Viimsi Vallavolikogu — Viimsi valla ehitusmäärus — KO, 88, 1779

Viimsi valla ehitusmääruse kehtestamine Viimsi Vallavolikogu 10. juuni 2003. a määrus nr 25 Määrus kehtestatakse planeerimisseaduse § 5, ehitusseaduse § 19 lõike 4 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 29 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Ehitusmääruse eesmärk (1) Viimsi valla ehitusmääruse eesmärk on korraldada planeerimisseaduse ja ehitusseaduse rakendamist kooskõlas valla või selle osade planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtetega ning valla omavalitsuse siseste ülesannete jaotust. (2) Viimsi valla planeerimis- ja ehituspoliitikat ning üldist ehituskorraldust kujundab ja suunab vallavolikogu ning viib ellu vallavalitsus. 2. peatükk ÜLESANNETE JAOTUS § 2. Vallavolikogu pädevus Vallavolikogu pädevusse kuulub: 1) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 2) üldplaneeringu ja üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine; 3) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 4) detailplaneeringu algatamine aladel ja juhtudel, millele planeerimisseaduse § 3 lõikes 2 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust; 5) üldplaneeringu kehtestamine; 6) detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 7) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine; 8) naaberomavalitsuste üldplaneeringute kooskõlastamine; 9) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine kinnisasja sundvõõrandamise seaduses ettenähtud alusel, kui see on vajalik üldplaneeringu või detailplaneeringu elluviimiseks; 10) kinnisasja omaniku nõudel kinnisasja võõrandamise otsustamine, kui kehtestatud planeeringuga nähakse ette kinnisasja kasutamine avalikul otstarbel või piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks; 11) Harju maavanemale ettepaneku tegemine maakonnaplaneeringu korrigeerimiseks, kui kehtestatud maakonnaplaneering on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga või riivab Viimsi valla seaduslikke õigusi ning selle ettepaneku tagasilükkamisel planeeringu vaidlustamiseks kohtusse pöördumise otsustamine; 12) üldplaneeringu või volikogu poolt kehtestatud detailplaneeringu seaduslikkust vaidlustava ettepaneku kohta otsuse vastuvõtmine ning ettepaneku tegija informeerimine otsusest ja ettepaneku vastuvõtmise või tagasilükkamise põhjustest; 13) hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste korralisi valimisi valla üldplaneeringu ülevaatamise tulemuste kohta otsuse vastuvõtmine; 14) munitsipaalehitiste projektide kinnitamine; 15) arvamuse andmine looduskaitse- ja maastikukaitsealade moodustamise kohta vastavalt kaitstavate loodusobjektide seadusele; 16) keskkonnaohtlikele ehitistele ehitusloa andmise eelnev kooskõlastamine; 17) riiklikult tähtsa ehitise valla territooriumile paigutamise ettepaneku kohta otsuse tegemine ning riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava üldplaneeringu ja detailplaneeringu eelnev kooskõlastamine; 18) valla ehitusalaste üldaktide kehtestamine, muutmine ja tühistamine. § 3. Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsuse pädevusse maa-alade planeerimisel kuulub: 1) üldplaneeringu lähteülesande kinnitamine; 2) üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise korraldamine, detailplaneeringu algatamine, välja arvatud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine, detailplaneeringu lähteülesande kinnitamine; 3) lepingu sõlmimine detailplaneeringu koostamise kohta kinnisasja omaniku või teiste detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikutega; 4) planeeringu koostamise ajal ajutise ehituskeelu kehtestamine planeeringualal või selle osal, kui algatatud üldplaneeringu või detailplaneeringuga kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtinud detailplaneeringut, sellega määratletud maakasutus- ja ehitustingimusi või krundi ehitusõigust; 5) detailplaneeringu vastuvõtmine pärast selle kooskõlastamist; 6) detailplaneeringu kehtestamine, välja arvatud detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 7) planeerimisseaduse kohase järelevalve läbinud detailplaneeringu ja maavanema poolt heakskiidetud üldplaneeringu esitamine vallavolikogule kehtestamiseks; 8) projektide läbivaatamise komisjoni ettepanekul detailplaneeringu koostamise lihtsustatud korra kasutamise otsustamine; 9) vallavalitsuse poolt kehtestatud detailplaneeringu seaduslikkust vaidlustava ettepaneku kohta otsuse vastuvõtmine ning ettepaneku tegija informeerimine otsusest ja ettepaneku vastuvõtmise või tagasilükkamise põhjustest; 10) kinnisasja omaniku nõudel kitsendustest või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisest tuleneva kahju hüvitamise otsustamine; 11) detailplaneeringu algatamise avalduse vormi kehtestamine. (2) Vallavalitsuse pädevusse ehituslikul projekteerimisel kuulub: 1) detailplaneeringu kohustuseta aladel uute hoonete ehitamiseks ja olemasolevatele hoonetele juurdeehituste tegemiseks projekteerimistingimuste määramine 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates; 2) detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringu nõudeid täpsustavate arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste määramine 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates; 3) taluhoonete projekteerimisel talu õueplaani heakskiitmine; 4) projekteerimistingimuste ja ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste taotluse vormi ning vajadusel muude dokumentide vormide kinnitamine; 5) mitme omavalitsuse maa-alal paiknevate rajatiste (teed, tehnovõrgud vms) projekti koostamiseks tellija projekteerimistingimuste kooskõlastamine; 6) tellijafunktsiooni täitmine valla omandis olevate ehitiste projekteerimisel; 7) vastutusrikaste ja unikaalsete munitsipaalehitiste parimate arhitektuursete ja/või insenerilahendustega projekti saamiseks konkursi korraldamise otsustamine; 8) riigihangete pakkumise korraldamine munitsipaalehitiste projekteerimiseks; 9) ehitustööde riigihanke projekteerimis-ehitustöövõtu puhul ehituse eelprojekti heakskiitmine; 10) munitsipaalehitise projekti vallavolikogule kinnitamiseks esitamine. (3) Vallavalitsuse pädevusse ehitamise ja ehitusjärelevalve alal kuulub: 1) ehitamise alustamiseks või ehitise lammutamiseks ehitusloa andmise otsustamine 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates; 2) väikeehitise (ehitusalune pindala 20–60 m 2) ehitamiseks või ehitise tehnosüsteemide muutmiseks kirjaliku nõusoleku andmise otsustamine 10 päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse saabumise päevast arvates või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti esitamise päevast arvates; 3) ehitise ohutusest lähtuvalt ehitusprojekti või selle osa ekspertiisi tulemi või ehitusuuringu või selle osa esitamise nõude seadmine enne ehitusloa väljastamist; 4) ehitustööde riigihangete pakkumise korraldamine munitsipaalehitiste ehitamiseks ja remondiks; 5) detailplaneeringukohaste teede ja tehnovõrkude ehituskrundini väljaehitamise koordineerimine, kui ei lepita kokku detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotlejaga tema poolt nende tööde tegemises; 6) ehitusjärelevalve korraldamine valla territooriumil; 7) ehitusloa kehtetuks tunnistamine 10 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või tühistamise aluseks olevate asjaolude valla ametiisikutele teatavakssaamise päevast arvates; 8) nõusoleku andmine väikeehitise lammutamiseks ilma ehitusprojekti ja ehitusloata 10 päeva jooksul kirjaliku taotluse saabumise päevast arvates; 9) ehitise kasutusloa andmise otsustamine 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates; 10) ehitise ohutusest lähtuvalt ehitise või selle osa ekspertiisi tulemi esitamise nõude seadmine enne kasutusloa väljastamist; 11) kasutusloa kehtetuks tunnistamine 10 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või kasutusloa kehtetuks tunnistamise aluseks olevate asjaolude valla ametiisikutele teatavakssaamise päevast arvates; 12) tähtpäeva määramine inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise vastavusse viimiseks ehitistele esitatavatele nõuetele või lammutamiseks; 13) tähtpäeva määramine õigusliku aluseta püstitatud ehitise lammutamiseks; 14) tähtpäeva määramine ajutise ehitise lammutamiseks või muul viisil likvideerimiseks; 15) inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise nõuetele vastavusse viimise või lammutamise ning õigusliku aluseta püstitatud ehitise või tähtaegselt likvideerimata jäetud ajutise ehitise lammutamise ja ehitisega seotud maa-ala heakorrastamise korraldamine asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras; 16) ehitusseaduse §-des 65–69 sätestatud väärtegude kohtuväline menetlemine ja nende ametikohtade loetelu kinnitamine, mida täitev ametnik on väärteomenetluses pädev vallavalitsuse nimel osalema; 17) ehitise olemasolu jooksul kogu ehitusprojekti ja ehitisega seotud dokumentatsiooni säilimise tagamine; 18) kaevamisloa ning vajadusel muude dokumentide vormide kinnitamine; 19) tellijafunktsiooni täitmine valla omandis olevate ehitiste ehitamisel; 20) muude kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate ülesannete täitmine, mis ei ole antud vallavolikogu pädevusse. § 4. Vallavalitsuse ametiisikute pädevus (1) Abivallavanem-peaarhitekti pädevusse kuulub: 1) valla üld- ja detailplaneeringute ning ehitusjärelevalve alase töö üldine korraldamine; 2) projektide läbivaatamise komisjoni töö juhtimine; 3) osalemine valla üldplaneeringute ja arengukava koostamises ning vastava eriala spetsialistide kaasamine planeeringute koostamisse; 4) vallale vajalike planeeringute, tehnorajatiste (teed, insenervõrgud jne) jm munitsipaalehitiste projektide tagamine; 5) planeeringute lähteülesannete ning projekteerimistingimuste kooskõlastamine; 6) naaberomavalitsuste detailplaneeringute kooskõlastamine; 7) loa andmine ilma detailplaneeringut koostamata tööstusettevõtte krundil olemasoleva tööstushoone laiendamiseks või selle kõrvalhoone püstitamiseks ja selleks ehitusprojekti koostamiseks; 8) loa andmine ilma detailplaneeringut koostamata olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamiseks ja püstitamiseks, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkruntide omanikega; 9) loa andmine ilma detailplaneeringut koostamata olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele tühjale krundile korterelamu ehitusprojekti koostamiseks ja püstitamiseks, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete vastavaid näitajaid ja projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; 10) loa andmine mitme hoonega hoonestatud krundi jagamiseks nende hoonete omanike vahel mitmeks krundiks ilma detailplaneeringut koostamata, kui kinnistu jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi; 11) loa andmine naaberkruntide piiride muutmiseks ilma detailplaneeringut koostamata, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa nende kruntide senise ehitusõiguse, välja arvatud ehitusalune pindala, ja seniste kasutamistingimuste muutumist ning toimub naaberkruntide omanike kokkuleppel; 12) osalemine planeeringute koostamise käigus tekkivate planeeringuvaidluste lahendamise korraldamises ja seisukoha esitamine vastuväidete kohta; 13) osalemine järelevalve käigus lahendamata jäänud eriarvamuste lahendamisel; 14) planeeringu avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel planeeringus vajalike paranduste ja täienduste tegemise otsustamine; 15) järelevalve teostamine kehtestatud detailplaneeringute elluviimise üle; 16) detailplaneeringutele ja ehitusprojektidele illustreerivate jooniste või makettide lisamise nõude esitamine, kui planeering on vaja muuta arusaadavamaks avalikustamises ja otsustamises osalejatele; 17) planeeringutele ekspertiisi teostamise vajaduse otsustamine; 18) ehitusloa taotlemisel heakskiidetud projektist kõrvalekaldumisel sellega nõustumise otsustamine; 19) juriidiliste ja füüsiliste isikute konsulteerimine üldistes planeerimis- ja projekteerimisküsimustes. (2) Planeeringuspetsialisti pädevusse kuulub: 1) valla üld- ja detailplaneeringute alase töö korraldamine; 2) projektide läbivaatamise komisjoni töös osalemine ja komisjoni planeerimise alaste otsuste dokumenteerimine; 3) vastava eriala spetsialistide kaasamine planeeringute koostamisse; 4) pärast kohalike omavalitsuste korralisi valimisi planeeringute ülevaatamise korraldamine ja tulemuste esitamine Harju maavanemale ning ülevaatuse tulemustest avalikkuse informeerimine maakonna ajalehe ja kohaliku ajalehe kaudu; 5) üld- ja detailplaneeringute seadusekohase menetlemise korraldamine; 6) valla üldplaneeringute ja detailplaneeringute algatamise, koostamise, kooskõlastamise, avalikustamise, kehtestamise ja tühistamise korraldamine; 7) detailplaneeringute algatamise eelnõude koostamine vallavalitsusele ja volikogule ning volikogu komisjonidele; 8) avalikkuse informeerimine kavatsetavatest üldplaneeringutest ja detailplaneeringutest ning algatatud planeeringutest koos planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha ning planeeringu eesmärkide tutvustamisega ajalehtedes Harjumaa ja Viimsi Teataja. Kui Viimsi Teataja ei ilmu, siis tutvustatakse planeeringu eesmärke ajalehtedes Harjumaa ja Eesti Päevaleht; 9) maavanema informeerimine algatatud üldplaneeringutest ja detailplaneeringutest; 10) planeeringute lähteülesannete koostamise korraldamine, lähteülesannete kooskõlastamine; 11) detailplaneeringu algatamisest teatamine kinnisasja omanikule tähtsaadetisena edastatud kirjaga kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates, kui detailplaneeringu algatamisel on teada, et algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa sundvõõrandamise vajaduse; 12) planeeringu lähteseisukohtade, eskiislahenduste ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks avalike arutelude vajaduse määramine ning korraldamine kaitse alla võetud maa-alade, ranna- või kaldaalade või linnaehituslikult oluliste piirkondade planeerimise korral või projektide läbivaatamise komisjoni ettepanekul; 13) detailplaneeringutele illustreerivate jooniste või makettide lisamise nõude esitamine, kui planeering on vaja muuta arusaadavamaks avalikustamises ja otsustamises osalejatele; 14) üldplaneeringute ja detailplaneeringute vastuvõtmise eelnõude koostamine volikogule ja vallavalitsusele; 15) detailplaneeringu avaliku väljapaneku väljakuulutamine, planeeringu avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse teatavakstegemine ajalehtedes Harjumaa ja Viimsi Teataja, viimase mitteilmumisel Eesti Päevalehes, sealhulgas vastava kinnisasja omanikule planeeringu avalikust väljapanekust teatamine tähtsaadetisena edastatud kirjaga hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust, kui üldplaneeringuga või detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust; 16) hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust avalikkusele avatud üldkasutatavas hoones või kohas teate väljapanemine planeeringu avaliku arutelu toimumise kohta; 17) planeeringu avaliku väljapaneku korraldamine; 18) planeeringu avaliku väljapaneku ajal tööaja jooksul juurdepääsu tagamine kõigile planeeringuga seotud materjalidele ja informatsioonile; 19) avalikul väljapanekul planeeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele valla seisukoha ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha teatamine kahe nädala jooksul pärast planeeringu avaliku väljapaneku lõppemist; 20) planeeringu ja selle avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu korraldamine ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist ning arutelu dokumenteerimine; 21) planeeringu avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks avaliku arutelu väljakuulutamine ning hiljemalt üks nädal enne avaliku arutelu toimumist arutelu koha ja aja teatavakstegemine ajalehtedes Harjumaa ja Viimsi Teataja, viimase mitteilmumisel Eesti Päevalehes; 22) planeeringute koostamise käigus tekkivate planeeringuvaidluste lahendamise korraldamine ja planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustest teatamine vastavas ajalehes kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates juhul, kui planeeringu avalikul väljapanekul esitati kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid; 23) planeeringu avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel planeeringus vajalike paranduste ja täienduste tegemise otsustamine ja korraldamine ning selle edastamine Harju maavanemale järelevalve teostamiseks (kui planeering on maavanema järelevalve objekt) koos informatsiooniga lahendamata planeeringuvaidluste kohta; 24) suhtlemine planeeringu üle järelevalve teostajaga ning järelevalve teostajalt nõusoleku taotlemine liigilt üldisema kehtestatud planeeringu muutmise ettepanekut sisaldavale detailplaneeringule; 25) muudatuste kandmine üldplaneeringusse, kui kehtestatav detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud; 26) üldplaneeringu ja detailplaneeringu kehtestamise teate avaldamine ajalehtedes Harjumaa ja Viimsi Teataja, viimase mitteilmumisel Eesti Päevalehes ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates; 27) ajutise ehituskeelu kehtestamise kavatsusest ja põhjustest teatamine kinnisasja omanikele, keda ajutine ehituskeeld puudutada võib, tähtsaadetisena edastatud kirjaga hiljemalt kaks nädalat enne ajutise ehituskeelu kehtestamist; 28) ühe nädala jooksul planeeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamise otsuse saatmine isikutele, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud; kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust planeeringu alusel kitsendatakse, ning kinnisasja omanikele, kelle kinnistule kehtestati planeeringu koostamise käigus ajutine ehituskeeld; 29) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise kavatsusest teatamine ajalehtedes Harjumaa ja Viimsi Teataja, viimase mitteilmumisel Eesti Päevalehes, ning enne planeeringu kehtetuks tunnistamist avalikkusele planeeringu senise elluviimise tulemuste selgitamine ja selle edasisest elluviimisest loobumise põhjendamine, kui vald soovib planeeringu elluviimisest loobuda; 30) kehtestatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisest teatamine ajalehtedes Harjumaa ja Viimsi Teataja, viimase mitteilmumisel Eesti Päevalehes, ühe kuu jooksul planeeringu kehtetuks tunnistamise päevast arvates; 31) kehtestatud planeeringute edastamise korraldamine maavanemale ja riigi maakatastri pidajale koos seaduses nõutava lisainformatsiooniga ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates; 32) kehtestatud planeeringute ülevaatamise tulemustest avalikkuse informeerimine vastavas ajalehes; 33) kehtestatud üldplaneeringute ülevaatamise tulemuste esitamine maavanemale hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste volikogude korralisi valimisi; 34) planeeringu koostamise käigus kogutud andmete ja materjalide säilimise ning huvitatud isikutele kättesaadavuse tagamine; 35) huvitatud isikutele kehtestatud planeeringutega tutvumise võimaluse tagamine; 36) planeeringute alase kirjavahetuse korraldamine seaduses ettenähtud tähtaegadel; 37) planeeringute alaste eelnõude koostamine vallavalitsusele ja volikogule; 38) planeeringuprotsessi dokumenteerimine; 39) planeeringute arhiveerimise korraldamine; 40) planeeringute kinnituste vormistamine; 41) planeeringute alaste dokumentide vormistamine ja väljastamine; 42) juriidiliste ja füüsiliste isikute konsulteerimine planeerimisküsimustes. (3) Ehitusameti juhataja-ehitusjärelevalve peainspektori pädevusse kuulub: 1) Ehitusameti töö juhtimine; 2) valla ehitusjärelevalve alase töö korraldamine; 3) projektide läbivaatamise komisjoni töös osalemine ja komisjoni otsuste dokumenteerimine; 4) loa andmise otsustamine ehitusgeoloogiliste uurimistööde tegemiseks; 5) kaevetööde tegemiseks kaevamisloa andmise otsustamine; 6) kaevamisloa väljastamise otsustamine; 7) kirjaliku nõusoleku, ehitusloa ja kasutusloa taotluse läbivaatamine; 8) ehitise ohutusest lähtuvalt ehitusuuringu nõude esitamine enne ehitusloa väljastamist; 9) ehitusprojekti nõude esitamine väikeehitise ehitamise ja tehnosüsteemide muutmise korral; 10) ehitise ülevaatuse tegemine majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud korras ning seisukoha andmine ehitise ülevaatusel avastatud puuduste likvideerimise või ehitise kasutamiskõlblikkuse (kasutusloa väljastamise) kohta; 11) ehitise ülevaatusel tehnilistes küsimustes tekkinud lahkhelide või erimeelsuste puhul ettepaneku tegemine erapooletu ehitusekspertiisi (mida teevad sõltumatud ja vastaval erialal pädevad spetsialistid) määramiseks; 12) ehitise kasutusloa väljastamise või kehtetuks tunnistamise ettepaneku tegemine vallavalitsusele; 13) ehituslubade kehtetuks tunnistamise ettepanekute tegemine; 14) ehitustööde teostaja vastavuse kontrollimine seaduse nõuetele; 15) ehitiste seaduslikkuse, seisukorra, korrashoiu ja kasutusloas määratud kasutusotstarbe kohase kasutamise kontrollimine ning vallavanema volitusel ettekirjutuse tegemine avastatud puuduste kõrvaldamiseks ning ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunnivahendi rakendamine asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras sunniraha ülemmääraga kuni 10 000 krooni; 16) omavoliliste ehitiste seadustamise või likvideerimisega seotud küsimuste lahendamine; 17) avariiohtlike ehitiste väljaselgitamine ning hoonete ja rajatistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine; 18) ehitustegevuse kohta laekunud kaebuste ja vaidluste lahendamine; 19) ehituslubade ning väikeehitiste püstitamiseks kirjalike nõusolekute vormistamine ja väljastamine vallavalitsuse korralduse alusel, ehitusprojektide kinnituste vormistamine ja väljastamine; 20) ehitise ülevaatuse aktide ja kasutuslubade vormistamine ning väljastamine; 21) ehitisregistrile andmete esitamine ja ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtete väljastamine; 22) vallavalitsuse volitusel ja nimel väärteomenetluse korraldamine; 23) juriidiliste ja füüsiliste isikute konsulteerimine ehituskorralduse küsimustes; 24) ehitustegevuse kohta laekunud kaebuste lahendamine; 25) riikliku ehitusjärelevalve asutustele andmete esitamine. (4) Ehitusjärelevalve inspektori pädevusse kuulub: 1) ehitusjärelevalve teostamine valla territooriumil; 2) ehituslubade kehtetuks tunnistamise ettepanekute tegemine; 3) ehitustööde teostaja ja omanikujärelevalve teostaja vastavuse kontrollimine seaduse nõuetele; 4) ehitiste seaduslikkuse, seisukorra, korrashoiu ja kasutusloas määratud kasutusotstarbe kohase kasutamise kontrollimine ning vallavanema volitusel ettekirjutuste tegemine avastatud puuduste kõrvaldamiseks ning ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunnivahendi rakendamine asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras sunniraha ülemmääraga kuni 10 000 krooni; 5) omavoliliste ehitiste seadustamise või likvideerimisega seotud küsimuste lahendamine; 6) avariiohtlike ehitiste väljaselgitamine; 7) ehitustegevuse kohta laekunud kaebuste ja vaidluste lahendamine; 8) juriidiliste ja füüsiliste isikute konsulteerimine ehitusjärelevalve alastes küsimustes; 9) ehitustegevuse kohta laekunud kaebuste lahendamine ning kirjadele vastamine oma pädevuse piires; 10) vallavalitsuse volitusel ja nimel väärteomenetluse korraldamine. (5) Ehitusjärelevalve inseneri pädevusse kuulub: 1) ehituslubade ja väikeehitiste püstitamiseks kirjalike nõusolekute ning kasutuslubade vormistamine ja väljastamine vallavalitsuse korralduse alusel; 2) ehitusprojektide kinnituste vormistamine; 3) loa andmine ehitusgeoloogiliste uurimistööde tegemiseks; 4) kaevetööde tegemiseks kaeveloa väljastamine; 5) ehituslubade ja väikeehitiste püstitamiseks kirjalike nõusolekute taotluste ning kasutuslubade taotluste läbivaatamine, eelnõude esitamine vallavalitsusele; 6) ehitise ülevaatuse vastuvõtukomisjoni töös osalemine; ehitise ülevaatuse aktide ja kasutuslubade vormistamine ning väljastamine; 7) seisukoha andmine ehitise ülevaatusel avastatud puuduste kõrvaldamise või kasutusloa väljastamise kohta; 8) ehitise ülevaatusel tehnilistes küsimustes tekkinud lahkhelide või erimeelsuste puhul ettepaneku tegemine erapooletu ehitusekspertiisi (mida teevad sõltumatud ja vastaval erialal pädevad spetsialistid) määramiseks; 9) ehitise kasutusloa väljastamise või kehtetuks tunnistamise ettepaneku tegemine vallavalitsusele; 10) ehituslubade kehtetuks tunnistamise kohta dokumentatsiooni ja eelnõude koostamine; 11) lammutustööde projekti koostamise vajaduse määramine; 12) ehitustegevuse kohta laekunud kaebuste ja vaidluste lahendamine; 13) ehitustööde teostaja ja omanikujärelevalve teostaja seaduse nõuetele vastavuse kontrollimine; 14) ehitusloa taotlemiseks esitatud ehitusprojektide läbivaatamine, detailplaneeringutele, projekteerimistingimustele, ehitise arhitektuursetele ja ehituslikele lisatingimustele ning ehitusloa taotlemiseks esitatavale ehitusprojektile esitatavatele nõuetele vastavuse kontrollimine; 15) ehitisregistrile andmete edastamine ja ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtete väljastamine; 16) ehitusprojektide arhiveerimise korraldamine; 17) juriidiliste ja füüsiliste isikute konsulteerimine ehituskorralduse küsimustes; 18) ehitustegevuse kohta laekunud kaebuste lahendamine ning kirjadele vastamine oma pädevuse piires; 19) majutus-, toitlustus-, kaubandusettevõtete ning lasteasutuste tunnustamisega seotud toimingute korraldamine ning nõutavate dokumentide vormistamine. (6) Ehitusameti inseneri pädevusse kuulub: 1) andmete esitamine ehitisregistrile ja ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtete väljastamine; 2) projekteerimistingimuste, ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste vormistamine, väljastamine, arhiveerimine, taotlusblankettide väljastamine, saabunud taotluste registreerimine; 3) projekteerimistingimuste avalikustamine käesoleva määruse §-s 13 sätestatud korras; 4) Ehitusameti poolt välja saadetavate kirjade vormistamine postituseni; 5) juriidiliste ja füüsiliste isikute konsulteerimine vastuvõtuaegadel oma pädevuse piires; 6) ehitusteabe kartoteegi korrastamine ja arhiveerimine; 7) projekt- ja täitedokumentatsiooni arhiveerimine. (7) Arhitekti pädevusse kuulub: 1) planeeringute lähteülesannete koostamine; 2) projekteerimistingimuste ning ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste koostamine seaduses ettenähtud tähtaegadel; 3) detailplaneeringute ja ehitusprojektide läbivaatamine, detailplaneeringute lähteülesannetele vastavuse kontrollimine, ehitusprojektide detailplaneeringutele, projekteerimistingimustele, ehitise arhitektuursetele ja ehituslikele lisatingimustele ning ehitusloa taotlemiseks esitatavale ehitusprojektile esitatavatele nõuetele vastavuse kontrollimine; 4) detailplaneeringutele ja projektidele eksperthinnangu andmine, vajadusel ettepaneku tegemine ekspertiisi suunamiseks ja ekspertiisi korraldamine; 5) üldplaneeringu ja detailplaneeringu kooskõlastamine enne planeeringu vastuvõtmist ning kehtestatud üldplaneeringu alusel koostatud detailplaneeringu riigiasutuste või maakonna keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse määramine; 6) üldplaneeringut muutvas detailplaneeringus sisalduvate muudatuste kandmine üldplaneeringusse enne detailplaneeringu kehtestamist; 7) detailplaneeringutele ja projektidele eksperthinnangu andmine, vajadusel suunamine ekspertiisi ning selle korraldamine; 8) osalemine projektide läbivaatamise komisjoni töös; 9) füüsiliste ja juriidiliste isikute konsulteerimine planeerimis- ja projekteerimisküsimustes; 10) planeeringu- ja projekteerimisalaste vaidluste lahendamine ning kirjadele vastamine oma pädevuse piires. (8) Vallavalitsuse ametiisikute pädevust planeerimis- ja ehitusalastes küsimustes täpsustatakse ametijuhenditega. § 5. Viimsi Vallavalitsuse projektide läbivaatamise komisjoni pädevus (1) Projektide läbivaatamise komisjoni pädevusse planeeringute alal kuulub: 1) detailplaneeringu algatamise taotluse ja vastava eelnõu läbivaatamine ja seisukoha esitamine vallavalitsusele, vallavolikogule või vallavolikogu komisjonidele; 2) esitatud üld- ja detailplaneeringu läbivaatamine ja vajadusel suunamine eksperthinnangu saamiseks ning järelevalve teostajate lisakooskõlastuste vajaduse määramiseks vastavalt planeerimisseaduse § 17 lõike 3 punktile 3; 3) planeeringu esitamine vallavalitsusele vastuvõtmise otsuse tegemiseks; 4) detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustavate arutelude korraldamiseks ettepaneku tegemine; 5) vallavalitsusele ettepaneku tegemine detailplaneeringu avalikule väljapanekule suunamiseks; 6) üld- ja detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste analüüs, täiendavate avalike arutelude vajaduse määramine, planeeringu täiendamise vajaduse otsustamine; 7) vallavalitsusele ettepaneku tegemine avaliku väljapaneku kordamise vajaduse kohta; 8) ettepaneku tegemine detailplaneeringu ja lahendamata jäänud planeeringuvaidluste järelevalve teostajale suunamise kohta; 9) vallavalitsusele ettepaneku tegemine üld- ja detailplaneeringu kehtestamiseks suunamise kohta; 10) hilisemate planeeringuvaidluste arutelu ning seisukohtade esitamine vallavalitsusele; 11) vallavolikogule ja vallavalitsusele ettepanekute tegemine detailplaneeringu tühistamiseks. (2) Projektide läbivaatamise komisjoni pädevusse lähteülesannete ja projekteerimistingimuste alal kuulub: 1) hoonestajalt saadud informatsiooni põhjal seisukoha võtmine projekteerimistingimuste väljastamise vajalikkusest; 2) detailplaneeringu lähteülesannete ja projekteerimistingimuste väljastamisel ilmsiks tulevate probleemide lahendamine ja vastavalt vajadusele vallavalitsuse tulemustest informeerimine; 3) projekteerimistingimuste pikendamise taotluste läbivaatamine ning ettepanekute tegemine nende pikendamise kohta. (3) Projektide läbivaatamise komisjoni pädevusse ehitustegevuse ja ehitusprojektide alal kuulub: 1) ehitusprojektide läbivaatamine ja vajadusel ekspertiisi suunamise otsustamine; 2) vallavalitsusele ettepanekute tegemine ehitusloa ja väikeehitiste püstitamiseks kirjaliku nõusoleku väljastamise kohta; 3) ehitustegevuse kohta laekunud kaebuste ja vaidluste lahendamine ning vallavalitsuse lahendustest informeerimine; 4) vallavalitsusele ettepanekute tegemine ehituslubade kehtetuks tunnistamise kohta; 5) ehitiste ülevaatusel ilmsiks tulevate probleemide lahendamine; 6) väikeehitiste püstitamiseks kirjalike nõusolekute taotluste läbivaatamine. (4) Komisjoni pädevust täpsustatakse komisjoni põhimäärusega. § 6. Viimsi Vallavalitsuse arhitektuurikomisjoni pädevus (1) Arhitektuurikomisjoni pädevusse planeeringute alal kuulub: 1) peaarhitekti konsulteerimine planeerimise ja arhitektuuri küsimustes ja seisukoha esitamine vallavalitsusele, vallavolikogule või vallavolikogu komisjonidele; 2) üldplaneeringu ja peaarhitekti ettepanekul üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kohta seisukoha esitamine vallavalitsusele, vallavolikogule või vallavolikogu komisjonidele enne nende vastuvõtmist; 3) Haabneeme ja Viimsi alevike ning nende lähiümbruse detailplaneeringu kohta seisukoha esitamine lähteülesande staadiumis; 4) Haabneeme ja Viimsi alevike ning nende lähiümbruse arengukontseptsiooni kujundamiseks ettepanekute tegemine koostöös valla peaarhitektiga. (2) Arhitektuurikomisjoni pädevusse ehitusprojektide alal kuulub olulise arhitektuurse või ruumilise mõjuga objektide ehitusprojektide läbivaatamine peaarhitekti ettepanekul ja seisukoha esitamine vallavalitsusele, vallavolikogule või vallavolikogu komisjonidele. (3) Komisjoni pädevust täpsustatakse komisjoni põhimäärusega. 3. peatükk MAA-ALADE PLANEERIMINE § 7. Üldplaneering (1) Üldplaneering on omavalitsuse arengut määrav strateegiline dokument. Üldplaneeringu koostamise aluseks on valla arengukava ja kinnitatud lähteülesanne. (2) Üldplaneeringu koostamist korraldab abivallavanem-peaarhitekt, kes korraldab üldplaneeringu lähteülesande koostamise. Lähteülesanne kooskõlastatakse vajadusel naabervaldade, asjasse puutuvate riiklike ametite ja inspektsioonidega ning valla territooriumil asuvate kaitsealade valitsejaga ning selle kinnitab vallavolikogu. (3) Lähteülesandega määratakse kindlaks üldplaneeringu graafilise osa koosseis ja graafilise materjali mõõtkava, samuti kooskõlastavate ametite, inspektsioonide ja muude asutuste nimekiri, valla arengukavast ning maakonnaplaneeringust tulenevad lähteseisukohad planeeringu koostamiseks. (4) Üldplaneeringu kooskõlastamise korraldab vallavalitsus koostöös planeeringu koostajaga, vallavolikogu komisjonidega, naabervaldadega, asjasse puutuvate riiklike ametite, inspektsioonide ja asutustega ning valla territooriumil asuvate kaitsealade valitsejatega, samuti planeeringu järelevalvet teostava maavanema või Harju maavanema poolt planeerimisseaduse § 17 lõike 3 punkti 2 alusel määratud asutuste ja ametiisikutega. (5) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud vajalike paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, korratakse avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu. (6) Parandatud ja täiendatud üldplaneeringu projekti esitab vallavalitsus kooskõlastamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud korras. § 8. Detailplaneering (1) Detailplaneering koostatakse üldjuhul üldplaneeringu elluviimiseks, kuid sellega võib ka teha ettepaneku üldplaneeringu osaliseks muutmiseks. (2) Detailplaneeringu algatamise otstarbekus arutatakse eelnevalt läbi peaarhitekti või arhitektiga, võrreldakse taotlust üldplaneeringu ja kehtivate detailplaneeringutega ning vajadusel tutvutakse olukorraga kohapeal. (3) Kui detailplaneeringu algatamise taotluses näidatud planeeringuala suhtes on detailplaneering juba algatatud, siis teavitatakse taotlejat pooleliolevast detailplaneeringu menetlusest. (4) Detailplaneeringu algataja esitab vallavalitsusele kirjaliku vormikohase avalduse, selgitades selles planeeringu otstarvet ja eesmärke, näidates taotletava planeeringuala suuruse ning planeeringu mahu, (kas üks või mitu krunti, kvartal või suurem maa-ala) samuti detailplaneeringu lähteülesande koostamise tellimuse ja planeeringu finantseerimise õiguse taotluse. Avaldus peab sisaldama füüsilise isiku puhul tema nime, isikukoodi, elukoha aadressi ja kontaktandmeid; juriidilise isiku puhul tema nime, registreerimisnumbrit, asukoha aadressi, esindaja nime ja kontaktandmeid. Avaldusele lisatakse: 1) taotletava planeeringuala asukohaskeem (1:10 000); 2) taotletava planeeringuala geodeetiline plaan, mis hõlmab naaberkrunte 10–20 m ulatuses ümber planeeritava krundi perimeetri; 3) senise maakasutuse puhul maakasutusõigust ja hoonete omandiõigust tõendavad dokumendid (maa andmise otsus, maa looduses eraldamise akt, hooneregistri tõend vms); 4) kinnistu olemasolul kinnistusraamatu väljavõte; 5) omandireformi objektiks oleva maa puhul maa tagastamise või kompenseerimise korralduste koopiad; 6) taotletava detailplaneeringu eesmärkide kirjeldus või eskiislahendus, mis sõltuvalt taotluse iseloomust tuleb kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega. (5) Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise taotlus vaadatakse enne volikogule esitamist läbi vallavalitsuse projektide läbivaatamise komisjonis, arhitektuurikomisjonis abivallavanem-peaarhitekti ettepanekul ning volikogu maa- ja planeerimiskomisjonis. Üldplaneeringule vastava detailplaneeringu algatamise taotluse vaatab enne vallavalitsusele esitamist läbi vallavalitsuse projektide läbivaatamise komisjon. (6) Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise otsustab vallavolikogu. Üldplaneeringule vastava detailplaneeringu algatamise otsustab vallavalitsus. (7) Detailplaneeringu lähteülesandega määratakse kindlaks planeeringu otstarve ja eesmärgid, vastavus kehtivale üldplaneeringule, planeeringuala ulatus, põhilised arhitektuurilised ja muinsuskaitselised nõuded, detailplaneeringu graafilise osa koosseis ja jooniste mõõtkava, detailplaneeringu lihtsustatud korra rakendamine, samuti vajalikud kooskõlastused ja vallavalitsuse poolsed olulisemad tingimused. Lähteülesandele kirjutavad alla selle koostaja, abivallavanem-peaarhitekt, maa-ameti juhataja ja keskkonnaspetsialist. (8) Kui kehtestatav detailplaneering ei ole kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, tehakse enne detailplaneeringu kehtestamist üldplaneeringus muudatused kooskõlas üldplaneeringu koostamise nõuetega. (9) Detailplaneeringu projekti koostab Eesti Riikliku Kunstiinstituudi, Tallinna Kunstiülikooli või Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala lõpetanud diplomeeritud arhitekt või linnaplaneerija, Eesti Põllumajandusülikooli maastikuarhitektuuri eriala lõpetanud diplomeeritud maastikuarhitekt või muu planeerimisseaduse § 13 lõigete 2 ja 3 nõuetele vastav planeeringu koostamise õigust omav isik, kellega on sõlmitud vastav leping. Leping sõlmitakse lihtkirjalikus vormis, sealhulgas poolte allkirjadega kirjavahetuse teel. Planeeringu koostaja tutvustab detailplaneeringu projekti vallavalitsusele ja kooskõlastab selle planeerimisseaduse § 17 lõikes 2 nimetatud asutuste ning teiste detailplaneeringu lähteülesandes määratud ametnike, asutuste ja inspektsioonidega, samuti planeeringu järelevalvet teostava isiku poolt nõutud asutuste ja ametiisikutega. (10) Detailplaneering esitatakse vallavalitsusele digitaalselt ja paberkandjal vähemalt viies eksemplaris, millest üks on kooskõlastustega algeksemplar. (11) Detailplaneering tuleb esitada vallavalitsusele läbivaatamiseks hiljemalt ühe aasta jooksul planeeringu lähteülesande koostamise kuupäevast arvates, kui planeeringu algatamise otsuses ei ole sätestatud teisiti. Vallavalitsus võib põhjendatud taotluse alusel pikendada planeeringu projekti esitamise tähtaega. Kui detailplaneeringu projekt ei ole tähtaegselt esitatud, kaotab detailplaneeringu algatamise otsus kehtivuse. (12) Kui vajalikud parandused ja täiendused muudavad detailplaneeringu projekti põhilahendusi, korratakse avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu. (13) Parandatud detailplaneeringu projekti esitab vallavalitsus kooskõlastamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 9 osundatud asutustele ja vajaduse korral koos informatsiooniga lahendamata planeeringuvaidluste kohta maavanemale järelevalve teostamiseks. § 9. Miljööväärtuslik ala (1) Miljööväärtuslik ala on maa-ala, kus looduskeskkond ja ehitised või mõlemad koos moodustavad erilist kaitset vääriva keskkonna. (2) Miljööväärtuslikud alad määratakse detailplaneeringuga, lähtudes valla üldplaneeringus seatud kaitse- ja kasutamistingimustest. (3) Miljööväärtuslikul alal tuleb detailplaneeringu lähteülesandes selgitada, milles seisneb ala miljööväärtuslik olemus, kavandada miljööväärtusliku ala piir ja esitada soovitused ja nõuded ala planeerimisel. 4. peatükk EHITUSLIK PROJEKTEERIMINE § 10. Projekteerimise alused (1) Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks kehtestatud detailplaneering. Vallavalitsus võib välja anda ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused. (2) Detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral on projekteerimise aluseks projekteerimistingimused. (3) Ehitise asukoha maaüksuse omadustest tulenevalt võivad lisaks lõikes 1 ja 2 nimetatule olla ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks projekteeritava ehitise asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemused. § 11. Projekteerimise alustamisest informeerimine (1) Hoonestaja võib informeerida vallavalitsuse ehitusametit projekteerimise alustamisest tiheasustuses, et täpsustada projekteerimistingimuste ning ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste vajadust. Vajalik informatsioon sisaldab järgmisi andmeid: 1) projekteeritava ehitise lühikirjeldus (hoonete arv krundil, korruste arv, hoone kõrgus maapinnast, katuse kalle, tulepüsivusaste) või eskiisjoonised; 2) väljavõte kinnistusraamatust või senist maakasutusõigust ja ehitiste omandiõigust tõendav dokument; 3) krundi geodeetiline alusplaan, mis hõlmab naaberkrunte 10–20 m ulatuses ümber antud krundi perimeetri. (2) Ehitusamet annab saadud informatsiooni läbivaatamiseks ja seisukoha võtmiseks projektide läbivaatamise komisjonile, et täpsustada projekteerimistingimuste vajadust. § 12. Projekteerimistingimused (1) Projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis sisaldavad: 1) ehitise projekteerimiseks vajalikke tingimusi, projekti koosseisu, jooniste mõõtkava jm näitajaid; 2) arhitektuurseid nõudeid: hoonete arv krundil, korruselisus, hoone kõrgus maapinnast, katuse kalle, tulepüsivusaste, kanaliseerimine ja veevarustus vastavalt tehnilistele tingimustele; 3) projekti kooskõlastuste loetelu; 4) projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaega. (2) Miljööväärtuslikule alale ehitamisel tuleb projekteerimistingimustes märkida, milles seisneb ala miljööväärtuslik olemus, näidata miljööväärtusliku ala piir ja esitada soovitused ja nõuded ehitusprojekti koostamiseks. (3) Projekteerimistingimused määratakse vallavalitsuse korraldusega 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates ning vallavalitsuse kantselei saadab korralduse taotlejale ja täitjatele. § 13. Projekteerimistingimuste avalikustamine (1) Projekteerimistingimused avalikustatakse Viimsi valla koduleheküljel 5 päeva jooksul vallavalitsuse korralduse andmisest arvates. Teade peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) kinnistu nimi ja asukoht, millele projekteerimistingimused väljastati; 2) vallavalitsuse korralduse number ja kuupäev; 3) kus ja millal on võimalik projekteerimistingimustega tutvuda. (2) Valla arhitekt paneb 7 päeva jooksul vallavalitsuse korralduse andmisest arvates projekteerimistingimused tutvumiseks välja valla Ehitusametis ja avaldab ajalehes Viimsi Teataja 35 päeva jooksul teate, mis sisaldab lõikes 1 nimetatud andmeid. § 14. Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused (1) Ehitis peab sobima keskkonda, arvestama vallas välja kujunenud arhitektuuri- ja ehitustava ning oma välisilmelt vastama piirkonna või lähiümbruse eripärale ja kujunduslikule stiilile. (2) Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused sisaldavad detailplaneeringut täpsustavaid tingimusi ehitise hoonestusviisi, välisilme, piirete ja haljastuse sobitamiseks olemasoleva maastiku, tänavavõrgu ja ümbritsevate ehitiste keskkonda. Lisatingimused väljastab Ehitusameti insener 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates. § 15. Ehitusprojekt (1) Ehitusprojekt, välja arvatud väikeehitise ehitusprojekt, peab olema koostatud või kontrollitud ehitusseaduse §-s 47 nimetatud projekteerimises pädeva vastutava spetsialisti poolt. Ehitusprojekt kooskõlastatakse projekteerimistingimustes loetletud asutustega. (2) Ehitusprojekt peab olema loetav ja koostatud eesti keeles. Joonised peavad olema vormistatud vastavalt heale projekteerimistavale. Projektile lisatakse projekteerimistingimused koos lisadega. (3) Hoonestaja esitab ehitusprojekti kahes eksemplaris Ehitusametile, kes vaatab selle läbi hiljemalt kahe nädala jooksul ning vajadusel korraldab ehitusprojekti ekspertiisi. (4) Ehitusamet kontrollib projekti vastavust projekteerimis- ja tehnilistele tingimustele. Projekti mittekooskõlastamist peab Ehitusamet põhjendama kirjalikult, viidates seadustele, määrustele või normidele, millele projekt ei vasta. (5) Projektide läbivaatamise komisjoni osundatud puuduste kõrvaldamisel esitatakse ehitusprojekt uuesti Ehitusametile, kes kontrollib tehtud parandusi. (6) Nõuetele vastav ehitusprojekt esitatakse vallavalitsusele Ehitusameti juhataja ettepanekul. 5. peatükk EHITAMINE § 16. Ehitis (1) Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. (2) Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. (3) Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit. (4) Üksikelamu on ühel krundil paiknev ühe korteriga elamu. (5) Kaksikelamu moodustavad kaks ühele krundile või nende kruntide piirile teineteise külge ehitatud ühise seinaga üksikelamut. (6) Ridaelamu moodustavad kolm või enam üksteise külge ehitatud üksikelamut. (7) Korterelamu on kolme või enama korteriga elamu. § 17. Ehitamine (1) Ehitamine on ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine, ehitise tehnosüsteemide muutmine või ehitise lammutamine. (2) Ehitise püstitamine on uusehitise rajamine. (3) Ehitise laiendamine on olemasoleva ehitise suurendamine juurde-, peale- või allaehitamise teel olemasoleval või sellega külgneval alal. (4) Ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. (5) Ehitise restaureerimine hõlmab olemasoleva ehitise säilitamiseks ning taastamiseks teostatavad tööd, kusjuures üldjuhul säilib ehitise varasem funktsionaalne ja arhitektuurne külg. (6) Ehitise lammutamine on olemasoleva ehitise täielik või osaline likvideerimine. § 18. Kirjalik nõusolek (1) Vallavalitsuse kirjalik nõusolek on nõutav, kui püstitatakse, laiendatakse, rekonstrueeritakse või lammutatakse väikeehitist, mille ehitusalune pindala on 20–60 m2 või muudetakse ehitise tehnosüsteeme. (2) Kirjaliku nõusoleku taotlus esitatakse vallavalitsusele majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kinnitatud vormi kohaselt paberkandjal. Kirjaliku nõusoleku taotleja vastutab enda poolt kirjaliku nõusoleku taotluses esitatud andmete õigsuse eest. (3) Kirjaliku nõusoleku taotleja esitab vallavalitsusele järgmised dokumendid: 1) ehitusprojekt, kui taotlejale on vastav nõue esitatud; 2) väikeehitise asendiplaan, kui ehitise koordinaadid ei ole teada. (4) Ehitusprojekti nõude esitab taotlejale Ehitusameti juhataja – ehitusjärelevalve peainspektor, põhjendades seda ehitise ohutusest, detailplaneeringust, projekteerimistingimustest ning ehitise arhitektuursetest ja ehituslikest lisatingimustest lähtuvalt. § 19. Ehitusluba (1) Ehitise püstitamiseks, laiendamiseks, rekonstrueerimiseks, tehnosüsteemide muutmiseks või ehitise lammutamiseks peab olema ehitusluba, välja arvatud väikeehitise ehitamise korral. (2) Ehitusloa taotlus esitatakse vallavalitsusele majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kinnitatud vormi kohaselt paberkandjal. Ehitusloa taotleja vastutab enda poolt ehitusloa taotluses esitatud andmete õigsuse eest. (3) Ehitist ehitada sooviv taotleja esitab vallavalitsusele järgmised dokumendid: 1) uusehitise puhul – maa omandi- või kasutusõigust tõendav dokument, krundi mõõdistamise dokumendid, kinnitatud ehitusprojekt ning ehitusregistri kaart; 2) ehitise laiendamise, rekonstrueerimise, tehnosüsteemide muutmise või ehitise lammutamise puhul – ehitise omandiõigust tõendav dokument, kinnitatud ehitusprojekt, ehitise kasutusluba ja hoone või rajatise registrikaart; 3) tõend riigilõivu tasumise kohta. (4) Lisaks ehitisele, mille ehitamiseks on vaja ehitusluba, võib sama ehitusloa taotlusega esitada taotluse ehitise teenindamiseks vajalike rajatiste ehitamise kohta. (5) Ehitusluba ehitise lammutamiseks võib taotleda ehitise omanik. Mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peab taotlus ehitise lammutamiseks olema esitatud ehitise omanike poolt ühiselt. Ehitise lammutamise taotlusele tuleb lisada ehitise omandiõigust tõendav dokument ja ehitusprojekt ehitise lammutamiseks. § 20. Ajutise ehitise ehitamise kord (1) Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. (2) Ajutise ehitise kasutamise aeg määratakse kirjalikus nõusolekus, ehitusloas ja kasutusloas. (3) Ajutine ehitis tuleb lammutada või muul viisil likvideerida vallavalitsuse määratud tähtpäevaks. § 21. Kaevamisluba (1) Õiguse kaevetööde tegemiseks annab kaevamisluba. (2) Kaevamisluba väljastatakse vastava taotluse ja ehitusprojekti alusel. (3) Kaevamisloa väljastamisel tehnovõrkude rajamiseks tuleb lähtuda ehitusseaduse § 14, mille kohaselt peab kinnisasja omanik lubama ehitada oma kinnisasjale maapinnal, maapõues ning õhuruumis tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, telekommunikatsiooni- või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või kui nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Samuti peab kinnisasja omanik lubama teostada oma kinnisasjal seaduslikul alusel paikneva tehnovõrgu või -rajatise teenindamiseks vajalikke töid. Avariitöid võib teha kinnisasja omanikuga eelnevalt kokku leppimata. Eeltoodut ei kohaldata, kui tehnovõrk või -rajatis ei võimalda kinnisasja otstarbekohast kasutamist. 6. peatükk EHITISE KASUTAMINE § 22. Ehitise kasutusloa taotlus (1) Valminud ehitise kasutuselevõtmiseks või ehitise kasutusotstarbe muutmiseks esitatakse vallavalitsusele ehitise kasutusloa taotlus majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kinnitatud vormi kohaselt paberkandjal. Kasutusloa taotleja vastutab enda poolt kasutusloa taotluses esitatud andmete õigsuse eest. (2) Mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peab ehitise kasutusloa taotlus olema esitatud ehitise omanike poolt ühiselt. (3) Kasutusloa taotluses võib taotleda ühele ehitisele mitut kasutamise otstarvet, mis kantakse samale kasutusloale. Samuti võib kasutusloa taotluses esitada taotluse ehitise või selle osa või ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste kasutamise kohta. Mitme ehitise andmeid sisaldava kasutusloa taotluse korral väljastab kohalik omavalitsus kasutusloa igale ehitisele eraldi. (4) Ajutise ehitise korral võib kasutusloa taotluse esitada ehitusloa taotleja. § 23. Ehitise ülevaatus (1) Ehitise ülevaatus tehakse enne kasutusloa väljastamist kasutusloa taotluses nimetatud ehitise suhtes. Kasutusloa taotleja esitab vallavalitsusele järgmised dokumendid: 1) ehitusprojekt, mille kohaselt ehitis on ehitatud, või ehitise mõõdistusprojekt enne 2003. aasta 1. jaanuari ehitatud ehitise korral; 2) ehitise mahamärkimise akt (uusehitisel); 3) ehituse täitedokumentatsioon; 4) ehitustööde päevikud; 5) varjatud tööde aktid; 6) teostus- ja kontrollmõõdistamise joonised; 7) tehnovõrkude valdajate õiendid ja load energiaressursside kasutamise alustamiseks; 8) tehniliste seadmete ja süsteemide katsetuste aktid ja nende kasutusload; 9) õigusaktis sätestatud juhtudel kirjalik nõusolek ehitise või selle osa kasutusele võtmiseks; 10) tõend riigilõivu tasumise kohta. (2) Ehitise ülevaatuse teeb valla ehitusameti juhataja – ehitusjärelevalve peainspektor või ehitusjärelevalve insener. Nimetatud ametiisikud määravad ehitise ülevaatuse tegemisel kaasatavate isikute ja institutsioonide loetelu ja teevad kaasatavatele pädevatele isikutele ja asutustele ettepaneku osaleda ehitise ülevaatusel. Ehitise ülevaatusele kaasatakse ehitusettevõtja ja projekteerija esindajad, vajadusel ka riiklike järelevalveasutuste – tervisekaitse, päästeameti, keskkonnakaitse, muinsuskaitse jt esindajaid, eksperte jne. Ühepereelamute, taluhoonete, suvilate, aiamajade, individuaalgaraažide, elamute majapidamishoonete, väikesemahuliste rajatiste (alajaamad, pumbamajad, laadimisestakaadid, kommunikatsioonid) ülevaatusel võib loobuda ehitaja ja projekteerija kaasamisest ülevaatusele. (3) Ehitise ülevaatus toimub ehitise omanikule teatatud ajal. (4) Ehitise ülevaatuse tegemisele kaasatud isikud ja asutused esitavad oma arvamuse kirjalikult. (5) Ehitise ülevaatuse kohta koostatakse ehitise ülevaatuse akt, millele kirjutavad alla ehitise ülevaatusel viibinud ametiisikud. Akti vormi kehtestab vallavalitsus. Aktile lisatakse ülevaatuse tegemisele kaasatud isikute ja institutsioonide esindajate kirjalikud arvamused. (6) Kui ehitise ülevaatuse käigus tuvastatakse ehitise nõuetele mittevastavus, teavitab ülevaatuse tegija ehitise omanikku ilmnenud asjaoludest ja põhjendustest. § 24. Ehitise mõõdistusprojekt (1) Ehitise mõõdistusprojekt koostatakse enne 1995. aasta 22. juulit õiguslikul alusel püstitatud ehitisele kasutusloa taotlemiseks või ajavahemikul 22. juulist 1995. a kuni 2003. aasta 1. jaanuarini ehitusloata püstitatud väikeehitistele, torujuhtmetele, elektri- ja telekommunikatsiooniliinidele, veehoidlatele, tammidele ja lüüsidele kasutusloa taotlemiseks. (2) Ehitise mõõdistusprojekt koosneb arhitektuursetest ja ehituslikest joonistest, mis on mõõdetud faktiliselt ehitatud ehitise ülesmõõdistamise teel. Ehitise mõõdistusprojekti koostamisel tuleb arvesse võtta geodeetilisele süsteemile esitatavaid nõudeid andmekogude seaduse tähenduses. (3) Ehitise kasutusloa taotlemisel esitatakse vallavalitsusele majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud nõuetele vastav mõõdistusprojekt kahes eksemplaris. (4) Ehitise mõõdistusprojekt kooskõlastatakse Harju Tervisekaitseameti ja Päästeametiga. § 25. Ehitise kasutusluba (1) Ehitist võib kasutada ainult kasutusloas näidatud otstarbel. (2) Ehitise kasutusluba antakse pärast ehitise ülevaatamist, ülevaatuse käigus tehtud ettekirjutuste täitmist, käesoleva ehitusmäärusega määratletud ehitusdokumentatsiooni üleandmist vallavalitsusele, prügiveolepingu esitamist ja tingimusel, et hoonele või piirdele on kinnitatud aadressi tähistav silt. (3) Kasutusloa väljastajal on õigus põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest lähtuvalt enne kasutusloa väljastamist nõuda ehitise või selle osa ekspertiisi tulemi esitamist. (4) Kasutamise otstarbe muutmise avalduse laekumise järel määrab ehitusjärelevalve peainspektor vajalikud kooskõlastused, detailplaneeringu koostamise vajaduse ning kasutamise otstarbe muutmise võimaliku ulatuse. Uue kasutusloa väljastamine otsustatakse kooskõlas kehtiva planeeringuga vallavalitsuse korraldusega. Krundi sihtotstarbe muutmine otsustatakse detailplaneeringu või maakorralduskavaga ja registreeritakse riigi maakatastris. (5) Kui ehitise kasutamise otstarbe muutmine tiheasustuses või detailplaneeringu kohustusega alal hajaasustuses toob kaasa ehitamise ehitusseaduse § 3 lõike 2 tähenduses või maa-alade kruntideks jaotamise, siis on vaja koostada detailplaneering, millest vallavalitsus teatab kirjalikult kasutamise otstarbe muutmise taotlejale. 7. peatükk EHITISTE KORRASHOID § 26. Ehitise välisilme Ehitisel peab olema projektile vastav korrastatud ja hooldatud välimus. 8. peatükk LÕPPSÄTTED § 27. Tähtajad planeerimis- ja ehitusvaldkonnas Haldustoimingule, mille sooritamiseks planeerimisseaduses, ehitusseaduses või käesolevas määruses ei ole tähtaega määratud, kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtaega. § 28. Rakendussätted (1) Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavolikogu 13. märtsi 2001. a määruse nr 6 «Viimsi valla ehitusmääruse uue redaktsiooni kinnitamine» punkt 1. (2) Käesolev määrus jõustub kümnendal päeval pärast avaldamist elektroonilises Riigi Teatajas. Volikogu esimees Madis SARETOK