Kehtna Vallavolikogu — Kehtna valla heakorra- ja kaevetööde eeskirja kinnitamine — KO, 93, 1821

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 6 lõike 1 ja § 22 lõike 1 punkti 361, Kehtna Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kehtna valla heakorra- ja kaevetööde eeskiri vastavalt lisale. 2. Avaldada käesolev määrus elektroonilises Riigi Teatajas. 3. Määrus jõustub 1. juulil 2003. a. Volikogu esimees Tõnis BLANK Kinnitatud Kehtna Vallavolikogu 17. juuni 2003. a määrusega nr 20 KEHTNA VALLA HEAKORRA- JA KAEVETÖÖDE EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1.1. Kehtna valla heakorra- ja kaevetööde eeskirja ülesanne on tagada valla haldusterritooriumil puhtus, heakord ning kaevetööde korraldatus. 1.2. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes viibivad või asuvad valla haldusterritooriumil. 1.3. Käesolevas eeskirjas on: 1.3.1. puhastusala – teega külgneva kinnistu ja sõidutee vahel olev ala; 1.3.2. heakorranõuete täitmisel omanikuga võrdsustatud tema poolt volitatud valdaja, haldaja või kasutaja. Seejuures jääb täitmise eest vastutama omanik; 1.3.3. kinnistu mõistega võrdsustatud maa-ala, krunt, maaüksus, katastriüksus ja maatüki olulised osad; 1.3.4. avalik koht on iga territoorium, rajatis või ruum, mis on antud üldiseks kasutamiseks või mis on tegelikult üldkasutatav; 1.3.5. kaevetöödeks pinnases tehtavad tööd: 1.3.5.1. sügavamal kui 30 cm maapinnast; 1.3.5.2. kui tööde käigus rikutakse tee- või pinnakatet (asfalt, sillutis, muru jne); 1.3.5.3. kui planeerimise käigus muudetakse pinnase esialgset kõrgust; 1.3.6. kaevetöödeks käesolevas eeskirjas kasutatud mõistes ei loeta: 1.3.6.1. haudade kaevamist kalmistutel; 1.3.6.2. kaevetööde tegemist, kui neid teostatakse juriidilise või füüsilise isiku omandis või valduses oleval maa-alal, tingimusel,et seal ei asu kolmandatele isikutele kuuluvaid insenerkommunikatsioone. Vastutus selliste kaevetööde ohutu teostamise eest lasub maaomanikul (maavaldajal). II. HEAKORRAEESKIRI 2.1. Kehtna valla haldusterritooriumil on iga inimese hea tava ja kohus hoida korda ja pidada puhtust. 2.2. Kehtna valla üldkasutataval territooriumil tohib jäätmeid ja prügi panna vaid selleks ettenähtud kohta. 2.3. Kinnistu või ehitise omanik on kohustatud korras hoidma kinnistu või ehitisega külgneva puhastusala, mis tänava ääres ulatub kinnistu või ehitise piirist selle laiuselt sõidutee ääreni. 2.4. Avalikku kohta paigaldatud lillevaaside, prügiurnide, pinkide, tõkkepiirete, reklaamstendide ja teiste teisaldatavate väikevormide korrashoiu ja hoolduse kohustus lasub nende omanikel. 2.5. Kallasradade, parkide, haljasalade ning nendega külgnevate kõnniteede puhastamist ja korrastamist on kohustatud korraldama nende omanik. 2.6. Vallavalitsus on kohustatud tagama: 2.6.1. valla teede, tänavate, parkide, haljasalade, väljakute korrashoiu; 2.6.2. tänavate nimesiltide paigaldamise ja korrashoiu; 2.6.3. avalikes kohtades asuvate tuletõrje veevõtukohtade ja veehoidlate korrasoleku ning juurdepääsu nendeni. 2.7. Heakorra tagamiseks on kinnistu omanik kohustatud: 2.7.1. korras hoidma oma kinnistu piirdeaia; 2.7.2. koristama kinnistuga külgneva puhastusala ning kõnnitee olemasolul tegema seal lume- ja libedusetõrjet. Libedusetõrjel tohib kasutada liiva, peent killustikku või töödeldud kruusa; 2.7.3. lumetõrje tegemisel on keelatud lume loopimine sõiduteele; 2.7.4. tegema umbrohutõrjet; 2.7.5. puhastama sadeveekraavi ja truupi, maa-aluse tehnovõrgu luuki ja resti, tagades eesvoolu, kui eelnimetatud jäävad tema puhastusala piiresse; 2.7.6. hoidma korras kommunikatsioonide (torustikud, trassid, kaablid jne) ja tuletõrje veehoidlate juurdepääsuteed; 2.7.7. hoidma korras prügikonteinerite hoiukohad ja juurdepääsuteed nendele; 2.7.8. rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks. 2.8. Ehitise omanik on kohustatud: 2.8.1. korras hoidma ehitise fassaadi; 2.8.2. remontima või kehtestatud korras lammutama lagunenud ehitised; 2.8.3. hoidma korras hoone vihmaveerennid ja -torud, kõrvaldama nendesse kogunenud prügi, vajadusel kõrvaldama ehitiselt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud kivid, plaadid jms ning tagama nende tööde ajal tänaval ohutu liikluse, hoidma pidevalt lumest ja jääst puhastatuna ehitise välistrepi; 2.8.4. tagama talvisel ajal üldkasutatava hoone juurdepääsutee ja välistrepi puhastamise jääst ja lumest ning vajadusel nende liivatamise; 2.8.5. varustama ehitised ja mitmekorterilises elamus ka korterid korrektsete numbrisiltidega ning tagama numbri ööpäevaringse nähtavuse; 2.8.6. kindlustama üldkasutatavate trepikodade korrasoleku ja pimedal ajal nende valgustamise võimaluse; 2.8.7. omama kinnistul prügi ja tahkete jäätmete paigutamiseks tervisekaitsenõuetele vastavat prügikonteinerit, kindlustama jäätmete üleandmise jäätmekäitlejale; 2.8.8. tagama heitvee kogumiskaevu korrasoleku, veepidavuse, korrektse sulgumise, õigeaegse tühjendamise ja ümbruse hooldamise; 2.8.9. tagama kuivkäimla vastavuse tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele; 2.8.10. tagama loomakasvatushoone vastavuse tervisekaitse- ja keskkonnakaitsenõuetele, hoidma ümbruse korras ja vältima selle saastumist virtsa ja sõnnikuga; 2.8.11. hoidma tootmistegevuses tekkivat müra lubatud piires; 2.8.12. tagama televisiooni- ja raadiovastuvõtuantennide korrektse asetuse ja ohutu kinnituse; 2.8.13. heiskama hoonetel riigilipud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud lipupäevadel. 2.9. Ehitus-, remondi- ja kaevetööde tegija on kohustatud: 2.9.1. vormistama dokumentatsiooni ja võtma vallavalitsusest vormikohase loa; 2.9.2. järgima ehitise välisilme muutmisel ning ümberehitamisel riigi ja valla õigusaktidega sätestatud korda; 2.9.3. vältima objektilt prahi jms sattumist sõidu- ja kõnniteele; 2.9.4. hoidma korras ja puhastama objekti juurdepääsutee; 2.9.5. rajama ja korras hoidma piirdeaia või muu tõkke; 2.9.6. pärast töö lõpetamist ja enne objekti ekspluatatsiooni andmist heakorrastama selle ümbruse. 2.10. Tehnovõrgu omanik on kohustatud: 2.10.1. tähistama ja hoidma korras temale kuuluva tehnovõrgu; 2.10.2. hoidma tehnovõrgu nähtava osa ja muu konstruktsiooni seisundis, mis tagab liiklusohutuse ja inimeste turvalisuse. 2.11. Kinnistu reostamisel ja risustamisel on süüdlane kohustatud selle viivitamatult puhastama. Kui süüdlast ei ole võimalik kindlaks teha, peab selle ala korrastama ala omanik. 2.12. Avaliku ürituse korraldaja peab maa-ala, kus üritus läbi viidi, puhastama hiljemalt üritusele järgneva päeva kella 9.00-ks. 2.13. Põllumajandustööde tegija peab tagama teedele sattunud pori, sõnniku, prahi jms koristamise veotööde lõppedes. 2.14. Heakorra tagamiseks on keelatud: 2.14.1. risustada ja reostada valla haldusterritooriumi, kritseldada ehitiste seinale, müürile, piirdeaiale, pingile jms või kahjustada neid muul viisil; 2.14.2. vigastada ja omavoliliselt maha võtta kõrghaljastust nii avalikes kohtades kui ka kinnistu territooriumil, rikkuda murukamarat, teekatet, kinnitada puude külge tarasid, traate, silte. Puude (välja arvatud viljapuud) mahavõtmine võib nii avalikes kohtades kui ka kinnistu territooriumil toimuda maatüki omaniku nõusolekul ning kooskõlastatult vallavalitsusega; 2.14.3. omavoliliselt püstitada ehitisi; 2.14.4. kallasraja kasutamisel kahjustada kinnistu omaniku vara; 2.14.5. vedada ja maha panna olmejäätmeid selleks mitte ettenähtud kohta; 2.14.6. kloppida riideid ja vaipu mitmekorterilise elamu rõdul, aknal ja uksel, kuivatada pesu rõdu või lodža piirdest kõrgemal; 2.14.7. eriloata tarastada mitmekorteriliste elamute juurde kuuluvat territooriumi ja kortermajade juures asuvaid aiamaid; 2.14.8. ehitada kinni rõdu või lodžat ilma kehtestatud korras kinnitatud projektita ja vastava loata; 2.14.9. paigaldada prüginõusid ja -konteinereid väljapoole kinnistu piire, kui see pole kooskõlastatud vallavalitsuses; 2.14.10. paigutada üldotstarbelisse prüginõusse või -konteinerisse vedelaid jäätmeid, kivi- või betoonijäätmeid, puisteliiva, hõõguvat sütt, tulist tuhka, radioaktiivseid või teisi ohtlikke jäätmeid, jätta lahti prüginõu või -konteineri kaant; 2.14.11. hoida küttepuid, ehitusmaterjali jms korralikult ladustamata õue tänavapoolses osas ja laduda neid vastu kasvavaid puid; 2.14.12. lasta olme- ja heitvett sadeveekraavi või sadeveekanalisatsiooni, reostada või risustada neid muul viisil; 2.14.13. lasta veekogusse, kanalisatsiooni- ja sadeveevõrku pühkmeid, esemeid, mürgiseid, söövitavaid või kergestisüttivaid aineid, naftasaadusi ja nende jäätmeid, samuti teravat või lämmatavat lõhna levitavaid aineid; 2.14.14. valada naftasaadusi või nende jääke maapinnale, hoida mürgiseid aineid kohtades, kus ei ole välistatud nende imbumine maapinnasesse; 2.14.15. matta jäätmeid pinnasesse, välja arvatud kompostimine; 2.14.16. karjatada koduloomi avalikel haljasaladel; 2.14.17. kasutada mürkaineid, pestitsiide ja väetisi kehtestatud eeskirjade vastaselt; 2.14.18. tekitada ülenormatiivset müra, vibratsiooni või tolmu; 2.14.19. parkida mootorsõidukeid haljasaladele, laste mänguväljakutele, kalmistutele, üldkasutatavate supluskohtade territooriumile ja teistesse selleks mitte ettenähtud kohtadesse ning nendega seal sõita; 2.14.20. peatumise ja parkimisega takistada läbipääsu ja liiklemist teistele liiklusvahenditele; 2.14.21. sõita asfaltkattega teedel roomikmasinate ja teiste teekatet lõhkuvate mehhanismidega. 2.15. Küttekoldevälise tule tegemisel tuleb arvestada järgmist: 2.15.1. põlevmaterjali jäätmeid ja prahti põletada ning lõket või muud küttekoldevälist tuld võib teha väljapool ehitist tuulevaikse ilmaga selleks kohandatud mittepõleval alusel või taimestikust puhastatud pinnasel tuletöö üle järelevalvet teostava isiku juuresolekul. Tuli peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mis tahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast; 2.15.2. avaliku lõkke tegemise peab selle korraldaja eelnevalt kooskõlastama Päästeteenistusega ja omama selleks vallavalitsuse luba. Avaliku lõkke tegemise koht peab paiknema mis tahes ehitisest, põlevmaterjali hoiukohast või metsast vähemalt 50 m kaugusel; 2.15.3. pärast jäätmete ja prahi põletamist ning lõkke või muu küttekoldevälise tule tegemist tuleb põlemisjäägid hoolikalt kustutada veega ülevalamise või mulla või liivaga katmise teel; 2.15.4. tahkekütusel töötav teisaldatav šašlõkiahi või muu samalaadne seadis ning kala- või lihatoodete suitsutusahi peavad mis tahes ehitisest või põlevmaterjali hoiukohast asuma vähemalt 5 m kaugusel. Nimetatud ahjud peavad kasutamise ajal olema pideva järelevalve all. Pärast töö lõpetamist tuleb küttel lasta täielikult ära põleda või põlemisjäägid veega kustutada; 2.15.5. kulu põletamine on lubatud kevadel esimese kahe nädala jooksul pärast lume sulamist Päästeteenistuse teadmisel. Kulu võib põletada päeva ajal tuulevaikse ilmaga. Tee- või hooneäärse kulu põletamisel tuleb teemaa välisserv, hoonel selle ümbrus, eelnevalt märjaks kasta. Kulu põletajal peavad kaasas olema tulekustutusvahendid. Kulu ei tohi põletada puude ja põõsastega aladel. 2.16. Vallavalitsusel on lubatud metsade ajutine sulgemine tuleohutuse tagamiseks. 2.17. Valla territooriumil asuvatel veekogudel on keelatud: 2.17.1. supelda ebakaines olekus; 2.17.2. reostada veekogu ja kaldaid; 2.17.3. sõita mootorveesõidukiga; 2.17.4. murda veekogudel vesiroose ja muid kaitsealuseid taimi; 2.17.5. pesta veekogude kallastel mootorsõidukeid. 2.18. Puhkealade veekogudel on keelatud ujutada koeri ja teisi koduloomi. III. KAEVETÖÖDE EESKIRI 3.1. Kaevetööde teostajana mõistetakse käesolevas eeskirjas juriidilist või füüsilist isikut, kellele väljastatakse kaevetööde luba. 3.2. Kaevetöid ei tohi teha ilma vallavalitsusele projektdokumentatsiooni esitamata ja vastavaid lube vormistamata. 3.3. Kaevetööde teostaja on vastutav tööde halvast kvaliteedist tingitud defektide ilmnemise eest teekattes vähemalt 12 kuu jooksul pärast teekatte lõplikku taastamist (praod, murdumised, läbivajumised, kaevuluukide ebaõige kõrgus jm). Defektid peab likvideerima töötegija oma kulul. 3.4. Kaevetööde teostaja tagab tööde teostamise territooriumil heakorra vastavalt käesolevale eeskirjale. 3.5. Luba kaevetööde tegemiseks on vallavalitsuse poolt väljastatud vormikohane dokument – kaevetööde luba. 3.6. Kaevetööde loa saamiseks esitab kaevetööde teostaja vallavalitsusele taotluse, kus on toodud vallavalitsuse poolt nõutavad kooskõlastused. Kui kaevetööd toimuvad avalikult kasutavatel teedel ja tänavatel, esitab kaevetööde teostaja liikluskorralduse skeemi koos kasutatavate liiklusmärkide, piirete ja valgustuse äranäitamisega. Kaevetööde teostaja vastutab liiklusohutuse eest objektil 3.7. Enne kaevetööde loa lõplikku vormistamist kontrollib vallavalitsuse esindaja kaevetööde teostaja poolt tehtud töökoha ettevalmistusi (trassi mahamärkimine, kaevetööde tsooni tähistamine piirete ja liiklusmärkidega, jalakäijate ja veokite liiklemise tingimuste kindlustamine, vajalike materjalide ja mehhanismide olemasolu töökohal). Ebapiisava ettevalmistuse korral jäetakse kaevetööde luba välja andmata. 3.8. Kaevetööde luba väljastatakse koos kaevetööde taotluse koopiaga kaevetööde teostajale. Kaevetööde taotluse originaal koos kaevetööde loaga säilitatakse vallavalitsuse dokumentatsioonis. 3.9. Tehniliste kommunikatsioonide rajamisel, rekonstrueerimisel või muul analoogsel juhul esitab kaevetööde teostaja vallavalitsusele asjasse puutuvate ametkondade ja maaomanikuga kooskõlastatud tehnilise dokumentatsiooni. 3.10. Kaevetööde loas toodud läbiviimise tingimusi ja korda, sh tähtaega võib muuta üksnes neid seadnud ametiisiku loal. 3.11. Vallavalitsus võib kaevetööde loa tühistada, kui töid ei ole alustatud ühe nädala jooksul arvates loas märgitud tööde algustähtajast. Vallavalitsusel on kaevetööde loa kehtivust õigus peatada, kui tööde käigus ei ole täidetud kaevetööde loas toodud tingimusi. 3.12. Kaevetööde ajal peavad kaevetööde luba ja kaevetööde loa avalduse koopia asuma objektil. Kui kaevetöid teostatakse kauem kui viis ööpäeva, on kaevetööde teostaja kohustatud objektile paigaldama tahvli, millel on toodud tööde teostaja nimi, telefoninumber, tööde läbiviimise tähtajad ja otseselt vastutava isiku nimi. Pimedal ajal peab liikluseks ettenähtud kaevetööde tsoon olema valgustatud ohutuledega või lindiga piiratud piirdetaraga. 3.13. Kaeviku täitmiseks kõlbmatud materjalid tuleb kohe ära vedada. Keelatud on kaevikuid täita tihendamata. 3.14. Kaevetöödega lõhutud pinnakate ja kahjustatud haljastus taastatakse kaevetööde teostaja kulul hiljemalt loal toodud tähtajaks. Teekatete taastamiseni tagab kaevetööde teostaja häireteta ja ohutu liikluse. 3.15. Jalakäijatele tuleb tagada ohutu ligipääs kohtadesse, kuhu varem oli juurdepääs olemas. 3.16. Vallavalitsusel on õigus nõuda kaevetööde teostajalt ümbersõidutee ehitamist, selle kaevetööde perioodil sõidukorras hoidmist ja pärast tööde lõpetamist ümbersõidutee all olnud maa-ala taastamist. 3.17. Ettenägematute asjaolude ilmnemisel (tundmatu insenerkommunikatsioon, arheoloogiline leid jne) tuleb kaevetööd peatada ning sellest viivitamatult informeerida vallavalitsust ja asjaomaseid ametkondi. Kaevetööde jätkamiseks tuleb kaevetööde teostajal vajadusel hankida täiendavad kooskõlastused. 3.18. Kaevetööde loa tähtaja pikendamiseks peab tööde teostaja pöörduma vallavalitsuse poole vähemalt üks ööpäev enne kaevetööde tähtaja lõppu. 3.19. Pinnase kate taastatakse kohe pärast kaevetööde lõpetamist. Erandjuhul vallavalitsuse loal (kui on vaja liiklus kohe taastada, töid tehakse talvel jne) taastatakse kate ajutiselt. Kuni katte lõpliku taastamiseni korraldab ajutise katte korrashoiu kaevetööde teostaja. 3.20. Kaevetööde lõpetamisel esitab kaevetööde teostaja vallavalitsusele teostusdokumentatsiooni (kaetud tööde aktid, varjatud tööde aktid, teostusjoonised). 3.21. Avariilised on need kaevetööd, mille vajadus tekib ootamatult või on võimalikke ebasoovitavaid tagajärgi silmas pidades edasilükkamatud. 3.22. Avariiliste kaevetööde alustamine on erandkorras lubatud ilma eelnevalt luba vormistamata, sealjuures peab kaevetööde teostaja olema veendunud, et kaevetööde tegemine piirkonnas ei ohusta insenerkommunikatsioone ja omaniku vara. Avariiliste kaevetööde alustamisest peab telefonitsi teatama vallavalitsusele. Kaevetööde ohutu läbiviimise eest vastutab kaevetööde teostaja. 3.23. Taotlus avariiliste kaevetööde loa saamiseks tuleb esitada vallavalitsusele hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast tööde alustamist. 3.24. Kaevetööde tegemise piirkonnas olevate insenerkommunikatsioonide valdajate esindajad kutsutakse kohale enne kaevetööde algust. 3.25. Olemasolevaid kommunikatsioone võib ümber paigutada üksnes projekti olemasolul ja nende valdaja ning kinnistu omaniku loal. Teostusjoonised kommunikatsioonide ümberpaigutamise kohta esitatakse ning neid säilitatakse vallavalitsuses. 3.26. Insenerkommunikatsiooni vigastamisel on süüdlane kohustatud teatama sellest viivitamatult selle valdajale. Vigastus parandatakse ja tekitatud kahju hüvitatakse süüdlase kulul. 3.27. Kaevetööde käigus on keelatud hävitada, vigastada või ümber paigutada geodeetilisi ja liiklusmärke. Hävitatud või vigastatud märgid taastatakse tööde teostaja kulul. 3.28. Kaevetööd loetakse lõppenuks, kui on täidetud järgmised tingimused: 3.28.1. on tehtud põhi- ja taastamistööd ning tööd, mis olid nimetatud loa taotlusel; 3.28.2. kaevetööde käigus kahjustatud territooriumid jne on taastatud ja üle antud vallavalitsusele või maa omanikule; 3.28.3. vallavalitsusele on üle antud teostusdokumentatsioon. IV. LÕPPSÄTTED 4.1. Heakorra- ja kaevetööde eeskirja rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. 4.2. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.