Ahja Vallavolikogu — Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine — KO, 87, 1765

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punktist 37 ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670; 2001, 102, 668; 2002, 41, 251; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64) § 8 lõikest 4, Ahja Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri» vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 5. märtsil 2003. a. 3. Määrus saata Riigi Teatajale ja TÜ Elveka Ahja Volikogu aseesimees Toivo NARUSBEK Kinnitatud Ahja Vallavolikogu 25. veebruari 2003. a määrusega nr 4 AHJA ALEVIKU JA OSALISELT KOSOVA KÜLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI KASUTAMISE EESKIRI 1. Üldsätted 1.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas (edaspidi eeskiri) määratakse kindlaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise põhimõtted Ahja alevikus. 1.2. Eeskirja kohaldatakse koos ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ning teiste õigustloovate aktidega. 1.3. Kliendi nõuetekohase ühisveevärgist veega varustamise ning heitvee ärajuhtimise ühiskanalisatsiooni kaudu tagab Tü Elveka Ahja (edaspidi ettevõtja). 2. Mõisted heitvesi – kasutatud ja loodusesse tagasi juhitav vesi, mis võib olla reostunud (reovesi) või mitte (nt reoveepuhastist jõkke lastav vesi); kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi; klient – ettevõtjaga kliendilepingu sõlminud kinnistu omanik, võõral maal ehitise omamise õiguse kasutaja, kelle valduses on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud veevarustus- ja kanalisatsioonirajatised; kinnistu kanalisatsioonitorustik – kanalisatsioonitorustik liitumispunktist kinnistul asuva kontrollkaevuni (hoone vundamendini) või kinnistu kanalisatsioonivõrguni; kinnistu kanalisatsioonivõrk – kinnistul paiknev kontrollkaevu (hoone vundamendi) ja kinnistu liitumispunktist kinnistusisene kanalisatsioonitorustik; kliendileping – kliendi ja ettevõtja vahel sõlmitud leping ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse kasutamise kohta; kinnistu veetorustik – liitumispunkti ja kinnistu veemõõtesõlme vaheline veetorustik; kinnistu veevõrk – veemõõtesõlmest algav kinnistusisene veevõrk (hoonete sisevõrk kaasa arvatud); olmereovesi – inimese elutegevusega kaasnevate heitmetega reostunud vesi; paisutustase – kõrgusmärk, milleni veetase võib ühiskanalisatsioonis tõusta; peatorustik – ettevõtja omandis olev või tema valdusse antud ühisveevärgi ja kanalisatsioonitorustik, millest klienti varustatakse veega või millesse juhitakse kliendi heitvesi; purgimiskoht – tekkekohast äraveetud heitvee ja/või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht; reostumus – vett rikkuvate võõriste (reoainete, organismide, soojuse vms) sisaldus vees; restkaev – restkaanega kaev, mille kaudu sademevesi pääseb kanalisatsiooni; reovesi – kanalisatsiooni kaudu ärajuhitav reoaineid sisaldav vesi olmest, tootmisettevõttest vm, mille hulgas võib olla ka sademe- (vihma-, lumesulamis-), drenaa�i- ja torustikku tunginud infiltratsioonivett; reoveepuhasti – kogum rajatisi, milles ühiskanalisatsioonivõrgu kaudu kogutud reovesi puhastatakse nõnda, et seda võib keskkonda ohustamata loodusesse heita; sademevesi – peamiselt sillutatud aladelt (tänavatelt, katustelt jm) kanalisatsiooni voolav vesi; sulgur – kinnistu piiri lähedal paiknev siiber või ventiil kinnistu veetorustiku lahutamiseks peatorustikust; veemõõtesõlm – kinnistu veetorustiku otsas asuv veearvesti koos juurdekuuluva ventiiliga; ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste või seadmete ettenägematu purunemine või riknemine, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja heitvee vastuvõtt või on ohustatud inimesed, ehitised ja keskkond; ühisveevärk ja -kanalisatsioon – ettevõtja omanduses või valduses olev ehitiste ja seadmete kompleks vee võtmiseks loodusest, puhastamiseks ja tarbijale toimetamiseks ning reovee ärajuhtimiseks ja puhastamiseks. 3. Omandi piiritlemine 3.1. Omand seab piiri veevarustus- ja kanalisatsioonirajatiste vahele, mille hoolduse ja seisukorra eest vastutab ettevõtja või klient. 3.2. Omandivaheliseks piiriks nii veevärgi kui ka kanalisatsiooni puhul on liitumispunkt. 3.3. Kui kliendi kinnistu piirneb üldkasutatava maaga, loetakse liitumispunktiks üldkasutatava maa ja esimese sellega kokkupuutuva kinnistu liitumispunkt. Kinnistutel asuvaid kaasomanduses olevaid torustikke peavad omanikud ise ühiselt teenindama (hooldus, remont jm). 4. Ühisveevärgivee kvaliteet ja rõhk 4.1. Ühisveevärgi kaudu joogiks ja teisteks olmevajadusteks kasutatav vesi peab vastama kehtestatud kvaliteedinõuetele. 4.2. Ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi eest kinnistu veetorustikus ega veevõrgus. 4.3. Ettevõtja tagab liitumispunktis vee miinimumrõhu 2 at. 5. Ühisveevärgi vee ja ühiskanalisatsiooni kasutamine 5.1. Ühisveevärgi vett kasutatakse olme- ja tootmisvajaduste rahuldamiseks ning kahjutule kustutamiseks. 5.2. Ühiskanalisatsiooni kasutatakse heitvee, sademevee, drenaa�ivee ja muu pinnavee vastuvõtmiseks. Ohtlike ainete sisaldus ühiskanalisatsiooni juhitavas vees peab vastama keskkonnaministri kehtestatud nõuetele. Olmereoveest oluliselt kangemat reovett võetakse vastu ainult ettevõtja nõusolekul. Vee-ettevõtja võib reovee kohta kehtestada piirreostumuse või muud vastuvõtutingimused. 5.3. Ühiskanalisatsiooni võivad heitvett ja fekaale purgida ainult vastavat lepingut omavad isikud ning ainult ettevõtja määratud kohtades. 6. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamine 6.1. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamine toimub kliendi ja ettevõtja vahel sõlmitud lepingu (edaspidi kliendileping) alusel. 6.2. Vahetut ühendust mitteomavate veekasutajatega ettevõtja kliendilepingut ei sõlmi. Neile vahendab veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenust klient vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele. 6.3. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama kontrollida kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgile paigaldatud veearvesteid ettevõtja volitatud isikul. 6.4. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise hinna kehtestab vallavalitsus vallavolikogu poolt kehtestatud korra alusel. 7. Kliendile müüdava vee arvestus 7.1. Müüdud vee kogus määratakse veearvesti näitude järgi kuupmeetrites. Veearvesti näitude registreerimise kord ja sagedus määratakse kliendilepingus. 7.2. Kinnistu veevärgile veearvesti paigaldamise kohustus lasub ettevõtjal, kui ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti. 7.3. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik ei tohi teha takistusi veearvesti paigaldamiseks tema kinnistule. Veearvesti paigaldatakse veemõõtesõlme. 7.4. Kinnistu veevärgile võib paigaldada ainult kuiva kambriga mitme joaga tiivikarvesteid, millel on metallkorpus. Arvesti tüübi ja suuruse määrab ettevõtja. 7.5. Paigaldada võib ainult neid arvesteid, millel on Eesti standardiorganisatsiooni tüübikinnitus. 7.6. Veearvestit kontrollida, hooldada või vahetada on õigus ettevõtjal. 7.7. Veearvestil peab nähtaval kohal olema Eesti Vabariigi taatlusplomm. 7.8. Veearvestite taatlemist korraldab ettevõtja. Külmaveearvesteid taadeldakse viie aasta tagant. 7.9. Kliendil on õigus taotleda kirjaliku avaldusega veearvesti kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui arvesti täpsus vastab nõuetele, kannab kulud klient, vastasel korral ettevõtja. 7.10. Klient peab tagama vallavolikogu volitatud isikule juurdepääsu veearvestile. 8. Veemõõtesõlm 8.1. Üldjuhul peab veemõõtesõlm paiknema hoone sees kohe välisseina taga ja võimalikult ühendussulguri lähedal kuivas ja valgustatud ruumis, kus temperatuur ei tohi langeda alla +4° C. 8.2. Kui hoones ei ole veearvesti jaoks sobivat ruumi, paigaldab ettevõtja arvesti kliendi poolt selleks rajatud kaevu. 8.3. Veemõõtesõlme sisustamise (torude, sulgurite, arvestikanduri jm paigaldamine) toimub kliendi kulul. 8.4. Veemõõtesõlmes ei tohi olla veearvestist mööda viivat toru. Rööptoru on lubatud ainult siis, kui hoones on eraldi tuletõrjeveevõrk. Siis peab rööptorul olema sulgur, mis normaalolukorras on kinni ja millel on ettevõtja plomm. 8.5. Kui arvesti nimivooluhulk qη = 2,5-10 m3/h, peab arvestikandur olema korrosioonikindlast materjalist. Kandur peab olema tugevasti kinnitatav ja plommitav, et seda ei saaks demonteerida. Veearvestid DN 50 ja suuremad kinnitatakse reguleeritavale toele. 8.6. Veearvesti ees ja taga peab olema sulgur, arvesti ette võib panna vaid täisavaga sulguri. Veearvestitaguse sulguri taga peab olema tagasilöögiklapp (kui klapp ei ole arvestisse sisse ehitatud). 8.7. Arvesti ette filtrit (mudakogurit) panna ei tohi. Kui see on juba olemas, peab see olema plommitud. 8.8. Veemõõtesõlmes peab arvestitaguse sulguri taga olema kraan, mille kaudu saab süsteemi tühjaks lasta, võtta veeproove või arvestit kontrollida. 8.9. Arvestile peab eelnema vähemalt viiekordne toru läbimõõdu ning järgnema vähemalt kolme toruläbimõõdu pikkune sirge torulõik. 8.10. Ühe arvesti asemel võib kasutada ka mitut rööparvestit, mis peavad kõik olema korralikult kinnitatud, sulguritega varustatud ja plommitud. Arvestid peavad olema ülestikku ning vahekaugusega vähemalt 300 mm. Tagasilöögiklapp võib neil olla ühine. 8.11. Veemõõtesõlm tuleb hoida korras ning juurdepääs veearvestile peab olema vaba. Klient vastutab sõlme hooldamise, sisustuse ning võtme hoidmise ja väljaandmise eest. 8.12. Veemõõtesõlmes olevate plommide eest vastutab klient, kes kannab ka kõik nende rikkumisega kaasnevad kulud. 8.13. Veemõõtesõlme sisustuse rikkumisest või rikkiminekust peab klient teatama ettevõtjale kirjalikult kolme päeva jooksul. 9. Vee arvestamine veearvesti puudumisel 9.1. Veearvesti puudumise korral arvestatakse kliendi tarbitud veekogus järgmiste kulunormide järgi: Veekulu liik Veekulu (m³ kuus inimese kohta) – veevarustuse ja kanalisatsiooniga kohtküttega eluruumis, milles on vann või saun 3,4 – suvekuudel (mai, juuni, juuli) majapidamise kohta kuus 4,5 m³ – loomapidajatel aastaringselt kuus 5,6 m³ 9.2. Vee tarbimise arvestamiseks eeskirja punkti 9.1 kulunormide järgi teatab klient ettevõtjale isikute (elanikud, rentnikud) arvu. Klient on kohustatud kohe kirjalikult teatama muutustest eespool toodud isikute arvus. 9.3. Kui klient ei ole ettevõtjale kohe teatanud veemõõtesõlme sisustuse või plommide rikkumisest või riknemisest või on esitanud valeandmeid, on ettevõtjal õigus veekulu eeskirja punkti 9.1 järgi ümber arvutada, kusjuures arvestust alustatakse ettevõtja poolt veearveti viimasest kontrollimise päevast või arvestuse aluseks on valeandmetega hõlmatud aeg. 10. Tulekahju kustutamiseks kasutatud vee arvestamine 10.1. Tulekustutusvee võtmist ühisveevärgi tuletõrjehüdrantidest reguleeritakse ettevõtja ja vallavalitsuse vahel sõlmitud lepinguga. 10.2. Kliendi tulekustutusseadmete katsetamisel kasutatud vee eest tasub klient üldistel alustel. 11. Omavoliline veekasutus ja ühendus 11.1. Omavoliliseks veekasutuseks on juhtumid, mil: 11.1.1. ettevõtjaga ei ole sõlmitud kliendilepingut; 11.1.2. on eemaldatud või rikutud ettevõtja paigaldatud plommid; 11.1.3. on eemaldatud või rikutud veearvesti taatlusplomm; 11.1.4. veearvesti näitu on rikutud (ka külmumise/kuumenemise tõttu) moonutatud; 11.1.5. omavoliliselt on eemaldatud arvesti või ettevõtja paigaldatud sulgur torustiku sulgemiseks; 11.1.6. on avatud ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan; 11.1.7. kinnistu veevärgi sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus. 11.2. Omavoliline ühendus on mis tahes toruühendus (ka ajutine voolikuühendus) ühisveevärgiga, mis on tehtud ilma liitumis- ja kliendilepinguta ning tehnilise järelevalveta. 11.3. Omavolilise veekasutuse kohta koostab volikogu poolt volitatud isik või ettevõtja esindaja akti, kus märgitakse ära omavolilise veekasutuse ja ühenduse asjaolud. 11.4. Omavolilise veekasutuse ilmnemisel arvutab ettevõtja tarbitud vee koguse ühendustorustiku läbilaskevõime järgi. Kasutusaja alguseks loetakse omavolilise ühenduse rajamise, kasutusaja lõpuks ühenduse sulgemise päeva. Kui ühenduse rajamise aega ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse kasutusajaks kolm aastat. 11.5. Lekke ilmnemisel kinnistu veetorustikus või arvestita kinnistu võrgus arvutab vee-ettevõtja tarbitud vee koguse eeskirja punktis 11.4 sätestatud viisil. 12. Heitvee ärajuhtimise nõuded ja tingimused 12.1. Ühiskanalisatsiooni võib juhtida ainult sellist heitvett, mis ei häiri ühiskanalisatsioonitorustike ega -rajatiste toimimist, ei kahjusta torustikke ega rajatisi ning mida on võimalik reoveepuhastis puhastada. 12.2. Ühiskanalisatsiooni ei tohi lasta heitvett, mis sisaldab: 12.2.1. tule- ja plahvatusohtlikke aineid; 12.2.2. kanalisatsioonirajatisi kahjustavaid aineid; 12.2.3. biopuhastust pärssivaid aineid (kangeid aluseid või happeid, lahusteid, naftasaadusi vms); 12.2.4. keskkonnaohtlikke mikroobe; 12.2.5. inimestele ja keskkonnale ohtlikke mürke. 12.3. Ühiskanalisatsiooni ei tohi heita olmeprügi, ehitusprahti, tööstusjäätmeid, kohtpuhastusjäätmeid jms. 13. Omavoliline ühiskanalisatsiooni ühendus 13.1. Omavoliline ühendus on mis tahes torustiku ühendus ühiskanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumis- ja kliendilepinguta ning tehnilise järelevalveta. Omavolilise ühenduse kohta koostab ettevõtja vastavasisulise akti. 13.2. Omavoliliste ühenduste kaudu ärajuhitud heitvee hulga arvutab vee-ettevõtja ühiskanalisatsiooniühenduse läbilaskevõime järgi eeskirja punktis 11.4 sätestatud viisil. 14. Heitvee reostumuse määramine 14.1. Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee reostumuse määrab ettevõtja regulaarselt või pisteliselt võetud heitveeproovide alusel. Regulaarseid ja pistelisi proove võetakse tootmisega seotud heitveest. Olmereoveest võetakse proove pisteliselt. 14.2. Proovivõtukohad (kontrollkaevud) määrab kokkuleppel kliendiga ettevõtja. Kui sobivat proovivõtukohta ei ole, peab klient selle ettevõtja juhiste kohaselt rajama. Kui kinnistul on mitu väljalaset ühiskanalisatsiooni, siis määratakse proovivõtukoht igale väljalaskmele. 14.3. Regulaarse proovivõtu sageduse, proovivõtu võimalikud eritingimused ning reostumusnäitajad määrab ettevõtja reostuse iseloomust lähtuvalt. 14.4. Proov võetakse kliendi esindaja juuresolekul. 14.5. Vee reostumust iseloomustava proovi saamiseks on ettevõtjal õigus eelnevalt tutvuda kliendi kanalisatsioonivõrgu, sellega seotud tootmistehnoloogia ja heitvee kohtpuhastitega. Klient peab ka ettevõtjale teada andma, milline on tema kinnistult ärajuhitava heitvee reostumus ning kas kinnistul kasutatakse või hoitakse niisuguseid aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta, mille kanalisatsiooni laskmise kohta on kehtestatud piirväärtused või mis on kantud inimestele ja keskkonnale ohtlike ainete nimistutesse. 15. Heitvee ärajuhtimise teenuse hind 15.1. Heitvee ärajuhtimise teenuse hinna kehtestab vallavalitsus vallavolikogu kehtestatud korras. 15.2. Proovide võtmine ja saasteainete määramine toimub ettevõtja kulul. Kliendi õigus on omal kulul nõuda täiendava proovi võtmist ja reostumuse määramist. 16. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest tasumine 16.1. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest tasumise arveldussagedus määratakse kliendi ja ettevõtja vahel sõlmitud kliendilepingus. 16.2. Klient on kohustatud teenuste eest tasuma arvel näidatud kuupäevaks. Maksmisega viivitamisel tasub klient viivist vastavalt seaduses ettenähtud korras. 16.3. Kui maksetähtaeg langeb puhkepäevale või riiklikule pühale, loetakse tasumise tähtajaks puhkepäevale või riiklikule pühale järgnevat tööpäeva. 16.4. Pretensioon arve õigsuse kohta tuleb esitada kirjalikult. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid arvete õigsuse kohta vaatab ettevõtja läbi kümne päeva jooksul selle kättesaamisest. Pretensiooni läbivaatamise tulemustest teavitatakse klienti kirjalikult. Enammakstud summa tagastatakse kliendile või arvestatakse kliendi soovil järgmisel arvestusperioodil tasumisele kuuluvate maksete katteks. 16.5. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest tähtaegselt mittetasumisel on vee-ettevõtjal õigus lõpetada vee andmine ja heitvee vastuvõtmine käesolevas eeskirjas sätestatud korras. 16.6. Omavolilise või keelatud ühenduse ilmnemisel esitab ettevõtja käesoleva eeskirja punkti 11.4 kohaselt maksenõude vee tarbimise või heitvee ärajuhtimise ja puhastamise eest. 17. Vee andmise ja heitvee vastuvõtmise piiramine või peatamine 17.1. Vee andmist ja heitvee vastuvõtmist võib peatada või piirata käesolevas eeskirjas, kliendilepingus ning õigustloovates aktides sätestatud juhtudel ja korras. 17.2. Ettevõtjal on õigus kliendile ette teatamata piirata või peatada vee andmine ja samuti heitvee vastuvõtmine: 17.2.1. loodusõnnetuse korral; 17.2.2. energiavarustuse katkestamise korral; 17.2.3. ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatise avarii korral; 17.2.4. vajadusel suurendada tuletõrjevee andmist; 17.2.5. kui kliendi tegevus või seadmete puudulikkus ohustab ühisveevärki või -kanalisatsiooni ning teisi kliente; 17.2.6. kui tulevad ilmsiks keelatud (omavolilised) ühendused; 17.2.7. kui avastatakse leke klienditorustikus või veearvestita kliendivõrgus; 17.2.8. kui klient ei täida muid käesolevas eeskirjas sätestatud nõudeid. 17.3. Kliendi taotlusel ja kulul peatab ettevõtja kliendile vee andmise ja heitvee vastuvõtmise. 17.4. Ettevõtjal on õigus ajutiselt peatada või piirata vee andmist või heitvee vastuvõtmist, kui see on vajalik ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ja -seadmete remondiks ning ühendustöödeks. 17.5. Ettevõtja on kohustatud informeerima kliente eeskirja punktis 17.4 sätestatud juhtumist üks ööpäev ette. Juhul kui vee andmine ja heitvee vastuvõtmine peatatakse kauemaks kui 36 tundi, peab ettevõtja tagama veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise muul viisil. 17.6. Ettevõtjal on õigus pärast eelnevat kirjalikku teadet kas täielikult või osaliselt peatada vee andmine või heitvee vastuvõtmine, kui klient: 17.6.1. on jätnud arve maksetähtajaks tasumata; 17.6.2. ei luba selleks volitatud isikul üle vaadata veemõõtesõlme, kontrollida veearvestit või teha muid vajalikke töid; 17.6.3. ei täida vallavolikogu volitatud isiku tehtud ettekirjutusi; 17.6.4. ei täida ettevõtja käesolevast eeskirjast tulenevaid ettekirjutusi; 17.6.5. ületab vee tarbimise piirkoguseid või ei pea kinni ühiskanalisatsiooni heitvee laskmise tingimustest; 17.6.6. rikub kliendilepingu tingimusi. 17.7. Vee andmist ja heitvee vastuvõtmist jätkatakse pärast peatamispõhjuste kõrvaldamist ja peatamisega tehtud kulutuste hüvitamist ettevõtjale. 18. Ettevõtja õigused ja kohustatud 18.1. Ettevõtja peab tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamise vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale ja toimimise ning korrashoiu vastavalt käesolevale eeskirjale ning vallavalitsuse ja ettevõtja vahel sõlmitud lepingutele. 18.2. Ettevõtja peab tagama klientide varustamise kvaliteetse veega ning heitvee ärajuhtimise vastavalt kliendilepingule ja käesolevale eeskirjale. 18.3. Ettevõtjal on õigus kontrollida kliendi vee- ja kanalisatsioonirajatiste, -võrkude ja -seadmete seisukorda, nende hooldamist ning kliendi veekasutust ja heitvee ärajuhtimist kliendilepingus ja käesolevas eeskirjas sätestatud korras. 18.4. Ettevõtjal on õigus teha märkusi ja anda juhiseid puuduste kõrvaldamiseks ning hoolduse korraldamiseks. 18.5. Ettevõtja ei tohi avalikustada kliendi vee- ja kanalisatsioonirajatiste kontrollimisel saadud teavet, mis ei ole seotud veevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirjade rikkumisega ning ühisveevärgi või -kanalisatsiooni rajatiste ohustamisega. 18.6. Ettevõtja vastutab käesoleva eeskirjaga kehtestatud ja seaduse rikkumisega kliendile tekitatud kahju eest. 19. Kliendi õigused ja kohustused 19.1. Kliendil on õigus ettevõtjalt nõuda kliendilepingust ja käesolevast eeskirjast tulenevate kohustuste täitmist. 19.2. Klient on kohustatud tagama oma vee- ja kanalisatsioonirajatiste ning -seadmete nõuetekohase korrasoleku. 19.3. Klient peab lubama vallavolikogu volitatud isikule juurdepääsu kõigile oma kinnistul paiknevatele veevärgi- ja kanalisatsiooniseadmetele ja -rajatistele eeskirjas sätestatud juhtudel ja korras. 19.4. Klient on kohustatud ettevõtjale viivitamatult teatama kõigist tema kinnistul toimunud veevärgi- ja kanalisatsiooniavariidest ning teistest avariidest ja sündmustest, mis võivad ohustada ühisveevärki või -kanalisatsiooni. 19.5. Klient ei või kinnistu veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste peale püstitada ehitisi ega ladustada materjale. 19.6. Klient peab ettevõtjale kohe teatama lekkest oma veetorustikus või arvestita kinnistuvõrgus, samuti plommide, tähiste ja seadmete kadumisest või rikkumisest. 19.7. Klient peab hoidma tema valduses oleval territooriumil asuvate tuletõrjehüdrantide juurdepääsud ja sulguri kaped vabad lumest ja jääst. 19.8. Klient on kohustatud ettevõtjat teavitama, kas kinnistul kasutatakse või hoitakse niisuguseid aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta või mille kanalisatsiooni laskmise kohta on kehtestatud piirväärtused või mis on kantud inimestele ja keskkonnale ohtlike ainete nimistusse. 19.9. Klient vastutab käesoleva eeskirja ja seaduses sätestatud nõuete rikkumisega ettevõtjale tekitatud kahju eest. 20. Vastutus 20.1. Ühiskanalisatsiooni paisutuskõrgusest allapoole ehitatud kliendi ruumide üleujutamise eest vastutab klient. 20.2. Ettevõtja ei vastuta eeskirja punktides 17.2, 17.4, 17.6 käsitletud vee andmise ja heitvee vastuvõtmise peatamise või piiramisega kliendile tekitatud kahju eest. 20.3. Ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise, samuti heitvee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, mille on tinginud vääramatu jõud. 20.4. Isikud, kes on süüdi ühisveevärgi või -kanalisatsioonirajatiste, seadmete või tähiste vigastamises, vastutavad ettevõtjale tekitatud kahju eest. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste vigastamisest tuleb viivitamatult teatada ettevõtjale. 20.5. Klient peab sündmustest, mis põhjustasid ärajuhitava heitvee reostumuse tõusu või kanalisatsioonirajatistele, inimestele ja looduskeskkonnale ohtlike ainete sattumist kanalisatsiooni, viivitamatult teatama ettevõtjale. 20.6. Kui ühiskanalisatsiooni juhiti kontsentreeritud reoaineid või ülemäärase reostumusega heitvett, mille tagajärjel kahjustati ühiskanalisatsioonirajatisi, inimesi või looduskeskkonda, vastutavad selles süüdi olevad isikud õigustloovate aktidega sätestatud korras. 20.7. Kui heitvees leitakse kanalisatsioonirajatisi või inimest ja looduskeskkonda ohustavaid aineid, mille kohta kanalisatsiooni jaoks kinnitatud piirväärtus puudub või mille kohta ettevõtja ei ole andnud väljalasketingimusi, võib ettevõtja heitvee vastuvõtmise hinda saastetasu seaduse kohaselt suurendada. 21. Kliendilepingu lõpetamine ja taastamine 21.1. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamise leping lõpetatakse kliendi kirjaliku avalduse alusel. 21.2. Klient on kohustatud lepingu lõpetamisest teatama kirjalikult seitse päeva ette ning tasuma lõpparve kasutatud vee ja ärajuhitud heitvee eest. 21.3. Kui leping lõpetatakse seoses kinnistu võõrandamisega, peab uus omanik seitsme päeva jooksul arvates kinnistu võõrandamise lepingu sõlmimise kuupäevast sõlmima uue kliendilepingu. Vastasel juhul võib ettevõtja vee andmise ja heitvee vastuvõtmise peatada. 21.4. Ettevõtjal on õigus kliendileping lõpetada, kui klient ei ole määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjuseid, mille tõttu vee andmine või heitvee vastuvõtmine peatati. Leping taastatakse, kui klient on tasunud ettevõtjale nii ühisveevärgist kui ka -kanalisatsioonist lahutamise, samuti nende taasühendamise kulud ning hüvitanud tekitatud kahju. 21.5. Pärast lepingu lõpetamist lahutab ettevõtja kinnistu süsteemid ühisveevõrgust ja -kanalisatsioonist. 21.6. Lepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.