Tartu Linnavolikogu — Tartu linna ehitusmäärus — KO, 93, 1824

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punkti 29, planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579) § 5 ja ehitusseaduse (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153) § 19 lõike 4 alusel. I osa ÜLDOSA 1. peatükk Üldsätted § 1. Ehitusmääruse ülesanded Tartu linna ehitusmääruse (edaspidi ehitusmäärus ) ülesanneteks on linna ruumilise planeerimise, ehitusliku projekteerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmine ning Tartu Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) ja Tartu Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) sellealaste ülesannete jaotuse ja täitmise tähtaegade määramine. § 2. Planeerimis- ja ehitusalase tegevuse avalikkus (1) Planeerimis- ja ehitusalane tegevus on avalik. Linnavalitsus tagab huvitatud isikutele juurdepääsu planeeringutele, projekteerimistingimustele ja ehitusprojektidele ning kõigile planeeringuga seotud materjalidele, avalikustab planeeringu ja ehitusprojektiga seonduvaid materjale alates planeeringu algatamise otsuse tegemisest ja projekteerimistingimuste määramisest. (2) Linnavalitsus avaldab ajalehes Postimees (edaspidi ajaleht) ja Tartu linna veebilehel (edaspidi kodulehekülg) teabe järgmiste toimingute kohta: 1) planeeringu algatamine; 2) planeeringu avaliku väljapaneku aeg ja koht ning tulemused; 3) planeeringu avaliku arutelu aeg ja koht ning tulemused; 4) planeeringu kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine; 5) kehtestatud planeeringu ülevaatamise tulemused; 6) projekteerimistingimuste määramine. § 3. Ülesannete jaotus planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel (1) Planeerimis- ja ehitusvaldkonna küsimusi otsustavad linnavolikogu ja linnavalitsus, kui seaduses või ehitusmääruses ei ole sätestatud teisiti. (2) Linnavalitsus võib linna sihipärase ruumilise arengu tagamiseks, linnalise tähtsusega planeeringute ja ehitiste eskiislahenduste läbivaatamiseks ja arhitektuurivõistluste korraldamiseks ning ehitusprojektide läbivaatamiseks moodustada nõuandvaid töögruppe. Nõuandvate töögruppide koosseisu ja tegutsemise alused kinnitab linnavalitsus. (3) Linnavalitsus annab arhitektuuri ja ehituse osakonna ettepanekul seaduses sätestatud juhtudel loa ilma detailplaneeringut koostamata hoone ehitusprojekti koostamiseks ning linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna ettepanekul maa-ala kruntimiseks ja krundi sihtotstarbe muutmiseks. II osa PLANEERIMINE 2. peatükk Ruumiline planeerimine § 4. Ruumilise planeerimise põhimõtted Ruumiline planeerimine Tartu linna haldusterritooriumil tagatakse: 1) linna arengukavadega; 2) linna või selle osade üldplaneeringutega; 3) linna üldplaneeringut täpsustavate teemaplaneeringutega (edaspidi teemaplaneering); 4) detailplaneeringutega; 5) linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühiselt koostatavate üldplaneeringute ja teemaplaneeringutega; 6) osalemisega linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatavate üldplaneeringute koostamisel ja nende kooskõlastamisel; 7) osalemisega maakonnaplaneeringu koostamisel; 8) osalemisega riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu koostamisel. § 5. Planeeringu koostamise algatamine (1) Linna või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatava ühise üldplaneeringu algatamise ettepanek esitatakse linnavalitsusele. Nimetatud planeeringu lähteülesande koostab kooskõlastatult vastavate linnavalitsuse osakondadega linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond. (2) Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek esitatakse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnale. Osakonnas tutvustatakse ettepaneku tegijale planeeringuga seotud organisatsioonilisi, sisulisi ja tehnilisi üksikasju ning väljastatakse detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse vorm. Taotluse vormi kinnitab linnavalitsus. (3) Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond koostab kooskõlastatult arhitektuuri ja ehituse osakonnaga nelja nädala jooksul arvates taotluse esitamisest detailplaneeringu lähteülesande või detailplaneeringu algatamisest keeldumise põhjenduse. (4) Linna või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatava ühise üldplaneeringu lähteülesandes sätestatakse: 1) linna arengukavadest ja planeeringu algatamise ettepanekust tulenevad eesmärgid pikaajalise ruumilise arengu kavandamiseks; 2) planeeritava ala piirid ja suurus; 3) nõuded olemasoleva olukorra analüüsiks; 4) planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud; 5) planeeringu ülesannetest tulenevad täpsustused üldplaneeringu eesmärkide lahendamiseks; 6) planeeringu vormistamise nõuded; 7) planeeringu kooskõlastajad. (5) Detailplaneeringu lähteülesandes sätestatakse: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud planeeringutest tulenevad nõuded; 2) planeeringu eesmärgid ja vormistamise nõuded; 3) planeeritava ala piirid ja suurus; 4) kehtivad kitsendused; 5) planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustatavate arutelude vajadus; 6) täiendavate uuringute või muinsuskaitse eritingimuste koostamise vajadus miljööväärtuslikes piirkondades või muinsuskaitsealal; 7) planeeringu kooskõlastajad. (6) Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnal on põhjendatud vajaduse korral planeeringu algatamise ettevalmistamiseks õigus taotleda planeeringu koostamisest huvitatud isikult täiendavaid planeeringuga seotud materjale. Kui detailplaneeringuga taotletakse linna või selle osa üldplaneeringu muutmist, tuleb planeeringust huvitatud isikul kirjalikult esitada üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendus. (7) Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond esitab detailplaneeringu koostamise algatamise ja lähteülesande kinnitamise või planeeringu koostamise algatamisest keeldumise otsuse haldusakti eelnõu linnavalitsusele. (8) Linnavolikogu algatab: 1) linna või selle osa üldplaneeringu; 2) teemaplaneeringu; 3) linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühise üldplaneeringu; 4) linna või selle osa üldplaneeringuga vastuolus oleva detailplaneeringu; 5) detailplaneeringu, millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala või kui planeeritaval maa- alal asub miljööväärtuslik hoonestusala; 6) kalda ehituskeeluvööndisse jääva maa-ala detailplaneeringu; 7) põhjendatud vajaduse korral planeerimisseaduse § 3 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu. (9) Linnavalitsus algatab planeeringu käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestamata juhtudel. (10) Linnavalitsus või linnavolikogu võib otsustada detailplaneeringu koostamise algatamisest loobumise, kui: 1) algatamise ettepanek on vastuolus piirkonna väljakujunenud linnaehitusliku miljööga; 2) maa-ala kohta on kehtiv detailplaneering; 3) algatamise ettepanek on vastuolus linna või selle osa üldplaneeringuga või teemaplaneeringuga; 4) detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua avalikule sektorile põhjendamatuid kulutusi või kaasneb oluline keskkonnamõju; 5) muudel juhtudel, lähtudes avalikest huvidest. (11) Detailplaneeringu algatamise otsustamisel võib linnavolikogu või linnavalitsus kehtestada planeeringu koostamise ajaks ajutise ehituskeelu. Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond teatab kinnisasja omanikule, keda ajutine ehituskeeld puudutada võib, ajutise ehituskeelu kehtestamise kavatsusest ja põhjustest hiljemalt kaks nädalat enne selle kehtestamist. (12) Linnavalitsus võib sõlmida detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. (13) Kooskõlastatud detailplaneering tuleb esitada linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonda 18 kuu jooksul arvates haldusakti vastuvõtmisest detailplaneeringu koostamise algatamise kohta. Kui nimetatud tähtaja jooksul ei ole planeeringu koostamisele asutud, kaotab lähteülesanne kehtivuse. Haldusakti kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu koostab ja esitab linnavalitsusele linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku põhjendatud taotluse alusel võib linnavalitsus otsustada detailplaneeringu koostamise tähtaja pikendamise. Kirjalik taotlus tuleb esitada 30 päeva enne käesolevas lõikes sätestatud tähtaja möödumist linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnale. § 6. Planeeringutest teavitamine (1) Linnavalitsus korraldab avalikkuse teavitamist planeeringutest linnavalitsuse poolt määratud struktuuriüksuse kaudu. (2) Kavatsetavatest planeeringutest teavitatakse avalikkust üks kord aastas pärast linna aastaeelarve kinnitamist linnavolikogus. (3) Algatatud planeeringust informeeritakse avalikkust ühe kuu jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemisest. Algatatud planeeringu kohta avaldatav teade peab sisaldama: 1) teavet planeeritava ala suuruse ning asukoha kohta; 2) algatatud planeeringu eesmärkide tutvustamist. Teade peab ajalehes ja koduleheküljel ilmuma hiljemalt ühe kuu jooksul pärast haldusakti vastuvõtmist planeeringu algatamise kohta. (4) Kui detailplaneeringu algatamisel on teada, et detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse, teatab linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemisest. (5) Linnavalitsus teavitab maavanemat planeeringu algatamisest kahe nädala jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. Vastavasisulised materjalid valmistab ette linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond. § 7. Planeeringu koostamise õigus ja planeeringu vormistamine (1) Planeeringuid võib koostada planeerimisseaduses sätestatud nõuetele vastav planeeringu koostaja, kellele linnavalitsus või planeeringu koostamisest huvitatud isik on planeeringu koostamise ülesandeks teinud. (2) Tartu linna üldplaneeringu koostab linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond. (3) Planeeringu koostamise aluskaardiks on linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas registreeritud geodeetiline alusplaan. (4) Nõuded geodeetilise alusplaani, planeeringu koosseisu ning vormistamise kohta kinnitab linnavalitsus. Vastavasisulised materjalid valmistab ette linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond. § 8. Koostöö planeeringu koostamisel (1) Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse: 1) planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud; 2) elanikud; 3) planeeringualal asuvate ja/või kavandatavate tehnovõrkude ja -rajatiste omanikud; 4) riigiasutused või kaitseala valitseja, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks; 5) teised huvitatud isikud, sh planeeritava ala naaberkruntide omanikud. (2) Planeeringu mahus tuleb esitada dokumendid, mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostöö toimumist. (3) Koostööd maakonnaplaneeringu, linna või selle osa üldplaneeringu ja linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühise üldplaneeringu koostamisel korraldab linnavalitsus linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna kaudu. (4) Linna või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu, linna või selle osa üldplaneeringut muutva detailplaneeringu ja detailplaneeringu osas, mida koostatakse kaitse alla võetud maa-alale või muudel planeeringu lähteülesandega määratud juhtudel, korraldab linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond koostöös planeeringu koostajaga vähemalt ühe planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustava avaliku arutelu. (5) Linna või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatava ühise üldplaneeringu lähteseisukohad ja eskiislahenduse kiidab heaks ja suunab tutvustamiseks avalikule arutelule linnavolikogu. (6) Muude käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetamata planeeringute lähteseisukohad ja eskiislahenduse kiidab heaks ning suunab tutvustamiseks avalikule arutelule linnavalitsus. (7) Linnavalitsus teatab ajalehes ja koduleheküljel arutelu toimumise aja ja koha. Teade peab ajalehes ja koduleheküljel ilmuma hiljemalt üks nädal enne arutelu algust. (8) Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond koostab arutelu kohta protokolli. § 9. Planeeringu läbivaatamine ja kooskõlastamine (1) Planeeringu koostaja esitab kooskõlastusteta planeeringu linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnale. Detailplaneering peab olema koostatud detailsusega, mis võimaldab selle alusel ehitusprojekti koostamise. Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond: 1) kontrollib planeeringu vastavust lähteülesandele; 2) korraldab planeeringu läbivaatamise linnavalitsuse struktuuriüksustes; 3) tagastab hiljemalt kolme nädala jooksul planeeringu ettepaneku koostajale kooskõlastamiseks ja vajadusel täiendamiseks ning parandamiseks. (2) Kui planeeritaval alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks, kooskõlastab planeeringu enne selle vastuvõtmist: 1) Tartumaa keskkonnateenistusega linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond; 2) Muinsuskaitseametiga arhitektuuri ja ehituse osakond. (3) Linna või selle osa üldplaneeringule, teemaplaneeringule, linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatavale ühisele üldplaneeringule ja linna või selle osa üldplaneeringut muutvale detailplaneeringule taotleb planeeringu riigiasutuse või maakonna keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse määramise maavanemalt linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna ettepanekul linnavalitsus. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotlus esitatakse pärast planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustavat arutelu. (5) Maavanema poolt määratud riigiasutuste ja muud planeeringu lähteülesandes sätestatud kooskõlastused hangib planeeringu koostaja. (6) Linnavolikogu kooskõlastab: 1) maakonnaplaneeringu; 2) linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühise üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja vastava omavalitsuse üldplaneeringu või teemaplaneeringu. (7) Linnavolikogu poolt algatatud planeeringu puhul võtab seisukoha planeeringu kooskõlastustega esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta linnavolikogu vastav komisjon, muudel juhtudel linnavalitsus. § 10. Planeeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine (1) Planeeringu koostaja esitab kooskõlastatud planeeringu linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnale. (2) Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond esitab koos vastava haldusakti eelnõuga planeeringu linnavalitsusele, kes: 1) esitab linnavolikogule haldusakti eelnõu linnavolikogu poolt algatatud planeeringu vastuvõtmiseks ning avaliku väljapaneku aja ja koha määramiseks või 2) otsustab linnavalitsuse poolt algatatud planeeringu vastuvõtmise ning määrab avaliku väljapaneku aja ja koha. Linnavalitsus teavitab vastuvõetud planeeringust ja lihtsustatud korras koostatava planeeringu menetlemisest linnavolikogu vastavat komisjoni. (3) Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond paneb osakonnas ning linnavolikogu ja linnavalitsuse infopunktis hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust välja teate planeeringu avaliku väljapaneku toimumise kohta. (4) Linnavalitsus teatab planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha ajalehes ja koduleheküljel. Teade peab ajalehes ilmuma vähemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku alguskuupäeva. (5) Planeeringu avalik väljapanek korraldatakse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas. Avaliku väljapaneku ajal on linnavalitsuse tööaja jooksul osakonnas tagatud huvitatud isikute juurdepääs planeeringule ja kõigile planeeringuga seotud materjalidele. (6) Avalikul väljapanekul esitatakse planeeringule antud kooskõlastused ning linnavalitsuse ja linnavolikogu vastava komisjoni seisukohad kooskõlastustega esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta, samuti teave avaliku väljapaneku kestuse ning kirjalike ettepanekute ja vastuväidete esitamise korra kohta. (7) Kui detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust. (8) Linna või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu, linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatava ühise üldplaneeringu ja linna või selle osa üldplaneeringut muutva detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on neli nädalat, muude avalikule väljapanekule suunatud detailplaneeringute avaliku väljapaneku kestus on kaks nädalat. § 11. Ettepanekute ja vastuväidete esitamise kord, seisukoha võtmine avalikul väljapanekul laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning avaliku arutelu korraldamine (1) Avaliku väljapaneku jooksul esitatud kirjalikud (sh elektronposti teel edastatud) ettepanekud ja vastuväited registreeritakse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas. Ettepanek või vastuväide registreeritakse, kui sellel on esitaja nimi, kontaktandmed ja ettepaneku tegemise kuupäev. (2) Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond esitab avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekud ja vastuväited ning ettepaneku avaliku arutelu aja ja koha määramiseks linnavalitsusele hiljemalt ühe nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Kui planeeringu avalikul väljapanekul ei esitatud planeeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, avalikku arutelu ei korraldata. (3) Linnavalitsus võtab seisukoha avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning määrab avaliku arutelu toimumise aja ning koha. (4) Linnavalitsus teatab arutelu toimumise aja ja koha ajalehes ning koduleheküljel. Teade peab ajalehes ilmuma hiljemalt üks nädal enne arutelu algust. (5) Linnavolikogu poolt vastuvõetud planeeringu avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekute ning vastuväidete kohta võtab linnavalitsuse ettepanekute osas seisukoha linnavolikogu vastav komisjon. Sellekohase haldusakti eelnõu valmistab ette linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond. (6) Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond teatab avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ning vastuväiteid esitanud isikutele linnavalitsuse seisukoha ettepanekute ning vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha kahe nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. (7) Avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks korraldatava avaliku arutelu viib läbi linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond. Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond koostab arutelu kohta protokolli. (8) Juhul kui avaliku väljapaneku käigus kirjalikke vastuväiteid esitanud isik ei loobu oma vastuväidetest planeerimisseaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul, võib linnavalitsus linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna ettepanekul korrata seisukoha võtmist vastuväidete kohta. (9) Avaliku arutelu tulemuste alusel otsustab linnavalitsus linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna ettepanekul lahendamata jäänud vastuväidete arvestamise. (10) Linnavalitsus korraldab teabe avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu tulemuste kohta ajalehes ja koduleheküljel hiljemalt kahe nädala jooksul. (11) Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond edastab avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemused kirjalikult planeeringu koostajale. Planeeringu koostaja teeb planeeringus vajalikud parandused ja täiendused. § 12. Järelevalve planeeringute koostamise üle (1) Linnavalitsus esitab seadusest tulenevatel juhtudel planeeringu koos teabega arvestamata jäänud vastuväidete kohta järelevalve teostamiseks maavanemale. Vastavad materjalid valmistab ette linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond. (2) Tartu linna esindaja planeeringu järelevalve küsimustes maavanema ja keskkonnaministri juures määrab linnavalitsus. (3) Otsuse järelevalve tulemuste arvestamise kohta teeb linnapaneerimise ja maakorralduse osakonna ettepaneku alusel linnavalitsus, linnavolikogu poolt vastuvõetud planeeringute puhul linnavolikogu vastav komisjon. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse edastab planeeringu koostajale linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond. Planeeringu koostaja muudab järelevalve tulemuste alusel planeeringut ja hangib uued kooskõlastused ning esitab planeeringu linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnale. § 13. Planeeringu kehtestamine ja sellest teatamine (1) Detailplaneeringu kehtestamise eelduseks on kokkuleppe olemasolu, milles on määratud: 1) tänava väljaehitaja kuni planeeritud krundini; 2) üldkasutatava haljastuse väljaehitaja kuni planeeritud krundini; 3) välisvalgustuse väljaehitaja kuni planeeritud krundini; 4) sademete vete kanalisatsiooni väljaehitaja kuni planeeritud krundini; 5) tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamise seosed kruntide hoonestamisega; 6) vajadusel eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks või puhkeala avalikult kasutatavaks puhke- ja virgestusalaks määramise tingimused. (2) Kui kehtestatav detailplaneering sisaldab linna või selle osa üldplaneeringu muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, kannab linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond enne detailplaneeringu kehtestamist muudatused vastavasse planeeringusse ja arhiveerib need eraldi kaustana. (3) Linnavolikogu kehtestab: 1) linnavolikogu poolt vastu võetud planeeringu; 2) planeeringu, mille avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega linnavalitsus ei arvestanud. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestamata juhtudel kehtestab planeeringu linnavalitsus. (5) Linnavalitsus teatab planeeringu kehtestamisest ajalehes ja koduleheküljel. Teade peab ilmuma ühe kuu jooksul pärast planeeringu kehtestamist. (6) Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond: 1) saadab planeeringu kehtestamise otsuse ärakirja ning kehtestatud planeeringu maavanemale ja riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul pärast planeeringu kehtestamist; 2) teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul pärast planeeringu kehtestamist: a) isikutele ja kinnisasja omanikele, kelle ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud; b) kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse; c) kinnisasja omanikele, kelle kinnistule kehtestati planeeringu koostamise ajal ehituskeeld. § 14. Planeeringu kehtestamise vaidlustamine (1) Kui isik on teinud ettepaneku kehtestatud planeeringu või planeeringu kehtestamise otsuse seaduse või muu õigusaktiga vastavusse viimiseks, teeb otsuse ettepaneku kohta planeeringu kehtestaja. (2) Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond teavitab ettepaneku tegijat linnavolikogu või linnavalitsuse seisukohast ja ettepaneku vastuvõtmise või tagasilükkamise põhjustest. § 15. Planeeringu kehtetuks tunnistamine (1) Planeeringu kehtetuks tunnistamise ettepaneku teeb linnavolikogule linnavalitsus. Sellekohase otsuse haldusakti eelnõu valmistab ette linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond. (2) Kehtestatud planeeringu või selle osa tunnistab kehtetuks linnavolikogu. (3) Linnavalitsus teavitab planeeringu kehtetuks tunnistamisest ja kehtetuks tunnistamise põhjustest ajalehes ja koduleheküljel ühe kuu jooksul arvates planeeringu kehtetuks tunnistamise päevast. § 16. Planeeringu koostamiseks vajalike materjalide ja kehtestatud planeeringute kättesaadavus ning säilitamine (1) Kehtestatud planeeringute ja kõigi planeeringutega seotud ning linnavalitsuse käsutuses olevate materjalidega saavad huvitatud isikud tutvuda linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas tööajal. (2) Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond: 1) peab planeeringute lähteülesannete ning planeeringute elektroonilist andmekogu; 2) tagab planeeringute ja planeeringuga seotud materjalide säilitamise; 3) korraldab planeeringu paljundamise (sh digitaalsel kujul) teabenõude esitamisel. § 17. Kehtestatud planeeringute ülevaatamine (1) Kehtestatud planeeringud vaatab üle ja esitab linna või selle osade üldplaneeringute ülevaatamise tulemused maavanemale linnavalitsus. Sellekohase otsuse haldusakti eelnõu valmistab ette linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond. (2) Linnavalitsus teavitab planeeringu ülevaatamise tulemustest ajalehes ja koduleheküljel. § 18. Riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu koostamine (1) Linnavolikogu võtab vastu otsuse: 1) riiklikult tähtsa ehitise asukohast keeldumise kohta; 2) riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava üldplaneeringu kooskõlastamise kohta. (2) Linnavalitsus: 1) esitab kirjaliku põhjenduse riiklikult tähtsa ehitise Tartu linna territooriumile paigutamisest keeldumise kohta; 2) määrab vastava ehitise lõpliku asukoha valiku aluseks koostatava üldplaneeringuga planeeritava maa-ala suuruse; 3) teeb koostööd riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava üldplaneeringu koostamisel; 4) kooskõlastab riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava detailplaneeringu. (3) Materjalid käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsuste kohta valmistab ette linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond. § 19. Detailplaneeringu koostamine lihtsustatud korras (1) Linnavalitsus võib planeerimisseaduses sätestatud juhtudel loobuda ehitusmääruse § 6 lõikes 3 ja §-des 10 ja 11 toodud nõuete täitmisest ja asendada need planeeritava krundi ning naaberkruntide omanike kooskõlastustega. (2) Lihtsustatud korras koostatava detailplaneeringu kooskõlastab planeeritava krundi ja naaberkruntide omanikega planeeringu koostaja. III osa EHITAMINE 3. peatükk Ehitamise üldnõuded § 20. Nõuded ehitisele (1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi. Ehitis peab: 1) olema teostuselt heatasemeline; 2) sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud arhitektuurset olukorda; 3) mitte olema ohtlik inimestele, varale ega keskkonnale. (2) Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada ehitisele seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuslike nõuetega ning asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigustega. (3) Hoone põhimaht paigutatakse planeeringuga või projekteerimistingimustega ette nähtud kohustuslikule ehitusjoonele. Ehitusjoonest ei tohi üle ulatuda ükski ehitise osa, välja arvatud trepp, trepi varikatus, rõdu, lodža, ärkel või katuseräästas. (4) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks ja tulekahjude ning muude avariide ja õnnetuste likvideerimiseks. (5) Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel ehituskrundile tuleb jätta selle minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist vähemalt pool ehitise piiripoolse osa kõrgusest, kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud tuleohutuse järelevalveasutus või kui detailplaneering ei näe ette teisiti. (6) Ehitise kõik väljaulatuvad osad peavad paiknema kinnisasja (krundi) piires, millel ehitis asub, välja arvatud juhul, kui kinnisasja kasuks on seatud servituut. Hoone fassaadi paiknemisel tänava punasel joonel võivad hoone väljaulatuvad osad (trepid, keldriakende valguskaevud, rõdud, karniisid) üldkasutatavale kõnniteele ulatuda nii, et oleks tagatud kõnnitee normaalne kasutamine. (7) Ühele krundile võib reeglina ehitada kuni kolm hoonet, kui detailplaneering ei sätesta teisiti. (8) Korterelamute abihoonete rajamine tuleb lahendada kompleksselt kõikide korterite vajadusi arvestades. (9) Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel. Omanik on kohustatud taotlema arhitektuuri ja ehituse osakonnast kirjaliku kooskõlastuse: 1) ehitise välisviimistluse muutmiseks, välja arvatud üksikelamu osas, mis ei ole muinsuskaitse all või ei asu miljööväärtuslikul hoonestusalal või linna üldkeskuses; 2) hoone akende, rõdude ja välisuste kujunduse muutmiseks; 3) krundi tänavapoolse piirde muutmiseks või uue ehitamiseks. Kruntide vahelised piirded rajatakse ja vajadusel muudetakse naabritevahelisel kokkuleppel. 4. peatükk Projekteerimine, ehitusluba ja kasutusluba § 21. Ehitusprojekti koostamise alused Ehitusprojekti koostamise aluseks on: 1) kehtiv detailplaneering; 2) miljööväärtuslike hoonestusalade ehitamise põhimõtted ja nõuded; 3) ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused; 4) projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral; 5) muinsuskaitse eritingimused; 6) projekteeritava ehitise asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemused; 7) ehitusmäärus. § 22. Projekteerimistingimuste taotlemine (1) Enne projekteerimistööde alustamist teavitatakse linnavalitsust ehituskavatsusest vormikohase projekteerimistingimuste taotluse esitamisega. Taotluse vormi saab koduleheküljelt või arhitektuuri ja ehituse osakonnast. (2) Taotlus projekteerimistingimuste määramiseks esitatakse arhitektuuri ja ehituse osakonnale: 1) hoonete uusehituseks, laiendamiseks, rekonstrueerimiseks; 2) maaga kohtkindlalt ühendatud reklaamialuste (-konstruktsioonide) püstitamiseks. (3) Taotlus projekteerimistingimuste määramiseks esitatakse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnale järgmiste rajatiste ehitusprojekti koostamiseks: 1) tänavad, parklad; 2) sillad, viaduktid, estakaadid, tunnelid; 3) sadamarajatised ja kanalid; 4) torujuhtmed, side- ja elektriliinid; 5) spordi- ja puhkerajatised; 6) puhke- ja virgestusalad. § 23. Projekteerimistingimuste määramine ja avalikustamine (1) Projekteerimistingimused määrab linnavalitsus detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral või vajadusel enne 1. jaanuari 2003. a algatatud detailplaneeringute nõuete täpsustamiseks. (2) Projekteerimistingimuste koostamise vajaduse otsustavad hoonete puhul arhitektuuri ja ehituse osakond ning rajatiste puhul linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond planeerimisseaduse ja ehitusseaduse nõuete alusel. (3) Projekteerimistingimustega määratakse: 1) ehitusala seotuna krundipiiridega või rajatise asukoht; 2) lubatav hoonete suurim ehitusalune pindala; 3) katusekalle täpselt või vahemikuna, harja suund, katuse tüüp; 4) hoone suurim lubatud kõrgus; 5) ehitise kasutamise otstarve; 6) rajatise olulised tehnilised (piir)näitajad; 7) fassaadi- ja katusematerjalid; 8) muinsuskaitse ja miljööväärtusliku hoonestusalaga seotud nõuded; 9) piirete iseloom, materjal ja kõrgus; 10) haljastus- ja heakorranõuded; 11) ehitusjäätmete käitlemine; 12) isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada; 13) keskkonnamõju hindamise vajadus. (4) Projekteerimistingimustega saab tutvuda arhitektuuri ja ehituse ning linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas osakondade tööajal. (5) Projekteerimistingimuste säilitamise tagab linnavalitsus. § 24. Ehitusprojekti nõuded (1) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab olema koostatud vastavalt kehtestatud nõuetele. (2) Ehitusprojekt peab vastama järgmistele vormistusnõuetele: 1) arhiveerimise nõuetele vastav köide formaadis A4; 2) põhijoonised mõõtkavas 1:100, erandkorras 1:50 või 1:200; 3) uusehitise ja juurdeehitise puhul asendiplaan geodeetilisel alusplaanil täpsusastmega M 1:500, mis on koostatud Tartu linnas geodeetiliste, kartograafiliste ja maakorralduslike tööde korra nõutele vastavalt ning registreeritud linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas. Alusplaan peab kajastama vahetult projekteerimiseelset olukorda; 4) olemasoleva hoone mahus toimuvate ehitustööde puhul võib asendiplaani vormistada olemasoleval geodeetilisel alusel (krundiplaanil); 5) lisadena hindamiseks vajalikud materjalid (väljavõte detailplaneeringust, projekteerimistingimused, ülemõõtmisjoonised nende olemasolul). (3) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab eelnevalt olema kooskõlastatud seadustes ettenähtud ametiasutustega ja isikutega: 1) kohaliku päästeasutusega; 2) rahvatervise seaduse §-s 12 nimetatud objektide puhul tervisekaitse järelevalveasutusega; 3) riikliku muinsuskaitse all olevate või muinsuskaitsealal või kaitsetsoonis asuvate ehitiste puhul Muinsuskaitseametiga; 4) looduskaitsealal või kaitsealuse objekti kaitsetsoonis paiknevate ehitiste puhul kaitseala valitsejaga; 5) teede ja tehnovõrkude ning muude kaitsetsoone omavate objektide kaitsetsoonidesse rajatavate ehitiste puhul objektide omanikega; 6) linna tänavaid, puhke- ja haljasalasid, kaldakindlustusi, tänavavalgustust ja sademevete juhtimise süsteeme puudutavate ehitiste puhul linnamajanduse osakonnaga; 7) asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigusi kitsendavate ehitiste puhul naabriga. (4) Ehitisega seotud haljastuse, tehnovõrkude, juurdepääsuteede ning parkimiskohtade lahendused on ehitusprojekti lahutamatud osad. (5) Keskkonnamõju hindamise ehitusprojektile korraldab vajadusel linnamajanduse osakond. Vajadus määratakse detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega. § 25. Ehitusluba (1) Ehitusloa saamiseks esitatakse ehitusprojekt kahes eksemplaris koos ehitusloa taotlusega arhitektuuri ja ehituse osakonnale. (2) Osakond kontrollib ehitusprojekti vastavust detailplaneeringule, projekteerimistingimustele ja muudele nõuetele. (3) Ehitusprojekti läbivaatamise tulemuste põhjal koostab osakond haldusakti eelnõu ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise kohta ning esitab selle linnavalitsusele. (4) Ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise otsustab linnavalitsus. Ehitusloa väljastab arhitektuuri ja ehituse osakond linnavalitsuse korralduse alusel pärast riigilõivu tasumist 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja nõuetekohaselt vormistatud ehitusprojekti saamise päevast. (5) Linnavalitsus tagab ehitusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamise kuni ehitise lammutamiseni või dokumentide arhiivi üleandmiseni. § 26. Väikeehitis (1) Ehitusseaduse § 15 lõikes 1 nimetatud tunnustele vastavat väikeehitist, samuti olemasolevaid ehitisi teenindavaid muid tehnovõrkude haruliine ning laste mänguväljakuid võib ehitada kirjalikul nõusolekul. Kirjaliku nõusoleku saamiseks esitatakse vormikohane taotlus arhitektuuri ja ehituse osakonnale. Taotlusele lisatakse ehitise välismõõtudega varustatud eskiis, millel näidatakse väikeehitise soovitav asukoht, põhiplaan ja vähemalt kaks vaadet. (2) Arhitektuuri ja ehituse osakonnal on õigus nõuda enne kirjaliku nõusoleku andmist ehitusprojekti esitamist. (3) Kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitist võib ehitada ehitusloata ja ilma kirjaliku nõusolekuta. Selline väikeehitis ei tohi paikneda eespool tänava ehitusjoont ja naaberkinnistu (krundi) piiri vahetus läheduses, kui puudub naaberkinnistu omaniku kooskõlastus. Ehitamiseks naaberkinnistu (krundi) piirile lähemale kui 5 m puitehitise puhul ja 3 m kiviehitise puhul on vajalik naaberkinnistu omaniku nõusolek. (4) Väikehoone ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusnõuetega. Hoone peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega. (5) Laste mänguväljakute projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jälgida Eestis kehtivate standardite nõudeid. Nõuete täitmist projekteerimisel ja ehitamisel jälgib linnamajanduse osakond. § 27. Ajutine ehitis (1) Ajutine ehitis on hoone või rajatis, mis püstitatakse piiratud ajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. (2) Linnavalitsus määrab ajutise ehitise ehitusloas ja kasutusloas või kirjalikus nõusolekus: 1) ehitise kasutamise tähtaja; 2) ehitise likvideerimise viisi ja tähtpäeva. (3) Kui ajutine ehitis ei ole likvideeritud ehitusloas ja kasutusloas või kirjalikus nõusolekus määratud tähtajaks, korraldab arhitektuuri ja ehituse osakond linnavalitsuse korralduse alusel ehitise likvideerimise asendustäitmise ja sunniraha seaduses ettenähtud korras. § 28. Kasutusluba (1) Kasutusloa saamiseks esitatakse arhitektuuri ja ehituse osakonnale vormikohane taotlus koos seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides nõutud dokumentidega ning tasutakse riigilõiv. (2) Arhitektuuri ja ehituse osakond: 1) korraldab ehitise vastavuse kontrollimise õigusaktidega ettenähtud nõuetele; 2) kaasab vajadusel ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone; 3) esitab linnavalitsusele haldusakti eelnõu kasutusloa väljastamise või sellest keeldumise kohta. (3) Ehitise kasutusloa väljastamise või väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustab linnavalitsus. (4) Valminud ehitise kohta koostatakse teostusjoonised, mis lisatakse paberkandjal ja digitaalsel kujul kasutusloa taotlusmaterjalidele. Teostusjooniste üks eksemplar säilitatakse linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas. (5) Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, peab omanik taotlema uue kasutusloa. Loa saamiseks esitab ehitise omanik kasutusloa taotluse koos nõuetekohaste lisadega arhitektuuri ja ehituse osakonnale. § 29. Ehitise lammutamine (1) Ehitise lammutamiseks esitab ehitise omanik arhitektuuri ja ehituse osakonnale taotluse ehitusloa väljastamiseks. Taotlusele tuleb lisada tõene geodeetiline alusplaan või krundi plaan, kus on näidatud lammutatav ehitis. Geodeetiline alusplaan või krundi plaan peab olema registreeritud linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas. (2) Arhitektuuri ja ehituse osakonnal on põhjendatud vajaduse korral õigus nõuda lammutamise projekti. Sellega lahendatakse tehnovõrkudest lahtiühendamine, lammutusplatsi piirded, tööde tehnoloogiline käik, ehitusjäätmete käitlemine ja platsi lammutamise järgne heakorrastamine. (3) Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab ehitise omanik avariiohu kõrvaldama. Avariiohu kõrvaldamata jätmisel teeb linnavalitsus ehitise omanikule ettekirjutuse, millega määrab tähtaja avariiohu kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmisel korraldab arhitektuuri ja ehituse osakond linnavalitsuse korralduse alusel ehitise ohutusnõuetega vastavusse viimise või lammutamise asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. 5. peatükk Ehitusjärelevalve § 30. Ehitusjärelevalve korraldamine (1) Ehitusjärelevalvet ehitusseaduse § 59 mõistes teostab linnavalitsus arhitektuuri ja ehituse osakonna ning ehitusjärelevalvet teostavate ametiisikute kaudu. (2) Kui ehitamise käigus tekib vajadus ehitusprojekti muuta, pöördub ehitusluba omav isik ettepanekuga arhitektuuri ja ehituse osakonda või ehitusmääruse § 22 lõikes 3 loetletud ehitiste puhul linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonda. Vastavas osakonnas otsustatakse, olenevalt muudatuse olemusest ja ulatusest, kas: 1) ehitusprojekti muudatus kooskõlastatakse asjasse puutuvate isikutega ja muudatus liidetakse esialgse ehitusprojekti kõikidele eksemplaridele, või 2) tuleb koostada uus ehitusprojekt ja taotleda uus ehitusluba. (3) Ehitise omanik esitab arhitektuuri ja ehituse osakonnale ehitamise alustamise kohta vormikohase teatise vähemalt kolm tööpäeva enne ehitise alustamist. Muude nõutavate dokumentide hulgas tuleb uusehitise korral esitada ehitise mahamärkimise akt. Juhul kui tegemist on ühe ehitusloaga hoonele ja seda teenindavatele rajatistele, siis tuleb ehitamise alustamise teatis esitada iga rajatise kohta eraldi. (4) Ehituse alustamise teatisega määrab ehitise omanik omaniku järelevalve teostaja antud objektil vastavalt ehitusseaduse §-le 30. (5) Hoone 0-tsükli (vundamendi) valmimisel esitab ehitise omanik või ehitaja arhitektuuri ja ehituse osakonnale teostusmõõdistuse, mis on eelnevalt registreeritud linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas. Kui ehituse käigus on tekkinud viga, tohib ehitamist jätkata pärast vea kõrvaldamist arhitektuuri ja ehituse osakonna ehitusjärelevalve töötaja loal. (6) Teede ja tänavate ning tehnovõrkude ehitamiseks ja remondiks, puurimistöödeks ja muudeks mullatöödeks Tartu linna territooriumil tuleb taotleda arhitektuuri ja ehituse osakonnast kaeveluba vastavalt «Kaevetööde eeskirjale». Kaeveluba ei ole nõutav ehituskrundil vundamendisüvendi ja muude projektikohaste süvendite kaevamiseks, kui antud objektile on väljastatud ehitusluba. IV osa MILJÖÖVÄÄRTUSLIK HOONESTUSALA 6. peatükk Üldsätted § 31. Miljööväärtusliku hoonestusala määramine (1) Miljööväärtuslikud hoonestusalade piirid ja üksikobjektide asukohad määratakse linna üldplaneeringute ja detailplaneeringutega. (2) Miljööväärtuslikud hoonestusalad asuvad Karlovas, Tammelinnas, Tähtveres, Supilinnas ja Ülejõe linnaosas ning Toometaguse asumis, linna arheoloogilises miljööpiirkonnas ja linna piiridesse jäävate endiste mõisakeskuste aladel. (3) Vanalinna muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis juhindutakse planeerimisel, projekteerimisel ja ehitamisel Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 1995. a määrusest nr 126 (RT I 1995, 37, 472; 1997, 75, 1273) «Tartu, Pärnu, Võru ja Paide vanalinna muinsuskaitseala põhimääruste ja piiride kinnitamine». (4) Ehitustegevuses miljööväärtuslikul hoonestusalal peab järgima hoonestus- ja ehitustavasid (kinnistute suurus, ehitusjoon, hoonete korruselisus, paigutus ja mastaap, traditsioonilised ehitusmaterjalid ja kujundusvõtted, haljastustavad jms) ning soodustama hoonestusala terviklikkuse säilimist ja taastamist. (5) Miljööväärtuslikule hoonestusalale on keelatud projekteerida ja ehitada hoonestusala arhitektuuri ja hoonestustavadega kokkusobimatuid ehitisi. (6) Ehitiste vahetusse lähedusse ja ehitistele paigaldatav reklaam ei tohi varjata ega segada vaadet arhitektuuriväärtuslikele hoonetele ja detailidele. 7. peatükk Planeerimine miljööväärtuslikul hoonestusalal § 32. Planeerimise nõuded (1) Kvartalite hoonestuspõhimõtete muutmise otstarbekuse otsustab detailplaneeringu kehtestamisel linnavolikogu, arvestades algset planeeringut ning hiljem kehtestatud planeeringuid. (2) Uusehitiste rajamisel tuleb järgida algse planeeringuga kehtestatud ehitusjoont, kusjuures kohustuslikule ehitusjoonele paigutatakse põhihoone maht. Kõrvalhoone ehitamine tänavapoolsele ehitusjoonele lähemale kui 12 m on keelatud. (3) Miljööväärtuslikele hoonestusaladele on keelatud rajada ehitisi, mille kasutamisega kaasnevad kahjulikud mõjud keskkonnale. (4) Uute ehitusalade ja kruntide ehitusaluse pinna määramisel lähtutakse ajaloolise krundistruktuuri säilitamisest. (5) Tammelinnas on hoonestuse tihendamine keelatud Raudtee, Riia, Väike kaare ja Elva tänavaga piirnevas kvartalis; Riia, Kesk kaare, Elva ja Väike kaare tänavaga piirnevas kvartalis; Kungla, Elva, Väike kaare ja Tamme puiesteega piirnevas kvartalis; Väike kaare, Elva, Kesk kaare ja Tamme puiesteega piirnevas kvartalis ning Kungla, Tamme puiestee ja Väike kaare tänavaga piirnevas kvartalis. (6) Tammelinna miljööväärtuslikul hoonestusalal peab moodustatava krundi pindala olema vähemalt 1000 m2. Tammelinna miljööväärtuslikul hoonestusalal tuleb ehitusalade määramisel arvestada algse planeeringuga kehtestatud kohustuslikku ehitusjoont 5,35 m tänavapoolsest krundipiirist eemal. (7) Tähtvere miljööväärtuslikule hoonestusalale planeerimine ei tohi olla vastuolus 1929. a kehtestatud Arnold Matteuse Tähtvere aedlinna planeeringu ja sinna enne 1944. aastat sisseviidud paranduste põhimõtetega. (8) Planeeringus: 1) esitatakse graafiliselt väljakujunenud ja säilinud krundistruktuuriga piirkonnad, kultuuriväärtusega ehitised (ka abihooned) ning näidatakse pärast 1944. aastat lisandunud ehitiste asukohad ja võrdlusena muudetud kruntide piirid; 2) esitatakse graafiliselt kaitsealuste objektide asukohad, säilitatavad ning avatavad vaated ning antakse tingimused väärtusliku haljastuse säilimiseks; 3) määratakse säilitatavad ja restaureeritavad ehitised, tänavanurkade hoonestamise põhimõtted, üldised arhitektuurinõuded (katusekalded, harjajooned, välisviimistluseks sobivad materjalid, säilitatavad väikevormid hoonetel, piirete tüübid ja kõrgus); 4) vajadusel tehakse ettepanekud uute objektide või alade kaitse alla võtmiseks. 8. peatükk Projekteerimine ja ehitamine miljööväärtuslikul hoonestusalal § 33. Projekteerimise nõuded (1) Uusehitiste rajamisele või ehitiste remondi- või ümberehitusprojektide koostamisele peavad üldjuhul eelnema ehitusajaloolised või arheoloogilised uuringud, mille vajadus määratakse planeeringuga või projekteerimistingimustega. (2) Uuringute alusel koostatakse eritingimused, mis on projekteerijale ja ehitajale täitmiseks kohustuslikud. Uuringute aruannetest ja eritingimustest esitatakse üks eksemplar arhitektuuri ja ehituse osakonnale, kus korraldatakse nende säilitamine. § 34. Ehitamise nõuded (1) Hoonete remontimisel, rekonstrueerimisel ja laiendamisel tuleb tagada arhitektuuriväärtuslike objektide ja nende osade (fassaadi, eksterjööri- ja interjööridetailide, sealhulgas akende ja uste, laudvoodri, dekoratiivvormide, piirdeaedade jms) säilimine, restaureerimine ja võimalusel ka eksponeerimine. Hoone lammutamisel tuleb arhitektuuriväärtuslikud detailid fotografeerida ja dokumenteerida ning dokumentaalne materjal esitada arhitektuuri ja ehituse osakonnale. (2) Miljööväärtusega hoonestusalal on väikehoone püstitamisel ehitusprojekt kohustuslik. (3) Akende ja uste vahetamisel peavad uued olema analoogsed esialgsetega, säilitades materjalid, gabariidid, ruudujaotuse ja profiilid. Lubatud on sisemise raami ühekordne klaas vahetada klaaspaketi vastu. Akende ja uste vahetamiseks ning uute avade tegemiseks või vanade sulgemiseks on vajalik igakordne arhitektuuri ja ehituse osakonna kirjalik nõusolek. (4) Miljööväärtuslike hoonete seinakatte või katuse remontimisel või uuendamisel tuleb kasutada algseid või algsele lähedasi materjale. (5) Miljööväärtusega hoonestusaladel ning linna üldkeskuses (Pargi ja Aida tänava, Emajõe, Paju tänava, Pika, Sauna, Laia, K. E. v. Baeri, Vallikraavi, J. Kuperjanovi, Pepleri ja Väike-Tähe tänavaga piirneval alal) on lisaks muudele tingimustele keelatud elektrikilpide ning muude tehniliste seadmete ja juhtmete paigaldamine hoonete fassaadidele ning nende ette. Juhtmed ja ühendused tuleb monteerida seinakatte alla. Õhuliinide rekonstrueerimisel tuleb kasutada maakaableid. (6) Kultuurkihist uuringute käigus väljakaevatud esemed ja kultuuriväärtuslike ehitiste säilmed dokumenteeritakse vastavasisulises aruandes ning markeeritakse või säilitatakse oma asukohal vastavalt ehitusprojekti eritingimustele. (7) Ehitusajaloolise väärtusega leidude ilmnemisel ehitus- või remonttööde käigus tuleb peatada tööd ja teavitada arhitektuuri ja ehituse osakonda. V osa RAKENDUSSÄTTED 9. peatükk Ehitusmääruse rakendamine § 35. Riiklik ehitisregister Riiklikku ehitisregistrisse edastab andmeid ja väljastab kinnitatud väljavõtteid linnavalitsus arhitektuuri ja ehituse osakonna kaudu. § 36. Linnavalitsuse volitamine Linnavalitsust volitatakse otsustama maakatastriseaduse (RT I 1994, 74, 1324; 2001, 9, 41; 93, 565; 2002, 47, 297; 61, 375; 63, 387) § 18 lõigetes 4 ja 5 nimetatud küsimusi. § 37. Määruse rakendamine (1) Tartu Linnavolikogu 21. märtsi 1996. a määrus nr 84 «Tartu linna ehitusmääruse kinnitamine» ja Tartu Linnavolikogu 19. juuni 1997. a määrus nr 18 «Tartu linna ehitusmääruse muutmine» tunnistatakse kehtetuks. (2) Määrus jõustub 1. juulil 2003. a. Volikogu esimees Aadu MUST