Tõstamaa Vallavolikogu — Avaliku korra, heakorra ja kaevetööde ning koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine — KO, 90, 1802

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 6 lõikest 1 ja lõike 3 punktist 2, § 22 lõike 1 punktidest 361 , 362 ja 363 ning § 664, Tõstamaa Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada Tõstamaa vallas «Avaliku korra eeskiri», «Heakorra- ja kaevetööde eeskiri» ning «Koerte ja kasside pidamise eeskiri» vastavalt lisadele 1, 2 ja 3. 2. Tunnistada kehtetuks Tõstamaa Vallavolikogu 10. novembri 2000. a määrusega nr 22 kehtestatud «Tõstamaa valla korra eeskirjad». 3. Määrus jõustub 10. juunil 2003. a. Volikogu esimees Heino TAMM Lisa 1 Kinnitatud Tõstamaa Vallavolikogu 30. mai 2003. a määrusega nr 16 AVALIKU KORRA EESKIRI TÕSTAMAA VALLAS ÜLDSÄTTED 1. Tõstamaa valla avaliku korra eeskiri (edaspidi eeskiri ) sätestab avaliku korra reeglid Tõstamaa valla (edaspidi vald ) haldusterritooriumil. Eeskirja ülesanne on tagada avalik kord vallas ning vallas elavate, töötavate ja viibivate inimeste turvalisus. 2. Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile isikutele. 3. Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 3.1. turvalisus – isiku kaitstuse seisund, mis väljendub kindlustundes, et teda ümbritsev sotsiaalne keskkond võimaldab elu, tervise, vara ning teiste õigushüvede efektiivse kaitse; 3.2. avalik koht – iga territoorium, ehitis või selle osa, mis on antud üldiseks kasutamiseks või on tegelikult üldkasutatav; 3.3. avalik koosolek – avalikus kohas vabas õhus korraldatav koosolek, demonstratsioon, miiting, pikett, religioosne üritus, rongkäik või muu meeleavaldus; 3.4. avalik üritus – avalikus kohas vabas õhus korraldatav avalikkusele suunatud ja/või kõrgendatud turvariskiga üritus, mis ei ole avalik koosolek. Avalikuks ürituseks eeskirja mõttes ei ole spordivõistlused Tõstamaa keskkooli staadionil; 3.5. avalik lõke – lõke, mis on tehtud avalikus kohas üldiseks kasutamiseks (näiteks jaanituli); 3.6. öörahu – ajavahemik kella 23.00-st kuni 7.00-ni. AVALIKU KORRA NÕUDED 4. Keelatud on: 4.1. avalikes kohtades kaasinimeste pahatahtlik tülitamine, lärmamine, ebasündsate väljendite kasutamine ja muud inimeste rahu, sündsus- ja turvatunnet riivavad või muul viisil inimväärikust alandavad teod; 4.2. suitsetada üldkasutatavates hoonetes ja korterelamute üldkasutatavates ruumides selleks mitte ettenähtud kohtades; 4.3. rikkuda öörahu, mis kehtib kella 23.00–6.00 (välja arvatud erandid: õnnetusjuhtumid, üldrahvalikud üritused jms); 4.4. viibida avalikes kohtades joobeseisundis, kui see solvab inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Samuti on keelatud alkohoolsete jookide ja muude joovet tekitavate ainete pruukimine selleks mitte ettenähtud avalikes kohtades, kus puudub alkohoolsete jookide ja/või pakendamata alkoholi müügi luba; 4.5. mootorsõidukiga liiklemine ja parkimine haljasaladel, mänguväljakutel, staadionidel, samuti teedel, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukiga liiklemiseks; 4.6. avalikes kohtades rikkuda ja omavoliliselt teisaldada liiklusmärke, viitasid, mälestus-, reklaam- ja kuulutustahvleid, tänavavalgusteid, bussipaviljone, pinke, aedu, prügikaste ja muud avalikus kasutuses olevat vara; 4.7. telkide püstitamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse, välja arvatud maaomaniku loal; 4.8. kõrvalistel isikutel viibida territooriumi valdaja loata ettevõtete, asutuste ja eravalduste piiratud territooriumil, ehitise maa-alal, varisemisohtlikus kohas, tellingutel, ühismaja katusel, pööningul, soojussõlmes, kilbiruumis, keldris jne; 4.9. puhkealadel ja suplusrandades koduloomadega viibimine ja nende ujutamine, välja arvatud erieeskirjaga ettenähtud juhtudel; 4.10. siseneda tähistatud supluspiirkonda igat liiki veesõidukiga; 4.11. siseneda üldkasutatavatesse hoonetesse pärast nende üldises kasutuses oleku aega ilma valdaja või kasutaja loata; 4.12. üldkasutatavatesse hoonetesse või eluruumidesse sisenejate ja väljujate häirimine kauplemise, teenuste ja kaupade pakkumise, kerjamise ja propagandistliku tegevusega; 4.13. ruumi valdaja loata üldkasutatavas hoones või eluruumis kauplemine, kaupade reklaamimine ja maailmavaateliste või muude tõekspidamiste propageerimine; 4.14. avalikes kohtades sündsusetu ja ühiselu reegleid eirav tegevus; 4.15. tänavatel ja muudes avalikes kohtades kuulata seisvas mootorsõidukis muusikat selliselt, et on häiritud teiste isikute rahu, ning kasutada kaasinimesi häirivat heliaparatuuri elamus või selle lähedal, ühissõidukis ja muus avalikus või üldkasutatavas kohas; 4.16. lubada alla 18-aastast alaealist vanema(te)ta või eestkostjata pärast kella 21.00 restorani, kohvikusse, baari jm, kus tarvitatakse alkohoolseid jooke. AVALIKU KORRA NÕUDED ALAEALISTELE 5. Alaealised on kohustatud järgima avaliku korra nõudeid, nende vanemad, eestkostjad või hooldajad vastutavad laste poolt korda saadetud õigusvastaste tegude eest seadusega ettenähtud korras. 6. Alla 16-aastasel alaealisel on keelatud viibida ilma vanemata või teise täiskasvanuta avalikes kohtades ajavahemikul 1. septembrist kuni 31. maini kella 23.00–5.00 ja ajavahemikus 1. juunist 31. augustini kella 24.00–5.00. 7. Keelatud on alla 18-aastasel alaealisel vanema(te)ta või eestkostjata viibida pärast kella 21.00 restoranis, kohvikus, baaris jms kohas, kus tarvitatakse alkohoolseid jooke. Toitlustusettevõtete töötajatel on kohustus keelduda teenindamisest ning keelata siseneda isikutel, kelle vanust on passi, juhiloa või muu isikut tõendava pildiga dokumendi puudumisel kohapeal võimatu määrata. 8. Alla 18-aastasel alaealisel on keelatud omandada või tarvitada alkohoolseid jooke, joovastavaid aineid või tubakatooteid. 9. Keelatud on müüa, osta või anda alla 18-aastasele alaealisele alkohoolseid jooke, joovastavaid aineid või tubakatooteid. 10. Keelatud on alkoholi müük ja tarvitamine haridusasutuste pidudel ning teistel alaealistele korraldatavatel üritustel. AVALIK KORD KAUPLEMISEL JA AVALIKEL ÜRITUSTEL 11. Kauplemine valla territooriumil on lubatud ainult kehtestatud korras väljastatud kauplemisloa alusel ning kauplemisloal ettenähtud aegadel ja tingimustel. 12. Avalike ürituste (tantsupeod, vabaõhukontserdid, rahvapidustused, rongkäigud, spordivõistlused, laadad jms, mis toimuvad avalikel territooriumidel või üldkasutatavates hoonetes) korraldamiseks on vaja Tõstamaa Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) kooskõlastust vähemalt seitse päeva enne ürituse algust. Vallavalitsuse määratud tingimused on ürituse korraldajatele kohustuslikud ning nende täitmata jätmisel on üritus keelatud. 13. Üritusel, mis on mõeldud alaealistele, on keelatud alkohoolsete jookide ja tubakatoodete müük ning tarvitamine, samuti viibimine sellisel üritusel alkohoolses või muus joobes. 14. Alaealistele ürituste korraldajad peavad jälgima, et üritus lõpeks üldjuhul vähemalt pool tundi enne käesoleva eeskirja punktis 6 kehtestatud piirangu algust. Erandjuhtudel kehtestab alaealiste ürituse kestuse vallavalitsus kooskõlastatult valla konstaabliga ürituse korraldajate poolsel põhjendatud taotlusel. 15. Avaliku korra üritusel on kohustatud tagama ürituse korraldaja. VASTUTUS JA KONTROLL 16. Eeskirja rikkumise eest kannavad süüdlased vastutust karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku sätete järgi. 17. Eeskirjas sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tõstamaa Vallavalitsus ja Politseiprefektuur. Lisa 2 Kinnitatud Tõstamaa Vallavolikogu 30. mai 2003. a määrusega nr 16 HEAKORRA- JA KAEVETÖÖDE EESKIRI TÕSTAMAA VALLAS ÜLDSÄTTED 1. Tõstamaa valla (edaspidi vald) heakorra ja kaevetööde eeskirja (edaspidi eeskiri) ülesanne on tagada valla haldusterritooriumil puhtus, heakord ning kaevetööde korraldatus. 2. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes viibivad või asuvad valla haldusterritooriumil. 3. Käesolevas eeskirjas on: 3.1. heakorranõuete täitmisel omanikuga võrdsustatud tema volitatud valdaja, haldaja või kasutaja. Seejuures jääb eeskirja täitmise eest vastutama omanik; 3.2. kinnistu mõistega võrdsustatud maa-ala, krunt, maaüksus, katastriüksus ja maatüki olulised osad; 3.3. avalik koht on iga territoorium, rajatis või ruum, mis on antud üldiseks kasutamiseks või mis on tegelikult üldkasutatav; 3.4. kaevetöödeks pinnases tehtavad tööd: 3.4.1. sügavamal kui 30 cm maapinnast; 3.4.2. kui tööde käigus rikutakse tee- või pinnakatet (asfalt, sillutis, muru jne); 3.4.3. kui planeerimise käigus muudetakse pinnase esialgset kõrgust; 3.4.4. mis on seotud puude ja põõsaste istutamise või väljajuurimisega. 4. Kaevetöödeks käesolevas eeskirjas kasutatud mõistes ei loeta: 4.1. kaevetööde tegemist, kui neid teostatakse juriidilise või füüsilise isiku omandis või valduses oleval maa-alal, tingimusel, et seal ei asu kolmandatele isikutele kuuluvaid insenerkommunikatsioone. Vastutus selliste kaevetööde ohutu teostamise eest lasub maaomanikul (maavaldajal). HEAKORRAEESKIRI 5. Valla territooriumil on kõik isikud kohustatud järgima heakorranõudeid ja teisi käitumiseks kehtestatud piiranguid. 6. Kinnistu või ehitise omanik on kohustatud korras hoidma sellega külgneva puhastusala, mis tänava ääres ulatub kinnistu või ehitise piirist selle laiuselt sõidutee perveni. Vallavalitsus võib määrata ka teistsuguse puhastusala, arvestades konkreetse kinnistu asendit. 7. Avalikku kohta paigaldatud lillevaaside, prügiurnide, pinkide, tõkkepiirete, reklaamstendide ja teiste teisaldatavate väikevormide korrashoiu ja hoolduse kohustus lasub nende omanikel. 8. Parke, haljasalasid ning nendega külgnevaid kõnniteid on kohustatud puhastama ja korras hoidma nende omanik. 9. Vallavalitsus on kohustatud tagama: 9.1. valla teede, tänavate, haljasalade, väljakute korrashoiu; 9.2. tänavate nimesiltide paigaldamise ja korrashoiu; 9.3. avalikes kohtades asuvate tuletõrje veevõtukohtade ja veehoidlate korrasoleku ning juurdepääsu nendeni. 10. Kinnistu omanik on kohustatud: 10.1. korras hoidma oma kinnistu piirdeaia; 10.2. koristama kinnistuga külgneva puhastusala ning tegema seal lume- ja libedusetõrjet. Libedusetõrjel tohib kasutada liiva või peent (läbimõõduga mitte üle 8 mm) killustikku või töödeldud kruusa; 10.3. puhastama sademeveekraavi ja truupi, maa-aluse tehnovõrgu luuki ja resti, kui eelnimetatud jäävad tema puhastusala piiresse; 10.4. õigeaegselt kärpima puude ja põõsaste oksi, kui need ulatuvad elektri- või sideliinidesse; 10.5. tegema vajadusel umbrohutõrjet; 10.6. ehitama ja hoidma korras prügikonteinerite hoiukohad ja juurdepääsuteed nendele; 10.7. hoidma korras kommunikatsioonide (torustikud, trassid, kaablid jne) ja tuletõrje veehoidlate juurdepääsuteed; 10.8. kaitsealade piiridesse jääval maa-alal juhinduma täiendavalt nendel aladel kehtestatud eeskirjadest; 10.9. rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks. 11. Ehitise omanik on kohustatud: 11.1. korras hoidma ehitise fassaadi ja sinna juurde kuuluvad elemendid; 11.2. remontima või kehtestatud korras lammutama lagunenud ehitised; 11.3. hoidma korras hoone vihmaveerennid ja -torud, kõrvaldama nendesse kogunenud prügi, vajadusel kõrvaldama ehitiselt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud kivid, plaadid jms ning tagama nende tööde ajal tänaval ohutu liikluse, hoidma pidevalt lumest ja jääst puhastatuna ehitise välistrepi; 11.4. varustama ehitised ja mitmekorterilises elamus ka korterid korrektsete numbrisiltidega; 11.5. kindlustama üldkasutatavate trepikodade korrasoleku ja pimedal ajal nende valgustamise võimaluse; 11.6. omama kinnistul prügi ja tahkete jäätmete paigutamiseks tervisekaitsenõuetele vastavat prügikonteinerit, kindlustama selle õigeaegse tühjendamise ja väljaveo selleks ettenähtud kohta ning pesema ja desinfitseerima seda vastavalt tervisekaitse-eeskirjadele; 11.7. tagama heitvee kogumiskaevu korrasoleku, veepidavuse, korrektse sulgumise, õigeaegse tühjendamise ja ümbruse hooldamise; 11.8. tagama kuivkäimla vastavuse tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele; 11.9. tagama keldri-, katuse- ja pööninguukse lukustatuse; 11.10. tagama talvisel ajal üldkasutatava hoone juurdepääsutee ja välistrepi puhastamise jääst ja lumest ning vajadusel nende liivatamise; 11.11. tagama loomakasvatushoone vastavuse tervisekaitse- ja keskkonnakaitsenõuetele, hoidma ümbruse korras ja vältima selle saastumist virtsa ja sõnnikuga; 11.12. hoidma tootmistegevuses tekkivat müra lubatud piires; 11.13. tagama televisiooni- ja raadiovastuvõtuantennide korrektse asetuse ja ohutu kinnituse. 12. Ehitus-, remondi- ja kaevetööde tegija on kohustatud: 12.1. järgima ehitise välisilme muutmisel ning ümberehitamisel riigi ja valla õigusaktidega sätestatud korda; 12.2. vältima objektilt prahi jms sattumist sõidu- ja kõnniteele; 12.3. hoidma korras ja puhastama objekti juurdepääsutee; 12.4. rajama ja korras hoidma piirdeaia või muu tõkke; 12.5. pärast töö lõpetamist ja enne objekti ekspluatatsiooni andmist heakorrastama selle ümbruse. 13. Tehnovõrgu omanik on kohustatud: 13.1. korras hoidma temale kuuluva tehnovõrgu; 13.2. hoidma tehnovõrgu nähtava osa ja muu konstruktsiooni seisundis, mis tagab liiklusohutuse ja kaasinimeste turvalisuse. 14. Tänavakaubanduspunkti (kiosk, paviljon, haagis, lett) omanik on kohustatud: 14.1. paigaldama tänavakaubanduspunkti ainult vallavalitsuse lubatud kohta; 14.2. koristama iga päev pärast kauplemise lõppu kauplemiskoha ümbruse kuue meetri raadiuses, kui puhastusala ei ole määratletud teisiti. 15. Kinnistu reostamisel ja risustamisel on süüdlane kohustatud selle viivitamatult puhastama. Kui süüdlast ei ole võimalik kindlaks teha, peab selle ala korrastama selle omanik. 16. Üldkasutatava laste mänguväljaku omanik on kohustatud välja vahetama liivakasti liiva vähemalt üks kord aastas ning tagama väikevormide hooldamise ja remondi. 17. Avaliku ürituse korraldaja peab maa-ala, kus üritus korraldati, puhastama hiljemalt 12 tunni jooksul pärast ürituse lõppemist. 18. Põllumajandustööde tegija peab tagama teedele sattunud pori, sõnniku, prahi jms koristamise veotööde lõppedes. 19. Reklaamiobjektide paigaldamiseks tuleb taotleda vallavalitsuse luba järgmistel tingimustel: 19.1. loa taotlusega kaasneb reklaamiobjekti eskiis asukoha äranäitamisega asendiplaanil ja objekti kujundus; 19.2. loas määratletud nõuetele mittevastavad reklaamiobjektid kuuluvad mahavõtmisele, kusjuures mahavõtmise kulud kannab reklaamiobjekti valdaja. 20. Heakorra tagamiseks on keelatud: 20.1. risustada ja reostada valla haldusterritooriumi, kritseldada ehitiste seinale, müürile, piirdeaiale, pingile jms või kahjustada neid muul viisil; 20.2. välja panna teadet, kuulutust, plakatit ja reklaamstendi, järgimata selleks riigi ja valla õigusaktidega kehtestatud korda; 20.3. vigastada ja omavoliliselt maha võtta kõrghaljastust (va viljapuud, marjapõõsad, hekid) nii avalikes kohtades kui ka kinnistu territooriumil, rikkuda murukamarat, teekatet, kinnitada puude külge tarasid, traate, silte. Puude ja põõsaste mahavõtmine võib nii avalikes kohtades kui ka kinnistu territooriumil toimuda maatüki omaniku nõusolekul ning kooskõlastatult vallavalitsusega; 20.4. tuleohtlikul ajal (algab kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisel) rohket suitsu tekitava risu, põhu jms põletamine, välja arvatud juhul, kui sellest on valehäire vältimiseks eelnevalt informeeritud Päästeteenistust (tel 112); 20.5 põletada kulu, välja arvatud metsa ja muu taimestikuga kaetud alade kohta kehtestatud tuleohutusnõuetes kehtestatud juhtudel ja korras; 20.6. omavoliliselt püstitada ehitisi; 20.7. vedada ja maha panna olmejäätmeid selleks mitte ettenähtud kohta; 20.8. kloppida riiet ja vaipa mitmekorteriliste elamute rõdul, aknal ja uksel, kuivatada pesu rõdu või lod�a piirdest kõrgemal; 20.9. ehitada kinni rõdu või lod�at ilma kehtestatud korras kinnitatud projektita; 20.10. paigutada üldotstarbelisse prüginõusse või -konteinerisse vedelaid jäätmeid, kivi- või betoonijäätmeid; puisteliiva, hõõguvat sütt, tulist tuhka, radioaktiivseid või teisi ohtlikke jäätmeid, jätta lahti prüginõu või -konteineri kaant; 20.11. hoida küttepuid, ehitusmaterjali jms korralikult ladustamata õue tänavapoolses osas ja laduda neid vastu kasvavaid puid; 20.12. lasta olme- või heitvett sademeveekraavi või sademeveekanalisatsiooni, reostada või risustada neid muul viisil; 20.13. lasta veekogusse, kanalisatsiooni- ja sademeveevõrku pühkmeid, esemeid, mürgiseid, söövitavaid või kergestisüttivaid aineid, naftasaadusi ja nende jäätmeid, samuti teravat või lämmatavat lõhna levitavaid aineid; 20.14. valada naftasaadusi või nende jääke maapinnale, hoida mürgiseid aineid kohtades, kus ei ole välistatud nende imbumine pinnasesse; 20.15. matta jäätmeid pinnasesse, välja arvatud kompostimine; 20.16. matta kariloomi väljapoole Keskkonnateenistusega kooskõlastatud matmiskohta; 20.17. telkida mitte ettenähtud kohas; 20.18. pesta mootorsõidukit veekogus ega lähemal kui 10 m veepiirist, kui kohapeal puudub teade teistsuguse korra kohta; 20.19. ujutada loomi üldkasutatavas supluskohas; 20.20. kasutada mürkaineid, pestitsiide ja väetisi kehtestatud eeskirja vastaselt; 20.21. tekitada ülenormatiivset müra, vibratsiooni või tolmu; 20.22. parkida mootorsõidukeid haljasaladele, laste mänguväljakutele ja teistesse selleks mitte ettenähtud kohtadesse ning nendega seal sõita. 21. Küttekoldevälise tule tegemisel tuleb arvestada järgmist: 21.1. põlevmaterjali jäätmeid ja prahti põletada ning lõket või muud küttekoldevälist tuld võib teha väljapool ehitist tuulevaikse ilmaga selleks kohandatud mittepõleval alusel või taimestikust puhastatud mineraalpinnasel tuletöö üle järelevalvet teostava isiku juuresolekul. Tuli peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mis tahes ehitisest, põlevmaterjali hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast; 21.2. avaliku lõkke tegemise peab selle korraldaja eelnevalt kooskõlastama kohaliku päästeasutusega ja omama selleks vallavalitsuse luba. Avaliku lõkke tegemise koht peab paiknema mis tahes ehitisest, põlevmaterjali hoiukohast või metsast vähemalt 50 m kaugusel; 21.3. pärast jäätmete ja prahi põletamist ning lõkke või muu küttekoldevälise tule tegemist tuleb põlemisjäägid hoolikalt kustutada veega ülevalamise või mulla või liivaga katmise teel; 21.4. tahkekütusel töötav teisaldatav šašlõkiahi või muu samalaadne seadis ning kala- või lihatoodete suitsutusahi peavad mis tahes ehitisest või põlevmaterjali hoiukohast asuma vähemalt 5 m kaugusel. Nimetatud ahjud peavad kasutamise ajal olema pideva järelevalve all. Pärast töö lõpetamist tuleb küttel lasta täielikult ära põleda või põlemisjäägid veega kustutada; 21.5. kulu põletamine on lubatud kevadel esimese kahe nädala jooksul pärast lume sulamist päästeasutuse teadmisel. Kulu võib põletada päeva ajal tuulevaikse ilmaga. Tee- või hooneäärse kulu põletamisel tuleb teemaa välisserv, hoonel selle ümbrus eelnevalt märjaks kasta või mineraliseerida. Kulu põletajal peavad kaasas olema tulekustutusvahendid. Kulu ei tohi põletada puude ja põõsastega aladel. KAEVETÖÖDE EESKIRI 22. Kaevetööde teostajana mõistetakse käesolevas eeskirjas juriidilist või füüsilist isikut, kellele väljastatakse kaevetööde luba. 23. Kaevetööde teostaja vastutab vähemalt 12 kuu jooksul tööde kvaliteedi eest. 24. Kaevetööde teostaja tagab tööde teostamise territooriumil heakorra vastavalt käesolevale eeskirjale. 25. Kaevetöid ei ole lubatud teha ilma vormikohase avalduse ja loata. 26. Luba kaevetööde tegemiseks on vallavalitsuse väljastatud vormikohane dokument. Kaevetööde avalduse ja loa vormi kinnitab vallavalitsus. 27. Kaevetööde loa saamiseks esitab kaevetööde teostaja vallavalitsusele avalduse, kus on toodud vallavalitsuse nõutavad kooskõlastused. Vallavalitsusel on õigus nõuda liikluskorralduse skeemi koos kasutatavate liiklusmärkide, piirete ja valgustuse äranäitamisega. 28. Enne kaevetööde loa lõplikku vormistamist kontrollib vallavalitsus kaevetööde teostaja tehtud töökoha ettevalmistusi (trassi mahamärkimine, kaevetööde tsooni tähistamine piirete ja liiklusmärkidega, jalakäijate ja veokite liiklemise tingimuste kindlustamine, vajalike materjalide ja mehhanismide olemasolu töökohal jms). Ebapiisava ettevalmistuse korral jäetakse kaevetööde luba välja andmata. 29. Vallavalitsus registreerib kaevetööde avalduse ja kaevetööde loa. Kaevetööde luba väljastatakse koos kaevetööde avalduse koopiaga kaevetööde teostajale. Kaevetööde avalduse originaali koos kaevetööde loa koopiaga säilitatakse vallavalitsuses. 30. Tehniliste kommunikatsioonide rajamisel, rekonstrueerimisel või muul analoogsel juhul esitab kaevetööde teostaja vallavalitsusele asjasse puutuvate ametkondade ja maaomanikuga kooskõlastatud tehnilise dokumentatsiooni. 31. Kaevetööde loas toodud tingimusi ja korda, sh tähtaega võib muuta üksnes neid seadnud ametiisiku ettepanekul vallavalitsus. 32. Vallavalitsus võib kaevetööde loa tühistada, kui töid ei ole alustatud ühe nädala jooksul arvates loas märgitud tööde algustähtajast. Vallavalitsusel on kaevetööde loa kehtivust õigus peatada, kui tööde käigus ei ole täidetud kaevetööde loas toodud tingimusi. 33. Kaevetööde ajal peavad kaevetööde luba ja kaevetööde loa avalduse koopia asuma objektil. Kui kaevetöid tehakse kauem kui viis ööpäeva, on kaevetööde teostaja kohustatud objektile paigaldama tahvli, millel on toodud tööde teostaja nimi, telefoninumber, tööde tähtajad ja otseselt vastutava isiku nimi. Pimedal ajal peab liikluseks ettenähtud kaevetööde tsoon olema valgustatud ohutuledega. 34. Kaeviku täitmiseks kõlbmatud materjalid tuleb kohe ära vedada. Keelatud on kaevikuid täita tihendamata. 35. Kaevetöödega lõhutud pinnakate ja kahjustatud haljastus taastatakse kaevetööde teostaja kulul hiljemalt loal toodud tähtajaks. Teekatete taastamiseni tagab kaevetööde teostaja häireteta ja ohutu liikluse. 36. Jalakäijatele tuleb tagada ohutu ligipääs kohtadesse, kuhu varem oli juurdepääs olemas. 37. Vallavalitsusel on õigus nõuda kaevetööde teostajalt ümbersõidutee ehitamist, selle kaevetööde perioodil sõidukorras hoidmist ja pärast tööde lõpetamist ümbersõidutee all olnud maa-ala taastamist. 38. Ettenägematute asjaolude ilmnemisel (tundmatu insenerkommunikatsioon, arheoloogiline leid, lõhkekeha jne) tuleb kaevetööd peatada ning sellest viivitamatult informeerida vallavalitsust ja asjaomaseid ametkondi. Kaevetööde jätkamiseks tuleb kaevetööde teostajal vajadusel hankida täiendavad kooskõlastused. 39. Kaevetööde loa tähtaja pikendamiseks peab tööde teostaja pöörduma vallavalitsuse poole vähemalt üks ööpäev enne kaevetööde tähtaja lõppu. 40. Enne kaeviku täitmist peab objekti teostusjooniste koostamise eest vastutaja (tööde teostaja) kindlustama paigaldatud kommunikatsioonide teostusjooniste koostamise. 41. Pinnase kate taastatakse kohe pärast kaevetööde lõpetamist. Erandjuhul vallavalitsuse loal (kui on vaja liiklus kohe taastada, töid tehakse talvel jne) taastatakse kate ajutiselt. Kuni katte lõpliku taastamiseni korraldab ajutise katte korrashoiu kaevetööde teostaja. 42. Kaevetööde lõpetamisel esitab kaevetööde teostaja vallavalitsusele teostusdokumentatsiooni (kaetud tööde aktid, varjatud tööde aktid, teostusjoonised). 43. Avariilised on need kaevetööd, mille vajadus tekib ootamatult või on võimalikke ebasoovitavaid tagajärgi silmas pidades edasilükkamatud. 44. Avariiliste kaevetööde alustamine on erandkorras lubatud ilma eelnevalt luba vormistamata, sealjuures peab kaevetööde teostaja olema veendunud, et kaevetööde tegemine piirkonnas ei ohusta insenerkommunikatsioone. Avariiliste kaevetööde alustamisest peab telefoni teel teatama vallavalitsuse määratud isikule. Kaevetööde ohutu läbiviimise eest vastutab kaevetööde teostaja. 45. Taotlus avariiliste kaevetööde loa saamiseks tuleb esitada vallavalitsusele hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast tööde alustamist. 46. Kaevetööde tegemise piirkonnas olevate insenerkommunikatsioonide valdajate esindajad kutsutakse kohale enne kaevetööde algust. Esindaja mitteilmumisest tingitud tööseisakust tuleneva kahju eest vastutab kommunikatsiooni valdaja. 47. Olemasolevaid kommunikatsioone võib ümber paigutada üksnes nende valdaja loal. Teostusjoonised kommunikatsioonide ümberpaigutamise kohta esitatakse ning neid säilitatakse vallavalitsuses. 48. Insenerkommunikatsiooni vigastamisel on süüdlane kohustatud teatama sellest viivitamatult selle valdajale. Vigastus parandatakse süüdlase kulul. 49. Kaevikutest väljapumbatav vesi tuleb ära vedada. Vee juhtimine Tõstamaa valla kanalisatsiooni või kaevekoha ümbrusesse tuleb eelnevalt kooskõlastada kanalisatsiooni omaniku või valdajaga ja maa-ala omanikega. 50. Kaevetööde käigus on keelatud hävitada, vigastada või ümber paigutada geodeetilisi ja liiklusmärke. Hävitatud või vigastatud märgid taastatakse tööde teostaja kulul. 51. Kaevetööd loetakse lõppenuks, kui on täidetud järgmised tingimused: 51.1. on tehtud põhi- ja taastamistööd ning tööd, mis olid nimetatud loa taotlusel; 51.2. kaevetööde käigus kahjustatud territooriumid jne on taastatud ja üle antud vallavalitsusele või maa omanikule; 51.3. vallavalitsusele on üle antud teostusdokumentatsioon; 51.4. on tagastatud loa talong vajalike kooskõlastustega. VASTUTUS 52. Eeskirja rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahvühikut; sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni. 53. Eeskirjas sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tõstamaa Vallavalitsus, Politseiprefektuur ja Keskkonnainspektsioon. Lisa 1 Kinnitatud Tõstamaa Vallavolikogu 30. mai 2003. a määrusege nr 16 KOERTE JA KASSIDE PIDAMISE EESKIRI TÕSTAMAA VALLAS ÜLDSÄTTED 1. Käesolev eeskiri sätestab koerte ja kasside pidamise korra Tõstamaa valla haldusterritooriumil. 2. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile isikutele, kelle omandis või valduses (edaspidi omanik) on koer ja/või kass. Käesoleva eeskirja nõudeid tuleb täita ka kodustatud metslooma pidamisel. 3. Koera ja/või kassi pidamisel tuleb lähtuda loomakaitseseadusest, loomatauditõrje seadusest, muudest õigusaktidest ja käesolevast eeskirjast. KOERTE JA KASSIDE PIDAMISE KORD 4. Koera ja/või kassi on lubatud pidada korteris, individuaalelamus, kinnisel, piiratud või tähistatud territooriumil või ketis nii, et oleks välditud nende lahtipääsemine ja inimestele või teistele loomadele kallaletungimise võimalus. 5. Omanik peab tagama, et koer või kass ei häiriks ega ohustaks inimesi ja loomi. Omanik kannab täielikku vastutust kõigi tagajärgede eest, välja arvatud juhud, kui koera kasutatakse kuritegeliku tegevuse takistamiseks. 6. Asutuses tohib koera või kassi pidada asutuse juhi loal, kui see ei ole vastuolus asutuse töökorraga ning neile on loodud vastavad tingimused. Seejuures ei tohi nad ohustada seal viibivaid inimesi. 7. Koera tohib viia avalikku kohta lühikese rihma, keti vms otsas ja vajadusel suukorviga, tagades inimeste ja teiste loomade ohutuse. 8. Koera on lubatud rihmata, ketita vms välja lasta ainult eriotstarbeliseks kasutamiseks vastavate õigusaktidega sätestatud juhtudel, samuti dresseerimiseks õppeplatsil või selleks spetsiaalselt rajatud platsil, elamukvartalist ja autoteest eemalasuval maa-alal, kui sellega ei ohustata inimesi või teisi loomi. 9. Koera ja/või kassi omanik on kohustatud: 9.1. registreerima üle kolme kuu vanused koerad vallavalitsuses; 9.2. varustama koera kaelarihmaga, millel on kapsel või tahvel omaniku aadressiga või registreerimisnumber; 9.3. laskma koera marutaudi vastu vaktsineerida alates kolme kuu vanuselt, hilisemad vaktsineerimised tegema veterinaararsti määratud tähtajal; 9.4. paigaldama territooriumi sissepääsule hoiatuse kurja koera olemasolust ja kindlustama ametiülesannet täitva isiku ohutu sissepääsu; 9.5. viivitamatult isoleerima inimesi ja loomi hammustanud koerad ja kassid ning kindlaks tegema loomade agressiivsuse põhjused, kutsuma kohale veterinaararsti; 9.6. hüvitama kannatanule koera või kassi ründest tekitatud materiaalse ja moraalse kahju; 9.7. läbi viima vajadusel loomaparasiitide tõrje. 9.8. Isik, kes soovib oma koerast või kassist vabaneda, peab tagama looma varjupaika viimise või nõuetekohase hukkamise. 9.9. Hukkamiseks tuleb valida viis, mis valmistaks loomale vähem kannatusi. 10. Koera ja/või kassi omanikul on keelatud: 10.1. Viia koera või kassi üldkasutatava asutuse ruumi (kauplus, lasteasutus, kool jms) või üldkasutatavale territooriumile (suplemiskoht, spordi- ja laste mänguväljak jms) ilma ruumi või territooriumi valdaja loata, välja arvatud pimeda juhtkoer ja teenistuskoer teenistusülesannete täitmisel. 10.2. Lasta koeral või kassil reostada koridori, trepikoda, treppi, hoovi, tänavat jm avalikku või üldkasutatavat kohta. Kui koer või kass on reostanud eelnimetatud kohti, on looma omanik kohustatud reostuse kohe koristama. 10.3 Koera või kassi pidamisel on keelatud nende vigastamine, piinamine ja abitusse seisundisse jätmine. KOERTE JA KASSIDE JÄRELEVALVE 11. Järelevalveta koer, kellel puudub omaniku andmete või registreerimisnumbriga kaelarihm, loetakse hulkuvaks ja ta kuulub püüdmisele Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. 12. Ohtliku koera, kes on väljunud omaniku kontrolli alt, võib politseiametnik kohapeal hukata. VASTUTUS 13. Eeskirja rikkumise eest karistatakse kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahviga. 14. Sama teo eest, kui see põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse, karistatakse kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahviga. 15. Eeskirjas sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on vallavalitsus ja politseiprefektuur.