Kuressaare Linnavolikogu — Kuressaare linna omandis olevate eluruumide üürile andmise ja üüri arvestamise korra kinnitamine — KO, 93, 1822

Seoses võlaõigusseaduse ning võlaõigusseaduse, tsviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse kehtestamisega tekkinud vajadusega korrastada Kuressaare linna omandis olevate eluruumide arvestust, üürile andmist, majandamist ning seoses vajadusega korrigeerida Kuressaare linna omandis olevate eluruumide üüri suurust vastavalt eluruumide kohta koostatud põhjendatud majanduskavadele ning lähtudes Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määrusega nr 38 kinnitatud «Üüri arvestamise korrast», mille kohaselt tuleb kujundada põhjendatud üüri suurus arvestuslikult üürilepingu eseme tegelike kulude ja majandamisvajaduste järgi ning aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 6 ja lõike 2, võlaõigusseaduse § 272 lõike 4 punkti 4, elamuseaduse § 8 punktid 1 ja 2 ning § 371 , Kuressaare Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Kuressaare linna omandis olevate eluruumide üürile andmise ja üüri arvestamise kord» (juurde lisatud). 2. Kehtestada Kuressaare linna omandis olevate eluruumide üüri piirmääraks alates 1. novembrist 2003. a 17 krooni kuus üürilepingu eseme ühe ruutmeetri põrandapinna kohta. Üüri piirmäära aluseks on võetud Tallinna 81 Kuressaare linnale ostetavate korterite majandamiseks koostatud ja Kuressaare Linnavalitsuse poolt kinnitatud 2004. aastaks koostatud majanduskava. 3. Tunnistada kehtetuks Kuressaare Linnavolikogu 8. aprilli 1999. a määruse nr 6 punkt 1 «Eluruume vajavate isikute üle arvestuse pidamise ja eluruumide üürile andmise korra kinnitamine». 4. Tunnistada kehtetuks alates 1. novembrist 2003. a Kuressaare Linnavolikogu 26. augusti 1999. a määrus nr 18 «Korteriüüri piirmäära kehtestamine». 5. Määrus jõustub 1. juulil 2003. a. Volikogu esimees Peeter JALAKAS Lisa Kinnitatud Kuressaare Linnavolikogu 19. juuni 2003. a määrusega nr 17 KURESSAARE LINNA OMANDIS OLEVATE ELURUUMIDE ÜÜRILE ANDMISE JA ÜÜRI ARVESTAMISE KORD I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev Kuressaare linna omandis olevate eluruumide üürile andmise ja üüri arvestamise kord (edaspidi kord) on kehtestatud Kuressaare linna munitsipaalomandis olevate eluruumide üürile andmisel tekkivate suhete reguleerimiseks ja üürilepingu eseme kasutamise eest võetava tasu (üüri) suuruse kindlaksmääramiseks. 2. Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 2.1. Elamu on hoone, mis on ette nähtud alaliseks elamiseks ja selleks on antud kasutusluba. 2.2. Korter on ehituslikult tegelikkuses piiritletud alaliseks omaette elamiseks kasutatav elamu (näiteks ühepereelamu) või elamu osa. 2.3. Eluruum on elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks. 2.4. Üürileping on üürileandja ja üürniku vahel sõlmitud lihtkirjalik tasuline kestvusleping, millega üürileandja annab ja üürnik võtab lepingu kehtivuse ajaks eluruumi enda kasutusse. 2.5. Abi- või kõrvalruum on eluruumi teenindamiseks vajalik ruum, mis asub põhiruumist eraldi (näiteks kuur, pesuköök, käimla jne). 2.6. Majanduskava on üürilepingu eseme majandamiseks iga aasta kohta koostatav kulude ja tulude eelarve, milles on lahtikirjutatult näidatud objekti korrashoiuks ja majandamiseks vajalikud kulud ning tulud vajalike kulude katteks. 2.7. Üür on üürilepinguga ette nähtud tasu üürilepingu eseme kasutamise eest ja majandamiseks vajalike kulude katteks. Üüri suuruse määrab üürileandja kindlaks igaks majandusaastaks üüriobjekti kohta koostatava majanduskava alusel. 2.8. Üüri määr on üüri suurus arvestatuna üürilepingu esemeks oleva eluruumi põrandapinna 1 m2 kohta. 2.9. Hoolduseks loetakse tööd, millega hoitakse eluruum elamiseks kasutamiskõlblikus seisukorras ja tagatakse elanike ohutus eluruumide kasutamisel. Hooldus sisaldab eluruumi ehituskonstruktsioonide ja selle juurde kuuluvate tehnosüsteemide regulaarset järelevalvet, teenindamist, korrastamist ja detailide vahetust ning tehnosüsteemide rikete ja avariide ennetamist, eesmärgiga säilitada eluruumi pidev kasutuskõlblik seisukord 2.10. Remont (ka renoveerimine) on ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide ja rajatiste või nende osade paigaldamine, eemaldamine või asendamine, samuti ennistamine. Remondiga võib tõsta eluruumi heakorrataset või paigaldada täiendavaid seadmeid ehk teha juurde- või ümberehitustöid. Remondi eeldatavad kulud kajastatakse majanduskavas ja üldreeglina kaetakse üürist. Üüri määr on põhjendatud, kui remondiga tagatakse objekti vastavus tavanõuetele kooskõlas võlaõigusseaduse § 301 sätetega. 2.11. Avarii all mõeldakse olukorda, mis seab ohtu objekti üldseisundi või võib põhjustada rahalise kahju või mis võib seada ohtu inimese tervise või inimelu. 3. Kuressaare linna omandis olevaid eluruume kasutatakse ainult üüriobjektidena ja need ei kuulu erastamisele. Eluruumid, mida ei ole enam võimalik kasutada alaliseks elamiseks, arvatakse välja eluruumide hulgast ja nende edaspidise kasutusotstarbe otsustab Kuressaare Linnavalitsus. Eluruumi võõrandamine on lubatud ainult Kuressaare Linnavolikogu igakordse põhjendatud otsuse alusel. 4. Enne käesoleva korra kehtestamist sõlmitud üürilepingud kehtivad neis näidatud tähtajani. Lepingutingimuste täitmisel ja üüri igakordse suuruse kindlaksmääramisel juhindutakse käesolevast korrast. 5. Küsimustes, mis ei ole reguleeritud käesoleva korraga, lähtutakse elamuseadusest, võlaõigusseadusest jt sellealastest õigusaktidest. II. MAJANDUSKAVA 6. Majanduskava koostamiseks on linnale kuuluvad eluruumid jagatud kahte gruppi: 6.1. Korteriomandi esemeks olev eluruum. Linn on kinnistu mõttelise osa kaasomanik ja eluruum kuulub reaalosana linnale. Kinnistu ja sellel asuvate hoonete-rajatiste valitsemine (majandamine) toimub kõigi kaasomanike üldkoosoleku otsusest lähtudes määratud valitseja või moodustatud korteriühistu kaudu. 6.2. Linnale kuuluv korterelamu või selle osa, mille majandamiseks võib linnavalitsus sõlmida halduslepingu eraõigusliku juriidilise isikuga (edaspidi haldaja). 7. Majanduskava koostatakse jooksvaks majandusaastaks iga linnale kuuluva eluruumi – korteri või elamu kohta eraldi. Majanduskava koostamise aluseks on eelmise perioodi tegeliku majandamise kokkuvõte või eelkalkulatsioon eluruumi korrashoiu tegevuste kirjeldusega. 8. Majanduskavas näidatakse kulud-tulud lahtikirjutatult. Majanduskava peab kajastama järgmisi kululiike: 8.1. eluruumi ja selle tehnosüsteemide hooldus; 8.2. heakorratööde tegemine eluruumis ja selle krundil; 8.3. eluruumi juurde kuuluvate abihoonete, rajatiste vm ehitiste korrashoiu kulud; 8.4. eluruumi haldamise kulud; 8.5. ehitus-, remondi- ja rekonstrueerimistööde tegemine eluruumis; 8.6. eluruumi omanikukohustuste kandmise kulud; 8.7. energia, vee ja kommunikatsiooniteenuste tagamine (avariiline teenindamine jm); 8.8. tugiteenuste osutamise kulud (parkimise korraldus, valveteenus vm). 9. Majanduskava projekti koostamisel valitakse konkreetsele eluruumile – korterile või elamule soovitud või vajaminevad tegevused ja hinnatakse nende vastavate kulude mahtu. Kõiki kulusid kirjeldatakse ajas kulude tegemise kalendrikuude lõikes nende absoluutses väärtuses ja summeeritakse läbi aasta. Majanduskava koostamisel on ajaühikuks üks kalendrikuu. Kulude kirjeldamine kuude lõikes on aluseks planeeritavate tööde teostamise ajalise graafiku koostamisel. Kõigi kulude kirjeldamisel saadakse eluruumi majandamise eeldatav maksumus, mille alusel arvutatakse igale eluruumile üldpinna ruutmeetrile vastav aasta kulude summa. Eluruumi kohta koostatud majanduskava on aluseks eluruumide üüri suuruse määramisel ja linna eelarve projektis elamumajandusega seotud kulutuste planeerimisel. 10. Majanduskava koostamisel korteriomandiks oleva eluruumi kohta võetakse aluseks elamu kaasomanike üldkoosoleku poolt kinnitatud majanduskavast linnale kuuluvale korterile langeva kõigi kulude summa. Majanduskavas kirjutatakse lahti korteri kui reaalosa majandamiseks vajalikud tööd ja nende tegemiseks planeeritavad kulud ning kulude katteks laekuvad üüritulud. 11. Kuressaare linna eelarves võidakse ette näha rahalisi vahendeid juhuks, kui üürilepingu eseme oluliseks parendamiseks või ümberehitamiseks tehtavad kulutused tingiksid üüri ülemäärase suurendamise ja mis oleks kõrgem kehtestatud üüri piirmäärast. 12. Majanduskavas ei näidata üürniku enda poolt üürieseme hooldamiseks tehtavaid kulutusi, milliste teostamise kohustus sätestatakse üürilepingus selle sõlmimisel. 13. Majanduskavas ettenähtud abinõudega tagatakse üürilepingu eseme vastavus üldtunnustatud ning eluruumidele kehtestatud nõuetele ning tagatakse sanitaar- ja tulekaitse eeskirjade täitmine. III. ÜÜRILE ANDMINE JA ÜÜRILEPINGU SÕLMIMINE 14. Linnale kuuluvate eluruumide, eluruumide üürimist taotlenud isikute ja üürilepingute kohta peavad arvestust Kuressaare Linnavalitsuse määratud struktuuriüksused (edaspidi osakond). 15. Osakond: 15.1. Valmistab ette korterite majandamiseks vajalikud halduslepingud ja edastab need kinnitamiseks linnavalitsusele. 15.2. Esindab linna korteriomanike üldkoosolekul, suhtlemisel üürnikega ja eluruumide majandajatega halduslepingus ettenähtud piirides. 15.3. Korraldab majanduskavade koostamise ja esitab need kinnitamiseks linnavalitsusele. 15.4. Kontrollib majanduskavade täitmist. 15.5. Valmistab ette vabade eluruumide üürile andmist. Selleks: 15.5.1. Teavitab üldsust vabadest eluruumidest ja nende omadustest (eluruumi pind, tubade arv, kütteallikas, veevärgi olemasolu, muud mugavused, eluruumi ehituslik seisukord vm oluline omadus). 15.5.2. Valmistab ette korralduse projekti vabade eluruumide üürileandmise tingimuste kehtestamiseks ning esitab need kinnitamiseks linnavalitsusele, teavitades sellest üldsust. Tingimuste kohustuslik sisu: – sihtgrupp, kellele eluruumid üüritakse; – eluruumi üürimise taotluse vorm; – üüri määr. 15.5.3. Valmistab ette korralduse projekti eluruumide üürileandmise komisjoni moodustamiseks. 15.5.4. Valmistab ette materjalid eluruumide üürileandmise komisjonile, kes valib eluruumide üürimist käesoleva korra p 15.5.2 kohaselt taotlenud isikute hulgast välja kõige enam eluruumi vajavad isikud, kellele võimaldatakse väljapakutud kortereid üürida. Vajadusel kontrollib osakond eelnevalt kohapeal olukorda, vestleb korteri taotlejaga ja hangib komisjoni tööks vajalikud täiendavad tõendmaterjalid. 15.5.5. Valmistab ette üürilepingu projekti, tutvustab seda üürnikule, tutvustab üürnikule temale eraldatavat korterit. Konkreetse üürilepingu kinnitab linnavalitsus. 15.5.6. Valmistab ette linnavalitsuse korralduse vaba eluruumi üürile andmiseks. Linnavalitsuse korralduses näidatakse ära üürniku nimi, perekonnaliikmed, kes asuvad koos üürnikuga uude eluruumi, eluruumi asukoht ja suurus, üürilepingu kestus ja üüri suurus kuni järgmiseks majandusaastaks kinnitatava majanduskava vastuvõtmiseni, näidatakse ametnik, keda volitatakse üürilepingule alla kirjutama. 15.6. Vastab kooskõlas Kuressaare Linnavalitsuse asjaajamise korraga kõigile eluruumide üürimise taotlustele. Vastates taotlustele, mis on esitatud enne eluruumide üürileandmise tingimuste väljakuulutamist, viidatakse käesolevale korrale ja teavitatakse taotlejat vajadusest esitada nõuetekohane taotlus pärast üürileandmise tingimuste avalikku väljakuulutamist. 15.7. Säilitab enda juures eluruumi üürimise taotlused ja peab nende kohta arvestust. 15.8. Säilitab enda juures üürilepingud ja peab nende kohta arvestust. 15.9. Teeb linnavalitsusele ettepanekud üürilepingute pikendamiseks, uuendamiseks, erakorraliseks või korraliseks lõpetamiseks. 15.10. Korraldab linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktide täitmist elamumajanduse alal ja korraldab muid küsimusi eluruumide majandamisel. 16. Halduslepingud linnale kuuluvate eluruumide majandamiseks sõlmitakse: 16.1. korteriomandina linnale kuuluvate eluruumide majandamiseks vastava elamu valitsejaga või korteriühistuga; 16.2. korteriomanditeks jaotamata eluruumide majandamiseks vähempakkumise võitnud vastavat litsentsi omava elamu haldus- või kinnisvarafirmaga. 17. Halduslepingus lepivad lepingupooled eelkõige kokku järgmises: 17.1. Majanduskavas ettenähtud tööde tegemine ja lepinguobjekti hooldamine. 17.2. Eluruumide teenindamiseks vajalike lepingute (soojusenergia tarbimiseks, elektrienergia tarbimiseks, vee- ja kanalisatsiooniteenused, prügivedu jne) sõlmimine ja lepingute täitmise kontroll ning tarbitud teenuste ning üürilepinguga ette nähtud teiste kõrvalkulude eest arvlemine üürnikega. 17.3. Üüriarvete esitamine linnavalitsuse poolt kinnitatud üüri suuruses. 17.4. Üürivõlglaselt võla väljanõudmine koos viivise ja kohtukuludega. Viivise suurus määratakse kindlaks halduslepingus. 17.5. Muud eluruumide majandamiseks vajalikud tingimused. 18. Eluruumi üürileping sõlmitakse tähtajaga kuni 10 aastat. Pikemaajalise üürilepingu sõlmimiseks annab linnavalitsusele loa linnavolikogu. 19. Üürilepingu ese antakse üürnikule üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga. 20. Üleandmise-vastuvõtmise akt peab eelkõige sisaldama: 20.1. koostamise kuupäev ja koht; 20.2. üürileandja ametinimetus, ees- ja perekonnanimi, üürniku ees- ja perekonnanimi; 20.3. üürilepingu eseme kirjeldus, sealhulgas ruumide loetelu ja suurus, seadmete, tehnovõrkude-süsteemide loetelu koos ühenduspunktide märkimisega; 20.4. puuduste, rikete, vaegtööde loetelu ja nende kõrvaldamise tähtaeg; 20.5. märgitakse ära, et kui üürnik teeb omal kulul lepinguobjektile selliseid hooldus- ja remonditöid, millised ei ole ette nähtud võlaõigusseaduse §-s 280, ning selliste tööde maht, ulatus, eeldatav maksumus ja sagedus; 20.6. akti koostamise kuupäev loetakse lepingueseme üürnikule üleandmise kuupäevaks, kui aktis eneses ei näidata teisiti. Akt kirjutatakse alla koostajate poolt ja akt jääb üürilepingu lahutamatuks osaks. Üürilepingu lõppedes annab üürnik üürilepingu eseme üürileandjale üle sama aktiga, arvestades üürilepingu eseme loomulikku kulumist. IV. ÜÜRI ARVESTAMINE 21. Üüri suurus peab tagama eluruumi korteri või elamu ja selle juurde kuuluvate ehitiste-rajatiste korrasoleku, kasutamiskõlblikkuse ja hooldamise. Kuressaare Linnavalitsusel üürileandjana on õigus igal majandusaastal üks kord korrigeerida üüri suurust vastavalt kinnitatud majanduskava kulude suurusele. 22. Üüri suurus määratakse järgmiselt: eluruumile kinnitatud majanduskava kulude summa jagatakse majandusaasta kuude arvuga ja eluruumi põrandapinna üldsuurusega. Nii saadakse üür ühe ruutmeetri kohta kuus. Majanduskava alusel arvestatava üüri suuruse kujundamisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määrusest nr 38 «Üüri arvestamise kord», mis on kohustuslikuks aluseks ka tagastatud majades asuvate eluruumide üüri suuruse arvestamisel. 23. Kuressaare Linnavolikogu avalikustab hiljemalt iga aasta 1. novembriks käesoleva korra punktis 6.2 nimetatud eluruumide majanduskavade alusel arvestatud üüri määra ning sellest lähtuvalt linnavolikogu poolt kehtestatud üüri piirmäära Kuressaare linnas. Munitsipaalomandis olevate eluruumide üüri piirmäär laieneb ka omandireformi õigustatud subjektidele tagastatud elamutes elavatele üürnikele elamuseaduse § 371 mõttes. 24. Kuressaare Linnavolikogu avalikustab kohalikus ajalehes vähemalt kaks kuud enne üüri piirmäära kehtestamist uue üüri piirmäära. 25. Lisaks üürile on üürnik kohustatud tasuma temale osutatud teenuste eest vastavalt kehtestatud tariifidele ja teised üürilepingus ettenähtud kõrvalkulud, nagu teenused soojavarustuseks, kanalisatsiooni- ja veevarustuseks, tarbitud elektrienergia eest, korteriomaniku poolt vastavalt korteri suurusele tasutud maamaks ja elamukindlustus. 26. Halduslepinguga määratud korteri haldaja (valitseja, korteriühistu või haldus-kinnisvarafirma) esitab üürnikule üüriarve halduslepingus kindlaks määratud tähtajaks. 27. Üüriarve peab sisaldama: 27.1. andmed arve koostaja-esitaja kohta; 27.2. andmed arve saaja kohta; 27.3. arve väljakirjutamise kuu, kuupäev ja aasta, arve tasumise tähtaeg ja tasumise moodus, arveldusarve number; 27.4. makseperioodil võetava üüri suurus. Üürnikul on õigus tutvuda üüri suuruse aluseks oleva majanduskavaga. 27.5. Üürniku poolt kasutatud teenused ja teised kõrvalkulud näidatakse üüriarvel liikide kaupa lahtikirjutatult. 27.6. Eraldi näidatakse arvel üürnikul tekkinud võlgnevus, võlalt arvestatud viivis ja ettemaksed. 27.7. Eraldi näidatakse ära kogu üüriarve järgi tasumisele kuluv summa kokku. 27.8. Üüriarve kirjutatakse välja kahes eksemplaris, millest üks jääb tasumise märkega üürnikule ja teine tagastatakse tasutud summa näiduga ja tasumise kuupäevaga arve väljastajale. 28. Kuressaare linnale kuuluva eluruumi üüri maksmisega viivitamisel on viivis 0,15% päevas iga viivitatud kalendripäeva eest, alates üüri maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. Üüri tasumisega viivitamisel üle kolme kuu on õigus esitada hagi üürnikult võla väljamõistmiseks koos viivise ja kohtukuludega. Kui üürnik rikub üürilepingu tingimusi, kahjustab üürilepingu eset, rikub elamu kodukorda ja ei reageeri nõudele rikkumise lõpetamiseks, või korduvalt ei ole ilma mõjuva põhjuseta tasunud õigeaegselt üüri ja kõrvalkulusid, on korteri haldajal või Kuressaare Linnavalitsusel õigus nõuda eluruumi üürilepingu erakorralist lõpetamist ja eluruumi vabastamist.