda» ning anda arstidele võimalus võrrelda end kolleegidega üle Eesti. Kokkuvõttes võib tagasiside andmist pidada efektiivseks, sest perearstide poolt välja kirjutatavate retseptide keskmise maksumuse kasv on võrreldes üldise keskmise retsepti maksumuse kasvuga pidurdunud. Tsentraalselt soetatavad ravimid Tabel 17. Tsentraalselt soetatavad ravimid Eriala (tuh EEK) 2001 tegelik 2002 eelarve 2002 tegelik 2002 tegelik/ 2002 eelarve % Pediaatria 3 600 3 404 94,6% Hematoloogia 8 000 8 213 102,7% Onkoloogia 9 524 9 044 95% Nefroloogia 5 100 5 100 100% Gastroenteroloogia 800 800 100% Reumatoloogia 800 736 92% Neuroloogia 4 200 4 192 99,8% Günekoloogia 1 036 1 035 99,9% Uroloogia 500 499 99,8% Endokrinoloogia 1 500 1 501 100,1% Üksikjuhud 6 640 6 281 94,6% Antitoodid ja raviseerumid 300 205 68,3% KOKKU 38 226* 42 000 41 009 97,6% * Seoses struktuuri muudatustega ei ole 2001. aasta ja 2002. aasta andmed kululiikide lõikes võrreldavad. Keskostu ravimite 2002. aasta eelarve täitmiseks kujunes 41 009 tuhat krooni, mis on 97,6% kinnitatud eelarvest. Raha kulus planeeritust vähem pediaatria, onkoloogia, günekoloogia erialale ning üksikjuhtude ja antitootide kompenseerimiseks, kuna nimetatud erialadel ja kululõikudes kompenseeriti ravimeid vastavalt tegelikule tarbimisele. Näiteks oli antitootide ja raviseerumite ostmiseks planeeritud reservi 100 000 krooni, millest 95 000 jäi kasutamata. Ka üksikjuhtude kompenseerimiseks ette nähtud 6640 tuhat krooni oli haigekassa poolt võetud kohustuste tõttu täiel määral broneeritud. Tegelikkuses maksis haigekassa üksikjuhtude eest 360 000 krooni planeeritust vähem seetõttu, et osa ravimi erandkorras taotlejaid ei realiseerinud oma võimalust ravimi erandkorras suurema soodustusega saamiseks. 4. Ajutise töövõimetuse hüvitiste kulud 2002. aasta eelarves oli ajutise töövõimetuse hüvitiste kuludeks planeeritud 804 000 tuhat krooni. Tegelikud kulutused 2002. aastal ületasid planeeritud kulusid 2% võrra. Tabel 18. Töövõimetushüvitiste kulud 2002 Töövõimetushüvitiste kulud (tuh EEK) 2001 tegelik 2002 eelarve 2002 tegelik 2002 tegelik/ 2002 eelarve % Haigushüvitised 499 097 539 700 529 829 98% Hooldushüvitised 86 802 88 300 82 229 93% Sünnitushüvitised 148 353 155 000 182 022 117% Tööõnnetushüvitised 19 976 21 000 25 177 120% Kokku 754 228 804 000 819 257 102% Võrreldes 2001. aastaga on kulutused ajutise töövõimetuse hüvitistele kasvanud 2002. aastal 9%. Kõige enam on ajutise töövõimetuse hüvitise suurenemist mõjutanud kulutuste kasv haigus- ja sünnitushüvitistele. Üheks ajutise töövõimetuse hüvitise kulutuste suurenemise põhjuseks on keskmise brutopalga kasvust tingitud ühe päeva keskmise maksumuse tõus. Töövõimetuspäevade arv 2002. aastal võrreldes 2001. aastaga on langenud 0,3%. Muudatused töövõimetuspäevade arvus töövõimetushüvitiste liikide lõikes tõi kaasa 1.10.2002 jõustunud ravikindlustuse seadus. Tabel 19. 2002. aasta töövõimetuspäevade ja ühe päeva hüvitise maksumuse (EEK) võrdlus 2001. aasta andmetega Töövõimetushüvitised 2001 hüvitatud töövõimetuspäevad 2002 hüvitatud töövõimetuspäevad 2001 1 päeva hüvitise maksumus 2002 1 päeva hüvitise maksumus Haigushüvitised 4 550 804 4 503 983 110 118 Hooldushüvitised 633 256 557 545 137 148 Sünnitushüvitised 1 059 199 1 177 729 140 155 Tööõnnetushüvitised 151 097 171 850 132 147 Kokku TVH 6 394 356 6 411 107 Haigushüvitised Haigushüvitiste kulud on 2002. aastal võrreldes 2001. aastaga suurenenud: – Kulutuste suurenemine 6% – 1 päeva keskmise maksumuse suurenemine 7% – Töövõimetuspäevade arvu vähenemine 1%. Hooldushüvitised Hooldushüvitis on ainuke ajutise töövõimetuse hüvitise liik, mille kulutused 2002. aastal võrreldes 2001. aastaga on langenud: – Kulutuste vähenemine 5% – 1 päeva keskmise maksumuse suurenemine 8% – Töövõimetuspäevade arvu vähenemine 12%. Muutused eespool nimetatud näitajate osas on põhjustatud: 1. Eesti ühiskonna demograafilisest olukorrast aastatel 1992 kuni 1998, millal sünnituste arv Eestis langes*: * Eesti Meditsiiniline sünniregister 1992–2000 Selles ajavahemikus sündinud lapsed langesid 2002. aastal vanuserühma 4–11 eluaastat, millest tulenevalt hooldust vajavate laste arv vähenes. 2. Hooldushüvitist saavate isikute arvu vähenemine on tingitud 01.10.2002 jõustunud ravikindlustuse seadusest, millest tulenevalt alla 14-aastase lapse hooldamine asendus alla 12-aastase lapse hooldamisega. 3. Keskmise brutopalga tõusust tulenevalt tõusis ühe päeva keskmine maksumus. Sünnitushüvitised Sünnitushüvitiste korral on täheldatav kõigi näitajate suurenemine: – Kulutuste suurenemine 23% – 1 päeva keskmise maksumuse suurenemine 10% – Töövõimetuspäevade arvu suurenemine 11% Põhjused: 1. Kulutuste suurenemine ja hüvitatud töövõimetuspäevade kasv on seletatav sünnitushüvitiste perioodi pikenemisega 126-lt päevalt 140-le päevale ja erandina 154-le päevale, tulenevalt 1.10.2002 jõustunud ravikindlustuse seadusest. 2. Osaliselt põhjustab kulutuste kasvu ka tüsistustega sünnituste ja mitmikute sündimuse juhtude suurenemine, mille korral kaasneb õigus lisalehele 14 kalendripäeva eest. 2002. aastal välja kirjutatud järgnevate sünnitushüvitise lehtede arv moodustab 30% sünnitushüvitise lehtedest. 3. Hüvitist saanud kindlustatute arvu suurenemine, mis on seotud sünnitajate osas töötavate naiste osakaalu kasvamisega. Võrreldes ajutise töövõimetuse hüvitise andmeid raviteenuste arvetega on näha, et sünnitushüvitist saanud isikute osakaal on 2001. aastal 70% ja 2002. aastal 73% sünnituse raviteenust saanud isikutest. Tabel 20. Sünnitushüvitist saanud isikute andmete võrdlus 2001 2002 2002/2001 % Sünnitanud isikud 12 157 12 597 104% Sünnitushüvitist saanud isikud 8 527 9 211 108% Sünnitanud ja sünnitushüvitist saanud isikute vahe (%) 70% 73% 104% Tööõnnetushüvitised Tööõnnetushüvitiste kulutused on kasvanud kõigi näitajate osas: – Kulud tööõnnetushüvitistele 26% – 1 päeva keskmine maksumus 11% – Töövõimetuspäevade arv 14% Viimastel aastatel on Eestis kasvanud tööl toimunud raskete tervisekahjustustega lõppenud tööõnnetuste arv*, mis avaldub ka tööõnnetuste korral haigushüvitiste kulude kasvus. ** Sotsiaalsektor arvudes 2002 Ajutise töövõimetuse hüvitise õigust omavate kindlustatute arv 31.12.2002 seisuga oli 557 277 isikut, moodustades üldisest kindlustatute arvust 44%. Ajutise töövõimetuse hüvitist maksti 2002. aastal 215 860 isikule. Hüvitist saanud kindlustatute arv 2002. aastal võrreldes 2001. aastaga on kokkuvõttes langenud 1%. Põhilised muudatused (ühe hüvitiste liigi kulutuste suurenemine või teise vähenemine) on tingitud nii ühiskonnas toimunud elatustaseme või demograafiliste näitude muutumistest kui ka muudatustest, mis tõi kaasa 1.10.2002 jõustunud ravikindlustuse seadus. Üleüldise ajutise töövõimetuse hüvitise kulu 9%-se tõusu 2002. aastal võrreldes 2001. aastaga tõi kaasa keskmiselt 8–10%-lise ühe päeva keskmise maksumuse suurenemine. 5. Muud ravikindlustushüvitiste kulud Välislepingutest tulenevad tervishoiuteenuste kulud Eesti Vabariigil on sõlmitud lepingud sotsiaalkindlustusvaldkonnas (kaasa arvatud ravikindlustus) Leedu, Läti ja Soomega. Eestil on sotsiaalkindlustusleping sõlmitud ka Ukrainaga, kuid alates 4.06.2002 on selle lepingu vältimatu arstiabi osa peatatud. Rootsiga on sõlmitud ainult meditsiinilise abi osutamise leping. Lepingute alusel saavad nimetatud riikide kindlustatud Eestis viibides vältimatut arstiabi Eesti Haigekassa vahendite arvelt. Kokku tasuti välislepingute alusel 2002. aastal lepingutega seotud riikide kindlustatute vältimatu arstiabi eest Eesti raviasutustele 1364 tuhat krooni, sealhulgas tasuti Soome kodanike vältimatu arstiabi eest 937 tuhat krooni, Rootsi kodanike eest 182 tuhat krooni, Läti kodanike eest 134 tuhat krooni, Leedu kodanike eest 83 tuhat krooni ning Ukraina kodanike vältimatu arstiabi eest 28 tuhat krooni. Abivahendihüvitised Tabel 21. Abivahendihüvitiste eelarve täitmine 2002 Abivahendihüvitised (tuh EEK) 2001 tegelik* 2002 eelarve 2002 tegelik 2002 tegelik/ 2002 eelarve % Esmased varajased proteesid ja ortoosid 6 000 5 976 99,6% Diabeetikute testiribad 4 300 5 134 119,4% Stoomihooldusvahendid 3 800 4 409 116% Muud abivahendid 3 900 485 0,12% Kokku 5 386* 18 000 16 004 88,9% * Seoses struktuurimuudatustega ei ole 2001. aasta ja 2002. aasta andmed kululiikide lõikes võrreldavad. Eesti Haigekassa kompenseeris meditsiinilisi abivahendeid 2002. aastal 16 004 tuhande krooni eest (89% aastaks planeeritud summast). Muude abivahendite arvelt kompenseeris haigekassa põletushaigete surverõivaid, ravikontaktläätsesid ja hingamisaparaatide rendikulusid. Esmaseid varajasi proteese ja ortoose hüvitati 5976 tuhande krooni eest 670 kindlustatule. 2001. aastal hüvitati proteese ja ortoose 5400 tuhande krooni eest 450 isikule. Kuni 1.10.2002 osteti abivahendeid riigihangetena, alates 21. oktoobrist 2002 kompenseeritakse abivahendeid 90% ulatuses vastavalt Eesti Haigekassa abivahendite loetelule. II Haigekassa tegevuskulud Eesti Haigekassa ravikindlustushüvitiste administreerimise tegevuskulud olid 2002. aastal kokku 82 954 tuhat krooni. 6. Personali- ja juhtimiskulud Tabel 22. Personali- ja juhtimiskulude eelarve täitmine 2002 Personali- ja juhtimiskulud (tuh EEK) 2001 tegelik 2002 eelarve 2002 tegelik 2002 tegelik/ 2002 eelarve % Personali- ja juhtimiskulud kokku 34 486 44 997 42 796 95,1% Töötasu kokku 25 872 33 705 32 058 95,1% Põhitöötasu 24 389 26 935 26 066 96,8% Tulemustasu 0 4 765 4 159 87,3% Juhatuse põhi- ja tulemustasu 1 483 2 000 1 830 91,5% Nõukogu tasu 0 5 3 60,0% Töötuskindlustusmaks 0 169 158 93,5% Sotsiaalmaks 8 614 11 123 10 580 95,1% Personalikulude alla kuuluvad personali, juhatuse ja nõukogu liikmete töötasu liigid: põhitöötasu ja tulemustasu ning sotsiaalmaks ja töötuskindlustuse maks. Personali- ja juhtimiskulud kokku moodustasid 2002. aastal 42 796 tuhat krooni. Töötasud moodustavad 95,1% aasta eelarvest. Alatäitmine on eelkõige tingitud väiksematest tulemustasudest ja nendelt arvestatud maksudest. Tulemustasu oli planeeritud maksimummääraga, kuid 2002. aasta alguses välja töötatud tulemusjuhtimise protseduur sätestas tulemuspalga määramise kriteeriumid, mille alusel tegelik tulemuspalk on otseses seoses saavutatud tulemustega. 7. Majandamiskulud Majandamiskulud jagunevad kantseleikuluks, inventari soetamiseks, ruumide majandamiskuludeks, lähetusteks, sõidukite ülalpidamiskuludeks ja muudeks kuludeks. Tabel 23. Majandamiskulude eelarve täitmine 2002 Majandamiskulud (tuh EEK) 2001 tegelik* 2002 eelarve 2002 tegelik 2002 tegelik/ 2002 eelarve % Majandamiskulud 14 397 15 000 14 047 94% Kantseleikulud 5 057 5 140 3 604 70% Ruumide majandamiskulud 4 451 5 770 5 980 104% Inventar 2 614 860 1 413 164% Sõidukite ülalpidamiskulud 1 743 2 050 1 872 91% Lähetused 191 780 280 36% Muud tegevuskulud 341 400 898 225% * 2001. aasta majandamiskulud on võrreldavuse tagamiseks tabelis 23 vähendatud koolituse summa võrra (1030 tuh EEK), mis alates 2002. aastast kajastatakse arenduskuludes. Majandamiskulud 14 047 tuhat krooni moodustavad 94% aastaeelarvest. Eelarve täitmine kululiikide lõikes on erinev. Ületäidetud on inventar, ruumid ja muud tegevuskulud. Kantseleikulud 3604 tuhat krooni. Siia alla kuuluvad bürookulud, posti- ja sidekulud ning ajalehtede ja trükiste kulud. Suurimad kuluallikad on muud kantseleikulud, sh paber ja printerite tahmakassetid, mille kulu 2002 kokku on ligi 1800 tuhat. Sidekulud, mis koosnevad peamiselt telefonikuludest, on kokku ligi 1500 tuhat. 2002. aasta kantseleikulud olid planeeritud eelnevate perioodide tasemest lähtuvalt, kuid tegelikud kulud olid tulenevalt struktuurireformist (osakondade ja töötajate vähenemine) väiksemad. Ruumide majandamiskulud 5980 tuhat krooni. Kulu kasvu põhjuseks on elektri ja kütte hinnatõus, Harju osakonna kolimine seoses ruumide rendilepingu lõppemisega aadressil Hariduse 8 ning bürooruumide Lembitu 10 rendikulude kasv. Inventar 1413 tuhat krooni. Siia alla kuuluvad ruumide sisustus (mööbel), büroomasinad ning inventari hooldus ja remont. 2002. aastal ei ole soetatud suures mahus inventari. Suurematest kuluallikatest eristub üksikute töökohtade loomiseks vajamineva mööbli soetamise ja ka olemasoleva mööbli (toolid klienditeenindussaalides) väljavahetamise kulu, bürooseadmete ja olmetehnika ning klienditeenindajate vormiriietuse ostmine. Peamiseks ületäitmise põhjuseks on 2001. aasta auditi tulemusena korrigeeritud eelmiste perioodide seadmete ja inventari põhivara kulumi jääk, mida ei ole eelarve planeerimisel arvesse võetud. Sõidukite ülalpidamiskulud 1872 tuhat krooni. Lisaks haigekassa sõidukite ülalpidamiskuludele on siin kajastatud ka liisingutasud. Eesti Haigekassas on 22 autot. Igal piirkondlikul osakonnal on üks üldkasutatav põhiliselt usaldusarstide käsutuses olev auto ning lisaks on autod juhatuse liikmetel, piirkondlike osakondade direktoritel, klienditeeninduse juhil ja haldusjuhil. Lähetused 280 tuhat krooni. Töösõitudega seotud kulude kompenseerimine. Suurima 2002. aastal planeeritud kuluartiklina olid haigekassa keskosakonna töötajate komandeeringud piirkondlikesse osakondadesse ning IT spetsialistide konverentsidest osavõtu kulud. Ehkki võrreldes 2001. aastaga on lähetuskulud kasvanud, on lähetuste eelarve alatäidetud, sest töötajate osavõtt konverentsidest ning komandeeringud piirkondlikesse osakondadesse ei realiseerunud planeeritud mahus. Muud tegevuskulud 898 tuhat krooni. Personali töölevõtmisega seotud kulud, kulud ravile ja tervishoiule ning muud ostetud teenused (sealhulgas tõlketeenused), esinduskulud ning ka erisoodustuskulud. Peamiseks ülekulu põhjuseks on alaplaneeritud personali töölevõtmisega seotud kulud ning kulud ravile ja tervishoiule. 8. Infotehnoloogia kulud Tabel 24. Infotehnoloogia eelarve täitmine 2002 Infotehnoloogia kulud (tuh EEK) 2001 tegelik* 2002 eelarve 2002 tegelik 2002 tegelik/ 2002 eelarve % Infrastruktuur 8 390 8 390 100% Majandusinfosüsteem 4 940 4 940 100% Muud 1 170 1 231 105% Kokku 12 471 14 500 14 561 100% * Seoses struktuurimuudatustega ei ole 2001. aasta ja 2002. aasta andmed kululiikide lõikes võrreldavad. Infotehnoloogia kuludeks kasutati 14 561 tuhat krooni, eelarve täideti 100%. Infrastruktuuri arendamiseks ja hoolduseks kulus 8390 tuhat krooni, majandusinfosüsteemi arendamiseks ja hoolduseks 4940 tuhat krooni ning muudeks kuludeks 1231 tuhat krooni. Põhilised infotehnoloogiaalased arendustööd 2002. aastal: – Juhtimisarvestuse ja raamatupidamise programmi SAP järkjärguline integreerimine ravikindlustuse registriga. – Andmeturbe protseduuride koostamine ja ellurakendamine, mille tulemusena Andmekaitse Inspektsioon registreeris delikaatsete isikuandmete töötlemise Eesti Haigekassa andmekogus. – E-teenuste jõuline areng, mille tulemusena: 1) kindlustatud ja tööandjad saavad vaadata ja muuta oma andmeid läbi pankade elektrooniliste turvakanalite; 2) raviasutused ja apteegid saavad edastada haigekassale raviteenuste arveid ja soodusretsepte läbi elektrooniliste turvakanalite. – Alustati infrastruktuuri põhjalikku ümberkorraldamist, et viia see vastavusse Eesti Haigekassa uuenenud struktuuri loogikaga. – Ravikindlustuse registri arendamine vastavalt jõustunud ravikindlustuse seadusele. 9. Ravikindlustushüvitiste arvlemisega seotud kulud Ravikindlustushüvitiste arvlemisega seotud kulud moodustavad 1284 tuhat krooni. Eelarve ületamine on põhjustatud Eesti Postile makstud tasudest kindlustatutele hüvitiste väljamaksmise eest (rahakaartide alusel Eesti Posti sidejaoskondades). Eelarve koostamisel arvestati uue ravikindlustuse seaduse jõustumisega, mis eelnõuna nägi ette kindlustatutele töövõimetushüvitiste tasumise ainult kindlustatu pangakontodele. Sellega seonduvalt planeeriti võrreldes 2001. aasta eelarvega 2002. aasta eelarve vastavat kulurida 47% võrra väiksemana. 10. Arenduskulud Tabel 25. Arenduskulude eelarve täitmine 2002 Arenduskulud (tuh EEK) 2001 tegelik* 2002 eelarve 2002 tegelik 2002 tegelik/ 2002 eelarve % Koolitus 1 030 2 000 1 668 83% Konsultatsioonid 553 2 280 797 35% Ärikonsultatsioon 553 1 900 341 18% Juriidiline konsultatsioon 0 380 456 120% Arenduskulud kokku 1 583 4 280 2 465 58% * 2001. aasta arenduskulud on võrreldavuse tagamiseks tabelis 25 suurendatud koolituse summa võrra (1030 tuh EEK), mis aastal 2001. kajastati majanduskuludes. Arenduskulud 2465 tuhat krooni moodustavad 58% aastaeelarvest. Alatäitmine tuleneb koolituse ja ärikonsulteerimise planeeritust väiksemast tarbimisest. Koolituskulud moodustavad 83% aasta eelarvest. Eelarve on alatäidetud, sest I kvartali jooksul kujundati uus koolitussüsteem ning kompetentsuse hindamise alused, millel baseerub koolitusvajaduse määratlemine. Töötajate hindamise tulemustest lähtuvalt kinnitas juhatus koolitusplaani perioodiks aprill – detsember 2002 ning sellest tulenevalt finantseeriti I kvartalis vähem koolitusi. Ärikonsultatsioonide kulu on seotud konsultatsiooniteenuste sisseostuga (põhiliselt komisjonid, eksperthinnangud, nõukoda ja töörühmad). Arenduskulude eelarvesse olid 2002. aastal planeeritud erinevad projektid, mille täitmine ei realiseerunud planeeritud mahus. Tervishoiuteenuste komplekshindade projekti tähtaeg lükkus aasta võrra edasi ehk 1. jaanuarile 2004, ravimite referentshindade väljatöötamise projekt peatati, sest jõustunud ravikindlustuse seaduse kohaselt läks vastav funktsioon üle Sotsiaalministeeriumile. Ravijuhiste väljatöötamise ja tunnustamise konsultatsioonikulu on alatäidetud, sest vaatamata ravijuhiste väljatöötamise lepingute sõlmimisele ei ole erialaseltsid 2002. aastal esitanud haigekassale ühtegi ravijuhist. Planeerimisel oli arvestatud ka soodusravimite komisjonide ületulemisega Sotsiaalministeeriumilt Eesti Haigekassa haldusalasse ja selle tarbeks konsultatsioonide sisseostmisega. Tabel 26. Ärikonsultatsioonide eelarve jagunemine ja täitmine 2002 Ärikonsultatsioonid (tuh EEK) 2002 eelarve 2002 tegelik Hinnakiri 100 55 Tervishoiuteenuste komplekshinnad 576 Ravijuhised 500 Ravimite referentshinnad 114 20 Soodusravimite loetelu 340 33 Muud 270 233 Kokku 1 900 341 Juriidiliste konsultatsioonide alla planeeritud kulud on seotud nii õigusloome kui lepingute ja soodusravimite loeteluga jmt (eelnõud, ekspertiisid). Juriidiline konsultatsioon ületab 76 tuhande krooni võrra aasta eelarvet, moodustades 120% aastaeelarvest. Ületäitmine tuleneb uue ravikindlustuse seaduse menetlemise käigus ettevalmistatud muudatusettepanekute ja ravimite rakendusaktide ettevalmistuskuludest. 11. Finantskulu Tabel 27. Finantskulu eelarve täitmine 2002 Finantskulud (tuh EEK) 2001 tegelik 2002 eelarve 2002 tegelik 2002 tegelik/ 2002 eelarve % Panga teenustasud 537 800 435 54% Riigikassa haldamiskulud 0 200 50 25% Muu finantskulu 0 0 29 0% Kokku 537 1 000 514 51% Finantskulu (pangateenustasud ja reservkapitali haldamistasu ning muu finantskulu) 514 tuhat krooni moodustab aastaeelarvest 51,4%. Muu finantskulu all kajastub valuutakursi kahjum summas 29 tuhat krooni, mis on konverteerimisega seotud kulud. Panga teenustasud aastal 2002 moodustasid 435 tuhat krooni. Pangateenuste eelarves ettenähtust vähem tasumine on tingitud kindlustatutele töövõimetushüvitiste osalist tasumist Eesti Posti sidejaoskondade kaudu. Reservkapitali haldamiseks sõlmiti Riigikassaga pärast 2002. aasta eelarve kinnitamist soodsam leping, mille alusel tasuti haldamise eest vähem. 12. Muud tegevuskulud Tabel 28. Muud tegevuskulud eelarve täitmine 2002 Muud tegevuskulud (tuh EEK) 2001 tegelik 2002 eelarve 2002 tegelik 2002 tegelik/ 2002 eelarve % Blanketid ja trükised 7 443 2 800 476 17% Järelevalve 454 1 821 527 29% Avalikud suhted/teavitamine 0 1 320 1 185 90% Muud kulud 4 019 1 040 5 099 490% Kokku 11 916 6 981 7 287 104% Muud tegevuskulud summas 7287 tuhat krooni moodustavad aastaeelarvest 104%. Muudest kuludest oli planeeritud 2800 tuhat krooni 2002. a ravikindlustuse blankettide ja trükiste trükkimiseks. 2002. aasta jooksul ei tellitud uusi blankette seoses ravikindlustuse seaduse jõustumise edasilükkumisega. Algselt oli planeeritud töövõimetushüvitiste maksmisega seotud uute blankettide kasutusele võtmine. Kulud on edasi lükkunud 2003. aastasse. Järelevalve kuludest oli 2002. aasta kuludesse planeeritud finantsaudit, sisekontrolli auditeerimise välistellimus ning ravikindlustuse meditsiini auditid. Haigekassal ei õnnestunud sõlmida lepinguid meditsiiniauditite läbiviijatega. Põhjuseks on ettevalmistustöö keerulisus (ülesande püstitus ja läbirääkimised erialaspetsialistidega) olukorras, kus Eestis eelnev praktika puudub. Muude kulude alla olid planeeritud erisoodustuskulud, sisemise teavitamise ja planeerimise kulud ning pensionimaksed. Planeeritud oli ka Eesti Haigekassa juhatuse ja nõukogu vastutuskindlustus, mis jäi 2002. aastal sõlmimata ning seoses sellega on eelarve alatäidetud. Lisaks on muude kulude alla kantud ebatõenäoliselt laekuvateks tunnistatud nõuded summas 4373 tuhat krooni. Lähtudes konservatiivsuse printsiibist tunnistab Eesti Haigekassa ebatõenäolisteks vanemad kui üheaastased nõuded. Avalike suhete/teavitamise kuludesse olid planeeritud ka aastaraamatu väljaandmise kulud. Aastaraamat avaldati elektroonilisel kujul ning sellest johtuvalt on eelarve alatäidetud. 13. Reservkapital 225 597 tuhat krooni Reservkapitali moodustamist reguleerib Eesti Haigekassa seaduse § 38 järgmiselt: – Haigekassa reservkapital on haigekassa eelarve vahenditest moodustatav reserv ravikindlustussüsteemile makromajanduslikest muutustest tulenevate riskide vähendamiseks. – Reservkapitali suuruseks on 8% eelarve mahust. Reservkapitali kantakse igal aastal vähemalt 1/50 haigekassa eelarve kogumahust ning ravikindlustuseks ettenähtud sotsiaalmaksu ülelaekumised kuni käesolevas seaduses sätestatud reservkapitali suuruse saavutamiseni või taastamiseni. – Reservkapitali võib kasutusele võtta ainult erandkorras Vabariigi Valitsuse korraldusega sotsiaalministri ettepanekul. Enne ettepaneku esitamist Vabariigi Valitsusele kuulab sotsiaalminister ära haigekassa nõukogu arvamuse. Reservkapitali kantav summa moodustub nõukogu otsuse alusel pärast auditeeritud majandusaasta aruande kinnitamist. Hetkel on Eesti Haigekassa reservkapitali suurus 189 010 tuhat krooni, mis kanti reservkapitali pärast 2001. aasta majandusaasta aruande kinnitamist haigekassa nõukogu 7. juuni 2002. a otsusega nr 15. 2002. aasta tulemi jaotamise ettepanek juhatuse poolt on kanda eraldisteks reservkapitali 2002. aasta eelarves planeeritud summa 100 000 tuhat krooni ja ülelaekunud sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa summas 125 597 tuhat krooni. Kokku moodustab 2002. aastal reservkapitali kantav summa 225 597 tuhat krooni. 14. Riskireserv 142 833 tuhat krooni Riskireservi moodustamist reguleerib Eesti Haigekassa seaduse § 391 järgmiselt: – Haigekassa riskireserv on haigekassa eelarve vahenditest moodustatav reserv ravikindlustussüsteemile võetud kohustustest tulenevate riskide vähendamiseks. – Riskireservi suurus on 2% haigekassa ravikindlustuse eelarve mahust. – Riskireservi võib kasutusele võtta haigekassa nõukogu otsusega. Riskireservi moodustamise kohustus on haigekassal alates 1. oktoobrist 2002. a seoses ravikindlustuse seaduse jõustumisega. Nimetatud seadusega muudeti Eesti Haigekassa seadust, täiendades nimetatud seadust paragrahviga 391. Eraldis riskireservi moodustub nõukogu otsuse alusel pärast auditeeritud majandusaasta aruande kinnitamist. Hetkel ei ole nõukogu otsuse alusel eraldisi riskireservi tehtud. 2002. aasta eelarve koostamisel planeeriti kassatagavaraks 80 000 tuhat krooni, mis oma olemuselt oli mõeldud riskide maandamiseks, mistõttu võib seda võrdsustada planeeritud eraldisena riskireservi. Riskireservi kantakse nimetatud summa nõukogu otsuse alusel pärast 2002. aasta majandusaruande kinnitamist. 2002. aasta tulemi jaotamise ettepanek juhatuse poolt on kanda eraldisteks riskireservi 2002. aasta eelarves planeeritud summa 80 000 tuhat krooni ja eelarve kulude alatäitmine summas 62 833 tuhat krooni. Kokku moodustab 2002. aasta riskireservi summa 142 833 tuhat krooni. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2002 Juhatuse deklaratsioon Juhatus deklareerib oma vastutust lehekülgedel 52 kuni 67 esitatud Eesti Haigekassa 2002. a raamatupidamise aastaaruande koostamise õigsuse eest ning kinnitab oma parimas teadmises, et: – Raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestusmeetodid on vastavuses hea raamatupidamistavaga; – Raamatupidamise aastaaruanne kajastab Eesti Haigekassa finantsseisundit ja majandustulemusi õigesti ja õiglaselt; – Kõik teadaolevad olulised asjaolud, mis on selgunud aruande valmimise kuupäevani 31.03.2003 on raamatupidamise aastaaruandes nõuetekohaselt arvesse võetud ja esitatud; – Eesti Haigekassa on jätkuvalt tegutsev. Kuupäev Allkiri Juhatuse esimees Hannes Danilov Juhatuse liige Arvi Vask Juhatuse liige Andres Rannamäe Juhatuse liige Rein Parelo Bilanss Korrigeeritud 31.12.2001 31.12.2002 Lisa AKTIVA Käibevara Raha ja pangakontod 268 883 547 309 026 470 2 Aktsiad ja muud väärtpaberid 91 707 662 327 975 972 3 Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved 8 134 173 14 546 593 Ebatõenäoliselt laekuvad arved –2 117 439 –4 839 180 Kokku 6 016 734 9 707 413 Mitmesugused nõuded Muud lühiajalised nõuded 29 932 236 36 325 153 4 Viitlaekumised Intressid 4 103 805 10 985 207 Muud viitlaekumised 57 790 394 82 955 228 5 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 541 895 490 399 Varud Tooraine ja materjal 0 0 Ostetud kaubad müügiks 1 439 596 445 955 Ettemaksed hankijatele 1 030 0 Kokku 1 440 626 445 955 6 Käibevara kokku 460 416 900 777 911 797 Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Muud aktsiad, osad ja võlatähed 180 000 180 000 3 Mitmesugused pikaajalised nõuded 29 080 168 156 018 399 3; 9 Kokku 29 260 168 156 198 399 Materiaalne põhivara Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) 3 501 796 3 106 240 Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) 483 966 7 971 250 Muu inventar (soetusmaksumuses) 30 250 366 18 277 871 Akumuleeritud põhivara kulum –23 182 888 –20 675 400 Ettemaksed materiaalse põhivara eest 0 0 Kokku 11 053 240 8 679 961 8 Immateriaalne põhivara Ostetud litsentsid 2 279 357 3 201 853 8 Põhivara kokku 42 592 765 168 080 213 AKTIVA KOKKU 503 009 664 945 992 010 PASSIVA Korrigeeritud 31.12.2002 Lisa 31.12.2001 Kohustused Lühiajalised kohustused Võlakohustused Tagatiseta võlakohustused 1 551 306 1 623 893 10 Võlad hankijatele Raviasutustele teenuste eest tasumata arved 215 388 612 252 237 724 Apteekidele soodustingimustel väljastatud ravimite eest tasumata arved 48 536 976 65 919 973 Teistele hankijatele ravikindlustuse hüvitiste eest tasumata arved 15 255 893 31 569 659 Muud hankijatele tasumata arved 3 138 948 2 436 917 Hankijatele tasumata arved kokku 282 320 429 352 164 273 Maksuvõlad 18 425 619 21 539 752 7 Viitvõlad Võlad töövõtjatele 1 958 966 4 857 058 Intressivõlad 0 Muud viitvõlad 0 170 988 Kokku 1 958 966 5 028 046 Lühiajalised eraldised 125 214 405 757 Lühiajalised kohustused kokku 304 381 533 380 761 722 Pikaajalised kohustused 5 298 654 3 674 761 10 Kohustused kokku 309 680 188 384 436 482 Omakapital Reservkapital 0 189 810 061 Eelmiste perioodide tulem –28 034 370 3 315 300 Aruandeaasta tulem 230 760 935 368 430 167 Omakapital kokku 202 726 564 561 555 528 PASSIVA KOKKU 512 406 752 945 992 010 Tulemiaruanne Korrigeeritud 2001. a 2002. a Lisa Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa laekumine ja sissenõuded teistelt isikutelt 4 550 244 404 5 074 934 231 11 Tegevuskulude sihtfinants. Sotsiaalministeeriumist 257 599 244 242 Ravikindlustuse kulud –4 263 614 855 –4 647 939 687 11 Brutotulem 286 887 148 427 238 786 Üldhalduskulud –76 392 910 –75 397 446 11 sh tegevuskulude sihtfinantseerimine –257 599 –244 242 Muud tegevustulud 5 160 407 3 738 500 Muud tegevuskulud –2 925 421 –2 914 018 Tegevustulem 212 729 224 352 665 822 Finantstulud muud intressi- ja finantstulud 8 634 622 20 651 426 Kokku finantstulud 8 634 622 20 651 426 Finantskulud muud finantskulud 0 –4 887 081 Kokku finantskulud 0 –4 887 081 Aruandeaasta tulem 221 363 846 368 430 167 2001. a ravikindlustuse kulusid on võrreldavuse tagamiseks töövõimetushüvitiste kulude kajastamisel korrigeeritud, suurendades neid 9 397 088 krooni võrra. Põhjuseks oli arvestuspõhimõtte muudatus 2002. aastal: kui varem kanti töövõimetushüvitised kuluks ja kajastati kohustusena pärast töövõimetuslehe ametlikku aktsepteerimist nende töötlemise järel, siis nüüd võetakse kohustus arvesse töövõimetuslehe registreerimisel haigekassa infosüsteemi. Rahavoogude aruanne 2001 2002 Rahavood põhitegevusest Laekunud sotsiaalmaks 4 578 437 928 5 028 908 106 Hankijatele tasutud arved 4 228 375 374 4 602 092 838 Töötajatele tasutud 21 085 820 28 721 038 Tasutud maksud 12 691 641 10 646 364 Tasutud intressid 0 Muud laekunud tulud 40 191 997 27 253 464 Muud tasutud kulud 980 147 347 826 Rahavood põhitegevusest kokku 355 496 943 414 353 503 Rahavood investeerimisest Tasutud põhivara eest 516 820 5 973 634 Laekunud põhivara müügist 413 163 369 595 Laekunud lühiajaliste finantsinvesteeringute eest 787 078 106 Tasutud lühiajaliste finantsinvesteeringute eest 91 707 662 1 023 346 416 Tasutud pikaajaliste finantsinvesteeringute eest 0 132 338 231 Rahavood investeerimisest kokku –91 811 319 –374 210 580 Raha ja pangakontode netomuutus 171 977 961 40 142 923 Pangakontod perioodi algul 96 905 586 268 883 547 Raha muutus 171 977 961 40 142 923 Pangakontod ja raha ekvivalendid perioodi lõpul 268 883 547 309 026 470 sh lühiajalised deposiithoiused 257 000 000 291 000 000 Omakapitali muutuste aruanne 2001 2002 Reservkapital Reservkapital aasta alguses 0 0 Moodustamine 0 189 810 061 Reservkapital aasta lõpus 0 189 810 061 Eelmiste perioodide tulem Aasta alguses –21 215 922 193 329 476 Hoone (Põllu 1a, Tartu) tasuta üleandmine –6 818 448 0 Korteriomandi (Põlva) Sotsiaalministeeriumile tasuta üleandmine 0 –204 115 Kasutatud reservi moodustamiseks 0 –189 810 061 Aruandeaasta tulem 221 363 847 368 430 167 Aasta lõpus 193 329 476 371 745 467 Omakapital aasta alguses –21 215 922 193 329 476 Omakapital aasta lõpus 193 329 476 561 555 528 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD Lisa 1. Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused Üldine informatsioon Eesti Haigekassa on 14.06.2000 vastu võetud Eesti Haigekassa seaduse alusel loodud avalik-õiguslik juriidiline isik, mis alustas nimetatud seaduse alusel tegevust 01.01.2001. a. Eesti Haigekassa on kuni Eesti Haigekassa seaduse jõustumiseni tegutsenud Keskhaigekassa ja piirkondlike haigekassade õigusjärglane. Eesti Haigekassa eesmärk on ravikindlustushüvitiste võimaldamine vastavalt Eesti Vabariigi ravikindlustuse seadusele, muudele õigusaktidele ja haigekassa eelarves ettenähtud ravikindlustuse kuludele. Vahendid ülesannete täitmiseks saab Eesti Haigekassa põhiosas riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud summast, samuti ravikindlustuseks ettenähtud sotsiaalmaksu ülelaekumisest. Laekunud sotsiaalmaksu arvelt finantseerib Eesti Haigekassa ravikindlustatutele ja nendega võrdsustatud isikutele meditsiiniteenuste osutamist ja soodusravimeid ning maksab töövõimetushüvitisi. Üldpõhimõtted Eesti Haigekassa raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes Eesti Vabariigi Raamatupidamise seadusest ning rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginevast heast raamatupidamistavast. Majandusaasta algas 1. jaanuaril 2002 ja lõppes 31. detsembril 2002. Raamatupidamise aastaaruande arvnäitajad on esitatud Eesti kroonides. Majandustehinguid kirjendatakse soetamismaksumuse printsiibi kohaselt nende tekkimise momendil tegelikus väärtuses. Raamatupidamise aruanded koostatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi kohaselt. Aruandeskeemid ja eelmise majandusaasta aruande korrigeerimine Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatakse raamatupidamise seaduses kehtestatud bilansiskeemi. Tulemiaruandena kajastatakse raamatupidamise seadusega kehtestatud kasumiaruande skeemi 2, mille osa kirjeid on ümber nimetatud lähtudes haigekassa tegevuse eripärast. Kindlustatutele töövõimetushüvitiste kulu arvestuspõhimõtete muutmise tõttu on võrreldavuse tagamiseks korrigeeritud 2001. a aastaaruannet. Välisvaluuta arvestus Välisvaluuta tehingud kirjendatakse raamatupidamises ümberhinnatult Eesti kroonidesse tehingupäeval kehtinud Eesti Panga valuutakursi järgi. Välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustused hinnatakse bilansipäeva kursi alusel ja realiseerimata kursimuutused kajastatakse tulemiaruandes. Tulude ja kulude arvestus Tulud ja kulud on kirjendatud tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt ja dividendid kajastatakse siis, kui tekib nõudeõigus dividendidele. Finantsinvesteeringute arvestus Lühiajalisteks finantsinvesteeringuteks on need väärtpaberid, mis on soetatud hilisema edasimüümise eesmärgiga bilansipäevale järgneva majandusaasta jooksul või mille kustutustähtaeg on bilansipäevast arvestades üks aasta või vähem. Lühiajaliseks hoidmiseks soetatud väärtpaberite arvestus Lühiajaliseks hoidmiseks soetatud väärtpaberid kajastatakse lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas nende soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Väärtpaberite hindamisel kasutatakse FIFO meetodit. Pikaajaliste finantsinvesteeringute arvestus Aktsiate ja muude väärtpaberite portfellinvesteeringuid hinnatakse lähtudes sellest, mis on madalam, kas investeeringu soetusmaksumus või realiseerimismaksumus. Kui pikaajaliste võlakirjade soetusmaksumus erineb nende nimiväärtusest, siis jaotatakse soetusmaksumuse ja nimiväärtuse vahe võlakirja kestuse perioodidele ning kajastatakse kasumi aruandes finantstuludes. Nõuete ja laenude arvestus Nõuded ja antud laenud hinnatakse individuaalselt ja kajastatakse bilansis konservatiivsuse printsiibi alusel lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Nõuded ja antud laenud, mille laekumine on ebatõenäoline, kantakse aruandeperioodi kuludesse ning näidatakse bilansis miinusmärgiga. Nõuded ja laenud, mille sissenõudmiseks ei ole võimalik või majanduslikult kasulik meetmeid rakendada, hinnatakse lootusetuks ning kantakse bilansist välja. Varude arvestus Varud võetakse arvele soetusmaksumuses ja kantakse kuludesse FIFO meetodil. Varud hinnatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas nende soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Materiaalse põhivara arvestus Materiaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase kasutuseaga varasid, mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni. Lühema kasuliku tööeaga ja madalama soetusmaksumusega varad kantakse nende soetamisel kuludesse. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust tööeast. Maa maksumuselt amortisatsiooni ei arvestata. Kasutatavad amortisatsiooniperioodid on järgmised: hooned 20–25 aastat masinad, seadmed ja muu materiaalne põhivara 3–10 aastat Immateriaalne põhivara Immateriaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase kasutuseaga füüsilise substantsita identifitseeritav mittemonetaarne vara, mida kasutatakse oma tegevuses või administratiivsetel eesmärkidel ja mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni. Immateriaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust tööeast 3 kuni 5 aasta jooksul. Pärast soetamist materiaalsele ja immateriaalsele varale tehtavad kulutused kantakse üldjuhul perioodi kuludesse. Täiendavad kulutused lisatakse immateriaalse põhivara maksumusele, kui on tõenäoline, et need kulutused võimaldavad varal tulevikus genereerida esialgselt hinnatust rohkem majanduslikku kasu ning neid kulusid on võimalik usaldusväärselt hinnata ja varaga seostada. Kasutus- ja kapitalirendi arvestus Kasutusrendina kajastatakse renti, mida rentnik saab lisanduvaid väljamakseid tegemata lõpetada ning mille puhul renditud varaobjekti omandiõigus ei lähe rendiperioodi kestel ega selle lõppedes rentnikule üle. Kasutusrendi makseid kirjendatakse tekkepõhiselt kuludes. Kapitalirendina käsitletakse renti, mis ei ole kasutusrent. Kapitalirendi tingimustel renditud vara ja vastav kohustus võetakse bilansis arvele. Kui vastavalt rendilepingule läheb renditud objekti omandiõigus rendiperioodi lõppedes üle rentnikule, arvestatakse amortisatsiooni tavakorras. Kui renditud objekt kuulub tagastamisele, on objekti maksimaalne amortisatsiooniperiood rendisuhte kehtivuse periood. Riskireserv Haigekassa eelarve riskireserv on reserv, mida reguleerib Eesti Haigekassa seaduse § 391 järgmiselt: – Haigekassa riskireserv on haigekassa eelarve vahenditest moodustatav reserv ravikindlustussüsteemile võetud kohustustest tulenevate riskide vähendamiseks. – Riskireservi suurus on 2% haigekassa ravikindlustuse eelarve mahust. – Riskireservi võib kasutusele võtta haigekassa nõukogu otsusega. Riskireservi moodustamise kohustus on haigekassal alates 1. oktoobrist 2002. a seoses ravikindlustuse seaduse jõustumisega. Nimetatud seadusega muudeti Eesti Haigekassa seadust, täiendades nimetatud seadust paragrahviga 391. Eraldis riskireservi moodustub nõukogu otsuse alusel pärast auditeeritud majandusaasta aruande kinnitamist. Reservkapital Haigekassa reservkapitali moodustamist reguleerib Eesti Haigekassa seaduse § 38 järgmiselt: – Haigekassa reservkapital on haigekassa eelarve vahenditest moodustatav reserv ravikindlustussüsteemile makromajanduslikest muutustest tulenevate riskide vähendamiseks. – Reservkapitali suuruseks on 8% eelarve mahust. Reservkapitali kantakse igal aastal vähemalt 1/50 haigekassa eelarve kogumahust ning ravikindlustuseks ettenähtud sotsiaalmaksu ülelaekumised kuni käesolevas seaduses sätestatud reservkapitali suuruse saavutamiseni või taastamiseni. – Reservkapitali võib kasutusele võtta ainult erandkorras Vabariigi Valitsuse korraldusega sotsiaalministri ettepanekul. Enne ettepaneku esitamist Vabariigi Valitsusele kuulab sotsiaalminister ära haigekassa nõukogu arvamuse. Reservkapitali kantav summa moodustub nõukogu otsuse alusel pärast auditeeritud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisa 2. Raha ja pangakontod 31.12.2001 31.12.2002 Nõudmiseni hoiused 11 883 547 18 026 470 Tähtajalised hoiused 257 000 000 291 000 000 Kokku raha ja pangakontod 268 883 547 309 026 470 Tähtajalised hoiused tähtajaga: kuni 1 kuu 227 000 000 166 000 000 1 kuni 3 kuud 30 000 000 125 000 000 Kokku 257 000 000 291 000 000 Lisa 3. Aktsiad ja väärtpaberid Lühiajalised investeeringud Võlakiri Soetuskuupäev Bilansiline maksumus (soetusmaksumus) Võlakirja lunastamise kuupäev Tootlus NordRheinWest LB 11.09.2002 37 454 787 20.01.2003 3,26% Soome Vabariigi võlakiri 13.09.2002 8 064 346 05.02.2003 3,26% Hispaania Kuningriigi võlakiri 11.12.2002 8 077 520 04.03.2003 2,86% LB NordRheinWest 11.09.2002 31 937 717 17.03.2003 3,25% Depfa Pfandbriefbank 11.09.2002 32 249 382 03.04.2003 3,24% Eesti Ühispanga KP 21.08.2002 48 911 050 07.04.2003 3,50% LB Bade-Württemberg 13.09.2002 40 404 930 28.04.2003 3,26% Saksamaa valitsuse võlakiri 12.12.2002 21 429 247 02.05.2003 2,84% Sampo Panga KP 20.11.2002 19 668 720 20.05.2003 3,35% Deutsche Hypothekenbank 12.09.2002 32 827 635 03.06.2003 3,25% AB Spintab 12.12.2002 31 302 199 11.07.2003 2,92% Deutsche Hypothekenbank 27.09.2002 15 648 440 27.08.2003 3,03% Kokku 327 975 972 Lühiajaliste finantsinvesteeringute kogunenud intressitulu on kajastatud bilansis viitlaekumiste real. Pikaajalised finantsinvesteeringud Eesti Haigekassal on soetatud aktsiaid nimiväärtuses alljärgnevalt: AS Viimsi Haigla aktsiad (soetusmaksumuses) AS Pärnu Mudaravila aktsiad (soetusmaksumuses) 2001 2002 2001 2002 Saldo aasta algul 90 000 90 000 90 000 90 000 Saldo aasta lõpul 90 000 90 000 90 000 90 000 Eesti Haigekassa omab nimetatud äriühingutes alla 20% aktsiatest. Eesti Haigekassa on soetanud pikaajalise lunastamistähtajaga võlakirju alljärgnevalt: Võlakiri Soetuskuupäev Bilansiline maksumus (soetusmaksumus) Võlakirja lunastamise kuupäev Tootlus % Sachsen LB 18.09.2002 39 094 030 18.03.2004 2,98% AB Spintab 04.10.2002 31 280 728 05.04.2004 3,34% Eesti Ühispank 26.03.2002 10 000 000 01.04.2005 5,15% Eesti Ühispank 21.11.2002 20 593 740 01.04.2005 3,80% Hansapank 12.11.2002 15 720 179 10.09.2005 3,22% Bayerische LB 29.11.2002 15 649 555 27.11.2006 3,40% Kokku 132 338 231 Lisa 4. Muud lühiajalised nõuded Sisu 31.12.2001 31.12.2002 Lisa Nõue Vene Föderatsiooni vastu 15 475 469 18 585 202 Nõue Tallinna Linna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile (Tallinna Diagnostikakeskus) 9 541 194 9 541 194 Väljastatud laenude lühiajaline osa 4 893 300 9 600 000 9 Ülalpidamiskulude tagasimaksude nõuded 11 435 84 966 Nõuded kindlustusvõtjatele lepingu alusel 0 75 456 Ebatõenäoliselt laekuvateks nõueteks tunnistatud nõuded 0 – 1 561 665 Terviseedendamise projektide kasutamata osa 10 838 0 Kokku 29 932 236 36 325 153 Vene Föderatsiooni Suursaatkonna juures asuv sotsiaalosakond kustutab mittetöötavate sõjaväepensionäride ravikulu võlgnevuse vastavalt eelnevale kokkuleppele pärast uue riikidevahelise lepingu allakirjutamist. Lisa 5. Muud viitlaekumised Intresside koosseisus on seisuga 31.12.2002. a 1. Arvelduskontodelt laekumata intressitulu summas 6714 krooni. 2. Intressitulu haigekassa poolt väljastatud laenudelt summas 169 901 krooni. 3. Intressitulu haigekassa poolt soetatud võlakirjadelt summas 10 808 593 krooni. Muud viitlaekumised Muude viitlaekumiste koosseisus on Riigikassa poolt seisuga 31.12.2002. a üle kandmata sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa summas 82 955 228 krooni, mis oli maksumaksjate poolt tasutud 2002. aasta eest. Lisa 6. Varud Eesti Haigekassa on soetanud seisuga 31.12.2002. a retseptiblankette summas 445 955 krooni. Lisa 7. Maksud 31.12.2001 31.12.2002 Maksuliik Ettemaks Maksuvõlg Maksuvõlg Üksikisiku tulumaks 1 109 16 526 830 18 775 485 Sotsiaalmaks 1 314 1 851 362 2 611 352 Erisoodustuse tulumaks 0 47 427 54 597 Maamaks 492 0 0 Töötuskindlustusmaks 78 882 Kohustusliku pensionikindlustuse makse 19 435 Kokku 2 915 18 425 619 21 539 751 Üksikisiku tulumaksuvõlg sisaldab haigekassa poolt kindlustatutele makstud töövõimetushüvitiselt kinnipeetud üksikisiku tulumaksu summas 17 701 475 krooni. Sotsiaalmaksu võlg sisaldab töötajatele välja maksmata puhkusetasult arvestatud sotsiaalmaksu summas 525 965 krooni. Lisa 8. Põhivara Materiaalne põhivara Maa ja ehitised Masinad ja seadmed Muu inventar Kokku Soetusmaksumus 31.12.2001 3 501 796 483 966 30 250 366 34 236 128 Soetatud põhivara 1 248 181 413 555 1 661 736 Müüdud põhivara –175 000 –175 000 Tasuta võõrandatud/maha kantud –220 556 –548 545 –5 598 402 –6 367 503 Ümberpaigutus põhivara rühmade vahel 6 787 648 –6 787 648 – 31.12.2002 3 106 240 7 971 250 18 277 871 29 355 361 Akumuleeritud kulum 31.12.2001 1 870 205 444 442 20 868 240 23 182 887 Arvestatud kulum 160 514 509 274 2 924 707 3 594 495 Müüdud/mahakantud/ võõrandatud põhivara –172 648 –376 852 –5 552 483 –6 101 983 Ümberpaigutus põhivara rühmade vahel 5 719 038 –5 719 038 – 31.12.2002 1 858 071 6 295 902 12 521 426 20 675 399 Jääkväärtus 31.12.2001 1 631 591 39 524 9 382 125 11 053 240 31.12.2002 1 248 169 1 675 348 5 756 445 8 679 961 2002. aastal anti Sotsiaalministeeriumile üle Põlvas asuvad korteriomandid soetusmaksumuses 220 556 krooni. Immateriaalne põhivara Soetusmaksumus Ostetud litsentsid 31.12.2001 5 261 646 Soetatud põhivara 2 688 005 31.12.2002 7 949 651 Akumuleeritud kulum 31.12.2001 2 982 290 Arvestatud kulum 1 765 509 31.12.2002 4 747 799 Jääkväärtus 31.12.2001 2 279 357 31.12.2002 3 201 852 Lisa 9. Eesti Haigekassa poolt antud laenud Seisuga 31.12.2001. A Raviasutus Laenu jääk 31.12.2001 sh laenu lühiajaline osa sh laenu pikaajaline osa Tasumata intressi jääk seisuga 31.12.2001 Mustamäe Haigla 16 633 500 0 16 633 500 4 068 529 Eesti Onkoloogiakeskus 13 046 668 600 000 12 446 668 0 Tallinna Keskhaigla 4 200 000 4 200 000 0 29 334 Ahtme Haigla 93 300 93 300 0 0 Kokku 33 973 468 4 893 300 29 080 168 4 097 863 Seisuga 31.12.2002. A Raviasutus Laenu jääk 31.12.2002 sh laenu lühiajaline osa sh laenu pikaajaline osa Tasumata intressi jääk seisuga 31.12.2002 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 29 080 168 5 400 000 23 680 168 0 sh endiste lepingute lõikes Mustamäe Haigla 16 633 500 3 600 000 13 033 500 0 Eesti Onkoloogiakeskus 12 446 668 1 800 000 10 646 668 0 AS Ida-Tallinna Keskhaigla* 4 200 000 4 200 000 0 169 901 Kokku 33 280 168 9 600 000 23 680 168 169 901 * Reorganiseeritud Tallinna Keskhaigla laenulepingu jääk Lisa 10. Kapitali ja kasutusrent Kapitalirent Alljärgnevas tabelis on esitatud andmed kehtiva kapitalirendilepingu kohta (renditud on server) Põhivara liik Muu inventar Lepingu lõpptähtaeg 01.01.2006 Intressimäär 5,35% Varade soetamismaksumus 6 849 960 Akumuleeritud kulum 1 855 198 Aruandeaastal arvestatud kulum 1 712 491 Aruandeaastal tasutud 1 551 306 Aruandeaastal arvestatud intressid 290 368 Kohustuse jääk 31.12.2002 5 298 654 sh tagasimaksed järgmisel aruandeaastal (intressideta) 1 623 893 Kasutusrent Kasutusrendi makseid on kasumiaruandes kajastatud kogusummas 4 662 715 krooni eest, sellest 522 789 krooni tasuti transpordivahendite rendi eest ja 860 004 krooni arvutustehnika kasutusrendi eest. Eesti Haigekassa on tasunud ruumide rendilepingute alusel 2002. a eest kokku 3 279 921 krooni. Lisa 11. Tulud Tulud põhitegevusest (tuh EEK) 2001 2002 Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa 4 542 090 5 059 996 Sissenõuded teistelt isikutelt 8 154 14 938 Kokku 4 550 244 5 074 934 Lisa 12. Ravikindlustuse kulud Korrigeeritud Ravikindlustuse kulud (tuh EEK) 2001 2002 Tervishoiuteenuste hüvitised 2 823 685 3 025 728 Haiguste ennetus 44 628 42 400 Üldarstiabi 335 824 400 225 Eriarstiabi 2 170 073 2 310 635 Hooldusravi 48 001 49 006 Hambaravi 225 158 223 462 Tervise edendamise kulud 12 958 13 218 Kulud ravimihüvitistele 666 123 772 369 Kindlustatutele kompenseeritavad ravimid 627 897 731 359 Tsentraalselt soetatavad ravimid 38 226 41 009 Ajutise töövõimetuse hüvitiste kulud 754 228 819 257 Muud ravikindlustushüvitiste kulud 6 621 17 368 Välislepingutest tulenevad tervishoiuteenuste hüvitised 1 235 1 364 Abivahendihüvitis 5 386 16 004 Ravikindlustushüvitiste kulud kokku 4 263 615 4 647 940 Lisa 13. Üldhalduskulud Üldhalduskulud (tuh EEK) 2001 2002 Personali- ja juhtimiskulud 34 487 42 796 töötasu 24 389 32 058 sh juhatuse liikmete tasu 1 483 1 829 sh nõukogu liikmete tasu 3 töötuskindlustus 158 sotsiaalmaks 8 614 10 580 Majandamiskulud 26 814 14 291 Infotehnoloogia kulud 12 471 14 561 Ravikindl.hüvitiste arvlemisega seotud kulud 1 529 1 284 Arenduskulud 554 2 465 Kokku üldhalduskulud 75 855 75 397 Majandusaasta aruande allkirjad Eesti Haigekassa juhatus on koostanud 2002. aasta majandusaasta aruande. Eesti Haigekassa nõukogu on juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande, mis koosneb tegevusaruandest, eelarve täitmise seletuskirjast, raamatupidamise aastaaruandest, audiitori järeldusotsusest ja tulemi jaotamise ettepanekust, läbi vaadanud ja heaks kiitnud. Kuupäev Allkiri Juhatus: Juhatuse esimees Hannes Danilov Juhatuse liige Arvi Vask Juhatuse liige Andres Rannamäe Juhatuse liige Rein Parelo Nõukogu: Nõukogu esimees Marko Pomerants Nõukogu liige Tõnis Palts Nõukogu liige Mai Treial Nõukogu liige Kalle Jürgenson Nõukogu liige Ivi Normet Nõukogu liige Endel Eero Nõukogu liige Helve Luik Nõukogu liige Harri Taliga Nõukogu liige Ene Tomberg Nõukogu liige Peeter Ross Nõukogu liige Toomas Annus Nõukogu liige Sandor Liive Nõukogu liige Tiit Laja Nõukogu liige Kaido Kotkas Nõukogu liige Enn Veskimägi