Ahja Vallavolikogu — Koerte ja kasside pidamise eeskirja kinnitamine — KO, 87, 1767

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punktist 362; Ahja Vallavolikogu 14. aprilli 1998. a määruse nr 6 (RTL 1998, 159/160, 588) punktist 1 ning esitatud «Koerte ja kasside pidamise eeskiri» uue redaktsiooni projektist, Ahja Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Koerte ja kasside pidamise eeskiri» (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Ahja Vallavolikogu 14. aprilli 1998. a määruse nr 6 punktiga 1 kinnitatud «Koerte ja kasside pidamise eeskiri Ahja vallas». 3. Avaldada määrus elektroonilises Riigi Teatajas. 4. Määrus jõustub 5. mail 2003. a. Volikogu esimees Riho MOOTSE Kinnitatud Ahja Vallavolikogu 29. aprilli 2003. a määrusega nr 10 KOERTE JA KASSIDE PIDAMISE EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab koerte ja kasside pidamise nõuded Ahja valla haldusterritooriumil. 2. Eeskirja on kohustatud järgima kõik juriidilised ja füüsilised isikud, kes on koera- või kassipidajad. 3. Koera- või kassipidaja on vähemalt ühe koera või kassi omanik või isik, kes õigussuhte alusel loomaomanikuga vastutab viimasele kuuluva koera või kassi eest. 4. Ahja Vallavalitsus peab koerapidajate ja nende koerte kohta ühtset registrit. Registri pidamise eesmärk on tagada koerte identifitseeritavus ning nende omaniku tuvastamise võimalus. Registri sisu ning selle pidamise korra määrab vallavalitsus. 5. Kõik koerad kuuluvad registreerimisele vallavalitsuses ning kõik koerad ja kassid regulaarsele marutaudivastasele vaktsineerimisele. 6. Koera või kassi pidamisel tuleb juhinduda loomakaitseseadusest (RT I 2001, 3, 4; 93, 566; 2002, 13, 78; 61, 375; 63, 387; 96, 566), veterinaarkorralduse seadusest (RT I 1999, 58, 608; 2002, 13, 79; 18, 97; 61, 375; 63, 387; 96, 566) loomatauditõrje seadusest (RT I 1999, 57, 598; 2002, 13, 80; 61, 375; 63, 387; 96, 566), marutaudi tõrje eeskirjast (RTL 2000, 120, 1876; 2001, 104, 1435) ja teistest õigusaktidest ning käesolevast eeskirjast. II. KOERTE JA KASSIDE PIDAMISE NÕUDED 7. Koera- või kassipidaja on kohustatud: 7.1. võimaldama loomale piisavas koguses toitu ja joogivett ning tagama muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku; 7.2. registreerima koera soetamisjärgselt vallavalitsuses hiljemalt kuu aja jooksul ning pöörduma vallavalitsusse koera arvelt mahavõtmiseks sama aja jooksul arvates koera surmast, võõrandamisest jne; 7.3. pidama koera või kassi nii, et oleks välistatud nende ärajooksmine, inimeste ohustamine ja häirimine ning loomade ohustamine; 7.4. vältima koera või kassi sattumist lasteasutuse territooriumile, laste mänguplatsidele ja liivakastidesse, spordiväljakutele, supluskohtadesse, ühiskondlikesse hoonetesse, olmejäätmete kogumiskohtadesse, võõral territooriumil paiknevatesse loomapidamishoonetesse, -rajatistesse ja karjatamiskohtadesse; 7.5. kinni püüdma oma lahti pääsenud koera ja kassi; 7.6. välitingimustes peetava koera korral paigutama territooriumi sissepääsule nähtavale kohale sildi tekstiga « KURI KOER», mis hoiatab sisenejat võimaliku ohu eest; 7.7. tagama oma valduses oleval territooriumil ametiülesandeid täitva isiku koera või kassiga seonduva ohutuse, kui teda on eelnevalt teavitatud sellele territooriumile sisenemise kavatsusest; 7.8. koera või kassiga avalikus kohas viibimisel hoidma koera lõastatult enda läheduses, tagama inimeste ja loomade ohutuse ning koristama kohe koera või kassi tekitatud reostuse; 7.9. tagama koera ja kassi marutaudivastase vaktsineerimise. 8. Koerte ja kasside regulaarsed vaktsineerimised marutaudi vastu korraldab vallavalitsus koostöös valda teenindava volitatud veterinaararstiga. Vaktsineerimised teostab ning peab sellekohast arvestust volitatud veterinaararst, kes väljastab pärast vaktsineerimist koera- või kassipidaja nõudmisel tõendi vaktsineerimise kohta. 9. Regulaarsed marutaudivastased vaktsineerimised toimuvad üks kord aastas. Vallavalitsus teavitab sellest elanikke vähemalt kaks nädalat ette valla teadetetahvlitel ja muul sobival viisil. 10. Regulaarsete vaktsineerimiste vahelisel perioodil soetatud marutaudi vastu vaktsineerimata koer ja kass, kes on saanud kolme kuni nelja kuu vanuseks, samuti eelnevalt mingil põhjusel vaktsineerimata jäänud vanemad loomad kuuluvad esimesel võimalusel vaktsineerimisele nende pidaja algatusel. 11. Vaktsineerimiskulud kannab loomapidaja, kui seadusest või muudest õigusaktidest ei tulene teisiti. 12. Loomapidaja, kelle koer või kass on hammustanud inimest või looma, on kohustatud: 12.1. viivitamata isoleerima agressiivse looma inimestest ja loomadest aiaga piiratud alale või kinnisesse ruumi, korraldama kohe esmase abi osutamise kannatanule ning teatama juhtunust esimesel võimalusel perearstile, kui kannatanu on inimene, ja kõigil juhtudel volitatud veterinaararstile; 12.2. hoidma seda koera või kassi arsti määratud aja jooksul isoleerituna võimaliku nakkuse edasileviku vältimiseks ja kannatanu suhtes edasise ravivajaduse selgitamiseks ning täitma arstide antud korraldusi; 12.3. tagama haiguskahtlusega looma jälgimise ning vajaduse korral abi osutamise järelevalvetoimingute tegijale; 12.4. teatama kohe haiguskahtlusega looma surmast volitatud veterinaararstile ning edasistes toimingutes juhinduma veterinaari korraldustest. 13. Koera- või kassipidaja on kohustatud kohe teavitama volitatud veterinaararsti sellest, kui on aset leidnud metslooma rünnak tema vastutusel olevale koerale või kassile, samuti juhul, kui nimetatud loomadel avastatakse puremisjälgi või muid toimunud ründe tundemärke ning loom, kes ründas, ei ole teada. 14. Koera või kassi vedamisel ühissõidukis tuleb juhinduda sõidukis kehtivast eeskirjast. 15. Ühiskasutuses olevas eluruumis võib koera või kassi pidada kõigi seda ruumi kasutavate täisealiste elanike nõusolekul. III. OMANIKUTA NING LOOMAPIDAJA JUUREST LAHTI PÄÄSENUD KOERAD VÕI KASSID 16. Omanikuta koeraks või kassiks loetakse identifitseerimata koer või kass, kelle omanikku ei ole võimalik tuvastada. 17. Koera- või kassipidaja juurest lahti pääsenud loomaks loetakse koer või kass, kes viibib nende pidaja juuresolekuta väljaspool nimetatud isiku kasutuses olevat territooriumi. 18. Omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud koer või kass on hulkuv loom. 19. Omanikuta ning teiste hulkuvate koerte ja kasside, kelle pidajad ei täida neile seadusega pandud kohustust, püüdmise, loomapidajale tagastamise, varjupaika paigutamise, uue omaniku otsimise, nimetatud loomade hukkamise ja nende korjuste käitlemise korraldab vallavalitsus Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2002. a määrusega nr 130 (RT I 2002, 34, 212) kehtestatud korra kohaselt. 20. Kui hulkuva koera või kassi püüdmise, edasitoimetamise, ajutise pidamise või muud toimingud korraldas vallavalitsus, kannab nende toimingutega seotud kulud loomaomanik. Vallavalitsuse poolt omanikuta koertele ja kassidele tehtud kulutused kaetakse vallaeelarvest. IV. KOERTE JA KASSIDE SUHTES LUBAMATU TEGU 21. Koerte ja kasside suhtes on lubamatu tegevus või tegevusetus, mis põhjustab nende hukkumist või vigastamist. Lubamatu on nende hülgamine või abitusse seisundisse jätmine ning neile kannatusi põhjustav tegu, kui see ei ole tingitud ravimisest või muust lubatud veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast, kus on ohtu sattunud inimelu või tekkimas korvamatu kahju. 22. Lubamatu on koera või kassi hulkumalaskmine. V. KOERTE JA KASSIDE LUBATUD HUKKAMINE 23. Loomade lubatud hukkamise juhud ja keelatud hukkamisviisid sätestab seadus. 24. Koera või kassi hukkamisel tuleb valida hukkamisviis, mis põhjustab loomale võimalikult vähe kannatusi. 25. Koera või kassi lubatud hukkamine on: 25.1. õnnetusjuhtumi või hädaolukorra tõttu abitusse seisundisse sattunud looma hukkamine, kui ellujäämine põhjustaks talle kestvaid kannatusi; 25.2. eutanaasia loomapidaja algatusel või kaastundest; eutanaasia viib läbi loomaarst; 25.3. nende hukkamine loomataudi leviku tõkestamiseks; 25.4. nende hukkamine enesekaitseks, kui looma rünnak ohustab inimese elu või tervist ja rünnakut ei ole võimalik teisiti vältida või tõrjuda. VI. VASTUTUS JA VÄÄRTEO KOHTUVÄLINE MENETLEMINE 26. Eeskirjas sätestatu rikkumine on väärtegu, mille eest karistatakse: 26.1. kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahviga või 26.2. kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahviga, kui väärteoga põhjustati varaline kahju või inimesele tervisekahjustus. 27. Väärteo kohtuvälised menetlejad on politseiprefektuur ja vallavalitsus. 28. Vallavalitsus määrab ametikohad, mida täitvad ametnikud võivad vallavalitsuse nimel eeskirja rikkumisega toimepandud väärtegu menetleda. 29. Väärteo menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 105, 612; 2003, 4, 22) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313;110, 654; 2003, 26, 156) sätteid. 30. Väärteo toimepanemisega tekitatud kahju hüvitamine otsustatakse tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras. VII. EESKIRJA RAKENDAMINE 31. Eeskirja vastuolu korral seaduses sätestatuga rakendatakse seadusest tulenevat. 32. Eriülesannete täitmiseks treenitud koertega, keda kasutatakse päästeteenistuses, politseis, pimedate juhtkoertena jne seonduvalt, rakendatakse eeskirja niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus vastavaid valdkondi reguleerivate õigusaktidega. 33. Eeskiri jõustub elektroonilises Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.