Haridus- ja teadusminister — Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Muusikaakadeemia riikliku koolitustellimuse leping — RTL, 77, 1120

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Muusikaakadeemia riikliku koolitustellimuse leping nr 10-5/538 Käesolev riikliku koolitustellimuse leping (edaspidi leping) on sõlmitud 16. juunil 2003. aastal Tartus. HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM, kes tegutseb Eesti Vabariigi nimel, (edaspidi ministeerium) minister Toivo Maimetsa isikus, kes tegutseb seaduse alusel, ühelt poolt ning EESTI MUUSIKAAKADEEMIA (edaspidi ülikool) rektor Peep Lassmann’i isikus, kes tegutseb seaduse alusel, teiselt poolt (edaspidi koos pooled ja eraldi pool), tuginedes «Ülikooliseaduse» § 131 lõikele 2 sõlmivad käesoleva lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU DOKUMENDID 1.1. Käesoleva lepingu dokumendid koosnevad lepingust ja lepingu lisadest, milles lepitakse kokku lepingu sõlmimise ajal ja/või pärast lepingu sõlmimist ning mis on lepingu lahutamatuteks osadeks ja moodustavad koos lepinguga ühtse tervikliku kokkuleppe poolte vahel. 1.2. Lepingule lisatakse sõlmimisel järgmised lisad: 1.2.1. Lisa 1 – 2003. aastal ministeeriumi poolt esitatav riiklik koolitustellimus ülikooli lõpetajatele; 1.2.2. Lisa 2 – Ministeeriumi poolt ülekantavate summade maksegraafik 2003. aastal; 1.2.3. Lisa 3 – Akrediteerimata õppekavade nimekiri, mille lõpetajatele esitatakse 2003. aastal riiklik koolitustellimus. 2. LEPINGU EESMÄRK JA ESE 2.1. Lepingu eesmärk on määratleda poolte õigused ja kohustused ministeeriumilt riikliku koolitustellimuse esitamisel ülikoolile ja selle täitmisel. 2.2. Lepingu esemeks on ministeeriumi poolt esitatav riiklik koolitustellimus bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe lõpetajatele. 3. POOLTE KOHUSTUSED LEPINGU TÄITMISEL 3.1. Ülikool kohustub: 3.1.1. looma lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks iga magistriõppe lõpetaja kohta vähemalt 1,5 bakalaureuseõppe õppekohta; 3.1.2. mitte looma bakalaureuseõppe õppekohti lepingu lisa(de)s määratud 2-aastase nominaalkestusega magistriõppe õppekavade puhul; 3.1.3. tagama ülikooli lõpetajate arvu õppevaldkondade, õppesuundade või õppekavade rühmade lõikes vastavalt lepingu lisa(de)s toodud tabeli(te) neljandas veerus esitatule ning lepingu punktidele 4.4 ja 4.5; 3.1.4. mitte muutma õppekavade struktuuri (välja arvatud juhul, kui see parandab õppe kvaliteeti) ning langetama õppekavade alusel läbiviidava õppe kvaliteeti ja teiste ülikooli normdokumentidega kehtestatud nõudeid lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohal õppivatele üliõpilastele; 3.1.5. tagama õppekavade ning nende alusel läbiviidava õppe kvaliteedi vähemalt samal tasemel, mis oli aluseks nende suhtes positiivsete akrediteerimisotsuste tegemisel ning arvestama rahvusvahelise ekspertkomisjoni soovitusi õppe kvaliteedi parandamiseks. Akrediteerimist mitteläbinud õppekavade ning nende alusel läbiviidava õppe kvaliteedi tagamisel kohustub ülikool järgima üldiseid akadeemilisi häid tavasid; 3.1.6. mitte nõudma riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal esmakordselt õppivatelt üliõpilastelt täiendavat õppeteenustasu (tasu üliõpilase õpetamiseks tehtavate otseste ja kaudsete kulude katteks) õppekava mahu ulatuses nominaalse õppeaja jooksul; 3.1.7. vastu võtma ülikooli nõuetele vastavad lepingu lisa(de)s kokku lepitud arvul ja õppekavadele hõimurahavaste programmi raames kandideerinud isikud; 3.2. Ministeerium kohustub: 3.2.1. finantseerima lepingu lisa(de)s määratud lõpetajate arvule vastava arvu õppekohti vastava õppekoha arvestusliku maksumuse ulatuses õppekava nominaalkestuse jooksul «Ülikooliseaduses» ning käesolevas lepingus ettenähtud alustel ja korras; 3.2.2. arvestama rahvusvahelise ekspertkomisjoni soovitusi õppe kvaliteedi parandamiseks. 3.3. Kui riiklik koolitustellimus on esitatud pärast 1. juunit 2002. aastal õppekavade registrisse kantud akrediteerimata õppekavadele, tehakse sellekohane märge lepingu lisa(de)s. Ülikool kohustub taotlema õppekavade akrediteerimist pärast seda, kui üliõpilased on läbinud 2/3 õppekava nominaalsest mahust, kuid enne seda, kui esimesed üliõpilased õppekava täidavad. 4. LEPINGU ALUSEL RIIKLIKU KOOLITUSTELLIMUSE TÄITMISEKS MOODUSTATUD ÕPPEKOHTADE FINANTSEERIMINE JA ÕPPE NOMINAALKESTUS 4.1. Lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohti finantseeritakse vastava õppe õppekohtade arvestusliku maksumuse ulatuses nominaalse õppeaja jooksul igal aastal summas, mis leitakse lepingu lisa(de)s ettenähtud lõpetajate arvu ja õppevaldkonnale, vajadusel õppesuunale või erandina õppekavale kehtestatud koefitsiendi (lisa(de) viies veerg) ning õppetasemele vastava õppekoha baasmaksumuse korrutisena. Vastuvõtuaastal on finantseerimise maht 1/3 aastasummast ja lõpetamise aastal 2/3 aastasummast. 4.2. Lepingu lisa(de)s määratletakse: 4.2.1. lõpetajate arv kõrgharidusastmeti vastavalt õppevaldkondadele ja õppesuundadele ning vajadusel õppekavade rühmadele ja õppekavadele (lisa(de) neljas veerg); 4.2.2. õppekavaga kehtestatud õppe nominaalkestus (lisa(de) kuues veerg). 4.3. Lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohtadel õppivate üliõpilaste, kellel on õigus süvendatud riigikeele õppele, samuti hõimurahvaste programmi raames õppivate üliõpilaste riigikeele õpet finantseerib ministeerium ühe aasta jooksul humanitaaria ja kunsti valdkonna koefitsiendi alusel ning vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt igaks eelarveaastaks kehtestatud baasmaksumusele õppekohal, mille alusel toimub erialane õpe. 4.4. Ülikoolil tuleb tagada lepingu lisa(de)le vastav lõpetajate arv vastavas lisas fikseeritud ajaks. Nimetatud lõpetajate arvust arvestatakse maha enne 2002. aasta 1. juunit õppekavade registris registreeritud õppekavade alusel õppinud ning lõpudokumendi saanud ülikooli lõpetajad. Lõpetajate arv tuleb tagada eelkõige õppevaldkondade lõikes. Lõpetajate tegelik arv õppevaldkonna sees olevate õppesuundade või õppekavade lõikes võib olla kuni 5% väiksem lepingu lisa(de)s kokkulepitust tingimusel, et lõpetajate koguarv õppevaldkonnas on täidetud. 4.5. Kui lisa(de)s osundatud aastal on lõpetanute arv väiksem lepingu lisas määratletud arvust ning lepingu mittetäitmise põhjuseks on vastaval aastal õppima asunud üliõpilase surm, kaitseväeteenistus, lapsehoolduspuhkus, akadeemiline puhkus tervislikel põhjustel või riigikeeleõppele kulunud aasta, arvatakse nende üliõpilaste arv maha lepingu lisa(de)s toodud lõpetajate arvust. Viimasel neljal juhtumil nihkub lepingus määratud lõpetamise aeg õppetööst eemal viibitud või riigikeele õppeks kulunud aja võrra edasi. 4.6. Juhul kui ülikooli lõpetanute arv on väiksem lepinguga ja lepingu lisaga määratud lõpetajate arvust, on ministeeriumil õigus sellele järgneva aasta riikliku koolitustellimuse esitamisel ülikoolile riikliku koolitustellimuse finantseerimist vähendada, arvates maha riigieelarvest iga puudu jäänud lõpetaja õpetamiseks tehtud kulutused mittetäidetud riikliku koolitustellimuse mahus. 5. ÕPPEKOHA BAASMAKSUMUS JA ÕPPEVALDKONNA KOEFITSIENDID 5.1. Lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekoha baasmaksumuse igaks eelarveaastaks ja õppevaldkondade, õppesuundade ja õppekavade koefitsiendid kinnitab Vabariigi Valitsus. 5.2. Õppekoha baasmaksumus sisaldab ühe üliõpilase õpetamiseks tehtavaid kulutusi, välja arvatud kulutused investeeringutele, mis kuuluvad riiklikku investeeringute programmi. Üliõpilase õpetamiseks tehtavate kulutuste hulka arvatakse kõik otsesed kulutused õppetööle (õppejõudude ja abipersonali tööjõukulud, jooksvad kulutused õppevahenditele jms), samuti kaudsed kulutused administratsiooni ja tugiteenistuste ülalpidamiseks ning õppetööga otseselt ja kaudselt seotud ruumide ja seadmete jooksvate kulude katteks. Nimetatud kulutustesse ei arvata õppetööga otseselt mitteseotud kulutusi, nagu iseseisvalt finantseeritavad teadustöö kulud, kulutused spordi- ja kultuuritegevuseks ja riiklikud maksed kolmandatele isikutele. 6. RIIGIEELARVEST RAHA ERALDAMISE KORD 6.1. Lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohtade finantseerimiseks ettenähtud raha eraldatakse ülikoolile ministeeriumi eelarve kaudu igal kalendrikuul 15. kuupäevaks 1/12 ulatuses riikliku koolitustellimuse mahust. 6.2. Riigieelarve vastuvõtmise viibimisel eraldatakse ülikoolile igal kalendrikuul 1/12 eelmise aasta riikliku koolitustellimuse mahus. Jaanuarikuu summa kantakse üle 5. veebruariks ning summad ülejäänud kuude eest vastava kuu 15. kuupäevaks. 7. SÜVENDATULT RIIGIKEELT ÕPPIVATE ÜLIÕPILASTE ARVESTUSE PIDAMINE 7.1. Lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohtadel süvendatult riigikeelt õppima asunud üliõpilaste arvestuse pidamiseks esitab ülikool Õpilaste ja üliõpilaste registrile iga aasta 1. oktoobriks lepingu alusel moodustatud õppekohtadel süvendatult riigikeelt õppima asunud üliõpilaste nimed ja isikukoodid või sünniajad ning õppe nominaalkestuse pikenemise perioodid. 8. TEATED 8.1. Ministeeriumi ja ülikooli vahelised lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui teade on informatiivse iseloomuga, mis ei loo ega too kaasa õiguslikke tagajärgi, või kui käesolevas lepingus on ette nähtud teisiti. Teate peab esitama selleks volitatud isik. 8.2. Teade loetakse kättesaaduks, kui: 8.2.1. teade on üle antud allkirja vastu; 8.2.2. teade on saadetud riikliku postiasutuse kaudu tähitud kirjaga teise poole lepingus sätestatud aadressil ja teate üleandmisest postiasutusele on möödunud viis (5) tööpäeva; 8.2.3. teate kättesaamist on võimalik muul viisil kontrollida. 8.3. Informatiivset teadet võib edastada vahetult, telefoni, faksi või elektronposti teel. 9. VASTUTUS 9.1. Pool vastutab lepingus ja selle lisades endale võetud kohustuste täitmise eest ning hüvitab teisele poolele oma kohustuste täitmata jätmise ja/või mittekohase täitmisega tekitatud otsese varalise kahju. 9.2. Pool ei vastuta teise poole ees ning ei kanna kohustust hüvitada tekkinud kahju, kui lepingu mittekohane täitmine tuleneb teise poole lepingu mittekohasest täitmisest või kui see on tingitud vääramatust jõust. 10. VAIDLUSTE LAHENDAMISE KORD 10.1. Kõik vaidlused, mis tekivad poolte vahel seoses lepingu ja selle lisade täitmise, muutmise või lõpetamisega, lahendatakse pooltevaheliste läbirääkimiste teel. 10.2. Kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse vaidlus Tartu Halduskohtus. 11. LEPINGU JA SELLE LISADE MUUTMINE JA TÄIENDAMINE 11.1. Lepingu ja selle lisade muutmine või täiendamine toimub ainult ministeeriumi ja ülikooli kirjalikul kokkuleppel. Lepingu ja selle lisade muudatused ja täiendused on kehtivad vaid juhul, kui need vormistatakse kirjalikult ning neile kirjutavad alla ministeeriumi ja ülikooli selleks volitatud isikud. 11.2. Kui üks pool esitab teisele poolele lepingu või selle lisade muutmiseks kirjaliku põhjendatud ettepaneku, peab ettepaneku saaja selle läbi vaatama kahekümne (20) tööpäeva jooksul alates ettepaneku saamisest. Muutmisettepanekust keeldumise korral tuleb seda kirjalikult põhjendada, kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti. 12. VÄÄRAMATU JÕUD 12.1. Pooled vabanevad vastutusest lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmise eest, kui mittetäitmise või mittekohase täitmise põhjustasid asjaolud, mis antud olukorras olid vältimatud ja/või poolte tahtest sõltumatud, nagu politsei- ja/või sõjaväeoperatsioonid, liiklus- ja ilmastikuolud jm loodusjõudude toime, samuti sõjaseisukord, streigid ja teised asjaolud, mida rahvusvaheline praktika tunnustab vääramatu jõuna. 12.2. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemise korral teevad pooled kõik nendest sõltuva võimaliku kahju tekkimise vältimiseks. 12.3. Vääramatu jõu esinemisel pikeneb leping aja võrra, mille jooksul pooled ei saanud vääramatu jõu tõttu oma kohustusi täita. 13. LEPINGU JÕUSTUMINE, TÄHTAEG JA ÜLESÜTLEMINE 13.1. Leping jõustub kolmandal päeval pärast lepingu Riigi Teatajas avaldamist ja kehtib kuni pooled on kõik lepingust tulenevad kohustused täitnud. 13.2. Lepingu lõpetamisel kohustuvad pooled täitma lepingujärgsed kohustused lepingu lisades fikseeritud lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohtade osas. 13.3. Lepingu poolel on õigus leping ühepoolselt üles öelda, kui teine pool on lepingut rikkunud ega ole rikkumise kõrvaldamiseks antud kolmekümne (30) päevase tähtaja jooksul rikkumist kõrvaldanud. 13.4. Ministeerium ja ülikool võivad lepingu igal ajal lõpetada poolte kirjalikul kokkuleppel. 14. LÕPPSÄTTED 14.1. Käesoleva lepinguga seotud küsimuste lahendamiseks nimetavad pooled oma kontaktisikud. 14.2. Käesoleva lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad ministeerium ja ülikool Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 14.3. Käesolev leping on sõlmitud kahes (2) eestikeelses eksemplaris, millest kummalegi poolele jääb üks (1) eksemplar. 15. POOLTE REKVISIIDID JA ALLKIRJAD 15.1. Ministeerium: Haridus- ja Teadusministeerium reg nr: 70000740 aadress: Munga 18, 50088 Tartu telefon: (07) 350 210 faks: (07) 350 220 kontaktisik: kõrghariduse talituse juhataja 15.2. Ülikool: Eesti Muusikaakadeemia reg nr: 01026987 aadress: Rävala pst 16, 10143 Tallinn telefon: 06775700 faks: 06775800 kontaktisik: Andres Pung e-post: apung@ema.edu.ee ak: 10002006881004 Lisa 1 Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Eesti Muusikaakadeemia vahel sõlmitud 2003. aasta riikliku koolitustellimuste lepingule 10-5/538 16. juunil 2003. a Tartus 2003. AASTAL MINISTEERIUMI POOLT ESITATAV RIIKLIK KOOLITUSTELLIMUS ÜLIKOOLI LÕPETAJATELE 1. BAKALAUREUSEÕPPE LÕPETAJA 2007. a, HÕIMURAHVASTE PROGRAMMIS OSALEJA Õppevaldkond Õppesuund Õppekava rühm/õppekava Lõpetajate arv Õppesuuna, -kava rühma/õppekava koefitsient Õppe nominaalkestus aastates Humanitaaria ja kunst Kunstid 1 4,2 4 2. MAGISTRIÕPPE LÕPETAJAD 2008. a Õppevaldkond Õppesuund Õppekava rühm/õppekava Lõpetajate arv Õppesuuna, -kava rühma/õppekava koefitsient Õppe nominaalkestus aastates Haridus Õpetajakoolitus ja kasvatus- teadus Muusikaõpetaja 20 3,6 5 Humanitaaria ja kunst Kunstid 28 4,2 5 Laulu ja lavakunsti eriala 10 5,0 5 kokku 38 Kokku 58 3. MAGISTRIÕPPE LÕPETAJAD 2005. a Õppevaldkond Õppesuund Õppekava rühm/õppekava Lõpetajate arv Õppesuuna, -kava rühma/õppekava koefitsent Õppe nominaalkestus aastates Haridus Õpetajakoolitus ja kasvatus- teadus 5 3,6 2 Humanitaaria ja kunst Kunstid 12 4,2 2 Laulu ja lavakunsti eriala 7 5,0 2 kokku 19 Kokku 24 4. DOKTORIÕPPE LÕPETAJAD 2007. a Õppevaldkond Õppesuund Lõpetajate arv Õppe nominaalkestus aastates Humanitaaria ja kunst Kunstid 3 4 5. Punktis 1 nimetatud õppe lõpetajale tagatakse riikliku koolitustellimuse esitamine magistriõppe tasemel. Ministeerium: Ülikool: ..................................... ..................................... Toivo Maimets Peep Lassmann Lisa 2 Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Eesti Muusikaakadeemia vahel sõlmitud 2003. aasta riikliku koolitustellimuste lepingule 10-5/538 16. juunil 2003. a Tartus MINISTEERIUMI POOLT ÜLEKANTAVATE SUMMADE MAKSEGRAAFIK 2003. AASTAL (tuh krooni) Asutus Summa September Oktoober November Detsember Eesti Muusikaakadeemia 3743 936 936 936 935 Ministeerium: Ülikool: ..................................... ..................................... Toivo Maimets Peep Lassmann Lisa 3 Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Eesti Muusikaakadeemia vahel sõlmitud 2003. aasta riikliku koolitustellimuse lepingule nr 10-5/538 16. juunil 2003. a Tartus AKREDITEERIMATA ÕPPEKAVADE NIMEKIRI, MILLE LÕPETAJATELE ESITATAKSE 2003. AASTAL RIIKLIK KOOLITUSTELLIMUS Pooled lepivad kokku, et ministeerium esitab riikliku koolitustellimuse alljärgnevatele pärast 1. juunit 2002 õppekavade registrisse kantud akrediteerimata õppekavadele: 1. Baklaureuseõpe 1.1 Instrumendiõpetaja eriala 1.2 Puhkpilliorkestri dirigeerimise eriala 2. Magistriõpe 2.1 Orkestridirigeerimise eriala ......................................... ......................................... Toivo Maimets Peep Lassmann