Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-3-11-03 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. juuni 2003. a kohtuotsus P. S. süüdistusasjas KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi — RT III, 2003, 24, 241

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-3-11-03 Otsuse kuupäev 17. juuni 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Peeter Vaher Kohtuasi P. S. süüdistus KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. oktoobri 2002. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu P. S. avaldus kohtuvea parandamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 13. mai 2003. a Istungil osalenud isikud P. S. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. oktoobri 2002. a otsus P. S.le mõistetud liitkaristuse osas. 3. Teha uus otsus, millega mõista P. S.le KarS § 65 lg 1 järgi liitkaristuseks viis aastat vangistust. 3. Avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. 4. Välja mõista P. S.lt 460,20 kr (nelisada kuuskümmend krooni ja kakskümmend senti) kohtukulu kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse. Asjaolud ja menetluse käik 1. P. S. tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 29. detsembri 2000. a otsusega KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3, § 140 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4 ning § 143 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. Teda karistati vastavalt kuueaastase, üheaastase ja üheaastase vabadusekaotusega. Lõplikuks karistuseks mõisteti talle KrK § 40 lg 1 alusel kuueaastane vabadusekaotus. Karistuse kandmise algusajaks loeti 21. jaanuar 2000. a. Nimetatud otsus tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 20. märtsi 2001. a otsusega. Ringkonnakohus mõistis P. S. õigeks KrK § 143 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, tühistas talle KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi mõistetud karistuse ning KrK § 40 lg 1 alusel mõistetud lõpliku karistuse. P. S. karistati KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi viie aasta ja kuue kuu pikkuse vabadusekaotusega, millega KrK § 40 lg 1 alusel loeti kaetuks KrK § 140 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4 järgi mõistetud vabadusekaotus üks aasta. 2. Tallinna Linnakohtu 30. augusti 2002. a otsusega tunnistati P. S. süüdi korduvates vargustes ja varguse katses. Teda karistati KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kolme aasta ja kuue kuu pikkuse vabadusekaotusega. KrK § 40 lg 3 alusel liideti sellele karistusele osaliselt Tallinna Linnakohtu 29. detsembri 2000. a otsusega mõistetud karistus ning lõplikuks karistuseks mõisteti kuueaastane vabadusekaotus. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. oktoobri 2002. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu 30. augusti 2002. a otsus P. S.le mõistetud lõpliku karistuse osas. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti talle kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemise teel liitkaristuseks viis aastat ja kuus kuud vangistust. Asjaosaliste põhjendused Riigikohtus 3. P. S. esitas avalduse kohtuvea parandamiseks, milles taotleb mõistetud karistuse vähendamist seoses varguse eest ettenähtud karistuse kergendamisega karistusseadustikus. 4. Riigikohtu istungil toetas P. S. kaitsja kohtuvea parandamise avaldust ja palus tema karistust vähendada kuni KarS § 199 lg-s 2 ettenähtud ülemmäärani. Prokurör leidis, et avaldus kohtuvea parandamiseks tuleb jätta rahuldamata ja P. S. karistus jätta muutmata. Prokuröri arvates mahub P. S.le mõistetud liitkaristus nii kriminaalkoodeksi kui ka karistusseadustiku järgi lubatud karistusraamidesse, mistõttu selle muutmiseks puudub alus. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 5. Riigikohus peab vajalikuks selgitada, et nii Tallinna Linnakohtu 30. augusti 2002. a kui ka Tallinna Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2002. a otsustes on eksitud kohtulahendites, mille alusel moodustati P. S.le lõplik karistus. Seadusjõus olevaks lahendiks, mida kohtud pidid käsitlema, oli Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 2001. a otsus, mitte aga Tallinna Linnakohtu 29. detsembri 2000. a otsus. 6. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. oktoobri 2002. a otsusega mõisteti P. S.le KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuseks viis aastat ja kuus kuud vangistust. Seejuures luges kohus kergema karistuse (kolm aastat ja kuus kuud vabadusekaotust) kaetuks raskema karistusega (viis aastat ja kuus kuud vabadusekaotust). Tallinna Linnakohtu kohtuniku 20. mai 2003. a määrusega vähendati viimatinimetatud raskemat karistust viie aasta vangistuseni, mistõttu, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, ei saa P. S.le mõista liitkaristuseks vangistust tähtajaga üle viie aasta. Seetõttu tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium, juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. oktoobri 2002. a otsuse P. S.le liitkaristuse mõistmise osas ja, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõistab P. S.le KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuseks viis aastat vangistust. Hannes KIRIS Lea KIVI Peeter VAHER