Olustvere Vallavolikogu — Olustvere Lasteaed Piilu arengukava kinnitamine — KO, 89, 1781

Olustvere Vallavolikogu 12. juuni 2003. a määrus nr 1-1.1/8 Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 6 lõike 2 ja koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611; 2001, 75, 454; 2002, 61, 375; 90, 521; 2003, 18, 99) § 9 1 , Olustvere Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Olustvere Lasteaed Piilu arengukava aastateks 2003–2005 (lisatud). 2. Määrus jõustub 1. juulil 2003. a. Volikogu esimees Arnold PASTAK Kinnitatud Olustvere Vallavolikogu 12. juuni 2003. a määrusega nr 8 OLUSTVERE LASTEAED PIILU ARENGUKAVA AASTATEKS 2003–2005 I. ÜLDOSA 1.1. SISSEJUHATUS Eesti ühiskonda iseloomustavad pidevad muutused elu eri tasanditel, mis puudutavad üldjuhul igat inimest. Tänapäeva inimene peab suutma kohaneda pidevalt muutuvas keskkonnas, võtma omaks teaduse ja tehnoloogia uusimad saavutused ning olema valmis neid igapäevaelus rakendama. Ühiskonna liikmelt eeldatakse valmisolekut ja tahet pidevalt ennast täiendada – õppida kogu elu. Üha suurem osa lastest veedab oma esimesed eluaastad enne kooli lasteaias. Lasteaias on kõige tähtsam laps, tema areng ja vajadused. Seega tuleb lähtuda arengukava koostamisel eelkõige lapsest. Lapse arengule aitab oluliselt kaasa turvaline ja loominguline kasvukeskkond, kus igal tegevusel on oma eesmärk. Lapsed on aktiivsed õppijad, nad õpivad selle kaudu, mida teevad, tunnevad ja kogevad. Lasteaed soodustab laste kehalist, emotsionaalset, sotsiaalset, intellektuaalset heaolu ja arengut ning toetab vanemaid laste kasvatamisel ja õpetamisel. Olustvere Lasteaed Piilu valmistab lapsi ette iseseisvaks elukestvaks õppimiseks, kujundades esimesed õpiharjumused ning pannes aluse lapse suhtumistele, teadmistele ja oskustele. Lasteaia õpetajad koostöös lastevanemate ja lasteaia personaliga loovad õpikeskkonna, mis aktiveerib laste loomulikku uudishimu ja soodustab nii individuaalset õpitegevust kui ka koostööd teiste lastega. Olustvere Lasteaed Piilu arengukava on lasteaia arengut ja rahastamist suunav dokument, mis määratleb lasteasutuse toimetuleku järgnevatel aastatel. Käesolev arengukava on jätkuks 2001. aastal koostatud, kuid volikogu poolt kinnitamata jäänud arengukavale ja ta järgib lasteaia tegevuse järjepidevust, võttes aluseks uuenenud nõudmised ja arusaamad. Lasteaed asub Olustvere lossis selleks renditud ja kohandatud ruumides. Olustvere Vallavalitsusel on plaanis ehitada Olustverre uus ajakohane lasteaed. Lähtuvalt sellest on antud arengukava suunatud rohkem sisulisele tööle. 1.2. ARENGUKAVA EESMÄRGID VISIOON Lapsesõbralik, turvaline ja omanäoline lasteaed, kuhu lapsed ja vanemad tahavad heal meelel tulla ning kus on saavutatud õpetamis- ja kasvatustegevuse hea tase. MISS IOON Pakkuda lastele keskkonda, milles iga laps saab areneda vabaks, loovaks, kohanemisvõimeliseks ja vastutustundlikuks inimeseks. Arengukava põhieesmärk Laste vajadustele, huvidele ja võimetele optimaalse ja turvalise arengukeskkonna loomine, mis tagab lapse igakülgse arengu ja võimaldab tal hästi toime tulla järgnevatel elu- ja arenguetappidel. Põhieesmärgist lähtuvad eesmärgid • luua lastele turvaline ja arengut soodustav keskkond • rakendada lapsekeskse õpetamise põhimõtteid, kus õppimine toimub mängu kaudu • tagada laste kooliks ettevalmistamine • tagada õppe- ja kasvatustöö hea tase • tagada lasteaia õpetajate kõrge professionaalne tase • teha efektiivset koostööd lastevanematega • jätkata koostööd Olustvere valla koolidega ning ümbruskonna lasteaedadega • luua uusi koostöövõimalusi 1.3. ÜLEVAADE AJALOOST JA TÄNAPÄEVAST Viljandimaa põhjaosas asuv Olustvere kuulub Eesti vanimate asulakohtade hulka. Esimesed kirjalikud andmed Olustvere kohta pärinevad 1424. a. Piirkonna südameks on Olustvere mõisakompleks koos arvukate hoonete ja liigirikka pargiga. Lossi ümbritsev mõisapark võtab enda alla 20 ha suuruse ala. Pargis on hästi kokkusobitatud puude ja põõsaste grupid, looklevad teed, kaunid tiigid ning avarad muruväljakud. Pargist saavad alguse ka Olustvere kuulsad tammedest, vahtratest, pärnadest ja saartest koosnevad alleed, mida on kokku 10 km. Olustvere lasteaed asutati 1966. a. Selleks renditi ja kohandati ruumid Olustvere lossi. Algselt avati üks segarühm. Tänaseks on lasteaed kasvanud kolmerühmaliseks, millest üks on sõimerühm. Suurem osa lasteaia ruume asub Olustvere lossi endises teenijate tiivas. Ruumide alla mahub ligi 400 m2 üldpinda. II. HETKEOLUKORRA KIRJELDUS 2.1. ÜLDANDMED Nimetus Olustvere lasteaed Piilu Asutamise aasta 1966. a Aadress Müüri 1, 70401 Olustvere Viljandi maakond Registreerimis nr 75006078 Koolitusluba puudub Õiguslik seisund Olustvere valla munitsipaalasutus Omanik Olustvere vald Juhataja Saima Kink Telefon 043 74 219 Laste arv 46 Rühmade arv 3 Tööaeg 11,5 tundi päevas, viis päeva nädalas kell 6.30–18.00. Lasteaed suletud juuni teisel poolel, juuli ja augusti esimesel poolel. Krunt puudub, piiritletud õueala. 2.2. KAADER • ametikohti on 13,88; töötajaid 14, neist pedagooge 7 • lasteaias töötab kaks korda nädalas Olustvere Põhikooli logopeed • pedagoogide jaotus vastavalt haridusele: kõrgem – 2 keskeri – 5 • täienduskoolituse hetkeseis – kõik pedagoogid on läbinud 160-tunnised täienduskursused • tervishoiutöötaja, kokk ja kaks õpetaja abi on läbinud toiduhügieeni koolituse kursuse 2.3. MAJANDUSLIK HETKEOLUKORD Olustvere lasteaed Piilu on Olustvere valla munitsipaalomandis töötav koolieelne lasteasutus. Lasteaial on oma eelarve, põhimäärus, pitsat, logo, laul ja infovoldik. Lasteaia raamatupidamise arvestust peab vallavalitsuse raamatupidaja. Lasteasutuses töötab kolm rühma, mis on komplekteeritud laste vanuse järgi: 2–3–aastaste laste rühm (sõimerühm) 4–5–aastaste laste rühm (noorem aiarühm) 6–7–aastaste laste rühm (vanem aiarühm) Rühmaruumide suuruse järgi võiks lasteaia laste maksimaalne arv olla 49. Praeguse seisuga on see 46. Lastevanemad maksavad ühe toidupäeva eest keskmiselt üheksa krooni ning õppe- ja majanduskuludeks 100 krooni kuus. Lasteaial on oma köök, mis sai tähtajalise tunnustuse. Puudub oma saal ürituste läbiviimiseks ja võimlemiseks. Väliseks tegevuseks on kasutada suur piiritlemata õueala. Lasteaia aktiivne õppetöö kestab 1. septembrist kuni 1. juunini. Sel perioodil toimub kõigis vanuserühmades vastavalt lasteaia tegevuskavale ettenähtud arv õppetegevusi. Suveperioodil 1. juunist kuni 15. juunini ja 16. augustist kuni 1. septembrini toimub ühes liitrühmas üks õppetegevus päevas. Võimaluste piires on igal aastal tehtud hädapärane sanitaarremont. On parandatud ruumide valgustust, kuid kõikides ruumides see ei vasta veel tervisekaitse nõuetele. Vajaliku inventari muretsemiseks ei ole jätkunud piisaval määral eelarvelisi vahendeid. Probleemiks on personali töötasu. Vaatamata sellele et see moodustab lasteaia eelarvest märkimisväärse osa, on õpetaja ja abipersonali (õpetaja abi) töötasu madal. Kuna lasteaed on kooliga võrdsustatud haridusasutus, kus õpetaja on eriharidusega pedagoog, tuleks tema tööülesandeid samastada kooliõpetaja tööülesannete ja kohustustega, mistõttu on põhjendatud lasteaia õpetaja palga tõstmine nooremõpetaja palga tasemele. Samuti tuleb väärtustada abiõpetaja tööd. 2.4. ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse aluseks on lasteaia õppekava, mis valmis 1999. aastal ja mida täiendatakse igal aastal. Õppekava koostamisel on võetud aluseks alushariduse raamõppekava. Lasteaia õppekava põhjal on paika pandud kogu lasteasutuse õppe- ja kasvatustöö eesmärgistamine, läbiviimine ja hindamine. Laste elu ja tegevus on seotud kindla päevakavaga ja see toimub kõikides vanuserühmades nädala tegevuskava alusel. Õpetajad on koostanud igas rühmas vastavalt laste vanusele ainekavad, mille alusel nad nädalategevusi eesmärgistavad, planeerivad ja hindavad. Igal lapsel on oma individuaalne kasvumapp, milles peegeldub lapse areng ning mis sisaldab iga-aastast lapse arengu analüüsi (kinnitatud ped. nõupidamisel). Laps saab kasvumapi koos tunnistuse ja tema töödest koosneva mapiga lasteaiast lahkudes kaasa. Lasteaia õppe- ja kasvatustegevustes on lähtutud rahvakalendri tähtpäevadest, pühadest ja lasteaia traditsioonidest. Kujunenud on uued traditsioonid: sügiseti uute laste «ristimine», südamenädala tähistamine. Loodud on järgmine sisehindamissüsteem: • vaatlustunnid õppeaasta jooksul (vaatlevad juhataja, lapsevanemad ja teised õpetajad), nende fikseerimine, hinnang ja analüüs • juhataja arenguvestlused pedagoogidega • õpetajate ettekanded pedagoogilistel nõupidamistel • personalile ja lastevanematele koostatud küsitluslehed; küsitluslehtede analüüs Õppe- ja kasvatustöö paremaks korraldamiseks on vajalik: • eri töölõikude tegevuse süsteemne fikseerimine ja tööle hinnangute andmine • rohkem õpetamist mängu kaudu • pöörata enam tähelepanu laste individuaalsetele vajadustele • lasteaia personali kursis hoidmine arengukava ja selle muudatustega; vestluste korraldamine ja ettepanekute ärakuulamine. 2.5. HETKESEISU ANALÜÜS Lasteaia hetkeseis on kaardistatud eri töögruppide küsitlustel. Sisemised tugevused: • eriharidusega, kvalifikatsioonile vastavad õpetajad • kaadri vanuseline tasakaal • meeskonnatööks paraja suurusega töökollektiiv • õpihimuline personal • head enesetäiendamise võimalused • väljakujunenud traditsioonid • omanäolised rühmaruumid • avar territoorium • logopeedi olemasolu • kvaliteetne toitlustamine • vanematele taskukohane osalustasu ja söögiraha Sisemised nõrkused: • arenguks mitterahuldav eelarve • liigne sõltuvus maja haldajast (ei saa igal vajadusel kasutada ruume ürituste korraldamiseks) • ruumid nõuetele mittevastavad • külmad üldruumid • mööbel vananenud • spordiruumi puudumine • puudub piiritletud õueala • aegunud mänguväljak • puudub vanematepoolne koostööalgatus Ühiskonnast tulenevad võimalused: • valla ainuke lasteaed • looduslikult kaunis ümbrus • omavalitsuse suhtumine – pooldav ja abistav • alushariduse väärtustamine • kaasaegne infotehnoloogia • kohalikus ajalehes lasteaia elu teavitamine • koostöö naaberlasteaedadega • koostöö koolidega • spordisaali kasutamine üks kord nädalas • arenemine arengukava abil Ühiskonnast tulenevad ohud: • iibe langus • elatustaseme aeglane kasv • tööealise elanikkonna madal tööhõive • väärtushinnangute muutumine ühiskonnas • lasteaia ja kodu väärtushinnangute erinevus • negatiivne meedia mõju lapsele (televisioon) III. ARENGUSUUNAD aastateks 2003–2005 3.1. ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ • Olemasoleva õppekava sisulise poole pidev täiendamine ja uuendamine • Õpetaja abide teadlik kaasamine õppe- ja kasvatusprotsessi • Olemasolevate ainekavade täiendamine • Loovmängudega õppe- ja kasvatustegevuste rikastamine • Terviseõpetuse tähtsustamine õppekava osana • Turvalise ja lapsekeskse keskkonna säilitamine • Laste koolivalmiduse tagamine • Õppevahendite täiustamise kaudu õppetöö kvaliteedi parandamine • Täiendavate õuemänguvahendite muretsemine • Lapse kasvumapi koostamise jätkamine • Igakülgne koostöö lastevanematega • Metoodiliste vahendite täiustamine (õpimapid eri teemadel) • Sisekontrolli süsteemi täiustamine • Lasteaia õpetaja õppeaasta õppe- ja kasvatustöö analüüsi täiustamine • Kroonika pidamise jätkamine • Traditsioonide järjepidevus ja uute traditsioonide loomine • Tööalaste sidemete hoidmine ja tihendamine naaberlasteaedadega 3.2. TÖÖ PERSONALIGA • Töötajate arengut soodustavate töösuhete kujundamine • Personali pidev enesetäiendamine infotehnoloogia abil • Pedagoogilise suunitlusega koolitused õpetaja abidele • Toiduhügieeni koolitused abipersonalile • Täienduskoolituselt saadud materjalide tutvustamine kolleegidele • Kvaliteetne töökultuur • Asutuse juhi pidev enesetäiendamine (kvaliteetjuhtimine, raamatupidamise alused, personali-poliitika, asjaajamine, õppeprotsessi juhtimine, arenguvestlused personaliga jne) 3.3. MAJANDUSTEGEVUS Lasteaia majandustegevus sõltub omavalitsuse kinnitatud lasteaia eelarvest. Sellest lähtuvalt toimub ka arengusuundade ellurakendamine: Lähiaastate tegevuskava: • Teha alumise korruse ruumides sanitaarremont • Viia siseruumide valgustus tervisekaitse nõuetega vastavusse • Renoveerida mänguväljak (mängumaja-varjualune, tasakaalukiik) • Uuendada inventari (laste lauad ja toolid, voodid, kardinad) • Uuendada köögiinventari (potid, pann, köögikombain, tööstuslik nõudepesumasin) ja taotleda tervisekaitsetalituselt köögi tunnustus • Muretseda rühmadesse suuremõõtmelised mänguklotsid • Muretseda rühma muusikakeskus 3.4. TÖÖ LASTEVANEMATE JA HOOLEKOGUGA • Pidev lastevanemate soovide ja ettepanekute väljaselgitamine (küsitluslehed) • Töölkäivatele vanematele töölkäimiseks soodsamate tingimuste loomiseks avada lasteaed hommikul kell 6.30; võimaldada lapsel viibida lasteaias ka suvel (16. juuni–15. august) • Lastevanemate aktiivsem kaasamine lasteaia igapäevaellu ühisürituste abil • Lastevanemate kasvatusalane nõustamine ja koolitus • Kõikide lasteaias käivate laste vanemate teavitamine hoolekogu tegevusest • Hoolekogu liikmete koolitamine; nende aktiivsuse tõstmine probleemide tõstatamisel ja lahendamisel • Lastevanematele voldikute koostamine (laste arengu vanuselised iseärasused, koolivalmidus, tervishoiust) • Lasteaia õpetajate, logopeedi ja psühholoogi vestlusringid lastevanematele. 3.5. TÖÖ ÜLDSUSEGA • Avaldada ajalehes «Leole» artikleid lasteaias toimuva kohta • Hoida ja tugevdada sidet teiste lasteasutustega • Hoida ja tugevdada sidet valla koolidega • Osaleda lastega näitustel ja muudel üritustel • Teha aktiivset koostööd omavalitsusega IV. TEGEVUSKAVA aastateks 2003–2005 TEGEVUS TEOSTAMISE VIIS TULEMUS VAHENDID LÄBIVIIJAD VASTUTAJAD TÄHTAEG 4.1. JUHTIMINE Luua ühtne meeskond, kes tegutseb kindla eesmärgi saavutamise nimel. ¤ Ühised arutelud ¤ Koosviibimised ¤ Pidev eneseanalüüs ¤ Individuaalse motivat siooni väljaselgitamine Loov, ergas, motiveeritud ja aktiivne töökollektiiv. Positiivne töömeeleolu. Eelarvelised täiendkoolituse rahad Juhatajad, tervishoiutöötaja Pidevalt Hoida ja tugevdada lasteaia head mainet. ¤ Artiklid kohalikku lehte ¤ Aktiivne osalemine ümbruskonna ettevõt mistes Lasteaeda tulevad lapsed väljaspoolt lasteaia tee ninduspiirkonda. Juhataja, töötajad Pidevalt Töötajate töötulemuste hindamise aluste süsteemi ja täpsete hindamis-kriteeriumite väljatöötamine ja rakendamine ¤ Töötajate ja juhi arenguvestluste tule musel saavutatud ühised kokkulepped Objektiivne hindamissüs teem Eelarvelised Juhataja 2003. a. Sisekontrollisüsteemi täiustamine ¤ Enesehindamine, sisehindamine Paranenud õppe- ja kasvatustegevus Töötajate motiveerimine Juhataja Pidev Juhtimisalane koolitus ¤ Täienduskoolitusest osavõtt ¤ Erialane kirjandus ¤ Kogemuste vahetamine Paranenud juhtimissüsteem Eelarvelised vahendid Juhataja Pidev Infovoldikud lastevanema tele Lastevanemate parem informeeritus Eelarvelised vahendid Õpetajad, tervishoiutöötaja 2003. a. 2004. a. 2005. a. Lasteaia asjaajamiskorra väljatöötamine ¤ Iseseisev töö Dokumentatsiooni süstematiseerimine Juhataja 2003. a. Põhimääruse ja töökorra täiustamine ¤ Arutelud personaliga Parem töökorraldus Juhataja Vajadusel Töötajate ametijuhendite täiendamine ¤ Arutelud personaliga ¤ Enesekontroll Turvaline töökeskkond Juhataja Vajadusel Koolituse planeerimine ¤ Töötajate vajaduste kaartistamine Parem töökvaliteet Eelarvelised Juhataja Vastavalt täienduskoolituse kavale 4.2. TÖÖ ABIPERSO NALIGA ¤ Üldkoosolekud Suurem informeeritus lasteaias toimuvatest muutustest. Juhataja, tervishoiutöötaja kaks korda aastas Ülevaade lasteaia ees märkidest ja majandus tegevusest ¤ Individuaalne vestlus Paraneb töökvaliteet Vajadusel ¤ Arenguvestlus üks kord aastas ¤ Enesekontroll rühmades ja köögis Puhtuse ja korra tagamine tervishoiutöötaja Pidev 4.3. TÖÖ PEDAGOOGIDEGA ¤ Ped. nõukogu Lasteaia õppe- ja kasvatus tegevuse süsteemsus ja järjepidev areng. Eelarveline Juhataja neli korda aastas Hea meeskonnatöö Eneseanalüüs ja hinnang ¤ Indiv. vestlused Probleemide lahene mine ja tulemuslikum töö Juhataja Vajadusel ¤ Arenguvestlused Parem töö kvaliteet Juhataja üks kord aastas ¤ Vaatlustunnid Sisukam õppetegevus Juhataja õpetajad üks kord aastas 4.4. ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ Õpetaja abide kaasamine õppe- ja kasvatusprotsessi ¤ Pedagoogide iseseisev töö Täiendatud ja kvaliteetsemad ainekavad Õppekirjandus Õpetajad 2003. a. sügis Mitmekesisemate metoodiliste võtete kasutamine õppe- ja kasvatus protsessis ¤ Õpetajate koolitus 5000 krooni Õpetaja 2003. a sügis ¤ Õp. abi täienduskoolitus Ühiste eesmärkide kujunemine rühmas 5000 krooni Kaks õpetaja abi 2003. a 4.5. MAJANDUSTEGEVUS Igal aastal Ruumide korrastamine: ¤ Jooksev remont Paremad töötingimused Eelarvelised Remonditööline vastavalt vajadusele köök ja koridorid all 2003. a WC-d ja üldruumid 2004. a rühmaruumid 2005. a Ruumide valgustus: ¤ Lisavalgustite paigaldus Nõuetekohane valgustus Eelarvelised Juhataja rühmaruumid 2003. a magamistoad ja muusika tuba 2004. a üldruumid 2005. a Mänguväljak ¤ Mängumaja-varjualuse muretsemine ja paigaldus Mitmekesisem mänguväljak Eelarvelised Juhataja 2005. a ¤ Uus liivakast 2003. a ¤ Tasakaalukiik 2004. a Inventar: ühe rühma lauad ja toolid ¤ Tellimine Paremad mängu- ja õppimistingimused Eelarvelised Juhataja 2003. a laste voodid 2004. a. teise rühma lauad ja toolid 2005. a. arvuti ja printer 2005. a. nõudepesumasin (tööstus.) 2003. a. mänguasjad ¤ Ostmine Sisukam mäng 2000 krooni Juhataja Igal aastal võimlemisvahendid ¤ Ostmine Sisukam liikum. kasvatus 2000 krooni Juhataja Igal aastal ehitusklotsid ¤ Ostmine Sisukam mäng 1000 krooni Juhataja 2004. a. 4.6. TÖÖ LASTEVANEMATE JA HOOLEKOGUGA Lastevanemate integreerimine õppe- ja kasvatusprotsessi ¤ Koosolekud Info saamine kaks korda aastas ¤ Ühisüritused Koostöö Tegevuskava ¤ Kasvat. teemalised vestlused Teadlikkuse tõus Vajadusel ¤ Individuaalsed prob. lahendused Hea koostöö Vajadusel ¤ Koolitus Teadlikkuse tõus 500 krooni Juhataja kaks korda aastas Hoolekogu töö ¤ Koosolekud Probleemide lahendus Hoolekogu esimees kolm korda aastas Koolitus ¤ Ühe liikme koolitus Parem koostöö 500 krooni Juhataja 2004. a. V. ARENGUKAVA MUUTMISE MEETODID JA KORD NING KOKKUVÕTE 5.1. MEETODID • Küsimustikud lasteaia tegevuse hindamiseks (personalile, lastevanematele ja lastele) • Rühmade tegevuste analüüsid • Lasteaia õpetajate õppe- ja kasvatustegevuse analüüsid • Tegevuste vaatluse analüüs • Töötajate arenguvestlused • Enesekontrollist tulenev pidev hindamine ja analüüs • Lapse arengu analüüs 5.2. ARENGUKAVA MUUTMISE KORD • Lasteaia arengukava vaadatakse üle iga õppeaasta alguses pedagoogilisel nõupidamisel ning vajadusel seda muudetakse • Arengukava täiendused ja parandused vaatab üle lasteaia hoolekogu ja kinnitab oma protokolliga • Lasteaia arengukava muutmise projekt esitatakse Olustvere Vallavolikogule kinnitamiseks VI. KOKKUVÕTE Arengukava koostamine andis lasteaia personalile järjekordse meeskonnatöö kogemuse, kus tunnetati meeskonna iga üksikliikme osa ja vastutust. Teadvustus lasteaia hetkeolukord ja sai selgeks, mis suunas on võimalik edasi areneda. Arengukava on üheks võimaluseks lasteaia töö süstemaatilisemaks ja plaanipärasemaks muutmisel. See annab võimaluse paremini planeerida ja hiljem tehtut analüüsida. Arvesse võttes Olustvere Lasteaed Piilu eripära ja lasteaia vajalikkust piirkonnas ning väärtustades hea kasvatuse ja hea hariduse tagamiseks tehtavaid investeeringuid, on võimalik kohaliku omavalitsuse mõistval suhtumisel ja kaasabil lasteaial edasi areneda ning tegevuskava realiseerida. Olustvere Vallavolikogu 12. juuni 2003. a määruse nr 1-1.1/8 lisa 1 LASTE SÜNDIVUS OLUSTVERE LASTEAIA TEENINDUSPIIRKONNAS JA REEGOLDI KÜLAS aasta sündide arv lasteaiaealisi Olustveres Reegoldis 1997 20 4 187 1998 13 4 110 1999 15 3 115 2000 12 2 105 2001 13 0 99 2002 8 3 83 2003 86 2004 73 2005 56+2003 sünd.