Kohtla-Järve Linnavolikogu — Kohtla-Järve jäätmehoolduseeskiri — KO, 95, 1844

Käesolev määrus on kehtestatud jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843; 2001, 16, 72; 43, 239; 50, 283; 56, 340; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387) § 21 lõike 1 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; RT I 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 6 lõike 3 punkti 1 alusel. KOHTLA-JÄRVE JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Kohtla-Järvel puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid nende tekkekohas ning soodustada jäätmete taaskasutamist. 2. Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse üldise korra Kohtla-Järve haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõigile asutustele, juriidilistele ning füüsilistele isikutele. 3. Jäätmehooldust Kohtla-Järvel korraldab ning kontrollib Kohtla-Järve Linnavalitsus koos oma struktuuriüksustega. 4. Kohtla-Järve Linnavalitsus: 4.1. nõustab linna elanikke ja levitab jäätmeteavet; 4.2. kontrollib jäätmete käitlemist, sh liigiti kogumist; 4.3. korraldab linna haljasaladel tekkivate aia- ja pargijäätmete kogumist ja kompostimist linnas selleks rajatavatel kompostimisväljakutel; 4.4. teostab järelevalvet linna prahistamise üle ja korraldab prahistatud alade korrastamist; 4.5. kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu ja jäätmekäitlustoiminguid elamumaa sihtotstarbega kinnistutel; 4.6. kontrollib jäätmekäitlustoiminguid turgusid, kioske, müügipaviljone ja tänavakaubandust ümbritsevatel territooriumitel. II. MÕISTED 5. Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses: 5.1. jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 5.2. ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 25 lõikes 1 loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale; 5.3. tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 5.4. püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi; 5.5. biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed (nagu toidujäätmed, paber ja papp); 5.6. olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid; 5.7. aia- ja pargijäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud orgaanilised jäätmed (rohi, lehed, oksad jne); 5.8. jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed; 5.9. jäätmetekitaja on isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 5.10. jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ning jäätmekäitluskohtade järelhooldus. Käesolevas eeskirjas mõistetakse jäätmehoolduse all lisaks kõiki teisi jäätmehoolduse arendamisega seotud korraldustegevusi, nagu jäätmehoolduse planeerimine ja järelevalve, jäätmenõustamine, koolitus, jäätmelubade menetlemine; 5.11. jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 5.12. jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 5.13. jäätmenõustamine on jäätmehooldust toetav tegevus, kus sihtgruppidele antakse nõu, teavet ja selgitusi selleks, et kasvaks üldine jäätmehoolduse tase; 5.14. jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 5.15. jäätmete taaskasutamine on toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel; 5.16. jäätmete kõrvaldamine on toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda (lõplik ladestamine); 5.17. jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja või territooriumi haldaja kui tellija, ja jäätmekäitlusettevõtte või kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtte kui töövõtja, vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti. III. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDNÕUDED 6. Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik, kui jäätmekäitlusleping ei näe ette teisiti. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik. Kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik on edaspidises tekstis territooriumi haldaja. 7. Jäätmevaldaja või territooriumi haldaja võib sõlmida jäätmekäitluslepingu ühe või mitme jäätmekäitlusettevõttega, sõltuvalt kogutavatest jäätmeliikidest või hallatava territooriumi ulatusest, v.a korraldatud olmejäätmeveo korral. 8. Jäätmete nõuetekohast käitlemist käitlemise erinevatel etappidel korraldab jäätmevaldaja. 9. Ettevõtja, kes kõrvaldab või taaskasutab jäätmeid või veab tavajäätmeid teenustööna või kogub ja veab ohtlikke jäätmeid, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete kogumine, nende üleandmiseks jäätmeloa alusel tegutsevale jäätmekäitlusettevõttele või kogub või veab teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud metallijäätmeid nende edasise kaubandusliku vahendamise või taaskasutamise eesmärgil, peab omama jäätmeluba. Ohtlike jäätmete kogumiseks või veoks on nõutav ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Linnavalitsus annab seisukoha jäätmeloa ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi taotluste suhtes. Jäätmeloa väljastab Ida-Virumaa Keskkonnateenistus, ohtlike jäätmete käitluslitsentsi väljastab keskkonnaminister. 10. Jäätmevaldaja peab vältima ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega ja omavahel, välja arvatud juhul, kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud ja sellega ei suurene oht tervisele ja keskkonnale. 11. Jäätmekäitlusega ei tohi kaasneda tervise- ega keskkonnanormatiive ületavat mõju. 12. Jäätmete käitlemine, sh põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. 13. Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettevalmistatud kohtadesse. 14. Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks. 15. Jäätmete taaskasutamist korraldab jäätmevaldaja nende tekkekohas või vastavat jäätmeluba omavas ettevõttes. 16. Jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas, tagades keskkonnaohutuse ja võimaldades nende hilisemat kasutamist või kahjutustamist. 17. Jäätmekäitlusettevõtte tegevus peab olema suunatud jäätmete koguse vähendamisele, nende taaskasutamisele või kahjutustamisele. IV. JÄÄTMEVALDAJA JA TERRITOORIUMI HALDAJA KOHUSTUSED JÄÄTMEKÄITLUSEL 18. Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab jäätmeid sorteeritult koguma, vedama ja taaskasutama või andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele vastavalt käesoleva eeskirjaga määratud korrale. 19. Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või nad peavad jäätmekäitluslepingu alusel kasutama ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele. 20. Jäätmevaldajad ja territooriumi haldajad on kohustatud kas ise või volitatud esindaja vahendusel sõlmima jäätmekäitlusettevõttega jäätmekäitluslepingu või vedama neile kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta oma jõududega või taaskasutama neid vastavalt jäätmeseaduse nõuetele. Kui jäätmetekitaja ja territooriumi haldaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus jäätmekäitluses üüri-, rendi-, haldus- või jäätmekäitluslepinguga. 21. Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba ja ohtlike jäätmete korral ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. 22. Jäätmevaldajad ja territooriumide haldajad on kohustatud säilitama kahe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist ning esitama need dokumendid või jäätmekäitluslepingu linnavalitsuse vastavat volitust omava ametniku nõudel kontrollimiseks. 23. Jäätmemahutid tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut linnavalitsuse loal ja tingimustel. 24. Ettevõtjad on jäätmete tekitajatena kohustatud: 24.1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete tekke vältimiseks ja tegevuses või tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks; 24.2. korraldama oma jäätmete käitlemist, sh taaskasutamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 24.3. pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta; 24.4. andma oma jäätmealasest tegevusest aru punktis 3 nimetatud kontrolliõigust omavatele linnavalitsuse esindajatele ja esitama neile nõudmisel vastava dokumentatsiooni. 25. Jäätmete valdajana on elanike ülesanne vähendada tekkivate jäätmete hulka ja nad on kohustatud käitlema jäätmeid või andma need käesoleva eeskirjaga määratud korras üle. 26. Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama elanikke ja nende ettevõtete töötajaid linnas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning käesoleva eeskirja nõuetest. V. JÄÄTMETE KOGUMINE 27. Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud olmejäätmeveo korral. 28. Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. 29. Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selleks ettenähtud mahutitesse. Kui jäätmeid ei ole võimalik nende mahu või kaalu tõttu paigutada mahutisse (vana mööbel, jalgrattad, televiisorid, raadiod, WC-potid, vannid, kraanikausid, pliidid, külmkapid, pesumasinad jne), võib need paigutada ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt kolme tööpäeva jooksul. 30. Mahutid võivad olla jäätmete valdaja või territooriumi haldaja omandis või renditud jäätmekäitlusettevõttelt. 31. Mahutid tuleb regulaarselt desinfitseerida. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende omanik või rentnik, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. 32. Olmejäätmete mahutisse ei või panna: 32.1. tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 32.2. vedelaid jäätmeid; 32.3. ohtlikke jäätmeid; 32.4. käimlajäätmeid; 32.5. kogumiskaevude setteid; 32.6. erikäitlust vajavaid jäätmeid; 32.7. aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat; 32.8. aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 32.9. ehitus- ja lammutustöödel tekkivaid jäätmeid. 33. Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud (temperatuur alla 30 °C). 34. Kuuma (üle 30 °C) tuhka võib paigutada mittepõlevast materjalist kaanega suletavasse eraldi mahutisse. 35. Olmejäätmed ning muud kergestiriknevad ja halvastilõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. 36. Taaskasutatavaid jäätmeid tuleb koguda liikide kaupa omaette mahutitesse. 37. Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, tuleb punktis 36 nimetatud jäätmeliike koguda eraldi ka eeskätt korteriühistutes, ridaelamutes ja korterelamutes. 38. Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, tuleb kinnistutel koguda eraldi ka klaas-, metall-, plast- ja komposiitpakendeid ning teisi jäätmeliike. Taaskasutatavad jäätmed tuleb paigutada eraldi selleks ettenähtud mahutitesse. 39. Vanametalli ja metallijäätmete käitlemisega (kokkuostuga) võib Kohtla-Järve linna haldusterritooriumil tegeleda ainult selleks linnavalitsuse väljastatud vastavat tegutsemisluba ja jäätmeluba omav äriühing, kelle põhikirjaline tegevusala on muuhulgas vanametalli ja metallijäätmete kokkuost, kogumine või taaskasutamine. 39.1. Füüsilistelt isikutelt on lubatud kokku osta musta vanametalli ja metallijäätmeid ning olmelist värvilist vanametalli ja metallijäätmeid. Füüsilistelt isikutelt on keelatud kokku osta: 39.1.2. vasest elektrotehnilist traati ja kaablit; 39.1.3. alumiiniumist elektrotehnilist traati ja kaablit; 39.1.4. alumiiniumist liiklusmärke ja teeviitasid; 39.1.5. ilmselt kunsti- või ajaloolist väärtust omavaid esemeid; 39.1.6. muid ilmselt vanametalliks ja metallijäätmeteks mitteolevaid esemeid. 39.2. Füüsiliselt isikult võib vanametalli ja metallijäätmeid kokku osta vaid Eestis kehtiva isikut tõendava dokumendi esitamisel ja ostu-müügilepingu sõlmimisel, millesse tuleb kanda järgmised andmed: 39.2.1. müüja ees- ja perekonnanimi; 39.2.2. isikut tõendava dokumendi nimetus, number ja väljaandja; 39.2.3. müüja elukoht; 39.2.4. üleantava metalli ja metallijäätmete kirjeldus ja päritolu; 39.2.5. transpordivahendi mark ja riiklik registreerimisnumber, millega metall kohale toimetati; 39.2.6. üleantava metalli kogus ja hind. 39.3. Juriidiliselt isikult punktides 39.1.1–39.1.5 loetletud värvilise vanametalli ja metallijäätmete kokkuost on lubatud ainult vastava juriidilise isiku igakordse kaaskirja alusel, milles on ära näidatud üleantava metalli päritolu ja selgitus selle tekkeviisi ja kasutusest kõrvaldamise põhjendusega. Kaaskirjas peavad olema näidatud juriidilise isiku rekvisiidid, vastutava isiku (juhi) nimi, allkiri, pitsat, metalli liik ja kogus, koostamise kuupäev. 39.4. Juriidiliselt isikult metalli kokkuostmise korral sõlmitakse ostu-müügileping analoogiliselt käesoleva korra punktis 39.2 toodud andmete äranäitamisega, rakendades vastavaid erisusi (juriidilise isiku nimi, asukoht, registrikood, esindaja jne). 40. Ohtlike jäätmete kogumine. 40.1. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. 40.2. Ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel ohtlike jäätmete käitlemise litsentsiga isik. Vastava litsentsi väljastab keskkonnaminister. 40.3. Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. 40.4. Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. 40.5. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord. 40.6. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. 40.7. Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid, tuleb viia ohtlike jäätmete avalikesse kogumispunktidesse. Avalikud kogumispunktid on bensiinitanklate juures või avalikes kohtades paiknevad erikonteinerid, patareide kogumiskastid või kogumisreidide vastuvõtukohad. Avalikes kogumispunktides võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult elanikelt. 40.8. Ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma riikliku käitlussüsteemi ettevõttele või mõnele teisele jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 40.9. Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete vastuvõtmiseni jäätmekäitlusettevõtte poolt. 40.10. Ettevõtja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. VI. JÄÄTMETE VEDU 41. Jäätmevedu korraldab jäätmevaldaja, v.a olmejäätmete korraldatud vedu jäätmekäitluskohtadesse. 42. Jäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust. 43. Jäätmed tuleb vedada vastavat jäätmeluba omavasse jäätmekäitluskohta. 44. Jäätmete vedu elurajoonidest ei tohi häirida öörahu. 45. Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb kohe ära vedada. 46. Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega, korraldab nende vedu käitluskohta jäätmete valdaja. 47. Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil, mis hoiab ära jäätmete sattumise keskkonda veo, sealhulgas laadimise käigus. 48. Korraldatud olmejäätmevedu teostab Kohtla-Järve Linnavalitsus. Korraldatud olmejäätmeveole ülemineku kord ja teostus nähakse ette eraldi linna õigusaktidega. VII. JÄÄTMETE KÕRVALDAMINE 49. Kohtla-Järvel tekkinud tavajäätmed kõrvaldatakse Uikala tavajäätmete prügilas ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse initsiatiivil loodavas piirkondlikus püsijäätmete prügilas või mõnes teises keskkonnaministri kehtestatud prügilate rajamis- ja kasutamisnõuetele vastavas ja jäätmeluba omavas prügilas. 50. Jäätmete töötlemiseks enne kõrvaldamist loetakse nende mehaanilist, termilist, keemilist või bioloogilist mõjutamist, kaasa arvatud sorteerimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, lihtsustada nende käsitsemist või tõhustada taaskasutamist. Jäätmete töötlemine võib toimuda nende tekkekohas, jäätmeloaga käitlusettevõttes või prügilas. 51. Jäätmete kõrvaldamine kinnistutel väljaspool prügilat on keelatud, välja arvatud oma kinnistu aiajäätmed. VIII. JÄÄTMETE KOMPOSTIMINE 52. Väikeelamutes tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. Mujal on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud linnavalitsuse kirjalikul loal ja tingimustel. 53. Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema kahjuritele ligipääsmatult ning tervisele ja ümbruskonnale kahjutult. 54. Väikeelamutes tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida ka aunades. 55. Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. 56. Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. 57. Linna haljasaladel tekkivad aia- ja pargijäätmed (taimed, rohi, lehed, oksad jne) tuleb kompostida linnas selleks rajatavatel kompostimisväljakutel või selleks ettenähtud jäätmekäitlusettevõtetes. IX. JÄÄTMEKÄITLUSE TEHNILISED NÕUDED 58. Jäätmemahutid peavad olema korras. Need peavad olema terved, kuuma veega pestavad (v.a jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. 59. Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada: 59.1. kuni 150-liitriseid jäätmekotte, mis on paigutatud kaetud alustele nii, et jäätmekotid oleksid kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust; 59.2. käsitsi teisaldatavaid, põhiliselt 120-, 240-, 360-, 600- või 800-liitriseid kaanega ning haaratavaid astjaid, mida on võimalik tõstemehhanismiga või käsitsi tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse; 59.3. kaanega varustatud konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta; 59.4. kompaktoreid. 60. Kinnistutel võib kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele. 61. Erinevate jäätmeliikide kogumiseks on soovitatav kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid: • hall – olmejäätmed • roheline – taaskasutatavad jäätmed • punane – ohtlikud jäätmed • pruun – biolagunevad jäätmed. 62. Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. 63. Kui jäätmemahuti värv ei vasta mingil põhjusel kogutavale jäätmeliigile, peab selle kaanele ja esiküljele olema kõigile nähtavalt ning punktis 68 nimetatud kogutavale jäätmeliigile vastava värviga kirjutatud kogutava jäätmeliigi nimetus. 64. Jäätmeid tohib paigutada: 1) jäätmekottidesse mitte üle 15 kg; 2) 120–800-liitristesse astjatesse vastavalt jäätmeveolepingule. 65. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval. 66. Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast. 67. Käsitsi teisaldatavad mahutid tuleb paigutada selliselt, et prügiveoauto pääseks takistamatult vähemalt 10 m kaugusele mahutist. 68. Väljas paiknevad jäätmekotid peavad asetsema tasasel, tugeval ning maapinnast kõrgemal alusel. Astjad ja konteinerid peavad asetsema tasasel, horisontaalsel ning vastupidaval alusel. Vajaduse korral tuleb mahutid varjata näiteks aia või hekiga. Koht, kus mahutid paiknevad, peab olema küllaldaselt valgustatud. 69. Mahutid on soovitatav võimaluse korral paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Kui jäätmemaja või katusealune tahetakse lukustada, tuleb kindlustada prügivedajatele vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. Jäätmemaja või katusealust ei tohi kasutada muuks otstarbeks. 70. Juurdesõiduteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. Juurdesõiduteed ei tohi olla libedad, nende kalle ei tohi ületada 1:10. 71. Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. X. EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE 72. Käesolev jäätmehoolduseeskiri määrab kindlaks ehitus- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) käitlemise korra Kohtla-Järvel. 73. Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamine) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. 74. Käesoleva lisaga reguleeritakse ehitusjäätmete käitlust juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 1 m 3 päevas või üle 20 m3 kogu ehitusperioodi kestel. Muudel juhtudel tuleb lähtuda eeskirja nõuetest. 75. Kui ehitamise käigus tekib käesoleva lisa mõistes jäätmeid, tuleb nende käitlemine kooskõlastada linnavalitsuse vastava spetsialistiga. Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 100 m 3, peab ehitusprojektile olema lisatud jäätmekava. Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada linnavalitsuse pädeva spetsialisti õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Jäätmekava on jäätmekäitlust kirjeldav dokument, kus näidatakse ära: 75.1. jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile; 75.2. pinnasetööde mahtude bilanss; 75.3. ehitusplatsil jäätmete valikkogumisel kasutatavate konteinerite tüübid ja asukohad; 75.4. jäätmete edasine suunamine. 76. Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, mis on kooskõlastatud linnavalitsusega ja ehitusluba lammutamiseks. Lammutustööde lõpetamiseks tuleb vormistada linnavalitsuses jäätmeõiend. 77. Kohtla-Järvel tekkinud ehitusjäätmed kas taaskasutatakse, kõrvaldatakse Kohtla-Järve Linnavalitsuse initsiatiivil loodavas püsijäätmete prügilas või Uikala tavajäätmete prügilas või antakse käitlemiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlike jäätmete käitlemiseks peab jäätmekäitlusettevõttel täiendavalt olema ohtlike jäätmete käitluslitsents. 78. Ehitusjäätmeid ei tohi anda käitlemiseks üle isikule, kellel puudub nende jäätmete käitlemiseks jäätmeluba. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete litsentsi olemasolu. Eeskirjas sätestamata juhtudel tuleb lähtuda kehtivatest riigi ja Kohtla-Järve õigusaktidest. 79. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. 80. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, kelle valduses on jäätmed. 81. Ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba. 82. Ehitusettevõtja on tegevusluba omav ehitustööde tegija või väikeelamu, taluhoonete, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga garaaži omanikust ehitaja. 83. Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitlusettevõtte omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga. 84. Ehitusjäätmete valdajal ja jäätmekäitlusettevõttel on õigus sõlmida täiendavaid kahepoolseid lepinguid ehitusjäätmete omaniku määratlemiseks ja taaskasutatavate jäätmete realiseerimisel saadava tulu jaotamiseks. 85. Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud: 85.1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; 85.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu; 85.3. rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. 85.4. võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele; 85.5. valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks; 85.6. kooskõlastama linnavalitsusega jäätmekonteinerite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele ning parklatesse; 85.7. kooskõlastama linnavalitsusega jäätmekonteinerite paigutamise parkidesse või haljasaladele; 85.8. tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud konteinerid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks; 85.9. teavitama oma töötajaid linnas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest. 86. Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel ja remontimisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: 86.1. asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne; 86.2. värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed sh nende kasutatud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne; 86.3. naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne; 86.4. saastunud pinnas. 87. Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide. XI. MITTEOHTLIKE EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE 88. Ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Sorteeritavate liikide arv lähtub jäätmete taaskasutus võimalustest. Eraldi tuleb sorteerida: 88.1. puit; 88.2. kiletamata paber ja papp; 88.3. metall (eraldi must- ja värviline metall); 88.4. mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); 88.5. raudbetoon- ja betoondetailid; 88.6. tõrva mittesisaldav asfalt. 89. Juhul kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimiseks üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna. 90. Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Mineraalsed ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina taaskasutada, kõrvaldatakse püsijäätmete prügilas või vastavalt k.o lisa punktile 25. Konteinerid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele. 91. Taaskasutatavad mineraalsed ehitusjäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse või selleks eraldatud territooriumile ja anda taaskasutamiseks üle jäätmekäitlusettevõttele. 92. Mahukad ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlusettevõttele, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. 93. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne). 94. Saastumata pinnase ja sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil, sealhulgas territooriumi planeerimiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa või linnavalitsuse heakorrakava alusel territooriumi haldaja ja linna vastava ametnikuga kooskõlastatult. Saastumata pinnast või sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult linnavalitsuse jäätmespetsialistiga. 95. Raudbetoon- ja betoondetailide, asfaldi ja eelsorteeritud ehituskivide ning telliste ladestamine prügilas või pinnasetäiteks väljaspool prügilat ei ole lubatud. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Eelsorteeritud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskividena ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 96. Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääva kasvupinnase kasutamine tuleb kooskõlastada linnavalitsusega. XII. OHTLIKE EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE 97. Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne. 98. Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatavad või valvatavad. 99. Asbestitööde tegemisel tuleb järgida asbestitöökaitse eeskirja. 100. Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. 101. Ohtlikud ehitusjäätmed, sh ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid ja saastunud pinnas, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete litsentsi omavale ettevõttele. 102. Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda vastava projekti ja linnavalitsuse spetsialisti kooskõlastuse alusel. Saastunud pinnase käitlemiseks peab olema jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsents. 103. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. 104. Juriidilised isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni. XIII. VASTUTUS 105. Eeskirja mittetäitmisel või mittekohasel täitmisel võetakse süüdlased haldus- või kriminaalvastutusele seaduses ettenähtud korras. 106. Kui füüsiline isik, tegutsedes juriidilise isiku nimel või huvides, rikub käesoleva eeskirja nõudeid, võib selle rikkumise asjas kohaldada karistust füüsilisele ja juriidilisele isikule samaaegselt selleks ettenähtud sanktsiooni piires. 107. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi reostuse tekitaja) oma kulul linnavalitsuse ettekirjutuse alusel. 108. Reostuse tekitaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses. 109. Kui reostuse tekitaja ei täida punktis 78 toodud kohustust, korraldab reostuse likvideerimise reostuse tekitaja kulul reostatud kinnisasja omanik. 110. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostatud kinnisasja omanik reostuse likvideerimise oma kulul vastavalt linnavalitsuse ettekirjutusele. 111. Kui reostatud kinnisasja omanik ei täida eeskirja punktis 81 toodud kohustust, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omaniku kulul linnavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. XIV. RAKENDUSSÄTTED 112. Tunnistada kehtetuks Kohtla-Järve Linnavolikogu 15. novembri 2000. a määrus nr 39 «Kohtla-Järve jäätmehoolduseeskirja kinnitamine». 113. Määrus jõustub 1. juulil 2003. a. Volikogu aseesimees Kaarel PÜRG