Majandus- ja kommunikatsiooniminister — Patenditaotluse vormi- ja sisunõuded ning patenditaotluse esitamise kord — RTL, 72, 1055

Määrus kehtestatakse «Patendiseaduse» (RT I 1994, 25, 406; 1998, 74, 1227; 107, 1768; 1999, 84, 764; 2001, 27, 151; 93, 565; 2002, 53, 336; 2003, 18, 106) §19 lõikes 4 ja § 20 lõikes 4 sätestatu alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Mõistete määratlemine Käesolevas määruses kasutatavaid patendialaseid mõisteid, mis ei ole määratletud «Patendiseaduses», mõistetakse ja tõlgendatakse «Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioonis» (RT II 1994, 4/5, 19), «Patendikoostöölepingus» (edaspidi PCT) (RT II 1994, 6/7, 21), «Euroopa patentide väljaandmise konventsioonis» (edaspidi EPC) (RT II 2002, 10, 40), «Patendiõiguse lepingus» (edaspidi PLT) (RT II 2003, 6, 22) ja Riigikogu poolt ratifitseeritud teistes patendialastes välislepingutes ning nende kohaldamiseks antud õigusaktides toodud määratluste kohaselt. § 2. Määruse laienemine rahvusvahelistele patenditaotlustele (1) Käesolev määrus ei laiene PCT artiklite 3–12 kohaselt Patendiametile kui PCT artikli 2 lõike xv kohasele vastuvõtvale ametile esitatavatele rahvusvahelistele patenditaotlustele. (2) Käesolev määrus laieneb lõikes 1 nimetatud PCT artiklis 27 sätestatud piiranguid arvestades Patendiametile kui sama lepingu artikli 2 lõike xiii kohasele märgitud või lõike xiv kohasele väljavalitud ametile esitatavatele rahvusvahelistele patenditaotlustele. 2. peatükk LEIUTISE OBJEKT JA SELLE TUNNUSED § 3. Leiutise objekti liigid «Patendiseaduse» § 6 lõike 1 kohaselt on leiutise objektiks seade, meetod või aine. Seega leiutis, millele soovitakse saada patendikaitset, puudutab kas seadet, ainet või meetodit. «Patendiseaduse» sama sätte kohaselt käsitletakse leiutise objektina ka eelnimetatud objektide kombinatsiooni, kui need objektid on seotud ühtse leiundusliku mõttega. § 4. Seade leiutise objektina (1) Seadme all mõistetakse mis tahes tehnikavaldkonda kuuluvaid konstruktsioone, mida on võimalik tööstuslikult toota. Tööstuslikku tootmist peetakse võimalikuks, kui konstruktsiooni saab valmistada üksteisega identsete eksemplaridena. (2) Seadmeks loetakse nii masinaid, aparaate, tööriistu, transpordivahendeid, ehituskonstruktsioone, tarbeesemeid jne kui ka nende iseseisva funktsiooniga konstruktsioonielemente (kooste ja detaile). § 5. Seadme tunnused (1) Seadet iseloomustatakse konstruktsioonitunnustega (edaspidi tunnus ). (2) Seadme tunnused on: 1) konstruktsioonielemendid (edaspidi element), millest seade koosneb; 2) elementide omavaheline paigutus; 3) elementidevaheliste ühenduste teostusviis; 4) elementide konstruktsiooniliste ja tehniliste näitajate iseärasused; 5) elementide mõõtmete ja geomeetrilise kuju iseärasused; 6) elementide valmistamiseks kasutatavad materjalid või keskkond, mis täidab elemendi ülesannet. § 6. Meetod leiutise objektina (1) Meetodi all mõistetakse omavahel seotud toimingute (operatsioonide) kaudu materiaalsele objektile mõju avaldamise protsessi, mis on vajalik kindla tehnilise tulemuseni jõudmiseks. (2) Meetodiks nimetatakse kõikvõimalikke tööstuslikuks tootmiseks kasutatavaid protsesse (tehnoloogiaid), mõõtmis- ja kontrollimeetodeid jne ning nende iseseisvalt kasutatavaid osi. § 7. Meetodi tunnused Meetodi tunnused on: 1) toiming või toimingute kogum kui selline; 2) toimingute järjekord kogumis (järjestikune, üheaegne, erinevad kombinatsioonid jne); 3) toimingute läbiviimise tingimused, režiimid, kasutatavad ained (näiteks toorained, reagendid, katalüsaatorid), seadmed (rakised, instrumendid jm varustus), mikroorganismide tüved jne. § 8. Aine leiutise objektina (1) Aineks loetakse tehislikult loodud omavahel seotud keemiliste elementide või ingredientide kogumit. (2) Ained liigitatakse: 1) individuaalühenditeks, milleks tingimisi loetakse ka kõrgmolekulaarsed ühendid; 2) kompositsioonideks (koostised, segud); 3) bioloogiliseks aineks, mille hulka loetakse ka mikroorganismid ja viirused. § 9. Aine tunnused (1) Individuaalühendite tunnused on: 1) madalmolekulaarsete ühendite puhul kvalitatiivne koostis (teatud keemiliste elementide aatomite olemasolu), kvantitatiivne koostis (iga elemendi aatomite arv), aatomitevaheline side ning aatomite vastastikune paiknemine molekulis, mida väljendatakse keemilise struktuuri valemiga; 2) kindlaksmääramata struktuuriga individuaalühendite puhul füüsikalis-keemilised ning muud näitajad, sealhulgas saamisviisi tunnused, mis võimaldavad neid ühendeid identifitseerida; 3) kõrgmolekulaarsete ühendite puhul keemiline koostis ja makromolekuli ühe lüli struktuur, makromolekuli kui terviku struktuur (lineaarne, hargnev), lülide perioodilisus, molekulmass ja selle jaotus, makromolekuli geomeetria ja stereomeetria, makromolekuli lõpp- ja kõrvalrühmad. (2) Kompositsiooni tunnused on: 1) kvalitatiivne koostis; 2) kvantitatiivne koostis; 3) kompositsiooni struktuur; 4) ingredientide struktuur. (3) Kindlaksmääramata koostisega kompositsioonide iseloomustamiseks võib kasutada nende füüsikalis-keemilisi, füüsikalisi ja kasutamise näitajaid ning saamisviisi tunnuseid. (4) Bioloogilise aine all mõistetakse «Patendiseaduse» § 6 lõike 3 määratluse kohaselt iga isepaljunevat või bioloogilises süsteemis paljundatavat geneetilist informatsiooni kandvat ainet, kaasa arvatud taimi ja loomi (välja arvatud taimesordid ja loomatõud), samuti taimeosi ja loomade kehaosi, mikroorganisme, viiruseid jne, mida iseloomustatakse igale nimetatud liigile omaste tunnustega (näiteks nukleotiidide ja aminohapete järjestuse loetelu, geenijärjestus, mikroorganismi tüve kui kultuuri määravad tunnused). § 10. Mikroorganism leiutise objektina (1) Mikroorganismi kui bioloogilise aine puhul on leiutise objektiks mikroorganismi tüvi. (2) Mikroorganismi tüvi on rakkude kogum, millel on ühine päritolu ja ühesugused püsivad tunnused. (3) Mikroorganismi tüvede all mõistetakse järgmisi elusorganisme: 1) traditsioonilised mikroorganismid (mükoplasmad, bakterid, mikroskoopilised seened, pärmid); 2) mikroorganismid, mille diameeter on alla 100 μm (mikroskoopilised vetikad, samblikud, selgrootud); 3) inimese poolt saadud mikroskoopilised organismid (taimede ja loomade kultiveeritud somaatilised rakud, makroskoopiliste seente somaatilised struktuurid, protoplastid jne); 4) mikroorganismide konsortsiumid (segud, assotsiaadid); 5) organismid, mille rakustruktuuris esineb teisi organisme; 6) immobiliseeritud mikroorganismid (puhkeseisundis struktuurid, kasvavad kultuurid, konsortsiumid). § 11. Mikroorganismi tüve iseloomustavad tunnused (1) Mikroorganismi tüve tunnused peavad võimaldama määrata tüve liiki ja iseloomustama teda kui uut, varem kirjeldamata kultuuri. (2) Mikroorganismi tüve iseloomustavad tunnused on: 1) kultuurmorfoloogilised; 2) füsioloogilis-biokeemilised. § 12. Leiutise ühtsus (1) «Patendiseaduse» § 9 alusel saab ühe ja sama patenditaotlusega taotleda patendikaitset ainult ühele leiutisele või ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutiste kombinatsioonile. (2) Leiutise ühtsuse nõue on täidetud, kui patendinõudluse sõltumatu punkt käesoleva määruse § 45 tähenduses sisaldab ainult üht tehnilist lahendust ühe kindla tehnilise probleemi lahendamiseks. (3) Ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutiste kombinatsiooni korral on leiutise ühtsuse nõue täidetud, kui patendinõudluse iga sõltumatu punkt vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud nõudele ja sisaldab üht või mitut sama tehnilist tunnust või sellist kaasnevat tehnilist eritunnust, millel on tehniline seos kõigi teiste sõltumatute punktide vastava tunnuse või vastavate tunnustega ning mis koos nendega moodustab tervikliku panuse tehnika tasemesse. 3. peatükk OBJEKTID, MIDA EI SAA PATENTIDA § 13. Objektid, mis ei ole leiutised (1) «Patendiseaduse» § 6 lõike 2 kohaselt ei ole järgmised objektid leiutised: 1) avastused, mille hulka kuulub ka inimkeha kujunemise või arengu või inimgeeni järjestuse või selle osa kirjeldus; 2) teadusteooriad; 3) matemaatilised meetodid; 4) majandus- ja mõttetegevuse plaanid, reeglid, eeskirjad ja meetodid; 5) rajatiste, hoonete ja maa-alade projektid ning skeemid; 6) tingmärgid; 7) arvutialgoritmid ja -programmid; 8) disainilahendused; 9) info lihtne esitamine; 10) taimesordid ja loomatõud; 11) mikrolülituste topoloogiad. (2) Disainilahenduse all mõistetakse nii tööstusdisainilahendust kui ka kujutavas kunstis loodud disainilahendust. (3) Info lihtsa esitamise all mõistetakse peaasjalikult andmete esitamise vormi, infokandja kujundust, näiteks tabelite ja graafikute kujundust jms. (4) Mikrolülituse topoloogia all mõistetakse «Mikrolülituse topoloogia kaitse seaduse» (RT I 1998, 108/109, 1783; 2001, 27, 151; 93, 565; 2002, 53, 336) alusel kaitstavat mikrolülituse elementide ja nende vaheliste ühenduste kolmemõõtmelist paigutust. § 14. Mittepatenditavad leiutised (1) «Patendiseaduse» § 7 lõike 1 alusel ei kaitsta patendiga: 1) leiutisi, mis on vastuolus avaliku korra ja moraaliga; 2) raviviise, sealhulgas iluravi ja kirurgilise ravi viise, kui tööstuslikult mittekasutatavaid; 3) diagnoosimeetodeid, mida kasutatakse inimeste või loomade haiguste raviks või diagnoosimiseks kui tööstuslikult mittekasutatavaid, välja arvatud inimese või looma keha üksiku füsioloogilise parameetri (näiteks kehatemperatuuri) otsest mõõtmist. (2) «Patendiseaduse» § 7 lõike 2 kohaselt ei kaitsta patendiga järgmisi oma olemuselt moraaliga vastuolus olevaid biotehnoloogilisi leiutisi: 1) inimese kloonimise meetodid; 2) inimalge geneetilise koodi muutmise meetodid; 3) inimembrüo ärieesmärgil kasutamise meetodid, sealhulgas meetodid, mis on keelustatud «Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadusega» (RT I 1997, 51, 824; 2003, 18, 102); 4) looma geneetilise koodi muutmise meetodid, mis tekitavad loomale kannatusi ja ei anna olulist kasu inimese või looma tervisekaitse seisukohalt, ning nende meetodite kasutamise tulemusena saadud loomad. (3) «Patendiseaduse» § 7 lõike 2 kohaselt ei kaitsta patendiga ka järgmisi tehnilise probleemi lahendamisele mittesuunatud või piiratud kasutusega lahendusi: 1) bioloogilise aine saamise, taimesordi aretuse või loomatõu aretuse olemuselt bioloogilised meetodid, välja arvatud mikrobioloogilised meetodid mikroorganismide saamiseks; 2) lahendused, mida saab kasutada ainult ühe kindla taimesordi või loomatõu puhul. (4) Avaliku korraga vastuolus olevaks peetakse üldjuhul leiutisi, mille kasutamise eesmärk on seadusevastasel viisil inimese eraellu sekkumine. (5) Moraaliga vastuolus olevaiks loetakse: 1) inimese tervise kahjustamise eesmärgil loodud või isikupuutumatust füüsilise või psüühilise mõjutamise teel rikkuvad seadmed, ained ja meetodid; 2) leiutised, mille avaldamine või kasutamine alandab inimväärikust või mis mõjutab või muudab isiku identiteeti; 3) leiutised, mille kasutamine kahjustab looduskeskkonda, ilma et sellest oleks olulist kasu inimühiskonna arengule või inimeste tervise kaitsele või looduskeskkonna edaspidisele kaitsele. (6) Patendiga ei kaitsta tuntud aine kasutamist ravimina või muul viisil inimeste või loomade haiguste ravimisel või diagnoosimisel (meditsiiniline kasutamine), kui selle aine varasem nimetatud aladel kasutamine (esmakordne või korduv meditsiiniline kasutamine) on tehnika tasemes tuntud. (7) Leiutist ei saa lugeda mittepatenditavaks üksnes põhjusel, et selle kasutamine on Eesti Vabariigis keelatud või see ei vasta kehtestatud tehnilistele standarditele või muudele tehnilistele normidele. 4. peatükk PATENDITAOTLUS 1. jagu Patenditaotluse dokumendid § 15. Esitatavad dokumendid (1) Patenditaotluses peavad sisalduma järgmised dokumendid: 1) patendi saamise avaldus; 2) leiutiskirjeldus; 3) ühe- või mitmepunktiline patendinõudlus; 4) joonis või muu illustreeriv materjal, millele viidatakse leiutiskirjelduses või patendinõudluses; 5) leiutise olemuse lühikokkuvõte. (2) Patenditaotlusele lisatakse järgmised dokumendid: 1) volikiri, kui patenditaotlus esitatakse patendivoliniku kaudu; 2) prioriteedinõuet tõendavad dokumendid, kui tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni või muu kokkuleppe alusel on esitatud prioriteedinõue; 3) aine, sealhulgas mikroorganismi tüve deponeerimist tõendav dokument, kui leiutise objektiks on bioloogiline aine või leiutis eeldab bioloogilise aine kasutamist ning kui nimetatud bioloogiline aine ei ole avalikkusele kättesaadav ja seda ei saa kirjeldada leiutiskirjelduses viisil, mis võimaldab vastava ala asjatundjal leiutist teostada; 4) riigilõivu tasumist tõendav dokument; 5) «Patendiseaduse» või käesoleva määruse alusel nõutav muu dokument. (3) Patenditaotleja võib lisada patenditaotlusele muid dokumente, mille esitamist ta patendikaitse taotlemise seisukohalt hädavajalikuks peab. Selliste dokumentide vajalikkuse otsustab Patendiamet. Mittevajalikud dokumendid tagastatakse või hävitatakse patenditaotleja nõusolekul. § 16. Dokumentide eksemplaride arv Leiutiskirjeldus, patendinõudlus ning joonis või muu illustreeriv materjal esitatakse kolmes eksemplaris. Leiutise olemuse lühikokkuvõte esitatakse kahes eksemplaris. Ülejäänud dokumendid esitatakse ühes eksemplaris. § 17. Dokumentide keel (1) Patenditaotluse dokumendid esitatakse Patendiametile eesti keeles, välja arvatud leiutise olemuse lühikokkuvõte, mis esitatakse eesti ja inglise keeles. (2) Keelekasutus patenditaotluse dokumentides peab vastama eesti kirjakeele normile («Keeleseadus» – RT I 1995, 23, 334; 1996, 37, 739; 40, 773; 1997, 69, 1110; 1998, 98/99, 1618; 1999, 1, 1; 16, 275; 2000, 51, 326; 2001, 58, 354; 65, 375; 93, 565; 2002, 9, 47; 53, 337; 63, 387; 2002, 90, 521 ja Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 1995. a määrusega nr 323 kinnitatud «Eesti kirjakeele normi kehtestamise kord» – RT I 1995, 79, 1349; 86, õiend; 1997, 75, 1272). (3) Patenditaotluses sisalduvate või sellele lisatud võõrkeelsete dokumentide korral esitatakse «Patendiseaduse» ja käesoleva määruse kohaselt nende tõlge eesti keelde. 2. jagu Patendi saamise avalduse vormi- ja sisunõuded § 18. Esitatavad andmed (1) Patendi saamise avalduses peavad sisalduma: 1) patenditaotleja, mitme patenditaotleja korral aga kõigi patenditaotlejate (edaspidi patenditaotleja) andmed; 2) patenditaotleja esindaja andmed, kui patenditaotlejat esindab patendivolinik või mitme patenditaotleja korral ühine esindaja; 3) autori, ühisautorite korral aga kõigi ühisautorite (edaspidi autor) andmed; 4) leiutise nimetus; 5) prioriteedinõue, kui taotletakse prioriteedi määramist tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni või «Patendiseaduse» §-s 11 nimetatud mõne muu sätte alusel; 6) andmed kirjavahetuse pidamiseks, kui patenditaotlejaks on Eesti Vabariigis elu- või asukohta omav isik või kui patenditaotlejaid esindab ühine esindaja; 7) patenditaotluse teiste dokumentide loetelu; 8) patenditaotleja või patendivoliniku allkiri; 9) oma nime avalikustamise keelanud autori allkiri. (2) Patendi saamise avaldusest peab selgelt ilmnema: 1) patendi saamise nõue; 2) kas patenditaotleja on füüsiline või juriidiline isik; 3) patenditaotleja elu- või asukoht; 4) patendi taotlemise ja patendiomanikuks saamise õiguslik alus «Patendiseaduse» §-s 12 sätestatust lähtudes; 5) oma nime avalikustamise keelanud autori nimi. (3) Kui füüsilise isiku nimest ei selgu arusaadavalt, milline nimeosa on ees- ja milline perekonnanimi, tuleb perekonnanimi alla joonida. Füüsilise isiku nimi esitatakse ladina tähestikus vastavalt eesti keele algustäheortograafia reeglitele. (4) Füüsilisest isikust ettevõtja ja juriidilise isiku nime peab esitama vastavalt kas «Äriseadustiku» (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6; 35, 214; 53, 336; 61, 375; 63, 387 ja 388; 96, 564; 102, 600; 110, 657; 2003, 4, 19; 13, 64; 18, 100) peatükis 2 sätestatud nõuete kohaselt või «Mittetulundusühingute seaduse» (RT I 1996, 42, 811; 1998, 96, 1515; 1999, 10, 155; 23, 355; 67, 658; 2000, 55, 365; 88, 576; 2001, 56, 336; 93, 565; 2002, 53, 336) peatükis 1 sätestatud nõuete kohaselt. Välisriigis asukohta omava juriidilise isiku korral võib kohaldada asukohariigi seadust. Füüsilise ja juriidilise isiku nimi kirjutatakse vastavuses eesti kirjakeele normiga, mille kohaselt ladinakirjalised nimed esitatakse lähtekeelsel kujul. Muukirjaline nimi kirjutatakse eesti kirja transkribeerituina. Juriidilise isiku nime korral rakendatakse eesti keele või selle juriidilise isiku asukohariigi keele algustäheortograafia reegleid. (5) Füüsilise isiku nimele ei lisata tiitleid, aunimetusi, akadeemilist kraadi, viisakusväljendeid ega muid lisandeid. (6) Isikunimede kirjutamisel ei tohi kasutada kunstilisi kirjakujunduse elemente, kaasa arvatud ilukiri. Ärinime korral ei tohi kasutada erilisi kujunduselemente, mis on pärit näiteks kaubamärgi kujundusest. § 19. Patendi saamise avalduse vorm (1) Patendi saamise avaldus esitatakse käesoleva määruse lisas toodud vormikohasel plangil. Planke saab tasuta Patendiametist või Patendiameti veebilehelt. (2) Andmete esitamiseks, mis ei mahu ära patendi saamise avalduse andmeväljadele, võib kasutada ühte või mitut lisalehte, millele kirjutab alla sama isik (isikud), kes kirjutab alla patendi saamise avaldusele. § 20. Patenditaotleja andmed (1) Patenditaotleja andmed esitatakse patendi saamise avalduse andmeväljal 1. (2) Füüsilise isiku andmed on tema ees- ja perekonnanimi ning elukoha täielik aadress või kui tal on ettevõte, siis elukoha või ettevõtte asukoha täielik aadress. Füüsilise isiku elukoht on koht, kus inimene alaliselt või peamiselt elab või millega ta on isiklikult ja majanduslikult kõige enam seotud. Kui füüsilise isiku elukohaks võib samaaegselt lugeda kohti eri riikides, siis märgitakse elukohaks koht riigis, kelle kodanik isik on. (3) Juriidilise isiku andmed on äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või tema asukohariigi seaduse järgi muusse ametlikku registrisse kantud täielik või lühendatud nimi ja asukoha täielik aadress. Juriidilise isiku asukoht on koht, kus asub tema juhatus või seda asendav organ, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. (4) Patenditaotleja puhul, kelle elu- või asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki, märgitakse aadressile lisaks riigi kahetäheline kood vastavalt Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (edaspidi WIPO) standardile ST. 3 riikide identifitseerimise kohta (edaspidi riigi kahetäheline kood). (5) Kui patenditaotlejaid on mitu, esitatakse kõigi patenditaotlejate andmed. (6) Kui patenditaotleja on liitriigi füüsiline või juriidiline isik, tuleb aadressis näidata ka osariik, kusjuures linn või muu asula tuleb alla kriipsutada või muul viisil eristada. (7) Patenditaotleja andmete hilisematest muudatustest peab viivitamatult teatama Patendiametile. Patenditaotleja nime muutumisel (näiteks nime muutus füüsilise isiku korral või äriühingu ümberkujundamine juriidilise isiku korral) peab patenditaotleja esitama andmete muutumist tõendava dokumendi või selle ärakirja. Patenditaotleja muutumisel «Patendiseaduse» § 44 lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel seoses patenditaotluse üleminekuga peab patenditaotleja või isik, kellele patenditaotlus üle läheb, esitama Patendiametile avalduse, milles sisalduvad nii endise kui ka uue patenditaotleja andmed, millele on lisatud riigilõivu tasumist tõendav dokument. Kui avalduse esitab isik, kellele patenditaotlus üle läheb, peab ta avaldusele lisama üleminekut tõendava dokumendi või selle ametlikult kinnitatud ärakirja. § 21. Patenditaotleja esindaja andmed (1) Andmeväli 2 täidetakse vaid juhul, kui patenditaotlejat esindab patenditaotluse esitamisel või Patendiametiga asjaajamisel patendivolinik või mitme patenditaotleja korral nende ühine esindaja. (2) Ühise esindaja korral kantakse andmeväljale ainult isiku nimi. Ühise esindaja nimi peab olema identne tema nimega patenditaotlejana andmeväljal 1. (3) Patendivoliniku andmed on ees- ja perekonnanimi, büroo täielik nimi, aadress ja telefoninumber ning patendivoliniku registreerimisnumber riiklikus patendivolinike registris. (4) Kui andmeväljal 2 on esitatud nii ühise esindaja kui ka patendivoliniku andmed, loetakse patenditaotleja esindajaks patendivolinik. (5) Patenditaotleja esindaja andmete hilisematest muudatustest tuleb viivitamatult teatada Patendiametile. § 22. Andmed kirjavahetuse pidamiseks (1) Andmeväli 3 täidetakse juhul, kui patenditaotluse esitab ja patendi taotlemise asju ajab Eesti Vabariigis elu- või asukohta omav patenditaotleja ise või mitme patenditaotleja korral nende Eesti Vabariigis elu- või asukohta omav ühine esindaja ning kui patenditaotleja või ühine esindaja eelistab kirjalike teadete kiirema ja kindlama kättesaamise eesmärgil kasutada andmeväljal 1 esitatust erineva Eesti Vabariigi territooriumil asuva sihtkoha postiaadressi. Soovitatav on lisada kontakttelefoni number. (2) Andmeväljale 3 märgitakse patenditaotleja või ühise esindaja andmed ka juhul, kui patendivoliniku andmed on andmeväljal 2 märgitud, aga ta ei ole volitatud vastu võtma Patendiameti kirjalikke teateid. (3) Kui patenditaotleja on juriidiline isik või mitme patenditaotleja korral on nende ühiseks esindajaks juriidiline isik, peab andmeväljale 3 märgitud isikuks olema kas selle juriidilise isiku juht, tema poolt määratud töötaja või prokurist. «Patendiseaduse» § 13 1 lõikes 1 sätestatust tulenevalt ei väljasta Patendiamet patendikaitsealaste toimingutega seotud teateid kolmandatele isikutele. (4) Kui andmeväli 3 ei ole ettenähtud juhtudel täidetud või on täidetud ilmselgelt valesti või vigaselt, edastab Patendiamet teated andmeväljal 2 märgitud ühisele esindajale või selle puudumisel andmeväljal 1 märgitud patenditaotlejale, sealhulgas välisriigis elu- või asukohta omavale isikule. Kui mitme patenditaotleja korral ei ole ühist esindajat määratud, edastatakse teated andmeväljal 1 esimesena märgitud patenditaotlejale tema elu- või asukoha aadressil. Kui patenditaotlejate hulgas on nii Eesti Vabariigis elu- või asukohta omavaid isikuid kui ka välisriigis elu- või asukohta omavaid isikuid, edastatakse teated andmeväljal 1 järjekorras esimesena märgitud Eesti Vabariigis elu- või asukohta omavale isikule. (5) Kirjavahetuse andmete hilisematest muudatustest tuleb viivitamatult teatada Patendiametile. § 23. Autori andmed (1) Andmeväljal 4 esitatakse autori ees- ja perekonnanimi ning aadress, millele on lisatud riigi kahetäheline kood. (2) Mitme autori puhul märgitakse andmeväljale 4 lõikes 1 nimetatud andmed kõigi autorite kohta. (3) Kui autor on ühtlasi patenditaotleja, võib andmeväljale 4 kirjutada ainult autori ees- ja perekonnanime või sõna «taotleja». Aadressi märkimine ei ole sel juhul kohustuslik. (4) Autor, kes ei soovi oma nime autorina avalikustada, esitab andmeväljal 4 nime autorina avalikustamise keelamise nõude, kinnitades seda nõuet oma allkirjaga. Kui patendi saamise avaldusele ei ole võimalik autori allkirja võtta, võib patenditaotlusele lisada autori (autorite) poolt allkirjastatud tema nime avalikustamise keelamise nõuet või sellekohast sooviavaldust sisaldava eraldi dokumendi. Autori nime avalikustamist keelavat nõuet võib esitada ka hiljem, kuid vähemalt üks kuu enne patenditaotluse avaldamist. (5) Kui autor on surnud, märgitakse andmeväljale 4 autori ees- ja perekonnanimi ning sõna «surnud». § 24. Andmed patendi taotlemise õiguse kohta (1) Kui autor ei ole samaaegselt patenditaotleja, deklareeritakse andmeväljal 5 patendi taotlemise ja patendiomanikuks saamise õiguslik alus vastava ruudu märgistamise teel. Lepingu või muu dokumendi esitamist õigusliku aluse kinnitamiseks patenditaotluse esitamisel ei nõuta. (2) Patendi taotlemise ja patendiomanikuks saamise õigust võib deklareerida ka eraldi dokumendis, mis lisatakse patenditaotluse esitamisel patenditaotluse dokumentidele. (3) Patendiamet võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu või muu dokumendi või selle kinnitatud ärakirja esitamist vaid juhul, kui patendi taotlemise ja patendiomanikuks saamise õiguslikku alust ei ole ettenähtud juhtudel deklareeritud ja Patendiameti nõutud sellekohased selgitused ei ole piisavad või tekitavad kahtlust, et patenditaotluse esitamisel on eiratud «Patendiseaduse» §-s 12 sätestatut. § 25. Leiutise nimetus (1) Andmeväljal 6 esitatakse leiutise nimetus, mis peab olema identne leiutiskirjelduses toodud leiutise nimetusega. (2) Andmeväljal 6 esitatakse ka leiutise nimetuse tõlge inglise keelde. § 26. Prioriteedinõue (1) Andmevälja 7 täitmist loetakse prioriteedinõude esitamiseks. (2) «Patendiseaduse» § 11 lõike 2 kohaselt tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni või Maailma Kaubandusorganisatsiooni ükskõik millises liikmesriigis esitatud esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse alusel prioriteedinõude või tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga mitteühinenud riigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni mittekuuluvas riigis esitatud esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse alusel prioriteedinõude esitamise korral märgistatakse andmeväljal esimene ruut ja andmeväljale kantakse vastava WIPO standardi ST. 9 kohase INID-koodi järele esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäev (prioriteedikuupäev) ja patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse number ning riigi kahetäheline kood (edaspidi prioriteediandmed). Kui esmane patenditaotlus või kasuliku mudeli registreerimise taotlus on regionaalne või rahvusvaheline patenditaotlus, näidatakse kahetähelise koodi abil ära selle riigi amet või see valitsustevaheline organisatsioon, kuhu esmane taotlus esitati. Kui patenditaotlus esitatakse mitme esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse alusel, kantakse andmeväljale kõigi nende prioriteediandmed. (3) Kui patenditaotlejal ei ole patenditaotluse Patendiametile esitamise kuupäeval veel esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse number teada, siis märgitakse prioriteedinõudes ainult esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäev ja riik. (4) «Patendiseaduse» § 9 lõike 2 või 3 kohaselt esialgsest patenditaotlusest eraldatud patenditaotluse korral märgistatakse andmeväljal esimene ruut, kui esialgses taotluses oli esitatud prioriteedinõue, ja teine ruut ning kantakse andmeväljale «Patendiseaduse» § 11 lõike 4 alusel esialgse patenditaotluse prioriteediandmed osas, mis kehtivad eraldatud leiutise suhtes ja esialgse patenditaotluse number ning esitamise kuupäev. Andmevälja alaservas esitatakse esialgse patenditaotluse esitamise kuupäev ja patenditaotluse number. Kui esialgse patenditaotluse aluseks on rahvusvaheline taotlus, siis märgitakse esitamise kuupäevaks rahvusvahelise esitamise kuupäev. (5) Patenditaotluse korral, mis esitatakse 12 kuu jooksul sama patenditaotleja poolt sama leiutise kohta, märgistatakse andmeväljal neljas ruut ja kantakse andmeväljale «Patendiseaduse» § 11 lõike 5 alusel varasema patenditaotluse number ning esitamise kuupäev. (6) Patenditaotluse korral, mis esitatakse leiutise olemust muutvate varasema patenditaotluse paranduste ja täienduste põhjal, märgistatakse andmeväljal kolmas ruut ning kantakse andmeväljale «Patendiseaduse» § 11 lõike 3 alusel varasema patenditaotluse number ning paranduste ja täienduste Patendiametile esitamise kuupäev. § 27. Andmed riigilõivu kohta Andmeväljale 8 märgitakse kõigi tasutud riigilõivude suurus, üldsumma ja maksemoodus. Pangaülekandega tasumisel märgitakse andmeväljale riigilõivu tasumist tõendava dokumendi number ja kuupäev. § 28. Muud andmed (1) Andmeväli 9 täidetakse, kui: 1) leiutiskirjelduse esitamise asemel esitatakse «Patendiseaduse» § 21 lõike 2 kohaselt esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse andmed, 2) «Patendiseaduse» §19 lõige 2 punkti 3 kohaselt peab esitama bioloogilise aine, sealhulgas mikroorganismi tüve deponeerimist tõendava dokumendi või 3) nõutakse «Patendiseaduse» § 8 lõike 3 alusel tehnika taseme määramisel leiutist puudutava avalikustatud teabe mittearvestamist. (2) Leiutiskirjelduse asemel esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse andmete esitamise korral märgistatakse andmeväljal 9 esimene ruut ja kantakse andmeväljale esmase taotluse esitamise kuupäev, riik või rahvusvaheline organisatsioon, kuhu esmane taotlus esitati, ja esmase taotluse number. Patenditaotlusele lisatakse esmase taotluse leiutiskirjeldus ja patendinõudlus või nende tõlge eesti keelde, kui esmane taotlus on võõrkeeles. Kui patenditaotluse esitamisel esmase taotluse leiutiskirjeldust ja patendinõudlust ei esitatud, on soovitatav esitada need võimalikult kiiresti omal algatusel. Kui esmase taotluse leiutiskirjeldust ja patendinõudlust ei ole omal algatusel esitatud, peab need esitama Patendiameti poolt «Patendiseaduse» § 22 lõike 7 kohaselt määratud tähtpäevaks, kuid mitte hiljem kui 16 kuud esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäevast. Lisaks eeltoodule esitatakse andmeväljal 7 reeglina esmase taotluse alusel käesoleva määruse § 26 lõike 2 kohane prioriteedinõue ja lisatakse patenditaotlusele prioriteedinõuet tõendavad dokumendid. (3) Bioloogilise aine, sealhulgas mikroorganismi deponeerimise kohta andmete esitamise korral märgistatakse andmeväljal 9 teine ruut ja kantakse andmeväljale rahvusvahelise deponeerimisasutuse täielik või lühendatud nimi, deponeerimise registreerimisnumber ja kuupäev. (4) Kolmanda ruudu märgistamist andmeväljal 9 loetakse «Patendiseaduse» § 8 lõikes 3 sätestatud nõude esitamiseks. Andmeväljale kantakse leiutist puudutava teabe, mille arvestamist tehnika taseme määramisel ei soovita, avalikustamise kuupäev ja võimalikult täpsed andmed avalikustamise allika või sündmuse kohta, sealhulgas leiutise eksponaadina näitusel väljapaneku kuupäev ja näituse nimetus ning toimumise koht. § 29. Andmed lisade kohta Andmeväljal 10 tehakse lisade loetelus ruutu märge patenditaotluse koosseisus olevate dokumentide kohta. Seejärel märgitakse iga dokumendi lehtede arv. Kui patenditaotluses on mõni dokument, mida loetelu ei sisalda, täiendatakse loetelu, lisades selle dokumendi nimetuse, lehtede ja eksemplaride arvu. § 30. Allkiri (1) Patendi saamise avaldusele kirjutab alla patenditaotleja. Kui patenditaotlejaid on mitu, kirjutavad alla kõik patenditaotlejad. (2) Allkiri peab sisaldama ees- ja perekonnanime, olema loetav või suurtähtkirjas dešifreeritud. Kui patenditaotleja on juriidiline isik, tuleb märkida ka allakirjutanud pädeva ametiisiku ametinimetus. (3) Allakirjutamisel märgitakse ka allakirjutamise koht (linn, muu asula, talu) ning kuupäev. (4) Allkiri lisalehel peab vastama käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 kehtestatud nõuetele. (5) Patendi saamise avaldusele võib volituse olemasolu korral alla kirjutada ka patendivolinik või ühine esindaja. Volituse tõendamiseks lisatakse patenditaotlusele käesoleva määruse §-s 55 kehtestatud nõuetele vastav volikiri. Kui volikirja ei ole patenditaotluse esitamise ajal võimalik patenditaotlusele lisada, edastatakse see Patendiametile esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui «Patendiseaduse» § 25 1 lõike 1 alusel Patendiameti poolt määratud tähtpäevaks. 3. jagu Leiutiskirjelduse vormi- ja sisunõuded § 31. Leiutiskirjelduse otstarve (1) Leiutiskirjelduse otstarve on leiutise olemuse avamine. Leiutise olemus peab olema avatud niisugusel määral, et vastava ala asjatundjal oleks võimalik aru saada tehnilise probleemi olemusest ja selle lahendamisest leiutise abil. (2) Leiutiskirjeldus peab tagama patendinõudlusega määratletud patendikaitse ulatuse täpse tõlgendamise. § 32. Leiutiskirjelduse struktuur (1) Leiutiskirjelduse pealkirjaks on leiutise nimetus. (2) Leiutiskirjeldus koosneb järgmistest osadest: 1) tehnikavaldkond; 2) tehnika tase; 3) leiutise olemus; 4) jooniste või muu illustreeriva materjali loetelu; 5) leiutise teostamise näide või näited ja muud andmed, mis tõendavad leiutise teostamise ja tööstusliku kasutamise võimalikkust. (3) Leiutiskirjelduse juurde kuulub ka käesoleva määruse §-s 42 kehtestatud nõuetele vastav nukleotiidide ja/või aminohapete järjestuse loetelu (edaspidi järjestuse loetelu), kui patenditaotluses on avatud nukleotiidide ja/või aminohapete järjestused. (4) Leiutiskirjelduse üksikuid osi ei ole lubatud asendada üksnes viitega kirjandusele, patenditaotluse teistele dokumentidele või muule infoallikale. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud leiutiskirjelduse osade teksti algus ja lõpp peab olema eristatav. Osad võivad kanda nende nimetusele vastavat pealkirja. § 33. Leiutise nimetus (1) Leiutise nimetus peab selgelt ja täpselt näitama leiutise tehnilist otstarvet ja vastama leiutise olemusele. Leiutise nimetus ei tohi olla leiutise olemusest kitsam ega laiem. Leiutise nimetusest peab selguma leiutise objekt (seade, meetod, aine). (2) Leiutise nimetuses on soovitatav kasutada rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni terminoloogiat. (3) Leiutise nimetus ei tohi sisaldada: 1) füüsilise isiku nime, sealhulgas autori nime; 2) ettevõtte ärinime; 3) kohanime; 4) sõnalist kaubamärki või kaubamärgi sõnalist osa; 5) sõna «uus» või mis tahes reklaamväljendeid; 6) argoosõnu ja -väljendeid; 7) muid sõnu ja väljendeid, millel puudub tehnilise terminina kindel tähendus. (4) Leiutise nimetus esitatakse ainsuse vormis. Erandiks on ühise struktuurivalemiga hõlmatud keemilisi ühendeid puudutavate leiutiste nimetused. (5) Individuaalset keemilist ühendit puudutava leiutise nimetuses peab olema ära näidatud ühendi nimetus ühe keemias kasutatava nomenklatuuri, soovitatavalt IUPAC-i nomenklatuuri järgi. Märgitud võib olla ka ühendi konkreetne otstarve ning bioaktiivsete ühendite korral ühendi bioloogilise aktiivsuse liik. (6) Kindlaksmääramata struktuuriga kõrgmolekulaarse ühendi saamise meetodi korral näidatakse leiutise nimetuses ära ka kõrgmolekulaarse ühendi nimetus ning vajadusel selle otstarve. (7) Kindlaksmääramata koostisega ainesegu saamise meetodi korral näidatakse leiutise nimetuses ära selle ainesegu otstarve või bioaktiivsed omadused. (8) Kui patenditaotlus sisaldab ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutiste kombinatsiooni, peab leiutise nimetus kajastama kõiki kombinatsiooni kuuluvaid leiutisi ja nendevahelist seost, näiteks «Aine X, meetod selle saamiseks ja aine X kasutamine», «Meetod Y ja seade selle realiseerimiseks», «Aine Z, meetod aine Z saamiseks ja seade selle meetodi teostamiseks» jne. (9) Leiutise nimetust ei tohi lühendada, kasutades terminite lühendeid või lühendeid «jne», «jms» ning teisi sarnaseid lühendeid. (10) Leiutise nimetuse sõnastamisel on soovitatav juhinduda WIPO standardist ST. 15. § 34. Tehnikavaldkond Leiutiskirjelduse osas «Tehnikavaldkond» näidatakse ära tehnikavaldkond, millesse leiutis kuulub, ja leiutise kasutusala. Kui selliseid valdkondi ja alasid on mitu, on soovitatav ära näidata need tehnikavaldkonnad ja alad, kus leiutist kavatsetakse kasutada. § 35. Tehnika tase (1) Leiutiskirjelduse osas «Tehnika tase» kirjeldatakse patenditaotlejale varem teadaolevaid analoogseid leiutisi ning muid tehnilisi lahendusi, mis võivad olla kasulikud leiutise olemusest arusaamiseks ja ekspertiisi tegemiseks, soovitatavalt viidetega neid sisaldavatele dokumentidele. (2) Analoogsete lahenduste kirjeldamisel tuleb kasutada terminoloogiat, mis on leiutise omaga võimalikult ühtne. Analoogsete lahenduste kirjeldusest peavad selgelt ilmnema analoogsete lahenduste ja leiutise ühised ja eristavad tehnilised tunnused, mis on ühtlasi aluseks patendinõudluse formuleerimisel. (3) Eraldi kirjeldatakse patenditaotlejale teadaolevat leiutisele kõige lähedasemat ja tehnilise tulemuse poolest sarnast lahendust. Selle lahenduse kirjeldamisel tuuakse esile tehniline probleem, mille lahendamisele leiutis on suunatud. (4) Kui patenditaotlus sisaldab leiutiste kombinatsiooni, tuleb kirjeldada eraldi iga leiutisega analoogseid ja lähimat lahendust ning viimase puhul tuua esile tehniline probleem, mille lahendamisele vastav kombinatsioonis sisalduv leiutis on suunatud. (5) Analoogseid lahendusi sisaldavate informatsiooniallikate bibliograafilised andmed esitatakse leiutiskirjelduse tekstis nii, et nende järgi oleks allikat võimalikult lihtne leida. (6) Patendile või muule leiutise kaitsedokumendile viitamisel on soovitatav ära näidata riigi nimi või riigi kahetäheline kood, kaitsedokumendi nimetus või kaitsedokumendi liigi kood, kaitsedokumendi number, rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeks, omaniku või autori nimi ning kaitsedokumendi avaldamise aasta. § 36. Leiutise olemus (1) Leiutise olemust väljendatakse leiutise oluliste tunnuste kogumina. Leiutise oluliste tunnuste kogumisse kuuluvad kõik tunnused, mis on vajalikud ja millest piisab leiutise eesmärgiks oleva ühe kindla tehnilise tulemuse saavutamiseks. (2) See leiutiskirjelduse osa peab sisaldama kõiki patendinõudluses esitatud leiutise tunnuseid ja leiutise eesmärgiks olevat tehnilist tulemust ning selgitama tunnuste ja tehnilise tulemuse vahelist põhjuslikku seost. (3) Leiutise olemuse avamisel on soovitatav ära näidata ka muud tehnilised tulemused, mida leiutis annab, sealhulgas üksikjuhtudel, konkreetsete teostusvormide või eriliste kasutustingimuste korral. Leiutise eesmärgiks olev tehniline tulemus võib olla näiteks hõõrdeteguri vähenemine, kinnikiilumise ärahoidmine, metallivalu defektide vältimine, mõõteseadme tundlikkuse tõus, ravimi aktiivsuse suurenemine, ravipreparaadi mõju lokaliseerimine jne. (4) Leiutiste kombinatsiooni korral kirjeldatakse iga kombinatsiooni kuuluva leiutise olemust ja saavutatud tehnilist tulemust eraldi. Leiutise ühtsuse kinnitamiseks on soovitatav selgitada tehnilist seost kombinatsiooni kuuluvate leiutiste vahel ja nende osa tehnika tasemesse antavas terviklikus panuses. § 37. Jooniste või muu illustreeriva materjali loetelu Leiutiskirjelduse selles osas antakse peale jooniste või muu illustreeriva materjali loetelu ka lühike selgitus nende sisu kohta, näiteks: «Figuur 1 – seadme üldvaade» või «Joonis fig 1 – seadme üldvaade»; «Figuur 2 – lõige A-A» või «Joonis fig 2 – lõige A-A; «Figuur 3 – seadme elektriskeem» või «Joonis fig 3 – seadme elektriskeem» jne. § 38. Üldnõuded leiutise teostamise näidete koostamiseks (1) Esitada tuleb vähemalt üks näide, mis kirjeldab leiutise tööstuslikult kasutatavat teostusviisi. Üldjuhul peab see näide kirjeldama patenditaotluse koostamise hetkel patenditaotlejale teada olevat parimat teostusviisi. (2) Kui leiutise tööstuslik kasutatavus võib tekitada vastava ala asjatundjas või patendieksperdis kahtlusi, tuleb leiutiskirjelduse selles osas esitada tõendid ja selgitada leiutise tööstusliku kasutamise võimalikkust. § 39. Seadme teostamise näide (1) Seadet puudutava leiutise teostamise näites kirjeldatakse seadet esmalt staatilises olekus. (2) Seadme kirjeldamisel viidatakse joonistele. Konstruktsioonielemendid nummerdatakse leiutiskirjelduse koostamise käigus vastavalt nende esmakordse tekstis esinemise järjekorrale. Numeratsiooni alustatakse number ühest. Lubatud on kasutada ka muid nummerdamissüsteeme. Näiteks iseseisvad detailid nummerdatakse ühe- ja kahekohaliste arvudega, koostud ja nende detailid kolmekohaliste arvudega («korpus 1», «elektrimootor 100», «elektrimootori 100 rootor 110», «elektrimootori 100 rootori 110 klemmplaat 111», «elektrimootori 100 rootori 110 klemm 112») jne. Kuna konstruktsioonielemendi number kuulub teostusnäite korral konstruktsioonielemendi nimetuse juurde, siis numbrit reeglina sulgudesse ei panda. (3) Pärast seadme kirjeldamist staatilises olekus kirjeldatakse selle töötamist või kasutamist, viidates joonistele ja muudele illustreerivatele materjalidele (epüürid, ajadiagrammid jne). (4) Kui seade sisaldab programmeeritavat (seadistatavat) polüfunktsionaalset elementi või vahendit või eeldab selle kasutamist, siis esitatakse andmed, mis kinnitavad võimalust sellist elementi või vahendit konkreetselt selles seadmes kasutada. Juhul kui need andmed sisaldavad algoritme, eriti arvutuslikke, on soovitatav algoritmid esitada plokkskeemidena või, kui see on võimalik, vastavate matemaatiliste avaldistena. § 40. Meetodi teostamise näide (1) Meetodit puudutava leiutise teostamise näites kirjeldatakse materiaalse objektiga sooritatavaid toiminguid (võtted, operatsioonid), nende toimumise järjekorda, toimingu läbiviimise tingimusi või tehnoloogilist režiimi (temperatuur, rõhk jt) ja kasutatavaid seadmeid, aineid, kaasa arvatud bioloogilisi aineid. Kui meetodit iseloomustab tuntud vahendite (tuntud seade, aine, kaasa arvatud bioloogiline aine, sealhulgas mikroorganismi tüvi) kasutamine, näidatakse ära need vahendid ning vajaduse korral tõendatakse nende tuntust. Mittetuntud vahendite kasutamise puhul antakse nende iseloomustus. Deponeeritud bioloogilise aine korral esitatakse deponeerimise andmed. (2) Kui meetodis kasutatakse uusi aineid, siis kirjeldatakse nende saamise viisi. (3) Leiutise kohta, mis puudutab ühise struktuurivalemiga uute keemiliste ühendite rühma saamist, tuuakse näide selle rühma ühendi saamise viisi kohta, ning kui rühm sisaldab erinevate keemiliste radikaalidega ühendeid, siis ka näited erinevate keemiliste radikaalidega konkreetsete ühendite saamise kohta. Homoloogilise rea puhul tuuakse selle rea äärmiste esindajate ja keskmise esindaja saamise näide. Esitatakse ka rühma kuuluvate ühendite struktuurivalemid, mis on tõendatud (kindlaks määratud) tuntud meetodite abil, ühendite füüsikalis-keemilised näitajad, samuti bioaktiivsed omadused ning kirjeldatakse ühendite otstarvet. (4) Leiutise puhul, mis puudutab määramata struktuuriga kõrgmolekulaarse ühendi saamise meetodit, esitatakse näidetes selle identifitseerimiseks vajalikud andmed, samuti andmed selle ühendi saamiseks vajalike lähteainete ning kasutamisomaduste kohta. (5) Konkreetse kasutusviisiga või konkreetsete bioaktiivsete omadustega, kuid määramata koostise ja struktuuriga segu saamise meetodit käsitleva leiutise puhul esitatakse näidetes peale saamisviisi toimingute ja tingimuste kirjelduse veel segu enese iseloomustus, mis on vajalik selle segu identifitseerimiseks, ja segu kasutamisomadused. (6) Kui mõni ese on valmistatud kindlaksmääramata koostise ja struktuuriga materjalist, siis tuuakse selle eseme saamise meetodit käsitleva leiutise puhul andmed materjali omaduste ning eseme kasutamisomaduste kohta ära nii, et materjali ja eset oleks võimalik identifitseerida. § 41. Näide aine kohta (1) Määratud struktuuriga uue individuaalühendi jaoks esitatakse tuntud meetoditega tõendatud (kindlaks määratud) struktuurivalem, füüsikalis-keemilised konstandid ja ühendi saamise viisi kirjeldus. Esitatakse ka andmed, mis näitavad võimalust kasutada ühendit teatud kindlal eesmärgil, bioaktiivsete ühendite puhul aga aktiivsuse ja toksilisuse ning vajaduse korral toimimise selektiivsuse kvantitatiivsed näitajad ja muud näitajad. (2) Kui uus ühend on raviotstarbeline ja seoses sellega on tehtud kliinilisi katsetusi, esitatakse nende katsetuste andmed, näidates ära ravivahendi doosi ja kasutusviisi, retsepti koostamise meetodi ning toksilisuse uuringute tulemused. (3) Kui uus individuaalne keemiline ühend on saadud mikroorganismi tüve kasutamise teel, esitatakse biosünteesi meetodi, mikroorganismi tüve ja vajaduse korral tema deponeerimise andmed. (4) Kui aine puudutab kindlaksmääratud ühise struktuurivalemiga uute individuaalühendite rühma, tõendatakse rühma kõigi ühendite saamise võimalust saamise meetodi ühise skeemi varal ja konkreetse ühendi saamise näite varal, ning kui rühm sisaldab erinevate keemiliste radikaalidega ühendeid, siis ka erinevate keemiliste radikaalidega konkreetsete ühendite saamise näite varal. Saadud ühendite kohta tuuakse ära ka nende struktuurivalemid, mis on tõendatud (kindlaks määratud) tuntud meetodite abil, nende füüsikalis-keemilised konstandid ning tõendid, mis näitavad võimalust kasutada rühma mõningaid ühendeid konkreetsel eesmärgil. (5) Kui uued ühendid on bioaktiivsed, tuuakse ära nende ühendite aktiivsuse ja toksilisuse, vajaduse korral ka toimimise selektiivsuse näitajad. (6) Vaheühendit käsitleva leiutise korral peab olema ära näidatud ka võimalus seda ümber töötada tuntud lõppsaaduseks või uueks konkreetse kasutusviisi või bioaktiivsete omadustega lõppsaaduseks. (7) Kui leiutis puudutab kompositsiooni (segu, lahus, sulam, klaas jne), peavad näidetes olema ära toodud kompositsiooni koostisse kuuluvad ingrediendid, nende iseloomustus ja kvantitatiivne suhe ning kompositsiooni saamise viisi kirjeldus. Kui kompositsioonis kasutatakse ingrediendina mõnd uut ainet, kirjeldatakse ka selle saamise viisi. (8) Näidetes esitatakse iga ingrediendi sisaldus ühe kindla suurusena, mis vastab patendinõudluses toodud vahemikule. Ingredientide protsentuaalse massi või mahu suhte väljenduse puhul patendinõudluses peab kõigi ingredientide sisalduse protsentide summa andma kokku 100%. (9) Mikroorganismi tüve korral esitatakse järgmised andmed: 1) mikroorganismi tüve liigi ladinakeelne nimetus ja saamismeetod; 2) mikroorganismile patenditaotleja poolt antud identifitseerimistähis (number, sümbolid); 3) rahvusvahelise deponeerimisasutuse täpne nimi, kui mikroorganism on deponeeritud; 4) rahvusvahelise deponeerimisasutuse poolt mikroorganismile antud registreerimisnumber, kui mikroorganism on deponeeritud; 5) mikroorganismi tüve tunnused, mille poolest ta erineb lähte- või teistest lähematest tüvedest; 6) ained, mis saadakse seda mikroorganismi tüve kasutades, või tüve mõni teine kasutusviis, kusjuures näidatakse ära produktide stabiilsus ja eluiga; 7) mikroorganismi tüve produktiivsuse iseloomustus. (10) Kui mikroorganismi tüvi ei ole avalikkusele patenditaotluse esitamise päeval või prioriteedinõude korral prioriteedikuupäeval tuntud ning seda ei ole Budapesti lepingu kohaselt deponeeritud, tuleb mikroorganismi tüve leiutiskirjelduses kirjeldada nii, et vastava ala asjatundja saaks leiutise teostada. (11) Mikroorganismi tüve sisaldava leiutise leiutiskirjelduses esitatakse mikroorganismi tüve määramis- ja identifitseerimismeetodid (keskkond, katsetingimused). (12) Mikroorganismi tüve tunnuste esitamisel näidatakse nende lubatavad varieerumispiirid. § 42. Järjestuse loetelu (1) Järjestuse loetelu esitatakse, kui patenditaotluses on avatud nukleotiidide ja/või aminohapete järjestused. (2) Järjestuse loetelu vormistatakse ja esitatakse eraldi dokumendina WIPO standardi ST. 25 kohaselt. (3) Järjestuse loetelu nummerdatakse iseseisvalt. Järjestuse loetelu esimesele lehele lehekülje numbrit ei märgita. (4) Järjestuse loetelu paigutatakse patenditaotluse esitamisel patendinõudluse järele, jooniste või muu illustreeriva materjali olemasolul aga viimaste järele. 4. jagu Patendinõudluse vormi- ja sisunõuded § 43. Patendinõudluse otstarve Patendinõudlus määrab kindlaks, mida kaitstakse ja milline on patendikaitse ulatus. § 44. Patendinõudluse struktuur ja üldnõuded (1) Patendinõudlus võib olla ühe- või mitmepunktiline. (2) Patendinõudlus koosneb ühest sõltumatust (iseseisvast) punktist ja vajalikust arvust sõltuvatest (alluvatest) punktidest. (3) Kui patenditaotlus sisaldab ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutiste kombinatsiooni, koosneb patendinõudlus igat leiutist iseloomustavast ühest sõltumatust punktist ja vajalikust arvust sõltuvatest punktidest. Näiteks: 1) lisaks ainet puudutavale sõltumatule punktile sõltumatu punkt selle aine saamise meetodi kohta ja sõltumatu punkt selle aine kasutamise kohta; 2) lisaks meetodit puudutavale sõltumatule punktile sõltumatu punkt seadme või aparatuuri kohta, mis on mõeldud selles meetodis kasutamiseks; 3) lisaks ainet puudutavale sõltumatule punktile sõltumatu punkt selle aine saamise meetodi kohta ja sõltumatu punkt seadme või aparatuuri kohta, mis on vajalik meetodi teostamiseks. (4) Kui patendinõudlus koosneb kahest või rohkemast arvust punktidest, nummerdatakse need paigutuse järjekorras (läbiv numeratsioon). (5) Patendinõudluse sõltumatu punkt paikneb alati patendinõudluse alguses ja nummerdatakse numbriga «1». (6) Leiutiste kombinatsiooni korral paigutatakse järjestikku kõik patendinõudluse punktid ühe objekti kohta, alates seda objekti iseloomustavast sõltumatust punktist, seejärel teise objekti kohta jne. Punktide numeratsioon on patendinõudlust läbiv. (7) Kui patendinõudlus koosneb ainult ühest punktist, siis seda ei nummerdata. (8) Patendinõudlus koostatakse üksnes leiutise oluliste tehniliste tunnuste kogumina. Patendinõudluse teksti sõnastus peab olema selge ja täpne ning võimalikult lühike. Viiteid leiutiskirjeldusele või joonistele ja muule illustreerivale materjalile võib kasutada ainult äärmise vajaduse korral. Tunnuste asendamine viidetega tehnikatasemele, leiutiskirjeldusele või joonistele ja muule illustreerivale materjalile on keelatud. (9) Patendinõudluse iga sõltumatu punkt peab sisaldama leiutise olulisi tehnilisi tunnuseid ja iga sõltuv punkt peab täpsustama eelmises või eelmistes patendinõudluse punktides sisalduvaid leiutise olulisi tehnilisi tunnuseid. (10) Patendinõudluse ja leiutiskirjelduse terminoloogia peab olema ühtne. (11) Leiutise tunnuste üldistamisel tuleb arvestada, et patendinõudluses leiutise tunnustena esitatud mõistete maht ei tohi olla laiem kui seda on võimalik leiutiskirjelduse ja jooniste või muu illustreeriva materjali abil tõlgendada. Kui leiutise mõne tunnuse väljendamiseks ei ole võimalik kasutada üldistatud mõistet, võib patendinõudluses kasutada alternatiivseid tunnuseid. Alternatiivsete tunnuste kasutamise vajadust tuleb selgitada leiutiskirjelduses. (12) Patendinõudluse punkt on ühelauseline. (13) Leiutiste kombinatsiooni korral on esimene patendinõudluse punkt patendinõudluse peapunkt, milles sisalduv leiutis on suunatud tehnika taseme seisukohalt vajaliku tehnilise probleemi lahendamisele. Patendinõudluse peapunkt on aluseks ühtse leiundusliku mõtte määratlemiseks. Leiutise ühtsuse nõude täitmiseks peab kombinatsiooni kuuluvatel teistel leiutistel olema tehniline seos peapunktis sisalduva leiutisega ja nad peavad olema allutatud ühtsele leiunduslikule mõttele nii, et kõik patendinõudluse sõltumatutes punktides sisalduvad leiutised koos moodustavad tervikliku panuse tehnika tasemesse. § 45. Patendinõudluse sõltumatu punkt (1) Patendinõudluse sõltumatu punkt koosneb leiutise oluliste tunnuste kogumist, see tähendab tunnustest, mis on vajalikud ja küllaldased leiutise eesmärgiks oleva ühe kindla tehnilise tulemuse saavutamiseks kõigil juhtudel, mille puhul taotletakse patendikaitset. (2) Patendinõudluse sõltumatu punkt koosneb piiravast ja eristavast osast. (3) Piirav osa algab leiutise nimetusega. Piiravas osas esitatakse need leiutise olulised tunnused, mis on ühised tehnika tasemes tuntud kõige lähedasema lahenduse (käesoleva määruse § 35 lg 3) tunnustega, välja arvatud juhul, kui leiutisel ei ole oma valdkonna tehnika tasemes tuntud lahendustega ühiseid olulisi tunnuseid. (4) Eristav osa algab väljendiga «erineb selle poolest, et...», «mida iseloomustab see, et...», «sisaldab täiendavalt...» või muu sobiva väljendiga. Väljendid «erineb», «mida iseloomustab», «sisaldab» vms trükitakse sõrendatult või eristatakse muul viisil. Eristavas osas esitatakse need leiutise olulised tunnused, mis tehnika tasemes tuntud kõige lähedasema lahenduse tunnustega võrreldes on uudsed. (5) Patendinõudluse sõltumatu punkt koostatakse ilma piiravaks ja eristavaks osaks jaotamata, kui: 1) leiutiseks on individuaalühend; 2) leiutise eristavaks tunnuseks on seadme, meetodi või aine kasutamine; 3) leiutisel ei ole tehnika tasemes tuntud analooge. (6) Patendinõudluse sõltumatu punkt ei tohi sisaldada ebaolulisi tunnuseid, sealhulgas negatiivseid tunnuseid, näiteks kujul «ei sisalda elementi X». Kui patendinõudluse sõltumatus punktis esitatud tunnuste kogum on saadud tehnika tasemes tuntud tehnilise lahenduse mõne tunnuse lihtsa ärajätmisega (niinimetatud negatiivne uudsus), ilma et lisanduks mõnda uut tunnust, loetakse leiutis reeglina patentsuse kriteeriumile mittevastavaks leiutustaseme puudumise tõttu. Lahendust, mis tekib ebaolulise tunnuse ärajätmisega, loetakse vastava ala asjatundja jaoks endastmõistetavalt tehnika tasemest tulenevaks. (7) Patendinõudluse sõltumatu punkt võib sisaldada alternatiivseid tunnuseid, kui see on möödapääsmatu kindla tehnilise tulemuse saavutamiseks kõigil juhtudel, mille puhul taotletakse patendikaitset. Alternatiivseid tunnuseid ei tohi patendinõudlusse viia täiendava tehnilise tulemuse saavutamise eesmärgil, kui sellega rikutakse leiutise ühtsust. (8) Patendinõudluses võib ühe leiutise kohta sisalduda ainult üks patendinõudluse sõltumatu punkt. Erandina võib leiutise olemus olla väljendatud rohkem kui ühe sõltumatu punktiga juhul, kui leiutise iseloom ei võimalda leiutise olemust sõnastada ühepunktilisena. «Patendiseaduse» § 10 lõike 3 alusel võib ühe leiutise kohta olla rohkem kui üks sõltumatu punkt järgmistel juhtudel: 1) leiutise moodustavad mitu kokkukuuluvat toodet, näiteks lukk ja võti, pistik ja pistikupesa, mõnel juhul ka raadiosaatja ja vastuvõtja jne; 2) tehnilisel probleemil on sellised alternatiivsed lahendused, mis ei võimalda leiutise olemust väljendada alternatiivsete tunnuste kaudu ühe sõltumatu punktiga. Mõlemal eelnimetatud juhul peab olema täidetud leiutise ühtsuse nõue. (9) Leiutiste kombinatsiooni korral võib patendinõudlus sisaldada seadme või muu toote kasutamise iseloomustamiseks rohkem kui üht sõltumatut punkti, kui leiutise ühtsuse nõue on täidetud. (10) Leiutiste kombinatsiooni korral viidatakse järgnevas patendinõudluse sõltumatus punktis vastavalt kas patendinõudluse peapunktile või eelnevale sõltumatule punktile. § 46. Patendinõudluse sõltuv punkt (1) Patendinõudluse sõltuv punkt allub sõltumatule punktile. Sõltuv punkt võib samaaegselt alluda ka mõnele teisele sõltuvale punktile. (2) Sõltuv punkt peab koosnema nagu sõltumatu punktki piiravast ja eristavast osast selle erinevusega, et piirava osa tunnuste asemel viidatakse sõltumatule punktile ja teistele sõltuvatele punktidele, millele ta allub. Eristavas osas tuuakse ära olulised tunnused, mis iseloomustavad leiutise teostamise või kasutamise erijuhte (näiteks «3. Seade vastavalt punktile 1 ja 2, m i s e r i- n e b selle poolest, et korpus on valmistatud vasest.»). (3) Sõltuvate punktide alluvus sõltumatule punktile võib olla otsene või kaudne, läbi ühe või mitme sõltuva punkti. Sõltuva punkti otsest alluvust kasutatakse siis, kui leiutise teostuse või kasutamise erijuhtude iseloomustamiseks on kõrvuti selle punkti tunnustega vajalikud veel ainult sõltumatu punkti tunnused. Kui nimetatud erijuhtude iseloomustamiseks on vajalikud ühe või mitme teise sõltuva punkti tunnused, kasutatakse punkti kaudset alluvust sõltumatule punktile. (4) Sõltuvas punktis sisalduvad tehnilised lahendused, mis täpsustavad eelmises või eelmistes patendinõudluse punktides sisalduvaid leiutise olulisi tehnilisi tunnuseid, võivad olla nii tehnika tasemes tuntud tehnilised lahendused kui ka iseseisvad leiutised. Kui sõltumatus punktis sisalduv leiutis on patentne, siis sõltuvas punktis sisalduva tehnilise lahenduse mittepatentsust või ühtsuse puudumist arvesse ei võeta. § 47. Seadet puudutava patendinõudluse iseärasused (1) Patendinõudluses iseloomustatakse seadet staatilises olekus. Patendinõudluses ei kasutata lõpetamata tegevust väljendavaid verbe, nagu näiteks «veerevad», «tõmbab ligi», «laskub». Kui aga tekib vajadus kasutada tegevust seadme tunnusena, esitatakse see lõpetatud tegevusena, nagu näiteks «teostatud», «kinnitatud», «paigutatud», «alla lastud». (2) Patendinõudluses lubatakse näidata elemendi liikuvust («pöörlemisvõimeline ketas», «pikisuunas liigutatav tera» jne) või iseloomustada elementi tema funktsiooni kaudu («tihvt hoova asendi fikseerimiseks» jne) tingimusel, et vastava ala asjatundja on võimeline elementi iseseisvalt teostama. (3) Patendinõudluses võib vajadusel tunnustele lisada sulgudes joonistel kujutatud elementide positsiooninumbrid. Patendinõudluse koostamisel tuleb aga arvestada, et tehnilise lahenduse olemus peab selguma ka ilma positsiooninumbreid kasutamata. Muid viiteid leiutiskirjeldusele ja joonistele või muule illustreerivale materjalile patendinõudluses ilma äärmise vajaduseta ei kasutata. § 48. Meetodit puudutava patendinõudluse iseärasused (1) Toimingut (võtet, operatsiooni) iseloomustavaid verbe tuleb kasutada kindla kõneviisi umbisikulise tegumoe olevikus, nagu näiteks «kuumutatakse», «niisutatakse» jne. (2) Patendinõudluse struktuur, juhul kui see formuleeritakse seadme, meetodi või aine, sealhulgas mikroorganismi tüve või muu bioloogilise aine kasutamise kaudu, on järgmine: seadme, meetodi, aine, sealhulgas mikroorganismi tüve või muu bioloogilise aine identifitseerimist võimaldav nimetus, sõna «kasutamine» ja kasutamise otstarve. § 49. Erisused tuntud seadme, meetodi või aine kasutamise korral (1) Meetodid, mis põhinevad tuntud seadme, meetodi, aine, sealhulgas mikroorganismi tüve kasutamisel uuel otstarbel, on patentsed, kui uus kasutamine ei tulene silmanähtavalt objekti tuntud omadustest või objekti iseloomustavatest näitajatest. (2) Tuntud aine meditsiiniline kasutamine on patentne, kui leiutise olemus seisneb selle aine kasutamises ravimina või toimeainena diagnoosimisel või ravimi või toimeaine valmistamisel tingimusel, et tegemist on selle aine esmakordse meditsiinilise kasutamisega. (3) Tuntud aine teist- või enamkordne meditsiiniline kasutamine (korduv meditsiiniline kasutamine) on patentne vaid juhul, kui seda ainet kasutatakse kindla haiguse ravimiseks ettenähtud ravimi valmistamiseks (see tähendab, et leiutiseks on kindla ravimi valmistamise meetod) ja kui selline meetod ei ole tehnika tasemest tuntud ning see ei tulene vastava ala asjatundja jaoks tehnika tasemest. (4) Uuel otstarbel kasutamisega võrdseks peetakse looduslike või tehisainete esmakordset kasutamist. (5) Tuntud seadme, meetodi, aine, sealhulgas mikroorganismi tüve uuel otstarbel kasutamise iseloomustamiseks näidatakse patendinõudluse sõltumatus punktis ära selle uus otstarve. § 50. Ainet puudutava patendinõudluse iseärasused (1) Igasuguse individuaalühendi patendinõudluses peab olema ära näidatud tema otstarve või bioloogilise aktiivsuse liik ja ühendi nimetus või tähis. (2) Kui kompositsiooni iseloomustatakse patendinõudluses ingredientide kvantitatiivse koostisega, tuleb ära näidata ingredientide sisalduse minimaalne ja maksimaalne piir, kasutades ühesuguseid ühikuid. (3) Lubatud on näidata ühe ingrediendi sisaldust kompositsioonis mingite kindlate ühikute abil ja teiste ingredientide sisaldust suhtarvudena selle esimese ingrediendi suhtes (ingredientide sisaldus tuuakse ära näiteks põhiingrediendi 100 massiosa või 1 liitri lahuse kohta). (4) On lubatud näidata antibiootikumide, fermentide jms sisaldust kompositsioonis muudes ühikutes kui kompositsiooni teiste komponentide sisaldust (näiteks fermentatiivse aktiivsuse ühikutes kompositsiooni teiste ingredientide massi ühiku kohta). (5) Kompositsiooni puudutava leiutise patendinõudluse eristavat osa alustatakse väljendiga «sisaldab täiendavalt», kui on vaja rõhutada ingrediendi viimist kompositsiooni koosseisu. (6) Kui kompositsiooni otstarve määratakse ainult uue aktiivse komponendiga ning teised komponendid täidavad seda tüüpi kompositsioonis tavapärast ülesannet, võib patendinõudluses ära näidata ainult aktiivse komponendi ja selle kvantitatiivse sisalduse kompositsioonis. (7) Kui leiutise tunnuseks on keerulise koostisega tuntud aine, on lubatud kasutada tema spetsiaalset nimetust, näidates ära selle aine ja tema komponentide omadused või funktsioonid. Sel juhul peab leiutiskirjelduses olema toodud selle aine täielik koostis ja vajaduse korral ka aine saamise viis. § 51. Bioloogilist ainet, sealhulgas mikroorganismi tüve puudutava patendinõudluse iseärasused Kui leiutise objektiks olev bioloogiline aine (geen, mikroorganismi tüvi) on deponeeritud, peab patendinõudluses olema näidatud: 1) bioloogilise aine nimetus (mikroorganismi tüve ladinakeelne nimetus); 2) rahvusvahelise deponeerimisasutuse poolt antud deponeeringu registreerimisnumber; 3) rahvusvahelise deponeerimisasutuse nimi; 4) aine praktilise kasutamise otstarve. 5. jagu Patenditaotluse muud dokumendid § 52. Joonised või muu illustreeriv materjal (1) Joonised või muu illustreeriv materjal esitatakse juhul, kui need on vajalikud leiutiskirjelduses toodud leiutise teostamise näitest arusaamiseks. (2) Esitatavad joonised või muu illustreeriv materjal peavad olema kooskõlas leiutiskirjelduse tekstiga. (3) Joonised või muu illustreeriv materjal esitatakse graafiliste materjalidena (tehnilised joonised, skeemid, graafikud, epüürid, joonistused, ostsillogrammid jms), fotodena, tabelitena või diagrammidena. (4) Joonistused esitatakse sel juhul, kui leiutist ei ole võimalik illustreerida tehniliste jooniste või skeemidega. Fotod esitatakse reeglina graafiliste materjalide täiendusena. Erandjuhtudel, näiteks kirurgiliste operatsioonide etappide illustreerimisel, võivad fotod olla põhiline selgitav materjal. § 53. Leiutise olemuse lühikokkuvõte (1) Leiutise olemuse lühikokkuvõtte eesmärk on anda üksnes tehnilist informatsiooni leiutise kohta. (2) Leiutise olemuse lühikokkuvõte peab olema ülevaatlik ja kergesti arusaadav ning võimaldama vastava ala asjatundjal saada kiiresti ettekujutust, kuidas leiutise abil lahendada püstitatud tehnilist probleemi. (3) Leiutise olemuse lühikokkuvõttes tuuakse ära leiutise nimetus, leiutise kasutusvaldkond, kui see ei selgu leiutise nimetusest, tehniline probleem, mille leiutis peab lahendama, või saavutatav tehniline tulemus. (4) Leiutise olemus avatakse leiutise oluliste tunnuste vaba esituse kaudu. (5) Teksti koostamisel peab arvestama selle sobivust infootsinguks arvuti abil. (6) Leiutise olemuse lühikokkuvõte koostatakse eesti ja inglise keeles. Teksti pikkus ei tohi kummaski keeles olla üle 150 sõna. (7) Patenditaotleja võib leiutise olemuse eestikeelse lühikokkuvõtte lõppu märkida tema arvates leiutist kõige paremini iseloomustava joonise või muu illustreeriva materjali kujutise numbri. § 54. Riigilõivu tasumine ja seda tõendav dokument (1) Riigilõiv tasutakse panka Patendiameti riigilõivude arvelduskontole. (2) Üle kümnepunktilise patendinõudlusega patenditaotluse korral tasutakse patendinõudluse punktist 11 alates iga järgmise punkti eest täiendav riigilõiv. (3) Kui patenditaotleja soovib saada koopiaid patendidokumentidest või muudest trükistest, millele ekspert viitab patenditaotluse ekspertiisi käigus, võib ta patenditaotluse esitamisel tasuda lisalõivu, märgistades patendi saamise avalduses vastava ruudu. (4) Riigilõivu tasumist tõendavale dokumendile märgitakse leiutise nimetus või patenditaotluse saabumise number või patenditaotluse number, kui üks nimetatud numbritest on patenditaotlejal teada. § 55. Volikiri (1) Volikiri antakse ühe või mitme patendivoliniku nimele ühe või mitme patenditaotluse esitamiseks või patendi taotlemisega või patendi jõushoidmisega seotud kõigi või mõne toimingu sooritamiseks, välja arvatud leiutise kui omandi üleandmine teisele isikule. (2) Ühisele esindajale antakse volikiri, kui: 1) tema volituste ulatust soovitakse piirata; 2) ühine esindaja on patendi saamise avaldusele esindajana alla kirjutanud või 3) mõni patenditaotlejatest ei ole patendi saamise avaldusele alla kirjutanud; 4) ühine esindaja määratakse pärast patenditaotluse esitamist. (3) Volikirjas peab sisalduma: 1) esindatava (patenditaotleja) ees- ja perekonnanimi ning elukoha või ettevõtte asukoha aadress, juriidilise isiku korral nimi ja asukoha aadress; 2) patendivoliniku ees- ja perekonnanimi; 3) füüsilisest isikust ühise esindaja korral tema ees- ja perekonnanimi, juriidilisest isikust ühise esindaja korral tema nimi; 4) volituse ulatus, välja arvatud ühise esindaja korral, kui tema volituse ulatust ei soovita piirata; 5) volituse kehtivuse alguse kuupäev; 6) volituse kehtivusaeg, kui volitus on tähtajaline; 7) esindatava allkiri; 8) volikirja allakirjutamise koht ja kuupäev. (4) Mitme patendivoliniku nimele antakse volikiri ühisvolituse andmise korral. Ühisvolituse saamise korral loetakse kõik volikirjas nimetatud patendivolinikud pädevaks esindama patenditaotlejat volikirjaga antud volituse kogu ulatuses, kui volikirjas ei nähta ette mõne patendivoliniku volituse piiramist. Volituse võrdse ulatuse korral ajab Patendiamet asju ükskõik kellega volikirjas nimetatud patendivolinikest. (5) Patendiseaduse § 131 lõike 1 alusel kehtib ainult patenditaotleja poolt patendivolinikule või mitme patenditaotleja korral ühisele esindajale vahetult antud volitus. Esindamisõigust ei saa vastu võtta ega üle anda edasivolitamise korras isegi juhul, kui volikirjas selline õigus sisaldub. (6) Kui patenditaotlejaid on mitu, kirjutavad volikirjale alla kõik patenditaotlejad. Ühise volikirja asemel võivad patenditaotlejad esitada ka igaüks eraldi volikirja või osa neist ühise volikirja tingimusel, et volituse ulatus on kõigis volikirjades ühesugune. Esindatava allkiri peab sisaldama isiku ees- ja perekonnanime, olema loetav või suurtähtkirjas dešifreeritud. Kui patenditaotleja on juriidiline isik, tuleb märkida ka pädeva ametiisiku ametinimetus. (7) Originaalvolikirja notariaalset tõestamist või legaliseerimist ei nõuta. (8) Kui volikirjas ei ole määratud volituse kehtivuse alguse kuupäeva, kehtib volitus volikirja allakirjutamise kuupäevast. Kui patendivolinik esitab volikirja pärast toimingu tegemist, loetakse volituse andmise kuupäevaks «Patendivoliniku seaduse» (RT I 2001, 27, 151; 93, 565; 2002, 53, 336) § 3 lõike 1 alusel toimingu tegemise kuupäev, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus volikirja enda sisuga või on volikiri muul põhjusel tühine. (9) Kui volikirjas ei ole volituse kehtivusaega märgitud, loetakse volikiri tähtajatuks. (10) Kui volikirjas nimetatud patendivolinikku ei ole riiklikku patendivolinike registrisse kantud või kui talle ei ole antud patendivoliniku kutset tegutsemiseks leiutiste valdkonnas, loetakse volikiri kehtetuks. (11) Volitust tõendavaks ja volikirja asendavaks dokumendiks asjaajamisel Patendiametiga loetakse ka patendi saamise avaldust, kui avalduse andmeväljale 2 on kantud käesoleva määruse §-s 21 nõutud andmed ja avaldusele on alla kirjutanud ühise esindaja korral koos temaga kõik teised patenditaotlejad, patendivoliniku korral aga kõik patenditaotlejad. Sel juhul loetakse ühise esindaja ja patendivoliniku volituse ulatuseks patenditaotluse menetlusega ja patendi jõushoidmisega seotud kõigi toimingute sooritamine, välja arvatud leiutise kui omandi üleandmine teisele isikule. (12) Kui sama toimingu tegemiseks on volikiri antud eri ajal eri isikutele, loetakse kehtivaks hiljem antud volikiri, välja arvatud toimingud, mille tegemiseks volikirja ei nõuta. § 56. Prioriteedinõuet tõendavad dokumendid (1) Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni, Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu või muu kokkuleppe alusel prioriteedinõude esitamisel lisatakse patenditaotluse dokumentidele esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse vastu võtnud patendiameti poolt patenditaotlejale välja antud prioriteeti tõendavad originaaldokumendid. (2) Kui prioriteedinõue on esitatud mitme varasema patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse alusel, lisatakse kõigi nende taotluste kohta prioriteeti tõendavad originaaldokumendid. § 57. Bioloogilise aine deponeerimist tõendav dokument Bioloogilise aine, sealhulgas mikroorganismi tüve deponeerimist tõendavaks dokumendiks loetakse Budapesti lepingu juhendi reegli 7 kohast rahvusvahelise deponeerimisasutuse tõendi ärakirja. § 58. Tõlgetele esitatavad üldnõuded (1) Kõigi patenditaotluses sisalduvate dokumentide tõlge peab vastama originaaldokumendile ja olema korrektses eesti keeles. (2) Tõlk peab valdama originaaldokumendi keelt ja eesti keelt ning olema kompetentne tehnikavaldkonnas, kuhu leiutis kuulub. (3) Tõlke õigsuse eest vastutab tõlk või patendivolinik. Tõlke õigsust kinnitatakse teksti lõppu lisatud deklareeringuga «Tõlke õigsust kinnitan» ja tõlgi või patendivoliniku allkirjaga. Allkiri peab olema loetav või suurtähtkirjas dešifreeritud. (4) Kui tõlke on teinud vannutatud tõlk, võib ta tõlke kinnitada vannutatud tõlgi poolt tehtud tõlgete kinnitamiseks kehtestatud korra kohaselt. (5) Kui tõlgitud dokument esitatakse mitmes identses eksemplaris, lisatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud deklareering ja allkiri ainult ühe eksemplari lõppu. § 59. Tõlke autentsus ja tõlke parandamine (1) Tõlkeid käsitletakse patenditaotluse esitamisel ja menetluse käigus autentsete patenditaotluse dokumentidena, kuni ei tõestata vastupidist. (2) Dokumentide võõrkeelseid tekste võetakse arvesse ainult informatsioonina. (3) Patenditaotleja, patendiomanik või patendivolinik võib taotleda paranduste tegemist tõlkesse ilmsete redaktsiooniliste ja kirjavigade parandamiseks, kui parandused vastavad võõrkeelsele tekstile. Leiutiskirjelduse ja patendinõudluse tõlkes paranduste tegemise taotlemisel peab arvestama patendiseaduse § 25 lõikes 4 kehtestatud piiranguga. 6. jagu Patenditaotluse dokumentide vormistamise nõuded § 60. Tekstidokumentide vormistamise üldnõuded (1) Kõik patenditaotluse dokumendid vormistatakse ja esitatakse valgel tihedal matil vastupidaval ja painduval paberil formaadis A4 (210×297 mm). (2) Iga paberilehte kasutatakse püstformaadis ja ainult ühelt poolt. (3) Patenditaotluse iga dokumenti alustatakse uuelt lehelt. (4) Leiutiskirjelduse, patendinõudluse, järjestuse loetelu ja leiutise olemuse lühikokkuvõtte vormistamisel jäetavate leheveeriste minimaalmõõtmed on järgmised: 1) ülemine veeris – 20 mm; 2) vasak veeris – 25 mm; 3) parem veeris – 20 mm; 4) alumine veeris – 20 mm. (5) Leiutiskirjelduse, patendinõudluse, järjestuse loetelu ja leiutise olemuse lühikokkuvõtte vormistamisel jäetavate leheveeriste maksimaalmõõtmed on järgmised: 1) ülemine veeris – 40 mm; 2) vasak veeris – 40 mm; 3) parem veeris – 30 mm; 4) alumine veeris – 30 mm. (6) Tekstidokumentide leheküljed nummerdatakse araabia numbritega. Lehekülje number paigutatakse lehe keskele ülemise veerise alla. Leiutiskirjeldus ja patendinõudlus nummerdatakse järjestikku leiutiskirjeldusest alates. Järjestuse loetelu alustatakse uuelt leheküljelt ja nummerdatakse iseseisvalt. Leiutise olemuse lühikokkuvõte nummerdatakse samuti iseseisvalt, kui see esitatakse mitmel lehel. Leiutiskirjelduse, järjestuse loetelu ja leiutise olemuse lühikokkuvõtte esimesele lehele lehekülje numbrit ei märgita. (7) Iga viies tekstirida leiutiskirjelduses ja patendinõudluses on soovitatav nummerdada vasaku veerise paremas ääres. Tekstilõike eraldavaid reavahesid või tühje ridu ei loeta tekstiridadeks ja neid ei nummerdata. (8) Dokumentide tekst esitatakse masina- või arvutikirjas, trükimenetlusel või mõnda muud tehnilist meetodit kasutades. (9) Dokumente ei või esitada käsitsi kirjutatuna. (10) Dokumendid peavad olema trükitud musta kustumatu ja säilimiskindla värviga ning sellise värvitumedusega, mis võimaldab dokumentidest kõigi üldkasutatavate paljundusseadmetega teha piiramatu arvu ärakirju. (11) Dokumentide ükski leht ei tohi olla määrdunud või kortsunud. Sellel ei tohi olla nähtavaid paberi defekte, murdejooni, trükkimisest või paljundamisest tekkinud värvilaike, täppe, jooni ega muid edasisel paljundamisel ilmsiks tulevaid defekte. (12) Leiutiskirjelduse, patendinõudluse ja leiutise olemuse lühikokkuvõtte tekst trükitakse minimaalse reavahega 1,5 intervalli kirjas, mille suurtähtede kõrgus on vähemalt 2,1 mm. (13) Graafilised tähised, ladinakeelsed nimetused, ladina ja kreeka tähed, matemaatilised ja keemilised valemid võivad olla kirjutatud käsitsi musta tindi, pasta või tušiga. Valemites ei ole lubatud kasutada segamini mõnd tehnilist meetodit ja käsitsikirjutamist. § 61. Terminid ja tähised (1) Leiutiskirjelduses, patendinõudluses ja leiutise olemuse lühikokkuvõttes kasutatakse standardseid, nende puudumisel aga teadus- ja tehnikakirjanduses üldlevinud termineid, tähiseid, lühendeid ja mõõtühikuid. (2) Kui kasutatakse terminit või tähistust, mis ei ole erialakirjanduses üldlevinud, siis seletatakse selle tähendus esimesel leiutiskirjelduses kasutamise juhul. Eestikeelse termini puudumisel võib kasutada võõrkeelset terminit, kirjutades selle kursiivis. (3) Kõigile tingtähistele antakse selgitus. (4) Leiutiskirjelduses ja patendinõudluses järgitakse terminoloogia ühtsuse nõuet (st terminid leiutiskirjelduses ja patendinõudluses peavad olema ühed ja samad). Terminoloogia ühtsuse nõue kehtib ka füüsikaliste suuruste mõõtühikute, dimensioonide ja tingtähiste kohta. (5) Füüsikalised suurused väljendatakse SI või CGS mõõtühikute süsteemis. (6) Protsendimärki (%), temperatuuri tähist (°C jt) ja muid sarnaseid tähiseid kasutatakse ainult arvu järel. Tekstis tuleb kasutada vastavalt sõnu «protsent», «kraad» jms, mitte aga väljendeid nagu näiteks: «temperatuur tõuseb mõne % või °C võrra» või «mahtuvus suureneb 2×». § 62. Mittekasutatavad väljendid (1) Patenditaotluse dokumentide tekstis ei tohi olla väljendeid, mis on avaliku korra ja moraali vastased või halvustavad teisi isikuid ja nende leiutisi. (2) Leiutiskirjelduses või teistes patenditaotluse dokumentides ei tohi esitada leiutist või patenditaotlejat reklaamivaid tekste või kujutisi. (3) Sõnalist kaubamärki võib tekstis kasutada üksnes juhul, kui see määrab üheselt leiutise mõne olulise tunnuse. § 63. Keemilised valemid (1) Leiutiskirjelduses, patendinõudluses ja leiutise olemuse lühikokkuvõttes võivad esineda keemilised valemid. (2) Keemiliste ühendite struktuurivalemite kirjutamisel kasutatakse elementide üldkasutatavaid sümboleid ja näidatakse täpselt ära sidemed elementide ja radikaalide vahel. § 64. Matemaatilised avaldised ja tähised (1) Leiutiskirjelduses, patendinõudluses ja leiutise olemuse lühikokkuvõttes võib kasutatada matemaatilisi avaldisi (valemeid) ja tähiseid. (2) Kõik matemaatilistes valemites kasutatud tähistused dešifreeritakse nende esinemise järjekorras. Valemi selgitused kirjutatakse tulbana valemi alla. (3) Matemaatilisi tähiseid «>», «§ 65. Jooniste ja muu illustreeriva materjali vormistamise nõuded (1) Joonised tehakse tehnilise joonestamise nõuete kohaselt joonestusvahenditega tugeva musta kustumatu joonega, varjutamata ja värvimata ning esitatakse valgel tihedal matil vastupidaval ja painduval paberil formaadis A4 (210×297 mm). Jooniste vormistamise nõudeid kohaldatakse käesolevas paragrahvis kehtestatud materjali liigile omaste erisustega ka muule illustreerivale materjalile. (2) Joonised esitatakse ilma pealkirjade, kirjeldava teksti ja märkusteta, välja arvatud sellised viited nagu «vesi», «aur», «avatud», «suletud», «A-A» (lõike tähistamiseks) jne ning elektriskeemidel ja muudel skeemidel kasutatavad tähised. (3) Tähti ja numbreid ei panda sulgudesse, ringidesse ega jutumärkidesse. (4) Tähtede ja numbrite minimaalne kõrgus peab olema 3,2 mm. (5) Soovitatav on kasutada joonistel ristprojektsiooni. Lubatud on ka aksonomeetria kasutamine. (6) Detailide ja muude elementide mõõtmeid joonisel ei näidata. Vajaduse korral tuuakse leiutiskirjelduses erinevate mõõtmete suhtarvud. Absoluutmõõtmed esitatakse juhul, kui need kuuluvad leiutise oluliste tunnuste hulka. (7) Joonistel ei kasutata raamjooni. (8) Paberilehe minimaalsed veerised on ülemine veeris – 25 mm, vasak veeris – 25 mm, parem veeris – 15 mm, alumine veeris – 10 mm. Jooniste all olev pind ei tohi ületada 262×170 mm. (9) Kujutise iga element esitatakse õiges proportsioonis teiste elementide suhtes, välja arvatud juhud, kui mõne elemendi selgeks kujutamiseks on vaja muuta selle mastaapi. (10) Joonistele ei või kanda midagi, millest ei ole juttu leiutiskirjelduses või mida ei vajata leiutise olemusest arusaamiseks. (Näiteks kaubamärgi kujutis seadme joonisel jms.) Viideteks ettenähtud tähiseid, mida pole leiutiskirjelduses, ei tohi olla ka joonistel ja vastupidi. (11) Kui kujutised, mis paiknevad kahel või enamal lehel, on ühe joonise osad, paigutatakse need kujutised nii, et joonis oleks tervikuna lehtede paigutamise teel kokku pandav. (12) Joonised paigutatakse soovitatavalt püstformaadis lehele nii, et leht oleks maksimaalselt täidetud. Kui joonist ei saa paigutada püstformaadis lehele, siis paigutatakse see nii, et joonise ülemine osa oleks lehe vasaku serva pool. (13) Ühele lehele võib paigutada rohkem kui ühe kujutise (figuuri), kuid need peavad olema üksteisest selgelt eraldatud. Iga kujutis nummerdatakse araabia numbriga, mille ette lisatakse tähis FIG, näiteks FIG 1, FIG 2 jne, vaatamata tema liigile (joonis, skeem, graafik, joonistus, foto jne). Kui leiutise selgitamiseks kasutatakse ainult üht kujutist, ei ole seda tarvis nummerdada. (14) Jooniste lehtede nummerdamisel on soovitatav järgida nende viitamise järjekorda leiutiskirjelduses. Jooniste lehed nummerdatakse lehe keskel ülemise veerise all paiknevate araabia numbritega, mis on mõõtmetelt suuremad kui 3,2 mm. Iga lehe number peab koosnema kahest araabia numbrist, mis on eraldatud kaldkriipsuga ning millest esimene on lehe number ja teine on jooniste või muu illustreeriva materjali lehtede koguarv. (Näiteks 1/3, milles number 1 näitab joonise lehe järjekorranumbrit ja 3 jooniste lehtede koguarvu.) (15) Graafilisi kujutisi ei esitata leiutiskirjelduse ja patendinõudluse teksti sees. (16) Kujutise mastaap valitakse selline, et vähendamisel suuruseni 2/3 lineaarmõõtude järgi oleks võimalik eristada kõiki detaile. (17) Kõik graafiliste kujutiste elemendid, millest kirjutatakse leiutiskirjelduses, peavad olema tähistatud nii leiutiskirjelduses kui ka joonistel. Graafilise kujutise elementide positsiooninumbrid tähistatakse araabia numbritega vastavalt nende elementide nummerdamisele leiutiskirjelduses ja patendinõudluses. Seejuures on soovitatav, et numeratsioon leiutiskirjelduses algab ühest ja kasvab vastavalt elementide esitamise järjekorrale tekstis. Elementide nummerdamiseks joonistel kasutatakse sirgeid või vaba käega tõmmatud viitejooni, mis on ülejäänud joontest peenemad. Viited, mis ei ole ühendatud ühegi elemendiga (näiteks pinna või lõike tähised) võib alla joonida. Eri joonistel paiknevad ühed ja samad elemendid tähistatakse ühe ja sama positsiooninumbriga. (18) Kui graafiline kujutis on esitatud skeemina, siis kasutatakse standardseid graafilisi tähiseid. Üht liiki skeemil on lubatud kasutada teist liiki skeemi elemente (näiteks elektrilisele skeemile võib lisada üksikuid kinemaatilise või hüdraulilise skeemi elemente ja vastavaid tähiseid). Kui skeemil on elementide graafilise tähistusena kasutatud ristkülikuid, tuleb peale numbrilise tähistuse ristkülikusse kirjutada ka elemendi nimetus. Kui elemendi graafilise tähistuse mõõtmed ei luba seda teha, võib elemendi nimetuse kirjutada viitejoonele. (19) Fotod peab esitama must-valgetena. Fotodel kujutatu peab olema eristatav ja piisavalt kontrastne fotodest kvaliteetsete koopiate tegemiseks. Foto formaat ei tohi ületada formaati A4. Väiksemad fotod tuleb kleepida A4 formaadis valgele paberilehele. (20) Kui patenditaotluse esialgselt esitatud joonistel või muul illustreerival materjalil on võõrkeelset teksti või, kui joonistena või muu illustreeriva materjalina kasutakse varasema taotluse jooniseid või illustreerivat materjali, millel on võõrkeelset teksti, tuleb võõrkeelne tekst asendada eestikeelsega. (21) Jooniste või muu illustreeriva materjali ükski leht ei tohi olla määrdunud või kortsunud. Sellel ei tohi olla nähtavaid paberi defekte, murdejooni, trükkimisest või paljundamisest tekkinud värvilaike, täppe, jooni ega muid edasisel paljundamisel ilmsiks tulevaid defekte. Jooniseid ei või kokku murda ega rulli keerata. 5. peatükk PATENDITAOTLUSE ESITAMISE KORD § 66. Patenditaotluse esitamine (1) Patenditaotlus esitatakse otse või posti teel Patendiameti vastuvõtuosakonda. Patenditaotluse võib panna ka Patendiametis aasta kõikidel päevadel ööpäevaringselt avatud tööstusomandi objektide õiguskaitse registreerimise taotluste postkasti. (2) Patenditaotluse saabumise päevaks loetakse selle tegelik Patendiametisse saabumise päev. See kehtib ka patenditaotluse edastamisel posti- või kulleriteenust kasutades. (3) Telefaksi teel või teiste elektroonsete vahendite kaudu esitatud patenditaotlust vastu ei võeta. § 67. Patenditaotluse esitamine Eesti Vabariigis elu- või asukohta omava patenditaotleja poolt Iga Eesti Vabariigis elu- või asukohta omav isik võib esitada patenditaotluse Patendiametile ja ajada järgnevalt patenditaotluse menetluse asju «Patendiseaduse» § 131 lõikes 1 sätestatust tulenevalt ise või volitada ennast esindama patendivoliniku. § 68. Patenditaotluse esitamine välisriigis elu- või asukohta omava patenditaotleja poolt (1) Isik, kelle elu- või asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki, võib patenditaotluse esitada Patendiametile «Patendiseaduse» § 13 1 lõikes 2 sätestatust tulenevalt ise või patendivoliniku kaudu. (2) Isikud, kelle elu- või asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki, ajavad patenditaotluse menetlusega seotud asju Patendiametiga «Patendiseaduse» § 131 lõikes 2 sätestatust tulenevalt ainult patendivoliniku kaudu. § 69. Patenditaotluse esitamine mitme patenditaotleja poolt (1) Kui patenditaotluses on märgitud kaks või enam patenditaotlejat, kelle kõigi elu- või asukoht on Eesti Vabariigis, võivad nad esitada patenditaotluse Patendiametile ise. Järgnevaks menetluse asjade ajamiseks Patendiametiga peavad nad volitama «Patendiseaduse» § 13 1 lõikes 3 sätestatust tulenevalt enda hulgast ühise esindaja. Patenditaotlejad võivad volitada ennast esindama ka patendivoliniku. (2) Kui kõigi patenditaotluses märgitud patenditaotlejate elu- või asukoht on välisriigis, võivad nad esitada patenditaotluse Patendiametile ise. Järgnevaks menetluse asjade ajamiseks Patendiametiga peavad nad «Patendiseaduse» § 131 lõikes 2 sätestatust tulenevalt volitama ennast esindama sama patendivoliniku. (3) Kui patenditaotluses märgitud patenditaotlejate hulgas on nii Eesti Vabariigis elu- või asukohta omavaid isikuid kui ka välisriigis elu- või asukohta omavaid isikuid, võivad nad esitada patenditaotluse Patendiametile ise. Järgnevaks menetluse asjade ajamiseks Patendiametiga peavad nad aga «Patendiseaduse» § 131 lõikes 2 sätestatust tulenevalt volitama ennast esindama patendivoliniku või enda hulgast ühe Eesti Vabariigis elu- või asukohta omava isiku (ühine esindaja). (4) Ühise esindaja volitamiseks võivad patenditaotlejad käesoleva määruse § 55 lõikes 11 kehtestatu kohaselt patenditaotluse esitamisel märkida ühise esindaja patendi saamise avaldusse. Ühise esindaja volitamiseks menetluse käigus või ühise esindaja muutmiseks peavad patenditaotlejad esitama ühise volikirja. (5) Kui patenditaotlejad ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 3 nimetatud juhul volitanud patendivolinikku või märkinud patendi saamise avaldusse ühist esindajat või teda hiljem volitanud, loeb Patendiamet ühiseks esindajaks patendi saamise avalduses järjekorras esimesena märgitud Eesti Vabariigis elu- või asukohta omava patenditaotleja. § 70. Riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamine (1) Riigilõivu tasumist tõendav dokument esitatakse Patendiametile patenditaotluses või kahe kuu jooksul patenditaotluse Patendiametile esitamise kuupäevast arvates. Nimetatud tähtaega ei saa «Patendiseaduse» § 20 lõikes 2 sätestatust tulenevalt pikendada ega taastada. (2) Üldjuhul esitatakse riigilõivu tasumist tõendav dokument iga patenditaotluse jaoks eraldi. Kui riigilõiv tasutakse korraga mitme patenditaotluse esitamise eest, märgitakse riigilõivu tasumist tõendavale dokumendile iga patenditaotluse kohta eelistatavalt patenditaotluse number, kui viimast ei ole teada, siis patenditaotluse saabumise number või leiutise nimetus. (3) Interneti kaudu tasumisel esitatakse makse edastamist tõendava maksedokumendi väljatrükk, mis on kinnitatud maksja allkirjaga. (4) Riigilõivu elektroonne, panga, posti või teise isiku kaudu tasumine ei vabasta patenditaotlejat riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti taotluse dokumentide hulka lisamast ega Patendiametile esitamast. (5) Kui riigilõivu tasumist tõendav dokument ei ole saabunud Patendiametisse kahe kuu jooksul pärast patenditaotluse Patendiametile esitamist või riigilõivu patenditaotluse esitamise eest on tasutud ettenähtud määrast vähem, lükkab Patendiamet patenditaotluse «Patendiseaduse» § 22 lõike 6 alusel tagasi. Osalise tasumise korral makstakse tasutud summa tagasi. § 71. Volikirja esitamine (1) Volikiri esitatakse Patendiametile patenditaotluses, kui patendi saamise avaldusele on alla kirjutanud patendivolinik või ühine esindaja. (2) Kui patenditaotluse esitamisel volikirja ei esitatud, on soovitatav esitada see võimalikult kiiresti omal algatusel. Kui volikirja ei ole omal algatusel esitatud, peab selle esitama Patendiameti poolt «Patendiseaduse» § 251 lõike 1 alusel määratud tähtpäevaks. (3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 kohaldatakse ka patenditaotleja korral, kelle elu- või asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki, kui ta esitab patenditaotluse ise. § 72. Prioriteedinõuet tõendavate dokumentide esitamine (1) Prioriteedinõuet tõendavad dokumendid lisatakse patenditaotlusele selle esitamisel Patendiametile. (2) Kui prioriteedinõuet tõendavaid dokumente ei ole patenditaotlusele lisatud, peab need «Patendiseaduse» § 201 lõikes 2 sätestatu kohaselt esitama 16 kuu jooksul prioriteedikuupäevast arvates. (3) Prioriteedinõuet tõendavaid dokumente ei ole vaja esitada, kui prioriteedinõude aluseks on Eesti Vabariigis esitatud esmane patenditaotlus või kasuliku mudeli registreerimise taotlus või kui kohalduvad «Patendiseaduse» § 201 lõiked 4 ja 5. (4) Prioriteedinõuet tõendavate dokumentide eestikeelsed tõlked esitatakse «Patendiseaduse» § 201 lõike 6 kohaselt Patendiameti nõudel «Patendiseaduse» § 23 lõike 2 alusel Patendiameti poolt määratud tähtaja jooksul. «Patendiseaduse» § 19 lõike 6 alusel on Patendiametil õigus nõuda tõlgete esitamist kahe kuu jooksul nõude kuupäevast. Viimasel juhul ei saa tõlgete esitamise tähtaega pikendada. § 73. Bioloogilise aine deponeerimist tõendava dokumendi esitamine (1) Bioloogilise aine deponeerimist tõendav dokument lisatakse patenditaotlusele selle esitamisel Patendiametile. (2) Kui patenditaotluse esitamise päevaks ei ole rahvusvahelisest deponeerimisasutusest deponeerimise tõendit veel saabunud, on soovitatav esitada see võimalikult kiiresti omal algatusel. Kui deponeerimise tõendit ei ole omal algatusel esitatud, peab selle esitama Patendiameti poolt «Patendiseaduse» § 22 lõike 7 kohaselt määratud tähtpäevaks, kuid mitte hiljem kui 16 kuud patenditaotluse esitamise kuupäevast. (3) Kui patenditaotleja nõuab «Patendiseaduse» § 24 lõike 3 alusel patenditaotluse varasemat avaldamist, peab ta esitama Patendiametile bioloogilise aine deponeerimist tõendava dokumendi vähemalt üks kuu enne tema poolt nõutud patenditaotluse avaldamise kuupäeva. 6. peatükk PATENDITAOTLUSEST LEIUTISE ERALDAMINE JA ERALDATUD PATENDITAOTLUSE ESITAMISE KORD § 74. Patenditaotlusest leiutise eraldamise mõiste (1) Leiutis eraldatakse patenditaotlusest järgmistel juhtudel: 1) patenditaotleja soovib omal algatusel esitada leiutiskirjelduses või patendinõudluses sisalduva leiutise kohta iseseisva patenditaotluse; 2) Patendiamet nõuab «Patendiseaduse» § 9 lõike 3 alusel patendinõudluses sisalduva ühtsust rikkuva leiutise eraldamist. (2) Leiutis loetakse patenditaotlusest eraldatuks, kui patenditaotleja esitab Patendiametile menetluses oleva patenditaotluse (edaspidi esialgne patenditaotlus) kohta uue patendinõudluse teksti ja üldjuhul uue leiutiskirjelduse (edaspidi allesjääv osa ), millest on kõrvaldatud kõik eraldatavat leiutist puudutavad osad. (3) Allesjääva osa suhtes kehtib «Patendiseaduse» §-s 25 patenditaotluse parandamise ja täiendamise kohta sätestatu. § 75. Eraldamise tähtaeg (1) Patenditaotleja võib omal algatusel eraldada patenditaotlusest iseseisva patenditaotluse kogu esialgse patenditaotluse menetluses oleku aja jooksul, esitades selleks Patendiametile «Patendiseaduse» § 25 kohaste paranduste ja täiendustena patenditaotluse allesjääva osa ja teavitades Patendiametit samaaegselt eraldatud patenditaotluste esitamise kavatsusest. (2) Leiutise ühtsuse rikkumise korral peab patenditaotleja esialgsest patenditaotlusest leiutise ühtsust rikkuva osa eraldama ja esitama allesjääva osa Patendiameti poolt «Patendiseaduse» § 9 lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul. § 76. Eraldatud patenditaotluse esitamise tähtaeg (1) Eraldatud patenditaotluse esitamise tähtaeg on hiljemalt kuus kuud allesjääva osa alusel jätkatud esialgse patenditaoltuse menetluse lõppemisest. (2) «Patendiseaduse» § 9 lõikes 2 sätestatust tulenevalt arvestatakse eraldatud patenditaotluse esitamise kuuekuulise tähtaja algust esialgse patenditaotluse allesjääva osa menetluse lõppemisest järgmiselt: 1) patendi väljaandmise korral Eesti Patendilehes sellekohase teate avaldamise kuupäevast; 2) patenditaotluse tagasilükkamise korral Patendiameti sellekohase otsuse kuupäevast; 3) patenditaotluse tagasivõtmise või tagasivõetuks lugemise korral tagasivõtmise või tagasivõetuks lugemise kuupäevast. § 77. Eraldatud patenditaotluse esitamine (1) Eraldatud patenditaotluse suhtes kehtivad kõik käesoleva määrusega patenditaotlusele kehtestatud vormi- ja sisu- ning esitamise korra nõuded ja käesolevas paragrahvis kehtestatud erisused. (2) Eraldatud patenditaotluse eristamiseks märgistatakse patendi saamise avalduse andmeväljal 7 käesoleva määruse § 26 lõikes 4 kehtestatut järgides esialgse patenditaotluse esitamise kuupäev ja patenditaotluse number. (3) Eraldatud patenditaotusele ei tohi «Patendiseaduse» § 9 lõikes 2 sätestatust tulenevalt lisada midagi, mis ei vasta esialgses patenditaotluses esitatud eraldatava leiutise olemusele. Kui eraldatud taotlus ei vasta eelnimetatud nõudele, määratakse sellele patenditaotleja valikul esialgse patenditaotluse esitamise kuupäeva asemel eraldatud patenditaotluse tegelik Patendiametile esitamise kuupäev või kohaldatakse «Patendiseaduse» § 25 lõikes 3 sätestatut. (4) Eraldatud patenditaotluse korral arvestatakse «Patendiseaduse» § 20 lõikes 2 sätestatud riigilõivu tasumise tähtaega eraldatud patenditaotluse tegeliku Patendiametile esitamise kuupäeva järgi. Möödunud kehtivusaastate eest kehtivusaastate riigilõivu tasumise tähtpäeva määrab «Patendiseaduse» § 22 lõikes 6 sätestatu alusel Patendiamet. 7. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 78. Määruse kehtetuks tunnistamine Majandusministri 30. detsembri 1999. a määrus nr 69 «Patenditaotluse vormi- ja sisunõuded ning patenditaotluse esitamise kord» (RTL 2000, 8, 80) tunnistatakse kehtetuks. Minister Meelis ATONEN Kantsler Marika PRISKE