Võhma Linnavolikogu — Võhma Gümnaasiumi arengukava kinnitamine — KO, 84, 1753

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22) § 22 lõike 1 punkti 37, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521; 2003, 21, 125) § 31 lõike 3 alusel ning lähtudes Võhma Linnavolikogu 20. veebruari 2001. a määrusega nr 5 kehtestatud Võhma linna arengukavas aastateks 2001–2005 püstitatud ülesannetest Võhma Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud Võhma Gümnaasiumi arengukava (2003–2005). 2. Määrus jõustub 2. juunil 2003. a. Volikogu esimees Tiiu NÕMM VÕHMA GÜMNAASIUM ARENGUKAVA 2003–2005 SISSEJUHATUS Võhma Gümnaasiumi arengukava on dokument, mis määrab kindlaks kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava aastateks 2003–2005 ning arengukava uuendamise korra. Võhma Gümnaasiumi arengukava lähtub Võhma Gümnaasiumi põhimäärusest ja õppekavast ning Võhma linna arengukavast. I. AJALUGU Võhma kooli asutamisaastaks peetakse 1855. a. Kroonikaraamatusse on kirjutatud, et esimene Võhma koolimaja paiknes Tõnu ja Naela talu vahelisel maa-alal, praeguse teemeistri hoonete kohal. 1874. a ehitati uus koolimaja Üleallikale, mis hävis tulekahjus. 1887. a alustas tööd Võhma Algkool Tallinna ja Tartu tänava nurgal asuvas köstrimajas. 1937. a ehitati uus kahe klassiruumiga koolimaja taas Üleallikale. Sel ajal õppis Võhma koolis 60–70 õpilast. Alates 1944/45. õppeaastast sai kool juurde 5-nda klassi. 1950. a lõpetas Võhma kooli ajaloos esmakordselt 7. klass. Alates 1960. a on Võhma kool 8-klassiline. Kuna ruume oli vähe, töötati kahes vahetuses. Ruumipuuduse leevendamiseks ehitati kooli keldrisse tööõpetuse ruum ja riietehoid. Vaatamata kitsastele oludele töötas koolis 60.–70. aastatel kümmekond erinevat ringi. Tulemuste poolest jõuti paremate hulka nii rajoonis kui vabariigis. Uus etapp kooli ajaloos algas 1975. aastal, kui valmis uus hoone Veski tänaval (praegune asukoht). Senise nelja klassiruumi asemel oli nüüd kaheksa korralikku klassituba, võimla, söökla, eraldi ruumid poiste ja tüdrukute käsitööks. 8-klassilisest koolist sai keskkool. Õpilaste arv kasvas kahesajalt neljasajani. Aastatel 1979–1983 mindi üle kabinetsüsteemile. 1983–1985 rajati koolile staadion. 1989. aastal sai kool juurdeehitise, kus lisaks klassiruumidele on avar raamatukogu, ainekabinetid (keemia, füüsika, arvutiõpetus), muusikaklass, lilleseadeklass, jõusaal, aula, talveaed. 1993/1994. õppeaastal käivitus 10. klassis perioodõppesüsteem. Valikaineid hakkasid valima õpilased ise. Tänu Võhma Linnavalitsusele õnnestus koolis avada muusikakool, tööle võeti treenerid ja huviringide juhid. Toimus oluline murrang kooli arengus. Õpetajad tundsid vajadust enesetäiendamise ja õppimise vastu. Õppetöö perioodõppes nõudis hoopis teistsugust lähenemist. Aastatel 1993–1997 paigaldati majale viilkatus, vahetati aknad, soojustati välisseinad. Kool sai uue välistrepi, mida saab kasutada ka laululavana. Korrastati kooli võimla. II. ÜLDANDMED 2.1. Andmed kooli kohta, teeninduspiirkond Aadress: Võhma Gümnaasium Veski 12 70602 Võhma linn Viljandi maakond Telefonid: direktor 043 77 249 sekretär 043 77 552 õppealajuhataja 043 77 747 üldmobiil 050 69 092 faks 043 77 249 e-post vkool@kool.vohma.ee kodulehekülg www.kool.vohma.ee Võhma Gümnaasiumi teeninduspiirkonnaks on Võhma linna haldusterritoorium ning Kõo valla Paaksima ja Soomevere küla (Võhma Linnavolikogu 26. septembri 2000. a määrus nr 15). Lisaks teeninduspiirkonna õpilastele õpivad koolis lapsed Viljandi, Põltsamaa ja Suure-Jaani linnast ning Kõo, Suure-Jaani, Kabala, Imavere, Olustvere, Põltsamaa, Oisu, Kadrina, Kõpu ja Albu vallast. Neist arvukamalt on esindatud Kõo ja Kabala vald. 2.2. Pedagoogilise personali üldanalüüs Koolil on olemas kvalifitseeritud, püsiv, parimas loomeeas, arenev ja õpihimuline personal. See loob head eeldused korraliku hariduse andmiseks koolis, mis omakorda tagab kogu piirkonna stabiilse ja ühtlase arengu. 2002/2003. õppeaastal töötab koolis 34 õpetajat, neist 9 mees- ja 25 naisõpetajat. vanuse järgi: kuni 29 3 30–39 8 40–49 14 50 ja vanem (pensioniealised) 9 (6) hariduse järgi: pedagoogiline kõrgharidus 25 pedagoogiline keskeriharidus 4 muu keskeriharidus 4 üldkeskharidus 1 ametijärgu järgi: vanempedagoog 11 pedagoog 16 noorempedagoog 2 pedagoogikandidaat 5 2.3. Õpilaskonna üldanalüüs 1. septembri 2002. a seisuga õppis Võhma Gümnaasiumis 393 õpilast. Klassikomplekte on 16. Õpilaste arv viimasel kolmel õppeaastal on olnud stabiilne. Õpilaste arv klasside kaupa 2002/2003. õppeaastal: Algkool I klass 25 II klass 30 III klass 31 IV klass 18 VA klass 25 Põhikool VB klass 23 VIA klass 20 VIB klass 19 VIIA klass 26 VIIB klass 25 VIIIA klass 22 VIIIB klass 22 IX klass 33 Gümnaasium X klass 29 XI klass 25 XII klass 20 Õpilaste arv aastal 1999 . . . . . . . . . . . . . 417 2000 . . . . . . . . . . . . . 402 2001 . . . . . . . . . . . . . 400 2002 . . . . . . . . . . . . . 409 2003 . . . . . . . . . . . . . 393 Õpilaste arvud omavalitsuste kaupa 2002/2003 Suure-Jaani vald 16 Kõo vald 49 Kabala vald 47 Olustvere vald 1 Põltsamaa vald 1 Oisu vald 3 Suure-Jaani linn 1 Imavere vald 9 Viljandi linn 3 Albu vald 1 Kadrina vald 1 Põltsamaa linn 1 Kõpu vald 1 Võhma linn 259 KOKKU 393 Sündide arv Võhma linnas, Imavere, Kõo ja Kabala vallas aastatel 1995–2002: Aasta Võhma linn Imavere vald Kõo vald Kabala vald 1995 19 10 27 13 1996 15 12 13 7 1997 10 10 21 15 1998 13 9 9 12 1999 18 7 18 12 2000 10 14 10 10 2001 21 9 12 9 2002 11 12 11 8 Arvestades seda, et traditsiooniliselt on ülalloetletud omavalitsustest Võhma Gümnaasiumi õppima asunud 25–30% lastest, võib teha prognoosi, et lähema viie aasta jooksul meile õppima tulijate arv on stabiilselt vahemikus 20 kuni 25 õpilast. Erandiks võib osutuda 2005/2006. õppeaasta. Õpilaste arv Võhma Gümnaasiumi mõjupiirkonna põhikoolides V kuni IX klassini: Klass Imavere PK Kirivere PK Kabala PK Tääksi PK Olustvere PK V 10 19 15 15 15 VI 18 26 12 23 12 VII 15 21 15 15 14 VIII 16 11 10 15 13 IX 9 16 11 16 15 2.4. Kooli saavutused 2001/2002. õppeaasta oli koolile edukas nii õppetöö kui huvitegevuse saavutuste osas. Kolm õpilast lõpetas gümnaasiumi hõbemedaliga. Viitele õppijaid oli kokku 27, nelja-viielisi 105. Vabariiklikul bioloogiaolümpiaadil saavutati esikoht. Maakondlikel olümpiaadidel bioloogias saavutati kolm esikohta, üks II koht; keemias üks I koht; inglise keeles II koht; matemaatikas I–III koht. Sportlikest tulemustest tuleb ära märkida käsipallineidude II koht Eesti meistrivõistlustel ja I koht Eesti Koolispordi Liidu meistrivõistlustel. Märkimisväärseid tulemusi saavutati vabariiklikel ja maakondlikel meistrivõistlustel vabamaadluses. Tuuli Vahtra kuulus Eesti võistkonda noorte malemaailmameistrivõistlustel. Maakonna meistriteks lauatennises tulid nii poisid kui tüdrukud, korvpallis tüdrukud ja jalgpallis poisid. Koolis tegutseb kolm esimese kategooria laulukoori. Solistid ja ansamblid on saavutanud laureaaditiitleid ning auhinnalisi kohti vabariiklikel ja maakondlikel konkurssidel. III. KOOLI ARENGUSUUNAD JA VALDKONNAD, OLUKORRA KIRJELDUS 3.1. Olukorra kirjeldus Võhma Gümnaasium on avatud haridusasutus kõigile õppida soovijatele. Õpilastele on loodud tingimused hariduse, oskuste ja vilumuste omandamiseks, et edukalt toime tulla tänapäeva konkurentsitihedas ja muutuvas ühiskonnas. Võhma Gümnaasium on Võhma linna ainuke kool. Koolimaja on valgusküllane ja ruumikas. Koolil on korralik staadion ja spordiväljakud, raamatukogu ning arvutiklass. On olemas töökorras koopia- ja sidevahendid. Koolil on oma söökla. Sisekujundus, nägus kooliümbrus ja talveaed annavad Võhma Gümnaasiumile oma erilise ilme. Võhma Gümnaasiumis on loodud head tingimused õpilaste arenguks arvestades igaühe individuaalseid iseärasusi. Iga õpilase aktiivsusest ja vastutusest sõltub õppimisprotsessi kujundamine ja õppimise tulemuslikkus. Valik- ja vabaaineid valivad õpilased ise kooli poolt pakutud õppeainete seast. Nende maht ja valik sõltuvad õpilaste ja nende vanemate soovidest. Õpilastele, kes soovivad õppida süvendatult matemaatikat või võõrkeelt, on loodud selleks tingimused lisatundide näol. Koolis tegutsevad parandusõppe rühmad ning kasvatusraskustega õpilaste klass. See aitab kaasa edasijõudmisele õppetöös ja koolikohustuse täitmisele. Koolis töötab logopeed. Gümnaasiumiosas toimub õppetöö tsükli- ehk perioodõppe järgi, välja arvatud keemias, füüsikas ja kehalises kasvatuses. Võhma Gümnaasiumil on väga oluline osa piirkonna arengus. Kuna geograafiline asend on soodne (Tallinn–Viljandi maantee ja raudteejaama olemasolu), siis käivad õpilased kooli mitmest omavalitsusest ja maakonnast. Koolihoone on omanäoline. Kooliruumide sisustus vastab õppetöö vajadustele, kuid vajab uuendamist. Ruumid on puhtad ja korras. Raamatukogu ruumid on piisava suurusega ja hästi sisustatud. Kooli on paigaldatud elektrooniline valve- ja tuleohutussüsteem. Töökeskkond vastab tuleohutus- ja tervisekaitsenõuetele. Raamatukogus on lugemissaal, raamatute ja õpikute hoidla, õpilastel on interneti püsiühenduse kasutamise võimalus. Kooli sööklas on võimalik toitlustada korraga kuni 175 õpilast. Söögisaal ja köögitehnika vajavad pidevat uuendamist. Koolil on heas korras spordiväljakud ja staadion. Uuendamist ja mitmekesistamist vajab spordiinventari osa. Aktiivselt on käivitunud koostöö mitmete Võhma linna ettevõtetega. Võhma linna eesmärk on säilitada kool gümnaasiumina, kujundada sellest piirkonna hariduskeskus ja pidevalt kaasajastada õppimisvõimalusi (Võhma linna arengukava 2001–2005). 3.2. Probleemipesad ja pakutavad lahendused (SWOT-analüüsi põhjal)

õppetöö Probleemid Lahendused Tähtaeg 1. Keeleõpetuse ebapiisav tase. 1. Korraldada keelelaagreid ja õpilasvahetust alates põhikooli III astmest koostöös Läti Stende ja Rootsi Orsa piirkonna koolidega. Üle 25 õpilasega klassides eesti keele lisatunnid. 2003–2005 2. Töökasvatuse nõrk tase. 2. Korraldada õpilastele suviseid töölaagreid. Alates V klassist õpilaste suvised aiatööpäevad. 2003–2005 3. Erivajadustega laste õpetamine. 3. Anda õpilastele võimetekohane esinemisvõimalus. Parandusõppe rühmad. Kasvatusraskustega õpilaste klass. Logopeedi töö. Kõneravi. Sotsiaalpedagoogi töö. Vajadusel lastepsühhiaatri vastuvõtu korraldamine. 2003–2005

majandus ja olme Probleemid Lahendused Tähtaeg 1. Söökla ja köögitehnika vananemine. 1. Jätkata söökla renoveerimist ja köögitehnika uuendamist. 2003–2005 2. Klasside ebapiisav valgustus. 2. Vahetada klassivalgustid alustades koolimaja vanast osast. 2003–2005 3. Jõusaali inventar vananenud. Olukord jõusaali kasutamisel. 3. Remontida olemasolevad jõumasinad ja uuendada spordivahendite valikut. Koostada jõusaali kasutusgraafik. 2003–2004 4. Küttesüsteemi vilets olukord. Maja külm. 4. Kooli akende vahetus. Koolimaja küttesüsteemi renoveerimine. 2004–2005 2004–2005 5. Õppe- ja tehniliste vahendite nappus. Vananenud koolimööbel. 5. Koostöös fondide, sponsorite ja kohalike ettevõtjatega mitmekesistada õppevahendite valikut ja uuendada kooli mööblit. 2003–2005 6. Kultuuritausta vähene teadvustamine. 6. Jätkata ja edendada olemasolevaid traditsioone. Täiustada kodu-uurimist, jätkata kooli ajaloo uurimist. 2003–2005 7. Hoolekogu töö parandamine. 7. Hoolekogu kaasamine kooli arendustegevusse. Linnalehte ülevaade hoolekogu tööst. Tõhustada sidet õppenõukogu ja hoolekogu vahel. 2003–2005 8. Meditsiinilise teeninduse ebapiisav tase. 8. Regulaarne med. teenindus. Terviseteemaliste ürituste korraldamine. Tervisekaitsekursuste korraldamine õpetajatele. 2003–2005

õpilased, õpetajad ÕPILASED Probleemid Lahendused Tähtaeg 1. Õpilastel valed väärtushinnangud. Vastutustundetu suhtumine õppetöösse. 1. Tõhustada kooli ja kodu vahelist koostööd. Kooli kodukorra nõuete täitmine. 2003–2005 Põhjuseta puudumised, karistamatuse tunne. Kiituste/karistuste süsteemi korrastamine. 2003–2004 Kooli kodukorra rikkumised. Töökasvatus. Kodukorra täitmise nõudmine õpilastelt. 2003–2005 2. Õpilaste madal enesehinnang ja õpimotivatsiooni puudumine. 2. Individuaalse õppekava rakendamine koostöös aineõpetajate ja sotsiaalpedagoogiga. Õpilaste kiitmine heade tulemuste eest. Psühholoogi abi kasutamine. 2003/2004 2003 2003–2005 3. Probleemsetest peredest pärit õpilaste rohkus. 3. Õpilaskodu rajamine. Sotsiaalpedagoogi töölerakendamine. 2003–2004 ÕPETAJAD Probleemid Lahendused Tähtaeg 1. Puudujäägid klassijuhatamises. Nõrk side kodu ja kooli vahel. Vanemate jahe suhtumine kooli. 1. Ühisüritused vanematega. Tihedam side kooli ja kodu vahel. 2003–2005 2. Vajakajäämised töökorralduses. 2. Parandada koolisisest infovahetust. Vaadata üle töölepingud. Kinnitada ametijuhendid. Tõhustada kontrolli otsuste täitmise üle. 2003 2003/2004 2003/2004 2003–2005 3. Kooli sümboolika ühekülgsus. 3. Korraldada koolisümboolika täiustamise konkurss. 2003–2004 3.3. Kooli visioon Säilitada kool gümnaasiumina. Pedagoogilise personali pidev enesetäiendamine ja kvalifikatsiooni säilitamine ning tõstmine. Kooli materiaalse olukorra pidev parandamine läbi kooli eelarve, lähtudes Võhma linna eelarvest. Eri fondide kaasamine ning koostöö Võhma linna ettevõtetega. Kooli kollektiivi kui ühtse meeskonna hea koostöö arendamine. 3.4. Kooli missioon Võhma asub Viljandi maakonnas Eesti südames, kus on hea ühendus iga Eestimaa paigaga. Võhma Gümnaasium on avatud haridusasutus kõigile õppida soovijatele, kus aidatakse kujundada isiksust, kes on valmis tegema valikuid ja on võimeline toime tulema oma elu ja tööga. Püüame anda kõigile õpihimulistele noortele hea hariduse, mille baasil jätkata õpinguid kõrg- või ametikoolides. Võhma Gümnaasiumi ülesanne on luua ja säilitada kooli nime väärilisi traditsioone ning kasvatada austust oma rahva ajaloo ja kultuuripärandi vastu. Meie ideaaliks on õppimisest rõõmu tundev laps ja mõnuga õpetav õpetaja. Iga õpilase arendamine toimub vastavalt igaühe individuaalsele eripärale. Pakume lisaks kohustuslikele ainetele eri valikaineid ning võimalust arendada ennast käsitöös, muusikas ja spordis. 3.5. Arengu üldeesmärk ja prioriteedid Võhma Gümnaasiumi üldeesmärk aastateks 2003 kuni 2005 on tagada kooli õppetaseme vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele. Säilitada kool gümnaasiumina, kujundada sellest piirkonna hariduskeskus ja kaasajastada õppimisvõimalusi. Prioriteetideks on: • tingimuste loomine konkurentsivõimelise hariduse andmiseks arvestades õpilaste individuaalseid võimeid; • pidevalt kaasajastada õpi- ja töötingimusi; • õpetajate pideva tasemekoolituse tagamine; • kodukoha ajaloo, kultuuri ja tänapäeva tundmine, väärtustamine ja arendamine; • koostöö arendamine Võhma ettevõtete ja organisatsioonidega; • elus edukalt toimetulevate ja konkurentsivõimeliste inimeste ettevalmistamine; • koostöö arendamine Võhma Linnavalitsusega. 3.6. Arengukava valdkonnad Koolisisene juhtimine Koolisisest juhtimist teostab direktor koostöös kooli direktsiooni, õppenõukogu, hoolekogu ja õpilasomavalitsusega. Direktsiooni kuuluvad direktor, direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal, majandusosakonna juhataja, raamatukogu juhataja, huvijuht. Õppe-kasvatustöö küsimused kooskõlastatakse ja arutatakse läbi õppenõukogus. Kooli direktori ülesanne on kooli igakülgne arendamine ja esindamine. Direktor teeb koostööd Võhma Linnavalitsuse ja volikoguga, hoolekogu, lastevanemate ning kohalike ettevõtjatega. Vastutab kooli eelarve korrektse planeerimise ja täitmise eest. Koostab tarifikatsiooni ja ametijuhendid, sõlmib töötajatega töölepingud. Juhatab kooli õppenõukogu tööd. Koostab ja viib läbi õpetajate arenguvestlused. Kooli õppealajuhataja ülesanne on kooli õppe- ja kasvatustöö planeerimine ja tõrgeteta elluviimine. Õppealajuhataja koostab tunniplaani ja tsüklijaotusplaani riikliku tunnijaotusplaani alusel. Peab tööaja tabeleid. Nõustab õpetajaid täiendusõppe ja kvalifikatsiooni tõstmise küsimustes. Nõustab õpilasi valik- ja vabaainete valimisel. Vastutab õppedokumentatsiooni korrektse ja õigeaegse täitmise eest. Majandusosakonna juhataja ülesanne on tagada kooli territooriumi ja hoonete korrashoid ning kindlustada inventari ja seadmete töökorras olek. Juhib ja koordineerib majandusosakonna tööd. Klassijuhataja juhib oma klassi õppe- ja kasvatustööd. Koordineerib õpilase, õpetaja ja lapsevanema vahelisi suhteid õpilase õpetamisel ning kasvatamisel. Klassijuhataja tööd suunab kooli direktor või õppealajuhataja. Klassijuhataja määrab koos õpetajate ja lapsevanematega kindlaks töö sihid nii kogu klassi kui üksikuid õpilasi silmas pidades. Jälgib õpilaste töökoormust ja teeb ettepanekuid töökoormuse reguleerimiseks. Kavandab klassikoosolekuid ja -üritusi. Aineõpetaja põhiülesanne on õpilaste õpetamine ja kasvatamine. Oma töös tugineb õpilaste ja õpetajate vastastikusele lugupidamisele, üksteisemõistmisele ja koostööle. Koostab kooli õppekava läbimiseks ainekavad klasside kaupa ja õpetaja töökava vastavalt kooli õppekava nõuetele. Üksikasjalikum ja põhjalikum tööülesannete, eesmärkide, kohustuste ja õiguste jaotus on välja toodud iga töötaja ametijuhendis. Õppenõukogu käsitleb õppe- ja kasvatustöö alaseid küsimusi ning kontrollib nende täitmist. Tegeleb õppe-metoodilise töö küsimustega. Avaldab õpilastele tunnustust ja vajadusel karistab õpilasi. Teeb ettepanekuid kooli õppe- ja kasvatustöö arenguga seotud küsimustes, kontrollib vastuvõetud otsuste täitmist. Õpilasomavalitsus osaleb aktiivselt koolielu korraldamisel. Organiseerib üritusi ja aitab kaasa koolisiseste probleemide lahendamisel. Õpilasomavalitsuse esindaja osaleb õppenõukogu ja hoolekogu koosolekutel. Sisehindamine viiakse läbi õppealajuhataja poolt koostatud sisekontrolli plaani alusel. Sisekontrolli plaanis on kajastatud töö ainekomisjonide juhtimisel, atesteerimisega seotud töö, alluvatele ametijuhendite koostamine. Sisekontrolli plaanis määratakse ära tundide külastamise aeg ja kord. Klassijuhatajad esitavad õpilaste töötulemuste kokkuvõtte regulaarselt õppeveerandi ja õppeperioodi lõpul, samuti puudulikele hinnetele õppivate õpilaste töö kokkuvõtte ning ettepanekud olukorra parandamiseks. Kodukord määrab kindlaks õpilaste tegevused koolis ning nende õigused ja kohustused. Töökord määrab kindlaks töötajate tegevused koolis ning töötajate õigused ja kohustused. Asjaajamine toimub vastavalt ettenähtud nõuetele ja kehtestatud korras, puudutab kooliga seonduvat dokumentatsiooni. Hoolekogu valitakse kolmeks aastaks. Hoolekogu koosolekud toimuvad vähemalt üks kord kvartalis. Hoolekogu kooskõlastab kooli eelarve, koostab hoolekogu tööplaani, aitab lahendada kooli ette kerkivaid küsimusi ning osaleb kooli arendustegevuses. Ainealase töö planeerimine ja korraldus on vastavuses riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetega. Põhikooliosas on traditsiooniline õppetöö korraldus, kus kõiki õppekavas olevaid õppeaineid õpetatakse õppeaasta vältel. Gümnaasiumiosas rakendatakse periood- ehk tsükliõpet. Ainealase töö elluviimiseks on koostatud kooli õppekava. Iga aineõpetaja on koostanud eraldi ainekavad konkreetsele õppeainele. Õppetöö paremaks korraldamiseks on koolis moodustatud ainekomisjonid. Komisjonide ülesanne on ühe või lähedaste õppeainete õpetamise juhtimine ja koordineerimine, valik- ja vabaainete programmide kinnitamine, ainealaste metoodiliste küsimuste lahendamine ning nõustamine, tasemetööde läbiviimine ja analüüs. Komisjon organiseerib kohtumisi ja kogemuste vahetamist teiste koolide ainekomisjonidega ning korraldab koolisiseseid ainealaseid olümpiaade ja konkursse. Ainekomisjoni tööd juhib ainekomisjoni esimees, kelle määrab kooli direktor käskkirjaga aineõpetajate ettepanekul. Koolikohustuse täitmine ja õpilaste hindamine. Koolikohustuse täitmist kontrollivad klassijuhatajad, kes esitavad andmed õppealajuhatajale. Koolikohustuse täitmise tagamiseks teeb kool koostööd linna sotsiaaltöötaja, sotsiaalpedagoogi, hoolekogu, lapsevanemate ja õpilasomavalitsusega. Koolis töötab kasvatusraskustega õpilaste klass. Rakendame parandus- ja koduõpet. Töötab pikapäevarühm. Õpilaste hindamise aluseks on haridusministri 16. juuni 1999. a määrus nr 35. Jooksva hindamise vormi valib õpetaja ise. Hinnatakse viiepallisüsteemis. Põhjalikumad hindamise alused on ära toodud Võhma Gümnaasiumi õppekavas. Klassi- ja koolivälist tööd organiseerib ja juhib huvijuht koostöös kooli õpetajate, juhtkonna ja õpilasomavalitsusega. Eesmärgiks on õpilaste omaalgatuse ja aktiivsuse kujundamine. Huvi- ja spordiringe juhendavad vastava ettevalmistusega ringijuhid. Koolis töötavad muusikakool, mitmed huviala- ja spordiringid ning Viljandi spordikooli osakonnad. Kokku on koolis 18 huviringi. Koolis on loodud tingimused õpilaste vaba aja sisustamiseks. Klassi- ja kooliväline töö on fikseeritud kooli üldtööplaanis. 3.7. Arengukava uuendamise kord Arengukava on dokument, mis vaadatakse üle ja vajadusel muudetakse ning uuendatakse vähemalt üks kord aastas. Ettepanekuid arengukava muutmise ja täiendamise osas saavad teha kõik Võhma Gümnaasiumi töötajad. Arengukava kinnitab Võhma Linnavolikogu. IV. Tegevuskava aastateks 2003–2005 4.1. Kalendaarsed tegevused aastateks 2003–2005 Täitmine Eesmärgid aastate kaupa Tegevused eesmärkide saavutamiseks Vastutaja 2003. a 1. Parandada olukorda laboratoorsete tööde tegemisel. Hankida juurde vahendeid laboratoorsete tööde tegemiseks. Direktor Õpetajad 2. Köögitehnika uuendamine. Osta uus köögitehnika (el. pliidid, kombiahi, külmkapid, nõudepesumasin) Direktor Majandusjuhataja 3. Parandada klassi valgustust. Osta ja paigaldada tahvlivalgustus. Direktor Majandusjuhataja 4. Jõusaali uuendamine. Remontida olemasolevad ja osta täiendavalt juurde uued jõumasinaid. Direktor Keh.kasv õpetajad 5. Söökla remont. Renoveerida söökla köögiosa. Direktor 6. Ruum õpilasomavalitsusele. Leida ja sisustada ruum. Direktor Huvijuht 7. Turvalisuse tagamine garderoobides. Ehitada garderoobiboksid laeni kinni. Direktor Majandusjuhataja 8. Meeskonnatöö tõhustamine. Korraldada eneseregulatsioonikursus. Ühiste väljasõitude ja koolituste korraldamine. Direktor Õppeala-juhataja 9. Sõprussidemete arendamine Läti Stende Põhikooliga. Stende Põhikooli külastus. Ühise keele- ja käsitöölaagri korraldamine. Huvijuht Lilleseade õpetaja 10. Muusikainstrumentide uuendamine. Trummikomplekti, soolokitarri ja bassivõimenduse ost. Õppealajuhataja 11. Töökorralduse täiustamine. Õpetajate arenguvestluste süsteemi käivitamine. Direktor 12. Soetada koolikell-raadio. Koolikell-raadiosüsteemi ost. Kooliraadio käivitamine. Direktor Huvijuht 13. Parandada keeleõpetuse taset. Korraldada võõrkeeltelaager Kopra talus. Võõrkeele õpetajad 14. Parandada töökasvatuse taset. Korraldada õpilastele suvised töölaagrid. Hooldustööd kooliaias. Huvijuht Klassijuhatajad 15. Meditsiinilise teeninduse taseme tõstmine. Traumaennetuse ja tervisekaitsekursuse korraldamine õpetajatele. Inimeseõpetuse õpetaja 16. Koolisümboolika arendamine. Konkurss koolisümboolikale. Huvijuht 17. Õppekasvatustöö täiustamine. Teise kasvatusraskustega õpilaste klassi avamine. Õppealajuhataja 2004 1. Küttesüsteemi korrastamine. Küttesüsteemi diagnostika ja renoveerimine. Direktor Majandus-juhataja 2. Söökla renoveerimine. Jätkata söökla remonti. Direktor Majandusjuhataja 3. Koolimaja akende vahetus. Alustada koolimaja akende vahetust. Direktor Majandusjuhataja 4. Koolimööbli uuendamine. Osta juurde toole. Direktor Majandusjuhataja 5. Õpikeskuse rajamine. Alustada raamatukogu ümberehitamist õpikeskuseks. Direktor Raamatukogu juhataja 6. Koolimaja katuse remont. Koolimaja uuele osale viilkatuse paigaldamine. Direktor Majandusjuhataja 7. Ainekabineti rajamine. Kunstiklassi ehitus ja sisustamine. Direktor Majandusjuhataj 8. Arvutitehnika uuendamine. Soetada arvutitehnika ja tarkvara. Videoprojektori ja sülearvuti ost. IT juht 9. Käsitöö- ja kodundusklass, poiste tööõpetusklass. Parandada käsitöö- ja kodundusklassi olukorda. Kohtventilatsiooni paigaldus poiste tööõpetusklassi. Direktor Tööõpetus-õpetaja 2005 1. Söökla remont. Söökla remondi lõpetamine, mööbli ja seadmete hankimine. Direktor 2. Koolimaja fassaadi remont. Remontida koolimaja fassaad. Direktor Majandusjuhataja 3. Õpikeskuse rajamine. Viia lõpule õpikeskuse ehitus, sisustada õpikeskus. Direktor Raamatukogujuhataja 4. Käsitöö- ja kodundusklass. Jätkata käsitöö- ja kodundusklassi sisustuse täiustamist. Direktor Tööõpetuse õpetaja 5. Klassivalgustuse uuendamine. Viia lõpule valgustuse uuendamine klassides. Direktor Majandusjuhataja 6. Koolimööbli uuendamine. Vahetada välja amortiseerunud koolimööbel. Direktor Majandusjuhataja 7. Spordiinventari soetamine. Osta vajaminev spordiinventar (pallid, kergejõustiku vahendid). Kehalise kasvatuse õpetajad 8. Arvutitehnika uuendamine. Soetada arvutitehnika ja tarkvara. Digitaalse koopiamasina ost. IT juht Pidev 1. Klassiruumide kehv olukord. Remontida klassiruumid alustades algklassidest. Direktor Majandusjuhataja 2. Keeleõpetuse taseme täiustamine. Võõrkeelte õppelaagrite korraldamine. Võõrkeelte õpetajad 3. Õpetajate täienduskoolitus. Kõigile õpetajatele 160 tunnise täiendkoolituse läbimise tagamine. Õppealajuhataja 4. Õpilaste töökasvatus. Korraldada õpilastele suviseid töölaagreid. Huvijuht Klassijuhatataja 5. Õpetajate koolituspäevad. Kollektiivse koolituse läbiviimine üks kord õppeaasta jooksul. Direktor Õppealajuhataja 6. Õppevahendite soetamine. Vastavalt vajadusele pidev õppevahendite kaasajastamine. Direktor Õpetajad 4.2. Planeeritud investeeringud ja eelarvelised kulutused Projekti nimetus Aasta Summa Finantseerimisallikas Kooli eelarve Linna eelarve Vabariigi eelarve Fondid 1. Õpetajate täienduskoolitus 2003 55 000 55 000 2004 55 000 55 000 2005 55 000 55 000 2. Õpetajate koolituspäevad 2003 30 000 15 000 15 000 2004 30 000 15 000 15 000 2005 30 000 15 000 15 000 3. Koolimööbli uuendamine 2003 3130 3130 2004 21 600 6600 15 000 2005 21 600 6600 15 000 4. Klassivalgustuse uuendamine, tahvlivalgustus 2003 40 000 40 000 2004 50 000 20 000 10 000 20 000 2005 50 000 20 000 10 000 20 000 5. Klassipõrandate remont 2003 6000 6000 2004 6000 6000 2005 6000 6000 6. Lektooriumi väljaehitamine 2004 100 000 20 000 50 000 30 000 2005 100 000 20 000 50 000 30 000 7. WC-de remont II korrus, õpetajad 2004 65 000 25 000 40 000 8. Väliklassi ehitus, talveaia katuse rem. 2003 10 000 10 000 2004 20 000 10 000 10 000 9. Köögitehnika uuendamine 2003 51 000 51 000 2004 70 000 30 000 40 000 10. Söökla remont, -mööbel 2003 31 100 31 100 2004 600 000 100 000 500 000 2005 800 000 150 000 650 000 11. Maja fassaadi ja katuse rem., aknad 2004 2 300 000 150 000 2 150 000 2005 3 000 000 200 000 2 800 000 12. Küttesüsteemi korrastamine 2003 10 000 10 000 2004 140 000 10 000 20 000 100 000 13. Spordiväljakute uuendamine, jõusaali täiustamine 2003 5000 5000 2004 50 000 5000 5000 40 000 14. Helitehnika ost, kooliraadiosüsteem 2003 40 000 20 000 20 000 2004 36 000 36 000 15. Ainekabinettide väljaehitamine 2003 5000 5000 2004 25 000 10 000 15 000 2005 25 000 10 000 15 000 16. Arvutite, tarkvara, koopiamasina ost 2003 45 000 25 000 20 000 2004 300 000 25 000 25 000 250 000 2005 60 000 20 000 20 000 20 000 17. Spordiinventari soetamine 2003 41 500 1500 40 000 2004 15 000 5000 10 000 2005 5000 5000 18. Keelelaagrite korraldamine 2003 14 000 4000 10 000 2004 14 000 4000 10 000 2005 14 000 4000 10 000 19. Õppevahendite soetamine 2003 27 000 27 000 2004 25 000 25 000 2005 25 000 25 000 20. Tütarlaste käsitöö- ja kodunduskl. 2004 10 000 5000 5000 2005 10 000 5000 5000 21. Poiste tööõpetus, kohtventilatsioon 2003 12 500 12 500 2004 10 000 5000 5000