Viimsi Vallavolikogu — Viimsi valla põhimäärus — KO, 88, 1778

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 6 ja 9 ning § 34 lõike 2 alusel. VIIMSI VALLA PÕHIMÄÄRUS I ptk ÜLDSÄTTED § 1. Viimsi valla põhimääruse eesmärk Viimsi valla (edaspidi valla) põhimääruses sätestatakse volikogu ja vallavalitsuse, nende komisjonide, haldusaparaadi ja valla hallatavate asutuste (edaspidi vallaasutuste) moodustamise kord, õigused, kohustused ning töökord ja Viimsi vallale kuuluva vara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord. § 2. Valla kohalik omavalitsus (1) Valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla elanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. (2) Kohalik omavalitsus teostub valla esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. § 3. Valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3) valla elanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 4) seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma tööülesannete ja kohustuste täitmisel; 5) omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste ja pandud kohustuste täitmisel; 6) avalike teenuste võimalikult soodsatel tingimustel osutamine ja vahendamine; 7) tegevuse avalikkus. § 4. Valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused (1) Vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, muudest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest ning lepingutest täidesaatva riigivõimu asutuste, teiste kohalike omavalitsuste või nende liitudega. (2) Vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite otsustada, tagades ülesannete täitmise valla arengukava, eelarve ja maksusüsteemiga. (3) Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. § 5. Valla kui omavalitsusüksuse ülesanded (1) Valla ülesandeks on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda, veevarustust ja kanalisatsiooni, vallasisest ühistransporti ning valla teede ja tänavate korrashoidu ning territoriaalplaneerimist, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. (2) Valla ülesandeks on korraldada valla omanduses olevate lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, spordibaaside, raamatukogude, muuseumide ja teiste kultuuriasutuste, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist ja tööd. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmine riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Valla ülesandeks on valla arengukava väljatöötamine ning valla elu juhtimine vastavuses Viimsi arengukavas fikseeritud prioriteetide ja põhisuundadega ning säästva arengu põhimõtetega. (4) Valla ülesandeks on tema valduses, kasutuses ja käsutuses oleva vara heaperemehelik valitsemine viisil, mis on võimalikult kasulik valla kui terviku arengule. (5) Lisaks käesolevas põhimääruses sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab vald kui omavalitsusüksus kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud seadusega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (6) Vald täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahel sõlmitud lepingust. Riiklike kohustuste täitmise, mille kulud ei ole täielikult riigieelarvest kaetud, otsustab volikogu. § 6. Valla eelarve Vallal on käesolevast põhimäärusest ning eelarve- ja maksuseadustest lähtuv iseseisev eelarve. § 7. Valla omavalitsusorganid (1) Volikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel valla hääleõiguslike elanike poolt valitav esinduskogu. (2) Vallavalitsus on volikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 8. Valla omavalitsusorganite suhted riigi valitsusasutuste, kohtute ja omavalitsusüksustega (1) Valla omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingutel. (2) Volikogu valib Harju Maakohtu rahvakohtuniku kandidaadid kohtute seaduses sätestatud korras. (3) Vald võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksuste ja kohalikke omavalitsusi ühendavate organisatsioonidega ning kuuluda kohalikesse omavalitsusliitudesse. § 9. Valla vapp ja lipp Valla sümbolid on tema vapp ja lipp, mille näidised asuvad vallakantseleis. (2) Valla lipp on sinine ristkülik, mille keskel valges raamistuses asub valla vapi kujutis. Lipu normaalmõõtmed on 100x160 cm, laiuse ja pikkuse suhe 7,5:12. (3) Lippu kasutatakse valla ajaloolistel pidupäevadel ja muudel tähtsündmustel. Lippu kasutatakse kõrvuti riigilipuga. Lipu heiskamise otsustab vallavalitsus. (4) Valla vapp kujutab endast Eesti Vabariigi rahvuslipu värvidega kilbil olevaid laineharju, mis sümboliseerivad valla seotust merega. Kilbi ülaservast lähtuv allasuunatud hõbedane teravik viitab vallanimele Viimsi ja valla seotusele laevadega. (5) Valla vappi võib kasutada volikogu, vallavalitsuse ja tema struktuuriüksuste pitsatitel, dokumentidel, siltidel, trükistel ning suveniiridel, samuti panna üles nende ruumides. (6) Peale käesoleva paragrahvi 5. lõikes sätestatud juhtudel võib valla vappi kasutada ainult vallavalitsuse loal. Vapi kasutamine ärilistel eesmärkidel on tasuline. Tasu suuruse määrab vastava loa andmisel vallavalitsus. (7) Vapi kujutisega pitser on sõõr, mille keskel on kilbita vapp ja äärel kasutaja nimi. Pitseri läbimõõt on 3,5 cm. § 10. Asjaajamiskeel Viimsi valla omavalitsusorganites (1) Asjaajamiskeel valla volikogus ja vallavalitsuses on eesti keel. § 11. Viimsi valla piir ja valla asustusüksused (1) Valla piir kantakse riigi maakatastri kaardile vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Valla haldusterritooriumi koosseisus on järgmised saared: Prangli, Naissaar, Kumbli, Aksi, Kräsuli, Keri, Pandju ning muud väikesaared. (2) Valla piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras, piirikirjelduse kinnitab volikogu. (3) Valla piiri muutmise algatab seadusega sätestatud alustel ja korras vallavolikogu või Vabariigi Valitsus. Piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud valitsusasutus seadusega sätestatud alustel ja korras. (4) Valla asustusüksused on asulad, mis jagunevad vastavalt kehtivatele õigusaktidele alevikeks ja küladeks. Asulate nimed, liigid ja lahkmejooned määratakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele. (5) Valla haldusterritooriumil on järgmised asulad: 1) alevikud – Haabneeme, Viimsi; 2) külad – Idaotsa, Kelnase, Kelvingi, Laiaküla, Leppneeme, Lubja, Lääneotsa, Metsakasti, Miiduranna, Muuga, Naissaare, Pringi, Pärnamäe, Püünsi, Randvere, Rohuneeme, Tammneeme, Äigrumäe. § 12. Valla elaniku mõiste Valla elanik on isik, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri aadressiandmetel asub Viimsi vallas. § 13. Valla elaniku valimisõgus Valla elanikul on hääletamis- ja kandideerimisõigus vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ja valimisseadustele. § 14. Valla tunnustusavaldused (1) Vald avaldab tunnustust Viimsi valla aukodaniku nimetuse, autasu «Viimsi valla vaal» või tänukirja andmisega. (2) Vallale osutatud väljapaistvate teenete eest või vallapoolse erilise austusavaldusena võib anda üksikisikule Viimsi valla aukodaniku nimetuse. (3) Autasu «Viimsi valla vaal» antakse isikule vallale osutatud eriliste teenete eest. (4) Valla tänukiri antakse isikule, kes on edukalt esinenud valla korraldatud konkursil, toetanud valla poolt või koostöös vallaga organiseerinud üritust või muudel juhtudel vastavalt vallavalitsuse otsusele. (5) Aukodanike ning autasu «Viimsi valla vaal» saajate nimed kantakse valla auraamatusse. (6) Valla tunnustusavalduste andmise täpsema korra sätestab volikogu. II ptk VOLIKOGU § 15. Valla omavalitsusüksuse esinduskogu (1) Volikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel valla elanike poolt valitud esinduskogu. (2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb valla elanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib valla elanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras korraldada vallaelanike küsitluse. (3) Volikogu määrab seaduses sätestatud korras kindlaks oma struktuuri ja võtab oma tegevuse täpsemaks korraldamiseks vastu töökorra. § 16. Volikogu moodustamine (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. (3) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras. § 17. Volikogu liige (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijaile teavet oma tegevusest volikogus. (4) Volikogu liikmele hüvitatakse tema ülesannete täitmisel tehtud kulutused volikogu kehtestatud määras ja korras. (5) Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu poolt valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada dokumente ja muud teavet. Volikogu liikme arupärimisele on vallavanem või vallavalitsuse liige kohustatud vastama hiljemalt järgmisel volikogu istungil, kui arupärija seda nõuab, arupärimine esitatakse volikogu istungi alguses kirjalikult volikogu esimehele, kes edastab selle adressaadile. Vallavanem või vallavalitsuse liige vastab esitatud arupärimistele istungi lõpus või vajadusel järgmisel korralisel istungil vastava päevakorrapunkti raames. Kui volikogu liige nõuab arupärimisele kirjalikku vastust, tuleb see saata kümne tööpäeva jooksul. Dokumendid ja muu teave esitatakse volikogu liikmele hiljemalt kolme nädala jooksul pärast taotluse esitamist, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. (6) Volikogu liikme valimisel vallavanemaks, kinnitamisel vallavalitsuse liikmeks, nimetamisel vallaametnikuks või muudel seadusega sätestatud juhtudel tema volitused peatuvad. (7) Volikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt seaduses sätestatud juhtudel. Valla valimiskomisjon teeb otsuse asendusliikme määramise kohta kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud juhul. (8) Volikogu liige on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. (9) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. § 18. Volikogu pädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja vallaeelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) valla vara valitsemise, valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla halduspiiri või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine, komisjoni esimehe ja asendusliikmete määramine; 14) volikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitamine; 17) vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele vallavalitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele vallavalitsuse liikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehe või aseesimehe töötasu või hüvituse määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 27) rahvakohtunikukandidaatide valimine; 28) Eesti Vabariigi põhiseaduse § 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 29) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 30) valla või linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 31) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 32) üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine; 33) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 34) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 35) vallavalitsuse hallatavate asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning asutuse põhimääruse kinnitamine; 36) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 37) vallavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 38) kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine; 39) koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine; 40) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirjade kehtestamine; 41) rahvahääletuste ja elanike küsitluste korraldamine; 42) muud seaduse alusel volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Volikogu võib võtta lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatutele enda pädevusse teiste kohaliku elu küsimuste reguleerimise, mis pole seadusega või volikogu poolt kehtestatud korras antud kellegi teise otsustada või korraldada. § 19. Valla elanike küsitluse korraldamine (1) Volikogul on õigus valla territooriumil korraldada oma ülesannete täitmiseks olulistes küsimustes elanike küsitlusi. (2) Küsitluse otsustab volikogu oma liikmete, vallavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike vallaelanike algatusel. (3) Elanike küsitlus toimub vastavalt volikogu poolt kinnitatud korrale. § 20. Viimsi vallavolikogu struktuur (1) Volikogu töötab täiskoguna, samuti volikogu eestseisuse, komisjonide ja fraktsioonide kaudu. Volikogu kehtestab oma töökorra. (2) Volikogu moodustab kohustuslikult volikogu liikmete hulgast revisjonikomisjoni. Teised alalised komisjonid moodustatakse vallaelu terviklike probleemvaldkondade osas seisukohtade esitamiseks ja otsustamise ettevalmistamiseks. Volikogu ajutised komisjonid moodustatakse vastavalt vajadusele. (3) Volikogul on kantselei, mille koosseisu kinnitab volikogu ning kus korraldatakse volikogu asjaajamist vastavalt volikogu töökorrale ja volikogu kasutuses oleva vara valitsemist. Volikogu kantseleid juhib volikogu esimees. § 21. Volikogu esimees (1) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab valda ja volikogu vastavalt seaduse, käesoleva põhimääruse ning volikogu õigusaktidega antud pädevusele ja annab volituse valla esindamiseks kohtus; 3) koostab volikogu istungi päevakorra projekti; 4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele; 5) juhatab eestseisuse koosolekuid; 6) juhib ja korraldab volikogu kantselei tööd, nimetab ametisse ja vabastab ametist volikogu kantselei teenistujad, kohaldab ergutusi ja distsiplinaarkaristusi ning annab käskkirju volikogu kantselei töö korraldamiseks; 7) jälgib arupärimistele ja avaldustele vastamist; 8) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (2) Volikogu esimehe koht on volikogu otsusel palgaline. § 22. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord (1) Volikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. (2) Volikogu valib volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega volikogu esimehe ja aseesimehe. Aseesimehe kohale asutakse kandidaate üles seadma alles pärast esimehe valimise protseduuri lõppemist. Volikogu esimees või aseesimees, kelle ametikoht on palgaline, ei tohi töötada samal ajal veel teisel tasulisel ametikohal, välja arvatud teaduslik või pedagoogiline töö. (3) Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek. Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning koostatakse eraldi nimekirjad volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaatide kohta. Nimekirjade sulgemise otsustab volikogu lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega. (4) Volikogu esimehe ning esimehe asetäitja valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. (5) Valla valimiskomisjon valmistab ette valimisbülletäänid ja korraldab salajase hääletamise. (6) Hääletamistulemuste kohta koostab valla valimiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (7) Volikogu esimeheks ja aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (8) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, peetakse kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. (9) Kui kumbki kandideerima jäänud kandidaatidest ei saanud kordushääletusel nõutavat häälteenamust, otsustab volikogu, kas jätkata hääletamist volikogu järgmisel korralisel või erakorralisel istungil, kus toimub kordusvalimine vastavalt käesolevas põhimääruses sätestatule. Kui kandidaadid said kordushääletusel võrdselt hääli, toimub samal istungil veel üks kordushääletus. (10) Kui ainus esitatud kandidaat ei saanud nõutavat häälteenamust, võib samal istungil korraldada ühe kordushääletuse. § 23. Volikogu komisjon (1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone, määrab nende tegevusvaldkonnad ning kinnitab alatiste komisjonide põhimäärused. (2) Volikogu komisjonide ülesanne on valla poolt lahendamist vajavate probleemide väljaselgitamine, ettepanekute tegemine nende lahendamiseks, tegevuskavade väljatöötamine, volikogu õigusaktide eelnõude algatamine ja koostamine, arvamuse andmine volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide eelnõude kohta ning volikogu õigusaktide täitmise kontrollimine. (3) Volikogu komisjoni esimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälte enamusega. Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. (4) Volikogu komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool komisjoni liikmetest. Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. (5) Komisjoni otsustused on volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmisel nõuandva iseloomuga. (6) Volikogu liikmete, v.a vallavalitsuse ametnike osalemine komisjoni koosolekul, hüvitatakse volikogu poolt kehtestatud korras. (7) Kui vallavalitsuse ametnikele tehakse kohustuslikuks osalemine volikogu komisjoni töös väljaspool tööaega, hüvitatakse neile seal osalemine volikogu poolt kehtestatud korras. (8) Volikogu komisjoni pädevus ja töökord määratakse kindlaks volikogu töökorras ja komisjoni põhimääruses. (9) Kõik volikogu komisjonid annavad volikogule vähemalt üks kord aastas aru tehtud tööst. § 24. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni vallavalitsuse tegevuse ning valla majandustegevuse kontrollimiseks. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete seast lähtuvalt demokraatlikest põhimõtetest. (3) Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas tööplaani alusel või volikogu ülesandel: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 3) vallavalitsuse ja vallaasutuste raamatupidamise õigsust ja valla asutustesse paigutatud valla vara kasutamise sihipärasust; 4) valla sõlmitud lepingute täitmist; 5) vallavalitsuse tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (4) Revisjonikomisjon teatab avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest kirjalikult vallavalitsusele. Vallavalitsus tagastab kümne päeva jooksul revisjoniakti koos omapoolsete seisukohtade ja abinõude plaaniga revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuste tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. (5) Revisjonikomisjonil on õigus saada oma tööks vajalikku teavet ja dokumente. (6) Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. § 25. Volikogu fraktsioon (1) Volikogu liikmed võivad moodustada volikogu fraktsioone. Volikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. (2) Fraktsiooni moodustamise otsustab volikogu. Fraktsioon loetakse moodustatuks tema registreerimise momendist alatest. Fraktsiooni moodustamise aluseks on vähemalt nelja volikogu liikme allkirjaga varustatud kirjalik avaldus. (3) Fraktsioon võib esitada enda poolt kandidaate kõigil isikuvalimistel. (4) Fraktsioonil on õigus algatada ja ette valmistada volikogu määruste ja otsuste projekte. § 26. Volikogu istung (1) Volikogu töövorm on istung, mis toimub vastavalt volikogu poolt kinnitatud töökorrale. (2) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimehe äraolekul juhatab volikogu istungit volikogu aseesimees. Juhul kui esimees või esimehe kohustusi täitev aseesimees enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu ei saa oma ülesandeid istungil täita, siis määrab ta asendaja suuliselt. Kui nii volikogu esimees kui ka aseesimees on ära, juhatab volikogu istungit sellel viibiv kõige vanem volikogu liige. Volikogu koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. (3) Volikogu istungi päevakord koostatakse volikogu esimehe või aseesimehe poolt, arutatakse läbi volikogu eestseisuses ning kinnitatakse volikogu istungil poolthäälte enamusega. Päevakorra kinnitamisel saab seda muuta ainult mõne päevakorrapunkti väljajätmisega. (4) Volikogu arutab istungil üksnes päevakorda lülitatud ja volikogu töökorras sätestatud korras ettevalmistatud küsimusi. Pärast päevakorra kinnitamist ei tohi seda enam muuta. (5) Volikogu otsused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva põhimääruse § 18 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18, 24 ja 26 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse paragrahvis 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu lihthäälte enamus. (6) Volikogu istungi käik protokollitakse. Volikogu kantselei tagab istungi vormistamise ja istungi materjalide kättesaadavuse volikogu töökorras ettenähtud korras. (7) Volikogu istungi kokkukutsumine, küsimuste arutelu, hääletamine, määruste, otsuste ja protokolli vormistamine toimub seaduses ja volikogu töökorras sätestatud korras. § 27. Volikogu õigusaktide vastuvõtmine (1) Volikogu määruste ja otsuste vastuvõtmine toimub vastavalt volikogu töökorrale ning nende algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) volikogu fraktsioonil; 4) volikogu eestseisusel; 5) vallavalitsusel; 6) vallavanemal; 7) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest. (2) Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusaktide eelnõusid. III ptk VALLAVALITSUS § 28. Vallavalitsus kui omavalitsuse täitevorgan (1) Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes täidab õigusaktides valla omavalitsusele pandud ning volikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid. (2) Vallavalitsus realiseerib käesoleva põhimääruse paragrahvis 5 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, valla majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. (3) Vallavalitsus moodustab volikogu poolt kinnitatud valla hallatavate asutuste struktuuris ettenähtud valla haldusaparaadi, juhib selle ning samuti valla asutuste ja äriühingute, millel Viimsi vald on ainsaks osanikuks või aktsionäriks, tegevust ja määrab kindlaks vallavalitsuse sisese teenistuse korra. (4) Vallavalitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikud funktsioonid lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. (5) Vallavalitsuse liikmed, vallavalitsuse struktuuriüksuste juhid ja teised korruptsioonivastase seaduse rakendamise korras loetletud ametiisikud on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni vastavalt kehtivatele õigusaktidele. § 29. Viimsi Vallavalitsuse struktuur ja moodustamise põhimõtted (1) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja abivallavanem(ad) ning sinna võivad kuuluda vallavalitsuse struktuuriüksuste juhid. Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu. (2) Vallavalitsuse kinnitab ametisse vallavanema ettepanekul volikogu oma volituste ajaks. (3) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud volikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse liikmeks oleku ajaks. (4) Volikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel lõpevad endise vallavalitsuse ning algavad uue vallavalitsuse volitused volikogu poolt uue valitsuse ametisse kinnitamise päevast. § 30. Vallavanem (1) Vallavanem on vallavalitsuse juht. Ta esindab valda kui omavalitsusüksust ja vallavalitsust suhetes riiklike ja mitteriiklike asutuste, teiste juriidiliste isikute ja üksikisikutega nii vallas, Eesti Vabariigis kui ka välismaal vastavalt seaduse, valla põhimääruse ning vallavolikogu poolt antud pädevusele ning juhib vallavalitsuse ja selle haldusaparaadi tööd. (2) Vallavanem: 1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu ja esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 3) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks vallavalitsuse hallatava asutuse juhi kandidaadi; 4) nimetab kooskõlastatult vallavalitsusega ametisse vallavalitsuse struktuuriüksuste juhid; 5) annab vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 6) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning korraldab nende täitmist; 7) esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 8) täidab muid talle seaduste ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid; 9) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. (3) Vallavanema ametitunnus on vallavanema ametiraha, mida ta kannab vastavalt volikogu poolt kinnitatud korrale. (4) Vallavanema äraolekul asendab teda kõige vanem abivallavanem. § 31. Viimsi vallavanema valimise kord (1) Vallavanema valimiseks tuleb volikogu kokku kutsuda hiljemalt ühe kuu jooksul vallavolikogu tööle rakendamisest. (2) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Vallavanema kandidaatide ülesseadmisel iga kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek. Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning koostatakse nimekiri. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu lahtisel hääletamisel poolthäälte enamusega. Vallavanema valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. (4) Pärast nimekirja sulgemist valitakse lahtisel hääletamisel poolthäälte enamusega häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe ja sekretäri. (5) Häältelugemiskomisjon valmistab ette valimisbülletäänid ja korraldab salajase hääletamise. (6) Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (7) Protokolli kinnitab volikogu poolthäälte enamusega lahtisel hääletamisel. (8) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (9) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, toimub kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enimhääli saanud kandidaati. (10) Kui kumbki kandideerima jäänud kandidaatidest ei saanud kordushääletusel nõutavat häälteenamust, otsustab volikogu, kas jätkata hääletamist volikogu järgmisel korralisel või erakorralisel istungil, kus toimub kordusvalimine vastavalt käesolevas põhimääruses sätestatule. Kui kandidaadid said kordushääletusel võrdselt hääli, toimub samal istungil veel üks kordushääletus. (11) Kui ainus esitatud kandidaat ei saanud nõutavat häälteenamust, võib samal istungil korraldada ühe kordushääletuse. § 32. Vallavalitsuse kinnitamise kord (1) Vallavanem esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu nimekirjana. (2) Volikogu kinnitab vallavalitsuse ametisse poolthäälte enamusega vallavalitsuse liikmete nimekirja alusel salajasel hääletamisel. (3) Vallavanema poolt kinnitamiseks esitatud vallavalitsuse liikmete nimed kantakse kõik ühele hääletussedelile. Igale volikogu liikmele antakse üks vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimekirjaga hääletussedel. Hääletaja märgib hääletussedelile vallavalitsuse kogu koosseisu kohta «poolt» või «vastu». (4) Hääletamiseks valitakse lahtisel hääletamisel poolthäälte enamusega häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe ja sekretäri. (5) Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid ja korraldab salajase hääletamise. (6) Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (7) Protokoll esitatakse volikogule kinnitamiseks poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. (8) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul. Volikogu kinnitab vallavanema ettepanekul uue vallavalitsuse liikme ametisse poolthäälte enamusega. (9) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise aluseks on talle volikogus avalikul hääletusel poolthäälte enamusega umbusalduse avaldamine. § 33. Viimsi Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsus: 1) valmistab ette volikogus arutusele tulevaid küsimusi lähtuvalt vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu määrustest ja otsustest ning teistest õigusaktidest; 2) organiseerib valla vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, vaatab läbi valla eelarve projekti ja muud volikogu määruste ja otsuste projektid ning korraldab eelarve ning volikogu määruste ja otsuste täitmist; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis on volikogu määruste või otsuste või käesoleva põhimäärusega pandud täitmiseks vallavalitsusele; 4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; 5) annab üldaktidena oma pädevuse piires määrusi ning võtab üksikaktidena vastu korraldusi; 6) esindab valda avalik-õigusliku isikuna kohtus; 7) moodustab oma ülesannete täitmiseks vallavalitsuse kantselei, mille tegevust juhib vallasekretär; 8) korraldab vallavalitsuse haldusaparaadi ja hallatavate asutuste ülalpidamist, tegevust ning määrab kindlaks vallavalitsuse ja tema kantselei töökorra; 9) teostab teenistuslikku järelevalvet vallavalitsuse haldusaparaadi ja hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ning otstarbekuse üle, tunnistab osaliselt või täielikult kehtetuks nimetatud asutuste juhtide haldusakte ja kohustab neid teostama puuduste kõrvaldamiseks vajalikke toiminguid; 10) lahendab küsimusi, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse ja mida kohaliku omavalitsuse volikogu otsustab delegeerida valitsusele. (2) Vallavalitsusel on õigus vallavalitsuse struktuuris ja teenistujate koosseisus aasta jooksul muudatusi teha volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. (3) Vallavalitsus kehtestab oma korraldusega valla poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut. (4) Vallavalitsus on väärtegude kohtuväline menetleja väärteomenetluse seadustikust tulenevate ülesannete täitmisel. § 34. Viimsi Vallavalitsuse töökorra põhimõtted (1) Vallavalitsuse töövorm on istung. (2) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema äraolekul abivallavanem. Vallavanema äraolekul juhatab istungit kõige vanem abivallavanem. (3) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust. Vallavalitsuse otsustused võetakse vastu istungil osalejate poolthäälte enamusega. Häälte võrdse jaotuse korral otsustab istungi juhataja hääl. (4) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi inimesi. (5) Vallavalitsuse istungi protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastu võetud otsused ning otsustajate eriarvamused. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (6) Istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär kaheksa päeva jooksul pärast istungi toimumist. Protokollile alla kirjutanud isikud vastutavad protokolli õigsuse eest. (7) Vallavalitsus võib talle pandud ülesannete täitmiseks ja valitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe, alatisi ja ajutisi komisjone, mille moodustamine ja koosseis kinnitatakse valitsuse korraldusega, informeerides sellest volikogu esimeest. (8) Vallavalitsuse ja tema haldusaparaadi tegevus toimub vallavalitsuse poolt kinnitatud vallavalitsuse töökorra alusel. § 35. Viimsi vallasekretär (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. (3) Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. (4) Vallasekretär: 1) juhib vallavalitsuse kantseleid; 2) esitab vallavanemale ettepanekuid vallavalitsuse kantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 3) annab kaasallkirja vallavalitsuse määrustele ja korraldustele; 4) korraldab volikogu ning vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 6) esindab valda kohtus erivolituseta või volitab teisi isikuid valda esindama; 7) hoiab valla vapipitsatit; 8) osaleb vallavalitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 9) annab vallavalitsuse kantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 10) informeerib vallavalitsust ja volikogu uutest õigusaktidest, esitab ettepanekud vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning volikogu ja vallavalitsuse töö efektiivsemaks korraldamiseks vajalike muudatuste tegemise kohta; 11) viseerib eelnõud ja lepinguprojektid, esitab arvamuse nende seaduslikkuse kohta ning taotleb ebaseaduslike õigusaktide tühistamist; 12) täidab teisi seaduses, valla põhimääruses, vallavalitsuse töökorras ja ametijuhendis talle pandud ülesandeid. (5) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva põhimääruse § 35 lõikes 2 sätestatud tingimustele. § 36. Viimsi Vallavalitsuse haldusaparaadi struktuur (1) Vallavalitsus moodustab volikogu poolt kinnitatud vallavalitsuse struktuuris ettenähtud haldusaparaadi, mille koosseisu kuuluvad vallavalitsuse kantselei ja vallavalitsuse teised struktuuriüksused. (2) Vallavalitsuse kantselei ja teiste vallavalitsuse struktuuriüksuste põhimäärused kinnitab vallavalitsus. (3) Vallavalitsuse kantselei on vallavalitsuse struktuuriüksus, kelle põhiülesandeks on vallavalitsuse töö funktsionaalne kindlustamine. Vallavalitsuse struktuuriüksused täidavad oma haldusalas vahetult omavalitsuse täitva ja korraldava võimu volitusi, analüüsivad olukorda ning valmistavad ette küsimusi otsustamiseks vallavalitsuses ja volikogus. IV ptk KOHALIKU OMAVALITSUSE TEENISTUS § 37. Kohaliku omavalitsuse teenistus (1) Töötamine Viimsi Vallavalitsuses on kohaliku omavalitsuse teenistus. (2) Kohaliku omavalitsuse teenistus toimub vahetult vallavalitsuses, vallavalitsuse struktuuriüksustes ja volikogu kantseleis. (3) Kohaliku omavalitsuse teenistust korraldatakse avalikku teenistust reguleeriva ning tööseadusandluse alusel. § 38. Viimsi kohaliku omavalitsuse teenistujate sotsiaalsed tagatised (1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud vallavalitsuse liikmele ning kohaliku omavalitsuse juhile makstakse volikogu otsuse alusel ametist vabastamisel hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (2) Käesolevas paragrahvis ettenähtud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, va. tema algatusel seoses tervisliku seisundiga, mis ei võimalda püsivalt tema teenistuskohustusi täita; 2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. (3) Käesolevas paragrahvis ettenähtud hüvitust ei maksta vallavalitsuse liikmele, kes astub ametist tagasi umbusalduse avaldamise tõttu, kui selle aluseks on avaliku teenistuse seaduse paragrahvis 84 loetletud distsiplinaarsüüteod, mille eest on ette nähtud distsiplinaarkaristus. (4) Kohaliku omavalitsuse teenistujate suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduses riigiteenistujatele ettenähtud sotsiaalsed tagatised. V ptk VIIMSI VALLA ÕIGUSAKTID § 39. Viimsi valla omavalitsusorganite õigusaktid (1) Volikogul ja vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Volikogu võtab vastu üksikaktidena otsuseid, vallavalitsus annab korraldusi. Vallavanem ja volikogu kantselei juht annab oma volituste piires käskkirju. (3) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide algatamise, nende vormistamise, jõustumise ja täitmisele pööramise kord sätestatakse volikogu ja vallavalitsuse töökorras. (4) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide muutmine ja tühistamine toimub seadustes ning volikogu ja vallavalitsuse töökorras ettenähtud korras. Seaduse ja teiste õigustloovate aktidega vastuolus olevate vallavalitsuse õigusaktide muutmiseks või tühistamiseks on volikogul õigus teha vallavalitsusele ettepanekuid. Vallavalitsus võib taotleda volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. § 40. Õigusaktide algatamine Viimsi valla elanike poolt (1) Vähemalt 1% hääleõiguslikel vallaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse nimede, isikukoodide, aadresside allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelul volikogus või valitsuses. § 41. Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded (1) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (2) Volikogu määrustele ja otsustele ning istungite protokollidele kirjutab alla volikogu esimees või teda vastavalt käesolevale põhimäärusele ning volikogu töökorrale asendanud volikogu liige. (3) Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid vastavalt käesolevale põhimäärusele ning vallavalitsuse ja vallavanema poolt kehtestatud korrale asendavad isikud. Istungi protokollidele kirjutab alla istungit juhatanud vallavanem või teda asendav isik ning vallasekretär. § 42. Viimsi Vallavolikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine (1) Volikogu määrused ja otsused avalikustatakse mitte hiljem kui seitse päeva pärast nende vastuvõtmist väljapanekuga volikogu kantseleis. Volikogu määrused avalikustatakse avaldamisega Viimsi Teatajas enne nende jõustumist. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile alla kirjutamist. (2) Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (3) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisel. (4) Volikogu määrused ja otsused saadab volikogu kantselei kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele, määrused õiguskantslerile. Vallavalitsuse kantselei saadab vallavolikogu poolt vastu võetud määrused ja otsused vallavalitsuse struktuuriüksustele. (5) Volikogu kantselei korraldab volikogu õigusaktide süstematiseerimise, nende avaldamise ja saatmise täitjatele. § 43. Viimsi Vallavalitsuse õigusaktide avalikustamine ja jõustumine (1) Vallavalitsuse määrused ja korraldused avalikustab vallavalitsuse kantselei. (2) Vallavalitsuse määrused avalikustatakse nende väljapanekuga vallavalitsuse kantseleis või avaldamisega ajalehes Viimsi Teataja enne nende jõustumist. (3) Vallavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist vallavalitsuse kantseleis, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. Vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisel. (4) Vallavalitsuse määrused saadetakse kümne päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist õiguskantslerile. Vallavalitsuse määrused ja korraldused saadab vallavalitsuse kantselei seitsme päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele. (5) Vallavalitsuse kantselei korraldab vallavalitsuse õigusaktide süstematiseerimise, nende avaldamise ja saatmise täitjatele. § 44. Informatsiooni kättesaadavus (1) Volikogu määrused ja otsused ning volikogu istungite protokollid on kõigile kättesaadavad volikogu kantseleis. (2) Vallavalitsuse määrused, korraldused ja vallavalitsuse istungi protokollid on kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis. VI ptk EELARVE JA MAJANDUS § 45. Valla eelarve koostamine ja vastuvõtmine (1) Valla eelarve koostatakse seadusega sätestatud korras, arvestades valla arengukava. (2) Eelarve peab olema tasakaalus. Iga ettepanek eelarve või eelarve projekti muutmiseks või tagasilükkamiseks tuleb esitada koos põhjendatud tulude või kulude muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega. (3) Valla eelarve projekti koostamist korraldab vallavalitsus, kes teatab eelseisva eelarveaasta majandusliku ja sotsiaalse arengu prognoosi põhjal igale eelarveliste vahendite kasutajale tema kulude piirsumma. Vahendite kasutajad esitavad oma täpsustused ja vastulaused koos valla arengukava vastava osa täpsustamise või muutmise ettepanekutega. (4) Valla eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha volikogule ettepaneku laenu võtmiseks, valla vara müügiks enampakkumisel või valla võlatähtede (obligatsioonide) emiteerimiseks. (5) Valla eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarvemuudatused ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse Viimsi Teatajas üldiseks teadmiseks valla elanikele. (6) Volikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele peab olema lisatud volikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta. Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. maiks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. (7) Volikogu kehtestab valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja täitmise korra. § 46. Viimsi valla majandustegevus (1) Vald võib teenuste osutamiseks: 1) asutada vallavalitsuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud; 2) olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus; 3) asutada sihtasutusi; 4) olla mittetulundusühingu liikmeks. (2) Vallaasutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu, vallaasutuse põhimääruse kinnitab ja seda muudab vallavalitsus, kui seadusega pole sätestatud teisiti. Vallavalitsus ja vallaasutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. (3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. (4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik. (5) Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Valla nimel sõlmivad lepinguid vallavolikogu esimees või vallavanem vastavalt neile seaduse ja valla õigusaktidega antud pädevusele, samuti nende poolt selleks volitatud isikud. § 47. Viimsi valla kohalikud maksud ja koormised (1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestab seaduse alusel volikogu enne valla eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja need rakendatakse koos eelarvega. (2) Seaduse alusel võib volikogu kehtestada koormise füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. VII ptk VALLAVARA VALITSEMISE, KASUTAMISE JA KÄSUTAMISE KORD I jagu ÜLDSÄTTED JA MÕISTED § 48. Korra eesmärk (1) Viimsi valla vara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord (edaspidi kord) sätestab Viimsi valla omandis oleva vara (edaspidi vallavara) valitsemise, kasutamise ja käsutamise üldised alused. (2) Korda kohaldatakse koos kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, erastamisseaduse, asjaõigusseaduse, võlaõigusseaduse ja teiste vara valitsemist, kasutamist ja käsutamist reguleerivate õigusaktidega. § 49. Vallavara mõiste (1) Vallavaraks on Viimsi valla (edaspidi vald) kui avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning valla varalised õigused ja kohustused. Vallale kuuluvad võlaõigused ja muud isiklikud varalised õigused, samuti vallale kuuluvad aktsiad, osad ja muud väärtpaberid kuuluvad valla vallasvara hulka. Valla vallasvaraks on ka intellektuaalne omand, mis on loodud valla teenistuses olevate isikute ametialase tegevusega või omandatud vallavara arvel. (2) Vallavara valitsemisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, samuti tulu, mida saadakse valla teenistuses olevate isikute tegevuse läbi lepingu alusel, ning selle töö vili kuulub vallale, kui seadusest, valla õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti. (3) Raamatupidamises, registrites, plaanides, skeemides ja aruannetes või muus vormis informatsioon, mille materiaalne kandja on munitsipaalomandis, on valla vara. § 50. Vallavara valitsemine, kasutamine ja käsutamine (1) Vallavara valitsemine on valla vara valitseja õigus ja kohustus käesoleva korra ja teiste valla õigusaktide alusel korraldada vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, samuti reaalservituudi teostamine. (2) Vallavara valitsejad on: 1) volikogu; 2) vallavalitsus; 3) valla hallatav asutus (edaspidi vallaasutus) tema valdusse antud vara suhtes. (3) Vallavara valitsejateks on need vallaasutused, millel on oma eelarve ning volikogu poolt kinnitatud põhimäärus. (4) Vallavara kasutamine on selle vara omaduste igasugune tarbimine vara füüsilist vormi muutmata, samuti valla kasuks seatud servituutide ja reaalkoormatiste teostamine. (5) Vallavara käsutamine on vara õigusliku seisundi muutmine, samuti tema tulevase juriidilise staatuse määramine võõrandamise või täieliku ärakasutamise teel, samuti koormamine piiratud asjaõigustega, st hoonestusõiguse, reaalservituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või kinnispandiga. § 51. Vallavara valitsemise jaotus (1) Vallavara valitsemise jaotuse ja üleandmise vallaasutuste vahel otsustab vallavalitsus. (2) Vallavara üleandmine ja vastuvõtmine ühelt vallavara valitsejalt teisele toimub kirjaliku akti alusel. Akti märgitakse andmed üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja, vara koosseisu, seisukorra, bilansilise väärtuse ja kasutamisviisi kohta. Akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, üks vastuvõtjale ja üks vallavalitsuse raamatupidamisele. Üleandja ja vastuvõtja korraldavad vastavate kannete muutmise andmekogudes. (3) Vallavara valitsejad on kohustatud nende valitsemisel olevat vallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja väärtuste võimaliku kasvu eest. Sooritades valla varaga mis tahes tehinguid, peavad valla vara valitsejad juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu, mida vald võib nendest tehingutest saada. § 52. Vallavara register (1) Vallavara kohta peetakse vallavara registrit. (2) Vallavara registri asutab ja registri põhimääruse kinnitab volikogu. (3) Registri pidamine, registrisse andmete esitamine, kannete muutmine või kustutamine ning registrist väljaarvamine toimub vastavalt registri põhimäärusele. II jagu VALLAVARA OMANDAMINE JA VARALISTE KOHUSTUSTE VÕTMINE § 53. Vall vara omandamine (1) Vallavara omandatakse vallaelanike huvides seaduse või tehingu alusel. (2) Vallavara omandamise või teenuse (hanke) tellimise otsustab: 1) volikogu, kui sellega võetakse vallale rahaliselt hinnatavaid kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes; 2) vallaasutuse juht jooksva eelarve kuludeks ettenähtud vahendite piires, kui vara hind ei ületa 60 000 krooni ja vallavara omandamine on vajalik asutuse põhimäärusejärgsete ülesannete täitmiseks; 3) vallavanem jooksva eelarve kuludeks ettenähtud vahendite piires, kui vara hind ei ületa 200 000 krooni; 4) muudel juhtudel vallavalitsus. (3) Riigilt saadava vara taotlemine ja vallale üleandmine (munitsipaliseerimine) toimub nimetatud valdkonda reguleerivates õigusaktides ettenähtud korras. (4) Vallavara omandamise lepingu sõlmib vallavanem või vallavanema poolt volitatud isik. Kui vallavara omandamine kuulub vallaasutuse pädevusse, sõlmib vara omandamise lepingu vastava asutuse juht või tema poolt volitatud isik. § 54. Ostueesõiguse kasutamine (1) Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab vallavalitsus. (2) Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse vallale varalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab loa ostueesõiguse kasutamiseks volikogu. § 55. Pärandi või kingi vastuvõtmine (1) Pärandi või kingi vastuvõtmise ja kasutamise üle otsustab vallavalitsus. (2) Kui asjaga kaasnevad varalised õigused on ilmselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused, otsustab vallale pärandatud pärandi või vallale kingitud kingi vastuvõtmise volikogu. Pärandvara ja kingi kasutajaks jääb vallaasutus, kes on testamendis või kinkelepingus näidatud pärijana või kingi saajana. Kui pärijaks või kingi saajaks on vald, määrab pärandi või kingi kasutaja vallavalitsus. § 56. Riigihange (1) Asja ostmise, teenuse või ehitustöö tellimise riigihanke korras korraldab valla nimel vallavalitsus, otsustades ka pakkumise edukaks tunnistamise. (2) Hankelepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Kui hankelepinguga võetakse vallale täiendavaid rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab vallavalitsusele lepingu sõlmimiseks loa volikogu. § 57. Laenu võtmine (1) Laenu võtmise otsustab volikogu. (2) Laenu võtmist eelarves sätestatud mahus korraldab vallavalitsus. III jagu VALLAVARA KASUTAMINE § 58. Vallavara kasutamise otstarve (1) Vallavara kasutatakse: 1) avalikuks otstarbeks; 2) valla valitsemiseks; 3) tulu saamiseks. (2) Vallavara kasutusotstarbe muutmise otsustab vallavalitsus. § 59. Vallavara kasutamine avalikul otstarbel (1) Avalikuks otstarbeks kasutatakse valla omandis olevat avalikku asja, mida iseloomustab kättesaadavus kõigile. Need on tänavad, väljakud, pargid, avalikud veekogud, rannad jms. Seaduses sätestatud juhtudel kasutatakse avalikuks otstarbeks ka valla omandis olevat eraasja. (2) Avalikul otstarbel kasutatava vallavara kasutamise tingimused määravad kindlaks volikogu ja tema volitusel teised vallaasutused ja ametiisikud. (3) Vallavalitsus korraldab avalikul otstarbel kasutatava vallavara kasutamise tingimuste ja piirangute avalikustamise. § 60. Vallavara kasutamine valla valitsemise otstarbel (1) Valla valitsemise otstarbel kasutatakse valla omandis olevat vara, mis on vajalik valla kui omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. (2) Valitsemise otstarbel kasutatava valla varana käsitatakse volikogu, vallavalitsuse ja vallaasutuste valduses olevat vallavara, mis on vajalik nende põhimäärusejärgsete ülesannete täitmiseks. § 61. Vallavara kasutamine tulu saamiseks (1) Vallale tulu saamiseks kasutatakse vallavara, mida ei kasutata avalikuks otstarbeks või valla valitsemiseks ja mida ei ole otsustatud võõrandada. (2) Tulu saamiseks paigutatakse vallavara ettevõtlusse, antakse rendile, üürile, koormatakse hoonestusõiguse, kasutusvalduse või muu piiratud asjaõigusega. (3) Vald saab tulu talle kuuluvatelt aktsiatelt, osadelt ja väärtpaberitelt. § 62. Vallavara majandamise kava (1) Vallavalitsus koostab ja esitab volikogule kinnitamiseks valla arengukava koosseisus tulu saamiseks kasutatava vallavara majandamise kava. (2) Vallavara majandamise kavas näidatakse vara kasutamise otstarve, kavandatavad kulud vara korrashoiuks, kulude katteallikad ja vallavarast laekuvad tulud. § 63. Teenistuja vastutus (1) Volikogu, vallavalitsuse ja vallaasutuse teenistuja õigused, kohustused ja vastutus vallavara valdamisel ja kasutamisel on sätestatud käesoleva korra ja muude õigusaktidega. (2) Vallavara valitseja määrab kindlaks teenistuja, kes on valla vara eest vastutav. Kui vallavara eest vastutavat teenistujat ei ole määratud, on selle vara eest vastutav vallavara valitseja. (3) Teenistuja on kohustatud teenistusest lahkumisel temale teenistusalaselt usaldatud vara üle andma selle vastuvõtjaks määratud teenistujale. IV jagu VALLAVARA KASUTUSSE ANDMINE § 64. Vara tasu eest kasutusse andmine (1) Vara võib anda tasu eest teisele isikule rendile, üürile või koormata seda hoonestusõiguse, kasutusvalduse või muu piiratud asjaõigusega. (2) Vallale kuuluvaid eluruume antakse kasutusse volikogu kehtestatud korras. Vallale kuuluvaid eluruume ei anta kasutusvaldusse. (3) Vara antakse teiste isikute kasutusse avaliku enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras. (4) Vara rendi-, üüri-, kasutamise ja teenuste osutamise tariifid kehtestab vallavalitsus. (5) Vara kasutamisest laekuv tasu jääb vastava vara valitseja käsutusse, kui ei otsustata teisiti. § 65. Vara kasutusse andmise otsustamine (1) Volikogu otsustab vallavara kasutusse andmise, kui: 1) vara antakse kasutusse tähtajaga üle viie aasta; 2) vara maksumus on suurem kui 1 000 000 krooni; 3) kasutusse antakse kinnisvara; 4) vallavara koormatakse kasutusse andmisel ostueesõigusega. (2) Vallaasutuse juht otsustab vallaasutuse valitsemisel oleva vara kasutusse andmise, välja arvatud kinnisvara kasutusse andmine. (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes loetlemata juhtudel otsustab vallavara kasutusse andmise vallavalitsus. § 66. Vallavara kasutusse andmise tähtajad (1) Vallavara teistele isikutele kasutusse andmise tähtaeg on: 1) ruumide või muu vallasasja puhul mitte üle kümne aasta; 2) kinnisasja puhul mitte üle 50 aasta, välja arvatud juhul, kui pikemaks tähtajaks kasutusse andmine on avalikes huvides. (2) Vallavara antakse kasutusse tähtaega määramata, kui on tõenäoline, et vara on tulevikus vallale vajalik muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on vallal vaja jätta endale õigus lepingut igal ajal lõpetada. § 67. Vallavara hindamise alused (1) Vara hindamisel määratakse vara turuväärtus. (2) Vara turuväärtuse kindlakstegemisel võetakse aluseks vara senisest kasutamisest saadav tulu, samalaadse vara kasutusse andmise eest saadav tulu, samalaadse vara rentimise eest tulevikus eeldatavalt saadav tulu ja muud olulised asjaolud. Vara väärtuse kindlakstegemiseks kasutatakse vajadusel eksperthinnangut. § 68. Vara kasutusse andmise lepingu sõlmimine (1) Vara kasutusse andmise lepingu sõlmib vallavanem või vallavanema poolt volitatud isik. Kui vara kasutusse andmine kuulub vallaasutuse kui vara valitseja pädevusse, sõlmib vara kasutusse andmise lepingu vastava vara valitseja või tema poolt volitatud isik. (2) Vallavalitsus on kohustatud kontrollima varakasutuse lepingute täitmist ja vajadusel kasutama seaduslikke meetmeid vältimaks vallale kahju tekitamist. § 69. Vara kasutusse andmine otsustuskorras (1)Vara võib anda otsustuskorras kasutusse tasuta või tavalisest väiksema tasu eest: 1) hoolekandeasutustele; 2) heategevuslikele organisatsioonidele; 3) valla osalusega äriühingutele, kus vallale kuulub üle kahe kolmandiku aktsiate või osadega määratud häältest; 4) Eesti Vabariigi riigivõimu- ja kohaliku omavalitsuse asutustele; 5) mittetulundusühingutele ja sihtasutustele; 6) ühiskondlikeks üritusteks; 7) eluruume sotsiaalhoolekannet vajavatele vallaelanikele; 8) üksikut asja rendile või üürile, kui kasutamise tasu on kindlaks määratud kehtestatud tariifidega; 9) vara, mille suhtes või mille abil rentnik (üürnik) on kohustatud tegema teatud tööd või osutama teatud teenust ning sellise töö tegemiseks või teenuse osutamiseks on vaja eriteadmisi; 10) vara, mille suhtes on eelnevalt korraldatud avalik enampakkumine või eelläbirääkimistega pakkumine, mis ei ole andnud soovitud tulemusi; 11) muudel juhtudel volikogu otsuse alusel, lähtudes valla huvidest. (2) Vara otsustuskorras kasutusse andmisel kehtestab tasu suuruse vara kasutusse andmise otsustaja, kui tasu ei ole kindlaks määratud kehtestatud tariifidega. § 70. Vallavara paigutamine ettevõtlusse (1) Vald võib olla osanikuks või aktsionäriks valla seisukohalt olulises äriühingus, asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. (2) Vallavara ettevõtlusse paigutamise otsustab: 1) volikogu, kui sissemakse suurus ületab 50 000 krooni; 2) vallavalitsus, kui sissemakse suurus on kuni 50 000 krooni. (3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. (4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik. V jagu VARA KASUTUSSE ANDMINE ENAMPAKKUMISE KORRAS § 71. Enampakkumise korras teiste isikute kasutusse antav valla vara (1) Enampakkumise korras antakse kasutusse valla vara, mille kasutusotstarve ei ole piiritletud ning vara kasutamine ei ole seotud eriliste lisatingimustega. (2) Enampakkumise eesmärk on võimalikult suurema rendi- ja/või üüritasu saamine. § 72. Enampakkumise ettevalmistamine (1) Enampakkumise valmistab ette ja korraldab vallavara kasutusse andmist otsustava organi poolt moodustatud vähemalt kolmeliikmeline komisjon. (2) Enampakkumine kuulutatakse välja ajalehes Viimsi Teataja ja vajadusel ka üleriigilises ajalehes vähemalt 15 kalendripäeva enne enampakkumist. Kuulutus peab sisaldama: 1) enampakkumise läbiviijat; 2) rendile/üürile antava valla vara nimetust, asukohta ja lühiiseloomustust; 3) enampakkumise kohta ja aega; 4) rendi/üüri alghinda; 5) enampakkumise viisi; 6) enampakkumise ja rendi/üürilepingu tingimustega tutvumise aega ja kohta; 7) osalemise osavõtutasu ja vajadusel tagatisraha suurust, tasumise tähtaega ja viisi. § 73. Alghinna määramine (1) Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) vara senisest kasutamisest saadud rendi/üüri suurus; 2) samalaadse vara rentimise eest saadud rendi/üüri suurus; 3) rendi/üüri suuruse eeldatav kujunemine lähitulevikus; 4) muud asjaolud, mida alghinna määraja peab vajalikuks. (2) Alghinda ei määrata, kui renditava või üüritava vara suhtes on vähemalt kaks korda enampakkumine juba toimunud ja need nurjusid eeldatavalt liialt kõrge alghinna tõttu. § 74. Enampakkumine (1) Enampakkumine peetakse avalikult, kas suulise või kirjaliku enampakkumisena. (2) Enampakkumine toimub, kui selles osalemiseks on soovi avaldanud vähemalt üks osavõtja. § 75. Suulise enampakkumise kord (1) Komisjoni esimees kuulutab suulise enampakkumise ettenähtud ajal ja kohas avatuks, seejärel tutvustab ta komisjoni liikmeid ja protokollijat ning teeb ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjana. (2) Enampakkumisest osa võtta soovijad või nende esindajad esitavad dokumentide ärakirjad, mis tõendavad enampakkumisest osavõtutasu ja tagatisraha või nõutud pangagarantiide olemasolu, maksuvõlgnevuste puudumist, ning annavad allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise korrast ja rendi/üürilepingu tingimustest. Esindajad esitavad vastava volikirja. Kui osavõtutasu ja tagatisraha oli lubatud tasuda ka kohapeal, siis antakse osa võtta soovijatele võimalus osavõtutasu ja tagatisraha tasumiseks enne enampakkumise algust. (3) Isikud, kes ise või kelle volitatud esindajad ei nõustu andma käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud allkirja või ei tasu osavõtutasu ja tagatisraha ega esita tõendeid nende tasumise või nõutud pangagarantii olemasolu kohta, enampakkumisele ei lubata. 4) Enampakkumisele lubatud isik registreeritakse enampakkumises osalejana ja talle väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb kuni enampakkumise lõpuni. Registreeritud osalejate nimed ning nende elu- ja asukohad kantakse osalejate lehele, mis on enampakkumise protokolli lahutamatuks osaks. (5) Enne pakkumiste esitamist tutvustab enampakkumise korraldaja enampakkumise reegleid ja kaebuste (protestide) esitamise korda ning teatab osalejate arvu, nende registreerimise numbrid ja enampakkumise sammu (minimaalse pakkumise määra). (6) Pakkumist alustatakse alghinnast. Enampakkumisest osavõtja annab korraldajale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast korraldajalt selleks vastava loa saamist. Pakkumised tehakse täiskroonides. Korraldaja teatab osaleja numbri ja pakkumise suuruse. (7) Kõik osalejad ja saalis viibijad on kohustatud enampakkumise ajal alluma korraldajale. Enampakkumise korraldajal on õigus nõuda korrarikkujate lahkumist, kui nad teistkordselt on rikkunud enampakkumise reegleid või ei ole täitnud tema korraldusi. Komisjonil on õigus lugeda enampakkumine nurjunuks kui osalejad ei täida enampakkumise korraldaja korraldusi. (8) Enampakkumise korraldaja kuulutab pakkumise lõppenuks pärast kõrgeima pakutud rendi/üürihinna kolmekordset teatamist. (9) Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollis fikseeritakse minimaalse pakkumise määr, pakkumisel väljakujunenud rendi/üürihind ja rendi/üürilepingu sõlmimise õiguse omandanud isiku nimi. Kui enampakkumise nurjumist põhjustav asjaolu leiab aset enampakkumise läbiviimisel, kantakse see protokolli. Protokollis peab kajastuma ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja. (10) Protokollile kirjutavad alla komisjoni liikmed ja rendi/üürilepingu sõlmimise õiguse omandanud isik, kinnitades sellega oma kohustust võtta rendile/üürile enampakkumisel olnud vara. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse rendi/üürilepingu sõlmimiseks ning vara antakse rendile/üürile osavõtjale, kes tegi suuruselt järgmise pakkumise, kusjuures tagatisraha talle ei tagastata. (11) Teistele, mittevõitnud isikutele kuulub makstud tagatisraha tagastamisele. Osavõtutasu osavõtjatele ei tagastata. § 76. Suulise enampakkumise tulemuste kinnitamine (1) Kaebused enampakkumise korraldamise kohta esitatakse enampakkumise päevale järgneva tööpäeva jooksul kirjalikult vallavalitsusele. (2) Enampakkumise tulemused kinnitab või jätab kinnitamata vara kasutusse andja 30 kalendripäeva jooksul alates enampakkumise päevale järgnevast päevast. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata kui: 1) on rikutud enampakkumise ettevalmistamise korda; 2) enampakkumine loeti komisjoni poolt nurjunuks. (4) Enampakkumine loetakse nurjunuks, kui: 1) on rikutud enampakkumise korda; 2) enampakkumisel viibivad isikud ei allu komisjoni esimehe korraldustele ja eiravad korda; 3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) pärast enampakkumist selgub, et rendi/üürilepingu sõlmimise õiguse omandanud isik on esitanud valeandmeid ning suuruselt teise pakkumise teinud isik ei ole enam huvitatud rendi/üürilepingu sõlmimisest; 5) enampakkumisel ei olnud osalejaid. § 77. Kirjaliku enampakkumise kord (1) Kirjalikus enampakkumises osalemiseks esitatakse enampakkumise korraldajale kinnine ümbrik, millele on märgitud enampakkumisele pandud objekti aadress või nimetus. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) pakkuja nimi, elukoht või asukoht; 2) nõusolek osalemiseks enampakkumises esitatud tingimustel; 3) tõendid ettenähtud osavõtutasu ja vajadusel tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega kirjutatud pakutud rendi/üürisumma; 5) tegevusalad, millega rendi/üüripinnal kavatsetakse tegelda; 6) pakkumise esitaja allkiri, juriidilise isiku esindaja puhul volikiri. (2) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta kehtestatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumiste esitamise ja nende avamise tähtaegade vahe peab olema piisavalt suur, et tagada kõigi, ka posti teel saabuvate pakkumiste osalemine enampakkumises. (3) Pakkumiste kinnised ümbrikud registreerib enampakkumise korraldaja vastavalt nende saabumise järjekorrale kuupäevaliselt ja kellaajaliselt. (4) Varem väljakuulutatud kuupäeval ja kellaajal avab komisjon ümbrikud vastavalt nende saabumise järjekorrale. Komisjoni esimees viseerib kõik pakkumised ning kannab nad enampakkumise protokolli. Pakkumiste avamine on avalik ja selle juures võivad viibida kõik pakkumiste esitajad ja nende esindajad. Rendi/üürileping sõlmitakse isikuga, kes tegi suurima pakkumise rendi/üürisumma kohta. (5) Kui mitmes nõuetekohaselt vormistatud kirjalikus pakkumises esitatud rendi/üürisummad on võrdsed, antakse võrdsete pakkumiste tegijaile võimalus teha täiendav pakkumine. Rendi/üürileping sõlmitakse isikuga, kelle täiendav pakkumine on kõrgeim. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee ükski pakkuja täiendavat pakkumist, otsustab eelistuse komisjon muude asjaolude põhjal. § 78. Kirjaliku enampakkumise tulemuste kinnitamine (1) Enampakkumise tulemused kinnitab vara kasutusse andja. (2) Tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma 30 kalendripäeva jooksul alates enampakkumise päevale järgnevast päevast. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) on rikutud enampakkumise ettevalmistamise ja toimumise korda; 2) enampakkumise võitjaks osutus vara kasutusse andmise korraldaja, alghinna määraja, tulemuste kinnitaja või nimetatud isikute lähisugulane või -hõimlane (vanavanem, vanem, õde, vend, laps, lapselaps, abikaasa, tema vanem, vend, õde või laps); 3) enampakkumise võitjaks osutus maksuvõlglane; 4) enampakkumine loetakse nurjunuks. (4) Kui enampakkumise tulemusi ei kinnitata või rendi/üürilepingut mingitel põhjustel ei sõlmita, otsustab vara kasutusele andja, kas korraldada uus enampakkumine või anda vara kasutusse muul viisil. (5) Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (või kinnitamata jätmisest) tähitud kirjaga või muul sobival viisil, teatades samas rendi/üürilepingu sõlmimise kuupäeva. (6) Teate vastuvõtmisest keeldumisel või mõjuva põhjuseta määratud tähtajal rendi/üürilepingu sõlmimisele mitteilmumisel kaotab enampakkumise kinnitatud võitja õiguse rendi/üürilepingu sõlmimiseks. Tagatisraha sellisel juhul kinnitatud võitjale ei tagastata. (7) Rendi/üürilepingu sõlmimisel muutub tagatisraha rendi/üürilepingujärgseks makseks ja selles ulatuses tehakse tasaarvestus rendi/üüri tasumisel. VI jagu VALLAVARA KASUTUSSE ANDMINE EELLÄBIRÄÄKIMISTEGA PAKKUMISE KORRAS § 79. Eelläbirääkimistega pakkumise korras teiste isikute kasutusse antav vallavara (1) Eelläbirääkimistega pakkumise korras antakse teiste isikute kasutusse vallavara, mille kasutusse andmisel teatud lisatingimuste täitmine on sama oluline kui rendi/üüritasu. (2) Lisatingimuseks on üldjuhul kasutaja kohustus teha kasutatava vara suhtes või selle abil teatud tööd või osutada teatud teenust, või teatud tööde tegemine või teenuste osutamine, mis ei ole otseselt seotud kasutusse antava vall varaga. § 80. Eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamine (1) Eelläbirääkimistega pakkumise valmistab ette ja korraldab vallavara kasutusse andmist otsustav organ, kes moodustab selleks vähemalt kolmeliikmelise komisjoni ja valib komisjoni esimehe. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on komisjoni esimees ning vähemalt pool komisjoni liikmetest. (2) Eelläbirääkimistega pakkumise korras vara kasutusse andmise teade avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ja vajadusel ühes üleriigilises ajalehes ning see peab sisaldama: 1) rendi/üüritava vara nimetust, asukohta ja iseloomustust; 2) eelläbirääkimiste korraldajat; 3) lisatingimusi ja rendi/üüritasu algsuurust; 4) nõutavaid dokumente pakkumisest osavõtja kohta; 5) pakkumiste esitamise tähtaega (kuupäev, kellaaeg), pakkumiste avamise kohta ja aega; 6) millal ja kus saab rentimise tingimustega, vara kasutusotstarbe osas tehtavate piirangutega ja pakkumise võitja väljaselgitamise alustega tutvuda; 7) osavõtutasu suurust ja vajadusel tagatisraha suurust, tasumise tähtaega ja viisi. (3) Pakkumiste esitamise tähtaeg ei või olla lühem kui 15 kalendripäeva. § 81. Eelläbirääkimistega pakkumine (1) Pakkumisest osa võtta soovija peab tegema pakkumise nii rendi/üüritasu kui ka kõigi lisatingimuste suhtes ning esitama kõik nõutavad dokumendid. (2) Pakkumiste ümbrikud avab komisjon pakkumise teates nimetatud ajal. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla komisjoni esimees ja protokollija. (3) Isikuid, kes on teinud mittenõuetekohase pakkumise, läbirääkimistele ei lubata. Osavõtutasu ei tagastata ühelegi osavõtjale. (4) Pakkumiste ja eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ja teistele pakkumise esitajatele ei avaldata. Avalikustada võib pakkumiste arvu ja mitu neist vastas nõuetele. (5) Eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud isikud. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise või teatab pakkumisest loobumisest. Võrdväärsete pakkumiste korral antakse võitja väljaselgitamiseks nendele pakkujatele võimalus viie kalendripäeva jooksul oma pakkumisi täiendada. § 82. Vallavara kasutamise lepingu sõlmimine (1) Leping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumise on komisjon tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud tasu. Sobivate pakkumiste puudumisel on vara kasutusse andmise organil komisjoni ettepanekul õigus tunnistada pakkumine nurjunuks. (2) Lepingu sõlmimise aluseks on vara kasutusse andja poolt vormistatav korraldus või otsus. (3) Kui parima pakkumise teinud isik ei ole 15 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud õigusakti kättesaamisest arvates sõlminud rendi/üürilepingut, on vara kasutusse andjal õigus tehtud otsus tühistada ja kutsuda lepingulistesse suhetesse paremuselt järgmise pakkumise teinud isik või korraldada uus eelläbirääkimistega pakkumine. VII jagu VARA KOORMAMINE § 83. Vara koormamise mõiste Vara koormamine on valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku kasutusõiguse (servituudi), reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine. § 84. Reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine (1) Valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud, kui see toimub: 1) isiku, kellel on selleks seadusest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; 2) avalikes huvides. (2) Valla omandis olevale kinnisasjale seab reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse vallavalitsus. (3) Vara koormamise lepingu, vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. § 85. Isikliku kasutusõiguse seadmine (1) Valla omandis olevale kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmine on lubatud, kui: 1) see toimub sellise isiku nõudel ja kasuks, kellel on selleks seadusest tulenevalt õigus, vallavalitsuse otsusega; 2) see toimub avalikes huvides volikogu otsusega; 3) see seatakse isiku kasuks vallale osutatud eriliste teenete eest volikogu otsusega. (2) Isiklik kasutusõigus seatakse tasu eest või tasuta. Tasuta isikliku kasutusõiguse seadmine võib toimuda eriliste teenete eest. Isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. § 86. Hoonestusõiguse seadmine (1) Hoonestusõigust võib seada enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras. (2) Hoonestusõiguse seadmise otsustuskorras otsustab: 1) volikogu – hoonestamata munitsipaalmaa koormamisel; 2) vallavalitsus – hoonestusõiguse seadmisel munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks. § 87. Hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamine (1) Hoonestusõiguse seadmise hoonestamata munitsipaalmaale algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette vallavalitsus oma algatusel või huvitatud isiku taotlusel. (2) Hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamisel vallavalitsus: 1) korraldab kehtestatud planeeringut arvestades kinnisasjale katastriüksuse moodustamise sellele hoonestusõiguse seadmise eesmärgil; 2) määrab hoonestusõiguse aastatasu algsuuruse sõltuvalt katastriüksuse sihtotstarbest: ärimaa 5%, tootmismaa 4%, transpordimaa 4% ja katastriüksuse muude sihtotstarvete puhul 2% maa maksustamishinnast või maa erakorralisel hindamisel määratud maa maksumusest (harilikust väärtusest). (3) Hoonestusõiguse seadmiseks vajalike ettevalmistustööde lõppedes võtab volikogu vastu otsuse hoonestusõiguse seadmiseks. Hoonestusõiguse seadmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnus; 2) hoonestusõiguse aastatasu algsuurus; 3) hoonestusõiguse seadmise tingimused; 4) hoonestamise tingimused (katastriüksuse sihtotstarve, lubatud ehitiste arv krundil, ehitis(t)e lubatud suurim ehitusalune pind, ehitis(t)e lubatud kõrgus ja hoonestamise tähtaeg); 5) hoonestusõiguse seadmise viis (enampakkumine, eelläbirääkimistega pakkumine või otsustuskord); 6) enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise viis (suuline või kirjalik) ja avalduste esitamise tähtaeg, mis ei või olla lühem kui kaks nädalat teate ilmumise päevast arvates; 7) osavõtutasu ning tagatise suurus ja tasumise kord; 8) lepingu sõlmimiseks nõutavad tagatised; 9) enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korraldaja. (4) Teadaanne hoonestusõiguse seadmisest enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korras avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja vähemalt 15 päeva enne avalduste esitamise tähtpäeva. (5) Hoonestusõiguse seadmise kuulutus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) pakkumise korraldaja; 2) pakkumise viis; 3) hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht ja sihtotstarve; 4) hoonestusõiguse aastatasu algsuurus ja hoonestusõiguse tähtaeg; 5) hoonestamise tingimused ja hoonestamise tähtaeg; 6) avalduste esitamise koht, aeg ja viis; 7) osavõtutasu ja tagatisraha suurus ning tasumise kord; 8) enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise tingimustega tutvumise aeg ja koht. § 88. Hoonestusõiguse seadmise enampakkumine (1) Enampakkumisel või konkursil võivad osaleda kõik isikud, kes on tasunud osavõtutasu ja tagatisraha, on oma kirjalikus avalduses nõustunud hoonestusõiguse tingimustega. (2) Enampakkumisel või konkursil osalemiseks esitab taotleja pakkumise korraldajale kirjaliku avalduse kuulutuses märgitud tähtajaks. Avalduses peab olema näidatud: 1) taotleja nimi ja isikukood, juriidilise isiku nimi, asukoht ja registrikood; 2) selgesõnaline nõusolek hoonestusõiguse tingimustega; 3) pakutava hoonestusõiguse aastatasu suurus. (3) Hoonestusõiguse seadmise enampakkumine peetakse kas suulise või kirjaliku enampakkumisena. Enampakkumisel kohaldatakse käesoleva põhimääruse paragrahve 71–78, arvestades järgmisi erisusi: 1) pakkumise objektiks on hoonestusõiguse tasu; 2) alghind tehakse osavõtjale teatavaks; 3) nii suulise kui kirjaliku enampakkumise korral on osavõtjatel õigus tutvuda enampakkumise protokolliga. § 89. Hoonestusõiguse seadmine eelläbirääkimistega pakkumise korras (1) Hoonestusõiguse seadmisel eelläbirääkimistega pakkumisse korras kohaldatakse käesoleva põhimääruse paragrahve 71–78, arvestades järgmisi erisusi: 1) pakkumise objektiks on hoonestusõiguse aastatasu; 2) alghind tehakse pakkujatele teatavaks; 3) kui pakkumisest osavõtjale antakse õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, peab pakkumine sisaldama täpseid andmeid pakutavate tehniliste ning muude tingimuste ja projektide kohta; 4) pärast pakkumiste läbivaatamise lõppu esitab pakkumise korraldaja pakkumised koos omapoolse arvamusega vallavalitsusele; 5) parima pakkumise väljaselgitamisel arvestatakse peale hoonestusõiguse tasu suuruse pakkujate poolseid tingimusi töö tegemiseks või teenuse osutamiseks, pakkujate eelnevat kogemust, oskusi ja vilumust ning töö või teenuse erilist tähendust ja iseloomu. § 90. Enampakkumise ja konkursi tulemuste kinnitamine (1) Hoonestusõiguse seadmise enampakkumise ja eelläbirääkimistega pakkumise tulemused kinnitab vallavalitsus kümne tööpäeva jooksul pärast pakkumise tulemuste väljaselgitamist. (2) Enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamisel ja toimumisel rikuti oluliselt selle korda; 2) enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise võitjaks osutub pakkumise korraldamisega (korraldaja, alghinna määraja, tulemuste kinnitaja) seotud isik. § 91. Hoonestusõiguse leping (1) Enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise järel või pärast otsuse või korralduse vastuvõtmist hoonestusõiguse seadmiseks otsustuskorras sõlmib vallavanem või vallavalitsuse volitatud esindaja hoonestusõiguse seadmise lepingu ja reaalkoormatise seadmise lepingu ning vajadusel hüpoteegi seadmise lepingu ning asjaõiguslepingud hoonestusõiguse, reaalkoormatise ja hüpoteegi kandmiseks kinnistusraamatusse. (2) Hoonestusõiguse lepingus tuleb kindlaks määrata: 1) hoonestusõigusega koormatava maa asukoht, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus ja kinnistu registriosa number; 2) hoonestusõiguse tähtaeg, selle pikendamise tingimused; 3) hoonestusõigusega koormatava maa üleandmise tähtaeg ja kord; 4) hoonestusõiguse tasu suurus, maksmise kord ja sanktsioonid selle rikkumise eest; 5) maksude tasumise kohustus ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 6) kindlustamiskohustus (vajadusel); 7) hoonestamise tähtaeg; 8) lepingu täitmise tagatised; 9) muud vajalikud andmed. (3) Kui hoonestusõigus seatakse eelläbirääkimistega pakkumise korras, tuleb lepingus täiendavalt kindlaks määrata: 1) töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti viide tingimustega seotud joonistele, tehnilistele tingimustele ja projektidele; 2) töö või teenuse teostamise kord, tähtajad ja tingimused; 3) hoonestusõiguse tasu arvutamise alused, kui vald on õigustatud saama osa hoonestaja tehtud töö või osutatud teenuse eest saadavast tulust; 4) töö või teenuse iseloomust tingitud erilised kohustused; 5) töö tegemiseks või teenuse osutamiseks vajalikud investeeringud; 6) valla poolt hoonestajale ettenähtud toetused (mööndused ja soodustused) ning selliste toetuste andmise tingimused ja kord. VIII jagu VARA VÕÕRANDAMINE § 92. Vara võõrandamine (1) Vara võõrandamine on vallavara tasu eest või tasuta teise isiku omandisse andmine. (2) Vara võõrandamise peamiseks viisiks on vallavara müük. (3) Vara võib võõrandada, kui: 1) Vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega valla valitsemiseks ning selle muul viisil valla varana kasutamine ja käsutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud ega otstarbekas; 2) Vara on antud vallale üle erastamise kohustusega; 3) tegu on kinnisasjaga, mis on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 4) tegu on kinnisasjaga mis on vajalik välisriigile diplomaatilise, konsulaar- või kaubandusesinduse tarbeks; 5) muudel seaduses või vallavolikogu poolt ettenähtud juhtudel. (4) Vara võõrandatakse: 1) avaliku enampakkumise korras; 2) eelläbirääkimistega pakkumise korras; 3) otsustuskorras; 4) erastamiskorras. (5) Munitsipaalmaa võõrandamise korraldaja on vallavalitsus. Vallavalitsusel on õigus sõlmida füüsiliste ja/või juriidiliste isikutega lepinguid võõrandamisega seotud maakorraldustööde ja muude toimingute tegemiseks. (6) Taotlused munitsipaalmaa võõrandamiseks esitatakse vallavalitsusele, kes algatab võõrandamismenetluse. Vallavalitsus esitab volikogule võõrandamise taotluse koos põhjendusega. Taotlusele peavad olema lisatud volikogu maa- ja planeerimiskomisjoni ning majanduskomisjoni seisukohad. § 93. Vara mittevajalikkuse väljaselgitamine Enne vallavara valitsemiseks mittevajalikuks tunnistamist teavitab vallavara valitseja sellest teisi vallavara valitsejaid, kes võivad taotleda nimetatud vara oma valitsemisele. Vara võõrandatakse juhul, kui ükski vallavara valitseja ei taotle seda enda valitsemisele või kui esitatud taotlus ei ole põhjendatud. Kui vara on ilmselt kõlbmatu või tarbetu või kui vara võõrandamisega viivitamine võib viia vara riknemise või hävimiseni, siis teisi vallavara valitsejaid ei teavitata. § 94. Vara võõrandamise otsustamine (1) Vallavara võõrandamise otsustab volikogu, kui: 1) võõrandatava vara bilansiline jääkväärtus on suurem kui 50 000 krooni; 2) võõrandatav vara on vallasasjana käsitatav ehitis; 3) võõrandatav vara on kinnisasi; 4) vara võõrandatakse enampakkumiseta ning selle bilansiline jääkväärtus on suurem kui 30 000 krooni; 5) vara võõrandatakse tasuta või alla hariliku väärtuse ja vara bilansiline jääkväärtus on suurem kui 5000 krooni. (2) Vallavara võõrandamise otsustab vallavalitsus, kui: 1) võõrandatava vara bilansiline jääkväärtus ei ole suurem kui 50 000 krooni; 2) vara võõrandatakse ilma enampakkumiseta ning selle vara bilansiline jääkväärtus on väiksem kui 30 000 krooni; 3) vara võõrandatakse tasuta või alla hariliku väärtuse, kui sellise vara bilansiline jääkväärtus on väiksem kui 5000 krooni. (3) Vallavara võõrandamise otsustab vallaasutus: 1) kui võõrandatakse väheväärtuslikke kuluartikleid, välja arvatud hooned, rajatised ja sõidukid; 2) muudel käesolevas lõikes nimetamata juhtudel vastavalt vallaasutuse põhimäärusele või põhikirjale. § 95. Vara hindamine (1) Vara võõrandamisel tehakse kindlaks selle turuväärtus. (2) Hindamist korraldab vara valitseja. Vara väärtuse kindlakstegemiseks kasutatakse vajadusel eksperthinnangut. § 96. Vara võõrandamise leping (1) Vara võõrandamise lepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib vallavanem või tema poolt volitatud esindaja. Kui vallavara võõrandamise otsustamine kuulub vallaasutuse juhi pädevusse, sõlmib vallavara võõrandamise lepingu vastava vallavara valitseja. (2) Vallavalitsus korraldab võõrandamise lepingute täitmise kontrolli ja vajadusel kasutab seaduslikke meetmeid vältimaks vallale kahju tekitamist. § 97. Munitsipaalmaa võõrandamine (1) Munitsipaalmaa võõrandamine toimub kooskõlas valla üldplaneeringuga. Tiheasustusega paikades on munitsipaalomandis olevate maa-alade jaotamine kruntideks ja olemasolevate kruntide piiride muutmine lubatud ainult kehtestatud detailplaneeringu alusel. (2) Munitsipaalmaa võõrandamisest laekunud raha kantakse valla eelarvesse ning selle käsutamise otsustab volikogu. § 98. Otsus munitsipaalmaa võõrandamise kohta Volikogu otsuses munitsipaalmaa võõrandamise kohta märgitakse: 1) võõrandatava maaüksuse asukoht, katastritunnus, kinnistu number, pindala, sihtotstarve ja maksustamishind; 2) võõrandatava maatüki olulised osad; 3) võõrandamise viis; 4) kinnisomandi kitsendused; 5) maa võõrandamise toimingutega seotud kulud; 6) muud võõrandamise tingimused; 7) maa müügihind ja omandaja, kui maa võõrandatakse tasuta või alla selle turuväärtust. IX jagu VARA VÕÕRANDAMINE AVALIKU ENAMPAKKUMISE KORRAS § 99. Avalik enampakkumine (1) Avalik enampakkumine on vallavara müügi viis, kus müügileping sõlmitakse isikuga, kes on pakkunud kõige kõrgema ostuhinna ja nõustub kehtestatud lisatingimustega, kui need on kehtestatud. (2) Avalikul enampakkumisel võivad osaleda kõik isikud. (3) Avalik enampakkumine võib olla suuline või kirjalik. (4) Enampakkumise alghinna ja maksetingimuste määrajaks on vallavara müügi otsustaja § 100. Avaliku enampakkumise ettevalmistamine (1) Enampakkumise valmistab ette ja korraldab vara müügi otsustaja poolt moodustatud vähemalt kolmeliikmeline komisjon. (2) Lähtudes müügi otsusest avaldatakse teade enampakkumise kohta massiteabevahendites vähemalt 15 tööpäeva enne enampakkumise toimumist. (3) Avaliku enampakkumise teates tuleb märkida: 1) müüdava vara nimetus ja asukoht; 2) aktsiate ja osade müügi korral aktsiaseltsi nimi, asukoht, registrikood, müüdavate aktsiate arv, liik, nimiväärtus ja protsent aktsiate koguarvust; osaühingu puhul osade arv ja suurus, osa suurus ja osakapitali suurus. Ostueesõiguse korral ka ostueesõiguse kasutamise tähtaeg; 3) munitsipaalmaa võõrandamisel maaüksuse asukoht, pindala ja sihtotstarve ning võõrandamise lisatingimused; 4) vara mõttelise osa müümisel kaasomaniku õigused; 5) müügi korraldaja; 6) enampakkumise vorm (suuline, kirjalik); 7) müügi alghind; 8) suulise enampakkumise korral selle toimumise aeg ja koht; 9) kirjaliku enampakkumise korral pakkumiste esitamise tähtaeg ja kord ning pakkumiste avamise päev ja kellaaeg; 10) osavõtutasu ja tagatisraha (vajadusel tagasivõtmatu pangagarantii) suurus, tasumise kord ja rekvisiidid; 11) millal ja kus saab vara müügitingimustega tutvuda; 12) ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning järelmaksuga ostuhinna tasumise korral nõutavad lepingu täitmise tagatised. (4) Pärast teate avaldamist tagab vallavalitsus informatsiooni kättesaadavuse müüdava vara ning müügilepingu põhitingimuste kohta ning võimaluse tutvuda müüdava varaga kohapeal. Munitsipaalmaa müümisel annab infot müüdava maaüksuse ja selle oluliste osade kohta, vajadusel näitab kätte maatüki piirid looduses. (5) Enampakkumisest osavõtutasu suurus on kuni 1% alghinnast. Tagatisraha või tagastamatu pangagarantii suurus on kuni 10% alghinnast. (6) Osavõtutasu arvatakse enampakkumise korraldamise ja läbiviimise kulude katteks ja tagastamisele ei kuulu. (7) Enampakkumine toimub, kui selles osalemiseks on soovi avaldanud vähemalt üks osavõtja. § 101. Suulise enampakkumise kord (1) Komisjoni esimees kuulutab suulise enampakkumise ettenähtud ajal ja kohas avatuks. Seejärel tutvustab ta komisjoni liikmeid ja protokollijat ning teeb ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Kui enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osalejat või kui ilmunud osalejat (osalejaid) ei lubata pakkumisest osa võtta, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks. (2) Enampakkumisest osa võtta soovijad või nende esindajad esitavad käesoleva korra § 28 lõikes 2 märgitud dokumentide ärakirjad ja volikirjad ning annavad allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise korrast ja vara müügi tingimustest. (3) Enampakkumine toimub käesoleva põhimääruse paragrahvides 28 ja 29 sätestatud korra kohaselt. (4) Enampakkumise korraldaja kuulutab pakkumise lõppenuks pärast kõrgeima pakutud ostuhinna kolmekordset teatamist. (5) Enampakkumise käik ja tulemused protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla komisjoni liikmed ja enampakkumise võitnud osaleja, kinnitades sellega, et ta on nõus pärast tulemuste kinnitamist maksma vara eest pakutud hinna ning täidab kõik kehtestatud tingimused. Osaleja, kes keeldub allkirja andmast, kaotab müügilepingu sõlmimise õiguse ja tema makstud tagatisraha. Sellise keeldumise korral loetakse enampakkumise võitjaks suuruselt teise pakkumise teinud osaleja. Mittevõitnud osalejatele tagastatakse tagatisraha. Osavõtutasu ei tagastata. (6) Munitsipaalmaa võõrandamisel on pakkumise sammuks 10 000 krooni. § 102. Kirjaliku enampakkumise kord (1) Kirjalikus enampakkumises osalemiseks esitab osaleja müügi korraldajale kinnise ümbriku, millele on märgitud enampakkumisele pandud objekti nimetus ja asukoht. Saabunud pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras. (2) Pakkumine peab sisaldama: 1) täielikke andmeid pakkuja kohta (füüsilise isiku puhul nimi, isikukood või sünniaeg, elukoht ja aadress; juriidilise isiku puhul nimi, registrikood ja asukoht) ja kontaktisiku sidevahendi numbrit; 2) nõusolekut müüdava vara ostmiseks enampakkumisel kehtestatud tingimustel; 3) dokumenti osavõtutasu ja tagatisraha või nõutud pangagarantii kohta; 4) sõnade ja numbritega kirjutatud arvulist pakkumissummat; 5) pakkumise tegemise kuupäeva, esitaja allkirja, esindaja puhul volikirja; 6) juriidilise isiku puhul kandeotsuse ja registriosa kehtivaid koopiaid; 7) maksuameti tõendit maksuvõlgnevuse olemasolu või puudumise kohta. (3) Enampakkumiskomisjon avab enampakkumisele saabunud ümbrikud vastavalt saabumise järjekorrale enampakkumisteates märgitud kohas ja kellaajal ning kannab need enampakkumise protokolli. Pakkumiste avamine on avalik ja selle juures võivad viibida kõik pakkumiste esitajad või nende esindajad. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ja protokollija. Kui enampakkumisele ei esitatud ühtegi pakkumist, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks. (4) Pakkumisi, mis ei ole tähtajaks laekunud või ei vasta teates sätestatud tingimustele, arvesse ei võeta. Tähtaegselt esitatud, kuid nõuetele mittevastava pakkumise kohta tehakse enampakkumise protokolli märge arvesse võtmata jätmise põhjuste kohta. (5) Enampakkumise võitjaks on pakkumises kõrgeima summa pakkunud osaleja. Kui kaks või enam osalejat on teinud võrdse pakkumise, korraldatakse nende vahel viie tööpäeva jooksul täiendav enampakkumine, mille korraldab kirjalikult sama komisjon. Täiendavate pakkumiste alghinnaks on varem pakutud kõrgeim summa. Kui üks varem pakkumises osalejatest ei osale täiendavas pakkumises, on võitja teine võrdse pakkumise teinud osaleja. Kui ka täiendav pakkumine ei selgita võitjat, korraldatakse täiendavaid pakkumisi kuni võitja väljaselgitamiseni. (6) Pakkumise võitja annab allkirja selle kohta, et ta pärast pakkumise tulemuste kinnitamist maksab pakutud hinna vastavalt kehtestatud tingimustele ja tähtajale. § 103. Kirjaliku enampakkumise tulemuste kinnitamine (1) Enampakkumise tulemused tehakse kirjalikult (kui ei lepita kokku muul viisil teatamise võimalusest) teatavaks kõigile osalejatele pärast tulemuste kinnitamist vallavalitsuse poolt järgneva tööpäeva jooksul. (2) Kolme tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste teatavakstegemist on enampakkumises osalejatel õigus esitada vallavalitsusele kaebus (protest) enampakkumise korraldamise kohta. Vallavalitsus teeb kahe tööpäeva jooksul otsuse protesti rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. (3) Enampakkumise tulemused kinnitab või jätab need kinnitamata vallavalitsus 15 päeva jooksul. (4) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) oluliselt rikuti enampakkumise korda; 2) enampakkumise võitjal puudus õigus osaleda enampakkumises; 3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku. (5) Tulemuste kinnitamata jätmise põhjused tuleb formuleerida ja kirjalikult vormistada ning teatada parima pakkumise teinud isikule. (6) Tulemuste kinnitamata jätmise või nurjunuks tunnistamise korral müügilepingut ei sõlmita. Isikule, kes põhjustas enampakkumise nurjumise või tulemuste kinnitamata jätmise, tagatisraha ei tagastata. (7) Mittevõitnud osalejatele tagastatakse makstud tagatisraha viie tööpäeva jooksul tulemuste kinnitamise päevast arvates. Enampakkumise võitja makstud tagatisraha tasaarvestatakse müügihinna tasumisel. (8) Enampakkumise võitja peab müügihinna tasuma ühe kuu jooksul arvates tulemuste kinnitamisest vallavalitsuse arveldusarvele või notari deposiitarvele, kui ei ole otsustatud teisiti. Enampakkumise võitjaga sõlmitakse müügileping ühe kuu jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamise päevast arvates. Kui enampakkumise võitja ei ole mingitel põhjustel (või müüja ei aktsepteeri neid) selle tähtaja jooksul müügilepingut sõlminud, on müügi otsustajal õigus tühistada enampakkumise tulemused ja korraldada uus enampakkumine. Võitja poolt sissemakstud tagatisraha sellisel juhul ei tagastata. X jagu VALLAVARA VÕÕRANDAMINE EELLÄBIRÄÄKIMISTEGA PAKKUMISE KORRAS § 104. Eelläbirääkimistega pakkumine (1) Eelläbirääkimistega pakkumine on vara müügi viis, mida rakendatakse siis, kui teatud lisatingimuste täitmine on sama oluline kui müügihind. (2) Lisatingimusteks võivad olla: 1) vara tähtajaline või tähtajatu sihtotstarbelise või tegevusalase kasutamise kohustus; 2) investeeringute suurus; 3) keskkonnaalaste tingimuste täitmine; 4) muud müügi otsustaja kehtestatud tingimused. (3) Müügi otsustajal on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi munitsipaalmaa müümisel. § 105. Eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamine (1) Eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamiseks ja korraldamiseks moodustab korraldaja vähemalt kolmeliikmelise komisjoni ja määrab esimehe. (2) Eelläbirääkimistega pakkumise teade peab vastama käesoleva põhimääruse paragrahvides 80–81 sätestatule, sisaldades täiendavalt eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimusi ja esitamise tähtaega. § 106. Eelläbirääkimistega pakkumise kord (1) Pakkumisest osa võtta soovija peab tegema pakkumise nii ostuhinna kui ka kõigi nõutud lisatingimuste kohta ning esitama tehtud pakkumise täitmiseks tagatised. (2) Pakkumised esitatakse kirjalikult ümbrikus, mis peab sisaldama käesoleva põhimääruse § 53 lõikes 2 loetletud andmeid ja dokumente. (3) Pakkumised avatakse vastavalt saabumise järjekorrale pakkumise esitamisele järgneval tööpäeval. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ja protokollija. (4) Isikuid, kes on teinud mittenõuetekohase pakkumise, läbirääkimistele ei lubata. Läbirääkimistele kutsutakse kõik nõuetekohase pakkumise teinud isikud. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja lisatingimuste kohta. (5) Eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele ei avaldata. Avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu neist vastab nõuetele. (6) Võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon ostja selgitamiseks pakkujatele võimaluse oma pakkumisi viie tööpäeva jooksul täiendada. Munitsipaalmaa võõrandamisel on võimalus pakkumisi täiendada kümne tööpäeva jooksul. (7) Osavõtutasu, mis on kuni 1% alghinnast, ei tagastata ühelegi isikule ja arvestatakse eelläbirääkimistega pakkumise kulude katteks. Tagatisraha suurus on kuni 10% vara turuhinnast. § 107. Müügilepingu sõlmimine (1) Müügileping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumise on korraldaja tunnistanud parimaks, arvestades nii lisatingimusi kui ka hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel on korraldajal õigus tunnistada eelläbirääkimistega pakkumine nurjunuks. (2) Võitja peab müügihinna tasuma ühe kuu jooksul arvates tulemuste kinnitamisest vallavalitsuse arveldusarvele või notari deposiitarvele, kui ei ole otsustatud teisiti. Müügileping sõlmitakse parimaks pakkumiseks tunnistatud isikuga ühe kuu jooksul tulemuste kinnitamisest arvates, kui ei ole otsustatud teisiti. Kui parima pakkumise teinud isik ei ole mõjuvate põhjusteta selle aja jooksul ilmunud lepingut sõlmima, on korraldajal õigus tühistada oma otsus ja korraldada uus pakkumine. XI jagu VALLAVARA VÕÕRANDAMINE OTSUSTUSKORRAS § 108. Vallavara võõrandamine otsustuskorras (1) Otsustuskorras võib võõrandada vallasvara, kui: 1) vara võõrandatakse avalik-õiguslikule juriidilisele isikule avalikes huvides; 2) vara võib rikneda või hävida enne enampakkumise lõpuleviimist; 3) enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi; 4) muudel juhtudel, lähtudes avalikest huvidest. (2) Vallavara võõrandamise otsustuskorras otsustab: 1) vallasvara puhul turuväärtusega üle 50 000 krooni – volikogu; 2) vallasvara puhul turuväärtusega kuni 50 000 krooni – vallavalitsus. 3) kinnisasja võõrandamise otsustab volikogu. (3) Võõrandamise otsustaja määrab vara võõrandamishinna ja muud tingimused valla huvidest lähtudes. XII jagu VALLAVARA VÕÕRANDAMINE TASUTA VÕI ALLA TURUVÄÄRTUST § 109. Vallavara võõrandamine tasuta või alla turuväärtust (1) Vallavara võib tasuta või alla turuväärtust võõrandada, kui: 1) vara on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 2) võõrandamine on ette nähtud seaduses või volikogu õigusaktidega sätestatud korras; 3) vara võõrandatakse heategevuslikel, tervishoiu, hariduse, hoolekande ja muudel eesmärkidel; 4) vara on füüsiliselt ja moraalselt vananenud, väärtus on tühine ning sellise ettepaneku teeb vallavalitsus. 5) kinnisasi võõrandatakse maakasutusõiguse lõpetamise ja maa äravõtmise või sundvõõrandamise hüvitamiseks või muu maa suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks; 6) kinnisasi võõrandatakse avalikes huvides eriliste teenete, muude silmapaistvate saavutuste eest või olulise sündmuse tähistamiseks. (2) Vallavara tasuta võõrandamise otsustab volikogu. (3) Munitsipaalmaa tasuta või alla turuväärtuse võõrandamise põhjendus peab sisalduma volikogu otsuses. XIII jagu VARA MAHAKANDMINE § 110. Vara kõlbmatuks tunnistamine (1) Vara tunnistatakse kõlbmatuks, kui: 1) vara ei ole kasutatav avalikul, valla valitsemise või tulu saamise otstarbel ja vara pole õnnestunud võõrandada; 2) on tõestatud vara säilitamise ebaotstarbekus; 3) vara on osaliselt või täielikult hävinud. Enne vallavara kõlbmatuks tunnistamist peab olema lahendatud selle varaga seotud rahaliste õiguste ja kohustuste üleandmise küsimus. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud dokumentaalselt tõestatud asjaolude ilmnemisel moodustab vara valitseja komisjoni, kes vara kõlbmatuks tunnistab ja mahakandmise kohta akti koostab. Komisjoni koosseisu kuulub vallavalitsuse poolt määratud esindaja. § 111. Vara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise akt (1) Vara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise akt sisaldab: 1) vara liiki, täielikku nimetust, kogust, munitsipaalomandisse üleandmise või soetamise aega, maksumust, jääkväärtust, tehnilisi andmeid, asukohta ning seisukorra lühiiseloomustust; 2) vara osa kõlbmatuks tunnistamise taotluse korral selle lühikirjeldust, osakaalu tervikust protsentides ja rahalises väljenduses; 3) andmeid aruandeaasta ümberhindluse kohta; 4) põhivara remontide, paranduste ja ümberehituste maksumust; 5) infot, millest nähtub, et vara pole õnnestunud võõrandada ega kasutusse anda. Asja säilimise ebaotstarbekuse puhul seda tõendatavat infot; 6) vara osalise või täieliku hävimise korral kogu sellekohast teavet; 7) vara kõlbmatuks tunnistamise peamisi põhjusi, selle vara hävitamise tegevuskava; 8) vara hävitamiseks vajalike tööde, sh ehitiste lammutamise eelarvet; 9) varaga seotud rahalisi õigusi ja kohustusi; 10) kinnisasja oluliseks osaks oleva ehitise puhul andmeid kinnisturaamatu kande kohta; § 112. Vallavara mahakandmise otsustamine (1) Vallavara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise otsustab: 1) vallavara valitseja, kui vara bilansiline jääkväärtus on väiksem kui 10 000 krooni; 2) muudel juhtudel vallavalitsus. (2) Kui vallavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest loobumise otsustada: 1) vallavalitsus, kui nõue on alla 30 000 krooni, või kui nõue on lootusetu või selle sissenõudmine ei ole majanduslikult põhjendatud; 2) muudel juhtudel vallavolikogu. § 113. Raamatupidamine ja registrikanded (1) Raamatupidamise kirjed koostatakse vastavuses raamatupidamist korraldavate õigusaktide nõuetega. (2) Vara valitseja korraldab registritesse kantud vara mahakandmise registreerimise. (3) Vara valitseja on kohustatud korraldama inventuurid üks kord aastas vastavalt raamatupidamisseadusele. VIII ptk VIIMSI VALLA ARENGUKAVA § 114. Viimsi valla arengukava mõiste (1) Valla arengukava on dokument, mis sisaldab Valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. (2) Arengukava projekt esitatakse volikogule pärast vallavalitsuses ja volikogu komisjonides läbi arutamist. Volikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks vallaelanikele volikogu poolt kehtestatud korras. (3) Vallaelanikud esitavad arengukava puudutavad ettepanekud volikogu kantseleisse volikogu poolt kehtestatud ajaks. (4) Pärast esitatud ettepanekute läbiarutamist vallavalitsuses ja volikogu komisjonides kinnitab volikogu valla arengukava ning teeb selle kõigile kättesaadavaks. (5) Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada volikogus arengukava muutmise menetlus. (6) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. § 115. Viimsi valla üldplaneering (1) Valla üldplaneeringu kehtestab volikogu vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatut arvestades. (2) Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla omavahel vastuolus. § 116. Planeerimine ja ehitamine Viimsi vallas (1) Üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks hajaasustuses, valla omavalitsusasutuste ülesannete jaotamiseks ning planeerimisseaduse ja ehitusseadusega kehtestatud nõuete täpsustamiseks kehtestab volikogu Viimsi valla ehitusmääruse. (2) Vald korraldab planeerimis- projekteerimis- ja ehitusalast tegevust valla elanike huvidele vastava keskkonna kujundamiseks ja arendamiseks. Valla omavalitsusorganid tagavad maakasutuse ja ehitamise aluseks olevad planeeringud, projekteerimistingimused ning nende järgimise, samuti korraldavad ehitusjärelevalvet. (3) Valla planeerimis- ja ehituspoliitikat ning üldist ehituskorraldust kujundab ja suunab volikogu ning viib ellu vallavalitsus. § 117. Viimsi valla kultuuriväärtuste kaitse (1) Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada valla territooriumil asuva mis tahes isiku omandis või valduses olevate ajaloo-, ehitus-, arheoloogia-, kunsti- ja muude mälestiste ning väärtuste säilimine. (2) Kaitse alla kuuluvate objektide väljaselgitamise ja kaitse alla võtmine ning nende suhtes vastavate piirangute seadmine toimub seadusega sätestatud alustel ja korras. § 118. Keskkonnakaitse (1) Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada tervislik elukeskkond, valla territooriumil asuvate kaitstavate looduslike koosluste ja üksikobjektide säilimine. (2) Vald peab oma arengueelistuseks säästvat arengut. IX ptk VIIMSI VALLA VÄLISSUHTED § 119. Viimsi valla välissuhete korraldamise alused (1) Vallal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks vöi arendada nendega koostööd. (2) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimuse otsustab volikogu. (3) Valla omavalitsusorganitel on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõikide välisriikide omavalitsusüksustega. § 120. Viimsi valla suhted sõprusomavalitsustega ja regionaalne koostöö (1) Vald arendab vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd väljakujunenud sõprusomavalitsustega, otsib ja sõlmib uusi koostöösidemeid valla arengu ja elanike huvides. (2) Valla omavalitsusorganid oma struktuuriüksustega osalevad valla arenguga seotud omavalitsusüksuste regionaalses koostöös, arendavad sidemeid ja teevad koostööd teiste riikide omavalitsusorganitega. (3) Valla omavalitsusorganitega või nende poolt volitatud esinduste või isikute poolt sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kohustused vallale või täiendavad kulutused vallaeelarvest. X ptk VALLA PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE § 121. Viimsi valla põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine (1) Põhimääruse võtab vastu, muudab ja tunnistab kehtetuks volikogu. (2) Põhimäärus ja selle muutmise määruse eelnõu peavad volikogu istungitel läbima kaks lugemist. Põhimäärus ja selle muutmise määrus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Põhimäärus ja selle muutmise määrus jõustub vastavalt käesolevas põhimääruses sätestatud korrale. XI ptk RAKENDUSSÄTTED § 122. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavolikogu 13. mai 1997. a määrus nr 7 «Munitsipaalmaa võõrandamise kord» punkt 1, Viimsi Vallavolikogu 15. augusti 2000. a määrus nr 8 «Viimsi valla vara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord», Viimsi Vallavolikogu 12. oktoobri 1999. a määrus nr 51 «Munitsipaalmaa võõrandmise korra muutmine», Viimsi Vallavolikogu 14. märtsi 2000. a määrus nr 5 «Viimsi valla põhimäärus» punkt 1, Viimsi Vallavolikogu 9. aprilli 2002. a määrus nr 10 «Viimsi valla põhimääruse muutmine». § 123. Põhimääruse jõustumine (1) Määrus jõustub kümnendal päeval pärast avaldamist ajalehes Viimsi Teataja. (2) Määrus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Volikogu esimees Madis SARETOK