Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-85-03 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. juuni 2003. a määrus Priit Petersoni süüdistusasjas KrK § 139 lg 3 p 1, § 141 lg 2 p-de 1, 2, 4 ja 4^1, § 185 lg 2, § 76 lg 2 ning § 207 lg 1 järgi — RT III, 23, 234

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-85-03 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartus, 19. juunil 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris Kohtuasi Priit Petersoni süüdistusasi KrK § 139 lg 3 p 1, § 141 lg 2 p-de 1, 2, 4 ja 41, § 185 lg 2, § 76 lg 2 ning § 207 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 17. aprilli 2003. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava Priit Petersoni erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 23. mai 2003. a Istungil osalenud isikud Priit Petersoni kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa, riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon 1. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 17. aprilli 2003. a määrus Priit Petersoni süüdistusasjas jätta muutmata, erikaebus jätta rahuldamata. 2. Mõista Priit Petersonilt riigieelarve tuludesse kohtukulu kaitsjatasu näol 536,90 krooni (viissada kolmkümmend kuus krooni ja üheksakümmend senti). Asjaolud ja menetluse käik 1. P. Petersonile on esitatud süüdistus KrK § 139 lg 3 p 1, § 141 lg 2 p-de 1, 2, 4 ja 41, § 185 lg 2, § 76 lg 2 ning § 207 lg 1 järgi ja alates 23. oktoobrist 1998. a viibib ta vahi all. Tallinna Linnakohtus 8. aprillil 2003. a toimunud kohtuistungil esitasid P. Peterson ja tema kaitsja Jüri Asari taotluse tõkendi – vahi all pidamine – asendamiseks tõkendiga allkiri elukohast mittelahkumise kohta. 2. Tallinna Linnakohtu kohtunik jättis 9. aprilli 2003. a määrusega taotluse rahuldamata ja tõkendi muutmata. Arvestades kohtualusele süüksarvatud kuritegude laadi ja raskusastet, pidas kohus reaalseks ohtu, et P. Peterson hakkab vabaduses kohtulikust arutamisest kõrvale hoiduma või läheb pakku. Kohtunik nõustus, et kõnesoleva kriminaalasja menetlemisel on rikutud asja arutamise mõistliku aja põhimõtet, kuid samas märkis, et asja arutav kohtukoosseis on võtnud tarvitusele kõik abinõud, et kohtuotsus tehakse lähiajal. Määruse lõpposas märkis kohtunik, et selle määruse peale võib esitada erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule viie päeva jooksul Tallinna Linnakohtu kaudu. 3. P. Peterson esitaski erikaebuse, milles taotles jätkuvalt tõkendi muutmist ning enda allkirja vastu vabastamist kuni kohtuotsuse tegemiseni. 4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku 17. aprilli 2003. a määrusega jäeti P. Petersoni erikaebus sisuliselt läbi vaatamata, sest AKKS § 68 lg 1 p 1 kohaselt ei ole tõkendi muutmisest keeldumise määrus erikaebe korras vaidlustatav. Kohtunik viitas Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-36-98 ning märkis, et linnakohtu määruses tehtud viide erikaebeõigusele oli ekslik. 5. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku määruse peale esitas erikaebuse P. Peterson, kes taotleb jätkuvalt tõkendi muutmist ja enda allkirja vastu vabastamist kuni kohtuotsuse tegemiseni. Kaebaja märgib, et ta viibib juba üle nelja ja poole aasta vahi all ning kordagi ei ole asja arutamine edasi lükkunud temast olenevate asjaolude tõttu. P. Peterson leiab, et tema vahi all pidamise alused ei ole põhjendatud ning kohtu järeldused, et ta võib vabaduses olles jätkata kuritegude toimepanemist ning minna pakku, on oletuslikud. Veel leiab ta, et ringkonnakohtul ei olnud õigust jätta tema erikaebust sisuliselt läbi vaatamata, sest linnakohtu määrusega oli talle selline õigus antud. Riigikohtu kriminalkolleegiumi seisukoht 6. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib jätkuvalt, et tõkendina vahi all pidamise muutmise taotluse rahuldamata jätmine ei ole erikaebuse korras vaidlustatav (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtumäärused 3-1-1-36-98 – RT III 1998, 12, 128 ja 3-1-1-97-02 – RT III 2002, 24, 271). 7. Riigikohtu kriminaalkolleegium nendib, et olukord, kus kohtualune on viibinud üle nelja aasta vahi all, läheneb kriitilisel määral sellele, kus tekib küsimus, kas kohtualusele on tagatud õigus kohtuasja arutamisele mõistliku aja jooksul. Ent silmas tuleb pidada ka asjaolu, et asja kohtulik uurimine on praeguseks lõppenud ja kohtualuse vabaduse piiramise küsimused lahendatakse kõige lähemal ajal kohtuotsusega. 8. Eeltoodu alusel ning juhindudes AKKS § 63 p-st 1; § 65 lg-st 3; § 72 lg-st 2 ja §-st 77 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium kaevatava määruse muutmata ning erikaebuse rahuldamata. Jüri ILVEST Eerik KERGANDBERG Hannes KIRIS