Jõgeva Vallavalitsus — Laiuse Põhikooli arengukava kinnitamine — KO, 94, 1831

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521; 2003, 21, 125) § 31 lõike 3 ja Jõgeva Vallavolikogu 12. juuli 2002. a määruse nr 15 «Jõgeva valla koolide ja lasteaedade arengukavade kinnitamise kord» punkti 1 alusel 1. Kinnitada Laiuse Põhikooli arengukava aastateks 2003–2005 (lisatud). Vallavanem Margus HANSON Vallasekretär Ülle SIHVER Jõgeva Vallavalitsuse 12. mai 2003. a määruse nr 10 lisa LAIUSE PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2003–2005 I. SISSEJUHATUS Laiuse Põhikooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Laiuse Põhikooli arengukava lähtub Laiuse Põhikooli põhimäärusest ja Jõgeva valla arengukavast. II. ÜLDANDMED 2.1. ASEND JA TEENINDUSPIIRKOND Laiuse Põhikool asub Jõgevamaal Jõgeva vallas. Meie kool asub looduskauni Vooremaa kõrgeima voore, Laiuse mäe küljel, 10 km Jõgevalt Mustvee suunas. Peale Laiuse Põhikooli on vallas veel Vaimastvere PK ning Siimusti ja Kuremaa lasteaed-algkool. Meie kooli teeninduspiirkond on kinnitatud Jõgeva Vallavolikogu 19. veebruari 2002. a määrusega nr 19 ja hõlmab maa-ala Jõgeva linna piirist Palupere külani. Tegelikult kujuneb õpilaskond ikkagi Laiuse aleviku ja selle ümberkaudsete külade lastest. Oleme vastu võtnud ka mõned õpilased Jõgeva linnast. 2.2. KOOLI AJALUGU Kooliharidus on meil võrsunud kiriku rüpest. Kooli vajati kiriku abiks. Uut tüüpi rahvakooli rajajaks tuleb lugeda B. G. Forseliust. Tema sugulane Rainerus Brockmann hakkas Laiusel kooliharidust andma 1686. aastal. 1822. a alustab tööd Laiuse Kihelkonnakool. 1827. a märgitakse: «Seesugust kihelkonnakooli ja laulukoori nagu Laiusel, ei ole kuskil; ja et seitse sessamas kihelkonnakoolis ettevalmistuse saanud kooliõpetajat on külakoolis õpetamas, seda leidub vististi ka ainult Laiusel.» Laiusel on au sees võimlemine. Esimene üleriigiline turnipidu korraldati kohaliku kooliõpetaja Jüri Soo eestvõtmisel 1876. aastal just Laiusel. 1915 avatakse Laiusel uus kihelkonnakoolimaja. 1922 muutub kool Laiuse 6-kl Algkooliks. 1944 nimetatakse kool Laiuse Mittetäielikuks Keskkooliks. Kool töötab 7-klassilisena. 1961 muudetakse kool 8-klassiliseks. 1988 nimetatakse kool 9-klassiliseks. 1991 muudetakse kooli nimi – Laiuse Põhikool, mis nime kantakse tänaseni. 1976 avatakse Laiusel uus koolihoone, sellega likvideeritakse Kuremaa Algkool ja õpilased suunatakse Laiusele. Kuremaa Algkool avatakse taas 1985. a. 1988 tähistatakse koolihariduse 300. aastat. 1996 tähistatakse koolihariduse 310. aastat. 2001 tähistatakse koolihariduse 315. aastat. 1997 hakatakse üle minema uutele õppekavadele. Alustatakse kooli õppekava koostamist. 1999 valmib koolile juurdeehitus, kuhu saavad ruumid ka Laiuse Külaraamatukogu ja kultuuriselts «Püüe». Suvel ja sügisel renoveeritakse põhjalikult ka koolimaja ruumid ja vahetatakse välja kõik aknad. Laiuse Põhikool töötab tänapäeval Jõgeva vallale kuuluva munitsipaalkoolina. 2.3. HETKEOLUKORRA ANALÜÜS 2.3.1. ANDMED ÕPILASTE KOHTA I klass 8 II klass 11 III klass 15 IV klass 16 V klass 17 VI klass 15 VII klass 10 VIII klass 22 IX klass 20 Kokku 134 2.3.2. ANDMED PEDAGOOGIDE KOHTA 1. Helve Saar I–II klass, IV, V–IX klass T – käsitöö, I–IV kl huvijuht 2. Eli Karp III klass, IV kl loodusõpetus, II kl matemaatika 3. Eda Ispravnõi IV klass, II kl emakeel 4. Eevi Perk matemaatika, VIII kl, füüsika, V kl juhataja 5. Silvi Tanilov muusikaõpetus, V–IX kl huvijuht, VI kl juhataja 6. Vallo Väljaots kehaline kasvatus, IX kl füüsika ja maj. õp, VII kl juhataja 7. Eve Laos inglise keel, VIII kl juhataja 8. Siiri Rahn direktori asetäitja õppealal, vene keel, VI kl inimeseõpetus, IX kl juhataja 9. Alfred Kütt kunstiõpetus, VII kl inimeseõpetus 10. Epp Järv geograafia, loodusõpetus, bioloogia, keemia, V kl inimeseõpetus 11. Uno Haus P tööõpetus 12. Sille Lillestik emakeel 13. Aivar Roosiõis ajalugu, kodanikuõpetus 14. Maiu Kaarjärv arvutiõpetus 15. Aime Lang õlgpunutiste ring 16. Arvo Sakjas direktor Kokku 14 õpetajat Neist kõrgharidusega 10 Keskeriharidusega 2 Õpib kõrgkoolis 2 Mehi 5 Naisi 9 Andmed vanuse järgi: Alla 30-aastasi 3 30–40-aastasi 2 40–50-aastasi 2 50–60-aaastasi 4 Üle 60-aastasi 3 Andmed atesteerimise järgi: Ilma kvalifikatsioonita 3 Õpetaja 8 Vanemõpetaja 3 2.3.3. MAJANDUSPERSONAL Majandusosak. juhataja 1,0 Kokk 1,0 Köögi abitööline 1,0 Majahoidja 1,0 Koristaja 3,5 Remondimeister 1,0 Sekretär-asjaajaja 0,5 Staadionimeister 0,5 2.3.4. ÕPILASORGANISATSIOONID Kodutütred Noorkotkad Õpilasomavalitsus 2.3.5. HUVITEGEVUS, RINGID Jrk nr Nimi Ring Tundide arv 1 Aime Lang Õlepunutised 8 2 Virve Muser Rahvatants 2 3 Vallo Väljaots Korvpall 7 4 Vallo Väljaots Spordiring 1 5 Silvi Tanilov Lastekoor 6 6 Eve Laos Inglise kultuuriklubi 2 7 Arvo Sakjas Korvpall 8–9 p 4 8 Eda Ispravnõi Tantsuring 1 9 Eli Karp Loodusring 1 10 Helve Saar Lastering 1 11 Hendrik Lindepuu Kergejõustik 2 Kokku 35 2.3.6. TRADITSIOONILISED ÜRITUSED Igal sügisel ... ... peame suurt JÄNESEJAHTI Vaatame, milleks on võimelised V-ndikud, et põhikoolis hakkama saada. ... on alati oodatud õpetajate päev ehk meil PAHUPIDIPÄEV! Vanad tarkust kogumas Noored tarkust jagamas ... või oli see vastupidi ... KADRIKARNEVAL Kadripäeva kombestik, tants ja trall Igal talvel ... ... süütame kõik koos esimese ADVENDIKÜÜNLA ja siit alates ootame jõule. ... peame koolis LUUTSINAPÄEVA, midagi ilusat ja head jõulukuu möllus. ... jõuab meilegi JÕULUVANA ... oma VASTLATRALL Igal kevadel ... ...KODUKANDIPÄEV, kus kodulooring pajatab lugusid kodukandi ajaloost ja minevikust. Praegused märksõnad Karl XII ja Laiuse. Tunnustame tublimaid õppureid ja õpetajaid. Mängime hasartset maastikumängu. ... pakume pereürituseks PEREPÄEVA LUSTLIK SPORT VIKTORIIN VÄIKESTELE MÄNGUD VÕIMALUS ISE MIDAGI LUUA VÕI TEHA ÜLLATUSKÜLALINE ... SUUR EMADEPÄEVA- JA KEVADKONTSERT ... LAULUKONKURSS «LAIUSE LASTE LAULUPÄEV» ... traditsiooniline JÜRIÖÖ TEATEJOOKS tõrvikutega. 2.3.7. HOONED, RUUMID, SEADMED 1. Koolimaja 1800 m2 – valminud 1976. a, renoveeritud 2000. A. a) Õppeklass 9 b) T käsitööklass 1 c) P tööõpetusklass 1 d) Võimla 380 m2 e) Söökla + söögisaal f) Arvutiklass g) Admin. ruumid 2. Muusikaklass, aula, raamatukogu 500 m2 – valminud 1999. a 3. Territoorium 40 000 m2, sh haljasala 23 000 m2 4. Õpetajate elamu 8 krt, valminud 1968. a. 2.4. KOOLI EESMÄRGID JA MISSIOON 2.4.1. MISSIOON Mitmekülgselt arenenud inimene XXI sajandisse: • Aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb toime oma elu ja tööga • Arendab ennast ja aitab kaasa ühiskonna arengule • Määratleb end oma rahva liikmena, kodanikuna Kooli moto: Õppimine olgu popp! 2.4.2. EESMÄRGID Laiuse Põhikooli õppekava eesmärgid • Provotseerida õpilaste andekust – leida igas õpilases arenemisvõimelisust ja arendada neid tegureid • Arendada õpilaste õpioskust • Tõhustada ainetevahelist integratsiooni • Koostöös kodudega suunata laste väärtushinnangute, tõekspidamiste ning käitumisnormide kujundamist • Luua võimalused enesearendamiseks õpiväliselt • Arendada sihipärast arvutiga töötamise oskust • Väärtustada oma kodukoha kooli 2.5. KOOLI JUHTIMISSTRUKTUUR

III. KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA PÕHIVALDKONNAD 3.1. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE Kooli õppe-kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamine toimub riikliku järelevalve korras ning koostamisel oleva kooli sisehindamise korra alusel. Riikliku järelevalve kord on sätestatud haridusministri 22. märtsi 1999. a määruse nr 14 lisaga 2. Kooli sisehindamise kord on kinnitatud direktori 28. jaanuari 2003. a käskkirjaga nr 2/13. 3.2. HETKESEIS JA ARENGUEELDUSED Laiuse Põhikool asub Jõgeva vallas Laiuse alevikus. Kooli pidaja on Jõgeva vald. Laiuse Põhikool on üks Jõgeva valla neljast koolist. Õpilaskond kujuneb koolipiirkonna alusel, aga seda küll peamiselt ainult Laiuse lähiümbruse lastest, kuigi õpib ka üksikuid Jõgeva linna lapsi. Esimesse klassi tulevate laste arv väheneb pidevalt, vähemalt kuni aastani 2007. 2001. aastal on meie piirkonna laste sündivus jälle suurenenud. Klass 2002/2003 2003/2004 2004/2005 2005/2006 I 8 5 5 6 II 11 8 5 5 III 15 11 8 5 IV 16 15 11 8 V 17 16 15 11 VI 15 17 16 15 VII 10 15 17 16 VIII 22 10 15 17 IX 20 22 10 15 Kokku 134 119 102 98 Koolitöö on korraldatud vastavalt EV seadustele ja määrustele ning Laiuse Põhikooli põhimäärusele. Õppetöö aluseks on riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekava. Hetkeseisu fikseerimisel on lähtutud 2000. a riikliku järelevalve tulemustest: 1. Kooli juhtkond vastab nõutavale kvalifikatsioonile. Direktor on lõpetanud 240-tunnise juhtimisalase kursuse, direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal 160-tunnise juhtimisalase kursuse. Tööjaotus direktori ja direktori asetäitja ning teiste töötajate vahel on selge ja toimib kooli juhtimisstruktuuri alusel. Kooli töötajatega on sõlmitud töölepingud ning ametijuhendid. 2. Hinnang kooli juhtimisele oli hea. Õppenõukogu käib koos vastavalt õppeaasta tööplaanidele. Pedagoogid on enamuses nõutava kvalifikatsiooniga ja hinnang kvalifikatsioonile oli hea. 3. Koolis tegutseb õpilaskogu selle põhikirja alusel. Töötajate ja õpilaste kohta on koostatud kooli kodukord, sisekorraeeskirjad. 4. Koolis on olemas juhis dokumentatsiooni täitmiseks, hoidmiseks ja säilitamiseks. See toimub kooli asjaajamiskorra alusel. Hinnang dokumentatsiooni korrasolekule oli rahuldav. Tänaseks on kooli dokumetatsioonialane töö korrastatud. 5. Koolikohustuslike õpilaste kohta peetakse nõutavat arvestust. Õpilasi ergutatakse ja karistatakse vastavalt kooli õpilaste ergutamise ja karistamise juhendile. Puudujate kohta peetakse täpset arvestust. Hinnang koolikohustuse täitmise kontrollile koolis oli hea. 6. Koolis töötab hoolekogu. Koolil on ülevaade lastevanemate muredest, vajadustest jne. Korraldame pidevalt ankeete teada saamaks nende probleeme ja korraldame selle alusel oma tööd. Igal õppeaastal toimub lastevanemate koosolek. 7. Õppetöö toimub koolis riikliku õppekava järgi koostatud kooli õppekava alusel. Kooli õppekava osana on koostatud kõikide õppeainete ainekavad. Õpilasi hinnatakse kooli hindamisjuhendi alusel. Osaletakse aktiivselt aineolümpiaadidel. Paremaid tulemusi oleme saavutanud algklasside osas, matemaatikas ja geograafias. Õpetamisel arvestatakse õpilaste eripära ja võimeid. Kõikides ainetes antakse õpilastele konsultatsioone. Oleme jõudnud süsteemi, kus päevas pole õpilasel üle ühe arvestusliku töö. Õppetööle aitavad kaasa kaasaegsed raamatukoguruumid, mida aktiivselt külastatakse. Õpilastel on võimalus kasutada psühholoogi teenuseid. Erivajadustega lapsed vajavad logopeedi abi, kuid kahjuks napib logopeedidel tööaega. Õpilastel on head võimalused kasutada kooli arvutiklassi. Kogu majas on Interneti-ühendus ja arvutivõrk. Raamatukogus on veel ka avatud Interneti-punkt. Väga soodsad on võimalused sportimiseks. Koolil on 400 m ringrajaga ja jalgpalliväljakuga staadion, võimla ja väike jõusaal. Sporditöö tõhustamiseks töötab koolis ka oma spordiklubi. Koolil on oma söökla, kus einestavad peaaegu kõik lapsed, toiduraha maksumus on 6.50 krooni, millest Jõgeva Vallavalitsus tasub 5.50 krooni. Ees ootab sööklaruumide renoveerimine. Klassiväline tegevus toimub väga mitmetes ringides ning ürituste kaudu. Meie kooli laulukoor ja rahvatantsuring pääsesid üleriigilisele laulu- ja tantsupeole. Koolil ilmub igal õppeveerandil oma ajaleht, kus on aktiivne õpilaste endi osalus. Hinnang tööle õppekavaga ja aineõpetuse tasemele koolis oli hea. 3.3. ARENGUKAVA VALDKONNAD, ÜLDEESMÄRGID JA KOOLI PRIORITEEDID SWOT-ANALÜÜSIST LÄHTUDES Arengukava üldine eesmärk on tagada kooli õppetaseme vastavus riiklikus õppekavas pädevustena kehtestatud nõuetele. Saamaks teada kooli momendi tugevusi, nõrku külgi, ohtusid ning võimalusi, tegime kooli pedagoogide seas SWOT-analüüsi. Tulemused saadud punktides (max 110 p) KOOLI TUGEVUSED 1. kaasaegne koolimaja 110 2. väike õpilaste arv klassis 103 3. head sportimisvõimalused 102 4. lapsesõbralik kool 98 5. arvutiõppe ja Interneti olemasolu 97 6. õpetamise pikk ajalugu ja tugevad traditsioonid 91 7. antava hariduse üldine konkurentsivõimelisus 91 (lisa 1, 2) 8. kooli hea õppekava + ainekavad 88 9. tasemel ülekoolilised üritused 86 10. kooli omanäolisus ja traditsioonid 84 KOOLI NÕRKUSED 1. õpilaste arvu vähenemine 98 2. tulevad liitklassid 96 3. pearahasüsteem – õpetajate palgaraha nappus 91 4. haridusasutuste sõltuvus omavalitsuse rahakotist 86 5. pedagoogilise kaadri vananemine 84 6. ei jätku kvalifitseeritud kaadrit 76 7. õpetaja muutumas sotsiaaltöötajaks 74 8. lastel puudub õpihuvi 73 9. laste arengutaseme suur erinevus 72 10. õppeprotsessis jagame teadmisi, vähe tegeldakse õppima õpetamisega 70 KOOLI VÕIMALUSED 1. suhteliselt puhas keskkond 105 2. Interneti võimaluste paranemine 101 3. raamatukogu 101 4. suhteliselt turvaline keskkond 99 5. soodne geograafiline asukoht 96 6. võimalused edasiõppimiseks 95 7. suhteliselt hea ja väljakujunenud infrastruktuur 89 8. kohalikud ja piirkondlikud traditsioonid, kultuuritaust 80 9. hea riiklik hariduskorraldus 67 10. kohaliku omavalitsuse huvi hariduse vastu 65 KOOLIGA SEONDUVAD OHUD 1. madal sündivus 99 2. tööpuudus külas 94 3. perede üldine vaesumine 90 4. kes õpetab maakoolis 5–6 a pärast 87 5. noored kaovad külast 84 6. finantsraskused 80 7. kooli sulgemine 77 8. piirkonna vilets majanduslik seis 77 9. õppekava mahukuse kasv 73 10. vabakasvatuse oht 73 Analüüsi tulemusel oleksid kooli arengukava valdkonnad, prioriteedid ning eesmärgid järgmised: 3.3.1. JUHTIMINE 1. Tõsta veelgi demokraatliku juhtimise osatähtsust 2. Rakendada kooli sisehindamise süsteem 3. Veenda töötajaid enam osalema kooli arendustegevuses ja olema valmis muutusteks 4. Saavutada kooli kodukorra täitmine kõigi töötajate ja õpilaste poolt 5. Kaadri kujundamine liitklasside tekkimisel 6. Leida kooli kvalifitseeritud kaader 3.3.2. KOOLITÖÖ PLANEERIMINE 1. Täiustada kooli arengukava 2. Iga õppeaasta kohta koostada kooli üldtööplaan 3. Koolitööks vajaliku dokumentatsiooni nimetamine ja tähtaegade määramine nende valmimiseks igal aastal 4. Koolitööks vajalike plaanide ja graafikute nimistu ja koostamise tähtajad 3.3.3. KOOLIKOHUSTUSE TÄITMINE 1. Pidada arvestust iga puudutud tunni kohta 2. Teha koostööd valla laste hoolekandekomisjoniga 3. Saavutada täielik koolikohustuse täitmine 3.3.4. ÕPPETÖÖ 1. Viia kooli õppekava kooskõlla uue riikliku õppekavaga 2. Arendada kooli õppekava 3. Arvestada enam õpilaste võimekust 4. Hindamisel juhinduda nõutud pädevustest 5. Enam tähelepanu pöörata õpetajate töökavadele 6. Tõsta õpilaste õpimotivatsiooni 7. Säilitada antud hariduse üldine konkurentsivõime 8. Hea arvutiõpetuse tõhustamiseks arvutiklassi suurendamine (remont) 9. Tulla õppetööga toime ka liitklassides 10. Püüda põhiline õppetöö ära teha õppetunnis 11. Võimalusel ja lastevanemate soovil anda inglise keele süvaõpet lastevanemate kulul 3.–6. klassis 12. Olla tasemetööde tulemustes ülevalpool maakonna keskmist 13. Osaleda edukalt aineolümpiaadidel 3.3.5. KOOLI TÖÖKESKKOND 1. Hoida kena ja kaasaegset koolimaja 2. Viia kõik ruumid vastavusse tervisekaitse ja päästeameti nõudmistega 3. Sööklaruumide renoveerimine 4. Kooli territooriumi riskianalüüsi koostamine 5. Staadioni renoveerimine 3.3.6. KLASSI- JA KOOLIVÄLINE TÖÖ 1. Kogu huvitegevuse parem planeerimine, pikemaaegse plaani koostamine 2. Õppeaasta huvitegevuse plaani koostamine 3. Muretseda enam esinemisriideid ja kostüüme 4. Korraldada traditsioonilisi üritusi 5. Korraldada kõigi huvitegevust harrastavate õpilaste seminar-laager 6. Huvitegevuse aktiivne kajastamine meedias 3.3.7. AVALIKUD SUHTED JA REKLAAM 1. Täiustada kooli kodulehte 2. Jätkata kooli ajalehe väljaandmist kindla kava alusel 3. Tutvustada kooli meedias 4. Kujundada kooli sümboolikaga esemeid 5. Hea koostöö kooliväliste organisatsioonidega • Vilistlasnõukoguga • Koolihoolekoguga • Vallavolikogu ja selle komisjonidega • Vallavalitsusega 6. Kooli juubelite edasine korraldamine koos vilistlaspidudega iga viie aasta tagant 3.3.8. INFOTEHNOLOOGIA 1. Suurendada Interneti-ühenduse kiirust 2. Arvutiklassi renoveerimine 3. Arvutite juurdemuretsemine Õpetajate tuba 2 4. Uuendada tarkvara 5. Osaleda aktiivselt Tiigrihüppe projektide konkurssidel 3.3.9. SOETUSED JA INVESTEERINGUD Soetuste ja investeeringute vajadus oleks 2003–2005. a järgmine: 1. Kroonika stend 2. Paljundusmasin 3. Söökla kööginõud 4. Töökoja tööriistad 5. Spordiinventar 6. Episkoop 7. Renoveerimise käigus remontimata ruumide vastavusse viimine tervisekaitse nõuetega (koristusinventari ruum) 8. Välisvalgustus 9. Ventilatsioonitööd 10. I korruse koridori sanitaarremont 11. Söökla renoveerimine 12. Staadioni jooksuraja kummikate 13. Keldri väljaehitus 14. Vihmaveesüsteemid 15. Võimla tabloo + lisavarustus 16. Koolile transpordivahend 17. Spordiväljakud 18. Võimla põrand 19. Duširuumi põrand IV. TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS 4.1. ARENGUKAVA ÜLESANDED JA PROJEKTID 4.1.1. KOOLISISENE JUHTIMINE 1 Meeskonnatöö/kollektiiv 2003 2004 2005 1 Teiste koolide töökogemustega tutvumine × × × 2 Koolitus – meeskonnatöö osas × 3 Ajurünnakud kooli arendamiseks × × × 4 Koolitus «Enesekehtestamine» × 5 Töötajate üldkoosolekute korraldamine × × × 6 Ettepanekute süsteemi juurutamine ja selle stimuleerimine × × × 7 Kõik kooli töötajad lähtuvad oma töös kooli arengukavast, õppekavast, kooli juhtkonna, hoolekogu ja õppenõukogu otsustest × × × 8 Punkti 7 täitmise kontroll × × × 9 Ametijuhendite täitmise kontroll × × × 10 Saavutada kooli kodukorra täitmine × × × 11 Pidev töö kaadriga (kvalifits. õpetajate leidmine) 10 000.– 10 000.– 10 000.– 2 Täienduskoolitus 2003 2004 2005 1 Koolisisesed koolitused a) Õpetaja kutsemeisterlikkus 10 000.– b) Erivajadustega laps tavakoolis 10 000.– c) Sisehindamine 10 000.– 2 Muud kursused a) Ainealased 10 000.– 9000.– 8000.– b) Üldharivad 10 000.– 12 000.– 14 000.– 3 Sisehindamine 2003 2004 2005 1 Sisehindamise läbiviimise korra kehtestamine, tutvustamine × 2 Sisehindamise läbiviimine (korraldamine) kehtestatud korra alusel ja ajal × × × 3 Sisehindamiste tulemuste esitamine aktina × × × 4 Süsteemi täiustamine × 4 Õpilased, õpilasesindus 2003 2004 2005 1 Õpilasesinduse osalemine koolielu probleemide lahendamisel a) Regulaarsed nõupidamised × × × b) Regul. kohtumised × × × c) Osalemine koolitustel ja ajurünnakutes × × × d) Ettepanekud direktsioonile × × × 2 Lastevanemate üldkoosolekute korraldam. Vähemalt 1 × aastas × × × 3 Lastevanemate esinduste osalemine kooliarendustegevuses (ajurünnakud) × × × 4 Arenguvestlused × × × 4.1.2. KOOLITÖÖ PLANEERIMINE 1 TÖÖPLAANID/-KAVAD 2003 2004 2005 1 Arengukava täiustamine × × × 2 Õa üldtööplaani koostamine august–september × × × 3 Koolitööks vajaliku dokumentatsiooni koostamine vastavalt direktori poolt käskkirjaga kinnitatud nimistule (kooli käsiraamat I) × × × 4 Õppekava arendamine × × × 4.1.3. KOOLIKOHUSTUSE TÄITMINE 2003 2004 2005 1 Pidev koolikohustuse täitmise kontroll a) Iga nädala kohta aruanded × × × b) Mis on ette võetud × × × c) Pidada arvestust iga puudutud tunni kohta × × × 2 Koostöö hoolekoguga, valla sotsiaalkomisjoniga × × × 3 Mõjutusvahendite rakendamine × × × 4.1.4. ÕPPETÖÖ 1 ÕPPEKAVA 2003 2004 2005 1 Viia kooli õppekava kooskõlla uue riikliku õppekavaga × × 2 Kooli õppekava pidev arendamine a) Klassijuhataja töö × × × b) Kutsevalik × × × c) Kooli enesehindamine × × × 3 Ainekavade pidev täiustamine × × × 2 ÕPETAMINE 2003 2004 2005 1 Õpetaja töökavade koostamine ja nende täitmise kontroll × × × 2 Püüda põhiline õppetöö ära teha õppetunnis × × × 3 Tulla õppetööga toime ka liitklassides × × × 4 Võimalusel soovijaile süvaõpe inglise keeles 3–5 kl × 3–6 kl × × 5 Arvutiõpetus viia iga õpilaseni. Täiskohaga töötaja töölevõtmine (arvutiõpetus + arvutihooldus) × 6 Hindamisel juhinduda kooli hindamisjuhendist × × × 7 Enam arvestada nõutud pädevust, vähem õpikumaterjali × × × 8 Säilitada antava hariduse üldine konkurentsivõime a) tasemetööde keskmine hinne üle maakonna keskmise × × × b) osaleda aineolümpiaadidel direktori kinnitatud õa tööplaani alusel × × × 9 Koostada lõpetajate edasiõppimise ja toimetuleku analüüs õppeainete kaupa 1998–2002. a × 10 Õppetundide kontroll vastavalt tööplaanile × × × 4.1.5. KOOLI TÖÖKESKKOND LUUA TURVALINE TÖÖKESKKOND 2003 2004 2005 1 Instrueerida kooli töötajaid regulaarselt tuleohutuse, töökaitse nõuetest × × × 2 Instrueerida õpilasi regulaarselt tuleohutuse nõuetest ning ohtudest ainekabinettides, koolimajas ja kooliteel × × × 3 Korraldada regulaarselt evakuatsiooniõppusi × × × 4 Tagada, et tehniliste vahendite kasutamise juhendid oleksid kättesaadavad kasutajale × × × 5 Koolimaja ruumide ja territooriumi vastavusse viimine tervisekaitse nõuetega 5.1. Söökla ruum + seadmed × 5.2. Staadioni renoveerimine × 5.3. Koristusvahendite ruum × 6 Koolimaja ja tervishoiu riskianalüüsi koostamine ja teadvustamine × 7 p6 kitsaskohtade kõrvaldamine × × × 4.1.6. KLASSI- JA KOOLIVÄLINE TÖÖ HUVITEGEVUSE PLANEERIMINE 2003 2004 2005 1 Kogu huvitegevuse parem planeerimine, perspektiivplaani koostamine × 2 Ürituste plaanide koostamine poolaasta lõikes × × × 3 Huvitegevuse aktiivne kajastamine meedias × × × 4 Ringide arvu pidev suurendamine × × × ÜRITUSED/TEGEVUSED 2003 2004 2005 1 Traditsiooniliste ürituste korraldamine vastavalt plaanile × × × 2 Korraldada kõigi huvitegevust harrastavate õpilaste seminar-laager (projekt koostada) × × × 3 Korraldada kõigi ringijuhtide kohtumine-arutelu × × × 4 Muretseda juurde esinemisriideid (projektid) 10 000.– 5 Võimenduse ostmine ürituse korraldamiseks (projektid) 30 000.– 6 Jätkata klassidele määratud objektide korrastamist (vt lisa 3 lk 25) × × × 4.1.7. AVALIKUD SUHTED JA REKLAAM KOOLI TUTVUSTAMINE 2003 2004 2005 1 Trükiste väljaandmine 1.1. Voldik × × × 1.2. Almanahh 1.3. Infolehed × × × 2 Artiklite avaldamine ajalehtedes Vooremaa × × × Vallaleht × × × Õpetajate leht × × × 3 Kooli ajalehe väljaandmise jätkamine × × × 4 Kooli sümboolikaga esemete kujundamine 4.1. Pastakas 3000.– 4.2. Kruus 4000.– 4.3. Märkmik 4000.– 5 Kooli logoga kutsed/tänukaardid 2000.– KOOSTÖÖ 2003 2004 2005 1 Hea koostöö kooliväliste organisatsioonidega 2000.– 1.1. Vilistlasnõukogu × × × 1.2. Hoolekogu × × × 1.3. Vallavolikogu, komisjonid × × × 1.4. Vallavalitsus × × × 2 Kooli juubelite edasine korraldamine koos koolivilistlasnõukoguga iga 5 a järel KOOLI KODULEHEKÜLG 2003 2004 2005 1 Uue materjali sisestamine × × × 2 Üle viia Eneti serverisse × 3 Jooksva info avaldamine × × × 4.1.8. INFOTEHNOLOOGIA 2003 2004 2005 1 Suurendada Interneti-ühenduse kiirust, ADSL’le üleminek 3500.– 2 Arvutiklassi renoveerimine 2002. a – 55 000.– 3 Arvutite juurdemuretsemine 3.1. õpetajate tuba 30 000.– 15 000.– 3.2. klassiruumid 15 000.– 4 Tarkvara uuendamine 20 000.– 20 000.– 20 000.– 5 Aktiivne osalemine Tiigrihüppe projektide konkursil × × × 6 Serveri üleviimine tulemüürile 5000.– 4.1.9. SOETUSED JA INVESTEERINGUD SOETUSED 2003 2004 2005 1 Kroonika stend 5000.– 2 Paljundusmasin 35 000.– 3 Söökla kööginõud 15 000.– 4 Töökoja tööriistad 10 000.– 5 Spordiinventar 10 000.– 6 Võimla tabloo + lisavarustus 35 000.– 7 Koolile transpordivahend 50 000.– 8 Kooli mööbel 50 000.– 9 Õppevahendid 15 000.– 15 000.– 15 000.– INVESTEERINGUD 2003 2004 2005 1 Renoveerimise käigus remontimata ruumide vastavusse viimine tervisekaitse nõuetega (koristusinventari ruum) 25 000.– 2 Välisvalgustus 20 000.– 3 Ventilatsioonitööd 10 000.– 4 I korruse koridori sanitaarremont 50 000.– 5 Söökla renoveerimine 500 000.–* 6 Staadioni jooksuraja kummikate 45 000.– 7 Vihmaveesüsteemid 50 000.– 8 Spordiväljakud 25 000.– 9 Võimla põrand 200 000.– 10 Duširuumi põrandate remont 15 000.– 11 Territooriumi vastavusse viimine tervisekaitsega * koos välajastpoolt tuleva investeeringuga V. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava täitmist analüüsitakse ja selle põhjal täiendatakse igal aastal. Arengukava kinnitab Jõgeva Vallavalitsus. Lisa 1 TASEMETÖÖDE ANALÜÜS Õ P P E A A S T A D 1998/1999 1999/2000 2000/2001 2001/2002 ÕPPEAINE ÕPETAJA kool mk ÕPETAJA kool mk ÕPETAJA kool mk ÕPETAJA kool mk matem 3. kl E. Ispravnõi 4,5 4 E. Karp 34,3 34,2 H. Saar 37,6 34,8 A. Laiten 4,4 4 matem 6. kl E. Perk 3,7 3,4 E. Perk 29,4 29,7 E. Perk 24,6 24,3 E. Perk 3,6 3,3 emakeel 3. kl E.Ispravnõi 4 3,3 E. Karp 16,4 16,9 H. Saar 41 41,7 A. Leiten 4,3 4,1 emakeel 6. kl E. Ispravnõi 4,3 3,7 E. Karp 69,6 70,1 E. Ispravnõi 84,9 76,4 T. Malm 4,4 4 ajalugu 6kl A. Kütt 3,4 3,5 loodusõp. 6. kl E. Järv 17 16,6 E. Järv 3,7 3,7 matem 4. kl E. Ispravnõi 4,7 E. Ispravnõi 4,2 E. Ispravnõi 3,3 emakeel 4. kl E. Ispravnõi 4,3 E. Ispravnõi 4,5 E. Ispravnõi 4,3 emakeel 5. kl E. Karp 3,8 kodan.õp. 6. kl M. Rääsk 4,1 3,8 Lisa 2 LAIUSE PÕHIKOOLI LÕPETAJATE EDASIÕPPIMINE 1995–2002. A Nr KOOL 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 Lõpetas õpilasi 21 24 14 10 15 12 11 8 1 Jõgeva ÜG 5 4 6 4 2 2 2 Jõgeva G 7 7 7 4 4 4 3 Tallinna Spordiinternaatkool 1 4 Jõgeva KÕK 3 5 Türi PT 1 6 Tallinna Sidekool 1 7 Hugo Treffneri G 1 1 8 Nõo RG 1 1 9 Tartu Ehitus- ja Kergetööstuskool 1 1 1 2 1 1 10 Kuremaa PT 2 1 1 1 11 Luua MK 2 1 12 Paide Kutsekeskkool 2 1 13 Palamuse Keskkool 2 14 Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökool 2 2 4 2 2 2 15 Jäneda PT 1 16 Rakvere Kutsekool 1 1 17 Tartu Kommertsgümnaasium 1 18 EMA 19 Tartu Tööstuskool 1 20 Mõdriku PT 1 21 Pärnu Kutsekeskkool 1 22 Tartu Kunstikool 2 23 V-Maarja Õppekeskus 1 2 24 Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool 1 25 H. Helleri nim Muusikakool 1 26 M. Reiniku G 1