Toila Vallavolikogu — Toila valla alushariduse arengukava 2003-2008 kinnitamine — KO, 91, 1814

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 6 lõike 3 punkti 2 ja Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192; RT I 2003, 33, 205; 48, 342) § 7 lõike 1 punkti 1, Toila Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Toila valla alushariduse arengukava 2003–2008» (lisatud viiel lehel). 2. Määrus jõustub 1. juulil 2003. a. Volikogu esimees Tiit SALVAN Kinnitatud Toila Vallavolikogu 18. juuni 2003. a määrusega nr 15 TOILA VALLA ALUSHARIDUSE ARENGUKAVA 2003–2008 I. SISSEJUHATUS 1. Lasteasutuse põhiülesanne Lasteasutuse põhiülesanne on lapse ealisi, soolisi, individuaalseid vajadusi ja iseärasusi arvestades: 1.1. luua võimalused ja tingimused tervikliku isiksuse kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav; 1.2. hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut. 2. Kohaliku omavalitsuse kohustus 2.1. Valla- või linnavalitsus loob kõigile oma haldusterritooriumil alaliselt elavatele lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. II. TÕDEMUS 3. Alus inimese tulevastele teadmistele ja hoiakutele pannakse eelkoolieas. Koht koolieelses lasteasutuses peab olema kättesaadav kõikidele vastavaealistele Toila valla lastele. Toila vald peab alushariduse võimaldamist valla kohuseks, mistõttu lastevanemate osa koolieelsete munitsipaallasteasutuste ülalpidamisel jääb suhteliselt väikeseks – lastevanemad maksavad laste toiduraha ning osalustasu, mis sisaldab ka õppevahendeid. III. NÄGEMUS 4. Kooliks ettevalmistamine – alushariduse omandamine – toimub koolieelse lasteasutuse kaudu, kus toimub pidevõpe. Sellega tagatakse laste hoid, mitmekülgne kooliks ettevalmistus õppekava järgi, kaasa arvatud kehaline kasvatus, muusikaline kasvatus, käeline tegevus, hälvete ja puuete tasandamine, laste ühistegevus, toitlustamine, laste tervise pidev jälgimine. Kooli esimestesse klassidesse õppima asunud Toila valla lapsed on saanud kooliks hea ettevalmistuse valla koolieelsetes lasteasutustes. Koolieelsete lasteasutuste vormid mitmekesistuvad. Voka ja Toila lasteaia kõrvale tulevad eralasteaiad või eralastehoiurühmad. Toila vald toetab eralasteasutuste tegevust samade põhimõtete alusel nagu munitsipaallasteasutusi. IV. PÕHIEESMÄRK 5. Toila valla alushariduse arengukava põhieesmärk on: 5.1. luua vallas elavatele lastele võimalused isiksuse igakülgseks arenguks ja toimetulekuks järgmises elu- ja haridusetapis ning 5.2. tagada valla koolieelsetes lasteasutustes laste hoid, kooliks ettevalmistus, eakohane kehaline ja käeline tegevus, tervise arendus, võimalused huvialadega ja muu meelepärasega organiseeritult tegelda. 6. Võimalikult kõik 5–6-aastased Toila valla lapsed peavad saama kvalifitseeritud pedagoogide poolt süstemaatilise ettevalmistuse kooli astumiseks. 7. Põhieesmärgi saavutamisel saab lähtuda: 7.1. olemasolevast kvalifitseeritud personalist, kes on erialaselt kompetentne, arenguvõimeline ja koostöövalmis; 7.2. lastest, kellel tuleb arendada eeldusi koolis, igapäevaelus iseseisvalt toimetulekuks; 7.3. avatusest, s.o koostööst perede, kooli ja teiste koolieelsete lasteasutustega; 7.4. kättesaadavusest, mis tuleneb kohaliku omavalitsuse tahtest luua oma haldusterritooriumil elavatele lastele võimalused alushariduse omandamiseks; 7.5. olemasolevatest ressurssidest. 8. Põhieesmärgini jõudmise tulemuslikkust hinnatakse järgmiste indikaatorite kaudu: 8.1. koolieelsetes lasteasutustes käivate laste protsent vastavaealistest Toila valla lastest; 8.2. kooliks valmisolek, toimetulek algklassides; 8.3. füüsiline ja vaimne areng koolieelses lasteasutuses oleku ajal; 8.4. personali kvalifikatsioon ja täienduskoolitus; 8.5. ressursside optimaalne kasutamine ja säästlikkus. V. ALUSHARIDUSE ANDMISE PÕHIMÕTTED 9. Alushariduse andmisel kasutatakse alljärgnevaid põhimõtteid: 9.1. laiapõhjaline ettevalmistus – füüsilise, käelise ja loomingulise tegevuse arendamine, sotsiaalsete oskuste arendamine (kollektiivis käitumine jne), tervise jälgimine; 9.2. teadmiste rakendamise oskus – distsipliini arendamine, toimetuleku oskuste rakendamine (enese eest hoolitsemine, koristamine jne), teadlikkuse arendamine; 9.3. õppimise õppimine – huvi äratamine ja toetamine, ise tegemine jne (koolieelses lasteasutuses tuleb alustada õppimise õpetamist); 9.4. erinevate metoodikate kasutamine – hariduse areng toob kaasa erinevad õpetamise metoodikad, mida kasutatakse kas tervikuna või osaliselt (Montessori metoodika, Hea Alguse metoodika jne); 9.5. infotehnoloogia kasutamine – infotehnoloogiat kasutatakse koolieelse lasteasutuse administreerimisel ja pedagoogide poolt tegevuste ettevalmistamisel, võimalusel koos lihtsate õpiprogrammidega ka 5–6-aastaste kooliks ettevalmistusel; 9.6. koolieelsete lasteasutuste ja kooli koostöö – koostööd tehakse laste kooliks ettevalmistuse nimel. Kooskõlastatakse omavahel alushariduse õppekavad ja nõuded kooli astumiseks vastavalt riiklikule raamõppekavale. VI. TEGEVUSED 10. Organisatsioon 10.1. Optimeerida koolieelsete lasteasutuste võrgustik ja munitsipaallasteasutuste juhtimine. 10.2. Kujundada koolieelsed lasteasutused piirkonna lastekeskusteks. 11. Koostöö 11.1. Tihendada koostööd koolieelsete lasteasutuste ja koolide vahel ning arendada koostööd huvikeskustega. 11.2. Kaasata lastevanemaid lasteasutuste korraldatavatesse ettevõtmistesse (ühisüritused, heakorratööd jne). 12. Kvaliteet 12.1. Tagada lastele alushariduse õppekavadejärgne ettevalmistus edasiminekuks kooli, kaasates vajadusel täiendavalt vastava eriala eksperte (logopeed, psühholoog, algklasside õpetajad jt). 12.2. Muuta koolieelsete lasteasutuste juhtimine efektiivsemaks konkreetsete eesmärkide, ülesannete ja vastutuse kaudu. 12.3. Koostöös valla sotisaalspetsialistiga pöörata vajadusel täiendavalt tähelepanu vähekindlustatud või puudega lastele. 12.4. Määratleda ühtselt 1. klassi astuva lapse tase, vältimaks erinevusi kodust või lasteasutusest tulnud laste vahel. 13. Personal Lasteasutuse personal on pedagoogid, tervishoiutöötaja ja lasteasutuse majandamist tagavad ning õpetajaid abistavad töötajad. Personali koosseisu määrab lasteasutuse juhataja vastavalt haridus- ja teadusministri vastavasisulisele määrusele. 13.1. Tagada töötajate süsteemne koolitus ja täiendusõpe. 13.2. Valmistada ette töötajaid tööks huviringidega. 14. Materiaalse baasi arendamine 14.1. Hoida õueväljakud korras ja nõuetekohased. 14.2. Kavandada ja tagada süsteemne hoone ja siseruumide korrashoid ning renoveerimine vastavuses tervisekaitse, tuleohutuse jt nõuetekohaste eeskirjadega. 14.3. Aktiivselt osaleda projektide kirjutamisel eri fondidest kaasfinantseerimiste hankimiseks. 15. Avatus ja paindlikkus Lasteasutuse aastaringse või hooajalise tegutsemise ning päevase lahtioleku aja otsustab vallavalitsus hoolekogu ettepanekul. 15.1. Lasteasutuses korraldatakse lastevanematele mõeldud koolitusi ja nõustamisi. 15.2. Koolieelse lasteasutuse tegevusse on kaasatud kodused koolieelses eas lapsed ja ka koolide algklasside lapsed (näiteks pikapäevarühma põhimõttel). 15.3. Koolieelsest lasteasutusest kujuneb piirkondlik lastekeskus, kus tegutsevad ka huviringid. 15.4. Vastavalt lepingutele teenindatakse ka teiste omavalitsuste lapsi. 15.5. Võimaldatakse laste osaajalist hoidu ja kooliks ettevalmistust. 15.6. Osaletakse muusika-, kunsti-, spordi-, näitemängu ja muudel üritustel. VII. LASTEASUTUSTE LIIGID JA RÜHMAD 16. Toila valla lasteasutused on kuni seitsmeaastastele lastele (v.a juhul, kui nõustamiskomisjon on koolikohustuse täitmise edasi lükanud). Lasteasutuse rahastamine toimub riigieelarve eraldistest, vallaeelarvest ja annetustest, lastevanemad tasuvad laste toiduraha ja lasteaia osalustasu. Lasteaia rühmad moodustab lasteaia juhataja vastavalt vajadusele ja võimalustele, lähtudes koolieelse lasteasutuse seadusest. Täna on: Toila Lasteaias 2 rühma – ühe- kuni nelja-aastastele, nimekirja järgi 23 last, viie- kuni seitsmeaastastele, nimekirja järgi 17 last; Voka Lasteaias 4 rühma – sõimerühm – kahe- kuni kolmeaastased, nimekirja järgi 18 last, noorem rühm – kolme- kuni viieaastased, nimekirja järgi 17 last, keskmine rühm – viie- kuni kuueaastased, nimekirja järgi 17 last, vanem rühm – kuue- kuni seitsmeaastased, nimekirja järgi 15 last. 17. Toila lasteaia teeninduspiirkond on kujunenud Toila aleviku ning Altküla, Metsamägara, Martsa ja osaliselt Pühajõe küla baasil; Voka Lasteaia teeninduspiirkond on kujunenud Voka aleviku ning Voka, Konju ja osaliselt Pühajõe küla baasil. Arvestades teeninduspiirkondi (üldjuhul Uikala küla lapsed valla lasteaedadesse ei käi), saab sündivuse järgi prognoosida laste arvu tänastes lasteasutustes järgmiselt: Sünniaasta Kokku vallas Toila piirkond Voka piirkond 2002 27 12 15 2001 27 11 15 2000 30 12 18 1999 26 7 18 1998 25 7 17 1997 14 3 11 1996 25 10 15 KOKKU 174 62 109 Lapsed tuuakse lasteaeda enamasti kaheaastastena. Koduseid lapsi, kes on vanemad kui kaks aastat, on ~5–6. 18. Toila valla lasteaedades toimub õppe- ja kasvatustegevus eesti keeles. Vajadus muukeelse rühma loomiseks hetkel ning arengukavaga hõlmatud perioodil puudub. Täna on muukeelsetest peredest lapsi Toila valla lasteaedades Toilas 6 ja Vokas 10. Kõikide nende laste vanemate soov on olnud panna laps eestikeelsesse lasteaeda. VIII. VAJADUSED 19. Toila valla lastele on aastas vaja: 19.1. ca 60 kohta 5–6-aastastele alushariduse omandamiseks; 19.2. ca 60 kohta 1–4-aastastele laste hoiuks (see oleneb 1–2- ja ka 3–4-aastaste laste kodus kasvatamise riiklikust toetusest); 19.3. et vähekindlustatud, asotsiaalsete perede ja lastekodu lapsed oleksid kindlustatud kohtadega koolieelsetes lasteasutustes; 19.4. ca 10 kohta kodudes olevate laste kooliks ettevalmistavates rühmades. 20. Laste arv rühmades Vokas vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele, Toilas mitte – seal on nooremas liitrühmas 23 last, kuid koolieelse lasteasutuse seaduse § 7 seab liitrühma suuruseks 20 last. 21. Vajadus lastesõime moodustamiseks eraldi asutusena puudub, kuid 2004. a alates on Toila lasteaias vajadus sõimerühma loomiseks. Samaaegselt on Voka lasteaias olemas võimalused ühe lasteaiarühma lisandumiseks. 22. Vastavalt eelnevalt toodud tabelile on Toila vallas tervikuna järgneva 3–4 aasta jooksul tagatud valla lastele koht lasteaias. Täiendavate kohtade vajadus võib tekkida juhul, kui valda asub elama rohkelt uusi peresid (näiteks uute elamupiirkondade väljaarendamisel). IX. ALUSHARIDUSE VÕIMALIKUD ARENGUTEED 23. Lähtudes eespool kirjeldatud alushariduse vajadustest ja -võimalustest Toila vallas on võimalikud erinevad arenguteed: 23.1. Vald annab osalustasu (osaku) igale koolieelses eas olevale lapse perele, mida pere võib kasutada oma äranägemise järgi. Tulem: Osa lapsevanemaid eelistab saadud raha hoida peres – üks vanematest või vanavanematest jääb koju, võetakse lapsehoidja või viiakse laps odavale hoiule. Olemasolevates lasteaedades jääb lapsi vähemaks, lasteaedade ruumide kasutamine muutub ebaratsionaalsemaks. Alushariduse andmine 5–6-aastastele on ebaühtlane ning osa lapsi jääb sellest ilma. Esimesse klassi tuleb rohkem kooliks ettevalmistamata lapsi, mis tekitab õpetamis- ja õppimisraskusi. Kooli õppekavas edasiminek on raskendatud. Võib süveneda koolis mittetoimetulek, mille tulemuseks on klassikursuse kordamine ja koolikohustuse mittetäitmine. 23.2. Vald jätkab alushariduse andmist munitsipaallasteaedades Vokas ja Toilas; arendab Voka lasteaeda olemasolevas hoones ja maa-alal, kuid loobub Toila lasteaia edasiarendamisest olemasolevas hoones, rajades Toilasse uue nõuetekohase munitsipaallasteaia, mis arvestab laste arvukuse suurenemist Toila lasteaia teeninduspiirkonnas. Tulem: Tagatakse piisav lasteaiakohtade arv, nõuetekohane laste hoid ning koolieelne õpe. Lasteasutused on mitmekesise tegevusega – päevahoid, osaline päevahoid, alushariduse andmine, koduste laste kooliks ettevalmistus, huviringid koolieelses eas olevatele lastele ja ka algklasside õpilastele. Uue munitsipaallasteaia ehitamine Toilasse nõuab valla eelarvest täiendavaid ressursse. Toila aleviku lastevanematele tagatakse sobilik ja ajakohane laste hoid, kuid valla külade elanike jaoks olukorda ei muudeta – lapse transportimine lasteasutusse ja valik olemasoleva kahe lasteaia vahel jääb igaühe enda teha. Ratsionaalselt kasutamata jääb osa kohaliku omavalitsuse kasutuses olevaid laste hoiuks ja alushariduse andmiseks sobilikke ruume Voka lasteaias. 23.3. Vald peab üleval ja arendab laste arvule vastavat koolieelsete lasteasutuste võrku senisel kujul (lasteaiad Toilas ja Vokas praegustes asukohtades), et kindlustada laste tagatud ettevalmistus kooliminekuks. Munitsipaallasteaedade ülalpidamisega paralleelselt soodustatakse eralasteaedade teket, kehtestades vallas ühtse toetuse suuruse (nn pearaha ehk osalustasu) laste hoiul ja neile alushariduse andmisel. Tulem: Areng on dünaamiline – tagatud on piisav lasteaiakohtade arv. Lasteasutused on mitmekesise tegevusega – päevahoid, osaline päevahoid, alushariduse andmine, koduste laste kooliks ettevalmistus, huviringid koolieelses eas olevatele lastele ja ka algklasside õpilastele. Ühtsed lastehoiu ja alushariduse andmise toetuspõhimõtted loovad eelduse väiksemate eralasteaedade tekkeks vastavalt nõudlusele kas Toilasse, Pühajõele, Konju vm valla territooriumil. See omakorda annab tänasest suurema valikuvõimaluse ka Vokat ja Toilat ümbritsevate külade lastevanematele laste päevaseks hoiuks, kasvatuseks ja õppeks. X. KOKKUVÕTE 24. Alushariduse arengukava põhieesmärgi saavutamiseks vastavalt Toila valla arengukavale rakendatakse Toila vallas aastatel 2003–2008 viimatikirjeldatud kolmandat arenguteed, arendades sihipäraselt ja vajadustele vastavalt edasi seniseid lasteaedasid ning tagades eralasteaedade tekkel nendele munitsipaallasteaedadega sarnased toetused. 25. Käesolev alushariduse arengukava on aluseks Toila valla lasteaedade arengukavade koostamisel ja vallaeelarve koostamisel tagamaks lasteaedade seadusjärgse ladusa töö. Arengukava muudetakse ja täiendatakse vastavalt vajadusele. Kõik arengukava muutused ja lisad kinnitab Toila Vallavolikogu. 26. Arengukavas ei ole arvestatud Oru asula võimaliku liitumisega Toila vallaga.